Lõputööd (TL)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (TL) Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 442-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Tudengibagi raami projekteerimine ja valmistamise tehnoloogia(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Pits, Jörgen; Tigas, TaanielKäesoleva diplomitöö eesmärgiks oli luua bagiraam, mida edaspidi kasutada kutsekoolidele mõeldud bagivõistlussarjas. Planeeritud on luua võistlussari, kus saavad kutsekoolides õppivad tudengid proovile panna oma oskused võidu- ja vigursõidus. Võistlused on Off-Road tüüpi, kus valdavaks enamuseks on maastiku- ning krossirajad. Selleks, et sõiduk oleks suuteline antud radu läbida tuli konstrueerida võimalikult tugev kuid samas madala massiga raam. Sealjuures oli eesmärgiks, et loodav kontseptsioon oleks disainiliselt ka esteetilise välimusega. Raami konstrueerimisel pidi samaaegselt arvestama ka valmistamise tehnoloogiaga. Kuna bagi raam valmistatakse painutatud torudest, siis pidi lähtuma sellest, et motospordis ei ole hea tava painutada torusid väiksema raadiusega kui seda on toru kolmekordne läbimõõt, kuna väheneb oluliselt torude vastupidavus. Seega minimaalseteks paindeks sai võtta 25mm toruläbimõõdu juures 75mm raadiusega painde ja 30mm läbimõõduga torul 90mm raadiusega painde. Lähtuvalt painde raadiusest, oleks otstarbekas kuni 300mm painderaadiusega torud painutada pöördvormiga, kus on võimalik kasutada ka täitematerjali, vältimaks toru deformatsioone ning ristlõike ovaalseks muutumist. Üle 300mm raadiusega painded oleks soovitatav teha kolme-rulli meetodiga. Keevitamistehnoloogia valikul võtsin arvesse, et kroom-molübdeen torude puhul on oluliseks eel- ning järeljahutus, mida on võimalik teostada TIG keevitusega. Teisalt peab keevisõmblus olema esteetilise välimuse ning täieliku läbikeevitusega, sealjuures ei tohi õmblusel esineda räbupesasid ega ka mõrasid. Bagi raami konstrueerimisel võtsin aluseks Baja SAE® võistlussarja reeglistiku, millest lähtuvalt valisin raami vajalikud detailid ning nende paigutused. Pikema ekspluatatsiooniaja saavutamiseks ning konstruktsiooni tugevuse leidmiseks tegin raamile tugevusanalüüsid, mille kohaselt vaatlesin CATIA Generative Structural Analysis töökeskkonnas bagi väändejäikust. Analüüsi põhjal selgus, et bagi raami nihke maksimum 3000N suuruse jõu rakendamisel kummalegi esirattale on 4,68mm. Sellest lähtuvalt sai arvutada väändejäikuse, milleks sain 4506Nm/kraad, arvestades Formula Student Team Tallinn meeskonna kogemusi, siis reaalsetes tingimustes raami väändejäikus väheneb. Analoogsetel Baja SAE® sarja bagidel on see 2000-3000Nm/deg, siis võib lugeda antud tulemust optimaalseks ning võib kindel olla raami pikas ekspluatatsiooniajas, mida oligi vaja saavutada.Nimetus Piiratud juurdepääs Tagastuslogistika protsessid ning nende analüüs ettevõtte AS Smarten Logistics näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Isotamm, Liisi; Kalda, TiinaTöö on kirjutatud ettevõtte AS Smarten Logistics põhjal. Tegemist on kolmanda osapoole logistikateenuste pakkujaga. Töö eesmärk on kirjeldada ettevõtte jaoks tagastusprotsessid ning kirjelduste alusel koostada voodiagrammid. Lisaks sellele tuleb analüüsida ettevõtte tagastusprotsesse selleks, et saada informatsiooni, kas protsessid on hästi organiseeritud ning välja tuua aspekte, mida oleks võimalik parendada. Töö koosneb teoreetilise tagapõhja tutvustusest, ettevõtte tutvustusest, protsesside kirjeldamisest ja analüüsist ning parendusettepanekutest.Nimetus Piiratud juurdepääs Varude analüüs ja tootevaliku juhtimine Trigon Gardening AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Aus, Karin; Tulvi, AinKäesolev lõputöö keskendub jaekaubandusettevõtte AS Trigon Gardening varude analüüsile ja tootevaliku juhtimisele. Antud lõputöö eesmärgiks on uurida, kuidas juhiti toalillede mulla ja toalillede kaubagruppe eelmise aasta perioodil 01.03.2013-31.05.2013 ning analüüsida, kas ja kuidas oleks võimalik samade andmete korral antud kaubagruppe efektiivsemalt juhtida. Töö annab ettevõttele informatsiooni nende eelnevast varude juhtimisest ning autoripoolseid soovitusi antud kaubagruppide paremaks juhtimiseks. Töös kasutatud meetodeid on võimalik rakendada ka teistele kaubagruppidele tõhustamaks nendegi varude ja tootevaliku juhtimist. Töö koosneb kolmes osast. Esimeses osas käsitletakse töö teoreetilist alust: varude olemust, erinevaid varude mõõdikuid (näiteks ringlemissagedus, käibesagedus, ringluse-tulu indeks ehk tasuvusaste), ABC ja XYZ analüüsi, sortimendi sügavust ja laiust ning toodete väljapaneku olulisust. Teine osa sisaldab lühitutvustust ettevõttest ja informatsiooni ettevõtte varude haldamisest. Kolmandas osas on tehtud vastavalt teooriale arvutused ning nende järgi on analüüsitud saadud näitajaid. Lisaks tavapäraste varude mõõdikute arvutamisele ja ABC ning XYZ analüüsi tegemisele on autor arvutanud ka puudumiskulud. Puudumiskulude all on arvestatud neid kordasid, mis tekkisid kas toote hilisest sisseostust või toote puudumisest müügipunktis. Kolmas peatükk hõlmab samuti järelduste ja ettepanekute osa.Nimetus Piiratud juurdepääs Tööprotsessi efektiivsuse tõstmise võimalused ja analüüs Reval Takso OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tintse, Timo; Hintsov, TõnisTöö eesmärgiks oli kaardistada praeguse tööprotsessi kitsaskohad ning tuua välja alternatiivsed lahendused, mis aitaks ületada olemasolevaid probleeme, tõstes tööprotsessi efektiivsust. Raadiosidel põhinev tööprotsess on muutunud ettevõtte edasisele arengule takistavaks teguriks ja uue tõuke saamiseks vajati muudatusi praegusele töökorraldusele. Sissejuhatuses on seatud eesmärk, kas uuenduslikud meetmed kõrvaldavad praegused kitsaskohad ja aitavad tõsta töö efektiivsust. Vastuseni jõudmiseks on kaardistatud probleemsed kohad, valitud alternatiivsete lahenduste seast välja parim hankija ning viidud läbi testperiood, et saadud andmeid analüüsides langetada tuleviku jaoks õigeid otsuseid. Testperioodi ajal analüüsiti andmeid jooksvalt ning õige pea oli selge, et süsteemi korralikul sissetöötamisel paraneb taksode läbisõidukasutamise koefitsent, väheneb distants kliendini ja langeb kõnekeskuse töökoormus. Andmete analüüsile järgnenud arvutused näitasid ühe kuu reaalset rahalist säästu kogusummas 976,64 eurot, mis tulevikus kindlasti kasvab, kuna süsteem ei ole praegu lõplikult sisse töötanud. Aastane rahaline sääst uue lahenduse kasutusele võtmisega on vähemalt 11719,64 eur. Tähtsaim on ära kasutada võimalus anda uue lahendusega tõuge ettevõtte arengule. Analüüsist võib järeldada, et ettevõte on õigel teel autopargis läbiviidava uuenduse osas, minnes bensiinimootoriga autodelt üle CNG surugaasiga autodele. Positiivseks üllatuseks oli nutitellimuste kiire kasv, mis tulevikus kindlasti veelgi suureneb. Sellega väheneb kõnekeskuse töökoormus ning see loob soodsa võimaluse kasvatada kõnekeskuse tellimuste mahtu. Samuti väheneb taksode kohalesõit kliendini, sest klient saab nutitellimusega tellida endale kõige lähema takso. Kõnekeskuse ühele tellimusele kuluv aeg on peaaegu võrdsustunud raadioside lahendusega ja korraliku kliendibaasi sissetöötamisel kulub kõnekeskuses ühele tellimusele veelgi vähem aega, kui see oli raadioside lahenduse puhul. Uus lahendus kõrvaldas raadiosidel põhineva tööprotsessi peamised kitsaskohad, kuid tõi endaga kaasa teisi tähelepanekuid, millega ettevõte peab tööd tegema. Töötajate hulgas oli inimesi, kes ei suutnud uuendustega kohaneda ning lahkusid omal soovil töölt. Inimesed, kes on kohanenud ja uuendused omaks võtnud, saavad tööga hästi hakkama, kaasa arvatud vanemad taksojuhid, kes varem ei olnud nutiseadmetega kokku puutunud. Hankijast on saanud ettevõttele usaldusväärne partner, kellega tehakse kahepoolset koostööd, et süsteemi edasi arendada ja veelgi paremaks muuta. Autor arvab, et töös püstitatud eesmärgid on täidetud, sest saadud tulemus on reaalselt ettevõttes rakendust leidnud, kaasa toonud efektiivsema tööprotsessi ning parandanud töökeskkonda, muutnud selle stressivabamaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Lao tootlikkuse ja efektiivsuse tõstmise võimalused AS