Arhitektuuriinstituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Arhitektuuriinstituut Märksõna "Architecture--Applied Architecture--Traffic and Transport" järgi
Näitamisel1 - 11 11-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Kunsti ja digitaalmeedia keskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Konstantin, Rõbkin; Kadarik, OttLõputöö ülesandeks on projekteerida Tallinna Meremuuseumi ehk Vesilennukite angaaride kõrvale Kunsti ja digitaalmeedia keskus ning pakkuda ette arhitektuurne visioon ümbritsevast maa-alast. Käesolev töö on suunatud kogu Eesti tulevikule.Nimetus Piiratud juurdepääs Ooperimaja Tallinna südalinnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Palm, Laur; Tamm, RalfJuba aastakümneid on Tallinn otsinud võimalusi ja vahendeid, et ehitada uus ja kaasaegne ooperimaja. Kuna teema on olnud õhus juba nii kaua aega, siis on projekti teostamise vajadus ilmselge. Käsitletav ala asub Tallinna kesklinnas, P.Süda ja Pärnu mnt vahelisel alal. Lõputöö eesmärk on pakkuda välja alternatiivne ja huvitav lahendus, kuidas ooperiteater ühendada olemasoleva linnakeskkonnaga, seda kahjustamata, pigem selle väärtust rõhutades. Planeeringulise ideelahenduse eesmärgiks on lisaks ooperimajale laiendada ka olemasolevat linnakeskkonda selle ümber. See hõlmab Pärnu maantee tänavafrondi jätkamist ning Ahju tänava pikendamist Pärnu maanteeni. Pikendatud tänava mõlemale poole nähakse ette Süda tänava piirkonnale iseloomulike mahtudega ehitised. Ooperiteater on planeeringu kesksel kohal ala südames. Ooperimaja fookus on peasissepääsul, mis on massiivne ja kõrge, klaasfassaadiga ristkülikukujuline ava suunaga Pärnu maantee sihi suunas kuulsa hõlmikpuu kõrval. Fuajee kesksel kohal on pilkupüüdev puidust auditooriumi sein, mis on terves ulatuses vaadeldav ja lisab õhkkonda soojust. Ooperiteater on varustatud kaasaegsete balleti- ja ooperilavastuste esitamiseks vajamineva tehnikaga ja vastab ettenähtud parameetritele. Eluhoonete ja ooperimaja vaheline ala jääb avatud piiratud liiklusega ühiskondlikuks alaks, luues juurde avalikku linnaruumi. Diplomitöö tulemuseks on Tallinna kesklinna piirkonna elavdamine ja väärtustamine.Nimetus Piiratud juurdepääs Paneelmaja kvartali elavdamine Lasnamäe näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Malkova, Anastassija; Kiivet, Elo; Tomomi HayashiLasnamäe on üks kõige problemaatilisematest linnapiirkondadest, mille arendamisega tuleks tegeleda. Praeguse aja olustikku võib iseloomustada monotoonse elukeskkonnana ilma positiivsete tulevikuliste edasiarenguplaanideta. Enamus edasiarendusplaane on kontsentreerunud Lasnamäe tühjadele aladele või aladele, mis ei jõutud valmis ehitada Lasnamäe generaalplaani järgi. Lasnamäe tulevik on ebaselge elanike ja ametivõimude informeerimatuse tõttu, mis viib edasi seisukohale, et olemasolev Lasnamäe arhitektuurne keskkond tuleks lammutada. Lammutamine ei ole variant Lasnamäele, kuna piirkond on liiga suur, et ehitada ümber, ning rajoonil puudub sotsiaal-majanduslik allakäik, mis võiks kaasa tuua linnaosa degradatsiooni. Algupärane Lasnamäe generaalplaan oli paljutõotav, kuid selle teostus mängis suurt rolli rajooni kujunemisloos. Poolelijäänud ehitusprotsess, tüüprojektide kasutus kogu linnaosa hoonestusel ning nõukogude aja ehituspoliitika on algupärased põhjused tänapäevastele probleemidele. Lasnamäe moderniseerimise plaan peab tegelema nii arhitektuursete kui ka konstrutksiooniliste probleemidega üheaegselt, kuna poole probleemi lahendamine ei vii Lasnamäe’d õigele rajale. Lasnamäe asumid tuleb jagada väiksemateks üksusteks, mille põhiline kokkupuuteaspekt on ühine õueala. Samal üksusel paiknevad paneelmajad tuleb ühendada korteriühistuks, mis haldab kogu üksuse hoonestust ning selle õueala. Kvartali hoonestuse põimumine üheks tervikuks