Sirvides Autor "Peets, Teele" järgi

Näitamisel1 - 20 46-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    "24Expressile kavandatud meeste tööjakid"
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Oja, Liliann; Peets, Teele
    Lõputöös kavandati ja valmistati transpordiettevõttele 24Express töötajatele viis tööjakki. Valminud viis jakki on kvaiteetsest, vastupidavast materjalist ja vastavad töökaitse nõuetele. Selleks pidi arvestama ettevõtte imogoloogiaga ja töörõivastele esitatavate kindlate nõudmistega. Toodete valmistamiseks on valitud kvaliteetsed ja mitmekülgsete heade omadustega Windstopper Soft Shell® kangad. Windstopper Soft Shell ® on tuulekindel, õhuläbilaskev, laseb liikuda ja on vetthülgav. Furnituurideks on valitud kauakestvad ja kõrgkvaliteetsed YKK lukud. Kõik selleks, et tagada transpordi alal töötavale meesterahvale mugavuse. Mudelite saamiseks on algselt konstrueeritud põhilõige, kasutades Mülleri „Meeste jope põhilõike” juhendit, mille peale modeleeritud moekohohane lõige. Esmaste lõigete alusel on tehtud maketid. Maketiproovis tehtud muudatused tehakse ka lõigetele, mis peale korrigeerimist digiteeriktakse Lektra arvutiprogrammi Modaris. Antud programmis saab veel lõikeid kohandada ja kontrollida omavahelisi kokkuminekuid. Lõigetele pannakse õmblusvarud, pannakse peale suurendused ja väendused ning tehakse lekaalide tabel. Lekaalid viiakse Diaminosse, kus toimub vastavalt soovitud kangale ja suurusele lekaalide paigutus. Diaminost Just Printi viies saab lekaalid Plotterist välja printida. Koostatud on mudeli „Erik” lekaalid õmblusvarude tähistusega, mis on materjalide kaupa välja toodud. Mudeli „Erki” lekaalidega on tehtud ka paljundusskeem, kus on suurused 48- 56. Lekaalide tähistuse mõistmiseks, kombineeritud paigutuste,l on koostatud ka lekaalide tabelid mudelite kaupa. Igale mudelile on koostatud tootekaardid, millele lisatakse ettevõtte poolt nüüd tellimusleht koguste ja tarneajaga. Tootemõõtude tablis selgus, et mudelid on valmiskujul erinevate suurustega võrreldes tüüpfiguuri tabliga. Ilmselt muutused tekkisid ka peale maketiproove tehes. Arvestada tuli kõigi erinevate kehaehitustega individuaalselt. Paigutusjooniste abil sai arvutada viie mudeli ja mudeli „Erik” materjali maksumuse. Antud makusumsed on olulised arvutamaks ka mõlema viisi omahinna ja lõpphinna. Arvutuste käigus selgus, et suureks kuluallikaks on õmblusteenuse pakkuja, mis on viie kordselt õmblusmaterjalidest kallim. Hind on kallim kuna tegemist on näidistoote õmblemisega, mitte masstootmisega. Mudeli „Erik” toote omahinnaks kujunes 165,06 € ja müügihind 247,59 €. Viie mudeli omahinnaks tuli 760,66 € ja müügihinnaks lausa 1140,98 €, millest pea pool koosneb õmblusteenuse hinnast. Ettevõtte on väga rahul kangaste ja furnituuride valikuga. Värvid vastavad samuti ettevõtte poolsetele tingimustele. Samuti olid ettevõtte juhatus ja töötajad rahul sellega, et jakid on mitme näolised ja mugavad.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Adaptiivsed rõivad erivajadustega inimestele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Püüa, Liina-Mai; Peets, Teele
    KOKKUVÕTE Lõputöö eesmärgiks on valmistada kollektsioon adaptiivseid rõivaid, mis tähendab rõivaid mille kinnisesüsteem on lihtsustatud, mõeldes inimestele, kes vajavad riietumisel abi. Kollektsioon koosnes kahest koplektist ehk kuuest rõivaesemest. Antud lõputöös on käsitletud kollektsioonist nelja õlale toetuvat mudelit. Kollektsiooni loomise eeltööks oli sihtrühma vajaduste välja uurimine. Selleks koostati küsitlus, mille abil selgitati välja peamised ”tavaliste” rõivaste probleemid ja mida liikumispuudega inimesed lihtsustatud rõivastest ootaksid. Peamiselt sooviti rõivaid, millel oleks suur pesu- ja hõõrdekindlus ning rõivakangas oleks elastne ning tugev. Lisaks olid küsitluses välja pakutud lõputöö koostaja poolt disainitud erinevate tehnoloogiliste lahendustega mudelid, mida paluti vastajatel hinnata. Küsitluses populaarseks osutunud mudelite vahel tehti lõplik valik koos ettevõtte Virtually OÜ omaniku Ülle Liesvirtaga, kes konsulteeris lõputöö koostajat kollektsiooni loomise juures. Mudelite kasutamisõigus kuulub ettevõttele Virtually OÜ, kes tulevikus võib kasutada lõputöös käsitletud mudeleid oma toodanguna. Küsitlusele vastas 65% naisi ja 30% mehi ning 5% ei soovinud oma sugu tuvastada. Vastajaskonnast üle 50 % oli ratastoolikasutajad, kes suuremal või väiksemal määral vajasid abi igapäevasteks toiminguteks. Sellest tulenevalt otsustas lõputöö koostaja luua mudelite konstrueerimiseks unisex mõõdutabeli, tingituna toodete sirgest ja vabast siluetist, mis eeldavad suurt rinnaümbermõõdu lisa. Mõõdutabeli koostamisl valiti kasutatavateks kasvudeks 168 ja 172 ning kehatüübiks C-täidlus Finatexi ja Passeli mõõdutabelite põhjal [10] ja [11]. Kehatüübiks on valitud klassikaline C-täidulus, kuna ei ole soovitud mudelite puhul piirduda liiga spetsiifilise liikumispuudega ja võimaldada kollektsiooni suuremale kasutajaskonnale. Põhilõiked on konstrueeritud kahe konstrueerimissüsteemi põhjal. Mudelid Pellervo ja Loki on kõige sirgema silueti ja suurema rinnaümbermõõdu lisaga ning selle tõttu on nende mudelite põhilõike konstrueerimissüsteemiks valitud Müller & Sohni meeste päevasärgi põhiõige. Mudelid Peeta ja Roni, mille rinnaümbermõõdu lisa on kahest eelnevast mudelist väiksem, on konstrueeritudSkandinaavia konstrueerimissüsteemi põhjal. Põhilõigetest on modelleeritud moekohased lõiked vastavalt sihtrühma kehaasendist ja mudelite spetsiifikast. Kõikidele mudelitele on koostatud lekaalid ja paljundusskeemid. Lisaks on normeeritud õmbluskulusid, kuhu alla kuuluvad kanga- ja niidikulu arvestus, lisaks kõikide põhi-ja abimaterjalide maksumus. Viimasena on toodete puhul toodud toodete valmistamise tehnoloogiline järjestus, mille juurde kuuluvad seletavad joonised toote sõlmede tehnoloogilisest töötlusest. Mudelite baaslõiget on kontrollitud ja igale mudelile valmis vähemalt kaks prototüüpi. Lõputöö põhjal valmis kõikidest toodetest esikmudel, mille abil kontrolliti toodete istuvust ja välja töötatud tehnoloogilisi lahendusi. Mudel Pellervo on sirgelõikelõikeline sportjakk, esi- ja seljaosa on ühendatud passega ning kaelakaarde on õmmeldud kapuuts. Kapuutsi lõikeserv on töödeldud lõikekohase kandiga, mille sees on reguleeritav kummikanal. Toote alläär on figuurne, olles esiosas lühem ja sujuva üleminekuga küljejoonel ning pikem tagaosas. Mudelil on diagonaalsete läbilõigete