Infotark lao näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Soome, Eliise; Tulvi, AinLõputöö kirjutamisel oli autori eesmärgiks analüüsida AS Infotark kesklao tegevusi, nende juhtimist, tööprotsesse ja tulemusi ning võimalusel pakkuda välja lahendused veelgi edukamaks töö korraldamiseks. Antud lõputöö esimeses peatükis toob autor välja olulisi aspekte laonduse efektiivsuse tõstmiseks ning mitmete autorite nägemuse soovitud tulemuse saavutamiseks. Teises peatükis kirjeldatakse üldiselt AS Infotark ettevõtet ning tööd. Kolmandas peatükis tutvustatakse lähemalt kesklao tööd, kuidas hetkel erinevad laotööprotsessid läbi viiakse ning mis on töö tulemuseks. Viimases peatükis analüüsitakse laotöö tulemusi ning pakutakse välja võimalusi tulemuste parendamiseks põhiliselt vähendades ajakulu, vigade tekkimise võimalust komplekteerimisel ja toodete paigutust laos.Nimetus Piiratud juurdepääs Renditud autopargiga Saksamaa töödtuspiirkonna importvedude analüüs ETS Logistics OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Lang, Ake; Janno, JelizavetaAntud lõputöö on kirjutatud teemal „Renditud autopargiga Saksamaa importvedude analüüs ETS Logistics OÜ näitel.” Töö esimeses kolmes peatükis on käsitletud teoreetilist osa. Esimeses peatükis on käsitletud Eesti välsimajandust ja majandussuhteid Saksamaa, Hollandi ja Belgiaga. Teises peatükis on antud lühike ülevaade kaupade konsolideerimisest ja sellega kaasnevatest eelistest võrreldes sellega, kui saata kõik kaubad eraldi. Kolmandas peatükis on antud ülevaade ETS Logistics OÜ-st ja sellest miks on analüüsiks valitud just Saksamaa tööstuspiirkond, Belgia ja Holland. Empiirilises osas on teostatud veo omahinna arvutus. Selle jaoks on autor välja arvutanud ekspluatatsioonilised näitajad autorongi kohta kui aastane kaubamaht on 888 tonni. Ekspluatatsioonilste näitajate arvutuse olulisus on väljatulnud edasiste arvutuste käigus, sest nende tegemiseks on autor pidanud kasutama saadud ekspluatatsioonilisi näitajaid. Omahinnaarvutuses on leitud kilomeetrihind kahele marsruudile. Neist esimene on marsruut ainult mööda maismaad, läbi Balti riikide ja Poola Saksamaale. Edasi-tagasi veoringi pikkuseks on Google Mapsi andmetele tuginedes 4050 km. Teine marsruut sisaldab ka laevasõitu Liepaja ja Travemünde vahel, mille puhul on veoringi pikkuseks 1960 km autosõitu. Kilomeetrihinna leidmiseks on autor ekspluatatsioonilistele arvutustele tuginedes leidnud erinevad kululiigid mille kombineerimisel ja läbisõidu kilometraažiga jagades on saadud kilomeetrihinnad. Kuludebaasi on moodustanud kulud ekspluatatsioonimaterjalidele (kütus, määrded, rehvid), haagise amortisatsiooni hind, kulud tööjõule, remondile ja kindlustusele. Kogukulude põhjal väljaarvutatud kilomeetrihinnad on marsruudil mööda maad 1,04 eurot/km ja marsruudil kus kasutatkse laeva 1,06 eurot/km. Saadud hindade alusel on analüütilises osas arvestatud välja kogukulu veoringile, mis marsruudil mööda maismaad on 4680 eurot ja marsruudil kus kasutatkse laevatransporti 3581 eurot. Autori poolt koostatud küsitluse tulemuso on kõrvutatud autori leitud omahindadega. Selle tulemusena on autori järelduseks, et omahind marsruudil kus kasutatkse laevatransporti on konkurentsivõimeline, 46 aga omahind marsruudil kus kasutatakse ainult maismaatransporti on osutunud võrreldes küsitlustest saadud hindadega tunduvalt kallimaks. Analüüsis olevatest punktidest kõige tähtsamasks võib lugeda ühe euro aluse keskmise hinna arvutamist. 2013. aasta keskmine hind ühe euro aluse kohta oli ETS Logistics OÜ-l 78,5 eurot. Kokkuliidetud müügihind Saksamaa 4,5,2 postikoodiga, Hollandi ja Belgia piirkonnas oli seejuures 94208 eurot. Aastane kogukulu ekspedeerimisele renditud poolhaagis-autorongiga on leitud läbi hinnangulise maksimaalse veoringide arvu, mis puhul marsruudil mööda maad oleks kogukulu 182580 eurot aastas ja marsruudil kus kasutatkse laeva 146821 eurot. Sellest tulenevalt oleks aastase veomahu 1200 euro alust korral ühe aluse keskmine hind marsruudil mööda maanteed 151,13 eurot ja marsruudil koos laevareisiga 122,35 eurot. Selle alusel on autor teinud peamise järelduse: ETS Logistics OÜ-l ei ole mõistlik käesoleva aja kaubakoguste juures ise panna veoringile autorongi. Viimase näitajana analüüsis autor kui suur peaks olema ETS logistics OÜ veomaht analüüsitavas piirkonnas, et autorongi käigus hoidmise puhul oleks veohind aluse kohta väiksem kui möödunud aasta reaalne keskmine alusehind. Marsruudil kus kasutatkse ainult maismaatransporti oli selleks koguseks 2325 euro alust ja marsruudil kus kasutatkse ka meretransporti oli selleks koguseks 1871 euro alust aastas. Sellest tulenevalt on autor järeldanud, et laeva kasutades jõutakse soovitud veomahuni kiiremini kui ainult maismaatransporti kasutades. Veomahtude suurendamise nimel peab ETS Logistics OÜ tööd tegema. Juurde tuleks võita kliente kes telliksid pidevalt ja regulaarselt, selleks peaks suurenema ettevõtte võimekus pakkuda kindlaid ja pidevaid tarneid ning ettevõte võiks hoogustada reklaamitegevust. Tugevdada tuleks eksportvedude osakaalu. Osakoormatega auto täitmine on praegu ETS Logistics OÜ jaoks küll veel kättepüüdmatu kuid kasutades ekspordil täiskoormaid on võimalik veoringile kuluvaid summasid katta. Tehtud analüüsi tulemused arutab autor koos ETS Logistics OÜ ga läbi ning loodab väga, et sellest analüüsist on ettevõttele kasu. Siinkohal soovib autor tänada kõiki kes teada antud lõputöös aidanud on. Nendeks on ETS Logistcs OÜ meeskond kes on autorit toetanud ja infoga abistanud kogu tööperioodi vältel, DSV Transport AS, tänu kellele on saadud infot laevahindade kohta, kõik ettevõtted kes osalesid küsitluses. Eriline tänu kuulub ka antud lõputöö juhendajale, kelle abi antud töö kirjutamisel on olnud määrava tähtsusega.Nimetus Piiratud juurdepääs Efektiivsuse tõstmise võimalused Lean juhtimisfilosoofia abil ETS Logistics OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Joala, Tanel; Hintsov, TõnisTöö esimene osa keskendus tootmisest pärinevate Lean põhimõtete olemusele ja teenindusvaldkonnas rakendatavuse uurimisele. On üldine arusaam, et Lean põhimõtted on tööstussektori raamidest välja kasvanud ning teenindussektoris rakendatavad. Teenindussfääris on hulgaliselt näited ettevõtetest, kes on suutnud mainitud põhimõtete abil tulemusnäitajaid parandada. Lean konseptsiooni ülekandmiseks tööstussektorist teenindusvaldkonda tuleb põhimõtteid vastavalt konkreetse teenuse tootmise iseloomule ja eripäradele kohandada. ETS Logistics OÜ-l puudus konkreetne ülevaade pakutavate teenuste mahtudest, tulususest ja kaubakogustest. Analüüsi käigus selgus, et 91 % tellimuste mahust ning 87% ettevõtte kogutuludest moodustab tavakauba maanteetransport, seetõttu võttis töö edasise analüüsi aluseks just tavakauba maanteetranspordi. Andmete analüüsi käigus selgus, et kaubakogustest moodustavad tellimuste arvud väikesaadetistele 41%, osakoormatele 37%, täiskoormatele 11%, pakisaadetistele 9% ning pisipakisaadetistel 2%. Tuludest moodustavad kaubakoguste järgi osakoormad 52,71%, väikesaadetised 29,92 %, täiskoormad 13,07%, pakisaadetised 3,77% ja pakisaadetised 0,53%. Ajakulu analüüsist selgus, et antud hetkel korraldab ettevõte pakisaadetiste ja pisipakkide transporti kahjumlikult. Ühe pakisaadetise tellimuse tellimuse realiseerimise keskmine kulu on 44,75 eur ning pisipaki keskmine kulu 59,32 eur, keskmine tulu ühe pakisaadetise tellimuse kohta 37 eurot ning pakisaadetise tulu 21 eurot. Efektiivsuse tõstmise võimaluste analüüsist selgus, et ettevõttel on potentsiaalne võimalus ajakulu päringute ja tellimustega tegelemiseks teatud määral vähendada, kuid kokkhoitud aeg ei muudaks vastavaid teenuseid praeguse juhtumipõhise töökorralduse juures tulusaks. Ettevõtte praeguse juhtumipõhise töökorralduse juures oleks otstarbekas loobuda pisipakkide ja pakisaadetiste transpordi korraldamisest ning keskenduda suuremate kaupade transpordile. Pisipakkidest ja pakisaadistest loobumisel kaotaks ettevõtte 4,3% tuludest, kuid langeks ära 23,4% päringute mahust ning vabaneks märkismisväärne osa logistikute ajast tegelemaks tulusamate teenuseliikidega. Osakoormate ja täiskoormate maanteetranspordil on