loob igale Lasnamäe kobarale võimaluse kujundada kvartalile ainulaadset identiteeti. Praegused “multifunktsionaalsed” tühjad õuealad tuleb jagada konkreetsete funktsioonide vahel, lahendada elanike parkimisprobleem ja jagada õu avalikuks, pool-avalikuks ning privaatseks ruumiks. Teistsuguse tüpoloogiaga uued lisaehitused mitmekesistavad üldist Lasnamäe kahetoaliste korteritetega paneelmajade keskkonda. Paneelmaja kompleksne moderniseerimine on problemaatiline Lasnamäel sellepärast, et kõik korterid on erastatud. Järelikult, korteriühistu saab ainult muuta hoone konstrutksioonilisi parameetreid, mis hõlmavad kogu ehitist. Põhiline aspekt, mida tuleks parandada kõikidel Lasnamäe 1970-1980ndatel ehitatud paneelmajadel on sisekliima. Selleks tuleb renoveerida kõik hoone välispiirded, vahetada välja ventilatsiooni ja küttesüsteem. Kirjeldatav kompleksne moderniseerimine nõuab korteriühistutelt suurt kapitali sissetulekut, isegi kui neil on võimalik taotleda toetust, mis kataks maksimaalselt 40% kogu renoveermise kuludest. Tänasel päeval, järgmiseks sammuks tuleb teha suurt tööd elanike ning arhitektide teadmiste avardamiseks linnaosa tuleviku väljavaadetest ning moderniseerimise vajalikkusest. Antud lõputöö sobib kasutamiseks lähtepunktina arhtiektidele, tehnikutele ning inseneridele oma tulevastel moderniseerimise ettepanekute koostamiseks, kuna töö kajastab Lasnamäe ajaloolist tausta, praeguse olukorra kujunemise analüüsi ning võimaliku lahendustepaketti.Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu jõeäärse piirkonna planeering, Rääma linnaosa(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Jazõkova, Anna; Tüür, Mihkel; Ott KadarikMinu arvates on mistahes linnaplaneeringu eesmärk luua tervislik, mugav ja ilus linnaruum. Hädavajalik on kohandada arhitektuuri väljendusvahendid konkreetse ümbrusega, et teha see ainulaadseks. Ma leian, et urbanistliku kompositsiooni kõige tähtsam ülesanne on luua selliseid ansambleid, milles inimene saaks elada huvitavalt ja mugavalt. Seetõttu on äärmiselt tähtis lähtuda urbanistika käsitlemisel inimesest, kes hakkab seda mõjutama. Urbanistika ei pea olema kitš või propaganda, linn peab inimeses tekitama turvatunnet ja hubasust, eriti puudutab see magalarajoone nagu Rääma. Antud detailplaneering koostamine ei olnud lihtne ülesanne, puutusin selle käigus kokku erinevat laadi probleemidega - nii topograafiliste kui ka esteetilistega. Diplomitöö kirjutamise käigus mõistsin, et urbanistika on unikaalne kujutlemise viis, kuna seda ei ole võimalik mitte mingil juhul kopeerida. Kõik lahendused tulenevad problemaatikast. Analüüsi abil õppisin looma arhitektuurseid ansambleid harmoonilises koosmõjus ümbritseva keskkonnaga. Diplomitöö ülesandeks oli teha uus planeering Pärnu linna jaoks, mis võiks ühtlasi olla uueks potentsiaalseks Pärnu linna näidisstiiliks, uueks turismi piirkonnaks linnas. Ehitiste mitmekesisus ja nende sobitamine maastikule aitasid sellel kaua tühjalt seisnud maatükil hakata paistma täiesti uues valguses. Peamisteks küsimusteks, mida ma iseendale lahenduste otsimisel esitasin olid – Millal tekib inimese ja linna vahel külgetõmme?; Mis tekitab piirkonna taassünni? Vastust otsides jõudsin selleni, et kasulikum on mitte luua eraotstarbeks mõeldud piirkonda linnaruumis, vaid kaasata tavainimesi, suunata fookus ühiskondlikele ja avatud kasutamiseks mõeldud piirkondadele. Kui linnadel on head ühiskondlikud piirkonnad, siis ka ülejäänud linnaelu laabub edukalt, sest linna mõju indiviidi elule on kolossaalne. Arhitektuur mõjutab väga palju seda, kuidas inimesed elavad ja tunnevad end, näiteks, oli vägapalju kaebusi Frank Gehry arhitektuuri osas, sest inimestele ei meeldinud töötada nendes ehitistes, neil oli ebamugav. Mulle tundub, et skulptuur ei ole urbanistikas või arhitektuuris