Sirvides Autor "Kuningas, Andres" järgi
Näitamisel1 - 20 24-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Ehituspoe vahelae projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-04-26) Ruusmann, Janno; Kuningas, AndresKäesolevas töös leiti hoone olemasolevast konstruktsioonist ning lume- ja tuulekoormusest tingitud koormused vundamentidele kandepiirseisundis. Koormuste kombineerimisel võeti arvesse, et domineerivaks muutuvkoormuseks on lumekoormus. Arvutused teostati pikisuunas telgedel A ja D ning põiksuunas telgede vahemikus 2 ‒ 7 postide kohta, kuna seal on koormused suurimad. Teljel A asuvale vundamendile tulevaks koormuseks saadi arvutuste kohaselt 553,2 kN. Teljel D asuvale vundamendile tulenevaks koormuseks saadi 417,4 kN. Kuna projekteeritavalt vahelaelt postidele tulev koormus on ligikaudselt võrdne olemasoleva konstruktsiooni koormusega, siis otsustati projekteerida vahelagi kandma eraldiseisvate postide peale, mis seotakse stabiilsuse tagamiseks olemasolevate postidega. Vahelae konstruktsiooni kandvale profiilplekile projekteeriti konstruktiivselt 21 mm vineer. Kandev profiilplekk valiti programmi Ruukki Poimu abil. Plekiks valiti T130M-75L-930. Profiilplekki kandvateks põiktaladeks projekteeriti talad profiiliga HE 450A. Põiktalad toetuvad pikisuunas projekteeritud taladele profiiliga HE 300A. Vahelae raami kandvate postide profiiliks projekteeriti HE 140A. Posti alusplaat projekteeriti paksusega 15 mm. Kuna info olemasolevate vundamentide kohta puudub, siis vahelae raamile vundamente ei projekteeritud. Vundamentide projekteerimiseks on vajalik teostada mõne vundamendi lahti kaevamine ja teha selgeks, millised vundamendid on ehituse ajal paigaldatud. Selle põhjal saab teha edasise otsuse, kas on võimalik olemasolevat vundamenti ära kasutada ja mis moodi on mõistlik raami vundament projekteeridaNimetus Piiratud juurdepääs Eluhoone projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Uin, Tarmo; Kuningas, AndresLõputöö raames lahendati püstitatud eesmärk: kavandati nõuetekohane ja tellijale sobiv arhitektuurne lahendus, määrati hoonele energiatõhususarv ning teostati peamiste kandekonstruktsioonide tugevusarvutused. Hoone arhitektuurseks lahenduseks on ümbruskonda sobiv madal minimalistliku stiiliga ühekordne, keldrita elamu ehitisealuse pinnaga 160 m2 ja kõrgusega 4,2 m. Hoone koosneb ristküliku kujulisest põhimahust, mille kõikidel külgedel on efekti loomiseks tagasiasted, mis viimistletakse puitvooderdusega. Elamu esi- ja tagaküljel on hoone massi sulanduvad varikatused. Lõuna- ja lääneküljes asuvad suured päikeseküllased aknad. Hoone energiatõhususarv ETA 135(kWh/(m2∙a) vastab madalenergiahoone nõuetele. Energiatõhususe tõstmiseks ja liginullenergia taseme saavutamiseks on võimalik juurde lisada päikesepaneelid. Kandevõime kontrollarvutused teostati katusekonstruktsioonile, kandvatele sise-ja välisseintele, kohapeal valmistatavatele raudbetoonsillustele, katusefermi kandvale IPE 300 talale ja vundamenditaldmikule. Peamised kandekonstruktsioonid on stabiilsed ja kandevõimed tagatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Jõesuu eluhoone konstruktiivne projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Aardam, Gennadi; Kuningas, Andres; Jevgeni