vahele töödeldud peitlukuga avatavad taskud. Lisaks on ka rinnatasku toote paremal pool avatav peitlukuga. Mudeli taskukotid on võrkmaterjalist, mis ka ventileerivad kandjat juhul kui taskud on avatud. Mudeli spetsiifiline tehnoloogia seisneb magnetnööpidega esikinnises ja pikkade peitlukkudega avatavates lõhikutes varruka tagaosas. Mudeli varrukad hoiavad kergelt kõverdatud asendit varruka küünarnukijoonel. Lisaks on kõikidel peitlukkudel nööriga kinnitatud lukupeadele tõmmikud, et oleks ka piiratud käte liikuvuse puhul kinniseid kergem sulgeda. Need elemendid hõlbustavad riietumist. Mudel Loki on sirgelõikeline vest, mis koosneb esi- ja seljaosast ning peale õmmeldud taskutest. Toode on seljaosas pikem ja esiosas tüüpfiguuri esipikkusega sama pikk. Tootel on esikeskjoonel magnetikinnis ja õlajoont on nihutatud esiosa poole, millel on takjapaelaga kinnis. Nihutatud õlajoonel olevaid kinniseid avades saab toote hõlpsamalt ”voltida” ümber kandja, kui käed on väga fikseeritud asendis ja neid ei ole võimalik tõsta. Mudeli Peeta on sirgelõikeline anoraktüüpi sportjakk. Koosneb esi-, külje ja seljadetailidest ning raglaanvarrukadetailidest. Esiosas horisontaalse läbilõike vahele töödeldud peitlukuga tasku, mis töötab ka kui ventilatsioonilõhik. Mudelil on küünarnukijoonel kõverdatud asendit hoidvad raglaanvarrukad. Tootel on raglaanjoonte vahele töödeldud peitlukud, mis ulatuvad krae tipust kuni küljedetaili tagumise tipuni. Varrukasuus ja esiosa paremas läbilõikes on samuti peitlukkudega lõhikud. Lõhikute eesmärgiks on anda tootele rohkem avarust riietumisel. Mudelil Roni sirgelõikeline unisex T-särk koosneb esi- ja selja ning varrukadetailidest. Tootel on mõlemal pool esiosas kinnis, mis avaneb kaelakaarest varrukasuuni. Kinnis on suletav takjapaelaga. Sellise kinniselahendust saab kasutada, kui kandjal on kätes vähene liikuvus. Tootel saab hõlpsasti varrukad ümber käe ”voltida”. Tuginedes küsitluse andmetele saab kollektsiooni laiendada, sest arendamist vajavaid tehnoloogilisi lahendusi on veel hulgaliselt. Mudeli Pellervo materjalidele kuluv summa on 21,9 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 38 minutit. Mudel Loki materjalidele kuluv summa on 13 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 26,4 minutit.Mudel Peeta materjalidele kuluv summa on 22,45 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 38 minutit. Mudel Roni materjalidele kuluv summa on 3,81 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 15 minutit. Täiendavaks ettepanekuks oleks unisex mõõdutabelit arendada edasi väiksemaltele ja vähem standartsetele kasvudele. See nõuab suuremat sihtrühma uurimust, mis vaataks lähemal sihtrühma spetsiifilisemaid mõõte. Mudelite Peeta ja Roni kinniselahendusi tuleks edasi arendada, sest kummalegi mudelile ei leitud ideaalset kinnist. Mudel Peeta vajaks paremat ja lihtsamini liikuvat lukku raglaanjoonele ning mudel Roni vajaks takjakinnist, mis oleks pehmem (hammastiku pool oleks ühest valatud detailist). Nii see ei ärritaks nahka ja ei rikuks materjali. Need probleemid on tingitud kanga ja furnituuri kaupmeeste sportimendi piiratusest. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö on täitnud oma eesmärgi. Töö käigus valmisid 4 lihtsustatud rõivaeset, mille eesmärgiks on lihtsustada igapäevast riietumist liikumispuudega inimestel.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Elavmale kostüümide kavandamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kivistik, Jane; Raud, Rita; Peets, Teele
    Diplomitöö eesmärgiks oli valmistada Tallinna Tehnikakõrgkooli 100. aastapäeva ja Paul Kerese 100. sünnipäeva tähistamise raames välja kuulutatud elavmale konkursi käigus välja valitud Jane Kivistiku kavandite järgi elavmale kostüümid. Töö on valminud Jane Kivistiku ja Rita Raua ühistööna, mille käigus on välja töötatud 6 mudelit – 3 naiste kostüümi - ettur, ratsu ja lipp ning 3 meeste kostüümi - vanker, oda ja kuningas. Elavmale kostüümide konstrueerimise ja tehnoloogilise töötlemise juures oli oluline, et kostüümid hoiaksid hästi vormi ning sarnaneksid võimalikult palju Jane Kivistiku poolt loodud moejoonistele. Olulisteks punktideks oli materjali valik ning malendite trükk detailidele. Samuti tuli silmas pidada, et kostüümid oleksid seljas mugavad ning et oleks kiire ja lihtne riietuda. Diplomitöö on üles ehitatud etapiviisiliselt, et anda toodete valmimise protsessist terviklik ülevaade. Töö esimene peatükk hõlmab elavmale kollektsiooni lähteülesannet ning mudelite kavandamist. Välja on toodud toodete kavandamise käik lõplike moejoonistega. Iga mudeli kohta on esitatud tehniline joonis koos kirjeldusega. Peatükis on laiemalt kirjeldatud ka materjali valikut, mis on antud kostüümide loomisel üks olulisemaid nüansse. Teine peatükk on suunatud konstruktsioonile. Elavmale kostüümide valmistamisel on kasutatud M.Müller & Sohn konstrueerimise metoodikat ning mõõtude tabeleid. Mudelite konstrueerimisel on valitud baassuuruseks M. Peatüki teises pooles on välja toodud põhilõigetele asetatud moekohased lõiked ning lõigete täpsustamine, mis näitab lõigete omavahelist kokkusobivust. Mudelite tehnoloogia on välja toodud kolmandas peatükis. Joonisena on näidatud mudelite tehnoloogiliste sõlmede läbilõiked, millele järgneb mudelite valmistamise tehnoloogilise järjekorra kirjeldus ning kasutatud seadmete ning trükimeetodi valik. Neljas peatükk käsitleb originaallekaalide valmistamist baassuurusele. Koostatud on lekaalide loetelu, andmaks ülevaate lekaalide ja detailide arvust vastavalt mudelile. Lekaalidele on lisatud õmblusvarud, mis on igal mudelil 1 cm kogu toote ulatuses. Valmislekaalidele on antud tehniline paljundus, suuruses S-L, mis on välja toodud paljunduskeemina. Lekaalid ja paljundused on loodud programmis Lectra Modaris ning järgnevalt töödeldud programmiga Lectra Kaledo Style. Viies peatükk hõlmab paigutusjooniseid igale mudelile ning kombineeritud paigutusi ühe malepartii kohta. Paigutuste juures on tabelina välja toodud kanga kulu ning kanga kasutamise efektiivsus vastavalt mudelile. Peatüki teises pooles on välja arvutatud kanga-, niidi- ja takjapaela kulu ühe malepartii kohta. Viimane peatükk keskendub majanduslikule osale, kus on välja toodud kostüümide hinna kujunemine. Arvutatud on ühe malepartii maksumus, mis sisaldab materjali, trüki ning õmblusteenuse hinda, võttes arvesse erinevaid trüki meetodeid. Töö käigus on suudetud luua vormi hoidvad kostüümid vastavalt Jane Kivistiku kavanditele.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Esinemiskostüümide loomine ansamblile Estraadiraadio
