Lõputööd (TL ja LO)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (TL ja LO) Märksõna "Economy and Management--Supply Chain Management and Contracts" järgi
Näitamisel1 - 4 4-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Komponentide nõudluse prognoosimise parendamine ettevõttes Bed Factory Sweden OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Luik, Kairi; Nõuakas, KatiTuleviku prognoos on ettevõtetele vajalik teada, et planeerida erinevate osapoolte tööd, organiseerida plaanitav töö maht ja vajalik ressurss. Eesmärk on, et lõpptulemus valmiks oodatud ajal ja kvaliteediga. Komponentide nõudluse prognoosimise roll ettevõtte toimimises on oluline, sest komponentide olemasolu vajalikul hetkel tagab tõrgeteta töö ja võimaluse eesmärki saavutada. Täpne prognoos aitab ettevõttel optimeerida kulusi kogu tarneahela lõikes, kliendi nõudluse saab rahuldatud ning läbi hea tarnekindluse parandada oma turupositsiooni. Tarnijatele edastatav komponentide nõudluse porgnoos aitab efektiivselt tarnijate ladusi hallata ning vältida tarneriske. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli koostada ettevõttele komponentide nõudluse prognoosimise mudel, mida saab kasutada otsustusprotsessis ning tarnijatega info jagamisel. Eesmärgi saavutamiseks kasutas autor kvantitatiivselt uurimismeetodit. Analüüsi teostamisel kasutas autor algselt laiendatud andmeid kogu ettevõtte müügiprotsessist perioodis 2016-2019, et määrata ettevõttele toodete müügisessoonsus. Hiljem autor täpsustas perioode ja edasised analüüsid valitud toodete lõikes teostas 2019 aasta andmete põhjal. Autor koostas ettevõttele komponentide prognoosimise mudeli, lähtudes kliendi prognoosist, müügiajaloost ja erinevatest arvutuskäikudest. Uurimistöö autor leidis vastused eelnevalt püstitatud uurimisküsimustele 1. Milline on ettevõtte praktika prognooside kasutamisel? 2. Milline saab olla alternatiivne prognoosimise tehnika ettevõttele? 3. Mis valdkondades ja mis ulatuses pakutav lahendus efektiivsust tõstaks? Autor uuris ettevõtte seniseid sisended prognoosimiseks, tegi analüüsi valides andmed suuremast osakaalust lähtuvalt eesmärgiga, et saavutatud tulemus oleks võimalikult täpne ja hiljem hästi edasi arendatav igapäeva töös kasutamiseks. Autor koostas ettevõttele komponentide nõudluse prognoosimise mudeli, mille alusel prognoosi täpsuse parendamis võimalus on seniselt +/- 38 % lt uue mudeli abil +/- 5 ni. Alternatiivse meetodi koostamisel selgitas autor välja võimalused, kus kliendi poolne sisend ei pea olema kuude lõikes kuvatud ja täpne, kui seda ei ole võimalik teostada. Sobib näiteks ka sisend planeeritavast müügikasvust protsendis järgnevas prognoosimise perioodis. Arvesse võttes analüüsidest saadud tulemusi koostas autor komponentide nõudluse prognoosimise mudeli, mida ettevõte saab kasutama hakata. Lisaks pakkus autor ettevõttele välja soovitused prognoosimise parendamiseks. Autor soovitas klientidega infovahetust planeeritavate kampaaniate kohta ja arvestada selle infoga prognoosimisel ning teha prognoosimise täpsuse analüüse vähemalt kvartaalse tihedusega, analüüsida saadud tulemusi ja teha järeldusi tuleviku planeerimiseks. Koostatud prognoosmudel koos soovitustega aitab efektiivsust tõsta ostuosakonna töös komponentide nõudluse planeerimisel, aitab täpsustada informatsiooni tarnijatega materjalide varumiseks, vähendab seisvate varude teket kogu tarneahelas ja on abiks parema tarnekindluse saavutamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Reklaami- ja muude esitlusmaterjalide kategooria juhtimisjuhiste loomine kontserni JELD-WEN Põhja-Euroopa Regiooni näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Hunt, Priit; Janno, JelizavetaKaudsete ja otseste materjalide kategooriate juhtimine on kontserni JELD-WEN Põhja-Euroopa regiooni jaoks oluline protsess terves kontserni tarneahelas. Edukas kategooriajuhtimine nõuab aega, kvaliteetse informatsiooni olemasolu ja teoreetilisi teadmisi kategooriajuhtidelt. Neil peab olema võime tuvastada erinevates kategooriates potentsiaalsed kohad, mida optimeerides või luues uusi juhtimisjuhiseid on