Sirvides Autor "Vennikas, Henri" järgi

Näitamisel1 - 20 41-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Anduritehnoloogia valideerimisprotsess Iseauto näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Ojala, Taur; Vennikas, Henri
    Lõputöö käigus loodi ettevõttes seni puudunud andurite testimise protseduur autonoomsetes sõidukites kasutatavate anduritehnoloogiate valideerimiseks. Valideerimisprotsess loodi LIDARi, radari, GNSSi, IMU ja kaamera tehnoloogiatele, mille põhjal toimub autonoomse sõiduki positsioneerimine, navigeerimine ja objektide tuvastamine. Autor kirjeldas lõputöö esimeses osas anduritehnoloogiate tööprintsiipe, kasutusalasid autonoomses sõidukis ning nende tehnoloogiate eelised ja puuduseid. Toodi välja ettevõtte poolt kehtestatud kriteeriumid anduritehnoloogiatele. Töö teises osas kirjeldati valideerimisprotsessi loomise eesmärke ja protsessis sisalduvaid töö etappe. Autor pakkus välja võimalikud piirkonnad, keskkonnad ja katseobjektid, kus ja mille abil andureid hinnatakse. Töö kolmandas osas kaardistati testimisosakonna tööetapid vastavalt anduritehnoloogiale. Kirjeldati andurite ettevalmistust ja installatsiooni testsõidukisse, töötati välja katsed võrreldavate tulemuste saamiseks ning toodi välja analüüsimisele kuuluvaid andmed ja mõõtmistulemused. Protsessi dokumenteerimiseks koostas autor igale tehnoloogiale katseraporti, mis on esmaseks sisendiks ettevõttele anduri sobivuse hindamiseks autonoomsetes sõidukites. Valminud valideerimisprotsess on esmane versioon, mis kuulub edasise arendustöö käigus täiendamisele.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Auto müügi- ja teenindusettevõtte haldussüsteemi struktuuri põhimõtete väljatöötamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Koolmeister, Hannes; Vennikas, Henri
    Antud lõputöö on kirjutatud pakkumaks tänapäeval autoteenindusettevõtetes kasutatavate haldussüsteemi programmidele parendusideid ning põhimõtteid ja ülesehitusloogikat uue programmi loomiseks koos autori töös kajastatud tänapäevaste ideedega. Kõigepealt pakuti töös autori poolt Lean ja UX disaini töötamisprintsiipe, millele uus haldusprogramm võiks toetuda, et saavutada maksimaalne kasutamise efektiivsus. Lean juhtimine on lõputöö ning loodava programmi mõistes programmi kasutamise ajakulu minimiseerimine. UX disaini on kasutatud lõputöös, et pakkuda mõtlemisviisi ning meetodeid kõige kasutajasõbralikuma haldussüsteemi loomiseks. Idee oli mõlema koostöös saavutada võimalikult ajasäästlik programm. Lõputöös oli välja toodud struktuur programmi aluspõhja loomiseks, kuidas programm autoteenindusprotsessi läbima peaks. Autoteenindusettevõtte tööprotsess programmis sai jagatud vastavalt ametikohtadele ning kirjeldatud ja illustreeritud skeemidega. Kooskõlas töötamisprintsiipide ja programmi aluspõhja struktuuriga sai loodud demoprogramm. Programmis sai välja arendatud klientide ning sõidukite lisamise protsess, töökäsu vormistamine koos sinna juurde kuuluvaga ning laoprotsessid. Lisaks sai programmi juurde arendatud lihtsustatud variant töökäsust tehniku jaoks, millega võimaldati tal teha mobiilselt tööd, lisada töökäsule leitud vigu ning fotosid, märkida töid sooritatuks ning varuosi vahetatuks. Demoprogrammi arendamise käigus järeldus, et kogu programmi, mitte ainult tehniku tööprotsessi, oleks võinud luua kahes variandis – arvutile ning lisaks täies mahus mobiilse kasutusvõimalusega. See võimaldaks kõigil tööprotsessis osalevatel ametitel kasutada programmi mobiilselt. Nutitelefonide ja tahvelarvutite kaasamine lubab vähendada ettevõtte kulutusi, kuna nutiseadme ühikuhind on tavaliselt madalam, kui laua- või sülearvutil. Demoprogrammi arendamisel valmistas raskusi oskuste ning kogemuste puudumine. Autor polnud varasemalt kokku puutunud veebilehekülgede ega programmide loomisega ning puudus koodikirjutuse oskus. Lähtuvalt eelnevast oli demoprogrammi loomiseks kõigepealt vaja leida tarkvara või arenduskeskkond, mis võimaldaks püstitatud ülesannet läbi täita ning arendada programmi koodi kirjutamiseta. Valituks osutus Bubble arenduskeskkond, mis täitis suuremas osas vajalikud ülesanded ning vastas ootustele. Kuigi programm võimaldas klientide, sõidukite ning töökäskude elementide haldamist teostada efektiivselt ning kasutajasõbralikult, jäi autor demoprogrammis hätta laoprotsessi ostupoole loomisega ning ajagraafiku visualiseerimisega. Loodud demoprogramm läbis arendusjärgus intensiivse testimise autori ning hiljem ka nelja autotehniku töökogemusega katsetaja poolt. Kasutajatega demoprogrammi katsetamine oli vajalik, kuna see andis väärtuslikku informatsiooni programmis loodud funktsioonide vajaduse ning kasutusmugavuse kohta, lisaks tagasisidet ja parendusettepanekuid. Katsetajad praktiliselt ei kasutanud leitud vigade sisestamiseks rippmenüüsid ning eelistasid trükkimist. Tagasisides toodi testijate poolt välja, et ajabroneeringu lisamine võiks olla lihtsam, visualiseeritud ning mitmekülgselt kasutatav. Lisaks pakuti, et töökäsul oleks nähtav tehniku ning töö soorituse märkimise seotus. Katsetajate arvates vajab programm siiski veel täiendust, kuid on alternatiividest kasutajasõbralikum. Demoprogrammiga oli võimalik mõningad tänapäevased ideed teostada, näiteks haldussüsteemi mobiilne kasutus, tööde soorituste ja varuosade vahetatud oleku märkimine töökäsule tehniku poolt ning piltide lisamine. Autori koodi kirjutamise oskuse puudumise tõttu jäid välja arendamata mõningad muud lisavõimalused, nagu rakendusliideste koostoime demoprogrammiga. Lõputöö raames loodud demoprogramm on algeline, vajab täiendust, palju ideid ning protsesse jäi välja arendamata. Sellegipoolest on autori arvates lõputööd võimalik kasutada uue haldusprogrammi loomisel või olemasolevate parendamisel, kuna osad ideed realiseerusid demoprogrammis ning tagasiside testijatelt oli positiivne.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Autoettevõtte tuleohutusnõuete kaardistamine ning arendamine elektriajamiga sõidukite vaates
