Lõputööd (TI)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/40

Sirvi

Sirvides Lõputööd (TI) Märksõna "Economy and Management" järgi

Näitamisel1 - 3 3-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    IT teenuse halduse tarkvara ja tehnilise toe osakonna tööprotsessi analüüs Eesti Post AS näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Potman, Aire; Furs-Nižnikova, Nadežda; Meelis Rebane
    Lõputöö teemaks oli valitud „IT teenuse halduse tarkvara ja tehnilise toe osakonna tööprotsessi analüüs Eesti Post AS näitel“ ja probleemiks oli, kas ettevõtte tehnoloogiavaldkonna tehnilise toe osakonnas kasutuses olev IT teenuse halduse tarkvara vastab tänastele tööprotsessidele, kuna infotehnoloogia valdkond on pidevas muutuses ja nende muutustega tuleb kaasas käia ning nendega kohaneda. Lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade IT teenuse haldusest ja vajadusest ettevõttes, kirjeldada IT sektoris kasutatavaid raamistikke, teooriaid, parimaid praktikaid ja protsesside modelleerimise tehnikaid, anda ülevaade turul pakutavate IT teenuse halduse tarkvaradest, viia läbi uuring ning teha uuringust lähtuvalt järeldusi ja ettepanekuid. Töö teoreetilises osas tugines töö autor mitmetele inglise- ja eesti keelsetele artiklitele, uurimustele, diplomitöödele ja raamatutele. Kirjeldas erinevaid IT sektoris kasutatavaid raamistikke, teooriaid, parimaid praktikaid ja protsesside modelleerimise tehnikaid ning andis ülevaate turul pakutavate IT teenuse halduse tarkvaradest. Empiirilise uuringuna viidi läbi juhtumiuuring, mille lähenemiseviis oli dektutiivne ehk kontrolliti teooriat, mida kõrvutati kogutud andmetega. Andmeid koguti kvalitatiivsel meetodil, kasutades hetkeolukorra tööprotsessi arusaamiseks BPMN joonist ja raamistike võrdlustabelit ning kaardistati IT teenuse haldusele esitatavad nõuded kasutades FURPS mudelit ja tarkvarade võrdlustabelit. Tööprotsessi hetkeolukorra vaatluse ja raamistike võrdlustabeli võrdlusena selgus, et kõige paremini sobib siiski kasutada edasi ITIL raamistiku põhimõtteid, kuna tehnilise toe osakonna eesmärkideks on sarnaselt ITIL-iga väärtusliku teenuse pakkumine, klientide vajaduste rahuldamine ja ettevõtte ärieesmärkide saavutamine. IT teenuse halduse tarkvarade võrdlustabeli jaoks viidi läbi kõige pealt nõuete kaardistamine, vaatluse käigus sai selgeks, et tehnilise toe osakonnas kasutatav IT teenuse haldus tarkvara Cherwell Service Management on korralik tarkvara paljude erinevate võimalustega ja selle kasutusele võtuga on tehtud õige valik. Samuti toetab tarkvara tehnilise toe tööprotsessi, kuna Cherwell tarkvara toetab ITIL-i põhimõtteid. Uuringu tulemustest lähtuvalt tehti kaks ettepanekut tööprotsessi parendamiseks ja kolm ettepanekut IT teenuse halduse Cherwell potentsiaali kasutamiseks. 45 Ettepanek 1. Efektiivistada tööprotsessi, vähendada pöördumiste edasi-tagasi suunamist, millega vähendatakse pöördumise lahendamisele kulunud aega, pöördumisi lahendatakse selle võrra rohkem. Väärtustatakse kliendi ja IT aega, tõstetakse kliendi rahulolu ja hoitakse kokku kulusid. Ettepanek 2. Arendussooviga pöördumised suunata arendusosakonda, tõstes sellega kliendi rahuolu, hoides kokku kliendi aega ja pakkudes paremat teenust. Ettepanek 3. Võtta kasutusele IT teenuse haldus tarkvaras Cherwell teadmusbaas. Juhendid ja lahendused on kõik ühes kohas. Tehnilise toe töötaja, IT tehnik või administraator leiab lahenduse kiiremini, kliendil võimalik enne pöördumise saatmist leida juba vastus kasutajaportaalist. Ettepanek 