Lõputööd (HE)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (HE) Märksõna "Construction--Building Construction--Construction" järgi
Näitamisel1 - 6 6-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Ärimaja Ehituse Organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lepna, Ragnar; Alt, AivarsLõputöö käigus on lahendatud ärimaja ehituistööde organiseerimine lähtudes ehitustingimustest ja arhitektuursest lahendusest. Ärimaja hoone krundi suuruseks on 1506 m², millest ehitusalune pind on 477,5 m². Hoone ehitustööde maksumuseks on 1848755,2 € ilma 20 % käibemaksuta, koos käibemaksuga 20 % on hoone maksumus 2218506,3 €. Hoone ruutmeetri maksumus on 862 €. Ehituseelarvest moodustavad kõige suurema osa tehnosüsteemid, fassaadi- katusetööd ja betoonitööd. Hoone rajatakse plaatvundamendile. Ehitustöödeks kulub 11 kuud, algus kuupäevaga 15.07.2019 ja valmimiskuupäevaga 30.06.2020. Lõputöö käigus on detailsemalt käsitletud kogu hoone betoonitöid. Koostatud tehnoloogiakaardis on väljatoodud tööde teostamise kirjeldused, brigaadide koosseisud ja töömahud. Vajalikud sõlmed ja lõiked konstruktsioonist ja raketistest, vajalikud seadmed ja masinad, ning tööohutuse ja kvaliteedi tagamise plaanid. Tehtavate tööde kohta on koostatud koondkalenderplaan, kasutades abimaterjale EKE NORA normidest saadud ajanorme ühiktöödele ning kasutades ettevõtte siseseid tööajanorme betoonitöödel. Lõputöö käigus saadud teadmistest väärtustab autor eelarvestamisega seotud osa, ehk siis ajanorme ja ühikhindest saadud informatsiooni.Nimetus Piiratud juurdepääs Raudbetoonkarkassi ehitamine, võrdlus- ja asendamisvõimalused Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kivimeister, Lauri; Lauri, PikkpõldKäesolevas lõputöös on vastavalt lähteülesandele uuritud Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone raudbetoonkarkassi konstruktsioone, toodud võrdlused teiste Eestis ehitatud hoonete analoogsete tehniliste lahendustega ja pakutud alternatiivsed võimalused, mis tagaksid ressursside efektiivsema ning ratsionaalsema kasutamise Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitustegevusel. Erinevate konstruktsioonide võrdlusi koostades on selgunud, et Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone projekteerijate poolt paljud üledimensioneeritud raudbetoonkonstruktsioonid nõuavad ehitusprotsessis oluliselt suuremat materjali-, aja- ja tööjõukulu, mis muudavad ehituse maksumuse kallimaks. Samuti on loodud arhitektuurelemente, mis paiknevad piiratud juurdepääsuga ruumides ning on vaadeldavad vaid muuseumi töötajate ja ventilatsiooniseadmete hooldajate poolt, kuid ruumide kasutuse seisukohalt on tegemist ebaratsionaalsete lahendustega. Eestis varem ehitatud analoogseid hooneid uurides võib järeldada, et hoonele vajalik stabiilsus ja kandevõime on tagatav saledamate ning kergemate konstruktsioonidega. Saadud kogemuse põhjal saab järeldada, et ehitatava muuseumihoone vahelaed oleks mõistlik teostada monteeritavatest elementidest, mis säästaks aega ja muudaks ehituse tervikuna odavamaks. Ehitustegevuse ajal ilmastikust tingitud mõjutegureid on sel juhul samuti vähem. Lõputöös on ehitatava Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone raudbetoonkonstruktsioonidele kulutatavate ressursside maht arvutatud nii reaalsetes tingimustes ehitades kui konstruktsioonide alternatiivset lahendust kasutades ning toodud välja konkreetsed näitajad, mis tõestavad ressursside efektiivsemaid kasutusvõimalusi. Lõputöö koostamisega paralleelselt sama muuseumihoone projekti elluviimine ja igapäevaselt objektil selle hoone praktiline ehitamine on aidanud paremini mõista, kuidas ja kuhu konstruktsioonides koormused liiguvad. Kujunenud oskused võimaldavad tulevikus hoone projekti alusel paremini hinnata projekteeritud kandvate konstruktsioonide lahenduste ratsionaalsust vastavalt hoone otstarbele ja teha koostööd projekteerijatega optimaalsete lahenduste leidmisel. Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone keldri kandva konstruktsiooni näitel on käesolevas lõputöös pakutud alternatiivne konstruktsiooniline lahendus, mille kasutamine võimaldaks säästa materjale, rahalisi vahendeid ja lühendada ehituseks kuluvat aega. Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitusel objektiinsenerina igapäevaste tööülesannete täitmise ning samaaegselt lõputöö kirjutamise tulemusena on saadud selgemad arusaamad projekteerimise efektiivsusest ja oskused projekteeritud kandvate konstruktsioonide lahenduste ratsionaalsuse hindamiseks. Ebamõistlikke ja kulurohkeid tegevusi ehitusobjektil saab vähendada ja vältida, kui projekteerimisfaasis toimub konstruktsiooniliste lahenduste leidmiseks edukas koostöö ehitajate, projekteerijate ja arhitektide vahel. Tulemuseks on ressursside optimaalne kasutamine, kus materjali-, aja- ja tööjõukulude säästmine võimaldab vähendada ehituse maksumust tervikuna. Ehitustegevusele kuluvat aega saab oluliselt lühendada, kui kasutada tehases toodetud elemente ja neid objektil kokku monteerida. Hoone konstruktsioonide kandevõime peab vastama hoone kasutamise otstarbele, kordades suurema kandevõimega konstruktsioonide projekteerimine ei ole põhjendatud. Efektiivne projekteerimine loob eeldused optimaalsete kuludega hoone ehitamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Rotermanni tehase elevaatori ja kontrollkäigu hoonete lammutustööde ja monoliitsete vahelagede ehitustööde organiseerimisprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Looskari, Anti; Alt, AivarsKOKKUVÕTE Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli lahendada Rotermanni tehase elevaatori ja kontrollkäigu hoonete lammutustööde ja monoliitsete vahelagede ehitustööde organiseerimisprojekt. Töö koostamisel on kasutatud hoone arhitektuurset põhiprojekti, konstruktiivset tööprojekti ja eriosade töö- ning põhiprojekte. Detaileelarve koostamisel on kasutatud AS Oma Ehitaja normtunde ja ühikhinde andmebaase. Töö annab ülevaate Rotermanni tehase hoonete ajaloost, arhitektuursest ülevaatest, ehitustingimustest ja hoone rekonstrueerimisega kaasnevatest kitsendustest ning piirangutest. Töös antakse ülevaade teostavatest töödest. Ehitusmahtude põhjal on leitud tööde tegemisele vajaminev aeg ja tööjõu vajadus. Tööde planeerimise tulemusena on saadud ehitusperioodi kestvuseks 238 tööpäeva. Töös on lahendatud ehitusplatsi töökorraldus, mis sisaldab tõstemehanismide töötsoone, liikumisteid, laoplatse, olmeruume valvet ja tööks vajalike kommunikatsioone. Lisaks on lahendatud katuslae lammutamise ja vahelagede betoneerimise tehnoloogilised töölahendused. Tööde läbiviimiseks on koostatud ehituseorganiseerimise kulude kalkulatsiooni ja detaileelarve. Välja toodud eri töövõttude kitsaskohad ja tööde läbiviimise ohud. Lõputööd saab kasutada Rotermanni kvartalis asuvate elevaatori ja kontrollkäigu hoonete rekonstrueerimistööde korraldamiseks ja läbiviimiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmishoone ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Ivanov, Juri; Tammaru, Enn; Aivars AltKäesoleva lõputöö teemaks on valitud tootmishoone ehituse organseerimise projekt. Lõputöö objektiks on valitud Aruküla tee 65, Jüri alevikus planeeritav kergkonstruktsioonist tootmishoone. Lõputöö koostajal oli võimalik kasutada ehituse organiseerimise projekti koostamiseks hoone arhitektuurse ja konstruktiivse osa projekte eelprojekti staadiumis. Eriosade põhiprojekti ning koostöös Astlanda Ehitus OÜ eelarvestajatega koostatud ehitustööde mahutabeleid. Vastavalt olemaolevale eelprojektile on lõputöös põhjalikult kirjeldatud hoone arhitektuurne ja konstruktiivne lahendus ning ehitamiseks vajalikke materjale. Lõputöös on leitud ehitustööde organiseerimise maksumus, ajutine vee ja elektrieneergia vajadus ning on koostatud koondkalendergraafik kasutades EKE NORA ajanorme ja töömahte. Välja on toodud tööohutusnõuded, kvaliteedi tagamise nõuded ning on kirjeldatud töövõtu meetod. Lõputöös on täpsemalt käsitletud hoone katusefermide ja õõnespaneelide montaaţ ning välisseina kerpaneelide paigaldus. Ehituse kestvuseks on saadud 183 päeva. Ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusplatsi üldplaan, kus on näidatud üldine olukord objektil, soojakute paiknemine, masinate liikumise skeem, laoplatside ja elektrikilpide asukohad ning ajutiste piirete ja parkimise ala. Tehtud projekt annab ülevaate ehitustegevusest ning toob välja ohud, mis võivad tekkida ehitustööde ajal.Nimetus Piiratud juurdepääs TTK peahoone radooni ohutuse monitooring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pilisner, Sander; Šommet, Julia; Koch ReinLõputöö uuringute käigus jõuti järeldusele, et TTK peahoone asub kõrge radooniriskiga pinnasel ja hoone ligidal asuvad fosforiiti ja graptoliitargiliiti sisaldavad kihistud, mis võivad olla TTK hoone siseõhu peamisteks radooni allikateks, kandudes TTK hoone alla lahustununa põhjavees, mööda vett mitteläbilaskvat Tiskre kihistut. TTK peahoone ruumidee sisõhu radooni kontsentatsiooni väärtuste mõõdistus tulemustest selgus, et mõõdistatud ruumid võib tavalise ventilatsiooni töötamise režiimi korral valdavalt hinnata radooniohutuks. Arvestades aga osades ruumides mõõdistatud kõrgeid radooni kontsentratsioon väärtusi, on siiski osades ruumides radoonioht olemas, mille aga lahendaks ventilatsiooni režiimi parandamine, mis hoiaks tööajal siseõhu radooni kontsentratsiooni ohutul tasemel. Tööajal ja ventilatsiooni töötamise ajal registreeritud radooni kontsentratsioonide keskmised väärtused jäid kõikidel ruumidel alla riiklikult kehtestatud viitetaset 300 Bq/m3, mis tõttu võib neid ruume hinnata ohutuks. Ruum 124a, oli aga ainuke ruum mille tööajal registreeritud radooni kontsentratsiooni mõõdetud keskmine väärtus oli 332 Bq/m3, ületades viitetaset 300 Bq/m3. Lõputöö uuringute abil tuvastati hoones radooni ebaühtlane jaotumine ja radooni vertikaal suunaline liikumine hoone kõrgematele korrustele. Avastati, et radoon liigub otse 1. korruselt 4. korrusele jättes vahele vahepealsed korrused. Sellega tõestati seda, et hoone radooniohutuse hinnanguks ei pruugi piisata maaluse ja 1. korruse radooni kontsentratsiooni mõõdistustest vaid radooni tuleks mõõdistada kõikidel korrustel kus asuvad tööruumid. Lõputöös mõõdistatud tulemuste põhjal jõuti ka veel radoonitõkke lahendusteni, milleks oleksid ventilatsioonirežiimi parandamine, hoone õhulekkete tihendamine ja radooni kogumissüsteemi paigaldamine hoonele. Arvestades TTK peahoone suurust ja tulemustest selgunud radooni ebaühtlast jaotumist hoones, oleks mõistlik korraldada täiendavad radooni kontsentratsiooni mõõdistusi seni mõõtmata jäänud ruumides, et saaks anda tervikliku ja lõpliku radooniohutuse hinnangu TTK peahoonele. Veel ka seeõttu, et välja pakkuda parimaid radoonitõkke lahendusi TTK peahoonele.Nimetus Piiratud juurdepääs Väikeettevõtte projektijuhtimissüsteemi analüüs ja parendusettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Vahter, Vaido; Anneli, RamjalgEttevõtte väärtustest ehk organisatsioonikultuurist saab kõik alguse. Sellest, kuidas töötajad enda töösse suhtuvad ning kui hästi nad seda teha tahavad sõltub väga palju. Mida rohkem inimesed töösse panustavad ja vaeva näevad, seda paremad on ka tulemused. Ettevõtte suurim väärtus on pühendunud töötajad. Projektide edukas elluviimine ei sõltu ainult ühest inimesest või erinevatest meetodidest ja tööriistadest vaid kõikide projektis osalevate isikute koostöövõimetest ning ühistest eesmärkidest, mida tahetakse koos edukalt saavutada. Projekti edukus sõltub suuresti probleemide lahendamise oskustest, inimeste juhtimisest, käskude edasiandmisest, enesekehtestamisest ning kogu protsessi haldamisoskustest. Varasemalt valminud objektidele ei ole tehtud süsteemselt lõpuanalüüsi, seetõttu tuleb tulevikus välja töötada ühtne protsess, mida projektijuhid rakendaksid. Lõputööst järeldub, et ettevõttel on ISO näol olemas väga head juhised ja tööriistad, kuidas projekte edukalt ellu viia, kuid nende tööriistade kasutamise vajalikkus on töölistele selgitamata. Eesmärgiks on järgmisest objektist kujundada pilootprojekt, kus võetakse kasutusele järgnevad meetodid ja tööriistad: Bauhub, eTOM, 5S meetod ning ISO tööriistad, mis on eelnevalt lõputöös välja toodud. Lõputöös väljatoodud parendusettepanekute, tööriistade ja meetodite abil on võimalik muuta projektijuhtimise protsessi efektiivsemaks ja säästlikumaks. Nende kasutamise vajalikkus tuleb projektimeeskonnaga läbi rääkida ning järgnevates projektides kasutusele võtta. Projekt on edukas kui tehakse õigeid asju õigesti ja õigel ajal.