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Tiivits, Getter; Niedrais, Madeleine; Peets, Teele; Lea Murumaa
    Lõputöö eesmärk oli välja töötada esinemisriided ansamblile Estraadiraadio, sealhulgas välja mõelda disain, konstrueerida lõiked, valida materjalid ning teha tootmiseks vajalikud tehnilised ettevalmistused. Lõputöö teema olulisus seisnes selles, et kohalikul rõivaturul puuduvad muusikutele spetsialiseerunud rõivatootjad ning välismaistes e-poodides pakutavad vähesed esinemisriided ei vasta kvaliteedilt ja väljanägemiselt kliendi ootustele. Sellest tulenevalt on omanäolisust otsivatel üksikartistidel ja muusikalistel koosseisudel ainuke võimalus lasta teha oma esinemisrõivad eritellimustööna. Kliendiga suheldes jäid märksõnadena kõlama eelkõige “estraad” ja “diskolik sädelus”, millele tuginedes valmis ansambli kaheksale liikmele kokku 18 toodet neljast tootegrupist: meeste valge triiksärk, mida kaunistavad pintsakukangaga samas toonis ilupaelad särgi esiosal või varrukatel, mustad viigipüksid, hõbedase läikega hall pintsak ja vest. Kollektsiooni joonistamisel ja materjalide valikul võttis disainer arvesse muusikute lavalise asetuse, mängitavad instrumendid ning liikumismugavuse. Nii näiteks moodustavad kolm kõrvuti seisvat puhkpillimängijat ilupaelte asukoha poolest omaette komplekti, moodustades siiski kogu ülejäänud ansambliga ühtse terviku, või mõjutas ilupaela paiknemist mängitav pill - bassimängijal särgi varrukal, et ennetada liigset kulumist pilli kandepaelaega ja trummaril esiosas, sest muud kohad on tal visuaalselt varjatud. Veel mängis olulist rolli kasutatava kanga efektsus, kergestihooldatavus ning mittekortsumine. Triiksärgi kangas on puuvillane polüestri sisaldusega kangas, mis on vähekortsuv, hingav ja nahasõbralik. Viigipükse jaoks valiti 100% villane kangas, mis on hästivormitav ning vähese kortsumise tõttu kergestihooldatav. Pintsaku ja vesti kanga kiulises koostises on 100% polüestrit. Kangas valiti selle efektse väljanägemise pärast – kliendi sooviks oli saada toode, mis oleks sädelev ning diskolik. Siinkohal kaaluti ka litrilise kanga kasutamist, kuid määravaks sai asjaolu, et trikotaažkangast on lihtsam töödelda. Pintsaku ja vesti materjal on küllaltki õhuke, seega on dubleeritud kõik toote põhimaterjalist detailid terves ulatuses. Kogu projekti käigus tegid töö autorid klientidega pidevat kööstööd, tänu millele saadi kasulikku sisendit muusikute varasematest kogemustest näiteks materjalide ning ka sobivate ja mittesobivate esemete kohta. Selle tulemusena valmis omanäoline 18-esemeline kollektsioon, mis annab ansamblile erilise visuaalse identiteedi.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Esinemiskostüümide loomine rokkbändile Terminaator
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Kreem, Annabel; Toom, Triin; Peets, Teele
    Lõputöö eesmärk oli valmistada koostöös ansambliga Terminaator kaheksa erinevat lavakostüümi, mis moodustavad viis komplekti- laulja Jaagup Kreem (särk “Beth” & jakk “Rip”), kitarrist Taavi Langi (meeste poolkombinesoon “Lloyd”), basskitarrist Henno Kelp (särk “Lee” & ratsapüksid “Jimmy”), klaverimängija Rene Puura (särk “John” & vest “Tate”) ja trummarist Roland Puusepp (särk “Kayce”). Töös kirjeldatakse suvel toimuva Urissaare kantrifestivali jaoks valminud kollektsiooni loomise protsessi. Kollektsiooni kavandamise märksõnadeks on kantri-stiil ja efektsus, nii disain kui ka kangad peavad andma edasi visuaalse terviku. Värvideks valiti maalähedased toonid nagu teksasinine, hele pruun, tumepruun, beez, roheline ja must. Moejoonises toodi välja kantristiilile omapärased jooned näiteks: nahk, narmad, tikandid, ratsapüksid, poolkombinesoon, erinevad passed ja traditsiooniline kantri ruudlise mustriga kangas. Moe- ja tehnilised joonised on valmistatud programmis Adobe Illustrator. Tooted on konstrueeritud M. Müller & Sohn konstrueerimismeetodi järgi- konstrueeriti põhilõiked särgile, pükstele, jakile ja vestile ning modelleeritud vastavalt disainile, et saada moekohased lõiked. Pärast näidiste valmistamist tehtid vajalikud muudatused arvestades bändliliikmete kehade eripärasusi. Lõiked ja lekaalid valmistati programmis Lectra Modaris. Tehnoloogilises osas on tehtud kõikidele mudelitele läbilõikejoonised ning lisana töö lõpus on tootete tehnoloogilise töötlemise järjekord (lisa 9). Kunstnahast kangad, mööblikangas, must kangas ja dubleerid korduvad eri mudelitel, selle jaoks tehti kombineeritud paigutused programmis Lectra Marker Manager ja Marker Making, et saada efektiivsem paigutus. Nii leiti ligikaudne kangakulu mudelile. Niidikulu arvutus tehti samuti, mõõdeti mudeli mudeli õmblused ning korrutati läbi vastava koefitsiendi ja lisati 15% täiendavat tarbimist. Nende arvutuskäikude põhjal on arvutatud ligikaudne toodete omahind kui ka müügihind- Särk “Beth” 254,4 €, ratsapüksid “Jimmy” 125,7 €, Särk “John” 287,2 €, särk “Kayce” 99,6 € , särk “Lee” 242,3 € , poolkombinesoon “Lloyd” 170,4 € , jakk “Rip” 153,9 € ja vest “Tate” 95,8 €
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Hobitantsijate treeningrõivaste kollektsiooni koostamine ettevõttele Tallinn Dolls OÜ
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Treimann, Gerda Marie; Peets, Teele; Ailen Põld
    Lõputöö eesmärgiks oli luua hobitantsijate treeningrõivaste kollektsioon ettevõttele Tallinn Dolls OÜ. Antud lõputöö puhul on sihtgrupiks hobitantsijad, kes harrastavad soolo ladinatantse, mille tantsimisel kantakse kleite ning seelikuid. Kavandati ning toodeti kaks body mudelit ning üks kleidi mudel. Kleidi mudeli kavandamisel sooviti anda tantsijale võimalikult palju liikumisvabadust ning otsustati hõlmikkleidi kasuks. Hõlmikkleidi plussiks võib tuua, et tantsija saab reguleerida kleidi laiust, vajadusel tõmmata tugevamini keha ümber või vastupidi lõdvemaks lasta. Body mudelid valiti tootmiseks kuna need on kergelt kombineeritavad erinevate pükste või seelikute mudelitega. Lõputöös käsitletud mudelite põhilõigete konstrueerimiseks kasutati Müller & Sohni konstrueerimismeetodit ning ettevõttes Tallinn Dolls kasutusel olevat saksa tüüpfiguuride tabelit. Mudelitele “Rombi” ja “Vbody” konstrueeriti body ning varruka põhilõiked ning mudelile “Miila”, kleidi põhilõige, tuletati moekohased lõiked. Mudeli “Vbody” krae lõige saadi mulaaži meetodil. Toodetele õmmeldi maketid ning vastavalt