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-08) Kalmus, Kaarel; Vennikas, Henri
    Lõputöö teema „Autoettevõtte tuleohutusnõuete kaardistamine ning arendamine elektriajamiga sõidukite vaates“ on välja pakutud Eesti Autoinseneride Liidu elektriajamiga autode töögrupi poolt. Teema valikule aitas suures osas kaasa autori huvi elektriautode vastu. Elektriajamiga autode populaarsus on kasvamas, mis ühtlasi tähendab, et neid autosid hakkab aina rohkem jõudma töökodadesse, mis ei ole margiesindused. Antud lõputöö eesmärk oli tutvuda erinevates töökodades praeguste kehtivate nõuetega. Lisaks tutvuda elektriajamiga sõidukite eripäraga. Töö tulemuse saavutamiseks kogus autor andmeid Euroopa tüübikinnituse määrusest ning suhtles autoettevõtetega, et margipõhiste nõuetega tutvuda. Lisaks uuris autor aku ehitust ning selle käitumist tulekahjus. Tulemusena oli autoril võimalik koostada tuleohutusreeglid autotöökojale. Reeglite täitmisel on võimalik tuleohtu vähendada ning seetõttu tekkiva kahju hulka täielikult ära hoida või minimaliseerida.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Automaakliima õppestendi elektrisüsteemi projekteerimine ja konstrueerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Räst, Aivo; Vennikas, Henri
    Antud lõputöö eesmärgiks oli projekteerida ja konstrueerida automaatkliima õppestendi tööks vajalik elektrisüsteem. Antud lõputöö käigus: 1. tuvastati olemasolevad seadmed 2. leiti olemasolevate seadmete dokumentatsioon ning kirjeldus 3. leiti igale seadmele elektrilise toite ning signaaliedastuse lahendus ning kujutati seda nii skemaatiliselt kui ka monteeritud automaatkliima õppestendil, sh: 3.1 kõrgepinge sagedusmuundur 3.2 kõrgepinge 3 faasiline mootor 3.3 230V soojendus seadmed 3.4 12V Lexuse 300GS kliimaseadme komponendid Lahendus kõikide kliimaseadme tööks vajalike komponentide signaalide edastuseks ei ole leitud, kuid kõik seadmed on omavahel ühendatud, mis on lahenduse leidmise aluseks. Kõik olemasolevad seadmed said tuvastatud ja nende dokumentatsioon ning kirjeldus leitud. Kliimaseadme komponentide info oli kätte saadud Lexuse remondimanuali kaudu. Kõik seadmed olid paigutatud kliimaseadme õppestendile ning nende paigutus on kirjeldatud kasutusjuhendis. Mõned kliimaseadme komponendid tuli eemaldada, kuna neil puudub otstarve. Katsetatud on mootori ning sagedusmuunduri omavahelist tööd. Mootor testiti nii kolmnurk kui ka tähtühendusega, tähtühendusega saavutati paremad tulemused. Tulevikus tuleb mootori ühendus ning sagedusmuunduri seadeid lasta spetsialistil ülevaadata. Testitud on ka toitemooduleid, kõik toimib õigesti. Tulevikus edasi arenduse võimalused on: 1. Salongi temperatuuri andurile ümbrise konstrueerimine, mis isoleeriks selle ümbritsevast keskkonnast, kuid samal oleks mõjutatud kliimaseadme poolt 2. Välja töötada õppestendil läbiviidavaid õppeülesandeid ning kliimaseadme vigade imiteerimis võimalusi 3. Välja tuua andurite ning täiturite mõõtekohad, sest antud hetkel ainuke võimalus selleks on pistik, mis ei ole mugav ning kahjustab pistikut ja juhtmete isolatsiooni Lõputöö käigus on välja töötatud ka automaatkliimaseadme õppestendi elektriskeem, mis on õppestendi elektrisüsteemi käsitlemise, hoolduse, remondi, muudatuste ning arenduste alusdokumendiks.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Automaatkliima õppestendi projekteerimine ja konstrueerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kirisberg, Kalev; Vennikas, Henri
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli projekteerida ja valmistada õppestend millel on võimalik läbi viia erinevaid koolitusi ja laboratoorseid töid. Töö autor oli püstitanud endale ülesandeks:  projekteerida õppestendi raam, rihmülekanne, konditsioneeri ja salongi soojendus süsteem;  soetada puuduolevad komponendid;  valmistada stend. Töö tulemuseks on valminud stend, millel on kõik vaja minevad komponendid käitamaks automaatset kliimasüsteemi. Stendi ajam ja ülekanne on projekteeritud ja konstrueeritud selliselt, et oleks võimalik sellega imiteerida auto mootori minimaalset ja maksimaalset pöörete vahemikku. Konditsioneeri süsteem on paigutatud stendile sarnaselt sõiduautole, muudetud on ainult kahe toru kuju, et sobitada need komponentide asukohaga, jättes torude mahtuvuse samaks. Salongi radiaatori kütmiseks on projekteeritud paisupaak, mille sees on elektriline kütteelement. Jahutusvedeliku tsirkuleerimiseks võeti kasutusele elektriline tsirkulatsiooni pump. Raam on valmistatud ja komponendid sinna kinnitatud selliselt, et säiliks kõikide komponentide hea visuaalne nähtavus Seoses sellega, et stendil puudub hetkel kompressori ja ventilaatorite juhtimine ei ole olnud võimalik läbi viia kõiki katsetusi ning kontrollida kogu süsteemi toimimist. Töö käigus testiti konditsioneeri süsteemi lekkepidavust ning seejärel täideti külmaainega. Lisaks on proovitud konditsioneeri süsteemi lühiajalist käitamist, mille tulemusel kõrgerõhu poolel olevad torud soojenesid ning madalrõhu poolel olevad torud külmenesid. See kinnitab süsteemi toimimist. Valmis ka montaaži juhend, mis on stendi hooldus- ja remonttööde teostamiseks oluline dokument, ning lisatakse stendi juurde dokumentatsioonina. Stendi saaks veel täiustada, paigaldades konditsioneeri torudele lisaks kolm vaateakent millest oleks võimalik jälgida külmaine oleku muutust. Madalrõhu ja kõrgrõhu poolele saaks panna manomeetrid, et vaadelda sealset rõhku. See võimaldaks saada paremat ülevaadet ilma konditsioneeri hooldusjaamata.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Automaatpesula arendamine Topauto näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-08) Astapov, Maksim; Vennikas, Henri