MihhailovJõesuu Eluhoone Konstruktiivne Projekt Tehtud tööd analüüsides võib teha järelduse, et lähteülesandes püstitatud eesmärgid on saavutatud. Hoone konsruktiivne lahendus on tehtud kehtivate standardite ja normide alusel. Arvutused on tehtud nii kande- kui ka kasutuspiirseisundis. Katusekonstruktsiooni sarikateks olen valinud ristlõikeks 45 195 mm monoliitpuidust materjali, tugevusklassiga C24.Katusetalastik paigaldatakse sammuga 600 mm, sammu määrab sarikatevahele paigaldatav soojusisolatsiooni tahvli laius. Sarikad toetuvad katuse harjatalale milleks olen valinud liimpuidust tala ristlõikega 90 270 mm, tugevusklassiga GL24h. Katusepeatala on kahesildeline jätkuvtala mida on arvesatud paigaldada ühes tükis. Peatala toetub kahest otsast hoone välisseintes olevatele liitpostidele ja keskelt läbipainde vähendamiseks tala alla on paigutatud post mõõtudega 95 95 mm, mis on valmistatud monoliitpuidust. Vahelae taladeks olen valinud ristlõike 45 195 mm, sammuga 600 mm. Talad toetuvad ühe otsaga välisseinale ja teise otsaga kandvatele puitsõrestik seintele. Sammumüra vähendamiseks vahelae on mõeldud talade vahele paigaldada isolatsiooni vill. Kuna antud ehituskrudil puuduvad geoloogilised uuringud, olen otsustanud vundamendi talla dimensioonimisel kasutada “lubatud surve” arvutuse metoodikat. Aluspinnaseks olen valinud tabelist kehvema kandevõimega pinnase, selleks osutus kesktihe peenliiv, kandevõimega 200 kN/m2. Vastavalt pinnasele ja koormustele valisin raudbetoonist lintvundamendi mõõduga 600 200 mm. Kõik eelpool mainitud on ka kajastatud lõputöö graafilises osas.Nimetus Piiratud juurdepääs Jõgeva Komandohoone vundamendi projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-13) Guljanskaja, Olga; Kuningas, AndresLõputöö „Jõgeva Komandohoone vundamentide projekteerimine", sealhulgas konstruktsioonide koormuste arvutus ja vundamendi sidumine ülejäänud kandekonstruktsiooniga, sisaldab pealkirjas nimetatud hoone vundamentide projekteerimiseks vajalikke kandevõime arvutusi. Lähteandmeteks on olemasolev Jõgeva Komandohoone eelprojekt ja geoloogiline uuring. Arhitektuurne ehitusprojekt on koostatud Kuu Arhitektide poolt. Hoone on kahekorruseline, va päästetehnika garaaž, mis ulatub läbi kahe korruse, ristkülikukujulise põhiplaaniga hoone, mille gabariitmõõdud on 22x44 m ja kõrgus ca 8 m. Hoone vahe- ja katuslae õõnespaneelid toetuvad välisseinapaneelidele ja kandvatele õõnesbetoonplokkidest siseseintele. Lõputöö sisaldab kandekonstruktsioonidele mõjuvate koormuste arvutamist, post- ja lintvundamendi mõõtmete määramist ning vajaliku armeeringu arvutust. Lisaks on arvutatud kandva raudbetoonposti armeerimine ja kontrollitud terasposti alusplaadi kandevõime. Kuna hoonele mõjuvad koormused on suhtelised väiksed ja pinnas hoone all hea kandevõimega, siis arvutustega leitud vajalikud taldmiku laiused olid väikesed. Hoone taldmike suuruste valikul on arvestatud vundamentide vajumisega, millega tagatakse vajumite lubatud piirdeformatsioonid. Vundamentide kandevõime ja vajumite arvutamisel kasutati geotehnilises aruandes välja toodud pinnase andmeid. Lõputöös ei käsitleta hoone konsooles osa koormusi ja selle alla jääva vundamendi kandevõime arvutusi. Graafilise osa joonistel on näidatud koormuste