proovis leitud vigadele parandati lõiget. Toodete paljundusskeem loodi suurustele 34-42. Lekaalid on koostatud programmis Optitex PDS 15. Toodete õmblemiseks valitud kangad on ettevõtte Tallinn Dolls OÜ-s juba olemas olevad kangad. Mudelid on õmmeldud venivatest trikotaažkangastest, mis annavad sportimisel liikumisvabaduse. Lõputöös on ka käsitletud teoreetilist materjali treeningrõivasteks sobilike kangaste kohta. Käesolevas lõputöös käsitletud mudelite tehnoloogia valiti vastavalt ettevõtte Tallinn Dolls OÜ-s kasutatavale tehnoloogiale arvestades toote ning valitud kanga omadusi. Peatükis 3 on kirjeldatud tehnoloogia valikut ning on toodud tehnoloogilised läbilõikejoonised. Valminud lekaalidele koostati paigutusjoonised arvestamaks ühe toote kanga- ning abimaterjalide kulu. Paigutusjoonised koostati kolmele suurusele programmis Optitex marker 15. Mudeli “Rombi” tootmiseks kulub keskmiselt 1 meeter põhikangaid, 103,6 meetrit niiti ning 1,33 meetrit kummikanti. Mudeli “Vbody” tootmiseks kulub keskmiselt 1 meeter põhikangaid ning dubleermaterjale, 183,6 meetrit niiti, 0,8 meetrit kummikanti ning 0,2 meetrit silikoonpaela. Mudeli “Miila” tootmiseks kulub keskmiselt 1,713 meetrit põhikangast ning dubleermaterjale, 203,1 meetrit niiti ning 2,7 meetrit silikoonpaela. Põhimaterjalide paigutuste efektiivsused jäid 60,6%- 79,3% vahemikku ning dubleermaterjalidel 27,7%-46,7 vahemikku. Efektiivsusprotsendi tõstmiseks tuleb suurendada välja lõigatavate toodete kogust. Materjalide kulu arvestati toote hinna kujundamiseks. Kolmele mudelile arvestati omahind ning müügihind. Mudeli “Rombi” omahind on 10,27 € , mudeli “Vbody” omahind on 11,59 € ning mudeli “Miila” omahinnaks kujunes 16,73 €. Toodete omahinda arvestati müügihinna kujundamisel, mudelite “Rombi” ja “Vbody” müügihinnaks kujunes 90 € ning mudelil “Miila”120 €. Keskmiseks juurdehindlusprotsendiks kujunes 47,46 %. Valminud mudelitega tuleks teostada testkandmisi, et testiga mudelite kandmismugavust treeningutel ning kangaid tuleks testida värvipüsivusele higi toimel, elastsust ning venivust ja pillingukindlust. Kangaste tekst. Mudeli “Miila” puhul võiks katsetada ka mudeli disaini muudatust.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Hõlmikkleitide prototüüpide ja valmislõigete komplektide loomine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-19) Lumiste, Triin; Peets, Teele
    Lõputöö eesmärgiks oli kavandada ja valmis õmmelda kolm hõlmikkleidi mudelit, lähtudes sellest et toote detailid on varasemalt äärestatud. Kriteeriumid, millest toodete välja arendamisel lähtuti olid lisaks veel, et tooted oleksid väga mugavad, pehmetest materjalidest, kergesti hooldatavad, efektse välimusega ja neid oleks võimalik kiirelt selga panna. Kuna töös valmistatud tooted olid küllaltki lihtsate omadustega, sooviti keskenduda rohkem ka majanduslikule poole. Selleks, et ära määrata kavandatud idee vajadust turul viidi läbi põhjalik analüüs. Selleks tehti SWOT analüüs ja uuriti juba olemasolevaid konkurente, et aru saada, millised on lõputöös kavandatava toote eelised ja puudused. Valitud kriteeriumitest lähtuvalt said disainitud kolm hõlmikkleidi mudelit. Seejärel konstrueeriti ilma sissevõteteta kleidi põhikonstruktsioon M. Müller & Sohn süsteemiga, millest tuletati valitud disainidest lähtudes moekohased lõiked. Kõik mudelid konstrueeriti suurele M, mille rinnaümbermõõt on 88,0 cm. Tehniline paljundamine tehti suurusskaalal S, M ja L. Tähiste rinnaümbermõõtude vahe eelneva suurusega oli 8,0 cm. Materjalide valikul eelistati kangaid, mis on kõrgema puuvilla sisaldusega. Lisaks püüti hoida materjalide ja detailide kogus võimalikult minimaalne ja lihtne. Tooted õmmeldi valmis eelnevalt täielikult äärestatud detailidega, nii nagu oli algselt kavandatud toote idee. Selleks, et määrata mudelite valmistamise kulu tehti töös ka majanduslik osa. Kanga kulu määramiseks tehti kõikidele mudelitele algselt kangapaigutused suurustele S ja L. Lisaks määrati ära niidikulu. Hinnakujunduse tabelis on ära näidatud kulud, mis kulusid iga mudeli valmistamiseks ja milline on toote lõpphind. Mudeli Mia hinnaks koos käibemaksuga kujunes 48 eurot ja 65 senti, mudeli Bella hinnaks 70 eurot ja 42 senti ja mudeli Emma hinnaks 63 eurot ja 47 senti. Lisaks kalkuleeriti, milline hind oleks lõpptoote põhiideena kavandatud meisterdamiskomplekti hind mudelile Mia, milleks kujunes koos käibemaksuga 69 eurot ja 75 senti.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Imikurõivaste lõigete väljatöötamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kukk, Johanna; Peets, Teele
    Lõputöö eesmärgiks oli valmistada välja töötada tooted imikutele, mis vastaksid imiku vajadustele vastavalt vanusele. Toodete väljatöötamise eeltööks oli uurida välja lapsevanemate või laste hooldajate vajadused ja probleemid seoses imikurõivastega. Selleks töötati välja veebipõhine küsitlus, mille abil koguti vastuseid 395-lt lapsevanemalt või lapse hooldajalt. Lisaks inimeste eelistustele uuriti lapse motoorika arengut ning Eesti Standardikeskuse standardeid laste rõivastele esitatavate nõuete ja potentsiaalsete ohtude kohta. Lapse motoorsete oskuste arengu põhjal jaotati algne vanusegrupp neljaks väiksemaks vanusegrupiks. 0-3 kuu vanustele imikutele töötati välja mudel Janne, 4-6 kuu vanustele mudel Aleks, 7-9 kuu vanustele mudel Robin ja 10-12 kuu vanustele lastele mudel Kris. Mudel Kai on sobilik imikutele vanuses 0-12 kuud. Erinevate andmete põhjal töötati välja erinevatele nõuetele vastavad imikurõivad. Esmalt töötati välja imikute kehamõõtude tabel. Kehamõõtude tabelis on käsitletud kümmet erinevat suurust. Suurused on lastele vanuses 0-12 kuud. Seejärel konstrueeriti toodetele põhilõiked ja modelleeriti need moekohaseks. Moekohaseid lõikeid kontrolliti ja tehti lekaalid. Kõik lõiked konstrueeriti suurusele 56, kuid prototüübid on vastavalt toote sihtgrupi vanusele valmistatud erinevates suurustes. Mudel Janne on valmistatud suurusele 53, mudel Aleks suurusele 62, mudel Robin suurusele 71 ja mudel Kai baassuurusele 56. Tehniline paljundus koostati kõigile kümnele kehamõõtude tabelis olevale suurustele. Lisaks on tehtud paigutusjoonised, et normeerida kangakulu. Kõigile mudelitele tehti läbilõikejoonised ja tootekaardid. Õmblusmaterjalide kulu normeerimiseks tehti paigutusjoonised ja arvutati välja ühele tootele kuluv keskmine materjali kulu. Lisaks arvutati kõigile toodetele eraldi välja materjalide ja furnituuride rahaline väärtus.
