Lõputööd (HE)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (HE) Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 424-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs OÜ Mikrovai poolt kasutatavate mikrovaiade ja pinnaseankrute iseloomustused ning süvistamise tehnoloogia(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Kibuvits, Herko; Valge, PriitKäesolevas lõputöös on tutvustatud OÜ Mikrovai poolt kasutatavaid erinevaid mikrovaiu ja pinnaseankruid ning nende süvistamise tehnoloogiaid ning kasutamise võimalusi. Injektsioonpuurvaiu ja –ankruid on võimalik süvistada rasketes täitepinnastes valides vastava puurkrooni. Tänu väikestele pöörd-löökpuurimisseadmetele on võimalik injektsoonpuurvaiu ja -ankruid süvistada ka majade keldrites ning kitsastes tingimustes. Mikrovaiadel on võimalik armeeringuks paigaldada erineva diameetriga torusi või talasi. MV Ø130-210 mm süvistamisel ei ole probleemiks täitepinnased, sest kasutatakse pöörd-löökpuurimise meetodit. MV Ø300-400 mm süvistamine toimub pöördpuurimismeetodil, kuna pöördlöökpuurimist nii suurte diameetritega vaiade puhul ei kasutata. Vaiade süvistamine täitepinnastesse pöördpuurimismeetodil võib aga olla problemaatiline. Toruvaia RD süvistamisel ei ole takistuseks täitepinnased ja toruvaiu on võimalik süvistada ka oludes, kus süvistuskoha kõrgus on alla 2 m. Toruvaiasi kasutatakse enamasti süvendite kindlustamisel, kui tugeva pinnase või olemasoleva hoone tõttu ei ole võimalik paigaldada sulundseina elemente. Rammitava toruvaia ja labaankru eeliseks teiste lahenduste ees on kohene koormamise võimalus. Pinnase injekteerimine on asendamatu olemasolevate hoonete põrandate vajumiste peatamiseks, kus halvasti tihendatud põranda alusesse pinnasesse pumbatakse tsemendilahu ja täidetakse vajumitest tekkinud tühimikud põranda all. Süvendite kindlustamisel on võimalik kasutada pinnase tugevdamist, mille puhul pinnas segatakse tsemendilahuga tekitades veekindla seina. Kokkuvõtteks võib öelda, et mikrovaiu ja pinnaseankrute tüüpe on mitmeid erinevaid. Vastavalt süvistatavale pinnasele ja töökoha iseärasustele (madalad keldrid) tuleb valida selleks sobiv vaia/ankru tüüp ning vastavalt tüübile sobiv süvistamise tehnoloogia ja puurvarustus. Mikrovaiad ja pinnaseankrud on asendamatud just olemasolevate hoonete kindlustamisel, kuid neid kasutatakse ka erinevate süvendite ja uute hoonete kindlustamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Lasteaed "Karikakar" katusefermi käsitsi arvutuse ja programmiga arvutuse võrdlus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kask, Even; Kiisa, MarttiAntud lõputöös võrreldi käsitsi arvutust ja programmiga arvutust. Võrdlusobjektideks olid sisejõud, ristlõigete dimensioneerimine ja läbipainded. Käsitsi arvutus teostati lihtsustatud ogaplaatfermi arvutusega. Selleks arvutati varrastes olevad pikijõud staatikaga määratud sõrestiku arvutusega, kasutades sõlmede eraldamise võtet. Ülemises ja alumises vöös olevad paindemomendid ja põikjõud leiti lõpmatult pika jätkuvtala skeemi järgi. Ainult läbipaindeid ei arvutatud käsitsi, vaid kasutati programmi Robot Millennium. Programmiga arvutus teostati programmiga TrussCon. Sisejõudude kohapealt on tulemused kohati üsna sarnased ja samas ka üsna erinevad. Väiksed erinevused olid pikijõududes ja põikjõududes. Kõige rohkem erinesid paindemomendid, mille põhjuseks on see, et ogaplaatfermi arvutusprogramm võtab arvesse sõlmede jäikust. Ristlõigete dimensioneerimise seisukohalt on tulemused mõlemas suunas erinevad. Olulisemate varraste puhul nagu ülemine vöö ja alumine vöö, oli tulemuste erinevus märgatav. Käsitsi arvutusega ei olnud alumisel vööl kandevõime tagatud, aga programmiga arvutuses oli tagatud. Samas ülemise vööga oli jällegi olukord teistpidi, programmiga arvutus andis halvema tulemuse. Kokkuvõttes oli käsitsi arvutuses kandevõime tagavara viiel vardal kaheksast suurem. Läbipainete