    Tallinna Topauto esinduse pesulas töötab neli inimest, kaaludes võimalust arendada välja automaatne autopesula. Ettevõtte eesmärkide hulka kuuluvad aja, raha ja tööjõukulu vähendamine autopesus, pestud autode arvu suurendamine ning autohoolduse protsessi muutmine töötajatele puhtamaks. Topauto plaanib kasutada olemasolevat territooriumi automaatpesula paigaldamiseks, kavandades osaliselt autonoomse töökoja, et vähendada tööjõukulusid. Käsipesula jääb alles, kuna esindus pakub autodele sisepesu ja teeb koostööd kasutatud autode ja rendiautode puhastamisega. Prognoositav automaatpesula arenduse maksumus on umbes 100 000 eurot. Traditsiooniline käsitsi autopesu tarbib rohkem vett, tööjõudu ja aega. Topauto näeb automaatset autopesusüsteemi tõhusa alternatiivina, vähendades veekulu ja tööjõuvajadust. Maailmas kasutatakse mitmeid autonoomseid autopesusüsteeme, sealhulgas In-Bay, Tunnel ja Sõida läbi. Need süsteemid pakuvad kiiret, energiasäästlikku ja tõhusat autopesu mitmesugustes asukohtades, nagu kaubanduskeskused, lennujaamad, autoteenindused ja elamupiirkonnad. Uurimuse eesmärk oli keskenduda automaatpesulate saadavusele, kuid tekkis väljakutse seoses hinnakujunduse ja tootjatelt täiendava teabe hankimisega GDPR-i suunistega vastavusse viimiseks. Uurimuses võrreldi peamiselt Ameerika Ühendriikide automaatpesulaid, kuid valiti Balti riikides populaarseimad tootjad - ISTOBAL, PRO BRO ja Mtech - reklaamide, populaarsuse, usaldusväärsuse ja kättesaadavuse alusel. ISTOBALi TRACER on Euroopa esimene harjadeta pesu, kasutades mitmekülgset süsteemi, mis tagab tõhusa ja kiire puutevaba pesu. T’WASH10 on uus pesu- ja kuivatustunnel, mis ühendab rullpesude mitmekülgsuse pesutunnelite tootlikkusega. T’WASH30 on kaasaegne tunnel, mis pakub maksimaalset tõhusust ja jõudlust nii tehnoloogia kui ka disaini osas. PRO BRO Car Wash Systems on laienenud mitmekülgseks, pakkudes teenuseid autode ja ruumide puhastamisest kuni autopesutarvikute ja materjalide tootmiseni. Mudelid nagu PRO40, PRO60, PRO120 ja PRO180 pakuvad erinevatele kruntidele sobivaid lahendusi, suurendades samal ajal müügitulu vastavalt krundi suurusele ja vajadustele. Mtech on pühendunud tehnoloogiate arendamisele ja kvaliteedi parandamisele. Lisaks autopesulasüsteemidele tegutseb Mtech müügiautomaatide turul, pakkudes innovaatilisi lahendusi ja opereerides lojaalsussüsteemi. Mtech pakub kontakt- ja kontaktivaba automaatpesulat, nagu "PULSE HP PRO" ja "IKON PRO", millel on mitmed funktsioonid ja võimalused kemikaalide kasutamisel. Uuringu tulemuste põhjal soovitatakse Topauto autopesulal investeerida ISTOBAL TRACER harjadeta automaatpesu väravatesse. See soovitus põhineb hoolikas analüüsis, kus arvestati mitmeid olulisi tegureid, sealhulgas ettevõtte seatud eesmärke, asukohta ja finantsvõimalusi. Esmalt uuriti Topauto autopesula praegust töökorraldust, leides, et käsipesula ei suuda täielikult ettevõtte eesmärke täita, mistõttu automaatpesula lisamine oleks oluline samm nende saavutamise suunas. Finantsanalüüs näitas, et harjadeta ISTOBAL TRACER automaatpesula on tasuv ja sobilik valik, arvestades eeldatavat maksumust. Lisaks finantsküsimustele pöörati tähelepanu ka automaatpesula juurdepääsetavusele ja kasutusmugavusele, võttes arvesse Topauto asukohta ja vaba olevat pinda. Soovitus keskendub mitte ainult ettevõtte vajadustele, vaid võib oluliselt suurendada autopesula tõhusust, kliendirahulolu ja kasumlikkust. Lisaks soovitatakse paigutada uus automaatpesula olemasoleva käsipesula taha, arvestades mitmeid kaalutlusi, nagu läbipääsu mugavus, kommunikatsioonide lähedus ja logistiline efektiivsus. Uuring kaalub ISTOBAL TRACERi paigaldamist, mis vastab Topauto seatud eesmärkidele, täiustades ettevõtte autopesuteenuste pakkumist ja võimaldades jätkata pühendumist kvaliteedile ja innovatsioonile autoteeninduse valdkonnas. TRACER OH 1 komplekt koosneb mitmest osast, sealhulgas pesu- ja kuivatusseadmetest, veepuhastussüsteemidest ning juhtseadmetest. Kogumaksumus, koos paigaldamise ja kasutuselevõtu kuludega, moodustab märkimisväärse investeeringu. See komplekt on kavandatud Topauto automaatpesula rajamiseks, tagades kvaliteetse autopesuteenuse vastavalt tööstusstandarditele. Investeeringu tasuvus tuleneb mitmetest komponentidest, mis on vajalikud süsteemi efektiivseks toimimiseks, sealhulgas professionaalne paigaldamine ja koolitus. Kokkuvõtlikult soovitatakse Topautole investeerida ISTOBAL TRACER harjadeta automaatpesu väravatesse, et täita ettevõtte eesmärgid ja parandada teeninduskvaliteeti. See investeering mitte ainult vastab ettevõtte vajadustele, vaid loob ka aluse efektiivseks ja kaasaegseks autopesuteenuseks. Topauto käsipesula tegeleb erinevate autode, sh müügiks suunatud kasutatud autode, rendiautode ja kliendi autode lisateenusena pakutava sise- ja välispuhastusega. Võrreldes automaatpesuga, mille eesmärgid hõlmavad aja, raha ja tööjõukulu vähendamist, pestud autode arvu suurendamist ning autohoolduse protsessi muutmist töötajatele puhtamaks, on käsipesul mitmeid piiranguid, sealhulgas ajakulukus ja suurem vajadus tööjõu järele. Tasuvusanalüüs, kuigi oluline finantsprojekti hindamiseks, ei kajasta piisavalt mitmeid aspekte, sealhulgas hooajalisust, turu arenguperspektiive, konkurentsikeskkonda ja turuosa suurenemist. Hooajalised kõikumised, turgude arengud ja konkurentsikeskkonna muutused võivad oluliselt mõjutada projekti pikemas perspektiivis. Seega nõuab terviklik ja kohandatud hindamine täiendavaid analüüse, et tagada projekti pikaajaline edu. Automaatpesula positiivne mõju autoesindusele avaldub mitmel moel. Suhtlus klientidega kiireneb, muutudes selgemaks ja meeldivamaks, samal ajal toetades klientide lojaalsust ja rahulolu. Puhtad autod loovad esmamulje, soodustades positiivselt klientide ostuotsuseid ja suurendades müügivõimalusi, rõhutades välimuse tähtsust ja suurendades usaldust. Automaatpesula efektiivsus hooldusprotsessides tõstab klientide rahulolu ja loob positiivse kogemuse, toetades müügijärgset teenindust. Remondi ja parandustööde osas aitab automaatpesula suurendada efektiivsust, saavutades paremaid lõpptulemusi ja klientide rahulolu. Lisaks täpne dokumentatsioon ja aruandlus võimaldavad autoesindusel jälgida finants- ja tegevusnäitajaid, toetades informeeritud otsuste langetamist. Kokkuvõttes toetab automaatpesula mitut aspekti autoesinduse tegevuses, luues positiivse kliendikogemuse ja soodustades tõhusamat äritegevust.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    BMW E30 kaasajastamine määrus 42 baasil
