Lõputööd (MA)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/36

Sirvi

Näitamisel1 - 20 44-st

Piiratud juurdepääs
Andmekaitse nõuete rakendamine era- ja avaliku sektori raamatupidamises
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kuriks, Ruth; Murulaid, Tiia
Isikuandmete kaitse õiguses on alates 25. maist 2018 keskne roll isikuandmete kaitse üldmäärusel, millega ühtlustati kogu Euroopa Liidus reeglid isikuandmete töötlemiseks. Ettevõtetelt ja riigiasutustele kehtestab üldmäärus senisest rangemaid reegleid füüsiliste andmete kaitsmiseks ning paneb lisakohustusi isikutele, kes andmeid töötlevad Lõputöö eesmärk oli analüüsida Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete rakendamist era- ja avalikus sektori raamatupidamises, et selgitada välja üldmääruse rakendamisega seotud võimalikud kitsaskohad. Eesmärgi täitmiseks püstitati järgmised uurimisülesanded: • analüüsida isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate nõuete rakendamist era- ja avalikus sektori raamatupidamises tuginedes teoreetilistele lähtekohtadele; • teha analüüsi põhjal järeldused isikuandmete kaitse üldmääruse rakendumisest era- ja avalikus sektori raamatupidamises; • tuua välja sarnasused ja erinevused isikuandmete kaitse üldmääruse rakendumisel erasektoris ning avalikus sektoris; • tuua analüüsi põhjal välja võimalikud kitsaskohad üldmääruse rakendamisel era- ja avaliku sektori raamatupidamises. Uurimisülesannete täitmiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Aanalüüsi tulemusena võib hinnata, et Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded suuremas osas era- ja avaliku sektori raamatupidamises on piisaval määral rakendunud, et hoida ära isikuandmete leke ja vältida isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumise.
Piiratud juurdepääs
Andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ruzevitš, Angela; Nukka, Ave
Lõputöö pealkiri on „Andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises“. Lõputöö koosneb 43 leheküljest, 11 joonisest. Kuna teema on uudne, siis suures osas tugineb teoreetilise aluse loomine seadusandlusele ja erialastele artiklitele. Peamised allikad on Isikuandmete kaitse üldmäärus, Euroopa Komisjoni materjalid, Andmekaitse Inspektsiooni juhendid, autorid: M.Torma, K.Teearu, M.Heinsoo, M.Padu, J.Dolguševa. Uue Isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumine 20.05.2018 tõi ettevõtetele uued nõudmised andmekaitse osas. Sõltumata suurusest ning töötajate ja klientide arvust, peab igas ettevõttes olema tagatud vastav isikuandmete töötlemine. Erilist tähelepanu peaks pöörama raamatupidajate teadmistele ja pädevusele, kuna just nemad töötlevad igapäevaselt erinevaid isikuandmeid. Lõputöö eesmärk on selgitada välja andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: • töötada läbi isikuandmete kaitse seadusandlus, et välja selgitada andmekaitse põhimõtted, andmesubjekti ja isikuandmete olemus, andmete töötlemise alused ja töötlemise turvalisuse olulisus ning isikuandmete kaitsega seotud rikkumiste tagajärjed; • välja selgitada andmekaitse ja isikuandmete töötlemise põhimõtete rakendamine raamatupidaja töös; • teha järeldused raamatupidajate teadmistest andmekaitse põhimõtetest ning isikuandmete töötlemise nõuete rakendamisest. Uuring viidi läbi raamatupidamisteenust osutavate ettevõtete näitel. Empiirilise uuringu meetod on kvantitatiivne. Järelduste tegemiseks kasutati deduktiivset strateegiat. Vajalike andmete kogumiseks kasutati struktureeritud küsimustikku. Valim moodustati eesmärgipäraselt. Küsimustiku link edastati raamatupidajatele Facebooki suletud grupis nimega „Raamatupidamine, majandusarvestus ja maksundus“, Tallinna Tehnikakõrgkooli majandusarvestuse erialal õppivatele tudengitele ja NETI kataloogi alajaotuses Raamatupidamine olevatele kontaktidele ning jagati raamatupidamis- ja infoportaalis www.rmp.ee. Analüüsiks võeti raamatupidamisteenust osutavates ettevõtetes töötavate 144 raamatupidaja vastused. Andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat. Empiirilise uuringu tulemused näitavad, et vaatamata andmekaitse teema olulisusele ja aktuaalsusele, ei ole raamatupidajad sellesse süvenenud või vastavalt koolitatud. Raamatupidamisvaldkonnas kõrgema vastutusega spetsialistide teadmised on kõrgemal tasemel, kuid üldiselt võib pidada teadmisi pigem pinnapealseteks. Isikuandmete töötlemisega seotud nõudeid ja aluseid täies mahus ei järgita ja/või ei rakendata. Tulemuste põhjal võib järeldada, et isikuandmete töötlemine ei pruugi toimuda vastavalt IKÜM-iga sätestatule. Ülioluline on tegeleda raamatupidajate informeerimisega andmekaitse teemal ja tõsta nende teadmisi ja pädevust, tagades sellega isikuandmete töötlemise nõuete rakendamist raamatupidamises.
Piiratud juurdepääs
AS Connecto Eesti tasuvuse analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sulev, Laura; Noorväli, Helle
Ettevõtete käekäik mõjutab riigi majanduslikku olukorda nii lühikeses kui pikas plaanis. Selleks, et riigis toimuks üldine majandusareng, peavad ka ettevõtted edukad olema. Edukaks äritegevuseks loetakse üldiselt kasumi teenimise võimet. Seda, kui hästi kasumit teenitakse ei näita mitte üksnes kasum kogusummana vaid ettevõtte kasumlikkus, mis tähendab kasumi teenimise võimekust. Kasumlikkuse ehk tasuvuse leidmiseks tuleks esmalt leida seda mõjutavad komponendid ning seejärel läbi viia tasuvuse analüüs. Lõputöö eesmärk on analüüsida AS-i Connecto Eesti tasuvust aastatel 2016-2018. AS Connecto Eesti müügitulu tuleneb kolmest valdkonnast, milleks on telekommunikatsioonivõrkude ehitus ja hooldus, elektriliinide ja seadmete ehitus ja hooldus ja gaasivõrkude hooldus. Müügitulu kokku oli 2016. aastal 26 316 000 €, millest kasum 2,4%, 2017. aastal 24 898 000 €, millest kahjum 10,3% ja 2018. aastal 28 264 000 €, millest kasum 5,0%. Võib öelda, et AS Connecto Eesti kuluarvestus annab tehtavatest kuludest adekvaatse ja täpse ülevaate, sest kulusid on võimalik jälgida nii kulukohtade kui kuluobjektide raames, jälgitakse muutuv- ja püsikulusid, otse- ja kaudkulusid, kuluarvestussüsteem on põhimõtteliselt neljandal tasemel, sest infotehnoloogia on integreeritud nii sisemisse kui välisesse aruandlusessse ja kulusid vaadeldakse nii mineviku andmete, kui tuleviku prognooside seisukohalt. Alates omanike vahetusest 2017. aastal on ettevõtte kulude ja tulude juhtimises toimunud kolm suuremat muudatust. Tähtsaimaks muudatuseks on kasumiaruande skeemi 1 vahetamine skeemi 2 vastu. Lisandus püsi- ja muutuvkulude jaotus, et osakonnajuhid tajuksid paremini püsikulude tähtsust ja oleks võimalik püsikulusid jälgid, kontrollida ja võimalusel vähendada. Tööajaarvestus läks standardkuluarvestuselt tegelike kulude arvestusele. Töö autori arvates on tulude ja kulude edukaks juhtimiseks kõik eeldused olemas, on välja töötatud kindel süsteem ja protseduur, et aruandlus oleks läbipaistev, tõene ja ettevõtte sissetulekud ja väljaminekud adekvaatselt hallatud. Kasumiläve arvutustes ei olnud võimalik 2016. aasta andmeid kaasata, sest sel ajal ei toimunud kulude jagamist püsi- ja muutuvkuludeks. 2017. aasta kasumiläve oli kõrgem, 39 kui sama aasta müügitulu, mis tähendab, et ettevõte ei jõudnud tasuvuspunktini ja kulud jäid suuremaks, kui tulud. Sellest võib järeldada, et 2018. aasta oli majanduslikult edukam ning kulude juhtimisel tehti õigemaid otsuseid kui 2017 aastal. Piirkasumimäära arvutus näitab, et parema tulemuse andis 2017. aasta. Sellist tulemust võib põhjendada sellega, et püsi- ja muutuvkulude jaotuses ei kajastu tütarettevõtetelt saadud kahjum, millel oli 2017. aasta tulemuses oluline roll. Kuna 2017. aastal oli tulemuseks kahjum, siis oli kokkuvõttes kindlasti edukam 2018. aasta. AS-i Connecto Eesti kasumiaruande horisontaalanalüüsil võrreldi 2017. aastat 2016. ja 2018. aastaga, sest just 2017. aastal toimus ettevõttes omanikevahetus ja hakati muudatusi sisse viima. Horisontaalanalüüsist selgus, et müügitulu vähenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 5,4%, ning aasta tulemuseks jäi kahjum 2 612 000 eurot. 2018. aastal on võrreldes 2017. aastaga müügitulu suurenenud 13,5% ja suurenenud ka müüdud toodangu kulud (7,2%) ja märkimisväärselt suurenenud puhaskasum 153,9 %. Kolme aasta võrdluses on näha, et halvimad tulemused olid 2017. aastal, mil vahetusid ettevõtte omanikud ja tekkis suur kahjum tütarettevõtte müügist. 2018. aastal on näitajad märkimisväärselt paranenud. AS-i Connecto Eesti vertikaalanalüüsist selgub, et müüdud toodangu kulu moodustab suurima osa müügitulust, olles läbi aastate üle 80% müügitulust. Müüdud toodangu kulud on kõik otsekuludena projektidele kantavad kulud, mille kolm tähtsaimat komponenti on tööjõukulud, alltöövõtukulud ning tooraine- ja materjalikulud. Kolme aasta võrdluses on toimunud muutus kulude struktuuris 2018. aastal, mil on suurenenud alltöövõtukulud ja vähenenud tööjõukulud. Uuritava ettevõtte müügikäibe puhasrentaabluse arvutus näitas, et ettevõte teenis 2016. aastal igalt müügikäibe eurolt 2,4 senti kasumit. 2017. aastal oli tegevus kahjumlik, mis tähendab, et eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt tuli katta kahjumit 10,5 senti iga müügikäibe euro kohta. 2018. aastaks jõuti taas positiivsele poolele, mil teeniti 5,0 senti kasumit igalt müügikäibe eurolt. Võrdluses konkurentidega ületasid AS-i Connecto Eesti müügikäibe rentaablusnäitajad arvutatud keskmisi näitajaid 2016. ja 2018. aastal, 2017. aastal jäid näitajad allapoole keskmist taset. Üldine tendents on, et kõrgemad näitajaid on väiksema müügikäibega ettevõtetel. 40 AS-i Connecto Eesti koguvara ja omakapitali puhasrentaablus jõudis 2018. aastaks soovitusliku tasemeni olles vastavalt 11,6% ja 26,2%. Võrdluses konkurentidega jäid AS Connecto Eesti näitajad koguvara ja omakapitali puhasrentaabluse ning investeeringute ja rakenduskapitali rentaabluse osas 2016. ja 2018. aastal üle keskmise, kuid 2017. aastal alla keskmist taset. Taas selgus, et üldiselt on väiksemate ettevõtete rentaablused kõrgemad, kui suurematel ettevõtetel. Kui tahetakse parandada rentaablussuhtarve, siis mõtleb juhtkond sageli vaid müügitulu suurendamisele, tegelikult mõjutavad rentaablust veel ettevõtte varade käibekordaja, lühiajalise võlgnevuse käibekordaja ning varude käibekordaja. AS Connecto Eesti varade käibesagedus oli 2016. aastal 1,67 ja 2018. aastal 2,32. Ettevõtte lühiajalise võlgnevuse käibekordaja näitas, et 2016. aastal tasuti ettevõttele võlad 8,61 korda aruandeaasta jooksul. 2017. aastal näitaja veidi langes ning 2018. aastaks paranes taas ja jõudis 9,81-ni. AS Connecto Eesti varude käibekordaja oli 2016. aastal 94,02, järgmise aasta lõpuks oli näitaja langenud, kuid seda varude mahu suurenemise tõttu. Kuna ettevõtte tegevusala on spetsiifiline ja konkurente võrdlemisi palju, kuid tellijaid suhteliselt vähe, siis on aastane lepingute maht piiratud, seega ei ole teenuste müügi suurenemine arvuliselt kuigi tõenäoline, mis tähendab, et tasuvuse suurendamiseks peab ettevõte leidma teisi võimalusi. Kolme aasta võrdluse põhjal võib öelda, et omanike vahetusega toimunud muudatused on kasumlikkust tõstnud kõigis aspektides, kuid võrdlusest konkurentidega oli näha, et tasuvusnäitajad võivad selles valdkonnas olla ka kõrgemad, kui uuritud ettevõttel. Sellest tulenevalt teeb töö autor ettevõtte juhtkonnale ettepanekud tasuvuse tõstmiseks: • kaaluda tegevuspõhist kuluarvestust, et selgitada välja, kas tasuvam on kasutada sisemist tööjõudu või alltöövõtte; • vähendada muutuvkulusid, et suurendada piirkasumimäära; • vähendada kulusid või suurendada müügitulu, et suureneks brutokasum ning seega tõuseks brutorentaablus; • viia läbi tasuvusanalüüs valdkondade lõikes ning kaaluda vähem kasumliku valdkonna sulgemist, sest analüüs näitas, et üldiselt on väiksemad ettevõtted kasumlikumad; • vähendada raha arvelduskontol, et suurendada varade käibesagedust; 41 • konkurentsi suurenedes või ettevõtte majandusliku olukorra halvenemisel ajutiselt hindu alandada näiteks projektipõhiselt, et tagada madalama hinnaga projektidest püsikulude tasumine ja ülejäänud projektide hangetel teha kõrgema kasumimarginaaliga pakkumine; • kaaluda välisturgudele siirdumist, et suurendada müügitulu ja seega anda võimalus rentaabluse tõusmiseks Kokkuvõtteks võib öelda, et AS-i Connecto Eesti tasuvusnäitajad on 2018. aastaks märkimisväärselt paranenud, kui võrrelda 2017. ja 2016. aastaga, mis tähendab, et uued omanikud on juurutanud tõhusad meetmed tulude ja kulude haldamiseks ja seega kasumlikkuse tõstmiseks, kuid püsivate muutuste nägemiseks tuleks analüüsi jätkata vähemalt kahe järgneva aasta andmete põhjal. Autori arvates on töö eesmärk täidetud.