suurim erinevus kliendi soovide ja ettevõtte poolt pakutu vahel lisaks transpordihinnale ka sobiva transpordivõimaluse õigeaegne pakkumine, mis oleneb väga suurel määral ettevõtte partnerite kontaktibaasi kvaliteedist ja reageerimise kiirusest. Analüüsist selgus, et ettevõtte tähtsaimal veosuunal olid 62,5 % partneritest vaadeldaval perioodil passiivsed. Tõstmaks allhankijate kontaktibaasi aktiivsust ja seeläbi suutmaks paremini kliendi ootustele osa- ja täiskoormate transpordil vastata, tuleb ettevõttel kasutusele võtta allhankijate aktiivsuse ja kvaliteedi hindamise süsteem. Lean põhimõtted peavad tähtsaks protsesside katkematut voogu. Ettevõtte tööjaotuse analüüsist selgus, et töömahud on logistikute vahel jaotunud ebavõrdselt, mistõttu pikeneb pooleliolevate protsesside ooteaeg. Võimalik lahendus on sissetulnud päringute süsteemne jaotamine läbi isiku, kellel on ülevaade reaalajas kogupäringute arvust ja logistikute hetkel pooleliolevatest päringutest. Lean filosoofia tähtsustab pidevat püüdlust kliendi ootuste täpsustamiseks ning protsesside optimeerimiseks. Vaadeldes ettevõtte andmete kogumise süsteemi, selgus, et ettevõte tulemuste hindamisel puuduvad tulemusnäitajad konkreetsete teenuste lõikes ning ei koguta andmeid päringute mitterealiseerumise põhjustest. Ettevõtte tulemuste põhjuste mõtestamiseks, võimalike probleemide tuvastamiseks ning erinevate teenuseliikide arendamiseks vastavalt kliendi ootustele, peab ettevõte tulemuste hindamisel arvestama eri teenuseliikide tulemusnäitajatega ning koguma jooksvalt informatsiooni realiseerimata jäänud päringute põhjustest.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmisettevõtte logistikajuhi tegevused ettevõtte konkurentsivõime tõstmisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tasane, Terje; Tulvi, AinUurimuse käigus selgus, et tegeletakse enamuste kutsestandardis toodud tööülesannetega, kuid neile pühendatakse keskmiselt tööpäevas vähe aega. Tuli välja, et ettevõtteti keskendutakse erinevatele valdkondadele ajaliselt ebaühtlaselt. Kohati tegelevad logistika tegevuste korraldamisega töötajad, kelle põhitööks on muu. See pärsib töö kvaliteeti. Logistikajuhtidesse suhtutakse üha enam kui uuendajatesse, kes seisavad suurepärase äritegevuse taga. Nende tegevused keskenduvad ettevõttesisestele eesmärkidele, mis on suunatud ettevõtte omakapitali suurendamisele. Logistikajuhi töökohustusteks on: transpordi juhtimine, ladude juhtimine, varude juhtimine, hangete ja ostude juhtimine, materjalijuhtimine ja tootmise planeerimine, tarneahelate ja võrgustike juhtimine, logistikastrateegiate välja töötamine ning logistikasüsteemide aredamine, klienditeeninduse juhtimine, logistikavaldkonna personali arendamine, riskide juhtimine ja keskkonnajuhtimine. Kõikides nendes valdkondades peab logistikajuht koostama protseduurireeglid ja tööjuhendid, rakendama jälgimis- ja kontrollmeetmed, aga tulemuste põhjal saab öelda, et kõik juhid seda ei tee. Et muuta ettevõtet konkurentsi võimelisemaks, tuleb võimalikult maksimaalselt juhinduda kutsestandardist. Logistikajuhi tööülesandeks on tegeleda logistika strateegilise ja taktikalise juhtimisega, mitte niivõrd operatiivse poolega. Uuringust selgus, et tegeletakse siiski ka operatiivse poolega. See tuleneb sellest, et praktikas ei ole tootmisettevõtetes logistikajuhi amet lõplikult välja kujunenud ning mitmel juhul puudub logistikameeskond, kellele operatiivseid ülesandeid delegeerida. Tulemusena on logistikajuhtide vastutuse ulatus ettevõtetes lai ja enamik logistikajuhte tegeleb vähemal või suuremal määral erinevate protsesside korraldamise ja kontrollimisega. Erinevused vastustes tulenevad näiteks sellest, milline on ettevõttes tööjaotus ja kes on erinevate valdkondade eest vastutavad töötajad. Parendusettepanekud: • moodustada logistika meeskond, mis võimaldab logistikajuhil koostada strateegilisi/taktikalisi plaane, mitte tegeleda operatiivtööga; • õppekavadesse integreerida rohkem majandusalaseid aineid, et juht oleks majandusanalüüside koostamisel pädevam; • korraldada personali täienduskoolitusi järgnevates valdkondades: infotehnoloogia, võõrkeeled, laotöö korraldus, töödistsipliin, allüksuste koostöö, klienditeenindus, toll, varude juhtimine, tarneklauslid, veoriskid, kindlustus, ostmine ja hankimine; • värvata kõrgharidusega isikuid logistikajuhtideks (eelistatavalt magistrikraadiga); • töökorralduse aluseks võtta kutsestandardi kompetentsid.Nimetus Piiratud juurdepääs Online-süsteemi juurutamine klientidele Itella Logistics OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Remmelg, Alari; Toding, MartinKOKKUVÕTE Käesoleva töö käigus saadud Itella Logistics OÜ klientide ning veokorraldajate tagasiside SmartShip keskkonnale ning selle juurutamisele on töö autori hinnangul väga vajalik informatsioon ettevõttele, kuna see on peegeldus seni tehtud tööle. Lisaväärtusena saab SmartShip keskkonna arendamisel arvesse võtta küsitluste ettepanekute osas välja toodud kommentaare. Võrreldes klientide hinnanguid veokorraldajate vastustega, tulevad välja suhteliselt sarnased, valdavalt positiivsed tulemused. Oluline on, et Itella Logistics OÜ paneb edaspidi suurt rõhku küsitluste käigus välja tulnud probleemide lahendamisele, et tagada klientide ning veokorraldajate rahulolu. Tuues esile töö teoreetilises osas käsitletud Markidese teooria, teeb töö autor Itella Logistics OÜ-le ettepaneku rakendada ettevõttes teooria mudeli neljandat punkti: Pange inimesed strateegiat kire ja entusiasmiga ellu viima. [2] Autori arvates jääb ettevõttes just kirest ja entusiasmist puudu, mis omakorda võib tingida ka töötajate mõningase vastumeelsuse SmartShip keskkonnaga töötamisel. Antud keskkonna arengut silmas pidades peab töö autor oluliseks ettevõttes tõhustada meeskondlikku koostööd, et üheskoos anda klientidele proffessionaalne oskusteave SmartShip keskkonna kasutamiseks. Autori hinnangul tuleb SmartShip keskkonna juurutamisel lähtuda alati kliendi vajadustest. Klientidele, kes teevad palju tellimusi ning majandavad suurte standardsete andmetega, on keskkond suhteliselt mugav. Klientidele, kes tellivad transporti harva, on tellimuse tegemiseks kuluv aeg kohati suurem, kui edastada veotellimus telefonikõne või e-maili teel. Lahendusena näeb töö autor, et Itella Logistics OÜ müügiosakond peab personaalselt välja selgitama kliendi eelistused transporditellimuse osas, et seadistada SmartShip keskkond selliselt, et seda oleks mugav kasutada. Standartne lahendus ei ole kõigile sobiv. Kuna transpordisektoris on teenuse pakkujaid väga palju, peab autor äärmiselt vajalikuks ettevõttel ajaga kaasas käia ning pakkuda klientidele võimalikult kaasaegseid lahendusi teenuste kasutamisel, vastasel juhul on oht kaotada klient konkurendile, kelle kasutuses on kaasaegsem ning käepärasem tehnoloogia või lahendus teenuse transporditeenuse kasutamiseks. Käesolevas töös analüüsitud küsitluste tulemuste põhjal võib töö autori hinnangul kokkuvõtvalt järeldada, et klientide ning ettevõtte töötajate positiivse tagasiside näol on SmartShip keskkonna kasutuselevõtmine ning selle juurutamise meetmed Itella Logistics OÜ poolt olnud õige otsus. Oluline on antud keskkonda edasi arendada, et kliendi ja ettevõtte vaheline suhtlus muutuks veelgi sujuvamaks. Samuti, nagu küsitluste tulemuste põhjal tehtud järeldustest selgus on autori hinnangul ettevõttel äärmiselt vajalik jätkata SmartShip keskkonna koolituste läbiviimisega klientide ning veokorraldajate seas, et tagada kasutajatele parim oskusteave programmi kasutamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Logistikajuhi tegevused logistikapersonali juhtimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Auväärt, Silvia; Tulvi, AinAntud lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, kui teadlikud on logistikajuhid enda ülesannetest logistikapersonali juhtimisel ning kui palju nendest ülesannetest nad igapäevaselt täidavad. Vastavalt logistiku kutsestandardi seitsmendale tasemele, mis on logistikajuhi tase, on logistikavaldkonna personali arendamine üks logistikajuhi tegevusalasid. Sealhulgas on logistikajuhtide vastutusalaks logistikapersonali motiveerimine, arendamine ja