Lõputööd (AT)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (AT) Autor "Aleksejev, Vladislav" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna linna busssipargi arengusuundade analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Aleksejev, Vladislav; Andresen, SvenKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida võimalikud alternatiivid diiselbussile praegu olemas autobussi turul. Töö käigus andis autor ülevaade alternatiivkütustes, mis praegu kasutatakse mootorikütusena ja elektritehnoloogiast, mis tulevikus võib asendada nii tavabussi, kui amortiseerunud trollibussid. Lõputöö eesmärki saavutamiseks autor koostas programmis Microsoft Excel 2013 arvutus tabeli, kus oli sisestatud erineva autobussi tüüpi soetushinnad, kütuse- ja elektrikulu, hoolduskulud ja CO2-heidet. Tänu selle tabelile oli näha missuguses suurus tulevad kulud ühel või teisel bussitüübil ajavahemikus 2016-2036 aastatel. Analüüsi tulemustest selgus, et perspektiivsemaks laheduseks Tallinna linna jaoks võivad saada diiselhübriid bussid. Niisugune buss ei vaja lisainvesteeringut laadimisseadmete soetamisse või tanklate ehitamisse ja tänu hübriidtehnoloogiale, kus paralleelselt töötab nii diiselmootor kui ka elektrimootor võib vähendada kütusekulud ja saastetase linnas. Praegu Eesti pealinnas töötab juba 24 hübriidbussi ja nende arv tulevikus suureneb. Samuti Tallinna linn tähelepanelikult jälgib elektribussi arengu järgi. Elektrifitseeritud autobussid võivad tulevikus saada üheks variandiks, mis tulevikus võib asendada diiselbussi. Vaatama oma kõrge soetushinnale ja hoolduskuludele 20-aastase kasutamise jooksul ta tuleb 49% odavam, kui diiselkütusel töötav sõiduk. Kui rääkida võimalusest 2020. aastaks üle viia 10% ühistranspordi sõidukitest, mis töötaksid taastuvatest energiaallikatest saadud kütusel (vedel-, gaasikütus või elekter), siis see eesmärk on teostatav, kuna praegustel erinevate Eesti linna liiniveo riigihankes juba nõutatakse kasutada sõidukid alternatiiv kütusel. Kahjuks, aastaks 2020. Eesti pole võimalik toota alternatiivkütused nõutud mahus, et tagada 10% ühistranspordi sõidukite laitmatu tööd.