Piiratud juurdepääs
Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Joosepson, Leila; Nukka, Ave
Lõputöö teemaks on Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Lõputöö on 99 lehekülge pikk ning koosneb viiest peatükist ja nende alampeatükkidest ning sisaldab kahte autori koostatud küsimustikku. Lõputöö teema on ajendatud asjaolust, et infotehnoloogia hüppeline areng on viinud kogu ühiskonna koos raamatupidamisvaldkonnaga uute väljakutsete ja võimalusteni, mille rakendamine hoiab raamatupidamise infosüsteeme pidevas muutumises. Lõputöö eesmärk on hinnata Eestis kasutatava raamatupidamistarkvara toodete vastavust digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Eesmärgi saavutamiseks on autor seadnud järgmised ülesanded: 1. 1. Selgitada digipöörde olemust ja sellest tulenevate muudatuste vajalikkust ja tausta arvestusalal. 2. Kaardistada 01.01.2017 RPS-i redaktsiooni digitaalsetest muudatustest tulenevad nõuded arvestusala infosüsteemidele. 3. Välja tuua arvestusala ootused raamatupidamisprogrammidele tulenevalt parimatest praktikatest majandusarvestuse automatiseerimise vallas. 4. Hinnata Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade valmisolekut vastata raamatupidamise seaduse nõuetele ja arvestusala ootustele, tuua välja arenguvõimalused. See uuring põhineb deduktiivsel strateegial. Empiirilise uuringu käigus koguti andmeid kombineeritud meetodi, kvantitatiivse-kvalitatiivse uurimismeetodi abil. Andmeanalüüsi meetodid olid peamiselt statistilised, eesmärgiga võrrelda, kui suurt osa teoreetilisest hüpoteesist empiirilised uuringutulemused kinnitavad. Empiirilise uurimistöö käigus kogutud andmeid analüüsiti kirjeldava statistika abil. Lõputöö teoreetilise osa peamisteks allikateks on RPS-i uus versioon, mis kehtib Eestis alates 01.01.2017, ja pärast seda kehtivad versioonid, erinevad IKT arengukavad Eestis ja Euroopa Liidu uuringud digitaalse transformatsiooni kohta. Seda täiendavad arvestusala spetsialistide artiklid erialases meedias ning mitmed samateemalised magistritööd. Kuna see on üsna uus teema, on seda teemat käsitleva kirjanduse valik olnud suhteliselt piiratud. Lõputöö eesmärk on esitatud ülesandeid täites ja nende tulemusi dokumenteerides saavutatud. Uuringust selgus, et suurem osa uuritud raamatupidamisprogrammidest vastab raamatupidamise seaduse nõuetele ja raamatupidamise valdkonna ootustele ning on saadaval erinevatele turusegmentidele, nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele. Ehkki on olemas mõned kriitilised funktsioonid, mida tuleb tulevikus täielikumaks arendada, et need oleksid seadustega täielikult kooskõlas. Käesoleva lõputöö raames tehtud tähelepanekud on oluliseks sisendiks raamatupidamisprogrammide loojatele ja raamatupidamise seaduse loojatele, et raamatupidamiskohustuslased saaksid seaduse sätteid parimal võimalikul viisil täita.
Piiratud juurdepääs
Elektroonilisel teel saadetavate arvete eelised ja kitsaskohad Stora Enso Eesti AS näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kalma, Johanna Stina; Nukka, Ave
Lõputöö eesmärk oli analüüsi põhjal selgitada välja elektroonilisel teel saadetavate arvete eelised ja kitsaskohad Stora Enso Eesti AS näitel. Antud teema on aktuaalne, sest aina rohkem riike muudavad e-arvete saatmise ettevõtete vahel kohustuslikuks. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti aga digitaalses arvelduses mahajäänute hulgas. Lõputöö teooriaosas tehti ülevaade digitaalsete arvete arengust Euroopa Liidus ning kirjeldati, milliseid meetmeid on Euroopa Liit ja Eesti riik rakendanud e-arvelduse toetamiseks ja laiemaks kasutuselevõtuks. Toodi välja arvetele esitatavad nõuded, selgitati arhiveerimisprotsessi ning PDF- ja e-arve sisulist poolt koos teenusepakkujate nimekirjaga. Teooritilises osas keskenduti elektroonilisel teel saadetavate arvete eelistele ja kitsaskohtadele erialases kirjanduses väljatoodud seisukohtade põhjal. Teooriast selgus e-arveldusele ülemineku vajalikkus. Sellega kaasneks üks arvete töötlemise süsteem senise kolme asemel, mis tõstaks andmete kvaliteeti, vähendaks töötlemisele kuluvat aega, säästaks kulusid ning muudaks arvete edastamise ja vastuvõtmise mõlemale osapoolele mugavaks. E-arvetele üleminek võib riigil aidata säästa umbes 2,5 miljonit eurot aastas. PDF-arve on elektroonselt edastatav arve, millelt info ei ole masinloetav. Info tuleb sisestada süsteemi käsitsi, sest tegemist on tavalise pildifailiga. PDF-arveid saab samuti saata läbi operaatori, kuid sellisel juhil ei tohi olla arve parooliga kaitstud ega krüpteeritud ning ühes failis peab olema ainult üks arve koos lisadega. Kahjuks ei ole e-kiri aga usaldusväärne, sest see ei pruugi alati õige adressaadini jõuda ning hiljem ei saa ka seda tuvastada, miks on e-kiri ja selles sisalduv arve kaduma läinud. PDF-arvete edastamisel võib meilimanusega lisanduda ka pahavara või viirus ning vältida ei saa ka võltsitud arveid, mis võivad tekitada tõsist ohtu ettevõttele. E-arve väljastatakse läbi operaatori, kelleks võib olla nii teenusepakkuja kui pank. Operaatorid on omavahel teinud rändluskokkuleppeid, mille tõttu ei pea e-arve väljastaja ja vastuvõtja kasutama sama operaatorit, vaid e-arve liigub operaatorite vahel rändluskokkulepete abil tasuta. Müügiarve saatmiseks peab sisestama vastuvõtja e-arve aadressi ning vastuvõtja operaatori tunnuse. E-arveid saadetakse Eestis kasutatavas E_invoice formaadis. PDF- ja e-arved koostatakse lähtudes käibemaksuseaduses esitatud nõuetest. Digitaalsel kujul saadetavad arved peavad olema arhiveeritud seitse aastat nagu ka teised raamatupidamise algdokumendid. Andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. Programmivaatluse teel leiti, et Stora Enso Eesti AS on võimeline vastu võtma arveid kolmel viisil: paberarved, e-arved ja PDF-arved. Peamiselt esineb probleeme PDF-arveldusega, kuna suures osas lükatakse tagasi PDF- vormingus SAP süsteemi saabunud arveid. Tagasilükatud arveteks nimetatakse neid arveid, mis on SAP programmi jõudnud, kuid ebakorrektse infoga. Peamiselt on see tingitud teenusepakkuja vigadest, sest vigased arved peaksid olema tagasi lükatud enne süsteemi jõudmist. See toob endaga kaasa suure töö- ja ajakulu, kuna arve välja maksmiseks on vaja küsida tarnijalt nii kreeditarvet kui ka uut arvet. Samuti on PDF-arvelduse juures hulk nõudmisi, mida on vaja tarnija poolt täita, et arve üldse SAP süsteemi jõuaks. Programmivaatluse teel tuvastas autor kõik võimalikud vead, mille puhul lükkab Stora Enso teenusepakkuja arved tagasi kas tarnijale või finantstugiteenusekeskuse vastavale osakonnale. Põhjusteks võis olla näiteks, et e-mailis oli liiga palju manuseid, failide maht või lehekülgede arv ületas lubatud limiiti, e-mail oli saadetud vales (RTF) formaadis, arve saaja nimi on ebakorrektne või üks dokument sisaldas mitut arvet. Kõikide nende nõudmiste tõttu muutub PDF-arvelduse protsess väga aeganõudvaks ning põhjustab pahameelt tarnijate hulgas õigeaegselt maksmata arvete tõttu. Hetkest, kui tarnija saadab arve PDF-arvelduse emaili aadressile, jõuab see Stora Enso raamatupidamise süsteemi keskmiselt kahe päeva jooksul, kui kõik arvele kehtestatud nõuded on täidetud. Juhul, kui emailiga esineb probleeme, saadetakse tarnijale või Stora Enso finantstugiteenuse vastavale meeskonnale automaatne arve tagasilükkamise teavitus. Võltsitud arveid tuvastatakse arvete töötlemise käigus ning pahavara arvutisse sattumise vältimiseks ei soovitata avada võõraid veebilinke. Uuringu käigus ilmnes, et kuigi äriregister seda ei väljenda, siis Stora Enso Eesti AS’ile on võimalik saata e-arveid. E-arvete saatmine ettevõttele käib vaid ühel viisil, milleks on arvete edastus läbi SAP programmi. Kahjuks kasutavad sellist võimalust vaid vähesed ettevõtted ning e-arvete maht jääb vaid paarisaja juurde kuus mitme tuhande arve seast. Intervjuust selgus, et suurettevõtete peamine probleem e-arvelduse juures on see, et kuna Stora Ensol on palju osakondi ja üksuseid, siis tarnijatel on raskuseid leida õige info selle kohta, milliste andmetega arveid tuleb saata. Stora Enso raamatupidajatel on sealjuures keeruline leida õige kontakt tarnija poolel, kellelt paluda arve korrigeerimist. Lõputöö tulemusena tõi töö autor välja võimalikud viisid, kuidas Stora Enso arvelduse viise parendada. Vältimaks olukordi, et tarnijad ei tea täpset põhjust, miks tema dokument tagasi lükati ning mis oleks edasine samm, peaks täpsustama automatiseeritud tagasilükkamise teavitust. Samuti peaksid raamatupidajad jälgima, millistele e-maili adressaatidele tagasilükkamise teavitused saadetakse, et olla veendunud teavituse kohalejõudmises. Selleks, et arhiveerida saaks kõikides formaatides PDF-arveid (ka allkirjastatud dokumente) ning probleeme ei ilmneks dokumentide binaarsel tasandil, peab ühendust võtma arhiveerimist võimaldava teenusepakkujaga ning küsima võimalikke lahendusi. Stora Enso infoveebilehele oleks vaja lisada rohkem informatsiooni arvete saatmise kohta. Lõputöö autor tõi välja kaks varianti, kuidas Stora Enso Eesti AS saaks hakata vastu võtma e-arveid: PEPPOL elektrooniliste dokumentide vahetamise keskkonnaga liidestumine või operaatori vahetamine. Soovituslik on valida operaator, kes on juba PEPPOLiga ühendatud, et vältida lisatasusid.