karjääriplaneerimine. Logistikajuht osaleb ka logistikatöötajate valikuprotsessis ning valib sobivad töötajad vastavalt ettevõtte vajadusele, korraldab töötajatele koolitusi ning juhendab ning nõustab logistikavaldkonna töötajaid. Nagu vastustest selgus, on motiveerimine üks kõige keerukamaid ülesandeid, mida logistikajuhid ise välja tõid alluvatega töötamise juures. Nagu eelnevalt juba mainitud, toovad motiveeritud töötajad palju paremaid tulemusi, kui vähese motivatsiooniga töötajad. Lisaks võib ühe inimese madal motivatsioon mõjuda ka teistele töötajatele ja demotiveerida teisi. Nii ongi logistikajuhtide peamiseks kohustuseks vältida töötajate motivatsiooni langust arendades välja korralikud motivatsioonisüsteemid. Nagu küsitlusest selgus, eelistavad enamik ettevõtteid motiveerida töötajaid tulemuspõhise boonusega. Tegelikult ei ole raha kõige parem motivaator, sest tavaliselt tekitab motivatsiooni tuua häid tulemusi ainult lühikesel perioodil. Palju paremini motiveerivad töötajaid mitterahalised vahendid, nagu mugav töökeskkond, toredad kolleegid, arenemisvõimalused, ettevõttesisesed boonused (näiteks tasuta lõuna), energiline ja eeskuju näitav juht ning muu. Põhinedes kutsestandardile saab öelda, et logistikajuhid tegelevad töötajate motiveerimisega, kuid suures osas on välja arendamata korralik motiveerimissüsteem. 11. küsimuse juures selgus, et kuigi suur osa logistikajuhte peab oma alluvate erialaseid teadmisi väga heaks, tõid pooled vastajad välja, et töötajatel küll on erialased teadmised, kuid need vajaksid teatud valdkondades täiendamist või ei osata oma teadmisi piisavalt hästi. Samuti selgus, et kõige enam vajaksid töötajad logistikajuhtide meelest täiendavaid teadmisi infotehnoloogia ja varude juhtimise vallas. Logistikajuhi vastutusalaks on arendada oma töötajate erialast kompetetentsust täiendkoolituste korraldamise või läbiviimise kaudu. Analüüsist võib järeldada, et üldiselt on töötajatel piisavalt erialaseid teadmisi, et igapäevase tööga hakkama saada, kuid pooltel juhtudel on töötajatel siiski teatud valdkondades täiendavaid koolitusi vaja. Üldjuhul näevad logistikajuhid üsna üheselt, kui suur osakaal töötajatest peaks omama erialast haridus, jäädes 60 – 70 % vahele. Samas on üllatava, et nad ei näe vajadust, et kõikidel töötajatel oleks erialane haridus. Väga suurel määral erinevad ettevõtetes erialaselt haritud töötajate osakaalud: kolmes ettevõttes on 70% või enamal töötajatest erialane haridus, samas kui seitsmes ettevõttes on alla poole logistikapersonalist erialaselt haritud, enamasti 20% ringis. Logistiku seitsmes tase eeldab, et antud taseme töötaja on ettevõttes tippjuht, kellel on magistrikraad või sama tasemega kõrgharidus ja kellel on erialast töökogemust vähemalt kolm aastat. Väga üllatuslikult tuli välja, et lausa neljal vastajal ei ole kõrgharidust, seega vastavalt kutsestandardile ei tohiks neid nimetada logistikajuhtideks. Neljal vastajal on muul erialal omandatud kõrgharidus, kuid ainult üks nendest on käinud täiendkoolitustel, ülejäänud on omandanud erialased teadmised töö käigus. Ühel vastajal on bakalaureuse kraad logistikast ning ainult ühel vastajal magistri tasemel kõrgharidus logistikast, vastates seega logistikajuhi kutsestandardi kriteeriumitele. Sellest võib järeldada, et paljud ettevõtted ei jälgi rangelt kutsestandardeid, kuna on suur puudus logistikajuhtidest. Tihti tõusevad ettevõtete logistikajuhtideks inimesed, kellel küll puudub erialane haridus, kuid läbi töökogemuse on omandanud piisavalt teadmisi ja oskusi, et logistikajuhi igapäevatööga hakkama saada. Üks logistikajuhi põhilisi ülesandeid personaliga seoses on hoolitseda selle eest, et ettevõttes oleks piisavalt kompetentset logistikapersonali. Seetõttu peaks logistikajuht osalema ka uute logistikavaldkondade töötajate värbamisprotsessis, valima välja sobivad töötajad, hinnates nende kompetentse ning koostama neile ametijuhended. Nagu vastustest selgub, on kõikides ettevõtetes töötajatel ametijuhendid, lisaks veel kolmes ettevõttes räägitakse töötajate kohustused ning vastusalad suuliselt üle vastavalt vajadusele. Seetõttu on töötajate arusaam oma tööülesannetest päris hea. Iga juhi ülesannte hulka kuulub alluvate juhendamine, nõustamine ning abistamine. Need samad kohustused on ka igal logistikajuhil. Vastustest selgus, et töötajad vajavad oma töös abistamist ainult eriolukordades või kui tunnevad, et vajalik tegevus ei ole nende volituste piirides. Ainult ühes ettevõttes vajavad üksikud töötajad igapäevast juhendamist. Seetõttu on arusaadav ka, et enamik logistikajuhte panustavad alluvate juhendamisele igapäevaselt üsna vähe aega, alla poole tunni. Üks logistikajuht kulutab igapäevaselt umbes tund oma tööajast alluvate juhendamisele ning ühel juhul kulutab logistikajuht lausa pool oma tööajast alluvate juhendamisele. Kõige enam vajavad abistamis ja juhendamist varude juhtimise seotud töötajad ning laotöötajad. Üldiselt võib väita, et logistikajuhid tegelevad äärmiselt vähe töötajate juhendamise ja nõustamisega. Võimalik, et töötajad on piisavalt kogenud ega vajagi rohkem juhendamist ja saavad oma tööga hakkama. Kokkuvõtvalt võib väita, et üldiselt vastavad logistikajuhtide tegevused kutsestandardis ette nähtud tegevustele, kuigi töötajate motivatsiooni- ning arengusüsteeme annaks parandada. Samas aga ei vasta enamus logistikajuhte oma kompetentsuse poolest kutsestandardile ja ka päris suur osa töötajates ei oma erialast haridust. Antud analüüsi ja tulemusi saaks kasutada, et läbi viia laiaulatuslikum uuring parandamaks logistikatöötajate kompetentsusnõudeid. Antud uuringust saaks teha sügavamaid järeldusi, kui lisada valimi hulka kõik kriteeriumitele vastavate tootmisettevõtete logistikajuhid Eestis, sest praegune analüüs keskendus ainult Harjumaa ettevõtetele ning nende põhjal ei saa teha üldisi järeldusi logistikajuhtide olukorrale Eestis.Nimetus Piiratud juurdepääs Varude optimeerimise võimalused hulgikaubanduses ettevõtte "Severi Kaubandus AS" näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Mironova, Julia; Tulvi, AinKäesolevas töös käsitleti probleemseid valdkondi varude juhtimises ettevõttes „Severi Kaubandus AS” ning tehti ettepanekuid olukorra parandamiseks. Seotud varudega ja varude juhtimisega materjali teoreetilises osas antakse ülevaade valdkonnast, mis on valitud lõputöö teemaks. Ka materjal ettevõtte tegutsemisvalkonna kohta andis parima ettekujutuse sellest, millega valitud ettevõtte tegeleb ja milliseid eesmärke omab. Diploomitöö praktilise osa eesmärgiks oli pakkuda lahendusi, mis aitaksid vähendada ettevõtte kulusid ning saavutada kasu. Selleks autori poolt tehti kaks analüüsi, mis puudutavad klientidele ettevõtte poolt pakutud sortimendi ja tellimuste tegemist. Kuna mõlemad valdkonnad otseselt mõjutavad ettevõtte tulusid, autor peab vajalikuks pöörata tähelepanu nendele teemadele. Õige sortimendi loomine on ettevõtte jaoks väga oluline. Kui kaup pakub huvi klientidele, siis ettevõtte müügitulu kaupade müügist kasvab, aga kaup pidevalt liigub ilma laos kaua hoiustamiseta. Järelikult klient saab alati värske kauba, aga laos hoiustatavad kaubakogused on optimaalsed. Seega esimese lõputöö praktilise osa eesmärgiks oli põhjaliku analüüsi alusel leida artikleid, mille edasine müük ettevõtte jaoks ei ole otstarbekas. Selle analüüsi läbiviimiseks valiti kaks suuremat gruppi artiklite nimekirjast – präänikud ja šokolaaditooted. Analüüs koosnes mitmest osast. Esiteks, arvutati välja, millise osa grupi üldisest brutokasumist moodustab igalt artiklilt saadud müügitulu. Kui see osa oli suur, võrreldes teiste artiklitega, siis toode edasist analüüsi ei nõudnud ja tasus seda edasi klientidele pakkuda. Järgmiseks sammuks oli vaadata läbi nõudlus nende toodete järele, mis on jäänud pärast eelmise analüüsi läbiviimist. Kui toode aasta jooksul klientidele huvi eriti ei pakunud, siis nõudis ta edasist analüüsi, mille eesmärgiks oli kontrollida artiklite ringluse-tulu indeksit, mis nätaks varudesse investeerimise tasuvust. Nende analüüside abil leiti 11 toodet, millistest oleks otstarbekas keelduda. See põhjustaks keskmise käibesageduse suurendamist esimese grupi puhul 13-lt 14,2-ni ja