esmatähtis. Mina ei tahaks, et arhitekti amet oleks üks viimastest elukutsetest, mis arvestab inimeste tegelikke vajadusi. Ma tunnen, et ühiskond ja üldine arutluste suund ühiskonnas liigub rohkema avatuse poole, avatuma ühiskonna suunas. Ja seepärast peaksid arhitektuursed lahendused maksimaalselt aitama inimesi selle eesmärgi saavutamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Põhja-Tallinna keskusala planeerimisprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Põlluaas, Kristo; Kadarik, OttKäesolev diplomitöö käsitleb endas mahulist planeerimisprojekti Põhja-Tallinnas Kopli ja Reisijate tänavate vahelisel alal, Balti jaama vahetus läheduses, muutmaks piirkonda inimsõbralikuks ja avatuks külastajatele. Töö keskendub kalamajas ühe enim läbikäidavamale kvartalile, olles ühenduslüliks Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosade vahel. Inspireerivaks teema valiku juures oli idee rajada linnaosale keskusala ja kujundada olemasoleva turu struktuuri ja toimimist ümber. Diplomitöö idee on rajada Põhja-Tallinnasse linnaosa ühendav multifunktsionaalne äri- ja loome kvartal, mis ühendab uusi ja olemasolevaid elukvartaleid. Töös jääb tähelepanu keskmeks linnakodanik ja kohalik elanik. Planeeringuala kvartalit läbivad laiad jalakäiguteed ja seda läbi kvartali risti- kui ka pikisuunaliselt. Keskuseala ideed rõhutavad mitmete uute märgilise tähtsusega asutuste toomine kvartalisse, mis soodustavad alal suuremat läbikäidavust. Ajaloolistest turuhoonetest kasvavad välja uue kuvandiga turuplats ning kaubaduspinnad koos ümbritsevate äripindade ja loomealadega. Planeeringuala lõunapoolsesse külge jääb kortermajadega elamukvartal, mida toetavad vaba aja veetmise võimaluste ja sportimisvõimaluste olemasolu. Elupinnad loovad rahuliku sümbioosi keskusala energia ja õdusa Kalamaja keskkonna vahel, pakkudes elanikele privaatsust, kuid asudes ise mõne minuti kaugusel linnamelust. Kvartalite keskele on rajatud uus trammitee koos pargi ja haljastusalaga, mis pakub puhkeala koos teenuste ja poodidega. Ühtlasi on uus telg ühenduslüliks liikumistrajektooridele linnaosade vahel ning seob omavahel haljastuse ja käiguteed. Kvartal täiustab ja aitab kaasa sünergiale, mis Kalamaja ja Põhja-Tallinn täna pakuvad.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinn-Helsingi vahelise merealuse tunneli Eesti terminal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Pira, Alari; Tammik, ToivoAntud lõputöö projekt pakub Eesti-Soome vahelisele raudtee mereühendusele välja ühe võimaliku terminali asukoha Tallinnas. Välja valitud ala asub Põhja-Tallinnas, kahe ajaloolise miljööväärtusliku ala vahel asuva Kopli kaubajaama territooriumil. 36 hektariline tööstusala, mis katkestab linnaruumi on plaanis avardada ja muuta uueks avalikuks tõmbekeskuseks. Kopli kaubajaama ala vajab värskendust ja sidumist linna üldpildiga. Alale planeeritavad pargi- ja sportimisalad peaksid tekitama mõnusad ajaveetmiskohad Tallinna südames ja soodustama elanike konsentreeritust piirkonnas, mis peaks ajendama tööstuse välja viimist linnaruumist. Pargi kujundus loob ala keskele aktiivse sportimis keskkonna. Põhjapoolsele osale on planeeritud rahulik ja vaikne puhkeala mitmete basseinide ja purskkaevudega. Terminali plaanitavas asukohas Telliskivi tänava ääres, saab olema aktiivne tänavafront. Terminali hoone kujundus järgib silla kuju, ühendades Kalamaja ja Pelgulinna – kahte ajalooliselt eraldatud piirkonda. Hoone maht on loodud selliselt, et sellest on võimalik üle liikuda, tekitades kõrgeimas punktis platvormi, kust avanevad panoraamvaated vanalinnale, merele, planeeritavale avalikule rohe- ja vabaajaveetmise aladele ja ka ümbruskaudsele linnapildile. Selle diplomitöö visioon pakub välja Eesti-Soome vahelise raudteeühenduse terminali ühe võimaliku asukohana Kopli kaubajaama ala Tallinna südames. Sellel projektil on potensiaali saada järgmiseks suureks tõmbekeskuseks nii kohalikele elanikele kui ka turistidele.