Lõputööd (TI)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/40

Sirvi

Sirvides Lõputööd (TI) Märksõna "Infosüsteemid::Infosüsteemi arendusprotsess" järgi

Näitamisel1 - 5 5-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Apple tööjaamade haldus mitme domeenivõrguga suurettevõttes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Tumanova, Karina; Rebane, Meelis; Salmus, Edward; Reinla, Mart
    Lõputöö teemaks oli Apple tööjaamade haldus mitme domeenivõrguga suurettevõttes. 2020. aastal juurutati Ekspress Grupis Apple tööjaamade keskhaldustarkvara Mosyle Business, kuid seni puudus võimalus keskhaldussüsteemis seadmeid lisada mitmesse domeeni – seetõttu oli võimalus keskhaldust reaalselt kasutada vaid ühel tütarettevõttel, Delfi Meedial (kontsernis on kokku 14 tütarettevõtet). Lõputöö käigus loodi ning implementeeriti olemasolevasse keskhaldussüsteemi uus funktsionaalsus, tänu millele on võimalik erinevate Windowsi domeenide kasutajatel ennast halduses olevates Apple seadmetes autentida – ehk enam pole takistusi haldustarkvara juurutamiseks kõigis tütarettevõtetes. Juurutusprojekti esimeses osas kirjeldas autor Apple tööjaamade senist haldust kontserni ettevõtetes (as-is), analüüsis lähtuvalt E-ITSi etalonturbe kataloogist Apple seadmete käsitsi seadistamise protsessi ja arvuti edasist kasutust (ilma keskhalduseta ettevõtte näitel) ning kirjeldas projekti ajakava. Seejärel andis autor ülevaate Apple tööjaamade keskhalduse teoreetilistest lähtekohtadest ning kirjeldas seadmete keskhaldussüsteemi liidestamise protsessi. Lisatava funktsionaalsuse loomise esimese etapina alustas lõputöö autor koostöös IT süsteemide administraatori ning IT kasutajatoe juhiga vajalike nõuete kaardistamise ning prioritiseerimisega. Nõuete kaardistamiseks kasutas autor laialt levinud FURPS metoodikat ning prioritiseerimiseks MoSCoW meetodit, tulemused kirjeldati tabelitena. Funktsionaalsuse loomiseks valis autor agiilse Scrum raamistiku. Autori hinnangul raamistiku peamisteks eelisteks on – paindlikkus, meeskonnatööle orienteeritus ning jooksvalt projekti muudatuste sisseviimise lihtsus. Funktsionaalsuse arendus toimus kolme sprindi jooksul. Projekti arenduskäiku ning testimist on lõputöö autor kirjeldanud töö viiendas peatükis, tuues välja sprindi jooksul tehtud ülesanded, testimine ja sprindi jooksul täidetud nõuded. Esimese sprindi eesmärgiks oli luua uue domeeni jaoks konfiguratsiooniprofiilid, teise sprindi eesmärgiks lisada macOS seade deploy jooksul teise domeeni ning viimase sprindi eesmärgiks keskhalduses oleva seadme tõrgeteta kasutamine ning kasutajale üle andmine. Eelviimases ehk kuuendas peatükis toob autor välja omapoolsed kuus ettepanekut kontsernis keskhalduse edasiseks arendamiseks, nendeks on: ● Võtta MDM rakenduses kasutusele Mosyle Embark featuur. ● Asendada hetkel kasutuses olevad võrgukettad Sharepointi pilveteenusega. ● Juurutada kontsernis eriõigustega kontode ehk eeliskontode haldamine (privileged access management, PAM). ● Viia kasutajakontode autentimine Azure AD peale. ● Automatiseerida Mac arvutite deploy protsessi selliselt, et IT süsteemide administraator ei peaks töövoos enam olema. ● Kasutada ettevõtte põhist brändingut läbi MDM teenuse. Lõputöö tulemusel on loodud ning juurutatud lahendus keskhaldussüsteemist mitmest domeenist autentimiseks – tänu millele on võimalik keskhaldusrakendus võtta kasutusele kontserniüleselt. Loodud lahendusega tõhustatakse tööjaamade turvameetmeid ning seeläbi parendatakse ettevõtetes tunduvalt küberturvalisust. Keskhaldusega on võimalik saada mugavalt ülevaade ettevõttes kasutusel olevatest varadest, monitoorida kasutajate kasutuses olevaid seadmeid, kontrollida tööjaamade olekut, uuendada tööjaamades tarkvara ning kõige tähtsam – seadmeid on võimalik keskselt hallata ning rakendada turvapoliitikaid. Autori hinnangul said kõik töö alguses püstitatud eesmärgid sooritatud.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    EGO laohaldustarkvara juurutamise mõju DHL Logistics Estonia OÜ laoprotsessidele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Ruven, Ristiine; Freienthal, Heli