skeemid, raudbetoonposti ja vundamentide armeerimine ning konstruktsioonide omavahel ühendamise sõlmed.Nimetus Avatud juurdepääs Klaasfassaadide ja avatäidete projekteerimine Kohtumaja näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-13) Muromskaja, Anastassia; Kuningas, AndresLõputöös on kogutud vajalik informatsioon avatäidete ja klaasfassaadide projekteerimiseks: sissemurdmiskindlus, isikuturvalisus, helinõue, päikesefaktor ning eraldi akende, uste ja fassaadide kirjeldus. Sarnase projekti lahendamisel võib lõputööd kasutada abistava materjalina. Selleks, et lõputöö maht jääks kehtestatud piiridesse pole käesolevas töös kajastatud profiilide töötluseid, värvimistehnoloogiat, saagimise optimeeringuid ja koostamislehti. Samal põhjusel ei ole eraldi toodud kinnituste ega klaasfassaadide kronsteinide tugevusarvutusi. Lõputöö koostamisel on läbi vaadatud palju standardeid. Rootsi ja Eesti metoodikatega saadud arvutustulemused on võrreldud omavahel. Rootsis, Norrköpingis kasutatakse tuule baaskiirust 24 m/s, kuid Eestis 21 m/s, see erinevus mõjutab oluliselt arvutusliku tippkiirusrõhu väärtust. Rootsis saadakse sarnastel tingimustel 0,6870 kN/m2 ja Eestis 0,5787 kN/m2. Tuulerõhu arvutuses Rootsi standardi rahvuslik lisa lubab kasutada metoodikat mis sõltuvalt konstruktsiooni kõrgusest võimaldab kasutada erinevaid koormuseid. Näidiseks võetud esimese korruse akna A tsooni tuulerõhk on: Rootsis w_neto=0,66 kN/m^2 kuid Eestis oleks 0,82 kN/m^2. Suur vahe tekib sellest, et Rootsi tuulerõhk on valitud esimesel korrusel asuva avatäite ülemise serva järgi ning Eesti tuulerõhk on võetud arvestades kogu hoone kõrgust. Järgmise arvutusplokina oli uuritud temperatuurikoormuse mõju laiadele akendele. Siinkohal Rootsi ja Eesti arvutusmetoodikad olid sarnased ainukese erinevusega, et Rootsis on madalam minimaalne temperatuur ja kõrgem maksimaalne temperatuur aasta jooksul. Suuremad temperatuurivahed põhjustavad suurema profiili lühenemise/pikenemise. Eestis on saadud geomeetriast tingitud maksimaalne lubatud profiili pikkus 5608,9 mm ning Rootsis 5401,2 mm. Silikoonvuugi tolerants mängib antud projektis väikest rolli kuna see asub sisetingimustes. Lõputöö koostamise ajal Kohtumaja avatäidete projekteerimine pole veel lõppenud, kuid enamus sõlmi on läbi töötatud ja mõned neist on näidatud lõputöös. Samuti tehti projektis muudatusi, näiteks mõned klaaspaketid on asendatud sarnastega et fassaadides kasutatud klaasing oleks võimalikult ühesuguse paksusega. Lõputöö võib olla kasulik ehitusega seotud inimestele silmaringi laiendamiseks. Neid andmeid võib nimetada baasiks, mida teab iga välisavatäidete projekteerija.Nimetus Piiratud juurdepääs Korterelamu renoveerimis- ja laiendusprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mitt, Marchello; Kaasik, Kennet; Kuningas, AndresKäesoleva lõputöö eesmärgiks on välja selgitada olemasoleva korterelamu seisukord, koostada katusekorruse välja ehitamiseks konstruktiivne projekt ning koostada korterelamu renoveerimiseks ja katusekorruse välja ehitamiseks eelarve. Renoveerimis- ja laiendusprojekt on koostatud stalinistliku arhitektuuriga korterelamule Nõmmel, millele kehtivad muinsuskaitse eritingimused. Lõputöö kajastab korterelamu olemasoleva olukorra