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Rand, Fiorello; Vennikas, Henri
    Lõputöö raames teostati 1985 aasta BMW E30 peale mootori ja käigukasti vahetus, paigaldati uus pidurisüsteem, projekteeriti kere- ja sillatugevdused, tagasilla piki- ja külgkalde adapterid ja muudeti poldivalemit. Samuti likvideeriti puudused kere seisukorras ning paigaldati tiivalaiendid. Muudatused lahendati ja projekteeriti selliselt, et oleks kooskõlas määrus 42ga: mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele. Töö käigus teostati mitmeid analüüse ja arvutusi. Kuna baassõiduki pidurivõimedi asemel kasutatakse pidurivõimendita peasilindreid, siis oli vajalik teha arvutusi, et leida, mis suuruses peasilindreid uues pidurisüsteemis kasutama peab. Arvutati ka baassõiduki ja paigaldatava pidurisüsteemi pidurikolvide pindala, pidurdusjõudu ja -momenti, ning võrreldi neid omavahel. Arvutuste põhjal selgus, et uue süsteemi pidurdus efektiivsus erines esimeste pidurite vahel minimaalselt, kuid tagumiste pidurite korral 12 kordselt. Töö käigus analüüsiti valminud mootori ja käigukasti kinnitusi. Analüüsis võeti arvesse valmistamise meetodit, kasutatud materjale ja nende omadusi ning detailidele rakenduvaid jõudusid. Kui käigukkasti kinnitus vastas tingimustele, siis mootori kinnituse puhul esines puudujääke. Analüüsist tuli välja, et sillaraami poolse kinnituse materjali paksusest jäi puudu ja oleks purunenud. Hetkeseisuga on müügis sillatugevdus komplektid, mida on müüdud 7 komplekti kolme kuu jooksul. Alates 8ndast komplektist on sillatugevduste projekteerimise ja valmistamise kulud kaetud ja algab kasumi teenimine. Sõidukile projekteeritud poldivalemi ja pidurisupporti muutmise jaoks mõeldud adapterid hetkel müügis pole, küll aga kolm inimest on soovi avaldanud. Sellest võib eeldada, et nõudlust antud toodete vastu on, kui on nõudlust on ka turgu. Auto ehitus on hetkel poolik, küll aga hetke seisuga on sõiduki modifitseerimiseks kokku kulunud 7328€. Antud hind koosneb auto ostuhinnast, sisse ostetud teenuste ning kulunud materjali hinnast. Tehtud töö ajakulu selle hinna sisse arvestatud pole. Ennem lõputöö lõppu ei suudetud auto täielikult valmis teha, sellest tingitult ei ole võimalik kooskõlastada projekteeritud lahendusi Transpordiametiga. Kui sõiduk saadakse valmis, näidatakse Transpordiametis ette ja aksepteeritakse muudatused, võib pidada kogu protsessi kordaläinuks.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Diiselmootori kübemefiltri manipulatsioonide tuvastamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kontro, Kristo; Vennikas, Henri
    Lõputöö "Diiselmootori kübemefiltri manipulatsioonide tuvastamine" kirjutati eesmärgiga tuvastada parim olemasolev meetod kübemefiltriga manipuleerimiste tuvastamiseks. Tööga leiti, et peenosakeste loendamine on kõige lihtsam ja kiirem viis kontrollida autol kübemefiltri olemasolu. Katsete käigus avastati, et autod, millel kübemefilter puudus, paiskasid õhku märkimisväärselt rohkem peenosakesi kui töökorras filtriga autod. Märgati ka, et Euro 6 määruses paika pandud regulatsioonidele vastavad Mercedes-Benz autod heidavad õhku neli kuni kümme korda rohkem peenosakesi kui teised samadele regulatsioonidele vastavad sõidukid. Kuna kasutati aga võrdlemisi väikest valimit, peaks kindla põhjuse välja selgitamiseks tegema täiendavaid katseid. Samuti tuleks läbi viia täiendavad katsed, et kindlaks teha peenosakeste loendamise meetodi tõhusus, mille järgselt võiks meetodi tehnoülevaatuspunktides kasutusele võtta.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Eesti Kaitseväe sõidukite moondamisvärvimise juhendi uuendamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Reiman, Veiko; Vennikas, Henri
    Töö eesmärk oli koostada Eesti Kaitseväele rivisõidukite moondamisvärvimise juhend, mis peab sisaldama nõudeid värvkattele ja värvitööde kvaliteedile. Töö käigus analüüsiti kehtivat rivisõidukite moondamisvärvimise juhendit. Toodi välja, et praegu kehtiv dokument kirjeldab töökäiku, -vahendeid ja -aega. Töökäik on ajakohane, kuid kirjeldab tegevusi, mis on automaalritele tuttavad ja sellest tulenevat ei ole otstarbekas Eesti Kaitseväe juhendis kirjeldada. Juhendis välja toodud materjalid on 2008. aasta koostööpartneri, AP Trading AS, poolt pakutavad. Praeguseks sama partneriga koostööd ei tehta ja kirjeldatud materjale enam ei kasutata. Sõidukipargi vananemise tulemusena on keretöödele kuluv tööaeg pikenenud. Iga aastaga vananeb sõidukipark, seetõttu pole normtööaegade kehtestamine enam otstarbekas. Teises peatükis kirjeldati STANAG 4360 nõudeid värvimisele ja värvidele. Need on kirjeldatud läbi ISO standardsete katsete, mis jagunevad visuaalsete omaduste katseteks, vastupidavuse katseteks mehhaanilistele vigastustele ja vastupidavuse katseteks keemilistele muutustele. Töö käigus analüüsiti dokumenti „Sõiduautode värvimise kvaliteedinormid,“ mis kirjeldab avalikus sektoris kasutatavaid norme sõidukite värvimisel. Sõiduki pinnad on jagatud nelja klassi vastavalt sellele, kui nähtav on pind. Kirjeldatud on 22 värvitöö defekti, millele on toodud välja iga pinna klassi lubatud ulatus. Koostatud juhend sisaldab samasi nõudeid kasutatavatele värvidele nagu STANAG 4360. Rivisõidukite pinnad on jagatud nelja pinnaklassi ning on esitatud 20 värvitööde defekti ja nende lubatud ulatused igal pinnaklassil. Kolmandas peatükis on kirjeldatatud erinevaid sõidukite maskeerimismustreid ja demonstreeriti, kuidas on võimalik tabelarvutusprogrammiga kiiresti luua sarnaseid maskeerimismustreid. Tulevikus saab täiustada digitaalse maskeerimismustri loomise programmi ja selgitada välja optimaalne piksli suuruse.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Elektriajamiga autode hoolduse ja remondi töökoha nõuete analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Rajevski, Vladislav; Vennikas, Henri