teise grupi puhul 4,7-st 5,8-le. Peale selle, laos oleks vaja vähem ruumi aeglaselt liikuva kauba ladustamiseks. Rääkides töö teisest praktilisest osast, optimaalsete tellimiskoguste õigeaegse tellimuste esitamine tarnijatele klientide tellimuste täitmiseks on väga oluline. Seega peab olema valitud otstarbekas meetod varude täiendamiseks. Selle praktilise osa analüüsi läbiviimiseks valiti tooted tarnijalt „Rübezahl Schokoladen GmbH”. Võrreldes kulusid, mis tekivad tellimiskoguse (EOQ alusel) ja tellimisperioodi (tellimus iga 3 kuu tagant ehk praegu ettevõttes kasutatav meetod kaupade tellimiseks) meetodite kasutamisel selgus, et nende artiklite jaoks on mõistlik kasutada tellimisperioodi meetodit.Tellides kaupa 3 kuuks, paigutab ettevõte varudesse liiga palju kapitali, autori poolt pakuti tellimusi esitada igakuiselt. Arvutused on näidanud, et selles olukorras säilituskulud vähenevad umbes 3 korda. Vaatamata sellele, et kogukulud peaaegu ei eristu, saab ettevõte kasu: on vaja investeerida varudesse vähem kapitali, laos on alati värske kaup ning kasvab ettevõtte paindlikus tellimuste täitmise suhtes. Ka arvutati välja iga artikli ROP ehk tellimispunkt. Autor arvab, et diplomitöö kirjutamise käigus on jõutud püstitatud eesmärkideni ja tehtud varude optimeerimise ettepanekud aitavad ettevõtet töö effektiivsuse tõstmisel ja laos optimaalsete varude taseme saavutamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Lux Expressi sisenemine Peterburi-Helsingi reisijateveo turule(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Mehik, Kristiina; Andresen, SvenKäesoleva töö eesmärk on välja selgitada, kas bussitransporti pakkuval ettevõttel, Lux Expressil, on majanduslikult tasuv alustada tegevust Helsingi-Peterburi liinil. Antud teema valis töö autor, kuna Soome on lähim turg, kus Lux Express täna veel ei tegutse, kuid mis võiks ettevõttele huvi pakkuda. Ühistransport, eriti bussitransport, on antud turul pigem ebapopulaarne valik, kuid samas puudub bussitranspordi puhul hetkel klientide jaoks ka kvaliteetne valik. Lux Express on täna edukas Tallinn-Peterburi ja Riia-Peterburi liinidel ning kuna Soome turg on elanike arvult oluliselt suurem kui Eesti või Läti, on suure tõenäosusega Helsingi-Peterburi vaheline liiklus samuti tihedam kui eelnimetatud liinidel. Kuna nii Balti riikides kui ka Peterburis on Lux Expressi teenus kõrgelt hinnatud, on eeldus olemas ka eduks Soome turul. Turu suurust ja trende analüüsides Soome Statistikaameti andmete põhjal leidis töö autor, et suurimaks välisturistide grupiks, kes Soomet külastab on venelased. Aastas reisib Soome ligikaudu 3,6 miljonit vene turisti ja nendest umbes 70% on samapäeva reisid, seega vähemalt ühe öö veedab Soomes 1,1 miljonit venelast. Helsingis ja Uusimaa regioonis veetis vähemalt ühe öö hinnanguliselt 381 443 vene turisti, siinhulgas on arvesse võetud ka sugulaste ja tuttavate juures ööbijad. Statistiliste andmete põhjal hindas töö autor, et kuna enamasti tehakse edasi-tagasi reis, siis venelaste poolt tehakse Helsingi ja Peterburi vahel ligikaudu 762 886 reisi aastas. Soomlased tegid 2013. aastal 481 000 reisi Venemaale, millest töö koostaja hinnangul ligikaudu 50% tehti Peterburi. Diplomand prognoosis, et selle 240 500 reisi lähtepunktiks on 85% kordadest Helsingi, seega võttes arvesse, et enamik teeb edasi-tagasi reisi, võib väita, et soomlaste poolt tehakse antud liinil ligikaudu 409 000 reisi aastas. Kogu liiklus Peterburi-Helsingi vahel on aastas ligikaudu 1,2 miljonit reisi. Soome ja Peterburi vahel on võimalik reisida rongi, lennuki, laeva, bussi, isikliku auto või illegaalsete reisijateveoteenust pakkuvate mikrobussidega. Kõige suurema turuosa täna moodustab isikliku auto kasutamine, moodustades 55% turust, sealhulgas on arvestatud ka illegaalsed vedajad, kes ei kuulu ühegi teise ametliku transporditeenuse alla. Seejärel on populaarsuselt teine rongi kasutamine, võttes 35% turust, mille moodustab peamiselt rong Allegro teenus ning marginaalse osa ka rong Tolstoi teenus. Kolmandal kohal on täna lennuk, moodustades 6% turuosast ning 2% on nii laeval kui bussidel. Võrreldes erinevate vedajate teenuste omadusi, nende plusse ja miinuseid, jõudis töö koostaja järeldusele, et Lux Expressi peamisteks konkurentideks on isiklik auto, illegaalsed vedajad ja buss, samuti mingil määral rong, kuid Allegrole ei suuda Lux Express tõsist konkurentsi sõiduaja pikkuse tõttu ise pakkuda. Turuanalüüsi põhjal leidis töö autor, et Helsingi-Peterburi reisijateveo turul tuleb Lux Expressi positsioneerida kui kvaliteetset ja innovatiivset teenust keskmises hinnaklassis. Selleks peab ettevõte antud liini hakkama opereerima Lux Expressi kõige uuemate bussidega, millega on klientidele võimalik pakkuda teenust, mis sisaldab endas mugavaid istmeid, tasuta WiFi-t, personaalseid meediaekraane ja palju muud, mida antud turul hetkel veel ei pakuta. Lux Expressi marsruut oleks Peterburist Helsingisse läbi Vaalimaa piiripunkti moodustades seega sõiduajaks 7,5 tundi. Töö koostaja hindas, et optimaalne oleks turule siseneda kolme väljumisega päevas mõlemalt poolt, et pakkuda klientidele valikuvõimalusi ning tuua turule mahtu juurde. Selliste väljumistega ning samas kvaliteetse teenusega hindas autor, et antud konkurentsisituatsioonis oleks Lux Expressi teenuse tavahinnaks 32 eurot. Müügi- ja turunduskommunikatsioon toimuks peamiselt Lux Expressi oma kanalites, kasutades ära juba olemasolevat kliendibaasi Peterburis ning lisaks tuleb teha ka erinevaid väliskanaleid hõlmavaid tegevusi, et jõuda ka Soome turu klientuurini. Kasutades discrete choice mudelit, võttes arvesse sõiduaja väärtust, piletihinda, ebamugavust piiriületusel, ooteaega ja transpordiliigi kättesaadavust ning transpordi liikide tuntust ja populaarsust hetkeolukorras, hindas töö autor, et Lux Expressi turule sisenemisega muutuvad ka erinevate transpordiliikide turuosad. Diplomand prognoosis, et aastaks 2018. kasvab liiklus Helsingi ja Peterburi vahel 1,5 miljoni reisini ning muutunud turusituatsioonis on bussitranspordil sellest võimalik saada kuni 10%, lennukil 4%, laeval 1%, rongil 35% ja isikliku auto kasutamisel ligikaudu 50%. Liini avamise puhul on ka mitmeid ohte, mille realiseerimisel võib liini kasumlikkus sattuda küsimärgi alla. Peamiseks väliseks ohuks, mis võib liini opereerimise tervikuna ohu alla seada on Vene Föderatsiooni ja lääne riikide suhete järsk halvenemine. Nõudlust võib mõjutada ka Venemaa elanike elatustaseme langus, mistõttu langeb ka reisijate arv Venemaalt Soome. Kokkuvõttes on töö autori hinnangul Lux Expressil hoolimata riskidest ja võttes arvesse positiivset NPV tulemust, mõistlik avada Helsingi – Peterburi bussiliin, kuna tulupotentsiaal on suur ning kuna ühistransport on Soomes suhteliselt ebapopulaarne valik hetkel, on hea ja kvaliteetse toote turule toomisega võimalik seda mõtteviisi muuta ja laiendada kliendibaasi rohkem ka Soome pool, mis omakorda annab liinile potentsiaali juurde.Nimetus Piiratud juurdepääs Remondibaasi omava transpordiettevõte analüüs võrreldes alternatiividega(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Reinhold, Tiit; Õige, AlarTöös on analüüsitud transpordiettevõte Canter Invest OÜ 2013 aasta kulude jaotumist, et välja selgitada konkreetne kulu transpordivahendite ekspluatatsioonis hoidmiseks, seda tehtud 2013 aasta raamatupidamislike algdokumentide alusel, et saada teada sõidukite individuaalsed kulud, välja tuua remonditöökoja kulud ning nende tekkepõhjus. Osaühing Canter Invest on ettevõte, mis kasutab sisse ostetavat raamatupidamisteenust ning sellepärast lõi autor elektroonilise andmebaasi andmete töötlemiseks, mida saab jooksvalt täiendada. Kuna arveid kasutati eelnevalt ainult raamatupidamislikeks toiminguteks, tuli teatud kulude puhul kasutada keskmisi väärtusi ühiku kohta. Tulevikus võiks pidevalt andmebaasi täiendada, pidades kulutekitaja täpset arvestust. Ettevõtte majandusanalüüsist tulenevate andmete põhjal on näha, et nõuete laekumise aeg on kolme aastaga kasvanud 25 päevalt 49 päevani. Enda kohustuste (töötasud, kütus, varuosad, maksud jne.) tasumise aeg arvete põhjal maksimaalselt 30 päeva. Osaühing Canter Invest põhitegevus on