Lõputööd (TI)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (TI) Märksõna "Economy and Management--Business Relations and Negotiations" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Kontoritöötajate tööajakulutajad Järvamaa kohalikes omavalitsustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Taurus, Ene; Õun, MerjeTöölepingu seaduse kohaselt on Eestis täistööaeg 8 tundi päevas, ehk 40 tundi nädalas, kuid tuleb tunnistada, et keegi ei suuda 8 tundi järjest ainult tööülesannetele keskenduda, sest energia on piiratud ressurss. Tööajakulutajad on asutusele ressursikulukad, mistõttu tuleks neid vältida. Paraku ei oska inimesed aja efektiivset kasutamist ning see on oskus, mida tuleb õppida, et vältida tööajakulutajaid. Valupunktidele asutuses ei oska aga sealsed töötajad enne tähelepanu pöörata, kui keegi nendele tähelepanu ei pööra. Kui tavapäraselt arvatakse, et ajaraiskamine töökohas tuleneb vaid töötajate isikuomadustest ja harjumustest, siis modernsel töökohal tuleks vaadata indiviidi tasemelt kõrgemale ja mõista, et aega tuleb asutustes planeerida ja eesmärkide poole püüelda hoopis kollektiivselt. Eesti rahvastiku ajakasutuse uuringust (2010) selgus, et inimene kasutab tasustatud töö tegemiseks vaid kolm tundi ööpäevas. Arvatakse, et kohalikes omavalitsustes on väga palju bürokraatiat ning see kulutab aega ja energiat, mida saaks panustada hoopis kohaliku omavalitsuse arengusse. Lõputöö eesmärk oli selgitada välja Järvamaa kohalike omavalitsuste töötajate poolt tajutavad tööajakulutajad, et teha ettepanekuid tööajakulutajate ennetamiseks ning vähendamiseks. Lõputöö teoreetilises osas käsitleti tööajakulutajaid jaotatuna sisemisteks tööajakulutajateks ja välisteks tööajakulutajateks. Sisemisi tööajakulutajaid on nii inimesest endast tulenevaid, kui inimese psühholoogilisest seisundist tulenevaid. Need on näiteks pikad kohvipausid, raskused ühelt tegevuselt teisele lülitumisel, tööde mitte üleskirjutamine ja mitte tähtsusejärjekorda seadmine, parima aja vääriti kasutamine, üleväsimus. Välised tööajakulutajad saavad olla nii teistest inimestest põhjustatud, kui välistest ärritajatest põhjustatud. Nende alla kuuluvad näiteks sotsiaalsed kontaktid, telefonikõned, e-post, viljatud ja ebavajalikud koosolekud, müra, halb õhk või hoopis lõhnad. Teooria teine peatükk käsitles tööajakulutajate vältimise võimalusi, milles toodi lahendusi eelnevalt nimetatud ajakulutajatele. Näiteks kuidas kasutada oma produktiivset aega, kuidas tegevusi planeerida, kuidas tulla toime töönarkomaaniaga, milliseid põhimõtteid kasutada väikeste tööülesannete tegemisel ning kuidas saab organisatsioonis vastu võetud otsustega aega paremini säästa. Empiiriline, kvantitatiivne uuring viidi läbi Järvamaa kolmes kohalikus omavalitsuses (Paide Linnavalitsus, Türi Vallavalitsus ja Järva Vallavalitsus) töötavate kontoritöötajate seas, kasutades struktureeritud küsimustikku. Küsimustik koosnes 35 väitest ning väiteid sai hinnata Likerti skaalal. Küsimustik saadeti valimile elektroonselt läbi asutuste juhtide. Küsimustikule vastas 77 kontoritöötajat, mis oli üldkogumist 58%. Andmeid analüüsiti kasutades kirjeldavat statistikat, leiti väidetele nende hinnangute keskväärtused ja standardhälbed. Uuringu tulemustest selgus, et kolmes Järvamaa kohalikus omavalitsuses on töötajate taju tööajakulutajatele mõne ajakulutaja suhtes väga sarnane. Kõikides Järvamaa kohalikes omavalitsustes tajuti ajakulutajatena pikemate tööpäevade tegemist või tööülesannete koju kaasa võtmist. See näitab, et töötajate produktiivse aja määratlemine on kehv ning tööajaga ei tulda toime. Veel hindasid vastajad kõrgelt väiteid, mis puudutasid tööga seotud mõtteid pärast tööaega, üleväsimust ja unehäireid. Vastustest saab järeldada, et töötajad tajuvad tööajakulutajana ka tööga seotud pinget ja stressi. Kõikides Järvamaa kohalikes omavalitsustes tajuti tugevalt tööajakulutajana ka viljatuid ja ebaotstarbekaid koosolekuid. Tööajakulutajatena tajutakse ka telefonikõnesid, e-postile kohe vastamist ja katkestusi teiste inimeste poolt ning kõrgelt tajuti veel teistega suhtlemisest tingitud tööajakulutajana „ei“ ütlemist kaastöötajale tööülesande kohta, mida ei ole aega või ei taheta teha. Lähtuvalt uuringu tulemustest tehti ettepanekud kõikidele Järvamaa kohalikele omavalitsustele. Lisaettepanekud koostati Paide linnavalitsusele ja Türi vallavalitsusele. Järva vallavalitsusele lisaettepanekuid ei koostatud, sest nende uuringutulemused kattusid üldistega. Lõputöö edukale kaitsmisele järgneb kontakt Järvamaa kohalike omavalitsuste juhtidega ning empiirilises uuringus selgunud tööajakulutajad ning nende vähendamiseks koostatud ettepanekud arutatakse omavalitsuste juhtidega läbi, et vähendada tööajakulutajaid. Omavalitsuste juhtidega kokkuleppel saadetakse töötajate käitumist puudutavad ettepanekud ka eraldi kõikidele töötajatele. Kuna uurimus hõlmas Järvamaa kõiki kohalikke omavalitsusi, siis saades nõusoleku Järvamaa kohalike omavalitsuste juhtide käest, kirjutatakse Järva Teatajasse artikkel teemal tööajakulutajad kontoritöös ja kuidas end hoida.