    Logistikavaldkonna kiire areng on sunnitud ettevõtteid otsima uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, et säilitada konkurentsivõime ja optimeerida lao äriprotsesse. Lõputöö jaoks püstitatud eesmärk oli hinnata laohaldustarkvara EGO juurutamist ja juurutusprojekti tulemuslikkust DHL Logistics Estonia OÜ laoosakonnas, et leida võimalusi laohaldusprotsessi automatiseerimise taseme tõstmiseks. Laohaldustarkvara juurutamise eesmärk oli tagada ladude efektiivne haldamine, logistikaprotsesside automatiseerimine ja optimeerimine ning kliendirahulolu suurendamine. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitati erinevaid uurimisülesandeid, mis autori arvates said täidetud. Lõputöös uuriti EGO projekti rakendamise eripärasid, selgitati laonduse ja laohalduse teoreetilisi lähtekohti ning infosüsteemi olulisust laomajanduses. Selgitati empiirilise uuringu metoodikaid ja tutvustati uurimisobjektiks võetud ettevõtet ning loodi ülevaade juurutusprojektist ning projekti juhtimise teoreetilisest lähtekohtadest. Autori hinnangul viidi edukalt läbi uue laohaldussüsteemi EGO juurutusprojekt, mille eesmärk oli lisaks vana süsteemi välja vahetamisele ka pakkuda uuenduslikke ja parendatud võimalusi laomajanduses, lihtsustades ja tõhustades lao tööprotsesse. EGO juurutusprojekt algas põhjaliku gap analüüsiga, mille käigus määrati kindlaks süsteemi nõuded ja tehti kindlaks vajalikud muudatused, seejärel teostas Sitaci koostöös DHL-i meeskonnaga süsteemi kohandused ja alustati kasutajate koolitamist, kasutades selleks demo keskkonda ning Teamsi vahendusel toimuvaid sessioone. Projekti käigus viidi läbi kasutajate aktsepteerimistestimine (UAT) ja andmete migratsioon vanast süsteemist uude, millele järgnes süsteemide paralleelne jooksutamine, et tuvastada ja lahendada vajadusel tekkivaid probleeme, enne EGO süsteemi ametlikku käivitamist Go-Live etapis. Lõpuks jätkus süsteemi järel hindamine, et parandada tuvastatud vigu ja koguda ettepanekuid süsteemi edasiseks täiustamiseks. Projekti õnnestumine näitab, et põhjalik ettevalmistus, tihedas koostöös läbiviidud kohanduste ja kasutajate järkjärguline kaasamine on olulised edukaks uue süsteemile üleminekuks. Uue laohaldustarkvara rakendamine on oluliselt automatiseerinud DHL Logistics Estonia OÜ laoprotsesse.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse infosüsteemi turvalisuse suurendamine läbi automatiseeritud rakendustarkvara juurutamise
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Naarits, Lauri; Freienthal, Heli
    Lõputöö teemaks oli valitud Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse infosüsteemi turvalisuse suurendamine läbi automatiseeritud rakendustarkvara juurutamise. Lõputöö tulemusel arendati ja juurutati RMIT-i infoturbeosakonnale suunatud rakendustarkvara PASS. Autor täitis lõputöö käigus mitut rolli, olles projektijuht ja arendaja. Lõputöö esimeses peatükis kirjeldab autor lõputöös kasutatud metoodikaid ja raamistikke. Kasutatud metoodikate ja raamistike selgituste ning põhjendustega on võimalik tutvuda vastavete peatükkide juures. Teises peatükis tõi autor välja asutuse hetkeolukord, kus kirjeldas juurutatud rakendustarkvarale eelnenud haavatavate ja keelatud tarkvarade avastamise viise, põhjendas vajadust automaatse järelvalve vahendi järgi, tuginedes avaliku teabe seadusest tulenevate nõuetele ja kirjeldas loodava rakendustarkvara toimimise prosessi. Kolmandas peatükis kirjeldas autor rakendustarkvarale esitatud nõudeid ja nende kaardistamise meetodeid. Kaardistamine viidi läbi FURPS+ meetodil, kaardistamisel osales lisaks autorile ka tellija ja tooteomanik. Kaardistamise tulemused kirjeldati kasutajalugudes, kasutusjuhtumites ja FURPS+ tabelis. Lisaks võrdles autor erinevaid projektijuhtimise raamistikke ja selgitas, miks on agiilne projektijuhtimine