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Lennujaama Hotell-Konverentsikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0215) Lilleberg, Katrin; Kesler, HindrekKäesolev töö on seletuskiri Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonna tehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala lõputöö saateks. Lõputöö teemaks on Tallinna Lennujaama konverentsikeskuse ja hotelli rajamine. Lisaks on planeeritud reisiterminali ühendus kesklinnaga läbi trammiliini pikendamise ning lennujaama sisemine ümberorganiseerimine liikuvuse ja mugavuse parandamiseks lennujaamas. Käesoleva projektiga antakse Tallinna lennujaamale lisaväärtust ning uut kvaliteeti. Trammiliini pikendamine muudab transpordiühenduse lennujaama ja linna vahel mugavamaks ning toob seeläbi linna terminalile veelgi lähemale. Projektilahenduse loomisel on osaliselt arvesse võetud Tallinna lennujaama hetke laienemisplaane. Lennujaama hotell pakub mugavat lahendust edasireisjatele ning selle kaudu soodustab nii lennujaama kui ka Eesti lennunduse arengut transiitlennunduse suunas. Konverentsikeskus loob võimaluse Tallinnal saada äri- ja konverentsiturismi linnaks ning kiirendab Tallinna suurima potentsiaaliga rahvusvahelise ettevõtluspiirkonna Ülemiste City arengut.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna ühistranspordi terminalide ühendamine Rail Baltic´uga(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Buddell, Ats; Tüür Ott Kadarik, MihkelDiplomitöös on välja pakutud ja planeeringuliselt eskiisi tasandil läbi lahendatud ühistranspordi terminale ühendav linnaruumiline „toru“, mille kavandamisel ja paigutamisel linnaruumi on arvestatud nii arengukavasid kui ka Eesti riigi üldist majanduslikku jõukust ja realistlikke võimalusi sellise mahuga projekti teostamisel. Rõhuasetus on kergliiklejatel ja ühistranspordil, kellede vaatevinklist on linnaruumi kujundatud. Kõige lihtsamad vahendid ruumi mitmekesistamisel ja turvalisemaks muutmisel on väikevormid ja erinevad katendid, mis annavad visuaalselt ja tunnetuslikult infot tänavaruumi ja selle funktsiooni kohta – luues nii erinevatele linnaruumis liiklejatele mugavustsooni ja andes vastupidist infot, kui viibitakse selleks ilmselt mitte ettenähtud kohas. Töö teemat on vaadeldud väga erinevas mõõtkavas, alustades linna üldplaneeringut käsitlevate skeemidega ühistranspordi võrgu ja liikluse kohta, lõpetades linnaehituslike lõigete ja väikevormidega tänavaruumis. Detailsemat infot tunnetusliku linnaruumi kohta pakuvad kolmteist linnaehituslikku lõiget, mis iseloomustavad käsitletava „toru“ iga eri identiteedi ja ilmega linnalist keskkonda, tuues linnaruumi mitmeksesisust, kuid olles seejuures lahendatud ühes võtmes, moodustamaks ühtset terviklikku „toru“ ühistranspordi terminalide vahel.Nimetus Piiratud juurdepääs Tartu turg(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Mägi, Andres; Süda, Kai; Tomomi HayashiLõputöö ülesandeks on projekteerida Tartusse uus turg Tartu turuhoone piirkonda. Kahe turu liitmise eesmärgiks on pakkuda alale terviklik ruumivisioon, mis ühteaegu hõlmaks nii planeeringulisi elmente kui ka reaalset arhitektuurset hoonestuslahendust. Planeeringuline ideelahendus väärtustab olemasoleva turuhoone arhitektuuri ning seob uued hooned orgaaniliselt olemasoleva keskonnaga. Uue funktsioonid ja hoonemahud rikastavad avalikku ruumi ja muudavad piirkonna atraktiivsemaks. Hoonete arhitektuurses lahenduses on fassaadidel kasutatud puitu, mis ühest küljest on omane jõeäärsele arhitektuurile ning teisest küljest muudab hoonemahtude välisilme kergemaks ja soojemaks. Hoonete kostruktsioonid on teraset. Suletud kontuuride