võrdluses tulid tulemused väga sarnased, mis on ka loogiline, sest läbipainde osas saab määravaks siiski ülemises ja alumises vöös olevad pikijõud ja need tulemused antud lõputöös olid väga sarnased. Olulised erinevused kahe võrreldava arvutuse vahel on, et programm arvestab ogaplaat ühedust pooljäigana ja ülemise ning alumise vöö paindemomendid kanduvad vahevarrastele üle, mis muudavad olukorra hoopis teiseks kui käsitsi arvutuses arvestatud liigendsõlmed. Lisaks tuli välja, et ogaplaat vähendab nõtkepikkust ja selle tõttu tulevad osade varraste kandevõime varud suuremad. Üldiselt tulid tulemused siiski sarnased ja kui pole võimalik kasutada programmi, võib lihtsamate fermide arvutuse teha ka käsitsi. Tuleb aga teada, et ogaplaatide mõju mitte arvestamine konstruktsiooni üldskeemis ei ole paljudes Euroopa riikides lubatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Tatari 51 Statistikaameti büroohoone ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Milder, Egert; Alt, AivarsKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli lahendada Tatari 51 asuva Statistikaameti büroohoone ehituse organiseerimine. Tööde planeerimisel on aluseks võetud hoone arhitektuurne põhiprojekt ja konstruktiivne tööprojekt, mille on koostanud Nord Projekt OÜ ja Inseneribüroo Pluss. Lisaks on kasutatud EKE NORA ühkihinna ja ajanormi andmebaasi, konsultantide seisukohti ning tehnoloogia-alast kirjandust. Lõputöös on toodud välja hoone arhitektuurne iseloomustus ja konstruktsioonide kirjeldus. Põhjalikumalt on autor käsitlenud tüüpkorruse karkassi montaažitöid ja korruste põrandate tasandusvalude tehnoloogiat ning nende töölõikude organiseerimist. Mõlema tehnoloogiakaardi koostamisel on autor keskendunud talvetingimustes betoneerimisele ning leidnud optimaalseima lahenduse nende töölõikude teostamisele. Koostatud on hoone kohta põhjalik ehitustööde mahutabel ja hoone eelarveline maksumus, milleks kujunes 4 555 180,37 €. Lisaks on välja toodud ehituse organiseerimise maksumus, mis on 4,35% eelarvelisest kogumaksumusest ehk 198 284,07 €. Kasutades EKE NORA ajanormide baasi, on saadud ehitusmahtude põhjal tööde kestvused, millest tulenevalt on määratud tööbrigaadide suurused. Saadud tulemuste põhjal on koostatud kogu hoone ehitusprotsessi kestvus, milleks saadi 267 tööpäeva. Samuti kajastub kalendergraafikus maksimaalne tööliste arv objektil, milleks on 57 töölist. Ajagraafiku planeerimisel on lähtutud erinevate tööliikide seostest ning ressursivajaduse omavahelise tasakaalu põhimõttest. Töös on lahendatud ehitusplatsi põhimõtteline korraldus, mis kajastub ehituse generaalplaanil. Määratud on ehituslinnaku suurus ning selle paiknemine. Tööde teostamiseks ja ehitusplatsi toimimiseks on arvutatud välja elektrienergia vajadus. Lisaks on generaalplaanile märgitud piirdeaedade paiknemine, objekti üldvalgustuse asukohad, statsionaarse tornkraana paiknemine ning montaažitööde teostamiseks vajalik liiklusskeem. Kõikide põhjalikumalt käsitletud tööliikide kohta on autor toonud välja tööde teostamise juurde kuuluvad ohutusnõuded.Nimetus Piiratud juurdepääs Lõõla laudakompleksi ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Rozinfeld, Maksim; Alt, AivarsKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli lahendada Lõõla laudakompleksi lüpsiplatsi ja olmebloki ehituse organiseerimine. Tööd koostades on kasutatud ehitatava hoone projektdokumentatsiooni, EKE NORA ühikhinna ja ajanormide baasi, konsultantide seisukohti ning ehituse organiseerimise tehnoloogiaalast kirjandust. Lõputöö raames on töö autor koostanud ehitustööde mahutabeli, milles on leitud tööde mahud, ajanormide tööde kestvus ning tööbrigaadide suurus. Mahutabeli põhjal, kasutades EKE NORA normhindade baasi, on koostatud ehituse detailne eelarve, milles on leitud ehitise kogumaksumus ning samuti eriosade maksumus. Töös on välja toodud ka abimehhanismide ning ehitustööde