  • Pisipilt
    NimetusEmbargo
    Jooksuriiete loomine ettevõttele Disaintekstiil OÜ
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-31) Kumm, Kertu; Peets, Teele; Aloe, Ingrid
    Uute toodete välja töötamine ning seejuures sportlaste ja tarbijate muutuvate eelistustega arvestamine on ettevõtte jaoks väljakutse. Käesoleva lõputööna loodi koostöös ettevõttega Disaintekstiil OÜ jooksuriiete kollektsioon, millesse kuulub kolm toodet: jooksusärk, -püksid ja -jakk. Disaintekstiil OÜ on Eestis edukas spordiriideid tootev ettevõtte, mis teeb koostööd nii laksesuusatajate kui ka ratturitega. Lõputöös tuuakse välja tootearenduse protsess algsest ideest kuni lõpliku toote valmimiseni. Lõplikud mudelid valiti ühiselt ettevõtte juhtide ning disaineritega. Olulise sisendi mudelite kujundamisel ning funktsionaalsete omaduste väljatöötamisel andsid viis eksperti, kes igapäevaselt tegelevad spordiga. Siinkohal soovib töö autor tänada ettevõtte juhtkonda, disainereid ja meeskonda ning eksperte: Roman Fosti, Martin Himma, Keio Kits, Karel Sander Kljuzin ja Rait Ratasepp. Autor tänab ka ettevõttepoolset juhendajat Ingrid Aloed ning koolipoolset juhendajat Teele Peetsi. Lähteülesande alapeatükis analüüsib autor ekspertidelt meili teel saadud sisendit. Ekspertidelt saadud informatsioon ühtis kirjanduses välja toodud nõuetega spordiriietele ning võimaldas luua tooted, mille funktsionaalsuse ja kandjamugavuse hindamiseks on edaspidi vajalik neid tooteid testida. Mudel „Jack“ on kergest kangast varrukateta jooksusärk. Mudel „Joosep“ on kerged ja hingavad, kahekihilised jooksupüksid. Mudel „Jasper“ on raglaanlõikeline jooksujakk, millel on hingav seljapasse, kõrge krae ning kapuuts. Mudelite konstrueerimisel kasutati M. Müller & Sohn põhilõigete konstrueerimisesüsteeme ning loodi lõiked baassuurusele M. Kõigi kolme mudeli juures arvestati ekspertidelt saadud sisendiga, milleks oli näiteks mitte hõõrumine ning piisav avarus. Põhilõigetele tehti moekohased muudatused ning valmis õmmeldud toodete istuvust hinnati ettevõtte meeskonnaga ning vajadusel tehti vajalikke muudatusi. Mudelitele tehti tehniline paljundus suurustesse XS kuni 4XL, lisaks loodi Optitex PDS programmi abil lekaalid. Eraldi toodi välja valmistoodete mõõdud, mis esitati töös tabelitena. Jooksuriiete kangaste valikul lähtuti ettevõttes kasutusel olevatest kangastest ning püüti leida parim materjal, mis vastaks kirjanduses välja toodud spordiriiete kanga nõuetele. Eriilmeliste ning funktsionaalsete spordirõivaste valmistamisel kasutab ettevõtte Disaintekstiil OÜ sublimatsioonitrükki, mis võimaldab luua riideid vastavalt kliendi soovidele. Hinnakujunduse peatükis on kirjeldatud hinnakujunduse üldpõhimõtteid. Tulenevalt konfidentsiaalsuse nõuetest ei ole toodud välja konkreetseid näitajaid.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Juurdelõikusjäätmeteta rõivaste tootearendus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Vreimann, Liina; Peets, Teele
    Lõputöö eesmärgiks on uurida juurdelõikusjäätmeteta ehk nn zero waste moesuunda ning välja töötada mudelid, mis vastaksid antud teema nõuetele. Antud lõputöö raames valmis seitse erinevat toodet, mis moodustavad ühtse kollektsiooni. Teema idee sai alguse dokumentaalfilmidest “The True Cost” ja “Moest väljas”, mis räägivad moetööstuse telgitagustest. Filmides toodi välja, et moetööstus toodab tonnide kaupa jäätmeid ning see on üha suurenev probleem. Nähes, kui keeruline on reaalselt tootmisjääke uuesti kasutusse võtta, hakkas antud lõputöö koostajat huvitama, kas on võimalik täielikult vältida tootmisjääkide ja eelkõige juurdelõikusjääkide tekkimist. Töö esimene peatükk on uurimuslik, seletades lahti, miks on jõudnud tänapäeva moemaailm sellisesse punkti, et on tekkinud vajadus zero waste rõivasuuna järele. Kõige suuremad tarbijaeelsed jäätmed tekivad toodete juurdelõikuse käigus: erinevate allikate kohaselt on see keskmiselt 15% kangast. Kui aastal 2015 toodeti rõivatööstuse jaoks umbes 400 miljardit ruutmeetrit kangast, siis 15% sellest on 60 miljardit ruutmeetrit. Juurdelõikusjäätmeteta mood ehk zero waste fashion on reaalselt eksisteeriv moesuund, mille all mõeldakse tooteid, mille juurdelõikuse protsessi käigus ei teki jäätmeid. See on mõõdetav toote detailide paigutuse efektiivsusega materjalil ja peab olema 100%. Tänapäeval tegeleb selle suuna arendamisega mitmeid moedisainereid, näiteks Holly McQuillan, David Andersen ja Yeohlee Teng ning kursusi viiakse läbi näiteks New York’i disainikoolis Parsons ja Soomes Lahti Tehnikakõrgkoolis. Uurimuse käigus selgus, et zero waste kui mõttelaad, mille kohaselt ei teki rõivaste valmistamise käikus jäätmeid, on eksisteerinud juba sajandeid. Näideteks ajaloost võib tuua Antiik-Kreeka, India, Jaapani ning ka Eesti rahvarõivate seast. Töös on lähemalt uuritud Jaapani rahvarõivast kimonot, selle erinevaid mudeleid ning kuidas traditsioonilist kimonot valmistatakse. Alates diplomitöö teisest peatükist käsitletakse zero waste rõivamudelite väljatöötamist. Esmalt kirjeldatakse kollektsiooni ja toodete kavandamist. Tööd illustreerivad programmis Adobe Illustrator CC joonistatud moejoonised komplektidest ning tehnilised joonised toodetest. Kirjeldatud on seitset lõplikku mudelit, valitud kangaid ning lisamaterjale. Kolmas peatükk keskendub toodete lõigete konstrueerimisele ja saja protsendilise efektiivsusega paigutusjooniste koostamisele. Baassuuruseks on valitud M. Müller & Sohn’i 38 [17] ning suuruste tabel on koostatud õpiku “Metric Pattern Cutting” [18] abil. Esmalt on konstrueeritud põhilõiked. Modelleerimise käigus on lisatud õmblusvarud, milleks on kõikide toodete puhul 1,0 cm, ning koheselt detailide paigutust arvestades valmisid moekohased lõiked. Esialgselt konstrueeriti kõik lõiked käsitsi ning hiljem detailide lihtsuse tõttu konstrueeriti moekohased lõiked sisse digiteerimata konstrueerimisprogrammis Modaris V7R2. Lõplikud paigutusjoonised on tehtud programmiga DiaminoV5R4. Neljandas peatükis on välja toodud toodete tehnoloogia. Toodete tehnoloogilised sõlmed on kirjeldatud läbilõigetena ning tabelitena on kirjas toodete töötlemise tehnoloogiline järjekord ning kastutavad seadmed. Töö viiendas osas on seletatud, kuidas on võimalik tooteid tehniliselt paljundada ehk välja töötada erinevad suurusnumbrid. Võimalus on välja töötada nn. üks-suurus-kõigile mudel, kus toote suurus on muudetav lisadetailide reguleerimisega: vöö pingutamisega, voltide sügavuse muutmisega või näiteks venivate materjalide kasutamisega. Traditsioonilise tehnilise paljundamise puhul on võimalik hoida toodete paigutusefektiivsus 100% erinevate kangalaiuste kasutamisel või erinevate suuruste koos paigutamisel. Kusjuures paljundatud on ainult põhidetailid: kaunistus- ning lisadetailid nagu taskud, värvel ja esikinnise detailid kujunevad paigutuse käigus. Kõige viimane teemapeatükk kannab nime „Järeldused“. Välja on toodud lõputöö koostaja hinnang valminud toodetele, zero waste moedisaini olulisusele ning mida on teemast kaasaegsel masstööstusel õppida. Lõputööga paralleelselt valmis seitse erinevat toodet. Pükste Malin, Mai ja Beth valmistamisel on kasutatud sama põhilõiget. Erinevuseks on nende avaruslisad, pikkused ning taskute asukohad. Mudel Malin on lühikesed ja liibuvad tagataskutega püksid. Mudel Mai puhul on tegu avaralõikeliste keskmise pikkusega pükstega, millel on küljeõmbluste vahele õmmeldud taskud ning peitlukk selja keskjoonel. Mudel Beth on keskmise liibuvusastmega poolpikad püksid, millel on samuti küljeõmbluste vahele õmmeldud taskud. Kimono on sirgelõikeline avarate varrukatega õlale toetuv toode. Töös on käsitletud kahte erinevat kimonot: ühekordsest kangast kimono ning kahekordsest kangast kahte pidi kantav kimono. Pluusid Kai ja Piia on avaralõikelised lühikeste varrukatega pluusid, mille lõiked on saavutatud põhilõikelise pluusi ja kimono lõike kombineerimisel. Mõlematel pluusidel on väikesed pealeõmmeldud taskud, v-kujulisse kaelusesse on õmmeldud sirge seotav krae ning nööpidega esikinnis. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö on täitnud oma eesmärgi. Lahti on seletatud juurdelõikusjäätmeteta moe ehk zero waste fashion teema ning uuritud on selle olulisust. Töö käigus arendati välja seitse kantavat toodet, mis vastavad zero waste rõivamoe põhimõtetele.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kevadsuvise kapselkollektsiooni arendus Piret Kuresaar moemajale
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-19) Soorand, Kristel; Kuresaar, Hanna; Peets, Teele; Kuresaar, Piret
    Lõputöö tulemusena on valminud kevadsuvise kapselkollektsiooni täiendus Piret Kuresaar moemajale. Töös on kirjeldatud nelja mudeli valmimise käik – kleidi mudel Rosa, pluusi mudel Gemma, jaki mudel Paola ja pükste mudel Greta. Kollektsiooni täienduse kavandamisel lähtuti kapselgarderoobi kontseptsioonist, mille tulemusena valminud mudelid on üksteisega sobitatavad ning sobivad samuti teiste kollektsioonis olevate toodetega. Samuti lähtuti põhimõttest, et mudeleid oleks võimalik kasutada ka järgmistes kollektsioonides, vahetades detaile ja kangaid. Lähtuti disaineri moejoonistest, millele vastavalt loodi mudelite tehnilised joonised ja kirjeldused. Põhilõigete konstrueerimisel on kasutatud M. Müller & Sohn metoodikat. Konstrueeriti pükste, varruka ja õlaletoetuva toote põhikonstruktsioon. Õlaletoetuva toote põhikonstruktsiooni kasutati nii kleidi, pluusi kui ka jaki mudeli moekohaste lõigete valmistamisel. Aja kokkuhoidu mõttes kasutati ühte ja sama põhikonstruktsiooni ning hiljem modelleerides lisati vastavalt mudelile lisasid ja avarust. Varruka põhilõiget kasutati nii pluusi kui ka jaki varrukate modelleerimiseks. Töös on toodud mudelite modelleerimise protsessid kirjelduste kui ka joonistena, mis näitavad modelleeritud lõiget baaskonstruktsiooni peal. Põhi- ja moekohased lõiked on valmistatud programmis Lectra Modaris ning joonised on tehtud programmis Kaledo Style. Mudelitele on valmistatud tehnoloogilise töötlemise järjekorrad, samuti on välja toodud mudelite keerulisemate tehnoloogiliste sõlmede töötlemise kirjeldused koos joonistega. Baassuuruses 36 valmistati kõigile neljale mudelile lekaalid, millele koostati paljundused suurustele 34-42. Vastavalt etteantud tellimusele on tehtud toodetele paigutusjoonised põhimaterjalile, voodrile ja liimiriidele. Paigutusjoonisest saadud info põhjal on välja toodud nelja mudeli toote hinna kujunemine tabelina. Lõputöös valminud mudelitest on ettevõttes valminud näidistooted. Töö eesmärgiks püstitatud ülesande tulemusena on välja arendatud mudelid valmis tootmiseks
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kleitide kavandamine O-figuuriga naistele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Raav, Sandra; Peets, Teele
    Lõputöö eesmärk oli välja arendada ettevõttele Four Flavor GmbH erinvate lõikeliste lahendustega kleite O-figuuriga naistele. Töö valmistamisel kasutati erinevaid erialaseid tarkvaraprogramme. Tehniliste ja läbilõikejooniste joonestamiseks Lectra Kaledo Style programmi, lõigete konstrueerimiseks, tehniliseks paljundamiseks, paigutusjoonisteks ning 3D prototüüpide loomiseks Optitex PDS 15 programmi. Töö käigus kavandati kolm mudelit, võttes arvesse O-figuurile omast keha keskosa täidlust ning soovituslikke stiilinõuandeid. Töös tutvustati nelja erinevat kehatüüpi, neist kõige enam töös käsitlevat O-tüüpi. Toodi välja stiilinõuandeid kõhukale figuurile ning kirjeldati detailselt arendatavaid mudeleid. Analüüsiti 16 O-figuuriga naise mõõte ning jõuti järeldusele, et O-kehatüübile mudeleid arendades tuleb arvesse võtta vajadust suurendada vööümbermõõtu 4 cm võrra. Vastavalt M. Müller & Sohn meetodile konstrueeriti kehaosa ja varruka põhilõiked, millest tuletati unifitseeritud moekohased lõiked. Valmistati lekaalid ning tehniline paljundus suurustes 42-50. Kavanditele valmistati töö käigus ka 3D prototüübid. Töös arvestati nii kanga- kui niidikulu.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kostüümi loomine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-19) Jõela, Marleen; Peets, Teele; Must, Neoon
    Antud diplomitöös on ühendatud kõik õpitu ning reaalset huvi pakkuv tegevusvaldkond. Valitud ettevõte hindab ainulaadsust ja julgustab olla loominguline. Ühtepidi võib täieliku loomevabaduse andmine olla riskirohke lähenemine, kuid seda kõike läbi tehes tunnetati, et see andis rohkem kui ükskõik mis teine kindlate piiridega, nõudmistega ülesanne seda teha võiks. Loominguline vabadus annab võimaluse astuda suhtlusesse iseendaga. Luua looming, millel on sõnum, käib suuresti läbi looja tunnetuse, looja suhte maailmaga. Läbi antud diplomitöö jõuti järeldusele, kui suur kõlapind ja mõju võib olla rõiva, kostüümi maailmal. Kõik, mis parasjagu ühiskonnas toimub saab üle kanda kangale, lõigetele ja üleüldisele visuaalsele pildile. Kuna ettevõttele loodavad kostüümid leiavad kasutust mitmeteks aastateks, lahendab see üle tootmise probleemi. Leiti, et lõpuks on kõik nii nagu asjadest mõeldakse ja kui kõik on läbimõeldud, on ka ilusate, efektsete kangaste, furnituuride kasutus lubatud. Teadlikult tegutsemine loob teadlikke väljundeid. Kuidas aga päästa maailma? Meil kõigil on oma eesmärk siin elus täita ning oskus midagi luua on inimese võimalus end sõnadeta väljendada. Süvenes uskumus, et asjade ja tegevuste mõtestatus võib olla suures pildis üks peamisi maailma päästmise võimalusi. Leiti, et on aeg murda välja kindlatest arusaamadest ning maailma tabanud seisak andis mõista kuidas millelegi ei saa kindel olla ning maailm on pidevas muutumises. On aeg vabaneda süsteemi ning mõttemustritest, mis enam seda maailma ei toeta ja on aeg hakata looma loomise, mitte tegemise pärast.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kostüümi valmistamine Rahvusooper Estonia muusikalile "West Side Story"
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Aiaste, Mariliis; Peets, Teele; Evelin Temmin