võimalik saavutada märkimisväärne kulusääst. Lisaks kulude säästmisele tasub optimeerida tarnijate arvu mõistlikkuse piires, näiteks osasid kategooriaid ei ole võimalik juhtida, kui tarnijate arv on alla kahe või kolme. Selline olukord võib tulla sellest, kui tarnijad tegutsevad oligopolistlikul turul. Reklaami- ja muude esitlusmaterjalide kategoorias tuvastas kategooriajuht, et 2015. aastal olid kontsernis JELD-WEN Põhja-Euroopa allüksustes põhjendamatult suured kulud, mille tulemusel tekkis vajadus reklaami- ja muude esitlusmaterjalide kategoorias luua juhtimisjuhised. Käesolevas töös esitatud probleemi lahendas autor kasutades kombineeritud juhtumiuurimuse strateegiat, mis esimeses osas hõlmas täisstruktureeritud intervjuu läbiviimist kontserni JELD-WEN Põhja-Euroopa regiooni allüksustes. Intervjuu eesmärk oli kaardistada allüksuste vajadused ning saada ülevaade olemasolevatest tarnijatest. Autor kogus intervjuust andmeid, loomaks kontsernile andmetekogu, mida kategooriajuht peab hakkama kasutama, kui reklaami ja muude esitlustoodete kategoorias on juhtimisjuhised rakendatud. Uurimuse teises osas analüüsis autor kontserni JELDWEN Põhja-Euroopa regioni allüksuste 2015. aasta kulusid. Kulude analüüsi tulemustele tuginedes lõi autor kulude vähendamise, jälgimise ja salvestusega seotud juhised. Uurimuse kolmanda osana tegi autor süvaanlüüsi kontserni varasemale kategooriajuhtimise projektile. Varasema projekti analüüsile tuginedes sai autor luua juhtimisjuhise, mis käsitleb endas tarnijate vähendamist kategoorias reklaami- ja muud esitlustmaterjalid. Lisaks uurimuslikule osale tugines autor teoreetilises osas käsitletud materjalile, et luua juurde veel juhtimisjuhiseid, mis on seotud reklamatsioonide salvestuse, tippjuhtkonna toe küsimise, ja kategooriajuhtide koolitusega. Loodud juhtimisjuhised ei ole unikaalsed kontserni JELD-WEN Põhja-Euroopa regiooni jaoks. Neid on võimalik kasutada teiste kategooriate juhtimiseks kontsernis JELD-WEN ning loodud juhtimisjuhiseid saavad üle võtta teised töötleva tööstuse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Loodud protseduuride rakendamiseks pakkus autor välja ideid, mis on seotud infotehnoloogia ning erinevate tööriistadega, mida töötlevas tööstuses kasutatakse toodetel ja protsessides esinevate probleemide juurpõhjuste leidmisel ning nende elimineerimiseks. Autor lõi kontserni JELD-WEN Põhja-Euroopa regiooni jaoks viis juhtimisjuhist. Antud juhiseid ei ole mõistlik luua liiga palju, sellisel juhul võib juhtimine muutuda keerulisemaks ning segasemaks. Kategooriajuhile peab jääma vaba voli ise tegutsemiseks, otsuste langetamiseks ning tähtaegade määramiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Tarneahela riskijuhtimisplaani väljatöötamine ABB AS komplektalajaamade tehase näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Igandi, Kadi; Janno, JelizavetaKäesoleva lõputöö probleemiks püstitas autor asjaolu, et ABB AS komplektalajaamade tehases ei ole rakendatud süsteemset tarneahela riskijuhtimist ja ei pöörata piisavalt terviklikku tähelepanu tarneahelas esinevate riskide identifitseerimisele, nende mõju ja tõenäosuse hindamisele. Sellest lähtuvalt oli autori eesmärgiks välja töötada tarneahela riskijuhtimisplaan, mis toetaks tarneahela sooritust. Probleemi uurimiseks kasutas autor tegevusuuringut, mille käigus viidi läbi osalusvaatlus, grupiintervjuu kombineerituna ankeetküsitlusega ja fookusgrupp. Osalusvaatluse käigus kaardistas autor kahekuulise perioodi vältel üksuse tarneahelas esinevad riskid. Kaardistatud riskide põhjal koostas autor ankeetküsimustiku, milles palus hinnata vastajatel nende riskide esinemise tõenäosust ja mõju. Samuti palus autor eelnevalt ankeetküsimustikus vastajatel välja tuua riskid, mille esinemist peavad nad kõige tõenäolisemaks. Autor teostas antud küsimuse vastustele tekstianalüüsi, milles kategoriseeris samad riskid ja võrdles neid juba kaardistatud riskidega. Seeläbi selgusid riskid, mida ei olnud eelnevalt autori poolt kaardistatud. Autor palus vastajatel neid riske hinnata samadel alustel nagu eelnevalt autori poolt kaardistatud