korraldamise maksumused ning protsentuaalsed osakaalud kogu ehituse maksumusest. Ehitustööde mahutabeli põhjal on koostatud ka objekti ehitustööde koondajagraafik, milles on töö autor kirjeldanud tööde täpset järjekorda ning kindlaks määranud tööde kogukestvuse, milleks on 265 tööpäeva. Samuti kajastub koondkalendergraafikus maksimaalne tööliste arv objektil, milleks on 62 töölist. Käesolevas töös on lahendatud ka ehitusplatsi plaan, kus on määratud ehituslinnaku suurus ning paiknemine. Samuti on kirjeldatud ajutiste piirdeaedade paiknemine ning ehitusplatsi liiklusskeem. Lisaks on märgitud ehitusplatsi ja selle ümbruses asuvad tähtsamad välisvõrgud ning plaanile on märgitud tööde teostamiseks vajalikud ajutised killustikteed. Generaalplaanil on samuti näidatud ajutiste kommunikatsioonide asukohad. Hoone karkassi montaaži ning pinnasel põrandate ehituse kohta on töö autor koostanud tehnoloogiakaardid, milles on täpselt kirjeldatud tööde käik ning tehnoloogilisi protsesse. Kirjeldatud on brigaadide koosseisud ning välja on toodud tööde teostamiseks kuluv aeg. Tehnoloogiliste kaartide seletuskirju toetavad kirjaliku osaga koos kasutatavad joonised käesoleva töö graafilises osas. Tehnoloogiliste kaartide koostamisel on leitud vastavate tööde jaoks vajalikud mehhanismid, mille parameetrid ning valiku põhjendused on välja toodud eraldi peatükis. Peamiseks tõstemehhanismiks objektil on valitud 8 m veokastiga tõstukauto FM9 hüdrotõstukiga HMF 1820 K5 maksimaalse tõstevõimega 14 t. Töö käigus jõudis autor järeldusele, et EKE NORA normbaaside hindu ja ajanorme kasutades on võimalik leida töö maksumuse ning ajamahukuse suurusjärk, kuid täpsemate tööde puhuks ei ole EKE NORA normbaaside väärtused piisavalt täpsed või töö eripärasid arvestavad. Siiski on neil oluline väärtus õppematerjalidena. Konsultandid on seisukohal, et valdav osa ehitusettevõtteid kasutavad eelarvete koostamiseks ettevõttesiseseid normbaase või pakkumuseelarve meetodit.Nimetus Piiratud juurdepääs Kultuurikatla B-korpuse monoliitbetoon ja katusekonstruktsioonide rekonstrueerimistööd(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Hüüs, Madis; Ramjalg, AnneliKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli lahendada betoonitööde tehnoloogiakaart, katuse montaažitööde tehnoloogiakaart ja ehitusplatsi generaalplaan. Hoone ehitusmaksumuse ja ajanormide hindamiseks on kasutatud EKE NORA andmebaasi ja konsultantidelt saadud andmeid. Koostatud on hoone B-korpuse ehitustööde mahutabel ja eelarveline maksumus, milleks kujunes 2571776 eurot. Lisaks on välja toodud ehituse organiseerimise maksumus, mis on 366315 eurot. Ajagraafiku koostamisel on lähtutud erinevate tööliikide seostest ning ressursivajaduse omavahelise tasakaalu põhimõtetest. Töös välja toodud keerukamate tõstetööde skeemid ja tõstevahendite valikud on täpselt dimensioneeritud vastavalt olemasolevale olukorrale, saavutamaks ehitusmasinate rendilt võimalikult suurt säästu. Betoonitööde raketiseplaanide abil on võimalik raketise ehitamist oluliselt kiirendada, lisaks on abiks ka spetsifikatsioonid, mis kindlustavad selle, et kõik vajalikud detailid oleks operatiivselt olemas. Planeerimise tulemusena on saadud kogu ehitusprotsessi kestuseks 222 tööpäeva ja maksimaalseks tööliste arvuks ehitusobjektil 59. Antud lõputööd saab kasutada Kultuurikatla objektitööde korraldamisel. Lõputöö autor on töö koostamisel saanud kogemusi kogu projekti süstemaatilisel läbitöötamisel ning ühtlasi saanud selge ettekujutuse kogu ehitusprotsessi olemusest ehituse algfaasist lõppfaasini.Nimetus Piiratud juurdepääs Valtsplekk-katuse tehnilised lahendused. Õppematerjal ehitusplekksepa koolituseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kondio, Kalvi; Valge, PriitLõputöö ülesandeks oli koostada juhendmaterjal ehitusplekkseppade koolituse läbiviimise- ning erineva pikkusega kursuste korraldamise toetuseks