Piiratud juurdepääs
Esko talu OÜ finantsmajandusliku olukorra analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sultsing, Elen; Noorväli, Helle
Ettevõtte finantsanalüüs võimaldab juhtkonnal saada teavet ettevõtte finantsseisundist ning selgitada kitsaskohad ettevõttes. Eduka ettevõtte taga seisab edukas finantsjuhtimine, oskus aru saada ja interpreteerida ettevõtte aruandeid ja finantsnäitajaid. Eesti majanduses on olnud madalseise, mille tulemusena on ettevõtted sattunud raskustesse ja pankrotistunud. Väheseid pankrotini jõudnud ettevõtteid õnnestub päästa. Ärilise ebaõnnestumise ja pankrotti saab enamasti vältida parema finantsjuhtimise tulemusel. Lõputöö eesmärk oli analüüsida Esko Talu OÜ finantsmajanduslikku olukorda ja tuvastada ettevõtte kitsaskohad. Empiirilise uuringu läbiviimisel kasutati kvantitatiivset meetodit ja ülesehitus oli deduktiivne. Lõputöö andmekogumismeetodina kasutas autor dokumendivaatlust, mille aluseks olid Esko Talu OÜ 2015-2018 majandusaasta aruanded. Esko Talu OÜ bilansi horisontaalanalüüs näitas, et bilansimahus on kõige suuremad muutused toimunud 2018. aastal, kui varad vähenesid 37%. Muutus oli tingitud sellest, et ettevõte lõpetas tegevuse loomakasvatuse valdkonnas ja sellega seoses toimus ümberhindlus loomakasvatusega seotud varude ja bioloogiliste varade osas. Bioloogilised varad vähenesid pärast 2016. aastat kuni bilansist täieliku eemaldumiseni ja varud vähenesid 2018. aastal 76%. Ümberkorralduse tulemusel kujunes ettevõtte arvestuslikuks tulemiks kahjum ehk kasum vähenes 2018. aastal 258878€. Esko Talu OÜ kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgus, et alates 2016. aastast on ettevõte suutnud võrreldes eelmise aastaga müügitulu kasvatada. Kuluartikkel kaubad, toore, materjal ja teenused olid korrelatsioonis müügituluga v.a 2018. aastal, kus tulu suurenes, kuid kulusid suudeti vähendada. Sellest võib järeldada, et 2016- 2017. aastal on müügitulu suurenemise ja vähenemise taga müügimahtude vähenemine ja suurenemine. Aastal 2018 oli müügitulu suurenemise ja kulude vähenemise taga müügihindade tõus, samuti on ettevõte tegelenud kulude optimeerimisega ja leidnud viisi, kuidas paremini kulusid kokku hoida. Sellegipoolest tekkis kahjum, mis oli peamiselt tingitud bioloogiliste varade ümberhindlusest, mis tulenes nende esmasest õiglases väärtuses arvele võtmisest ja hilisemast õiglase väärtuse muutusest. Bilansi vertikaalanalüüsist selgus, et vaadeldavatel aastatel on käibevarad vähenenud ja põhivara osakaal suurenenud. Koguaktivast märkimisväärse osa moodustas materiaalne põhivara, mis on antud tegevusvaldkonnale iseloomulik, kuna ettevõtluses kasutatavad põhivarad on väga kallid. Kõige suurema osa kohustistest ja omakapitalist moodustab kõigil aastatel eelmiste perioodide jaotamata kasum. Ettevõtte omanikud ei ole viimastel aastatel dividende välja võtnud ja on investeerinud teenitud kasumi ettevõttesse. Laenud moodustavad väga väikese osa kogupassivast, mis näitab, et täiendavatel investeeringutel on kasutatud omakapitali. Kasumiaruande vertikaalanalüüs näitas, et suurima osakaalu müügitulust moodustas ettevõttel kaubad, toore, materjal ja teenused, mis oli üle 60% kuni 2018.aastani, mil langes pea 20%, mis on efektiivsema töökorralduse tulemus. Kuni 2018. aastani oli aruandeaasta kasum tõusvas trendis, suurendes iga aastaga, mis tähendab, et ettevõtte tegevus oli olnud pidevalt kasumlik. Põhitähelepanu oli suhtarvuanalüüsil, kus autor teostas maksevõime, finantsvõimenduse, varade kasutamise efektiivsuse, tasuvuse ehk rentaabluse ja pankrotiohu analüüsi. Maksevõime analüüsist selgus, et ettevõte on maksevõimeline ja tal on piisavalt vaba raha oma tegevuse teostamiseks ja kohustiste õigeaegseks tasumiseks. Üldine kõrge maksevõime tase viitab ebaefektiivsusele ja tähendab, et ettevõte on liialt investeerinud käibevaradesse. Kõrge näitaja on tingitud ka lühiajaliste kohustiste puudumisest, mis viitab sellele, et ettevõte kasutab vara finantseerimisel peamiselt omakapitali. Autori soovitus oleks ettevõte vabade vahendite optimaalsemaks kasutamiseks leida täiendav investeering, mis teeniks tulu. Lisaks soovitab autor enne igasuguse investeeringu tegemist hinnata investeeringu tulusust, ning investeerides toodetesse lisaks teostada ka turuanalüüs. Finantsvõimenduse ehk võõrkapitali kasutamise analüüsist selgus, et ettevõttes kasutatakse oma vajaduste finantseerimiseks minimaalselt laenatud vahendeid ja peamiselt kasutatakse omakapitali finantseerimisallikana. Samuti on väiksem risk raha kaotada ja finantsraskuste korral ollakse paremini kaitstud. Autori soovitus oleks kaaluda finantsvõimenduse kasutamist, mida peetakse soodsamaks, kui omakapitali ja mis võib suurendada kasumit tulevikus ja mille tulemusel suurendaks omakapitali tulutoovust. Hea maksevõime ja vähe kohustisi on hea eeldus kaasata lisa võõrkapitali, et laieneda uutele turgudele ja arendada uusi tooteid. Varade kasutamise efektiivsuse analüüsist oli näha üldist madalat taset, mis tähendab, et Esko Talu OÜ teenis varade pealt kasinalt müügitulu. Madalad tulemused on tingitud sellest, et ettevõte on väga kapitalimahukas. Autori soovitus on üle vaadata põhivarad pärast seda, kui ettevõte lõpetas tegevuse loomakasvatus valdkonnas ja võimalusel müüa ära need põhivarad mida enam ei vajata ja investeerida saadud tulu mujale. Lisaks oli näha iga aastaga oli parenenud debitoorse võlgnevuse näitajad, mis võib viidata selle, et ettevõte on kehtestanud rangemad müügitingimused. Autori soovitus on vaadata üle ettevõttes kehtestatud müügitingimused ja ehk on võimalik pikemaid maksetähtaegu anda, mis edendaks müüki, mille kasv on pidurdunud. Tasuvusanalüüsist selgus, et Esko Talu OÜ majanduslikud tasuvusnäitajad on olnud suhteliselt madalad, kuid kuni 2018. aastani tasuvad. 2018. aastal lõpetas Esko Talu OÜ tegevuse loomakasvatuse valdkonnas, mille tulemusel kujunes ettevõtte arvestuslikuks 2018. aasta tulemiks kahjum. Muudatuste rakendamisega ei saadud nii hästi hakkama, mis avaldas halba mõju ka finantssuhtarvudele. Aastatel 2015-2017 oli näitajate iseloomulikuks trendiks tõus. 2017. aastal tõusid rentaablusnäitajad võrreldes eelmise aastaga pea kahekordselt. Kaasates lisa võõrkapitali, et laieneda uutele turgudele, võimaldaks kasvatada tootmismahte, mis parandaks tasuvust ja kompenseeriks müügitulu vähenemist, mis kaasneb tegevuse lõpetamisega loomakasvatuse valdkonnas. Pankroti analüüsist on näha, et kuigi 2018. aastal näitaja langes pea kahekordselt on tulemus sellegipoolest väga kõrge. Langus oli mõjutatud ettevõttes toimunud ümberkorraldustest, kuid Z- skoori tulemus näitas, et lähiaastatel ei tohiks tekkida maksejõuetust. Ettevõttele teostatud finantsanalüüsist järeldab autor, et Esko Talu OÜ on jätkusuutlik ettevõte, olenemata 2018. aastal läbiviidud muudatustest ja sellega kaasnenud kahjumist. Ettevõte on suutnud vähendada põhitegevusega seotud kulusid, parandanud varade kasutamise efektiivsust ja tõstnud likviidsust. Suuremad muudatused võtavad aega, kuid Esko Talul OÜ on olemas kõik eeldused kahjumist välja tulemiseks ja olla järgnevatel aastatel taas kasumlik ettevõte. Kõik eelnev kokku annab ettevõttele võimaluse efektiivistada põhitegevusvaldkonna tegevusi ning jätkata uue turu leidmist kõrgema lisandväärtusega toodetele. Järgnevatel aastatel soovitab autor analüüsida ettevõttes läbi viidud muudatuste tasuvust, mille tulemusel on võimalik anda hinnang juhtimisotsuste kohta ja prognoosida edasi tegevust tulevikuks. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.
Piiratud juurdepääs
Ettevõtte sõidukite maksustamine Rimi Eesti Food AS näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rool, Birgit; Kallaste, Kaidi
Ettevõtte sõiduauto maksustamise teema aktuaalsus sai alguse 2018. aastal, mil muudeti tööandja sõiduautode maksustamise korda. See tähendab siis, et enam ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamine, vaid piisab kasutamise võimaldamisest, et erisoodustus tekiks. Samtui ei ole enam oluline tööandja sõiduauto kasutamisel erasõitude hüvitamine, sest see ei muuda erisoodustamise maksutamist. Rimi Eesti Food AS-is ei ole eelnevalt selle teemalist uuringut teostatud. Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada, kas ettevõtte sõidukite kasutus ja maksuarvestus vastab nõuetele ning milline on olnud 2018. aastal jõustunud sõiduautosi puudutava tulumaksuseaduse muudatuse mõju ettevõtte maksukoormusele. Eesmärgi täitmiseks püstitas autor neli ülesannet. Esimene ülesanne oli anda ülevaade ettevõtte sõidukite maksustamist käsitlevatest õiguslikest alustest. Autor koostas peamiselt õigusaktidele, Maksu- ja Tolliameti kodulehel avaldatud informatsioonile ja erialastele artiklitele tuginedes teoreetilise ülevaate, andmaks arusaadava ülevaate kogu materjalile. Teise ülesandena oli läbi viia uuring Rimi Eesti Food AS-is ja hinnata maksuarvestuse ja deklareerimise vastavust seadusandlusele. Ettevõtte uuringu käigus sai autor teada, kui palju on M1 kategooria sõidukeid antud ettevõttes, kuidas peetakse ettevõtte sisest kuluarvestust, sõidupäevikuid, sõiduautode kütusega seonduvaid algdokumente, uuriti ka sisendkäibemaksu arvestust ja kas erisoodustusi deklareeritakse. Autor võrdles kogutud andmeid, nende andmete õigsust ja korrektsust vastavalt nõuetele. Kuluarvestust vaadeldes selgus, et etteõtte lähtub oma otsustes suuresti emaettevõtte metoodikast. Metoodikaga on määratud igale sõiduautole kütusekulu limiit eurodes, mida ületada ei tohiks. Uuritava perioodi jooksul limiidi ületusi siiski esines aga see ei olnud märkimisväärselt suur. Ületatud limiite töötajatelt sisse ei nõutud sest kõik olid tööalaselt põhjendatud. Kolmanda ülesandena oli selgitada välja maksuseaduse muudatuse mõju ettevõttele. Ettevõttes jälgitakse kulusid väga tähelepanelikult ja autoparki ei ole soetatud põhjendamatult võimsa mootoriga sõidukeid. Tulenevalt tulumaksuseaduse muudatusest ei ole ettevõttel maksukoormus muutunud, sest erasõite ei lubatud ettevõtte autodega teha ei enne ega pärast seaduse muutmist. Kuna eratarbeks sõidukeid ei kasutata, siis ka makse ei maksta. Neljanda ülesandena oli teha vajadusel ettepanekuid maksuriskide maandamiseks. Antud ettevõttes ei ole sõiduautod varustatud GPS seadmetega ja kasutatakse sõidupäevikut sõitude arvestusel. Kuna sõidukite kasutajad garažeerivad autosid oma kodus, siis pole 100% garantiid, et tehakse vaid ettevõtlusega seotud sõite. Kogu uurimuse protsessi põhjal autor järeldab, et maksuriskid olid uuritavas ettevõttes olemas (kuna kontrollida saab vaid sõidupäeviku alusel), kuid mitte väga suured. Olulisi eksimusi maksuarvestuses ei olnud sellel ettevõttel. Ettevõtte poolt tehti ka ettepanek, milliseid maksusüsteemi muudatusi võiks teha. Kuna hetkel on erasõidud ja ametisõidud väga randelt piiritletud, siis tulevikus võiks olla seaduses kirjas, et kui ametisõite tehakse autoga rohkem kui 80% kogu sõitudest, siis 20% erasõitude puhul võiks maksustamine olla soodsam ja seda ilma sõidupäevikut pidamata. Autori arvates on see väga hea muudatuse mõte.