riske. Autor analüüsis ankeetküsimustiku andmeid kasutades statistilist keskmist iga riski riskitaseme väljaarvutamiseks. Kõikide kaardistatud tarneahela riskide keskmiseks väärtuseks oli 11,01 palli, mis annab ABB AS komplektalajaamade tehase tarneahela riskide taseme hinnanguks keskmise taseme. Selgus, et kõige suurem riskitase esines tarneahela allavoogu osas (12,06 palli), sellele järgnesid sisemised riskid (11,01 palli) ja riskid tarneahelas ülesvoogu (9,40 palli). Autor järeldas, et suurim riskide tase tarneahela allavoogu osas on tingitud asjaolust, et vaadeldava üksuses puhul on tegemist tõmbava tarneahela mudeliga. Riskianalüüsi käigus riskiallikate järgi, leidis autor, et suurim riskitase esineb infovoo riskide puhul (11,30 palli), sellele järgnesid finantsriskid (11,28 palli) ja materjalivoo riskid (10,70 palli). Ankeetküsitlusest selgus, et 37,5% vastanutest leidis, et riskid ABB AS komplektalajaamade tehases ei ole maandatud, 37,5% vastanutest pidas väheseid tarneahela riske maandatuks ja 25% vastanutest 52 pidas tähtsamaid tarneahela riske maandatuks. Sellest järeldas autor, et koguni 70% vastanutest peab tarneahela riskide maandamise taset kas olematuks või väheseks, mis põhjendab vajadust tarneahela riskijuhtimisplaani järele ja tarneahela riskijuhtimise juurutamiseks. ABC analüüsi käigus rühmitas autor riskid A, B ja C kategooriasse. Autor kavandas A ja B kategooria riskidele tarneahela riskijuhtimisplaani. Fookusgrupi käigus arutati autori poolt kavandatud tarneahela riskijuhtimisplaani läbi fookusgrupi küsimuste ja autor tegi vastavalt arutatule korrektiivid, mille tulemusena valmis lõplik tarneahela riskijuhtimisplaan A ja B kategooria riskidele. Fookusgrupi käigus selgus ka, et töötajate teadlikkus tarneahela riskidest on parenenud. Autori tegi ettepanekud rakendada tarneahela riskijuhtimisplaan ja tulevikuperspektiivis töötada välja riskijuhtimisplaan ka C kategooria riskidele, et kõik tarneahela riskid oleksid juhitud. Autori hinnangul täitis käesolev lõputöö oma eesmärki, välja on töötatud riskijuhtimisplaan ABB AS komplektalajaamade tehasele. Samuti on tegevusuuringu käigus paranenud töötajate teadlikkus tarneahela riskidest. Autor leiab, et sellega on eeldused edukaks tarneahela riskijuhtimise juurutamiseks ettevõtte komplektalajaamade üksuses olemas. Järgmiseks uurimissuunaks oleks vastavalt autori ettepanekule hinnata väljatöötatud tarneahela riskijuhtimisplaani tulemuslikkust riskijuhtimisetapi monitooring käigus ja kasutada riskitaseme määramisel kvantitatiivseid meetodeid.Nimetus Piiratud juurdepääs Varude juhtimise parendamine ettevõtte Digitrükk OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Onno, Merli; Lend, EnnoKäesoleva lõputöö käigus tuvastas autor ettevõtte Digitrükk OÜ varude juhtimise hetkeolukorras kitsaskohad ja töötas välja parendusettepanekud olemas olevate protsesside täiustamiseks, et tagada optimaalne laoseis ning vähendada aja- ja inimressursi kulu varude täiendamise ja ladustamise protsessis. Autor kogus andmeid osalusvaatluse ja poolstruktureeritud intervjuu abil. Lõputöö alguses püstitas autor uurimisülesande, milleks oli juhtumiuuringu metoodika välja töötamine, uuringu läbiviimine ja parendusettepanekute välja töötamine. Uurimuse käigus said ülesanded lahenduse ja parendusettepanekud esitatud. Käesoleva lõputöö kirjutamisega on jõutud eesmärgini. Töö käigus teostatud juhtumiuurimus aitab paremini mõista hetkel ettevõttes esinevaid varude juhtimise kitsaskohti, muudatuste läbi viimise vajadust ja võimalusi puuduste kõrvaldamiseks. Parendusettepanekute rakendamine lihtsustab tööprotsesse, aitab kokku hoida aega ja raha, mis omakorda avaldab olulist mõju ettevõtte töökeskkonnale, majandusnäitajatele, konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele. Töö autor loodab, et koostatud lõputöö on abiks ettevõtte juhtkonnale varude juhtimise problemaatika lahendamiseks, seeläbi tõuseb ettevõtte konkurentsivõime, tootlikus, klientide rahulolu, samuti vähenevad tootmiskulud ning ettevõte saavutab 2016. aastal koostatud arenguplaanis püstitatud arengueesmärgid.