    Lõputöö töö eesmärgiks oli uurida ning näidata lugejaskonnale kuidas ning millisel moel erinevad elektriajamiga sõidukite hooldus ja remont tavasõidukite järelteenindusest. Selleks, et eesmärki saavutada, viidi läbi uuringuid automarkide esindajatega konsultatsioonide näol, kus selgitati välja elektriajamiga töötavate sõidukite järelteeninduse olulised aspektid ja nüansid. Tallinna Tehnikakõrgkooli ainetundides lektoritega vesteldes selgus, et Eestis on ettevõte, millel on suur elektriautode autopark, kuid kus on puudu nende sõidukite remondi võimekus. Kolmandad osapooled on huvitatud elektriajamiga autode hoolduse ja remondi töökoha loomist, sealhulgas on neil huvi seal kehtivate nõuete ja kaasnevate investeeringute mahu osas. Lõputöö probleemist kergema arusaama jaoks toodi teoreetilises osas välja elektriajamiga sõidukite liigitus, nende erinevused ja tööpõhimõtteskeemid. Lõputöö autor esitas infopäringuid elektriajamiga autode tootevaliku esindajatele. Uurimistöö käigus koguti infot autoesindustest elektiajamiga autode remondi ja hoolduse jaoks läbiviidavate koolituste ja nõuete kohta. Lõputöö teises osas kogutud info alusel on lõputöö autor võrrelnud autotootjate nõudeid ja selle alusel koostati elektriajamiga autode remondi ja hoolduse töökoha rajamise põhialused ning vaja minevate seadmete, tööriistade ja tervisekaitsevahendite nimekiri. Kriitiliste tervisekaitse vahendite hulgas on isoleeritavad kindad, kaitsejalatsid, leelise kaitsepõll, kaitsemask, vastava klassiga tulekustuti ja isoleeritud eritööriistad. Lõputöö tulemusena, koostati ülevaade elektriajamiga autode hoolduse ja remondi töökoha loomisest, seal hulgas oli välja toodud kriitiliste tervisekaitsevahendite, eritööriistade ja esitatavate nõuete nimekiri koos näidishindadega selleks, et tekitada ettekujutus, millised minimum-kulud ja esitatavad nõuded võivad olla sellega seotud.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Elektriajamiga autodega tegeleva ettevõtte riskianalüüsi ettepanekud
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-08) Rosenbaum, Sander; Vennikas, Henri; Siitan, Priit
    Töö teema pakkus välja Eesti Autoinseneride Liidu elektriajamiga autode töögrupp. Eesti Autoinseneride Liidu juhatuse poolt oli loodud riskianalüüsi töörühm, kuhu kaasati ka lõputöö autor. Lõputöö teema on aktuaalne, kuna sisepõlemismootoriga sõidukeid müües peavad tootjad maksma trahvi, mistõttu eelistatakse elektri- ja hübriidautode müümist. See viib selliste sõidukite arvu kasvuni liikluses ja autoteenindustes, aga ka nendega seotud raskete tööõnnetusteni. Töö elektrilise veojõuajamiga autoga või sõidukite kõrgepingekomponentidega eeldab vastava tootja kvalifikatsiooni kõrgepinges ning nõuete ja juhiste järgimist. Õppeasutused, kus õpitakse käidu- või autoelektrikuks, ei anna pädevusi ühegi tootja margi või mudeliga töötamiseks. Seal antakse üldised teadmised. Kuid ohuteadlikkuse tõstmiseks tuleks ohustatud isikutele teha elektriohutualaseid koolitusi.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Elektriajamiga sõidukite hooldus- ja remonttööde teostamise turu-uuring
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Must, Jessica; Vennikas, Henri
    Antud teema oli pakutud Autotehnika õppekava juhi ja Eesti Autoinseneride Liidu juhatuse liikme Henri Vennikase poolt. Olles ise tugevalt huvitatud ohutusnõuete täitmises Henri Vennikas soovis teha ettepaneku seadusandlusele, et täpsustada antud valdkonna eripära. Teema oli valitud autori poolt seoses autori isiklikku huviga ohutusnõuete järgimisest remonttööde teostamisel ja huviga elektriajamiga autode vastu. Lõputöö teema on aktuaalne seoses tänapäeva autonduse tendentside muutmisega ökoloogilisuse suunas ja elektriajamiga autode arvu kiire kasvuga Eestis. Antud lõputöö eesmärgiks oli näidata, et elektriajamiga autodele ei ole võimalik pakkuda hooldus- ja remonttööde teostamist väljaspool tehasesüsteemi nõuete kohaselt ja tuua välja võimalikud ettepanekud Eesti Autoinseneride Liidule autonduse valdkonna spetsiifika täpsustamiseks, et vähendada elektriajamiga autode remondiga seotud tööõnnetuste tekkimise tõenäosust.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Elektriautode osakaalu kasvu mõjuanalüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Voznjuk, Aleksander; Vennikas, Henri