Piiratud juurdepääs
Finantsmajandusliku olukorra analüüs Harju Tarbijate Ühistu näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Korolkova, Kairit; Noorväli, Helle
Lõputöös analüüsiti Harju Tarbijate Ühistu finantsnäitajaid, et välja selgitada, kas ja kuidas ettevõtte laienemine on muutnud finantstulemusi. Harju Tarbijate Ühistu põhitegevusala on jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tööstuskaubad. Ettevõtte finantsanalüüsi läbiviimiseks kasutati 2016.-2018. majandusaasta aruandeid, kus infot saadi peamiselt bilansist, kasumiaruandest ja rahavoogude aruandest. Analüüsimisel kasutati muutuste ehk hälbeanalüüsi metoodikat, mis omakorda jaguneb horisontaal- ja vertikaalanalüüsiks. Horisontaalanalüüs teostati kõigile kolmele aruandele, vertikaalanalüüs teostati bilansile ja kasumiaruandele. Töös kasutati ka mitmeid suhtarvude analüüsi meetodeid, mis jagunevad lühi- ja pikaajaliseks maksevõimeks, efektiivsuse ja rentaabluse suhtarvudeks ning teostati ka pankrotiohu analüüs. Horisontaalanalüüsist selgus, et ettevõtte bilansimaht kasvas baasaastaga võrreldes 11 mln eurot ehk 54%. Suurenenud on nii käibevarad, millest põhiosa moodustavad varud, kuid ka põhivarad, sest osteti pikaajalise finantsinvesteeringuna Coop panga aktsiaid 2 mln euro väärtuses. Kohustistest suurenesid nii lühiajalised kohustised kui ka pikaajalised kohustised, sest võeti juurde lühi- ja pikaajalisi laene, et teha investeeringuid uute kaupluste põhivarasse ja mitme olemasoleva kaupluse juurdeehituse ja sisustuse uuendamiseks. Kasumiaruande analüüsist selgus, et ettevõtte müügitulu kasvas baasaastaga võrreldes 102% ehk 51,5 mln eurot. Samas suurusjärgus on suurenenud ka kulud, millest põhilise osa moodustavad kaubakulu ja tööjõukulud. Suurenenud kulutused on hakanud ennast juba ära tasuma, sest kasum oli 2018. aasta lõpu seisuga suurenenud 39%. Rahavoogude aruande analüüsist selgus, et rahavood kokku on vähenenud 349 665 eurot. Rahavood äritegevusest on tõusnud, kuid samuti on suurenenud rahavood investeerimistegevusest, mis kokkuvõtvalt vähendab rahavoogusid. Vertikaalanalüüsist selgus, et käibevarade ja põhivarade suhe on muutunud. Käibevaradest on varude osakaal suurenenud ja materiaalsete põhivarade osakaal on vähenenud. Kohustiste ja omakapitali osakaal on samuti muutunud, suurenenud on lühi- ja pikaajaliste kohustiste osatähtsus ja vähenenud omakapital. Ettevõtte kasum on summana tõusnud, kuid kasumlikkus on siiski langenud. Rahandussuhtarvude analüüsist selgub, et lühiajalise maksevõime näitajad on langenud. Analüüsist saab järeldada, et ettevõtte laienemine ja varude suurenemine 2018. aastal on mõjutanud negatiivselt lühiajalist maksevõimet. Ettevõte peaks optimeerima oma varusid, et tõsta lühiajalist maksevõimet. Samuti võiks talle soovitada raha pigem rohkem ringluses hoida, see oleks ettevõttele kasumlikum. Ettevõtte pikaajaline maksevõime on väga hea. Enamus pikaajalise maksevõime näitajaid on langenud, kuid ületavad siiski kriitilise piiri norme. Näitajate languse põhjuseks on suurenenud kulude maht ja kohustiste osakaal seoses kaupluste ehitamise ja laiendamistega. Kasutatud on võõrvahendeid, võeti nii lühi- kui pikaajalist laenu. Efektiivsuse suhtarvude analüüsist selgub, et ettevõtte talitustsükkel on võrdlemisi lühike, sest arved laekuvad ruttu ja ka varud ringlevad kiiresti. Tegemist on kaubandusettevõttega, kus põhitegevusala on jaemüük ja kliendid tasuvad oma arved sularaha eest, krediitmüüki on vähe ja seetõttu on ka nõudeid vähe. Ettevõtte kasuks räägib see, et klientidelt saadakse raha kätte ruttu ja tarnijatele tasumise tähtaeg on piisavalt pikk. Ettevõtte laienemisest tingitud varude suurenemine pole vähendanud varude tootlikkust, vaid mõjunud tänu müügitulu kasvule positiivselt. Tasuvuse analüüsist selgub, et ettevõtte rentaablusnäitajad on keskmisest madalamad, sest ettevõtte üheks tegevusalaks on toiduainete jaemüük. Samas korvab madalat rentaablust see, et ettevõttel on suurem läbimüük, raha laekub kiiresti ja tarnijatele on pikem maksetähtaeg. Rentaabluse näitajad on siiski positiivsed ja ettevõtte tehtud investeeringud on olnud tasuvad. Tulemuste parandamiseks tuleks autori arvates leida viise tulude suurendamiseks, kulude vähendamiseks ning seeläbi kasumi kasvatamiseks. Pankrotianalüüsist selgub, et ettevõtte finantsseisund on aastatega langenud, kuid tulemused on siiski väga head ja pankroti tõenäosus praktiliselt puudub. Harju Tarbijate Ühistus on tehtud õigeid juhtimisotsuseid sh 2018. a toimunud laienemine. Autori arvates on lõputöö eesmärk saavutatud, on tehtud järeldused Harju Tarbijate Ühistu finantsmajandusliku olukorra kohta.
Piiratud juurdepääs
Investeerimisega alustamise võimalused minimaalsete rahaliste vahenditega Tallinna Tehnikakõrgkooli näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lood, Kairit; Nukka, Ave
Investeerimine on aktuaalne, kuna üha enam mõeldakse selle peale, kuidas tulevikku rahaliselt kindlustada. Läbi viidud uuringute põhjal on selgunud, et kuigi raha paigutamise peale mõeldakse, siis tegelikult ei teata võimalustest, kuhu saaks investeerida väikese algkapitaliga. Kui raha ei suunata edasi investeerimisse, siis aja jooksul selle väärtus langeb ning võimalik lisatulu jääb saamata. Investeerimisteemalise lõputöö eesmärk oli välja selgitada TTK üliõpilaste teadmised minimaalsete rahaliste vahenditega investeerimisel. Lõputöö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimese osas kirjeldatakse investeerimise ajalugu, eesmärke, põhimõtteid ning vajalikkust. Antakse ülevaade finantsinstrumentidest, kuhu saab raha paigutada väikse algkapitaliga ning ühtlasi ka nende eelistest ja riskidest. Teises osas ehk empiirilise uuringu metoodikas kirjeldatakse uuringu koostamist lähtuvalt deduktiivsest uurimismeetodist. Kasutati kvantitatiivset uurimisviisi. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi üldkogumi ülene uuring kõikide TTKs õppivate tudengite seas. Tulemuste põhjal selgub, et TTK uuringus osalenud üliõpilaste teadmised minimaalsete rahaliste vahenditega on pigem keskmised või madalad. Naiste ja meeste võrdluses on näha, et meessoost vastanud üliõpilased hindavad oma investeerimisalaseid teadmisi pigem paremaks, kui naissoost õppurid. Eesti finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuringust selgus, et kõrgharidusega elanikud hindavad oma investeerimisteadmisi kõrgemalt. Uuringus osalenutel üliõpilastel oli 9,8% enne TTKsse sisseastumist kõrgharidus. Töö autor analüüsis seda seisukohta ka TTK uuringust osa võtjatega, kuid selgus, et kõrgharidusega respondendid ei hinnanud oma teadmisi paremaks. Esmakordselt omandab kõrgharidust TTKs 90,2% osalejatest, mistõttu on tehnikakõrgkoolil oluline roll finantsteadmiste edasi andmisel. Respondendid on teinud ise uuringus ettepanekuid, kuidas investeerimisteadmiste taset TTKs tõsta. Investeerimisvõimalustest, kuhu saab raha paigutada minimaalsete rahaliste vahendite korral, teatakse paremini aktsiaid ning ühisrahastusplatvorme. Enamasti ollakse kursis, ettevõtetega, mis on rohkem avalikult tuntumad. Võlakirjade puhul on näha, et kuna need ei ole siiamaani olnud populaarsed väikeinvestorite ning alustajate seas oma kõrge hinna tõttu, siis seetõttu ei teadnud neid ka uuringus osalenud üliõpilased. Tulemustest selgub, et saadava sissetuleku ning panustatava summa vahel on seos, mida suurem on sissetulek, seda enim arvatakse, et investeerimisega saab alustada alates 100 eurost. Osalejad, kelle sissetulek on üle 1000 euro kuus on enim seisukohal, et raha paigutamisega on võimalus alustada alates 100 euroga kuus. Tulemusi analüüsides, on sooliselt näha, et osalenud naissoost üliõpilased on pigem arvamusel, et investeerimisega saab alustada ka alates 1 eurost võrreldes meessoost õppuritega. Uurimistulemustest selgus, et TTKs pakutav finantsharidus on vähene, selleks, et õppurite investeerimisteadmiste taset tõsta, tegid TTK uuringus osalenud üliõpilased ise erinevaid asjakohaseid ettepanekuid. Soovitakse, et koolis korraldataks investeerimisteemalisi koolitusi, seminare ning cashflow mänguõhtuid. Peamiselt on välja toodud, et tehnikakõrgkooli võiks kutsuda erialaspetsialiste rääkima investeerimisest ning selle vajalikkusest ning põhitõdedest. Uuringust tehtud järeldusi võiks kasutada selleks, et õppeasutuses finantskirjaoskuse taset tõsta.