    Lõputöö eesmärgiks oli muusikali "West Side Story" kunstniku loodud moejoonise järgi valmistada võimalikult sarnane kostüüm, arvestades teatri eripäradega. Lõputöö tulemusena õmbles töö autor kleidist ja alusseelikust koosneva kostüümikomplekti suuruses 42. Töös kasutatud jooniste loomiseks on kasutatud Lectra Modaris V8R1, Kaledo Style V4R1, Marker Manager V6R2 ja Marker Making V6R2 programme. Töö jagunes kuueks osaks, millele eelnes sissejuhatus ja järgnes kokkuvõte eesti ja inglise keeles. Esimeses osas tutvustati Rahvusooper Estoniat, muusikali "West Side Story", toodi välja kostüümi kavandamise tingimused, kirjeldati välisilmet ja materjali valikut. Teises osas kirjeldati põhilõike valmistamiseks valitud metoodikat, ära on toodud konstrueerimiseks vajalikud mõõdud ja põhilõike konstrueerimise käik. Põhilõike alusel valmistati moekohased lõiked. Kolmandas osas oli läbilõike joonistega kirjeldatud sõlmede tehnoloogilist töötlemist ja välja toodi tehnoloogilise töötlemise järjekorrad operatsioonide kaupa. Neljandas osas oli kõikide detailide originaallekaalid ja lekaalide tehniline paljundamine. Viiendas osas oli kangakulu normeerimiseks tehtud lekaalidele paljundused, võrreldud koond- ja kombineeritud paljunduste efektiivsust ja keskmist kangakulu. Kuuendas osas olid kostüümi tootekaardid, millel on konkreetse toote kõige tähtsam informatsioon. Tänu kostüümiosakonna abile oli tööprotsess sujuv ja möödus ilma suuremate probleemideta. Kostüümiosakond jäi valmistatud kostüümiga väga rahule.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Kostüümi valmistamine Rahvusooper Estonia ooperile "Jeanne d'Arc"
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Reimets, Laura; Peets, Teele; Temmin, Evelin
    Lõputöö tulemusena valmistati kostüüm Rahvusooper Estonia naiskoori uuele liikmele „Jeanne d’Arc-i “ ooperi jaoks, mis oli Estonia teatri mängukavas juba teist hooaega. Naiskoori kostüümid pidid olema maani, kuid uue laulja jaoks olid olemasolevad kleidid liiga lühikesed. Töö käigus valmistati spetsiaalselt uuele lauljale mõeldud rõivakomplekt, võttes eeskujuks olemasolevad kostüümid. Lõputöös tutvustati Estonia teatrit ja Giuseppe Verdi ooperit „Jeanne d’Arc“ ning kirjeldati kostüümi kavandamisel olulisi tingimusi. Kostüümi puhul on tähtis, et seda saaks kergesti selga panna ja vajadusel lihtsalt kohendada. Lisaks esitati põhjalik kostüümi välisilme kirjeldus ning kasutatud materjalide iseloomustus. Kostüüm koosneb kolmest osast – pealiskleit, aluskleit ja alusseelik. Pealiskleit valmistati brokaatkangast, aluskleit sametist ja alusseelik puuvillasest kangast. Kleidid konstrueeriti M.Müller & Sohn süsteemi järgi ning moekohaste lõigete valmistamisel tugineti kunstniku kavandile ning teistele kleitidele. Alusseeliku lõige valmistati koonilise seelikuna. Tehnoloogilisel töötlemisel oli tähtis arvestada, et lavastust mängitakse mitu hooaega järjest ja kostüüme peab saama kergesti korrigeerida vastavalt laulja figuuri muutustele. Selle jaoks jäeti laiemad õmblusvarud, mis äärestati eraldi ning triigiti lahku. Vooder äärestati põhimaterjaliga kokku ning käeaugukaar ja kaelakaar õmmeldi kõigepealt puhtaks ja alles seejärel õmmeldi küljeõmblus kokku. Rüüsile jäeti krookniit sisse, et vajadusel saaks seeliku pikkust muuta. Toote valmistamisel tuli arvestada ka istuvusproovidega. Peale kostüümi valmimist muudeti teatris käsitsi paberile tehtud lõiked digitaalseks, et lihtsustada tehnilise paljunduse ja paigutuste tegemist. Materjalide kulu leidmiseks koostati arvutis paigutused valminud kostüümi kohta. Pealiskleidi põhimaterjali kulus 3,6 m ja voodrit 0,6 m, aluskleidi põhimaterjali kulus 4,67 m ja alusseeliku põhimaterjali 4,33 m. Lisaks näidati tabeli kujul lisamaterjalide, furnituuri ja niitide kulu. Töö lõppu lisati kokkuvõtlikud tootekaardid kõige tähtsama infoga iga kostüümikomplekti osa kohta ja valmistoodete mõõtude tabelid. Lõputöö kirjaliku osaga anti ülevaate kostüümi valmimise protsessist ning selle kaudu loodi tehniline dokumentatsioon tuleviku tarbeks, kui naiskoori peaks uusi liikmeid tulema, kellele on samasuguseid kostüüme vaja. Laulja, kellele lõputöö käigus kostüüm valmistati, jäi komplektiga väga rahule, tema sõnul oli sellega mugav esineda ning istus seljas hästi. Lõputöö eesmärk sai täidetud, kostüüm valmis õigeks ajaks, nägi laval ilus välja ning oli teiste kleitidega samasugune.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Laste balletirõivaste kollektsiooni loomine Kamilla OÜ-le
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Daniševskaja, Maria; Peets, Teele
    Diplomitöö põhiliseks eesmärgiks oli luua uus julge ja eripärane kollektsioon väikestele balleriinidele esinemiste jaoks. Kõigepealt oli uuritud, millised olid eelistused ja tihti esinevad probleemid balletirõivaste juures. Selleks olid intervjueeritud erinevate Tallinna ballettikoolide treenerid. Kollektsioon oli läbi arutatud Kamilla OÜ juhiga ning oli määratud kollektsiooni põhikangas. Autori poolt olid pakutud mitu erinevat varianti, millest olid valitud 4 trikood ja 3 seelikud. Väikese kollektsiooni eripäraks on esiteks erk põhivärv ja teiseks, on kasutatud sublimaattrükki, mis annab kostüümidele individuaalse lähenemise rõivaste dekoreerimisel.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Lasterõivaste kollektsiooni loomine ettevõttele Helg OÜ
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-23) Reinut, Pilleriin; Peets, Teele
    Antud lõputöö eesmärgiks oli luua beebi- ja lasterõivaste kollektsioon suviseks hooajaks ettevõttele Helg OÜ. Töö tulemusena sai valmis neli toodet, milleks olid beebide romper Sissy, tüdrukute suvine kleit lendlevate varrukatega Mia ning poistele mõeldud püstkraega pluus Eric ja taskutega püksid Morgan. Vastavalt ettevõtte kriteeriumitele pandi paika kollektsiooni idee ning seejärel valmistati toodetele tehnilised joonised ja nende juurde ka toodete kirjeldused. Pärast toodete arendamist valiti materjalid ja abimaterjalid. Kõikide rõivaste jaoks valiti erinevates värvitoonides puuvillane musliinkangas. Lõigete konstrueerimisel kasutati beebide romperi jaoks inglise süsteemi ning laste pükste, pluusi ja kleidi lõigete jaoks on kasutatud skandinaavia lasteriiete konstrueerimise süsteemi. Pärast konstrueerimist modelleeriti lõiked vastavalt tegumoele ja joonistele. Lekaalide saamiseks lisati modelleeritud lõigetele õmblus-, pööramis- ja töötlemisvarud, lõime-, kesk- ja murdejooned ning vastasmärgid ja sissevõtete asukohad. Iga mudeli lekaalid on markeeritud lekaali koodi-, toote suurusnumbri-, detaili nimetuse- ning materjali nimetusega. Lekaalidele on koostatud ka lekaalide loetelud. Lekaalide järel on igale tootele tehtud tehniline paljundus programmis Optitex. Beebide romperit paljundati suurustesse 56-98, poisslaste pükse 74-116 ning pluusi ja kleiti suurustesse 92-116. Pärast lekaalide tehnilist paljundamist on välja toodud mudelite töötlemise järjekorrad, mis sõltuvad konkreetse toote tegumoest ning olemasolevatest masinatest. Töötlemise järjekorda täiendavad mudelite tehnoloogiliste sõlmede skeemid, mis näitavad toote sõlme töötlemise tehnoloogiat. Viimasena arvutati ka toodete omahinnad ja müügihinnad, milleks tehti lekaalide paigutused programmis Optitex Marker läbi mille arvutati keskmine materjali kulu tootele Lisades on välja toodud kõikidele mudelitele koostatud tootekaardid, kus on kirjas mudeli andmed, tehnilised joonised ja kirjeldus ning materjalid, mis on toote juures kasutatud ja hooldusjuhised.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Lectra 3D tarkvara eelis tootemudeli väljatöötamisel ettevõttele Trimtex Baltic OÜ
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kedrov, Kristiina; Peets, Teele; Triin Olesk