    Antud lõputööteema on Elektriautode osakaalu kasvu mõjuanalüüs. Selle teema eesmärgiks oli võrrelda elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto eeliseid, puuduseid, hinna vahe, hooldust, keskkonnale mõju, mõju autoesindustele ja nende töötajatele. Elektriauto eelisteks võib tuua esikohale hea keskkonna mõju, väike müra tase ja hooldus vajadust. Tema peamisteks puudusteks võib tuua kõrge hind, pikk laadimis protsess ja madal läbisõit laetud akuga. Elektriautode mudelite arv kasvab. Mitmed suured autotootjad on viimasel ajal teatanud, et lähima aastakümne jooksul keskenduvad oluliselt elektriautode arendamisele. Nende hulgas on näiteks Nissan, Volkswagen, Audi, Kia. Nagu ka tavaliste autodega, hinnapoliitika elektriautodel on erinev. Elektriautode tootejad hakkavad rohkem tootma selliseid mudeleid, mida saaks lubada endale inimene keskmise sisetulekuga. Võrreldes sisepõlemismootor autoga, elektriautos on vähe mida remontida ja hooldusvajadus on piisavalt väike. Nende põhiline hooldus seisneb pidurikettade, klotside ja akude vahetamises. Neil puudub sisepõlemismootor, käigukast, sidur, mille tõttu mootori ja käigukasti hooldamine pole vajalik. Elektriautode kasutamine on kasulik ja see on meie tulevik kuna see on keskkonnasäästlik. Kui tulevikus elektriautode ja tavaliste autode arv oleks võrdne, siis võib eeldada, et autoteenindused teenivad vähem kui praegu. Selle põhjuseks on see, et elektriauto hooldamine võtab vähem aega. Tänu sellele väheneb ka tehnikute vajadus.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Elektrilise veoajamiga veoauto ja bussi hoolduse ja remondi tuleohutusnõuded
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-08) Jaksi, Kaarel; Vennikas, Henri
    Töö eesmärgiks oli kaardistada erinevate tootjate poolt esitatud tuleohutusnõuded elektrilise veoajamiga bussi ja veoki hoolduse kohta. Samuti oli eesmärgiks luua seosed sõidukite seisukorra ja tuleohutus tingimuste vahel. Lõputöö teema on elektriliste sõidukite arvu kasvu ning regulatsioonide puudumise tõttu praegusel ajahetkel aktuaalne. Töö koosneb kahest osast. Esmeses osas kirjeldati elektrilise veoajamiga veokite ja busside ehitust ning nende kasutamisest tingitud eripärasid. Lisaks kirjeldati lühidalt veojõuakude ehitust ja peamiseid rikkeid, mida võib töökojas kohata ning elektriajamiga busside põlenguid. Sellest lähtuvalt käsitleti töö teises osas võimalike töökojas kasutatavaid tulekustutsvahendeid ja suurima tuleohuga sõidukeid ning nende käsitlemist. Töö väljundiks olulisemate tuleohutus nõuete esile toomine, mida tuleks töökodades järgida. Leitud info saab Päästeamet võtta aluseks elektrilise ajamiga veoautode ja bussidega tegelevate asutuste tuleohutusnõuete sätestamiseks.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Eriotstarbelise O2 kategooria haagise konstrueerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Kütt, Kristjan; Vennikas, Henri
    Antud lõputöö tulemusena projekteeris autor eriotstarbelise O2 kategooria haagise, mis sobib omadustelt kasutamiseks dekoratiivpuude kogumiseks avamaaistandusest. Tagamaks haagise maastikusuutlikkuse, langetas autor valiku haagise konstruktsiooni osas täishaagise lahenduse kasuks, kuna seda tüüpi haagise puhul on kõige lihtsam tagada tõusu-, ülesõidu- ning mahasõidunurgad. Antud valikuni jõudmiseks võrdles autor lahenduseks sobivate haagisetüüpide maastikusuutlikkust enim mõjutavaid omadusi ning leidis konstruktsioonilised põhjused nende taga. Projekteeritava haagise tehniliste lahenduste leidmiseks võrdles autor erinevate kasutusaspektide poolt tingitud nõudeid ning valis ostutooted selliselt, et need täidaks eesmärgid maastikusuutlikkuse, loodava haagise võimalikult madala omahinna, dekoratiivpuude transpordi ning üksiksõidukina registreerimise seisukohast. Kõige suurema osa töömahust hõivas haagise raamisosa ja telgede abiraamide koostamine. Seda põhjusel, et leida haagisele valitud telgede, täishaagise pöördlaagri ning loodava haagise raami selline kombinatsioon, mis tagaks optimaalse maastikusuutlikkuse ja haagise kasutatavuse. Lähtuvalt analoogsete maastikusuutlike haagiste saadavuse puudumisest ja omadustelt lähemate analoogide hinnast, leiab autor, et antud lõputöö raames loodud projekt on heaks sisendis väikeettevõtte tarbeks antud haagise üksikkorras tootmiseks.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Forss/Škoda esindusõigusega autoteeninduse loomine Lasnamäele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pappel, Raul Ronald; Vennikas, Henri
    Käesolevas lõputöös uuritakse ja kirjeldatakse aastal 2021 avatava Forss/Škoda autoteeninduse loomiseks läbitavaid erinevaid protsesse ning nõudeid ja tingimusi, mis kaasnevad Škoda autotehase ametlikule esindajale. Lisaks nende nõuete ja tingimuste sobivus Forss OÜ juhatuse tingimuste ja ootustega. Uuritakse hoonet üldiselt, asukohta, renditavate ruumide suurust, paiknemist ning kavandatavat otstarvet. Hoone ja ruumide sobivust Škoda tehase esindusena, ehk nõutavad muudatused teenindusruumide sisustamisel ja muudatused hoone fassaadil. Töökoja ruumidesse paigutatakse töökohad, tõstukid, seadmed, arvutid, pistikud, valgustus, tsentraalsed trassid jne. Lisaks tehakse kindlaks ja luuakse nimekiri tööriistadest ja seadmetest, mis on kohustuslikud Škoda teeninduspartneri töökoja inventaris. Analüüsitakse loodava teeninduse personali suurust, tööülesannete jaotust ning luuakse süsteem Škoda määratud tööfunktsioonide ja koolituste jaotamiseks, olemasoleva personali vahel. Kuna iga loodava äri mõte on teenida kasumit, siis töö viimases osas uuritakse ja analüüsitakse (olemasolevate teeninduste kogemusel) teadaolevate tulude ja kulude alusel, kas ja millistel tingimustel hakkab teenindus prognoositavalt tulu teenima ja millisest hetkest on see äritegevus tasuv.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Haagissuvila elektrisüsteemi projekteerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Ivanov, Anar; Vennikas, Henri