Piiratud juurdepääs
K.Met AS jätkusuutlikkuse hindamine finantsanalüüsi põhjal
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mets, Raili; Noorväli, Helle
Lõputöö koostamisel analüüsiti K.MET AS-i nelja aasta finantsnäitajaid, et välja selgitada, kas tootmise omahinna tõus ja välisturuosa vähenemine on mõjutanud antud ettevõtte jätkusuutlikkust. Teostati K.MET AS finantsaruannete põhjal finantsanalüüs, mille teostamiseks analüüsiti ettevõtte bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet, et hinnata ettevõtte jätkusuutlikkust. Analüüsimiseks teostati muutuste ehk hälbeanalüüs ja suhtarvude analüüs. Bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande hälbelüüsi puhul määrati rahalised ja protsentuaalsed muutused aruannetes, võrreldes nelja aasta aruandeid ning analüüsides perioodi jooksul asetleidvaid muutusi ja muutuste olulisuse määra. K.METi bilansi hälbeanalüüsist selgus, et ligikaudu 70% passivast moodustab kõikidel analüüsitavtel aastatel omakapital ja 30% kohustised. See suhe näitab, et K.MET kasutab liiga vähe võõrkapitali ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. Analüüsist selgus ka, et suur muutuja varades olid nõuded ja ettemaksed, mis perioodi jooksul üldiselt suurenesid, mis oli tingitud müügikäibe suurenemisest. Omakapital suurenes analüüsitaval perioodil võrreldes baasaastaga, mis oli tingitud aruandeaasta kasumi tõusudest ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi tõusudest. Kasumiaruande analüüs näitas, et ettevõtte analüüsitava perioodi müügimaht suurenes oluliselt võrreldes baasaastaga. Müügimahu suurenemine on toonud kaasa ka materjalide kulu ja tööjõukulude suurenemise. Samas on suudetud analüüsitaval perioodil vähendada lõpetamata toodangu mahtu, mis näitab, et tootmisprotsess on kiirem ja toodang jõuab kiiremini ostjateni. Vaatamata suurenenud tootmisele on vähendatud baasaastaga võrreldes mitmesuguseid tegevuskulusid, mis on kaasa toonud kasumi tõusu. Kaupade, toorme ja materjali osakaal müügitulust analüüsitava perioodi jooksul on suurenenud, mis on tingitud tarnijate poolt hindade tõusuga. Kasumiaruande analüüs näitas, et baasaastaga võrreldes langes teisel aastal ettevõtte edukus, kuid seejärel on olnud jälle tõusuteel. Rahavoogude analüüs näitas, et põhitegevuse rahavoog moodustas esimesel aastal 92% ja teisel 98% laekunud rahast, mida kasutati kapitalirendi tagasimakseteks, dividendide maksmiseks ja soetati ka põhivara. Kolmandal aastal moodustas põhitegevuse rahavoog üle poole laekunud rahast, mida kasutati suures osas põhivara ostmiseks ja kapitalirendi tagasimakseteks. 2018. aastal laekunud rahast moodustab põhitegevuse rahavoog 95%, mida kasutati 44% ulatuses dividendide maksmiseks, põhivara soetamiseks ja laenude tasumiseks. Analüüsi tulemusel selgus, et äritegevuse rahavood suurenesid esimesel, kolmandal ja neljandal aastal. Investeerimistegevuse rahavood suurenesid esimesel kolmel aastal, neljandal aga vähenesid kuna vähenesid materiaalsete põhivarade ost ja müük. Maksevõime analüüs näitas, et K.MET ASi maksevõimelisus on kõrge, aga samas on kapitali kasutamise efektiivsus madalavõitu. Likviidsed varad katsid analüüsitaval perioodil kõiki lühiajalisi kohustusi ja enamgi veel, mis on väga hea ja näitab, et ettevõttel ei ole probleeme võlgade tasumisega. Maksevõime analüüsist selgus, et K.METi varasid finantseerivad peamiselt omanikud, mitte kreeditorid, mis näitab kreeditoride risk on K.MET´i puhul väga madal. K.MET peaks kasutama rohkem võõrkapitali, mis küll tõstab finantsriski, aga samas avaldab suurt positiivset mõju omakapitali tootlikkusele. Efektiivsuse analüüsi tulemusest selgub, et K.METi ostjad ei venita debitoorse võla tasumisega ja seega K.MET on range krediidipoliitikaga lühikesi maksetähtaegu pakkuv ettevõte. Perioodi jooksul ei ole viivitatud tarnijatele arvete tasumisega. K.MET tasub kreditoorset võlgnevust pikema perioodi jooksul, kui laekub debitoorset võlgnevust, mis on väga hea. Selgus, et ettevõttel on liiga palju varusid, mida ei suudeta realiseerida piisavalt kiiresti. Talitus- ja finantseerimistsükkel on liiga pikk, mis piirab investeeringute tegemist, kuna raha on varude all kinni. Tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmise kaudu saaks lühendada varude käibeväldet ja talitustsüklit. Ettevõtte puhul on tegemist pisut ülemäärase investeerimisega käibevarasse, mille arvelt on kaotatud võimalikku tulu. Tasuvuse analüüs näitas, et K.MET on juhtinud oma varasid kasumi tootmiseks väga tõhusalt ja see näitab head ressursside kasutamist. ROE võiks olla pisut kõrgem, mida saaks siinkohal tõsta, kui ettevõte jaotaks kasumit rohkem dividendide näol välja. K.MET täidab siiski eesmärki, milleks on aktsionäride rikkuse suurendamine. Ettevõtte müügikäive toob piisavalt ärikasumit, kuna K.MET on tulutoovam, kui keskmine sama valdkonna ettevõte. Müügikäibe ärirentaablust saaks vajadusel aga tõsta, kui suurendada müügitulu või vähendada kulusid. Tasuvuse analüüs ütleb, et K.MET suudab hinnakujundust, kulude struktuuri ning tootmist juhtida kasutoovalt. Kokkuvõttes on K.MET juhtinud oma varasid kasumi tootmiseks väga tõhusalt. Pankrotiohu analüüs näitab, et K.METi finantsseisukord on väga hea ja pankrotiohtu ettevõttel ei ole. Autoripoolsed ettepanekud finantsnäitajate parendamiseks on järgnevad: • ettevõttel tuleks vähendada laovarusid; • K.METil tuleks kasutada rohkem võõrkapitali; • ettevõte peaks rohkem investeerima tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmisse näiteks mõne põhivara soetamise näol; • ettevõttel tuleks jaotada kasumit rohkem dividendide näol välja. Autor leiab, et lõputööl koostamisel seatud eesmärgid ja ülesanded on täidetud. Tehtud on järeldused finantsmajandusliku olukorra kohta ja ettepanekud tulemuste parendamiseks, et olla jätkuvalt jätkusuutlik.
Piiratud juurdepääs
Kasumiaruande skeemi 2 vastavus EFS-le ja finantsanalüüs OÜ-s Vinare Logistika
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Suursild, Piret; Luts, Siiri
Ettevõtte finantsaruannete koostamisel peab järgima raamatupidamise seadust ning juhinduma Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Ettevõtte omanike üks eesmärkidest on saada kasumit, mille üheks võimaluseks on suurendada ettevõtte tulude poolt ja teiseks omada ülevaadet tulude ja kulude õigest kajastusest finantsaruannetes. Sellepärast on kasumi õige arvestamine väga oluline ning samuti on kasumiaruanne ettevõttes väga oluline finantsaruanne. Kasumiaruande skeem 2 on sobilik tootmisettevõtetel, kuna annab ülevaate kulude struktuurist funktsioonide alusel ning seal on vajalik eristada kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks. Nii tulude kui ka kulude kajastamisel on oluline korrektne algdokument, mis vastab ettevõttes kehtestatud sise-eeskirja nõuetele ning mille alusel tehakse kanded raamatupidamisregistrites. Sageli ei kajastata algdokumentidelt saadud infot kulude osas õigetel kasumiaruande kirjetel ning see toob kaasa vale brutokasumi ning annab juhtkonnale ebaõiget infot. Lõputöö uurimisobjektiks valiti logistika ja laondusega tegelev osaühing Vinare Logistika. Uurimusobjektiks olev ettevõte oli saanud auditi käigus mitu aastat järjest märkuse kulude ebaõigest kajastamisest kasumiaruandes. Lõputöö eesmärkideks oli välja selgitada selle ettevõtte tulude ja kulude arvestus ja kajastamine kasumiaruandes skeem 2 ning läbi viia kasumiaruande finantsanalüüs. Eesmärgi saavutamiseks oli vajalik uurida milliseid tulusid ja kulusid ettevõte kasumiaruande kirjetel kajastatakse. Saadud andmete alusel teostada analüüs tulude ja kulude kontodel kasutatud finantskannete kohta. Kasumiaruande finantsanalüüsi koostamiseks võrreldi 2018 ja 2019 aasta kasumiaruande kirjeid ning koostati saadud info alusel horisontaal-,vertikaal- ja suhtarvude analüüs. Töö esimeses osas kirjeldati kasumiaruandes skeem 2 tulu- ja kulukirjeid ning kasumiaruande analüüsimeetodeid. Selle tulemusena sai töö autor teada kasumiaruande skeemi 2 kirjete teoreetilisest olemusest, milliseid tulusid ja kulusid tuleb kirjetel kasutada, et kasumiaruanne annaks õiget ja arusaadavat infot aruande tarbijatele. Samuti on oluline ettevõttes kasumiaruande analüüs, et saada teada ettevõtte finantsnäitajaid ja nende alusel teha otsuseid. Töö teises osas andis lõputöö autor ülevaate lõputöö metoodikast. Töö kolmandas osas viis töö autor läbi uurimuse kasumiaruande skeemi 2 rakendamisest, koostamisest ning analüüsist laoteenuseid ostutavas ettevõttes Vinare Logistika OÜ. 44 Andmete kogumise meetodina kasutati lõputöö uuringu läbiviimiseks ja vajalike andmete saamiseks dokumendivaatlust. Selleks vaadeldi erinevaid algdokumente (müügiarveid, teenuste kuluarveid, pearaamatut, käibeandmikku) perioodiga 01.08.2019 – 31.10.2019 ning selgitati välja, kas tulude ja kulude kanded finantsarvestuses on vastavuses Eesti finantsaruandluse standardiga. Uurimustöös valiti vastav vaatlusperiood, kuna algdokumentide maht ettevõttes oli suur ning ettevõtte igapäevase tegevusega seotud tulude ja kulude arved olid sarnased. Kasumiaruanne on ettevõtte üks olulisemaid aruandeid, mis näitab ettevõtte põhitegevust kahe bilansipäeva vahel ning selle koostamisel peab juhinduma tulude ja kulude õigest vastandamisest. Tulude kajastamisel on oluline jälgida tulu tekkimise momenti ja tulu õiglast väärtust. Oluline on eristada tulude tekkimist põhitegevusest ja kõrvaltegevusest. Uurimustöös selgus, et Vinare Logistika OÜ tulud koosnesid suures osa põhitegevusega seotud klientide kaupade ladustamise ja ekspedeerimisega seotud teenustest. Vähesel määral moodustas müügitulust tolliteenuste pakkumine. Enamus müügitulust saadi teenuste müükidest kohalikele klientidele, kus suurem protsent on teenuste müük kontserni ettevõtetele. Ettevõttes tulude kajastamisel eksimusi ei olnud ning kasumiaruandes olid tulud kajastatud RTJ 10 toodud nõuetele. Kasumiaruande skeemis 2 on ettevõttele oluline näitaja brutokasum, mis saadakse müüdud kaupade ja teenuste kulu lahutamisel müügitulust. Brutokasum näitab ettevõtte kasumlikkust põhitegevusest, enne perioodikulusid, intresse ja tulumaksukulu. Läbiviidud uurimustöö tulemusel selgus, et uuritud ettevõttes ei käsitletud turustuskulusid ja müüdud teenuste kulusid õigesti lähtudes seadusandlusest. Vaatlusperioodil oli palju eksimusi algdokumentidel, kus põhitegevusega seotud kulud ei olnud kajastatud kasumiaruande kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“. Dokumentide vaatlemisest ja läbiviidud intervjuudest ettevõtte juhi ning finantsjuhiga jõuti järeldusele, et ettevõttes registreeritud algdokumendid on viseeritud ja kinnitatud juhtkonna poolt korrektselt. Üldjuhul on järgitud tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mõningatel juhtudel on tehtud paranduskandeid, et tehingud viia vastavusse RPS § 16 lg 6 toodud nõuetele. Korrektselt koostatud kasumiaruande alusel on võimalik ettevõtte juhtkonnal ja analüütikutel koostada erinevaid analüüse ning teha õigeid äri- ja juhtimisotsuseid. Kasumiaruande finantsanalüüsi järelduste tegemine toimus võrdlemise teel, mille käigus võrreldi ettevõtte 2018 ja 2019 aasta kasumiaruandeid töö autori uurimuse põhjal tehtud 45 kasumiaruande analüüsiga. Saadud analüüsi tulemused näitasid, et ettevõte on 2019 aastal olnud edukam, sest tõusnud on kõik kolm rentaablusnäitajat. Kogurentaablus on tõusnud 4,02, ärirentaablus 4,86 ja puhasrentaablus 3,45 senti. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande põhjal tehtud analüüs näitas, et ettevõtte brutorentaablus on oluliselt muutunud. 2019 muutus brutorentaablus väiksemaks 41,14 sendi võrra ja 2018 aastal 47,80 sendi võrra. Käibe kogurentaablus on autori poolt koostatud kasumiaruande tulemusel 2019 aastal 14,67 senti ja 2018 aastal 12,03 senti. Ettevõtte ja töö autori koostatud kasumiaruandeid võrreldes selgus, et uurimustöö põhjal koostatud kasumiaruande käibe kogurentaablus on vähenenud. See tulenes vähenenud brutokasumist, sest müüdud teenuste kulu kasumiaruandes suurenes. Brutokasum muutus, kuna uurimustöö põhjal tõsteti põhitegevusega seotud kulud ümber turustuskuludest müüdud teenuste kuludesse. Selleks, et ettevõtte kulud saaksid edaspidi kajastatud õigel kasumiaruande kirjel, peaks tegevjuht kõikide kuluarvete saabumisel need viseerima vastavalt kulude funktsioonile. Uuritavas ettevõttes oli kulude liigitamiseks kasutusel dimensioonid osakondade näol ning selle alusel oli võimalik aru saada, milliste osakondade kulud on seotud põhitegevusega. Vaatlusperioodi käibeandmikku ja pearaamatut osakondade lõikes kasutades koostas lõputöö autor kasumiaruande, kus tulud ja kulud olid kajastatud RTJ 10 toodud kasumiaruande skeemi 2 nõuetele. Põhitegevusega seotud kulud kirjendas autor kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“ ja kõrvaltegevusega seotud kulud perioodikuludena kirjel „Turustuskulud“. Kõikide põhitegevusega otseselt seotud kulude puhul peaks tegevjuht viseerima algdokumendile kulukontoks müüdud teenuste kulu ning ülejäänud kulud liigituvad siis vastavalt kas turustuskuludeks, üldhalduskuludeks, ärikuludeks või finantskuludeks. Töö autor on seisukohal, et vastavad muudatused tuleks viia sisse ka ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Selle järgi on raamatupidajal võimalik kulusid kirjendada majandustarkvaras vastavalt RTJ 10 toodud kasumiaruande skeemi 2 nõuetele. Kui ettevõte kajastab kulud õigetel kasumiaruande kirjetel, saab selle alusel koostada korrektse kasumiaruande ja finantsanalüüs. Kasumiaruande finantsanalüüsi alusel saab juhtkond hinnata ettevõtte rentaablust. Uurimustöö tulemusel valminud kasumiaruande ja ettevõttes uuritud kasumiaruande finantsanalüüs tõi välja ebakõla brutokasumi kajastamisest finantsarvestuses. Töö autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.