seinad on soojustatud. Puidust on nii hoone välisseinad, katus kui ka teise korruse kauplemispinnad. Hoone liigenduste ja konsoolide abil on loodud huvitavad vaated jõele ning samas väldib selline lahendus pealetükkivat hoonefronti. Suvisel ajal laieneb turg jõele. Jõekioskid on rajatud ujuvparvedele, mis annab neile mobiiluse, et turu pinda vastavalt vajadusele suurendada. Tartu turuhoone funktsioon jääb samaks. Projekt näeb ette avarasse turuhalli teise korruse lisamise, mis võimaldab hoonesse tuua kohviku ja laiendada müügipinda.Nimetus Piiratud juurdepääs Ülemiste Sõlm(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tikka, Helen; Süda, KaiDiplomitöö „Ülemiste Sõlm“ põhieesmärgiks oli luua Ülemistele multifunktsionaalne, kasutajasõbralik ja esinduslik ühistransporditerminal, mis koondab endasse Rail Balticu raudteejaama, Elron rongide peatuse ning Tallinna bussijaama, olles mugavalt ühendatud ka Tallinna linnaliinibusside ning trammiga. Tulemuseks oli orgaaniline lennukas puitkonstruktsioonist tekk üle raudtee ning Suur-Sõjamäe tänava. Oma vormi ja materjalikäsitluse poolest on see ümbritsevas keskkonnas silmapaistev ja üllatav ning lisab peamiselt kuubikujulisse arhitektuuripilti vaheldust ja tasakaalu. Terminalihoone on monumentaalne, esinduslik ning uudne maamärk linnapildis. Liimpuittalade kordus ja kõrged klaasfassaadid moodustavad emotsionaalse, suursusuguse, samas hubase terviku. Ülemiste Ühistransporditerminal jaguneb mõtteliselt kolmeks tsooniks – Põhjasõlm, Lõunasõlm ja Rongikaar, mis on nii arhitektuurselt kui asendiplaaniliselt selgelt eristuvad osad ning muudavad terminalisisese orienteerumise lihtsaks. Oma asendiplaanilise lahenduse poolest on kompleks väga funktsionaalne. Terminaliesised väljakud ning Peterburi teed ja Ülemiste City’t ühendav trammitunnel muudavad kogu Ülemiste linnajao kergliiklejale ja ühistranspordi kasutajale kordades atraktiivsemaks, kui see on praegu. Head ja organiseeritud ümberistumisvõimalused rongide, liinibusside ja linna ühistranspordi vahel on kasutajasõbralikud ning vähendavad kesklinna autokoormust. Ülemiste Sõlmest saab Tallinna linnale uus värav, esmamulje tekitaja. Julge, loodussõbralik ning kaasaegne arhitektuur muudab kogu teekonna – olgu see siis Euroopa, Eesti või Tallinna piires – meeldejäävaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Uus vanasadam(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Esajas, Mari-Ann; Tammik, ToivoKäesoleva diplomitöö eesmärgiks oli leida sobiv ja kasutajasõbralik lahendus Tallinna sadama alal, uue reisiterminali näol. Töö aluseks on võetud kehtivad detailplaneeringud kui ka linnaliikluse tulevikuvisioonid. Lisaks on võetud aluseks tallinna sadama poolt koostatud kasutajakogemuse ja jalakäijate uuring. Kasutatud on erinevaid detailplaneeringuid, uuringuid, erialast kirjandust ja töö koostaja kogemust koos töö juhendaja soovitustega. Käesoleva projektiga on Tallinna Sadama endiste A, B ja D terminalide asemele projekteeritud üks ühine reisiterminal. Asukoha valikul said määravaks asukoha spetsiifilised ühendused hoonega, seda eelkõige logistilises ja tehnilises mõistes. Samas mängis suurt rolli ka hoone funktsioon ja vaadeldavus nii linnalt kui merelt. Uus terminalihoone koos admiraliteediäärse promenaadiga, loob uue Tallinna merevärava ja ühendab selle linnakeskkonaga. Hoone on planeeritud lähtudes kasutajale mugavatest lahendustest ning reisisadama nõudmistest. Lõputöö kirjutamise käigus omandas autor teadmisi sadama ja reisiterminalide erinevatest vajadustest ja lahendustest Ruumid on avara planeeringuga ja valgusküllased. Liikumine kahe terminalihoone vahel toimub läbi ühendussilla, mis on rajatud üle admiraliteedibasseini. Uus hoone lahendus on funktsioonitruu ning võimaldab luua paremat avalikku- ja töökeskkonda.