    Lõputöö käigus lahendati ülesanne luua kliendi poolt valitud komponentidele kohanes elektrisüsteem. Elektriskeemi koostamisel arvestati erinevate lahenduste olemasoluga ja lähtuti seadmete füüsilisest paigutusest haagisel. Töö täitmiseks püsitati autori poolt kolm põhilist eesmärki. Esimesena teostati seadmete laboratoorne katsetus, mille käigus kontrolliti kõikide elektriseadmete töö funktsionaalsust ja vastupidavust elektrivoolu suhtes. Teise eesmärgina koostati dokumentatsioon, mille alusel on võimalik tõlgendada elektriskeemi iseärasused kõigile arusaadavaks ja selle muutmisel lähtuda toodud andmetest. Viimane eesmärk on paigaldada haagissuvilale planeeritud seadmed ka füüsiliselt. Autori seatud eesmärkidest on täidetud kõik peale füüsilise paigaldamise, mis plaanitakse teostada koos kliendi ja lõputöö koostajaga lähinädalate jooksul. Ettevalmistused paigaldamiseks on läbitud. Lõputöö praktilises osas puututi kokku seadmete elektriliste parameetrite mõõtmiste ja seadmete käitamisega. Üheks tähelepanuväärseks tagasilöögiks oli toitemooduli plahvatus elektrivoolu vaikimisi tarbimisel. Seade muutus kasutuskõlbmatuks, kuid ei mõjutanud suurelt edasist tööprogressi. Kõikidele kasutatavatele seadmetele leiti sobiv asukoht haagisele ja koostati vajalikud skeemid. Praktilise töö teises osas arvutati välja kõikide juhtmete ristlõikepindalad ja vajalikud pikkused paigaldamiseks, koostati plokkskeemid ja elektriskeem ning toodi välja viimase nimetatu erilised tingimused ja koostamise nüansid. Elektriskeem koostati Draw.io veebilehe keskkonnas ja selle koostamisel lähtuti elektriskeemide üldlevinud metoodikate ja sümbolite kasutamisest. Haagissuvila projekt oli uudne kogemus autori jaoks, mis sidus autotehnika elektritehnikaga ja õpetas nende omavahelisi seoseid. Töös tehtud järeldusi saab kasutada hilisemate uute projektide algatamiseks või käesoleva arendamiseks.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Järelteeninduse efektiivsuse analüüs Škoda Laagri näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Pääru, Karl; Vennikas, Henri
    Käesolev lõputöö on koostatud eemärgiga uurida Škoda Laagri teeninduse võimalikke probleeme, mis võivad avaldada negatiivset mõju teeninduse tööprotsessidele. Uurides välja teeninduse efektiivsust pärssivad probleemid, on eesmärk pakkuda välja erinevaid lahendusi, kuidas antud olukorda parendada. Esimeses peatükis kirjeldatakse lahti, mis ettevõttega on tegu ja kuidas ettevõtet juhitakse. Lisaks antakse ülevaade, milline näeb välja Škoda kliendiprotsess, millist majandustarkvara kasutatakse ja kirjeldatakse teeninduse tööprotsessi. Läbiviidud uuringu analüüsi tulemuste põhjal jõuti järeldusele, et tehnikute tööaja märkimisega on teeninduses probleeme, nimelt ei registreerita töötatud aega tõepäraselt. Töö tegemisele kuluvat aega hoitakse lahti, kuigi tegelikult on töö valmis saanud. Lahti jäetud tööaeg pannakse kinni vahetult enne uue töö algusaja registreerimist. Nii jäetakse mulje, et tööl viibitud ajast tehakse peaaegu sama palju aega tööd. Uuringust selgus, et tehnikute ja autori poolt märgitud tegeliku töötatud aja erinevus on 27%. Teiseks uuriti, millist mõju avaldab teeninduse tööle klientide saabumine esindusse. Uuringu käigus selgitati välja, et suurem osa klientidest toob auto teenindusse õigeaegselt. Teenindusse hilines vaid 8% klientidest. Keskmiselt moodustas see ümmarguselt kaks klienti ühel päeval. Arvestades kokku kõik päeva peale planeeritud tööd, oli tehnikutel võimalik õigeaegselt või varem alustada tööd 64% juhul. 36% töödest ei olnud tehnikutel võimalik tööd alustada enne planeeritud aega, vaid täpselt planeeritud ajal või hiljem. Antud probleemi mõju hinnati pigem väikseks, kuna leiti, et tehnikute enda motivatsioon töötempot tõsta on madal. Viimase töö osana pakuti välja neli parendusettepanekut, mis võiksid lahendada eelpool välja toodud probleemid. Esimene lahendus võiks motiveerida tehnikuid märkima töötatud aega õigesti. Teine lahendus kuvaks paremat ülevaadet tehnikute tööst, mille korral oleks võimalik paremini tööressurssi ära kasutada. Kolmanda ettepanekuga on välja toodud, et töökoja meister ja PDI spetsialist peaksid rohkem jälgima tehnikute töö tegemist ja tekkinud seisakute korral reageerima, et vähendada tehnikute töötamata aega. Neljas lahendus ehk teekünnistega testlõik muudaks tööprotsessi kiiremaks, töökoja meistril oleks rohkem aega ja võimalusi täita enda ülesandeid töökojas ja jälgida tehnikute tööd.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Juhtmeköidiste tootmise digitaliseerimine ettevõttes Interconnect Product Assembly AS
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-09) Kondraškin, Anton; Vennikas, Henri
    Juhtmestik on kaasaegse auto üks olulisematest osadest. Juhtmestiku abil edastatakse ja jaotatakse elektrilisi signaale auto erinevates osades ja nende vahel. Armatuurlaua elektrilised ja elektroonilised komponendid, esituled ja aknad on vaid mõned komponendid, mis on omavahel ühendatud juhtmestiku abil. Auto juhtmestik on mahukas ja keerukas organiseeritud juhtmete võrgustik, mis on kinnitatud ja kaitstud väliste mõjude eest. Autode juhtmeköidiste valmistamisel lähtutakse tänapäeval rahvusvahelistest ja kohalikest tootmisstandarditest. Üheks levinumaks autode juhtmestiku valmistamise üldstandardiks on IPC/WHMA-A-620, milles kirjeldatakse materjale, meetodeid, katseid ja vastuvõetavuse kriteeriume pressitud, mehaaniliselt kinnitatud ja joodetud ühenduste tootmiseks ning kaabli- ja juhtmestiku komplektidega seotud koostetegevusi (vastavaid nöörimis-/tõkestamiskriteeriume). Tootmisel võib kasutada mis tahes meetodit, mis toodab käesolevas standardis kirjeldatud vastuvõetavuse nõuetele vastava koostu. Standard- või tavalahenduseks peetakse arvutis koostatud juhtmeköidiste jooniste printimist ja ülekandmist vineerplaadile ning juhtmete ladumist sellele plaadile vastavalt eelnevalt prinditud ja ülekantud joonistele. Paljud ettevõtted koostavad oma toodangut seda meetodit kasutades kuigi seda võib pidada iganenud lahenduseks . IPA AS-ile selline lahendus aga ei sobi, kuna ettevõte ei tegele suurekoguselise seeriatootmisega ning tootmises on hõivatud vähe operaatoreid. Rasketehnika juhtmeköidiste tootmine, millega muuhulgas tegeleb IPA AS, on tihti raskendatud tellija sooviga teha muudatusi joonistel ning enamus nendest muudatustest on sellised, mis vajavad uut koostamisplaati. Eeltoodud põhjustel on muudatuste rakendamine standardlahenduse kasutamisel raskendatud ning võtab rohkem aega kui võtaks digitaalse lahenduse kasutamise korral. Digitaalse lahenduse kasutamise korral oleks võimalik lühendada muudatuste juurutamise aega ühest nädalast paari tunnini. Seetõttu juhtmeköidiste koostamise digitaliseerimine aitaks IPA AS-il tõsta tootlikkust, lihtsustada muudatuste rakendamist ja korrastada ettevõtte laoruumi. Käesoleva lõputöö autor tutvustab kolm erinevat digitaalset lahendust, millest kaks on juba erinevates ettevõtetes kasutusel olevad lahendused (digitaalne interaktiivne ekraan ja projektoriga lahendus) ja üks on autori poolt väljatöötatud lahendus (digitaalne laud). Viimasena pakub autor oma lahendusele alternatiivlahendust (lao korrastamise viisi). 