Piiratud juurdepääs
Kohaliku omavalitsuse üksuse rahastamine ja selle muutused Räpina vallavalitsuse näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lemats, Ester; Nukka, Ave
Kohalikud omavalitsused on linnad ja vallad, kelle ülesandeks on korraldada kohalikku elu. Omavalitsused on eelarvelised asutused, kelle tulubaas sõltub maksutuludest, riigi eelarveelistest toetustest, omavalitsuste omatuludest ning erinevatest projektituludest. Muutused kohaliku omavalitsuse rahastamises puudutavad kõiki omavalitsusi, kuid kõige tundlikumad on just väikesema tulubaasiga omavalitsused. Uuritavaks omavalitsuseks valiti Räpina Vallavalitsus, kelle aastane eelarvemaht on alla 10 mln euro ning omatulu osakaal tulubaasis väike. Investeeringute kava järgi planeeritakse enamik investeeringuid ellu viia toetusvahenditega, mille vähenemine või kadumine võib ohustada omavalitsuse investeerimisvõimekust. Räpina valla põhitegevustulust kõige suurema osakaaluga on füüsilise isiku tulumaks, teisel kohal on toetusfond ning kolmandal kohal tasandusfond, moodustades omavalitsuse põhitegevustulust 89%. Räpina valla investeeringute finantseerimisallikateks kasutatakse saadud toetuseid, võõrkapitali ning põhitegevuse tulemit. Põhitegevuse tulemit ja võlakohustusi kasutatakse ka projektitoetuste omafinantseeringu katmiseks. Omavalitsuse tulubaasi üks olulisemaid osasid on füüsilise isiku tulumaksust saadav tulu, mis sõltub erinevatest muutustest majanduses, tööhõives, rahvastikus ning hinnatasemes. Muutused põhjustavad maksumaksjate sissetulekute ning maksumaksjate arvu kõikumist, mõjutades seeläbi tulumaksu tulu laekumisi. Kui maksumaksjate sissetulekud vähenevad, siis laekub vähem tulumaksu tulu riigile ning omakorda ka vähem kohalikule omavalitsusele. Maamaks on riiklik maks, mis lähtub maa maksustamishinnast. Maamaksu kehtestab iga kohaliku omavalitsuse üksus ise ning selle tulud laekuvad kogu ulatuses omavalitsusele. Räpina valla maamaksumäär on alates 01.01.2018. aastast 2% maa maksustamishinnast, välja arvatud põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel olev haritav maa ja looduslik rohumaa, mille maksustamismäär on 1% maa maksustamishinnast. Maamaksu tasumisest on Räpina vallas vabastatud represseeritud isikud tema omandis oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa osas. Räpina valla maamaksutulu suurendamiseks on võimalik tõsta maamaksumäärad seaduses lubatud piirini ning jääda oodata riigi poolt teostatava maade hindamise tulemust ja sellega kaasnevat maamaksu seaduse muutumist. Räpina valla omatulu, mille osakaal põhitegevuste tuludest on 6%, saadakse peamiselt haridus- ja sotsiaalasutuste majandustegevustest. Seda on võimalik muuta teenuste hindade tõstmisega, kuid Räpina valla omatulude languse ja kasvu põhjusteks on füüsilise isiku brutotulu ning tarbijate arvu muutumine. Riigieelarvest makstakse kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuskulude katmiseks tasandus- ja toetusfondi toetust. Tasandusfondi eesmärk on tagada omavalitsustele ühtlasem tulubaas. Toetusfondi eesmärk on tagada omavalitsustele vahendid hariduskuludeks, toimetulekutoetusteks, sotsiaalteenuste korraldamiseks, registritoiminguteks ning teede hooldamiseks. Kohalikule omavalitsusele eraldatava tasandusfondi toetuse suurust arvutatakse vastava aasta riigieelarve seaduses toodud valemi järgi. Toetusfondi jaotatakse ainult arvnäitajate alusel. Tasandusfondi kogumahu tõstmine või valemi muutmine mõjutab iga omavalitsuse tasandusfondi toetusmahtu erinevalt. Mõnel omavalitsusel toetus suureneb, teistel jääb stabiilseks ning osadel isegi langeb. Räpina valla puhul tõi tasandusfondi kogumahu suurendamine ja valemi muutmine erinevate näitajate osas kaasa toetuse kahanemise. Majanduskriisi järgselt vähenesid Räpina vallale eraldatavad tasandus- ja toetusfondi toetused mitmel järgneval aastal ning taastusid majanduskriisi eelnevale tasemele seitsme kuni kümne aasta jooksul. Räpina valla kõige olulisem investeerimisallikas on põhivara soetuseks saadud toetused, nii siseriiklikud kui ka välistoetused. Räpina valla eelarvestrateegias 2020–2023 on planeeritud enamik investeeringuid teostada toetuste abil, millede vähenemisel ei suuda Räpina vald teha vajalikke investeeringuid põhivarasse planeeritud mahus. Kohaliku omavalitsuse üksuse rahastamine ja erinevad muutused tulubaasis on seotud suures osas riigi otsustest ning erinevatest muutustest majanduses, tööhõives ning rahvastikus. Iga muutus omavalitsuse rahastamissüsteemis, riiklikus maksusüsteemis, majanduses, tööhõives, hinnatasemes või rahvastikus võib suurendada või vähendada omavalitsuste tulubaasi märkimisväärselt. Kohalik omavalitsus saab ise mõjutada oma tulubaasi suurust väga vähesel määral.
Piiratud juurdepääs
Konkurentsipositsiooni hindamine ettevõtte OÜ Türi Bel-Est näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Liinamäe, Stella-Ingrid; Tandru, Diana
Lõputöö eesmärk oli luua teoreetikute välja töötatud erinevate analüüsimeetodite abil ettevõtte analüüsimiseks vajalik teoreetiline raamistik, sõnastada konkurentsis-trateegia lähtekohad, analüüsida OÜ Türi Bel-Est arengut ning olukorda, mille tulemusel selgitada tulevased võimalused tegevuse efektiivsemaks muutmiseks, hin-nata ettevõtte konkurentsipositsiooni. Teooria osas selgus, et strateegia planeen-erimine on oluline osa organisatsioonis saavutamaks püsitatud tulemus. Ettevõtja ei tee strateegiat formaalselt, see on ettevõtte juhtide mõtetes. Juhi seatud eesmärgi ja tegevuskava teavitamine aitab ettevõtte töötajatel mõista plaanide saavutamise olu-lisust. Strateegia kavandamine aitab kaasa jätkusuutlikule arengule ja tuleviku parandamiseks. Erialasest kirjandusest võib leida erinevaid võimalusi kuidas ettevõtte konkurentsipositsiooni hinnata erinevate näitajate suhtes. Autori eesmärk oli analüüsida teooriate lähtekohti, erinevaid sise- ja väliskeskkonna tegureid. Läbi viidud analüüs ettevõttes aitas anda ülevaadet, milliste probleemide, riskide ja võimaluste ees ettevõte seisab. Lõputöö eesmärgiks oli hinnata põllumajandusmasinate, traktorite ja varuosade müügiga tegeleva ettevõtte OÜ Türi Bel-Est konkurentsipositsiooni ning välja selgitada parandamist vajavad tegurid ning luua eeldused ettevõtte arengukavas püsitatud eesmärkide täitmiseks. Ettevõtte tugevusteks on toodete parim kvaliteedi ja hinna suhe, lai kogemustepagas valdkonnas. Pikaajalise tegutsemisega ja täisteenuse (traktori ostmisest kuni tehnilise toeni) pakkumisega on saavutatud klientide seas usaldusväärsus ning positiivne kuvand. Nõrkusena tuli välja e-kaubanduse puudumine, seega võimalusena tuleks arendada turunduskanaleid ja sisse viia e-kaubandus. Ohtudena selgusid sobiva tööjõu vähenemine ning tööjõukulude tõus. Lõputöö tähtsus seisnes selles, et autor uuris võimalikult palju erinevate autorite strateegilise planeerimise teooriat, mille tulemusena selgus, strateegilise planeerimise olulisus ettevõttes. Uurimise tulemusena saab väita, et konkurentsipositsiooni hindamine ja analüüsimine on oluline. Varasemalt pole ettevõttes OÜ Türi Bel-Est sarnast analüüsi läbi viidud, seega puudus kindel ülevaade praegusest konkurentsipositsioonist ja arengust. Konkurentsianalüüsi tulemusena saab järeldada, et tegevusharu peetakse Eestis stabiilseks, sest ettevõtted toimivad sarnaste mudelite alusel, konkureeritakse brändipõhiselt ja konkurentsipositsiooni võib pidada võrdväärseks. Põllumajandusettevõttete jaoks on masinad ja seadmed hindamatu väärtusega, ostetakse kvaliteetseid tuntuid traktoribrände. Asenduskaup kümne aasta jooksul veel ei ohusta traktoreid. Autori hinnangul tuleks ettevõttes konkurentsipositsooni säilitamiseks, uute muudatuste sisseviimisel ning edasise tegevus planeerimisel hankida objektiivseid ja kvantitatiivseid andmeid konkureerivate ettevõtete kohta. SWOT-analüüsist selgus, et ettevõte nõrkus on spetsialiseeritud tööjõu puudumine. Aktiivsem turundus aitaks laiendada kliendibaasi, seega tuleks esimesel võimalusel sisse viia e-pood ning panustada rohkem ressursse turundusele. Ettevõte võiks kaaluda tootevaliku laienemise võimalust, näiteks täiendada tootevalikut kuivatikomplekside, väetiseteriminalide, käitluseadmete või uue traktoribrändi valikuga. Empiirilises osas läbi viidud analüüsi käigus kogutud informatsioon OÜ Türi Bel-Est konkurentide kohta annab kinnitust, et analüüside läbi viimine on oluline ettevõttes. Konkurentsipositsiooni on võimalik tõsta, kui suudetakse ettevõtet pidevalt tugevadada, arendada ja muuta. Lõputöö tulemusena saab järeldada, et ettevõtte OÜ Türi Bel-Est konkurentsipositsiooni hindamine on olnud edukas. Sellisel kujul ei ole ettevõttes konkurentsipositsiooni hindamist läbi viidud. Viies sisse lõputöö autori ettepanekud on võimalus ettevõttel Türi Bel-Est OÜ-l tõsta oma konkurentsivõimet ning maksimeerida kasumit.