jaotusvedu temperatuuri režiimi tagavate autodega, siis püüdis töö autor leida alternatiivseid lahendusi, mis võimaldaksid ettevõttel pühenduda tegevusele, mis toob 98-99% müügitulu. Hetkel antud keskmine veoteenuse kilomeetri hind, mida ettevõte saab ei võimalda töös pakutud alternatiivsete lahendustega. Võrreldes erinevate varijantide remondi ja hoolduskulusid jõudis autor järeldusele, et antud situatsioonis on majanduslikult mõistlik olemasoleva remondibaasi rekonstrueerimine. Ettevõte teenuse müügimahu kasvades on autode arv suurenenud koos sellega remondi ja hoolduse vajaduse maht järjest kasvab, selleks on ettevõte kohandanud kaarhalli ja palganud autode hoolduse-ja remonditöid teostava personali. Eelduseks ongi töötajad, kes on aastaid ettevõttes töötanud ja tunnevad autoparki. Aja jooksul on suurenenud töötajate arv ühelt neljale, kuid töökoja pindala pole suurenenud. Autoripoolseks lahenduseks on pakutud uue tööposti loomine hetkel laona kasutuses olevasse kaarhalli ossa. Tehtud on selleks vajalikud tehnoloogilised ja majanduslikud arvutused. Arvutused näitavad, et palgafondi suurendamata, mis oli 2013 aastal 89% töökoja kuludest, on võimalik lisa tööposti loomisega ja uute seadmetega kasutusele võtuga tagada lisa müügitulu ettevõttele. Investeeringute tasuvus ajaks kujuneks üks aasta ja kümme kuud.Nimetus Piiratud juurdepääs Valmistoodangu lao töö tootlikkuse analüüs ettevõttes Ensto Ensek AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Künnapas, Kristo; Tulvi, AinEnsto Ensek AS on Soome päritolu tootmisettevõte. Tootmisettevõtted ladustavad oma toodangut, et oleks võimalik kliendivajadusi rahuldada võimalikult kiiresti. Ettevõtte eesmärgiks on klientide vajaduste rahuldamine vastavalt nende soovidele. Hetkel tegeletakse ettevõttes väga aktiivselt tootmise efektiivsemaks muutmisega, mistõttu hakkab tootmine valmistama valmistoodangut väiksemates kogustes ja tihedamini. Autor valis töö teemaks "Valmitoodangu lao töö tootlikkuse analüüs ettevõttes Ensto Ensek AS", et selgitada välja probleemsed kohad laos ja pakkuda välja parendustegevused töö parendamiseks. Töö eesmärgiks oligi analüüsida valmistoodangu lao tööd ja selgitada välja probleemsed kohad. Diplomitöö koosnes neljast osas. Esimeses osas andis autor ülevaate laondusest, eri tüüpi ladudest, komplekteerimisest, ladustamisest, laos kasutatavast tehnikast ja uuritavast meetodist. Töö teises osas andis autor ülevaate Ensto kontsernist, äriüksustest, tehastest ja Ensto Ensek AS-st Eestis. Kolmandas peatükis selgitas autor valmistoodangu lao töökorraldust, laoprotsesse ja tõi välja probleemsed kohad. Neljas osa oli analüüsi osa. Empiirilises osas selgus, et toodang ladustatakse hoiuriiulitesse müügiüksuste kaupa aga täpsemalt pole uuritud, kuidas võiksid olla tooted grupeeritud ja vastavalt sellele olla ladustatud hoiukohtadele. Analüüs keskendus ühe äriüksuse ladustamise tööle. Autor jagas uuritava äriüksuse tooted ABC gruppi vastavalt laoliikumistele. Selgus, et kõigi gruppide tooteid ladustatakse terves hoiuriiulis ilma kindla süsteemita, mistõttu raisatakse ressursse, mida on võimalik efektiivsemalt rakendada. Autor leidis iga tootegrupi hoiukohtade vajaduse ja jaotas riiuli selle põhjal tsoonideks. Tsoonide kasutuselevõtmine aitaks tootegrupid hoiuriiulitesse paigutada kindla süsteemi järgi nii, et A grupi tooted oleks paigutatud väljastusalale lähematele ja B ja C grupi tooted kaugematele hoiukohtadele. Toodete tsoonidesse paigutamine vähendaks tõstuki teekonna ristumist tootmisest tuleva ristkoridoriga, mis aitab kaasa tööohutuse tõstmisele uuritavas riiulivahes. Töös tehtud analüüs võiks olla piloot projektiks ja selle järgi võiks ladustada ehituse äriüksuse tooted tsoonidesse, et vähendada hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise teekondi ja seeläbi tõsta tootlikkust.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti Mereväe laevade kasutatud mootoriõli ning pilsivee tagastuslogistika analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Toom, Martin; Kalda, TiinaKäesoleva lõputöö eesmärk oli analüüsida ja välja selgitada pilsivee ning kasutatud laevade mootoriõli tagastuslogistikat Mereväebaasis. Autor pakkus välja läbitöötanud määrdeaine kasutamise hoonete kütmiseks ja tagastuslogistika korraldamise territooriumil. Püstitati kaks uurimisküsimust: 1. Kas Mereväebaasi infrastruktuur suudab tagada tagastuslogistika korraldamise ohtlike jäätmete realiseerimiseks neid territooriumilt välja viimata? 2. Kas ja kui pika aja jooksul tasuksid ära uue katlamaja investeeringud? Lõputöö teoreetilises osa andis autor ülevaate tagastuslogistika olemusest. Põgusalt peatuti selle tekkelool ning selgitati täpsemalt erinevate osapoolte rolli reversiivses kaupade ja teenuste voogude süsteemis. Uuriti seadusandluse regulatsioone ja kuidas korrektselt käidelda ohtlikke jäätmeid. Ülejäänud osades keskendus autor oma ülestõstatatud küsimuste vastamisele ja arvutuste tegemisele. Uurimismeetodiks oli visuaalne vaatlus, eelarve ja soetatud õlikoguste andmete analüüs. Autor käsitles Mereväebaasi väikesadamana, et oleks hea võrdlusmoment teistele samasugustele või väiksematele laevade struktureeritud peatumiskohtadele. Seepärast kasutas autor vajalike seadmete ja transpordivahendite valikul avalikke portaale ja ei peatunud ega uurinud Kaitseväe pakutavaid võimalusi. Autor välistas pilsiveepuhastusseadme soetamise investeeringu kõrge hinna tõttu ja keskendus põhiliselt vanaõliga kütmise analüüsile. Infrastruktuurilt suudab Mereväebaas tagada ohtlike jäätmete käitlemise ilma neid territooriumilt välja viimata. Hoonete seisukord on rahuldav ja vahemaad samuti lühikesed. Tasuvusanalüüsis selgus investeeringute kasumlikkus, aga suureks riskifaktoriks on vanaõli vähene kogus. Vajamineva ning hetkel saadaval olevate mahtude vahe on ligi kolmekümnekordne. Miinilaevdivisjoni laevastik ei suuda hetkel selliseid nõudmisi täita. Võimalik koostöö teiste sadamatega suudaks olukorda võib-olla lahendada, aga lõputöö raames seda ei uuritud. Uurimustöö eesmärk oli ka tähelepanu pööramine õhusaaste teemadele. Kontrollimatu erinevate kütmise jääkgaaside õhku paiskamine kahjustab meie tervist ja vähendab eluiga keskmiselt rohkem kui kaheksa kuu võrra ning kõige saastatumates linnades ja piirkondades isegi rohkem. Antud lõputöö täitis oma eesmärki, uurimaks ohtlike jäätmete kütmisvõimalusi ja näitas tagastuslogistilise toetussüsteemi olulist rolli. Uuringut saavad kasutada väikesadamad oma infrastruktuuri arenguks ning vajalike arvutuste tegemisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Lao ümberplaneerimine AS's Promens(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Vool, Kristjan; Lembo, TanningKäesoleva lõputöö tulemusena on ettevõttel võimalus valida, kas ehitada uus laohoone või olemasolevad laod ümber planeerida. Esmapilgul võib tunduda, et ladude ümberplaneerimine on odavam. Lõputöö tulemusena selgus, et ümberplaneerimine läheb tunduvalt kallimaks kui uue laohoone ehitamine. Kõrgema hinna määrasid uued tõstukid ja sisustus. Efektiivsemal ladustamisel tuleb olemasolevates ladudes viia vahekäigud kitsamaks ning aluste püstakud ja riiulid kõrgemaks. Kitsamad vahekäigud ja kõrgemad püstakud vajavad uut tüüpi tõstukit ja sellega kaasnevat sisustust. Võib öelda, et lihtsam on uus laohoone ehitada, sest teada on laopinna suuruse vajadus ja ehitamine ei sega tehase igapäeva tööd. Lao ümberplaneerimisega seotud tööd tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuna samal ajal vajavad ka tooted kohta ladustamiseks. Ohutuse koha pealt ei anna uus laohoone soovitud tulemust, kuna tootmishoonet jäävad teenindama endiselt suured lükandmastiga virnastajad ning ka vahemaad kasvavad tootmistsehhi ja laohoone vahel. Järelikult tuleb mõelda uue laohoone ehitamisel ka lükandmastiga tõstuki soetamisele, et olemasolevate tõstukite töökoormust ja kiirust vähendada. Käesoleva lõputöö allikateks on olnud erinevad artiklid ja teosed, kus sai vajalik materjal kogutud laoplaneerimise kohta. Erinevaid näited ladude kujundamisest leidus palju, kuid uue lao planeerimisel tuleb arvestada konkreetse ettevõtte vajadusi. Ladu tuleb planeerida seest poolt