4. Liidestada Cherwell Jiraga. Arendussoovide edastamiseks arendusosakonda, vähendab kliendi aega ja kulu. Võimalik on vähendada üldisi tegevuskulusid, suurendada meeskonna vastutust ja tööviljakust. Ettepanek 5. Võtta kasutusele Cherwell-is porbleemihaldus. Samasuguste pöördumiste koondamine üheks ja kõik saavad vastuse korraga. Vähendab lahendajate aega üks haaval klientidele vastamise näol. Võimalik on minimeerida probleemide mõju, vähendada üldisi tegevuskulusid, suurendada meeskonna vastutust ja tööviljakust. Ettepanek 6. Võtta kasutusele täies ulatuses IT varahaldus. Selle kasutusele võtuga on võimalik ennetada klientide pöördumisi, võimalus jälgida ühes kohast litsentside aegumisi, monitoorida serverite ja seadmete tööd. Võimalik on minimeerida probleemide mõju, vähendada üldisi tegevuskulusid, suurendada meeskonna vastutust ja tööviljakust. Lõputöö eesmärk, milleks oli analüüsida Eesti Post AS tehnoloogiavaldkonna tehnilise toe osakonnas kasutatavat IT teenuse halduse tarkvara sobivust, arusaamaks kas olemasolev tarkvara vastab tänastele ettevõtte tehnoloogiavaldkonna tehnilise toe osakonna tööprotsessidele, sai täidetud. Uuringu analüüsiga leiti vastused ja tehtud ettepanekutega on võimalik ettevõttel tehnilise toe tööprotsessi parendada ja IT teenuse halduse tarkvara võimekust paremini kasutada.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Juhtimisstiilide uuring koolieelses lasteasutuses
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ivainen, Tuuli; Kirikal, Heve
    Lõputöös selgitati välja erinevate juhtimisstiilide olemus ning ühtlasi ka nende mõju koostööle organisatsioonis. Tööga anti ülevaade erinevatest stiilidest ning erinevate stiilide positiivsetest ja negatiivsetest külgedest. Lõputöö uuringu eesmärgiks oli välja selgitada kasutuselolevad juhtimisstiilid koolieelses lasteasutuses ning uuringutulemustest selgus, et kõige vähem oli juhi poolt rakendatud autoritaarset juhtimisstiili, millele järgnes tulemustest lähtuvalt delegeeriv juhtimisstiil ning kõige suuremal määral on kasutusel demokraatlik juhtimisstiil. Uuringutulemustest selgus samuti see, et alluvate lemmikuks osutus demokraatlik juhtimisstiil, mille näol on tegemist stiiliga, mis hõlmab endas nii inimlikkus, õiglast ja rahumeelset suhtumist kui ka austust alluvate suhtes. Seetõttu oli meeldiv tõdeda, et ka uuringutulemusted kinnitasid, et uuringu keskmes olevas koolieelses lasteasutuses rakendatakse juhi poolt kõige enam demokraatliku juhtimisstiili ning töötajate õiglast ning inimlikku kohtlemist. Juhtimisstiilid mõjutavad väga suurel määral organisatsiooni tööd ja efektiivset toimimist. Õige stiilivalik aitab meeskonda koos hoida ning liikuda koos edukalt ühise eesmärgi suunas. Juhtimisstiili rakendamine mõjutab omavahelisi tööalaseid suhted juhi ja alluvate vahel ning sellest sõltub töötajate rahulolu või hoopis vastupidiselt rahulolematus. Organisatsiooni juhtimisstiilide klassifikatsioon tugineb kokkuvõtvalt sellele, mil viisil rakendatakse võimu, kuidas see jaotub ning kas ja mil määral on alluvad kaasatud organisatsioonis toimuvasse. Sujuvaks koostööks on vajalik üksteise mõistmine ning teineteisega arvestamine, mistõttu on oluline, et juht oleks teadlik erinevatest juhtimisstiilide käsitlustest ning oskaks vastavalt olukorrale ja inimestele õige stiil valida. Töös kasutatud nii Anti Kidroni, Ruth Alase, Peter Northouse’i kui ka mitmete teiste autorite teoseid, milles on kirjutatud põhjalikult lahti erinevate juhtimisteoreetikute käsitlusi juhtimisstiilidest. Töös