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli jõuda järelduseni, milliseid eeliseid toob endaga kaasa Lectra 3D tarkvara kasutusele võtmine tootearenduses ettevõtte Trimtex Baltic OÜ jaoks. Töö eesmärgi saavutamiseks on uuritud 3D tarkvarade poolt pakutavaid lahendusi virtuaalsete mannekeenide kujutamiseks. Seejärel on töötatud läbi võimalus luua manuaalselt ettevõtte Trimtex Baltic OÜ naiste kehamõõdutabeli baassuuruse järgi virtuaalne mannekeen kasutades selleks Lectra 3D tarkvara. Töö teostamiseks on kasutatud ettevõtte Trimtex Baltic OÜ ühte populaarsemat tootemudelit. Ettevõtte poolt mudelile välja töötatud lekaalid sai valmistatud ette selliselt, et teostada Modarise 2D keskkonnas virtuaalne õmblemine. Seejärel viidi lekaalid 3D keskkonda, et simuleerida need virtuaalse mannekeeni selga. Toote simuleerimine avatarile viidi läbi manuaalse paigutamise meetodil. Lisaks mitmele eelistele tuli töö kirjutamisel ilmsiks ka puudusi, mida ei saa mainimata jätta, sest ilma selleta ei ole võimalik teha ettevõttel otsust 3D tarkvara kasutusele võtmise kohta. Puudused tulevad esile virtuaalse mannekeeni loomisel ja kohati ka kasutamisel. Virtuaalse mannekeeni manuaalses loomisprotsessis võib kohata vaatamata kinnitatud standardist tulenevaid mõõtude sisestamist mannekeeni ebaproportsionaalset kujutamist. Läbitöötatud mudeli puhul võib märgata ka avaruslisade valesti kujutamist. Seda tihti kohtadelt, kus kohtuvad mitu erinevad ümbermõõtu, mille tarkvara üheks loeb. Töö tulemusena konkreetse mudeli põhjal on jõutud järelduseni, et Lectra 3D tarkvara kasutusele võtmisega väheneb esimese tootenäidise väljatöötamisele kuluv aeg kahe kuni kolme nädala võrra. Esimese näidise valmistamisel kaotavad mõtte paljud senised tootmise etapid, sest mitme inimese asemel valmib virtuaalne näidis rõivakonstruktori ja 3D tarkvara kasutaja omavahelise koostöö käigus. See omakorda võimaldab suurendada tootlikkust juba töös olevate mudelite kaudu. Virtuaalse näidise loomise puhul jääb samuti ära reaalse tootenäidise õmblemine, mis tähendab ettevõttele kangakulu ja tootele kuluvate erinevate furnituuride kasutamise vähenemist.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    LED valgustusega liikumissuunda indikeeriv naiste jakk
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-19) Tämmo, Maris; Peets, Teele; Mõlder, Heigo
    Kõik see, mis on juba leiutatud, antud töös näidetena välja toodud-mainitud, pole jõudnud ülemaailmsetesse massidesse, küll aga on see ilmselt aja ja raha küsimus. Nii võib peaaegu öelda ka antud projekti käigus valminud liikumissuunda indikeerivate LED tuledega jaki kohta. Jakk pole midagi uut rõiva ja elektroonika ühendamisel, sest suunatuledega mootorratturite jakke, kiivreid on olemas ja tellitavad üle veebi juba mõnda aega. Jalakäiatele, kergliiklejatele mõeldud ohutusjakke on mõeldud pigem vähe ja pigem helkurvestide näol. Jalgratturitel vilkuvad tuled ratta, mitte jaki küljes. Eestis on veel vähe, kuid mujal maailmas kergliiklejaid kahe rattalistel palju, näiteks Taanis ja Hollandis. Eestis kasutatakse üha enam elektrilisi tõukkerattaid, mis ei tee häält ja, mille kiirus võib teistele kergliiklejatele ohtlikuks osutuda. Lõputöö eesmärk oli välja töötada nutikas, suunatuledega ja üldise valgustusega jakk (esimene prototüüp), millega on turvaline sõita elektroonilise ja mitte elektroonilise tõukerattaga, jalgrattaga, rulluiskudega ja muude sarnaste liiklusvahenditega kergliikluses linnatänavatel tagades nii enda kui teiste ohutu liiklemise. Samas pidi jakk säilitama hea lihtsa klassikalise välja nägemise, olema kergelt hooldtatav (elektroonika lihtsasti eemaldatav). Hetkel on hea ka see, et tarkvara lihtsasti muudetav. 47 Foto 17. Valminud suunatuledega teksasjakk. Fotograaf: Anete Toming, modell: Elina Pent. Katse esimene etapp on täidetud. Liikumissuunda indikeeriv LED tuledega varustatud jakk valmis teksakangast, nii saab jakki kanda jahedamatel aegadel pusade, kampsunitega ning soojematel aegadel tank top või t-särgi peal. Samuti on teksasjakk ajatu klassika. Prototüübi valmimisel selgus, et on veel mitmeid aspekte, millele tähelepanu pöörata. Seal hulgas väga lai ja avar tarkade tekstiilide maailm, mille seast on üsna keeruline neid õigeid ja sobivaid elemente välja valida. Jõulutuled tuleb ilmselt välja vahetada või uurida, mis maailmas sarnast olemas. Idee mitmest detailist koosnev valgustusega toode on hea, kuid, kas teostatav ka masstootmiseks, mis hinnaga? Järgmine samm võiks olla teine prototüüp teha, näiteks Adafruit Wearables tootesarjas toodetega. [49] Katsetada güroskoop sensoriga lüliteid, mis reageerivad kallutusele. Seejärel võrrelda kumba soodsam teha, kumba kergem hooldada, või otsida teine ja parem LED tuluksete lahendus, mida valminud prototüübile oli lihtne kinnitada. Tegevusi ja mõõtetööd jagub. Iga toote valmimine on protsess ja antud projekt on protsessi esimene samm ideest esialgse teostuseni, pikk tee on veel minna.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Maskoti „sipelgas Ants“ väljatöötamine ja valmistamine Tallinna Tehnikakõrgkoolile
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-19) Kurm, Maritta; Peets, Teele
    Diplomitöö eesmärgiks oli välja töötada ja valmistada Tallinna Tehnikakõrgkoolile sipelga maskott Ants. Uue maskoti võtmesõnaks oli kerge kaal. Töö autori ülesandeks oli lahendada kostüümi karkassi ülesehitus, pehmenduste ja kanga lõikeline lahendus konstrueerimise – ja mulaaži teel, sooritada juurdelõikus ning valmistada toode. Arvesse oli vaja võtta Covid-19 pandeemiast tulenevaid piiranguid, mis eelkõige mõjutasid materjalide kättesaadavust ja kooli poolsete tööstuslike seadmete kasutamisvõimalusi. Lõputöö tulemiks on maskott, mis koosneb peast ja kehast, millest esimene konstrueeriti kiiludest põhineva mütsi juhendi põhjal, teine mulaaži teel. Kostüüm sai pakkelindist, poroloonist ja fliismaterjalist. Kostüümi hakkavad kandma kooli üliõpilasesinduse liikmed, kooli esindades erinevatel sise-, välis- ja spordiüritustel. Sipelga kostüümi pea ja keha lõiked on konstrueeritud mulaaži teel. Kostüümi kehaosale on konstrueeritud reväärkrae Müller & Sohn’i konstrueerimissüsteemi järgi. Kostüümile loodi ka lekaalide kogum võimalikus kasutuseks tulevikus. Töös valmistatud konstruktsioonid ja lekaalid on digitaalsel kujul valminud programmides Modaris ja Adobe Illustraator. Diplomitöö koosneb viiest peatükist mis järgemööda kirjeldavad sipelga kostüümi valmimis protsesse. Töö algab Tallinna Tehnikakõrgkooli, maskoti ja materjalide tutvustusega, millele järgneb karkassi loomine, lõigete joonised ja kostüümi tehnoloogilise töötlemise iseloomustus. Eraldi on käsitletud lekaalide valmimist ja materjali maksumust. Üliõpilasesindus jäi valminud tööga väga rahule, sest saavutati reaalilähedane välimus. Kostüümi saab karkassilt eemaldada pesuks ja hoolduseks. Tänu oma vormi hoidvale kujule ja pea sees asetsevale kiivrile, on kostüüm kandmine erinevate inimeste poolt palju hügieenilisem. Kõige olulisem, kostüümi kaaluks saavutati vaid 3,5 kilogrammi, millest 1 kilogramm on pea kaal ja 2,5kilogrammi keha. Kostüümi loomine oli suhteliselt keeruline, töömahukas ja väljakutseid pakkuv, kuid huvitav. Tuli mõelda loominguliselt ja loogiliselt. Võib öelda, et sellise töö loomisel peabki autor olema üks korralik sipelgas Ants.