kirjeldust, renoveerimise ettepanekuid, arhitektuurset põhiprojekti, konstruktiivset projekti, ehitusinfomudelit, eelarvet ja eeldatavat ajagraafikut, mistõttu on lõputööl kaks autorit. Lõputöös on eelarve koostamiseks on kasutatud EKE NORA andmebaasi ja ehitusinfo mudeli mahte. Koormuste ja konstruktsioonide arvutamisel on lähtutud konstruktsioonide ainekava konspektidest. Projekti koostamisel on kasutatud koolis õpetatud ehitustarkvara lahendusi. Lõputöös tuginetakse eelnevalt valminud arhitektuursele eelprojektile ja tehnosüsteemide projektidele. Renoveerimis- ja laiendustööde käigus ehitatakse olemasolev pööningukorrus elamispinnaks, mille raames renoveeritakse või ehitatakse välja järgmised osad [1]: • välisseina krohv koos viimistlusega (sh. aknaplekkide vahetus); • olemasolevate rõdude ja varikatuste taastamine; • katusekontsruktsioon koos vintskappide ja vihmaveesüsteemidega (sh. lumetõkked, käiguteed, vihmaveesüteem jne); • olemasolevate sisetreppide taastamine ja uute treppide rajamine pööningu korrusele; • pööningukorrus koos avatäidetega; • kütte- ja ventilatsioonitööd; • vee- ja kanalisatsioonitööd; • trepikodade korrastamine; • ventilatsioonilõõride puhastus; • elektritööd. Renoveerimis- ja laiendustööde perioodiks on hinnatud 8,5 kuud ning ehitustööde tulemusel lisandub 314 m2 elamispinda. Hoone renoveerimis- ja rekonstrueerimistööde maksumuseks on EKE NORA andmebaaside tulemusel saadud 705 349 eurotNimetus Avatud juurdepääs Laohoone 2.korruse projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Veepalu, Arton; Kuningas, AndresLõputöö eesmärgiks oli projekteerida 1980. aastal kasutusele võetud laohoone keskosale teine korrus juurde. Hetkeolukorras piirneb projekteeritav osa ühelt poolt juba 11,6 m kõrguse hoone osaga, mida nii pikendatakse 20,7 m võrra. Projekteeritava osa esimesel korrusel paiknevad 3,46x2,3 m aknaavad ning 3,72x3,19 m suurused ukseavad. Laol on olemasolevad müürid silikaattellistest, ruum on kaetud 150 mm paksuste õõnespaneelidega. Hoone on mõõdetud autori poolt, sest originaal projekti teadaolevalt ei eksisteeri. Töös on arvutatud lume-, tuule- ja omakaalukoormuseid kandepiirseisundis. Katuse profiilplekiks on valitud Ruuki toode T45-60L-905. Katuseferm on dimensioneeritud uuena. Teise korruse seinte müürikivideks on valitud 240-Columbia õõnesplokk, mis on täisbetoneeritud. Müürile on ettenähtud 200 mm paksune raudbetoonvöö, mis hajutab katusesõrestikelt tulevaid koormuseid. Kontrollitud on arvutuslikult pingeid vöö all ning seina kandevõimet keskmises lõikes (m). Esimese korruse aknavahepostile laskuvaid koormuseid on kontrollitud lõikes (i) ehk kõige kõrgemas 3,72 m kõrguses punktis ning lõikes (m). Kontroll aknavahepostile on töös olulisem kui uksevahepostile kuna aknapost on oma mõõtmetelt väiksem. Uksevaheposti kontroll teostati turvalisuse kaalutlustel samuti. Postide kontrollarvutuste tulemustest on järeldatud, et aknavahepost vajab teise korruse koormuse vastu võtmiseks lisatugevdust, mistõttu on sellele välja arvutatud metallsärk.Nimetus Piiratud juurdepääs Laohoone kandeelementide arvutamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Lilbok, Evert; Kuningas, AndresKäesolevas lõputöös leiti laohoonele mõjuvad koormused, mille põhjal arvutati kandev