välja poole. Eelnevalt on AS´s Promens ehitatud laohooned valmis ilma tegelikke vajadusi analüüsimata. Laohoone planeerimisel tuleb esmalt selgeks teha toodete suurused ning nende eripärad ladustamisel ehk info kogumine kaupade ja ladu läbivate mahtude kohta, järgnevalt visandada ladustamisplaan ning teha kindlaks sobiv tõstuki tüüp ja sisustus. Ladustussüsteem on üheks määravamaks faktoriks laohoone ehitamisel. Planeerimiseprotsessi alguses tuleb ka tähelepanu pöörata tervise- ja ohutusnõuetele. Lao planeerimisel on oluline leida optimaalne lahendus, mis oleks võimalikult odav aga samas täidaks kõik funktsioonid efektiivselt. Seejärel tuleb ettevõttel valida sobiv krunt, siinkohal tuleb arvestada, et oleks juurdepääs teedele ning krunt võiks olla samal tasapinnal teedega, sest pinnasetööd võivad muutuda kulukaks ja aeganõudvaks. Ehituse ettevalmistuseaeg koosneb järgmistes faktoritest: töötsüklite täpsem määratlemine, sobiva ehitusfirma otsimine, hinnapakkumiste kogumine ja analüüsimine, detailplaneeringu koostamine ja ehitusloa hankimine. Nii uue laohoone ehitamisega kui ka ladude ümberplaneerimisel tuleb leida sobiv koht saatealale. Praegune asukoht tuleb vabastada pakkematerjalide ja materjali jaoks. Uue laohoone juurde saab planeerida ka saateala, kuna krundi suurus võimaldab seda. Töö tulemusel selgus, et mõlema hoone suurus võiks olla ca 1000 m2 . Saateala peab olema soehoone ja laohoone võib olla PVC- materjalist. Saateala planeering vajab veel hästi läbi mõtlemist, kuna hoone ehitus hind võib kujuneda kulukaks. Töö autor loodab, et koostatud lõputöö on abiks ettevõtte juhtkonnale, kes teevad lõpliku otsuse, kas ehitada uus laohoone või olemasolevad laod ümber planeerida. Käesoleva töö meetoditeks oli andmete ja informatsiooni kogumine, töötlemine, tõlkimine ja kokkupanek, küsitlus ja arvutamine.Nimetus Piiratud juurdepääs Kullerteenuse kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmise võimalused Itella Logistics näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Salme, Riin; Hintsov, TõnisAntud lõputöö kirjutamise aluseks on võetud logistikaettevõtte Itella Logistics OÜ. Kuna tänapäeval on kullerteenust pakkuvate ettevõtete konkurents tihe ja turg lai, siis käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, millised tegurid mõjutavad antud ettevõtte kullerteenust. Lõputöö autor soovis leida võimalusi teenust mõjutavate kõrvakallete vähendamiseks, et tõsta ettevõtte teenuse efektiivsust ning kvaliteeti Töö teoreetilises osas andis autor ülevaate kullerteenust puudutavatest faktoritest. Olulise peatükina kirjutati teenusest ja toodi välja selle olulisus tänapäeval. Teenus on sillaks ettevõtte suhetes kliendiga. Lõputöös käsitleti ühe teemana ka klientide olulisust – just nemad moodustavad märkimisväärse osa teenusest. Välja toodi nii mittemateriaalsed kui materiaalsed komponendid, mis teenuse puhul on olulised. Lähtudes lõputöö pealkirjast kirjutati ka kvaliteedi tähtsusest. See on mõiste, mis tänapäeval on muutunud üha olulisemaks ning millele üha enam ettevõtte arengus tähelepanu pööratakse. Autor kasutas lõputöös kahte uurimismeetodit. Esmalt viidi läbi küsitlus ettevõtte heaks töötavate kullerite seas ning peale seda ka pakiveoteenuste osakonnas. Selgus tõsiasi, et palju on probleeme skannerite kasutamisel. Probleemidest tingituna raskendab see ka klienditoe tööd ning ebapiisav ning vale informatsiooni jagamine klientidele seoses saadetite asukoha ning nende edaspidise tarnega võib suurendada nende rahuolematust. Teise uurimismeetodina kasutati kvantitatiivset andmeanalüüsi. Ettevõtte andmebaasi terminali aruannete läbi töötamisel leidis autor tarnevigade protsentuaalse jagunemise. Täpsemalt uuriti tarnevigade põhjuste omavahelist jagunemist. Lõputöö autor tõi grupeeritult välja põhjused, millest on tingitud saadetiste hilinemised ja ebaõnnestunud tarned. Tulenevalt sellest tehti parendusettepanekuid eesmärgiga vähendada tarnevigade protsentuaalset osakaalu. Olulise informatsioonina võib välja tuua, et kvartali jooksul kõige suuremaks tarnevigade põhjuseks oli asjaolu, et klient ei olnud kohal saadetise sihtpunkti jõudmisel ega vastanud ka kulleri kõnele. Teise ebaõnnestunud tarne märkimisväärne osakaal oli koostööd tegevate vedajate veokorralduslikust süsteemist tingitud, kus igapäevaselt kaupu teatud piirkondadessee ei tarnita. Autor pakkus lahenduseks teha lisaks koostööd ka teiste vedajatega, kes pakuvad sujuvamat ning paindlikumat teenust ning omakorda aitavad sellega kaasa ka klientide rahulolu suurendamisele. Käesoleva lõputöö tulemusena töötati välja mõõdikud. Nende rakendamisel on võimalik parendada kullerteenuse tegevust analüüsimaks kvartali lõikes kullerpakkide tarneaegasid ja leidmaks tarnevigade osakaalu. Kuna ettevõttel puudub taoline mõõdikusüsteem järgimaks kullerteenuse arengut ning kvaliteeti, tõi autor ühe parendusettepanekuna võtta välja töötatud mõõdikute süsteem tulevikus ettevõttes kasutusele. Edaspidi rakendatavad mõõdikud aitaksid kaasa teenuse efektiivsusele, kvaliteedi parendamisele ning kokkuvõttes ka klientide rahuolu suurendamisele. Lõputöö autor arvab, et parendusettepanekuid arvesse võttes ning mõõdikuid edaspidiselt ettevõttes rakendades saaks ettevõtte muuta kullerteenust puudutavaid standardid senisest veel paremaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Transpordiettevõtte Asmari Veod AS töö efektiivsuse tõstmise võimaluste uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Post, Kertu; Tanning, LemboKulude arvestust peetakse väga erinevates valdkondades, alustades reklaamist ja lõpetades personali koolitusega – seda peaks tegema iga ettevõte, kes hoolib oma tulevikust. Piiratud ressursside tingimustes on väga oluline omada selget ülevaadet ettevõtte kulutustest ning püüda need hoida võimalikult optimaalsed. Sellest tulenevalt võib saada märgatavat kokkuhoidu ning seeläbi lisavahendeid, mida muudes valdkondades saaks ära kasutada. Sageli lõpetavad halvemini funktsioneerivad ettevõtted majanduse langusfaasis tegevuse ning turule jäänud ettevõtted suurendavad seeläbi oma turuosa. Ettevõtetel, kes juhivad edukalt oma kulusid, oli suhteliselt parem võimalus see faas üle elada. Transpordiettevõtetes on suurteks kuluallikateks just kütus, kindlustused, remonttööd. Transpordiga tegelevates ettevõtetes on kütusekulu pealt raske (kui mitte võimatu) kokku hoida, sest töövahendite korras- ja valmisolekust sõltub otseselt ettevõtte müügitulu. Siiski aitaks autori arvates olukorda parandada näiteks teatud perioodide tagant kütusefirmadega sõlmitud lepingute üle vaatamine, hinnasoodustuse saamiseks ja tasuks ka avatud olla uutele hinnapakkumistele. Autor analüüsis, et kui saaks mõnelt kütusefirmalt pakkumise, mis oleks 1 sent liitrilt odavam kui hetkel kehtiva lepingu järgne hind siis saaks firma selle tulemusena säästa aastas 3393€. Mõistlik oleks saata ka ettevõtte autojuhid säästlikusõidu koolitusele. Kui seejärel suudaksid juhid hoida kokku 1 liitri kütust 100 kilomeetri kohta ning ettevõte sõlmiks kütusefirmaga 1 sendi võrra odavama lepingu, saaks ettevõte aastas säästa 8958€, mis on juba arvestatav summa. Ükski transpordiga tegelev ettevõte ei saa läbi ka ilma kindlustuskuludeta. Kindlustuskulud on ettevõtte transpordivahendite kohustusliku liikluskindlustuse ja vabatahtliku sõidukikindlustuse (kaskokindlustus) kulud. Kuna osad autod on ostetud laenu ja/või liisinguga, siis sellisel juhul nõuavad pangad ka kindlasti kaskokindlustuse olemasolu. Ainus võimalus kulude optimeerimiseks oleks koostööd teha mõne kindlustusmaakleriga, kes saab teha soodsaima pakkumise. Antud autopargi puhul saaks kindlustuskulusid liikluskindlustuse pealt kokku hoida ~ 672 eurot. Lisaks veel kaskokindlustused ja haagiste liikluskindlustused. See summa ei tule kogukuludega võrreldes teab, mis suur, kuid igast väikesest kokkuhoiust kasvab firma kasum. Palgakulu on ettevõtte suur kuluallikas. Ettevõtte juhtkonna ülesanne on oma töötajate arvu optimeerimine ning samas tagada töötajate heaolu ja leida motivatsioonivahendid. Lojaalsed ja pühendunud töötajad hoolivad oma tööandjast, seega on efektiivsemad ning vastutustundlikumad ettevõtte varade