Lõputööd (TI)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/40

Sirvi

Sirvides Lõputööd (TI) Autor "Furs, Nadežda" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    IT-kasutajatoe iseteenindusportaali loomine Tallinna Strateegiakeskuse näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Moor, Risto; Furs, Nadežda; Freienthal, Heli
    Lõputöö teemaks oli valitud IT-kasutajatoe iseteenindusportaali loomine Tallinna Strateegiakeskuse näitel. Lõputöö tulemusel arendati ja evitati Tallinna linna sisemistele klientidele suunatud IT-teenuste iseteenindusportaal. Lõputöö käigus täitis autor mitut rolli, olles arendaja, projektijuht, analüütik ja konsultant. Lõputöö esimeses peatükis kirjeldati asutuse hetkeolukorda. Hetkeolukorra kirjelduses toodi välja asutuse struktuur, kasutatavad ITIL protsessid ning kasutusel olev ITSM tarkvara. Lisaks kirjeldas autor esimeses osa projekti ajakava ning analüüsis kasutuses olevat intsidendihalduse protsessi. Analüüsi käigus selgus, et hetkel kasutataval protsessil on mõningaid puudusi. Näiteks ei ole protsess ametlikult kinnitatud, kõiki pöördumisi ei registreerita, paralleelselt on kasutusel palju erinevaid kanaleid ja puudub ühtne kontaktpunkt ning pöördumisel on lahendamise käigus mitu erinevat vastutajat. Teises peatükis kirjeldas autor tarkvara funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete kaardistamist. Kaardistamine viidi läbi FURPS+ meetodil, kaardistamises osales lisaks autorile tooteomanik. Kaardistatud nõuded prioritiseeriti kasutades MoSCoW prioritiseerimise mudelit. Kaardistamise tulemused kirjeldati FURPS+ ja MoSCoW tabelites. Kolmandas peatükis kirjeldas autor Scrumi, võrdles seda teiste raamistikega ning selgitas, miks on Scrum antud projekti läbi viimiseks sobivaim arendusmetoodika. Scrumi eelistamise põhjuseks on selle metoodika suurem paindlikkus nõuete täitmisel ja asjaolu, et arendades tarkvara väikeste osadena on võimalik selle kasutamist alustada juba enne kõikide nõuete täitmist. Lisaks on sellisel meetodil tarkvara arendades väiksem risk projekti ebaõnnestumisele muutuvate või hiljem lisanduvate nõuete tõttu. Tööde käigus selgus, et metoodika valik osutus sobivaks, kuna enne viimast sprinti tuli sisse viia olulised muudatused projekti skoobis ja see eeldas metoodikalt suurt paindlikkust. Peatükis kirjeldati ära ka sprindikava, kus on välja toodud sprintide käigus teostatavad tööd. Lahti on seletatud ka tarkvara paigaldamise protsess ja testimise meetodid. Tarkvara paigaldus toimub osade kaupa, vastavalt sprintides toodetule. Testimiseks metoodikaks valiti musta kasti testimine ja kasutatavad testitüübid on vastavuse testid, integratsioonitestid ning UAT testid. Neljandas peatükis kirjeldab autor arendussprintide käiku planeerimist, arenduste käiku ning arendustööde sprinti tulemusi. Välja on toodud nii õnnestumised kui ebaõnnestumised. Lisaks kirjeldatakse testimisel välja tulnud probleeme. Kuigi projekti käigus esines mitmeid takistavaid tegureid ning skoobi muutuseid, saab projekti hinnata edukaks. Viiendas peatükis toob autor välja lõputöö tulemusel tehtavad järeldused ning annab hinnangu projekti käigus kasutatud metoodikatele, nende kasutusvõimalustele avalikus sektoris ning kirjeldab Scrumi kasutamise eeliseid klassikalise koskmudeli ees. Lähtuvalt uuringu tulemustest tehti uuritavale asutusele autori poolt järgnevad põhjendatud ettepanekud. 1. Kasutada sarnaste arenduste puhul tulevikus arendusmetoodikana Scrumi. 2. Autor soovitab tulevikus iseteenindusportaali juurutamiseks kavandada vähemalt 5 rolli. 3. Kasutada sarnaste lahenduste testmetoodikana musta kasti metoodikat. 4. Viia asutuse intsidendihalduse protsess vastavusse ITIL 4 raamistikuga, kirjeldada ja kinnitada protsess ning võtta kasutusele mõõdikud selle tõhususe hindamiseks. 5. Juurutada ITIL 4 raamistikule vastavad probleemihalduse ja muudatuste halduse praktikad. Autori hinnangul täideti kõik lõputööle seatud eesmärgid. Lõputöö tulemusel on arendatud ja evitatud Tallinna linna sisemistele klientidele suunatud IT-teenuste iseteenindusportaal, mille tulemusel on võimalik kasutajatel saada enda pöördumise hetkeseisust misläbi tõuseb kasutajatoe protsessi läbipaistvus. Lihtsustab portaali kasutusele võtmine autori hinnangul kasutajatoe tööd, kuna teenuste kataloogi funktsionaalsus laseb kasutajal pöördumise juba esitamisel klassifitseerida. Autori hinnangul sobib lõputöö käigus valitud arendusmetoodika Scrum sarnaste projektide läbi viimiseks tulevikus nii Tallinna Strateegiakeskuses kui teistes sarnastes asutustes. Lisaks on analüüsitud kehtiv intsidendihalduse protsess ning antud soovitused selle vastavusse viimiseks ITIL 4 raamistikuga.