Piiratud juurdepääs
Kuluarvestussüsteemi arendamine metsamajandusettevõttes
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Valdmann, Kristel; Õun, Merje
Tänapäeva majanduskeskkonnas, kus valitseb tihe konkurents, on kulude arvestuse puhul üha oluliseks muutumas kulude juhtimine, tuleviku kulude prognoosimine ja eelarvestamine. Lähtudes sellest, millist informatsiooni ettevõte vajab, tuleb tähelepanu pöörata kasutatavale kuluarvestussüsteemile. Kuluarvestussüsteem hõlmab kulude arvestust, selles kasutatavaid meetodeid, eeskirju ja juhendeid ning muid kulude arvestamiseks ja juhtimiseks vajalikke tegevusi. Kuluarvestussüsteem koosneb kululiikide, kulukohtade ja kuluobjektide arvestusest. Oluline on kaasaegsete infotöötlemis- ja kommunikatsioonisüsteemide kasutamine. Ettevõtte kuluarvestus tuleks korraldada ühe konkreetse kulude arvestamise põhimõtte alusel, et kulusid oleks võimalik omavahel samaaegselt võrrelda. Täpne informatsioon kulude kohta on eeliseks kulude eelarvestamisel ja tuleviku planeerimisel. Oluline on arvestada, et süsteemi loomiseks tehtud kulutused oleksid saadava kasuga proportsioonis. Sobiva kuluarvestussüsteemi valikul on vajalik pöörata tähelepanu ettevõtte eripäradele, tootmismahtudele ja sellele, millist informatsiooni juhtkond oluliseks peab. Kuluarvestussüsteemist saadavat infot, kasutavad ettevõtte juhid hinnakujundamisel. Lõputöö käsitles metsamajandusettevõtte kuluarvestussüsteemi arendamist ja täiustamist. Töö eesmärk oli juhtkonnale pakkuda senisest efektiivsemat ja põhjalikumat informatsiooni juhtimisotsuste langetamisel. Selleks analüüsiti olemasolevat kuluarvestussüsteemi, toodi välja selle puudused ja tehti ettepanekud kuidas süsteemi täiustada. Töö esimeses peatükis anti ülevaade kuluarvestuse teoreetilistest alustest, kirjeldati kuluarvestussüsteemi olemust, selle kujundamist ja kasutamise võimalustest. Kirjeldati olulisemaid viise kulude liigitamisel ja selgitati kulukoha, kuluobjekti ja kulukäituri mõisteid. Lisaks anti ülevaade kuluarvestussüsteemide liigitamisest. Lõputöö teises peatükis selgitati uurimistöö läbiviimise metoodikat. Toetudes kuluarvestuse teooriale, kombineerides kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid, viidi uurimistöö läbi deduktiivselt. Andmeid koguti dokumendivaatluse ja poolstruktureeritud intervjuu kaudu. Andmete kogumise eesmärk oli välja selgitada praegune kulude arvestamise olukord ettevõttes, selle kitsaskohad ning juhtide vajadused kuluinfo osas. Saadud andmete põhjal püstitati loodava kuluarvestussüsteemi eesmärgid ja nõuded ning neid arvesse võttes ja teooriale toetudes, loodi juhtide vajadustega arvestav kuluarvestussüsteem. Lõputöö empiirilises osas uuriti metsamajandusettevõtet. Uuringu ja analüüsi käigus selgus, et ettevõtte kuluarvestussüsteem ei anna infot kulude tekkimise ja kuluobjektide kohta ning on liialt üldine. Ettevõtte juhiga läbiviidud intervjuu põhjal tõdes ta, et hetkel kasutav kuluarvestussüsteem ei ole kulude osas piisavalt informatiivne. Töö autor pakkus välja, kuidas oleks võimalik kasutusel olevat kuluarvestussüsteemi arendada. Uuritava metsamajandusettevõtte kuluarvestussüsteemi analüüsides selgus, et juht ei saa sealt kulude kujunemise kohta ülevaadet. Kasutuselolevas süsteemis tehakse palju raamatupidamise kandeid käsitsi ja kulud ei ole majandustarkvaras õigesti liigitatud. Autor soovitab ettevõttel lühendada kontoplaani ja kasutusele võtta kulukohtade ja kuluobjektide arvestus, mida võimaldab ka ettevõttes kasutusel olev majandustarkvara StandardBooks. Arendatav kuluarvestussüsteem annab informatsiooni kulude kohta objektide lõikes. Autor soovitab iga kulukannet teostades ära määratleda kuluobjekt. Raamatupidamise töömaht võib mingil määral suureneda, kuid selline objektide määratlemine annab võimaluse mistahes hetkel saada ülevaade konkreetse objekti kuludest. Lisaks on võimalik saada detailsem ülevaade üldkuludest. Kui kasutusele võtta objektid, ei ole vajalik nii pikka ja detailset kontoplaani kasutada. Siiani ei ole ettevõttes tähelepanu pööratud üldkulude jaotamisele. Autor tegi ettepaneku jagada edaspidi kõik üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele. Teiste tegevusalade puhul soovitab autor rakendada sarnased muudatused, et saavutada ühtne kuluarvestussüsteem ning saada parem ülevaade kulude kujunemisest tegevusalade lõikes. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuluarvestussüsteemi arendamine on ettevõtte jaoks vajalik, kuna hetkel kasutatav süsteem vastab finantsaruandluse nõuetele, kuid piisavat infot kulude kujunemise kohta sealt ei saa. Hea kuluarvestussüsteem aitab ettevõttel püsida konkurentsis, sest juhid on otsuste langetamiseks varustatud asja- ja ajakohase informatsiooniga. Tutvustades kuluarvestussüsteemi uuritava ettevõtte juhile, toetas ta seda ja tema sõnul on plaanis hakata seda ettevõttes kasutama.
Piiratud juurdepääs
Kuluarvestussüsteemi täiustamise võimalusi Haldus OÜ-s
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tiimann, Carmen; Luts, Siiri
Lõputöö eesmärk oli täiustada Haldus OÜ olemasolevat kuluarvestust. Ettevõttel puudub kuluarvestusüsteem. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks oli püstitatud kolm peamist ülesannet: • esitada ülevaade kuluarvestussüsteemi teoreetilistest alustest; • käsitleda uuritava ettevõtte Haldus OÜ kuluarvestuse hetkeseisu; • toetudes teoreetilistele allikatele ja lähtudes ettevõtte vajadustest täiustada olemasolevat kuluarvestust. Kõik kulud, mida oli võimalik seostada tegevustega ning mille jaotamiseks oli võimalik välja arvutada tegevuste kulukäituri määrad, need jaotati kuluobjektile kasutades tegevuspõhiseid kulukäitureid. Ülejäänud kulud tuli jaotada kasutades traditsioonilisi mahupõhiseid kulukäitureid. Majandustarkvarasse tuleb veel investeerida, et saada rohkemat ja kiiremat informatsiooni ja andmeid. Olulisi täiendusi tuleb sisse viia ka kulude kirjendamisse. Kulude paremaks analüüsiks tuleks seostada kõik kulud nende kirjendamisel kulukohtadega. Kaaluda tuleks ka uue kontoplaani koostamist ning kasumiaruande skeemi nr 2 kasutusele võtmist. Töö autor arvab, et uurimistöö tulemused pakuvad ettevõtte juhtkonnale paremat ülevaadet ettevõtte tegevusest ja tulemustest. Töö on kindlasti abivahendiks ka ettevõtte kuludest parema ülevaate saamiseks. Töös on põhjalikult analüüsitud ettevõttes kasutusel oleva majandustarkvara NOOM võimalusi kuluarvestuse täiustamiseks. Kõik täiustused tuleb kajastada ettevõtte sise-eeskirjas ja võtta kasutusele täiendavad kontod kontoplaanis.
Piiratud juurdepääs
Lühiajalise ja pikaajalise maksevõime analüüs tootmisettevõtte näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Liivlaid, Kerri; Nukka, Ave
Ettevõtluse eesmärgiks on teenida tulu, kuid seda ei ole võimalik te raha omamata. Tulu teenimiseks peab ettevõte omama raha ja aktiivselt osalema majandustegevuses. Majandus on pidevas muutumises – majandus tõuseb ja langeb. Valusaimaid tagasilööke annab ettevõtetele majanduslangus, mille tagajärjel võivad ettevõtetel tekkida makseraskused või halvemal juhul võivad ettevõtted pankrotistuda. Sellepärast tulebki parematel aegadel pöörata tähelepanu võimalusele, et lähitulevikus võib majandus jaheneda. Paljud Eesti finantseksperdid leidsid, et lähiaastatel on oodata majanduse jahenemist. Nüüd on olukord muutunud ja koroonaviirusest põhjustatud majanduslangus on käes. Uuritav tootmisettevõte tegeleb männikoorest multši tootmisega, mida kasutatakse haljastuses. Ettevõtte peamisteks klientideks on aianduspoed, aiandusosakondadega ehituspoed ja haljastusfirmad. Kuna ettevõtte tegevus on hooajaline, sellest tingituna tõuseb maksevõime probleem esile just hooaja alguses. Majanduslangus võib maksevõime probleemi veelgi süvendada. Lõputöö eesmärgiks oli tootmisettevõtte lühi- ja pikaajalise maksevõime analüüsi alusel teha ettepanekuid ja anda soovitusi maksevõime ühtlustamiseks ja parandamiseks. Analüüsimiseks uuriti ettevõtte viie aasta majandusaasta aruandeid ja raamatupidamise jooksvaid andmeid. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset meetodit, mille algandmeteks olid tootmisettevõtte 2014.-2018. aasta majandusaasta aruanded ja jooksvad raamatupidamise andmed. Kvantitatiivse meetodi puhul on olulised arvandmed, mida analüüsitakse ning analüüsi alusel tehakse järeldusi. Lõputöös vajalike andmete kogumiseks kasutati dokumendivaatlust ja intervjuud. Andmete analüüsi meetodiks oli võrdlus. Võrdlusega vastandati ühe näitaja puudusi teise suhtes. Saadud tulemusi võrreldi aastate vältel teoorias väljatöötatud hindamiskriteeriumitega ja Statistikaameti andmetega (tegevusharu keskmisega), et tuua välja toimunud muutused. Tulemused esitati kirjaliku tekstina, mida illustreerivad tabelid ja joonised. Lühi- ja pikaajalise maksevõime analüüsi teostamiseks analüüsiti ettevõtte majandusaasta aruandeid ning jooksvaid raamatupidamise andmeid. Aruannetes sisalduvate arvandmete analüüsimiseks kasutati horisontaal-, vertikaal- ja suhtarvude56 analüüsi. Tulemustest tehti järeldused ning soovitused ja ettepanekud ettevõtte tegevjuhile. Lõputöö autori ettepanekud on, et ettevõte peaks suurendama ja ühtlustama aasta jooksul oma müügitulu. Sellega tagaks ettevõte stabiilsema rahasissetuleku, mis omakorda parandab ettevõtte likviidsust. Ettevõte peaks arvutama ja analüüsida lühema perioodi jooksul kui aasta, ettevõtte lühiajalise maksevõime suhtarve. Regulaarse suhtarvude analüüsiga tagatakse pidev maksevõime seire. Kõrvalekallete puhul on võimalik kiiremini teha otsuseid maksevõime parandamiseks. Tulevikus võiks ettevõte kaaluda pangafaktooringu asemel või koos pangafaktooringuga kasutada arvete müüki, millega saab ettevõte paindlikumalt likviidsust parandada. Arvete müügiga on ettevõttel võimalik valida, millist arvet soovib müüa nõudeõiguse ostjale. Ettevõttel on iga aastane probleem, et raha jääb puudu just hooaja alguses. Ettevõte võiks suurendada aastalõpu rahajääki ning välja arvestada hooaja lõpu rahasumma, mis oleks vajalik ettevõttel uue hooaja alguseni ja selle alustamiseks. Hea maksevõimega ettevõtetel on oluline, kuidas on käibevara, lühiajaliste kohustiste, põhivara ja pikaajaliste kohustiste suhe võrreldes bilansimahuga. Kas käibevara rahastatakse lühiajaliste kohustiste arvelt ja põhivara soetamiseks kasutatakse pikaajalisi kohustisi. Edaspidi jälgida, et ettevõtte käibevara osakaal võrreldes bilansi mahuga oleks suurem kui lühiajaliste kohustiste osakaal ning põhivara osakaal võrreldes bilansimahuga oleks suurem kui pikaajaliste kohustiste osakaal. Pikaajalise maksevõime analüüsis selgus, et ettevõtte peaks välja selgitama oma kapitalistruktuuri. Pikaajalise maksevõime säilitamiseks leida ettevõttele optimaalne kohustiste ja omakapitali suhe. Uuritava ettevõtte maksevõime analüüsimisel tuli välja mitmeid vigu finantsaruannetes. Vigadega andmetest ei ole võimalik saada tõest pilti ettevõtte maksevõime kohta. Finantsaruannete koostamisel jälgida, et oleksid tehtud vajalikud lõpetamis- ja korrigeerimiskanded. Lähtuvalt empiirilisest uuringust teeb lõputöö autor ettevõtte tegevjuhile soovitused ja ettepanekud tootmisettevõtte lühi- ja pikaajalise maksevõime parandamiseks.