profiilplekk, dimensioneeriti katusetalad ja kontrolliti posti kandevõimet. Arvutuste põhjal leiti, et kandev profiilplekiks sobib T130M-75L-930 paksusega 0,9 mm. Katusetaladeks 7,9 meetrise sildepuhul on liimpuittalad ristlõikega 240*560 ning puidu tugevusklass on GL24h. 15,4 meetrise silde moodustavad kahekaldelised liimpuittalad, mille harja kõrgus on 1180 mm ning kõrgus toel on 900 mm. Tala laius on 240mm. Kahekaldelise tala tugevusklass on GL24h. Lõputöös kontrolliti raudbetoonist posti kandevõimet, millele toetuvad kahekaldelised talad. Posti ristlõikeks on 400*400 mm ning betooni tugevusklassiks valiti C30/37.Nimetus Avatud juurdepääs Lihttala: ühtlaselt jaotatud koormus (osal talast)(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kuningas, AndreslahenduskäikNimetus Avatud juurdepääs Liigendtala: näide 1 - ühtlaselt jaotatud koormus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kuningas, AndresLiigendtala: näide 1 - ühtlaselt jaotatud koormusNimetus Avatud juurdepääs Liigendtala: näide 2 - koondatud jõud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kuningas, AndresLiigendtala: näide 2 - koondatud jõudNimetus Avatud juurdepääs Liikuv koormus: näide 1 - koondatud jõud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kuningas, AndresLiikuv koormus: näide 1 - koondatud jõudNimetus Avatud juurdepääs Liikuv koormus: näide 2 - ühtlaselt jaotatud koormus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kuningas, AndresLiikuv koormus: näide 2 - ühtlaselt jaotatud koormusNimetus Piiratud juurdepääs Ööbiku 5 kõrvalhoone konstruktiivne projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Miller, Marko; Kuningas, AndresLõputöös projekteeriti väikeehitisele kandekonstruktsioonid. Antud projektis määrati konstruktsioonidele mõjuvad koormused, sealhulgas omakaalukoormused, mille põhjal teostati tugevusarvutused peamistele kandekonstruktsioonidele. Arvutuste abil määrati katusesarikatele ja I korruse vahelae taladele ristlõiked ning leiti eelnevate elementide ühenduse arvutuskandevõime ja vajalik poltide arv. Keldri monoliitraudbetoonist vahelaele leiti vajalik kõrgus ja armatuurterase maht. Projektis kontrolliti I korruse aknavaheposti ja keldriseina kandevõimet ning määrati lintvundamendi laius. Arvutuste alusel valiti katusesarikateks 45x195 mm ja vahelaetaladeks 95x195 mm ristlõikega prussid, sammuga 600 mm. Keldri vahelaeks projekteeriti kahes suunas töötav monoliitraudbetoon plaat kõrgusega 150 mm. Välisseinad ja keldriseinad ehitatakse 200 mm laiustest Fibo 5 plokkidest, seinte kandevõime on tagatud. Vundamendi taldmik valatakse monoliitraudbetoonist ristlõikega 500x200 mm.Nimetus Avatud juurdepääs Paigutis: näide 1 - konsooliga lihttala, ühtlaselt jaotatud koormus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kuningas, AndresPaigutis: näide 1 - konsooliga lihttala, ühtlaselt jaotatud koormusNimetus Avatud juurdepääs Paigutis: näide 2 - ekstsentriliselt surutud posti horisontaalpaigutis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kuningas, AndresPaigutis: näide 2 - ekstsentriliselt surutud posti horisontaalpaigutisNimetus Piiratud juurdepääs Pajupuu eluhoone konstruktiivne projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-04-12) Naarits, Marek; Kuningas, AndresKäesoleva