antud arendusprojekti läbiviimiseks kõige sobivaim metoodika. Agiilse projektijuhtimise eelistamise põhjuseks on tööprotsessi jagamine iteratsioonideks, mis võimaldab projekti kohanduda muutustele. Lisaks viies põhirõhu arendustegevustele ja kliendisuhtlusele, jättes dokumenteerimisele traditsioonilise meetodiga võrreldes väiksema osatähtsuse, oli võimalik tellijat hoida kursis projekti erinevate etappiga. Neljandas peatükis võrdles autor rakendustarkvara arendamiseks erinevaid arendus ja testimise raamistikke ning põhjendas, miks on ekstreemprogrammeerimine arendusmetoodika ja agiilne testimismetoodika arendus ning testimise etapis sobivaim. Lisaks kirjeldas autor loodud rakendustarkvara tulemuslikkust ja võrdles funktsionaalseid eeliseid projektieelse lahendusega. Ekstreemprogrammeerimise arendusmetoodika eelistamise põhjuseks on antud metoodika väga lühikesed iteratsiooni koos väikese arendusmeeskonnaga. Programmeerimis keeleks ostus Powershell, mis võimaldas rakendustarkvara toimimiseks vajaminevate erinevaid komponente omavahel kerge vaevaga liidestada, lihtsustades arendustöid. Agiilse testimismetoodika kasuks osutus valik soovist testida rakendustarkvara üksikkomponente, võimaldades teha testide tulemuste põhjal täiendusi komponentides. Tellija nõuetest tulenevalt, tuli rakendustarkvarale teostada ka koormustestid, mille tulemusena suudeti optimeerida rakendustarkvara ressursi kasutust märgatavalt. 36 Lõputöös kirjeldatud rakendustarkvara tulemused peegeldavad testkeskkonnas tulemusi kuna tootekeskkonna tulemused olid ka tellija jaoks ootamatud ning nende avalikustamine võib põhjustada otsest mainekahju. Viiendas peatükis tõi autor välja lõputöö tulemusel tehtavad järeldused, andis hinnangu kasutatud projektijuhtimismetoodikale ning tõi esile soovitused rakendustarkvara edasiarendamise võimaluste ja jätkusuutlikkuse kohta. Lähtuvalt uuringu tulemustest tehti autori poolt uuritavale asutusele järgnevad põhjendatud ettepanekud. 1. Kasutada sarnaste arendusprojektide puhul agiilset projektijuhtimise metoodikat. 2. Autor soovitab tulevikus tellida loodud rakendustarkvarale lisaarendust automatiseerimaks tarkvarade haavatavuse kriitilisuse ja skoori määramist vastu usaldusväärset haavatavust andmebaasi. 3. Laiendada loodud rakendustarkvara kasutust klientide arvutite suunal. Autori hinnangul täideti kõik lõputööle seatud eesmärgid. Lõputöö tulemusena on arendatud ja juurutatud Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse jaoks töökoha tarkvarade kasutuse auditeerimiseks automatiseeritud järelvalve vahend, misläbi on võimalik tuvastada inimlikust eksimusest või teadmatusest tulenevad haavatavate ja keelatud tarkvarade kasutus.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Vaimse tervise juhendaja tööprotsessi toetamine läbi teenuse digitaliseerimise HeBA kliinikus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Mättas, Sander; Freienthal, Heli
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks on toetada HeBA kliiniku vaimse tervise teenuse digitaliseerimist, välja töötades rakenduse nõuded ning hinnates rakenduse juurutamisjärgset tulemuslikkust. Töö esimeses osas käsitleti tervishoiuteenuseid, spetsiifilisemalt vaimse tervise teenuseid ja nende digitaliseerimise teoreetilisi lähtekohti. Analüüs näitas, et suur osa inimestest kannatab vaimse tervise probleemide all ning riigi teenusepakkumine on ülekoormatud ja ebaefektiivne. Digilahenduste kasutuselevõtt vaimse tervise teenuste valdkonnas aitab parandada teenuste kvaliteeti ja efektiivsust. Teises osas käsitletakse lõputöö empiirilist metoodikat, mis põhineb deduktiivsel uurimismeetodil ja keskendub peamiselt kvalitatiivsetele meetoditele HeBA kliiniku kavandatava vaimse tervise teenuse digitaliseerimiseks. Deduktiivse lähenemise abil, mis tugineb olemasolevatele teoreetilistele lähtekohtadele ja teadmistele, kombineeritakse erinevaid meetodeid ja tehnikaid, et saada holistiline ülevaade valminud