on kasutatud üheksat erinevat võõrkeelset allikat, sealhulgas ka veebiallikaid. Õige juhtimisstiili kasutusele võtmine toob ettevõtetele palju kasu, parandades nii töötajate omavahelist läbisaamist kui muutes seeläbi ka tööõhkkonna meeldivamaks, töötajad õnnelikumaks ning töö sujuvamaks. Õige juhtimisstiilivalik on organisatsiooniliste eesmärkide suunas liikumisel asendamatu lüli. Analüüsitulemustest lähtuvalt tehakse juhi ja töötajate vahelise tööalase läbisaamise parendamiseks koolieelses lasteasutuses järgnevad ettepanekud: 1. Analüüsitulemustest selgus, et kuigi juht on koostööle orienteeritud ning püüab töötajaid otsustamisprotsessidesse kaasata, siis ei võta ta tihtipeale töötajate ettepanekuid arvesse, sest tal pole selleks aega. Vältimaks tulevikus selliseid konflikte, soovitab autor juhil korrigeerida oma aja planeerimist ning seada tööülesanded tähtsuse järjekorda, et jääks rohkem aega ka alluvaid kuulata ning nendega suhelda. 2. Lisaks selgus tulemustest, et töötajate hinnangul juht ei usalda oma töötajaid piisavalt. Autoripoolsed soovitused siinkohal oleksid, et juhil tasuks olla töötajate osas avatum ning luua töötajates tunne, et ta usaldab neid ja nende arvamust. Ettepanekute tegemisel on tuginetud nii teooria osas väljatoodule kui ka uuringutulemustele. Tulemustest selgus, et juht kasutab kõige enam demokraatlikku juhtimisstiili, mis on oma olemuselt kõige enam töötajatega arvestav, kuid kuna töötajate hinnangute kohaselt ei võta juht siiski aja puuduse tõttu töötajate ettepanekuid arvesse ning ei usalda neid piisavalt, soovitab autor teha tööülesannete planeerimisel mõningaid muudatusi, et alluvate jaoks siiski piisavalt aega leida ning olla veidi enam avatum, et luua töötajates turvatunne. Selleks, et edaspidist tööõhkkonda ning tööalast läbisaamist parendada ongi autor esitanud vastavad soovitused ja ettepanekud. Tuginedes nii töö teooriale kui ka uuringutulemuste analüüsile, võib öelda, et demokraatliku juhtimisstiili rakendamine tõstab töötajate enesemotivatsiooni ning on seetõttu oluliseks teguriks organisatsiooni eesmärkide täitmise seisukohalt. Demokraatliku juhtimisstiili kohaselt on vajalik töötajaid kaasata otsustamisprotsessidesse, kuulata ende arvamusi ning otsuste tegemisel võtta arvesse ka töötajate seisukohti. Tulemustest selgus, et uuritava asutuse juht on küll koostööle orienteeritud ning püüab töötajaid erinevatesse protsessidesse kaasata, küll aga esinevad veel mõningad kitsaskohad, millele tuleks juhil tähelepanu pöörata. Käesolev lõputöö sisaldab nii teoreetilist kui ka uuringupõhist informatsiooni juhtimisstiilide ning nende rakendamise kohta, mis võib edaspidi olla abiks tööalaste suhete parendamisel.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Personali töörahulolu ja motivatsioon spaahotellis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sutt, Merili; Transtok, Virve
    Antud ettevõttes on töötajate rahulolu valdavalt hea. Kõikide teemaplokkide aritmeetiline keskmine tuli 3,52, mis näitab üldjoontes rahulolu, aga ettevõttejuht ise sooviks, et keskmine tulemus oleks 4,0. Tulemustest lähtuvalt tõid töötajaid välja enim motiveerivamad ja tähelepanu vajavad tegurid. Enim kõrgemalt hinnatud plokid olid töökeskkond, töökorraldus ja motivatsioon. Tähelepanu vajavad ootuste, juhtimise ja tasustamise plokid. Töötajad on välja toonud nõrgemad kohad milleks on sisekommunikatsioon, raskused eneseteostuseks, töötajate vähene tunnustamine ja hindamine, töötasu, mis ei vasta ootustele ja töötaja poolt antud tööpanusele.