39 Digitaalse interaktiivse ekraani kasutamise süsteem asendab elektrijuhtmete tootmisprotsessi juhtimiseks paberdiagrammid dünaamilise teabekuvaga. Igal etapil kontrollib operaator töö edenemist, skannides ekraanil olevaid vöötkoode. Ekraani katvale kaitsepinnale kinnitatud iminappadele paigaldatud tarvikud hoiavad juhtmeid tootmise ajal paigal. See on hea valmislahendus, kuid on mõned aspektid, mis ettevõttele ei sobi. Esiteks, lahenduse hind algab umbes 50 000 eurost, mis paneb sellise lahenduse tasuvuse suure küsimuse alla. Teiseks, iminappadega hoidjad on liiga suured selleks, et sobida ettevõttes kasutavate montaažplaatide ja juhtmeköidistega. Projektoriga lahendus lihtsustab juhtmestiku ehitamise protsessi, projitseerides samm-sammult juhised otse juhtmestiku plaadile. Tänu koostamise protsessi jagamisele mitmeks loogiliseks operatsiooniks, kasvab tootmise tootlikus. Selle lahenduse kasutamisel puudub vajadus suuremahuliste jooniste printimiseks ning vastavate masinate hooldamiseks. Projektoriga lahenduse peamiseks puuduseks on see, et juhtmeköidiste koostamisel tekib plaadile vari, mis põhjustab ebamugavusi operaatori töös. IPA AS-ile ei sobi ka see, et kogu laud projektoriga võtab palju ruumi. Tasuvuse analüüsi poole pealt on see lahendus soodsam võrreldes eelmainitud digitaalse interaktiivse ekraani lahendusega, kuna spekulatiivne hind jääb vahemikusse 15 000 – 20 000 eurot ühe raami eest. Autori poolt väljatöötatud ja pakutud lahendus ehk digitaalaua lahendus on esimesena kirjeldatud digitaalse interaktiivse ekraani variatsioon, mis aga koosneb neljast ülimalt kitsa raamiga 55" monitoridest, mis moodustuvad videoseina. Lauad on kokkupandavad selleks, et saaks nende kuju ja suurust kohendada vajaliku juhtmestiku joonise jaoks. Majanduskulu arvutuse käigus sai käesoleva lõputöö autor pakutava lahenduse kogumaksumuseks 11 457,57 eurot. Traditsioonilise lahenduse kasutamise korral saab IPA AS tuluna keskmiselt 450 eurot kuus. Autori poolt pakutava digitaallahendusega tõuseb aga ettevõtte tulu 750 euroni kuus. Peale tulu suurenemist saaks IPA AS pakkuda kliendile ka madalama hinnaga muudatuste rakendamise teenust - kliendi võit oleks sel korral keskmiselt 450 eurot kuus. Digitaallaua süsteemi tasuvusaeg on 15,3 kuud ehk umbes üks aasta ja neli kuud, peale seda lahendus hakkab tooma tulu keskmiselt 750 eurot kuus, mis on 300 euro võrra rohkem, kui traditsiooniline lahendus. Juhuks kui autori poolt pakutud ja ülalkirjeldatud digitaallaua lahendus mingil põhjusel ei sobi ettevõtte tootmisprotsessi kasutusele võtmiseks, pakub käesoleva lõputöö autor alternatiivlahendust, mis vähemalt parandaks koosteplaatide laoseisu ning lihtsustaks nende hoiustamist ja kättesaadavust. Lao korrastamiseks pakub käesoleva lõputöö autor alternatiivlahendust, mille põhimõte baseerub liuguste tehnoloogial ehk koosteplaate lükatakse alumiiniumsiinide sisse ning plaadid rippuvad nende peal. Uue laoriiuli liugsiinidega valmistamise kulu tuleks umbes 1200 eurot. Arvestades seda, et 40 ettevõte peab mõnikord ostma samas hinnaklassis ka käsitööriistu (näiteks käsipresstange terminalide pressimiseks juhtmetel), oleks selline ühekordne investeering põhjendatud. Toetades käesolevas lõputöös autori poolt läbiviidud analüüsile võib järeldada, et autori poolt väljatöötatud lahendus sobib IPA AS-i tootmisprotsessidesse juurutamiseks nii tootmise optimeerimise (aja ja laoruumi kokkuhoid) kui ka tasuvuse (lühike tasuvusaeg) poolest. Digitaallaua lahenduse rakendamisest võidab ka ettevõtte klient, kuna lahenduse kasutamisel saab kliendile võimaldada kiiremat tellimuse kättesaamist ja väiksema hinna temapoolse suure muudatuse sisseviimise soovi korral. Digitaallaua lahendus oli autori poolt tutvustatud IPA AS-i juhatuse liikmele ning sai positiivse tagasiside.
  • Pisipilt
    NimetusEmbargo
    Kaitseväe maismaasõidukite AdBlue uuring
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-08) Muravjov, Maksim; Vennikas, Henri
    Lõputöös tutvuti Eesti kaitseväes kasutatavate sõidukitega ja nende konserveerimistingimustega. Oli kirjeldatud sõidukitel paigaldatud SCR-süsteemi tehnilised omadused ja AdBlue lahuse keemiline koostis. Hinnati kaitseväeosas konserveerimisel oleva sõiduki seisukorda. Uuriti võimalusi ja erinevaid metoodikaid, millega saaks parandada või isegi vältida SCR-süsteemi rikkeid. Saadud info ja andmete põhjal oli arvutatud sõidukite tegelik aastane läbisõit, mille põhjal oli ehitatud mudel, mille abil saaks näha tegeliku SCR-süsteemi efektiivsust ja kõrge efektiivsuse jaoks vajaliku aastase läbisõidu. Kasutades andmeid varuosade maksumuse kohta olid ka arvutatud konserveerimise jaoks vajalikud kulud ja ka võimalik raha kokkuhoid pikemas perspektiivis. Kuna olen teinud palju tööd, sain teada siis palju SCR-süsteemi tehniliste omaduste, süsteemis kasutatavate komponentide, veoautode süsteemi ehituse erinevuste ning ka AdBlue lahuse keemiliste omaduste kohta. Usun, et olen teinud Eesti kaitseväe hüvanguks suure ja kasuliku töö, mille tulemusena saab kaitsevägi minu poolt pakutud konserveerimismetoodikaid kasutada või vähemalt ettepanekuid silmas pidada.