digilahendusest, analüüsides ja hinnates selle rakendamist praktikas. Kolmandas osas analüüsiti ja koostati loodava digilahenduse lähteülesanded. HeBA kliiniku hetkeseisu, probleemipüstitust ja planeeritavat teenust arvesse võttes töötati välja rakenduse funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded ning koostati HeBA tasakaaluplaani pilootprojekti juurutusplaan. Neljandas osas viidi läbi arendatud rakenduse ja saavutatud tulemuste hindamine. Analüüsiti rakenduse vastavust arendusplaanis seatud funktsionaalsetele ja mittefunktsionaalsetele nõuetele ning käsitleti HeBA mõõdikute tulemusi ja kasutajatelt saadud tagasisidet. Hindamise tulemusena esitati ettepanekud edasisteks arendustegevusteks ja täiustusteks, mis aitaksid parandada rakenduse kasutajakogemust ning tõhustada andmete salvestamist HeBA platvormil. Lõputöö tulemuste põhjal on ilmne, et digilahenduste rakendamine vaimse tervise teenuste valdkonnas on oluline edasiminek, mis aitab parandada teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja efektiivsust. HeBA kliiniku kogemuse põhjal on välja töötatud digilahendus osutunud oluliseks abivahendiks nii vaimse tervise spetsialistidele kui ka patsientidele, pakkudes uusi võimalusi teenuste kasutamiseks ja arendamiseks. Tulevastes arendusprojektides tuleks õpitud kogemustest lähtuda, et saavutada veelgi edukam digitaliseerimisprotsess ja parem kasutajakogemus. Käesoleva lõputöö käigus tehtud analüüsid ja soovitused annavad väärtusliku panuse HeBA kliiniku edasistele arendustöödele. Oluline on mõista, et digitaliseerimisprotsess on pidev ja vajab regulaarset täiendamist ning arendamist. Selleks, et digilahendused pakuksid parimat võimalikku kasutajakogemust ja tõhusust, tuleb neid pidevalt analüüsida, täiendada ja uuendada. Lõputöö käigus esitatud analüüside ja ettepanekute alusel on oluline keskenduda järgmistele aspektidele: 1. tulevastes arendusprojektides koostada põhjalik riskianalüüs, mis aitab ennetada võimalikke probleeme ja takistusi; 2. projekti mõõdikute loomisel kasutada SMART-eesmärkide metoodikat, mis aitab tagada realistlike ja saavutatavate eesmärkide seadmise; 3. edasi arendada rakenduse puuduolevaid osi, et tagada programmidest tulevate andmete talletamine HeBA platvormil; 4. suurendada tähelepanu digilahenduse kasutajakogemuse parandamisele, mis võib aidata suurendada kasutajate rahulolu ja kasutusmugavust. Kokkuvõttes on lõputöö käigus saadud kogemused ja analüüsid oluliseks panuseks HeBA kliiniku digilahenduste arendamisel. Tulevased arendusprojektid peaksid arvestama lõputööst saadud õppetunde ja soovitusi, et tagada veelgi edukam digitaliseerimisprotsess ja parem kasutajakogemus vaimse tervise teenuste valdkonnas.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Värbamisprotsessi andmete haldamise automatiseerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Furs, Aleksei; Rebane, Meelis
    Antud lõputöö tegevusvaldkond on värbamise protsessi automatiseerimine ühes Eesti suurimas toidutootmisettevõttes. Uuringu käigus selgus, et selle ettevõte värbamise protsess on üsna automatiseeritud, kuid andmete haldamise protseduur vajas uuendusi ning muudatusi. Seega, lõputöö autorile oli tähtis aidata mainitud ettevõttel parandada uute töötajate andmete haldamise struktuuri, mis omakorda lihtsustaks vastavate andmete kogumist, haldamist ja töötlemist. Lähtudes sellest, oli lõputöö eesmärk luua automatiseeritud värbamise protsessi algoritm uute töötajate andmete tõhusamaks töötlemiseks Microsoft Power Automate-i baasil. Automatiseerimise platvorm oli valitud selle tõhususe, rohkete võimaluste ja usaldusväärsuse tõttu. Peamisteks uurimismeetoditeks võib nimetada teoreetilist uurimust, mille abil kirjeldati ja analüüsiti aktuaalseid artikleid ja juhendeid; intervjuud, mille eesmärk oli värbamise protsessiga kaasnevaid probleeme välja selgitada; ning arendusprojekti, mille käigus lõputöö autor arendas vastavat algoritmi, mida seejärel testiti, juurutati ja analüüsiti.