lõputöö eesmärk oli projekteerida puitkarkassil põhinev eluhoone kasutades programmi Revit. BIM projekteerimine andis võimaluse näha ette karkassi püstitamisel kõik võimalikud olukorrad, kasutades selleks majatehastes kasutatavat seinapaneelide süsteemi. Hoone välisseinad olid jaotatud sektoriteks ja nii tekkis võimalus igat etappi käsitleti eraldi välisseina joonisega. Selline lahendus andis ehitajale võimaluse tegutseda kiirelt, ette valmistada ja paigaldada vastavalt. Kõik kriitilised ja staatikanõudlikud olukorrad on varem lahendatud ja lahti seletatud tööjoonistel. Projektis käsitletava hoone puitkonstruktsioonide püstitamiseks kulus kahel ehitajal kokku ligikaudu 1 kuu. Maja mastaapsusest tulenevalt tekkis palju probleeme eelnevalt vastavalt spetsifikatsioonidele lõigatud puidu paigaldamisel. Puit ei ole tehismaterjal vaid on taastuv loodusvara, tänu sellele elab ta oma elu. Vastavalt ilmastikutingimustele materjal kõverdub, ning antud probleem oli suurte karkass seinte püstitamisel kõige levinumaks. Tuleb meeles pidada, et igapäeva elu ei vasta alati üks ühele projektjoonistega, lisaks ei ole antud hoone püstitamisel võimalik saavutada ideaali lähedaseid tingimusi, majatehastes valmistatavad seinapaneelid on tavaliselt pingis, kus on parimad võimalikud töötingimused. Kõik probleemid on ületatavad kui ehitaja ja projekteerija on võimelised leidma ühist keelt, et murekohti seljatada. Antud lõputöö raames saab öelda, et antud viisil projekteerimine on üks võimalustest kuidas hästi planeerida ja ehitada käsikäes.Nimetus Avatud juurdepääs Priimula tee eramu põhiprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-06-07) Randviir, Siim; Kuningas, AndresVõttes arvesse projekteerimistingimusi, tellija soove, omavalitsuse määrusi ning krundi eripärasi sai projektis käsitletud hoone lahendatud. Kriitilisteks punktideks oli optimaalse ja funktsionaalse ruumiprogrammi välja töötamine jäädes seejuures tellija soovide ja omavalituse määruste ning tingimuste raamidesse. Põhiliseks murekohaks peale arhitektuursete jooniste välja töötamist sai teise korruse toetamine esimese korruse välisseintele terastalade abil. Töös valiti kõige kriitilisemaks kohaks elutoa ning köögi kohal oleva üheksa meetrise sildega terastala. Antud terastalale teostati tugevuse, stabiilsuse ning jäikuse kontroll. Lisaks kontrolliti terastala toetumist müüritisele. Kuna terastala üks ots toetus müüritisele ning teine ots köögiakna kohal olevale aknasillusele sai töös ka antud aknasillus dimensioneeritud ning arvutatud. Lisaks teostati kontroll aknasilluse tugevusele, jäikusele ning stabiilsusele. Samuti kontrolliti ka aknasilluse toetumist müüritisele. Töös väljatoodud arvutuste järeldustest nähtub, et terastalad suudavad oma ülesannet täita ning tugevustingimused on täidetud. Toesõlmede kontrollis leiti järeldus, et tuleb kasutada raudbetoonist toepatja müüritise ja terastala vahel, kuna mõlema tala puhul mõjuvad otse müüritisele liiga suured koormused, mida müüritis ei suuda üksi vastu võtta.Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Raam: näide 2 - liikuva liigendtoega raam(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kuningas, AndresRaam: näide 2 - liikuva liigendtoega raam