Piiratud juurdepääs
Majandusaasta aruande vastavus finantsaruandluse standardile mittetulundusühingu näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vaarmets, Elina; Kasearu, Malle
Lõputöö koostati teemal „Majandusaasta aruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile mittetulundusühingu näitel“. Teema on järjepidevalt aktuaalne, sest iga juriidiline isik on raamatupidamiskohustuslane, seega ka mittetulundusühingud. Igal aastal tuleb raamatupidamiskohustuslasel esitada lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruanne. Majandusaasta aruande korrektne ja nõuete kohane koostamine on väga oluline, eriti veel mittetulundusühingul, kes toimib enamjaolt annetustest ja toetustest. Seega aruande kasutaja peab saama aruandest võimalikult täpse ja adekvaatse info ühingu kohta, et langetada otsus, kas ühingu tegevust toetada või mitte. Halvasti ja lohakalt koostatud aruanne võib aruande kasutajale jätta ühingust halva mulje. Mittetulundusühingute esitatud majandusaasta aruannetes esineb tihti vigu, sest sageli koostavad ühingutes majandusaasta aruannet juhatuse liikmed, kes ei ole kursis hetkel kehtivate seadustest tulenevate nõuetega aruande koostamisel. Sellest tulenevalt hilinetakse ka majandusaasta aruannete esitamisega. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada mittetulundusühingu Roela Tuletõrje Selts 2017. majandusaasta aruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Ühing alustas oma tegevust 2016. aasta detsembri lõpus ja 2017. aasta majandusaasta aruande koostas raamatupidaja, kes pakkus ühingule raamatupidamisteenust. Juhatusel aga tekkis küsimus, kas aruanne on ikka korrektselt koostatud, sest varasemalt esines probleeme raamatupidaja pädevusega ühingu põhitegevuse osas ja sellega seonduvalt võib olla raamatupidamises andmed vääralt kajastatud. Põhjusel, et ühingu juhatusel puuduvad korrektsed teadmised aruande koostamiseks, ei osatud ka aruande õigsust ja vastavust nõuetele kontrollida. Lähtuvalt eelnevast infost, otsustas autor uurida ühingu majandusaasta aruande vastavust teoreetilistele alustele. Lõputöö koostamisel kasutati kvantitatiivset strateegiat, teooria ja uurimistöö seosele läheneti deduktiivselt. Andmeid majandusaasta aruande kohta koguti dokumendivaatluse teel. Andmete analüüsiks kasutati võrdlusmeetodit, millega näidati aruande puudusi teooria suhtes. Tulemused esitati kirjeldava tekstina. Majandusaasta aruande koostamisel oli mittetulundusühing lähtunud majandusaasta aruande koostamise etappidest: oli koostatud raamatupidamise aastaaruanne, tegevusaruanne ja majandusaasta aruanne oli allkirjastatud ühe juhatuse liikme poolt. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuti majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest, oli kontrollitud varade ja kohustiste saldosid, teostatud lõpetamiskanded ning koostatud põhiaruanded ja lisad. Teostamata olid varade ja kohustiste inventuurid. Koostatud raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest (bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne) ja lisadest. Mittetulundusühing oli lähtunud bilansi koostamisel raamatupidamise seaduses lisas 1 toodud bilansiskeemist, bilansikirjete ja kasutatavate arvestuspõhimõtete selgitustest. Bilansis ei olnud esitatud kirjeid selgitavate lisade numbreid. Sellega oli eksitud arusaadavuse printsiibi vastu, mille kohaselt lisatakse põhiaruannete kirjetele viited lisadele, milles avaldatakse detailsem informatsioon antud kirjete kohta. Selgusetuks jäid bilansikirjed, mille kohta ei olnud antud täpset infot arvestuspõhimõtete lisas ega koostatud eraldi lisa summade selgitamiseks. Näiteks ei lugenud autor aruandest välja, millest koosnesid bilansikirjetel „Nõuded ja ettemaksed“ ja „Võlad ja ettemaksed“ kajastatud summad. Tegemist oli justkui ebaoluliste summadega, kuid arvestusregistrite andmetest selgus, et eksitud oli nt pikaajaliste kohustiste esitamisega, mis tegelikult oli lühiajaline kohutis. Eksimuste vältimiseks oleks vajalik ka varade ja kohustiste inventuuride teostamine. Tulemiaruande koostamisel oli lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist, kirjete ja kasutatavate arvestuspõhimõtete selgitustest. Tulemiaruande kirjeid oli selgitatud lisades, kuid aruandes ei olnud esitatud kirjeid selgitavate lisade numbreid. Eksitud oli ka liikmetelt saadud annetuste kajastamisel ja detailsemalt peaks lahti kirjutama mitmesuguste tegevuskulude all kajastatud muud kulud. Rahavoogude aruandes kajastati aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile põhitegevuse ja investeerimistegevuse rahavooks. Uuritav mittetulundusühing esitas põhitegevuse rahavoo kaudsel meetodil. Kuna mittetulundusühingutel on soovituslik koostada rahavoogude aruanne otsemeetodil, siis võiks ka uuritav ühing seda teha. Netovara muutuste aruandes kajastati aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides mittetulundusühingu netovara kirjetes, lähtudes RTJ-s 2 kirjeldatud põhimõtetest omakapitali muutuste aruande kohta. Ühingu esimese aasta aruandes oli kajastatud aruandeperioodi tulem. Mittetulundusühingu raamatupidamise aastaaruande lisad vastasid üldjoontes raamatupidamise seaduses loetletud miinimumnõuetele ning RTJ-s 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ esitatud nõuetele. Lisad olid esitatud süsteemselt. Võttes arvesse ühingu põhitegevust, ei oleks vaja olnud kirjeldada kaupade müügist saadavad tulu arvestust, sest ühing ei tegele kaupade müügiga. Liigset infot oli esitatud ka nõuete ja ettemaksete ning kohustiste kohta. Analüüsi käigus leidis autor, et Lisas 1 olevad arvestusmeetodid on võetud internetist majandusaasta aruande näidisest ja sellest võivad tuleneda ka uuritava MTÜ lisades esitatud info puudused. Tegevusaruandes oli esitatud tegevusvaldkonnad, tähtsamad sündmused ja järgmisel majandusaastal planeeritavad tegevused. Esitada oleks võinud ka tehtud investeeringu ning täpsemalt oleks võinud olla lahti seletatud eesmärgid järgnevaks majandusaastaks. Näiteks mida selleks ette võetakse, et liikmete arvu suurendada. Läbi viidud analüüs koosnes mittetulundusühingu majandusaasta aruande koostamise ja koostise võrdlusest Eesti finantsaruandluse standardiga. Vaadeldi ja võrreldi majandusaasta aruande koostamise põhimõtteid ning raamatupidamise aastaaruande arvestusmeetodeid, põhiaruannete, lisade ja tegevusaruande koostamist. Roela Tuletõrje Seltsi 2017. majandusaasta aruanne oli üldiselt koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, kuid esines ka vigu ja puudusi. Autor teeb juhatusele järgnevad parendusettepanekud: • raamatupidamise aastaaruande põhiaruannete tabelite juurde tuleks lisada viited lisadele, mis aitaks aruande kasutajal aruannet paremini lugeda; • liikmetelt saadud toetusi/annetusi tuleks ka vastavalt kajastada, mitte kajastada neid kui eraisikutelt saadud annetusi; • edaspidi tuleks arvesse võtta, et ühingu tulude ja kuludena kajastatud olulised summad tuleks lisades lahti kirjutada, kust on raha saadud või millele on kulutatud; • tuleks üle vaadata lisades kajastatud arvestuspõhimõtted, et ei oleks tarbetut infot ja info oleks vastavuses ühingu tegevusega. Lisaks võiks täpsemalt tuua välja siht- ja mittesihtotstarbeliste toetuste ja annetuste arvestuspõhimõtted; • rahavoogude aruannet võiks koostada otsemeetodil; • parandada raamatupidamise sise-eeskirjas raamatupidamise aastaaruande koostamist puudutav lõik. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.
Piiratud juurdepääs
Maksudeklaratsioonide paberkandjal esitamisest tuleneva halduskoormuse vähendamise võimalused
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Roosimaa, Jaana; Nukka, Ave
Lõputöö on koostatud teemal Maksudeklaratsioonide paberkandjal esitamisest tuleneva halduskoormuse vähendamise võimalused. E-MTA-t uuendatakse ja parendatakse pidevalt, kuid vaatamata sellele on ikka veel ettevõtteid, kes teevad deklaratsioonid paberkandjal. Ettevõtjate halduskoormust on soovitud vähendada, paberkandjal deklaratsioonide esitamine on ressursimahukam, nii ettevõtjale, kui ka Maksu-ja Tolliametile. Lõputöö kirjutamisel kasutas autor kombineeritud uurimismeetodit. Uuringu eesmärgi saavutamiseks viidi läbi kliendiküsitlus viie Viljandimaal tegutseva ettevõtja hulgas, kes esitavad deklaratsioonid paberkandjal. Maksu- ja Tolliameti statistiliste andmete saamiseks esitas autor ametile teabenõude, millele oli lisatud küsimustik ametnikele, deklaratsioonide sissenõudmise osakonnast ja paberdeklaratsioonide sisestamise osakonnast. Statistilisi andmeid analüüsiti võrdluse teel. Esimene ülesanne oli anda ülevaade ettevõtlusest ning maksustamisest, maksudeklaratsioonide esitamise kohustusest. Autor tugines teooria koostamisel teemat reguleerivatele seadustele, artiklitele, raamatutele ning Maksu- ja Tolliameti kodulehel olevale informatsioonile. Küsimustikust ettevõtjate hulgas selgus, et üldiselt ollakse kursis ettevõtlust puudutava seadusandlusega. Vastustes kordus, et teatakse nii palju, kui hetkel vaja on. Kui tekib vajadus, siis viiakse ennast vajamineva seadusega kurssi. Teine ülesanne oli uurida deklaratsioonide esitamise praktikat. Maksu- ja Tolliameti statistilistest andmetest selgus, kui paljud ettevõtted esitavad maksudeklaratsioone paberkandjal ja kui paljud elektroonselt. Küsitlustest klientide hulgas selgus, kui teadlikud ollakse maksudeklaratsioonide esitamise koha pealt. Kolmas ülesanne oli kaardistada maksuametnike tööd, seoses maksudeklaratsioonide sisestamisega ja sissenõudmisega. Küsimustikust ametnike hulgas selgus, et paberdeklaratsioonides on vigadega iga kolmas. Sisestamist ajaliselt mõõta oli keeruline, kuna see olenes paljudest asjadest ja võis jääda vahemikku kahest minutist kuni mitme päevani. Deklaratsioonide sissenõudmine on reguleeritud erinevate seadustega ja sunniraha määrata lubab seadus lihtsalt. Selgus, et maksuametnikud seda võimalust väga kergekäeliselt ei kasuta, enne proovitakse maksumaksjaga kontakti saada ja selgitada tekkinud olukorda ning leida koos lahendusi. Neljas ülesanne oli teha ettepanekuid paberkandjal maksudeklaratsioonide esitamisest tuleneva halduskoormuse vähendamiseks Küsitlusest klientide hulgas selgus, et mõned neist vajaksid arvuti kasutamise kursust. Sai selgeks, et inimesed kes arvutit ei kasuta jäävad ilma vajalikust infost. Näiteks MTA korraldab koolitusi, kuhu registreerida saab ainult elektroonselt. Vastustest tuli välja see, et kui neil enam muud võimalust ei ole, siis peab ära õppima. Näiteks võiks tuua äriregistri, kus saab ainult elektroonselt vajalikke toiminguid teha. Kolm klienti olid arvuti kasutajad, aga ei tundnud huvi e-MTA vastu. Tegelikult on nad harjunud ja nad võtavad büroo külastust, kui sotsiaalse suhtlemise viisi. Kõige tulemuslikumaks meetodiks on MTA klienditeenindajate abistav ja informeeriv tegevus, milleks on maksumaksjate järjekindel suunamine kliendiarvutisse, et nad saaksid aru, kui lihtsalt ja kiirelt käib elektroonne deklareerimine. Selle teavitustöö tulemusel väheneb oluliselt nii klienditeenindajate, kui maksumaksjate halduskoormus. Siinkohal on oluline, et oleks ka kliendi poolne huvi, mis on suuresti kinni info puudumises. Maksumaksja peaks julgelt küsima abi. Inimestele on vaja sisendada julgust ja pealehakkamist, kuni nad mõistavad, et e-keskkonnas formaalsustega tegelemine võtab oluliselt vähem aega ning nad saavad rohkem tegeleda oma põhieesmärgiga- ettevõtlusega.

Sirvi

Sirvides Lõputööd (MA) Märksõna "Accounting" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud