Lõputööd (TI)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (TI) Autor "Bender, Anti" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Juturoboti kui klienditeenindusvahendina kasutamise võimalused väikeettevõtluses Handies Solutions OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Bender, Anti; Rebane, MeelisEttevõtluses on oluline kvaliteetse ja kliendilähedase klienditeeninduse osutamine klientidele. Tähtis on see seetõttu, et klientide kasutuskogemus mõjutab kliendi ostukäitumist ja lojaalsust ettevõttele. Selle tagamiseks peavad ettevõtted järjepidevalt investeerima klienditeenindusvahenditesse, mille hulka kuuluvad nii traditsioonilised klienditeenindusvahendid, näiteks klienditeenindus elektroonilise posti teel, klienditeenindus telefoni teel või klienditeenindus ettevõtte esinduses kohapeal. Kuna ühiskonnas on toimunud suured muutused põlvkondade eelistuste osas, siis on üha sagedamini ettevõtted võtmas kasutusele infotehnoloogilisi lahendusi, pakkumaks klientidele kiiret ja operatiivset klienditeeninduskogemust ka distantsilt. Populaarseks klienditeenindusvahendiks on ettevõtluses kujunenud juturobot. Juturobot viis klienditeeninduse täiesti uuele tasandile, sest juturobot suudab korraga suhelda suure arvu klientidega. Suurettevõtete jaoks on oluline kulude optimeerimine, seda ka klienditeenindusvahendite osas. Seetõttu asendavad juturobotid traditsioonilisi kõnekeskusi. Juturobot ei ole siiski ainult suurettevõtete klienditeenindusvahend. Seda saavad edukalt kasutada ka keskmised ja mikroettevõtted. Lõputöö raames läbi viidud uuringud ja analüüsid viitavad sellele, et juturoboti kasutuselevõtu juures on kõige olulisem arvestada ettevõtte äristrateegiat, visiooni ja valida ettevõtte suurust ning tegevusvaldkonda arvestades optimaalseim lahendus. Lahenduse valiku juures on oluline arvestada ettevõtte ärinõuetega, aga ka kliendi vaates oluliste funktsioonidega. Kui ettevõtte klient ei saa oma küsimustele ammendavat või operatiivset vastust, siis võib klient ostutehingust loobuda. Selle vältimiseks on ettevõtetel võimalik automatiseerida juturoboti kõnevoogu ehk suhtlust, mille käigus juturobot vastab kliendi päringutele nii täpselt kui see võimalik on. Juturobotit saab kasutada ka e-poe kanalina, Korduma Kippuvate Küsimuste andmebaasina või muul viisil, mis on ettevõtte tegevusvaldkonda arvestades vajalik. Juturoboti platvormide seast võib leida igale ettevõttele sobiva lahenduse. Sobiva lahenduse valikut mõjutab seejuures juturoboti vastavus ettevõtte ärimudelis määratletud protsessid ehk tegevused. Seetõttu on oluline enne juturoboti kasutuselevõttu viia läbi ärinõuete analüüs, koostada lähteülesanne ja kaardistada ettevõtte lõppkasutajate vaatest funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded. Juturoboti kasutuselevõttu lihtsustab ettevõtete jaoks see, et tänapäeval ei pea ettevõtted juturobotit iseseisvalt välja arendama, millega kaasneks paratamatult ka suuremad kulud tarkvaraarendusprojekti realiseerimisel. Samas on juturoboti platvormide arendajad arvestanud eri suuruses ettevõtete võimalike vajadustega. Nii saab alustav ettevõte vajadusel võtta kasutusele juturobotit minimaalsete kuludega. Juturoboti platvormid, nagu näiteks Tidio, Zendesk, Wotnot ja ChatBot ja paljud teised on saadaval tasuta prooviversioonina, mis võimaldab ettevõtetel hinnata juturoboti funktsionaalsust ja sobivust ettevõtte klienditeeninduskanalina kasutuselevõtuks. Juturoboti juurutamist mõjutab ettevõtte suurus ja projekti maht. Suuremale ettevõttele on vaja mahukamat juurutusplaani. Väikeettevõte võib juurutusplaani koostada ka ettevõtte oma meeskonna abil. See eeldab siiski seda, et ettevõtte meeskonnas oleks vastava kompetentsiga inimesed, kes aitaksid välja selgitada ärinõuetest ja muudest nõuetest tulenevad funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded. Lõputöö raames valitud juturoboti tehnilise lahenduse valimine ei olnud lihtne. Kõige suuremaks väljakutseks osutus ärinõuetele vastava juturoboti platvormi valik, kuna paljud juturoboti platvormid omasid sarnaseid funktsioone. FURPS nõuete analüüsi metoodika järgi kõrvutatud juturoboti platvormide analüüsis olid enamus juturoboteid võrdsed. Erinevus kogutud punktide osas oli väga väike. Seetõttu tuli tähelepanu pöörata konkreetsetele funktsioonidele, mida juturobot pakub. Lõputöö autor esitab ühe ettepanekuna lõputöö näites kasutatud ettevõttel kasutusele võtta Tidio juturobotit, millel on palju ettevõtte ärivajadustega kattuvaid funktsioone ja millel on ka võrdlemisi madalad püsikulud. Teise olulise järeldusena viitab autor asjaolule, et juturoboti arendamine on pidev protsess. Kui ettevõtte teenuste portfell muutub või on soov kasutada juturobotit näiteks turunduslikel eesmärkidel erinevate kampaaniate elluviimisel, siis on vajalik juturoboti vestlusvooge muuta neile vastavaks. Kuigi juturoboti tehniline kasutuselevõtt tundub IT valdkonda mittetundva inimese jaoks olevat keeruline, kompenseerib juturoboti laialdane kohandamisvõimalus võimalikud ebamugavused juurutamise etapis.