suhtes. Palgakulude jälgimine, analüüs ja saadud info aktiivne kasutamine peab tagama finantsjuhtimise adekvaatsuse. Tähtis on saada õigeaegselt tõest infot ja seda kasutada, ainuüksi teadmine ei paranda ettevõtte finantsolukorda. Suured remondi kulud on seotud omakorda suurest läbisõidust, mida vanemaks auto saab, seda rohkem hakkab kuluma raha remondile ja hoolduskuludele. Seepärast oleks mõistlik vahetada autod välja kohe pärast garantiiaega, kuna see aitaks hoida raha remondi ja hoolduse pealt kokku. Kasumit ei ole võimalik juhtida otse, vaid ainult tulude ja kulude kaudu. Tulu on kujundatav konkreetsete toodete või teenuste müügi kaudu. Kulud kujunevad ettevõtte väärtusahela erinevates osades erinevalt. Üks osa kuludest sõltub teenuste või müüdud teenuste arvust, teine osa mitte. Selleks, et suunata ettevõtte tulemusi soovitud suunas, tuleb kõiki neid momente üksikasjalikult arvesse võtta. See on võimalik vaid detailse ettevõttesisese arvestuse kaudu, mis peab andma selge ülevaate erinevate tegevuste ning protsesside mõjust ettevõtte finantstulemustele. Autor soovitab äritegevuse stabiliseerimise käigus hakata rohkem mõtlema kulude efektiivsemale juhtimisele. Kütuse arvete suured summad peaksid juhtkonna suunama põhjuste – seoste otsimisele. Iga ettevõtte juht peaks teadma, et süsteemsus ja põhjalikkus on edasiviivateks jõududeks majanduse arengul. Iga väike kokkuhoid võib viia sammukese edasi, ja et neid väikseid kokkuhoidusid saaks palju, peab oskama lugeda õiget informatsiooni ning sellest teadlikke järeldusi teha. Et säilitada AS Asmari Veod jätkusuutlikkus, on õige aeg oma põhimõtteid korrigeerida ja uutele kasulikele teadmistele avatud olla.Nimetus Piiratud juurdepääs Logistiliste teenuste analüüs VMV Lines OÜ jaoks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Merilainen, Marvel; Toding, MartinKäesoleva diplomitöö keskeks teemaks on teenuste sisseostmine ning isikliku autopargi omamine. Diplomant võrdleb neid kahte strateegiat eesmärgiga välja pakkuda edasine arengusuund väikeettevõttele VMV Lines OÜ-le, mis pakub veoteenust omades isklikku väikest autoparki. Töö esimene pool on teoreetiline, mis on esitatud teises peatükis, kus tutvustatakse transpordi olemust ning selgitatakse, mida tähendab teenuste sisseostmine ning isikliku autopargi omamine. Lisaks tuuakse välja iskliku autopargi omamise eelised ning puudused. Lisaks teoreetilisele arutlusele viiakse läbi samalaadsete ettevõtete majandusaasta aruannete analüüs kolmandas peatükis. Lähtuvalt nendest tulemustest arutleb autor VMV Lines OÜ tuleviku aregusuundade üle neljandas peatükis. Lähtudes teooriast ning praktilisest juhtumist järeldab diplomant, et efektiivseks majandamiseks on VMV Lines OÜ-l tarvis suurenada autoparki, eeldusel, et kulude üle on kontroll. Lisaks soovitab diplomant tegeleda ka lisaks ekspedeerimisega, kuna omakulud on sel juhul väga väikesed. Eelduseks on heade ja usaldusväärsete koostööpartnerite leidmine. Ettevõttel VMV Lines OÜ on arenguruumi võttes arvesse antud töös võrreldud ettevõtteid. Eeskujuks saaks kasutada ettevõtte EKA Veod finantsanalüüsi. Kindlasti tuleks investeerida müüki ning turundusse ja selleks saaks kasutada võõrkapitali, sest ettevõttel kohustused puuduvad. Arvesse tuleb võtta ka ühe tonni efektiivsuskalkulatsioonid, kust paistis selgelt välja, et mitu ettevõtet (EKA Veod, Finnic ning Deston Cargo) kasutavad veokeid efektiivsemalt kui praegu VMV Lines OÜ. Müügimahu suurenedes tuleb arvestada kindlasti ka veokite ning töötajate lisandumisega ja seetõttu ka lisakuludega. Võttes arvesse EKA Veod OÜ näitajaid, saame öelda et õige käibekapitali juhtimise korral on võimalik likviidsust väga kõrgel tasemel hoida. Ka rentaabluse näitajaid on võimalik müügimahu suurendades kasvatada, jättes püsikulud praegusele tasemele. Hindade tõstmine võib olla üks lahendus müügitulu suurendamisel ning rentaabluse näitajate parandamisel, aga efekt võib osutuda ka vastupidiseks, kui hindu tõsta liiga suurel määral. Hindu saaks tõsta mõõdukalt 3-5% ning diferentseerida seda erinevate klientide vahel. Selline muutus kataks ära iga-aastase inflatsiooni ning tagaks olemasoleva kliendibaasi säilimise. Antud töö näitab ka seda, et olenemata väga tihedast konkurentsist, veonduse turul, on võimalik siiski saavutada uutel ettevõtetel häid tulemusi, sest nõudlus endiselt eksisteerib. Turul on ka kindlasti mitmeid kasutamata nišše, et saavutada konkurentsieelis teiste ettevõtete ees. Veondus on küll väga sarnane erinevate ettevõtete vahel, aga võimalik on pakkuda lisaks veoteenusele ka muid lisahüvesid oma klientidele, mis tekitavadki konkurentsieelise. Teenusepakkujatena on kindlasti väga oluline klienditeenindus ja suhtlus, millega on võimalik välja paista teiste ettevõtete seast. Tiheda konkurentsi tõttu eelistatakse partnereid, keda saab lisaks heale veoteenusele ka usaldada ning kellega on meeldiv suhelda.Nimetus Piiratud juurdepääs Klienditoe protsesside analüüs ja efektiivistamine läbi CRM ettevõttes Havi Logistics OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ahtijainen, Veronika; Aasjõe, ÜlleSuur osa ettevõtteid ei vaevu tegelema kliendirahuloluga ning ei adu, kui märkimisväärset kahju võib tuua rahulolematu klient. Koos olemasoleva kliendi kaotamisega võidakse ilma jääda ka potensiaalsetest klientidest, kelleni on jõudnud halb tagasiside läbi tutvuste või armutult jahvatava sotsiaalmeedia. Lõputöö koostamise käigus viis autor ennast põhjalikult kurssi Havi Logistics OÜ klienditoe üksuse tööga. Kuna tegemist on üsna värskelt loodud osakonnaga, mis ettevõtte strateegiast lähtuvalt peab teenima kliendi huve, siis tekkis autoril omajagu mõtteid, kuidas läbi CRM mudeli tõhustada tööd veelgi klientide kasuks. Töö teoreetiline osa selgitab informatsiooni logistika ja CRM mõisteid ning nende omavahelist seost. Samuti toob välja klienditeeninduse rolli logistikas ja tüüpilised vead logistika klienditeeninduses. Logistikateenust pakkuvas ettevõttes on peamine täpselt ja kiirelt edastada informatsiooni klientidele nende kauba või teenuse liikumise kohta, seega on teoreetilises osas välja toodud ka CRM strateegia ja käsitletud kahte olulist poolt, kelleks on kliendid ja teisalt ettevõtte personal. Töös välja toodud CRM mudeli põhjal, mis koosneb seitsmest etapist, oli hea autoril analüüsida tegevusi ning teha parendusettepanekuid. Ettevõtte klienditoe üksuse CRM analüüsi põhjal täheldas autor mitmeid puudujääke. Ettepanekud autori poolt oleks: · Andmebaasi kasutuselevõtt ja täiendamine DC Infosüsteemis · E-postiga saadetud pretensioonide registreerimine DC Infosüsteemi · Motivatsiooniprogramm laotöötajatele isikuliste vigade vähendamiseks Esmalt ei kasutata olemasolevat kliendiandmebaasi. Andmebaas on jäetud uuendamata ning igal klienditeenindajal on enda jaoks paberile märgitud nimekiri kontaktidest. Autori ettepanekul tuleks andmebaasis olevaid andmeid uuendada ning täiendada. Lisada tuleks eelkõige taarainventuuri 41 kontaktisik, et pood enne sündmust saaks märkida inventuuri ajal vahetuses oleva isiku koos telefoninumbriga. Järgmiseks kitsaskohaks on tehtavad aruanded. Paljud poed saadavad pretensioonid klienditoe üksuse e-posti aadressile ning need jäävad sisestamata ja tehtavates aruannetes ei kajastu. Hetkel ei oma ka aruanded muud funktsiooni, kui finantsosakond saab sealt kätte rahalist poolt puudutava informatsiooni. Autori arvates võiks aruandeid põhjalikult töödeldes jõuda parema töökorralduse tulemuseni, nagu näiteks saaks teha statistikat, palju ühte või teist tüüpi vigu esineb, ka isikuliselt oleks võimalik teha aasta kokkuvõte vigadest ning töötajate motivatsiooniks kuulutada igal aastal välja parim laotöötaja, keda premeerida. On ju tõsiasi see, kui töötaja on motiveeritud ja rahul, siis teeb ta oma tööd tulemuslikumalt, mis mõjutab omakorda kliendirahulolu. Lõputöö eesmärgiks oli ettevõtte Havi Logistics OÜ klienditoe osakonna töökorralduse analüüs ja võimaluste otsimine läbi CRM mudeli, et osakonna tööd veelgi tõhusamaks muuta. Kui CRM mudeli põhjal viia läbi parendused, siis muudab see ka efektiivsemaks kogu ettevõtte tegevust kliendisuhete juhtimise seisukohast ning lõputöö on täitnud oma eesmärgi.