valtsplekk-katuste vallas. Eesmärgiks oli välja tuua erinevate töös vajaminevate oskuste ja teadmiste rakendamist ning sõlmede korrektset teostust, mis samaaegselt vastaks kehtivale Eesti standardile EVS 920-2:2013 „Katuseehitusreeglid. Osa 2 - Metallkatused. Eelnevalt ei ole Eestis kunagi ehitusplekkseppasid riiklikult õpetatud, kuid märgatavalt on see vajadus olemas. Lõputöö teemaks oleva valtsplekk-katuste ehituse kohta ei ole saada eestikeelsena mitte ühtegi õppematerjali ja teadaolevalt ei ole seda ka mujal põhjalariikides. Antud lõputöö on esimene põhjalikum materjal, mis käsitleb reaalselt valtsplekk-katuste ehitust ja detailide valmistamist alates šabloonide joonestamisest kuni lõpliku sõlme valmimiseni. Iga tööprotsess on esitatud hulgalistel fotodel parema ülevaate saamiseks tööde teostusest ning lisaks on juures selgitav, üksikasjalik õpetusjuhis. Lõputöös on käsitlust leidnud nõuetekohase katuseluugi ehitus, torukoonuse valmistamine ja valtsimine plekipaani ning torudele tugevduskrae valmistamine, korralike korstnaümbruste ehitus kasutades kahte erinevat varianti, katuserennile veesüliti valtsimist, Pittsburghi valtsi kasutamist keerukamate detailide valmistamiseks, Pinalivaltsi kasutuse võimalust ja pleki ülestõstete teostusvariante müüritistele. Lõputöö ei esinda veel täielikult kogu vajaminevat oskusteavet valtsplekk-katuste ehitusest ning seega on vajadus edaspidi veel täiendavate juhendmaterjalide koostamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs VKG Hooldushoone Ehituse Organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Mahl, Einar; Ramjalg, AnneliKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli lahendada Viru Keemia Grupi Hooldushoone ehituse organiseerimine. Tööd koostades on kasutatud EKE NORA ühikhinna ja ajanormide baasi, ehitava hoone projektdokumentatsiooni, konsultantide seisukohti ning ehituse organiseerimise ning tehnoloogia alast kirjandust. Lõputöö raames on töö autor koostanud ehitustööde mahutabeli, milles on leitud mahud töödele, tööde kestvus ajanormide järgi ning tööbrigaadide suurus. Ehituse detailsest eelarvest, mis on saadud Viljandi Metalli AS-i käest on põhjaks mahutabelitele ja kalendergraafikule. Töös on välja toodud ehitustööde korraldamise maksumus ning protsentuaalne osakaal kogu ehituse maksumusest. Ehitustööde mahutabeli põhjal on koostatud ka objekti ehitustööde koondkalendergraafik, milles on töö autor kirjeldanud tööde täpset järjekorda ning määranud kindlaks tööde kogukestvuse, milleks on 299 tööpäeva. Koondkalendergraafikus kajastub ka maksimaalne tööliste arv objektil, milleks on 26 töölist. Käesolevas töös on lahendatud ka ehitusplatsi üldplaan, kus on määratud ehituslinnaku suurus ning paiknemine. Üldplaanile on märgitud ehitusplatsil ja selle ümbruses asuvad tähtsamad välisvõrgud, laoplatsid, soojakud, konteinerid tööriistadele ja prügile. Märgitud on ka ajutised kommunikatsioonide asukohad. Hoone karkassi montaaži kohta on töö autor koostanud tehnoloogiakaardid, milles on täpselt kirjeldatud tööde käiku ning tehnoloogilisi protsesse. Kirjeldatud on brigaadide koosseise ning välja on toodud tööde teostamiseks kuluv aeg. Tehnoloogiliste kaartide seletuskirju toetavad kirjaliku osaga koos kasutatavad joonised käesoleva töö graafilises osas. Tehnoloogiliste kaartide koostamisel on leitud ka vastavate tööde jaoks vajalikud mehhanismid, mille parameetrid on välja toodud eraldi peatükis. Peamiseks tõstemehhanismiks objektil on valitud autokraana Terex AC-60L maksimaalse tõstevõimega 60 t.Nimetus Piiratud juurdepääs Mardi tänav 4 ja 6 ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ruus, Katrina; Ramjalg, AnneliKäesolevas lõputöös on koostatud ehitusplatsi generaaplaan, kus on näidatud töömaa suurus, soojakute ja masinate paiknemine platsil. Kraana töötamise piirkond, ajutiste teede paiknemine. Olemas on liiklusskeem ja välja on arvutatud objekti elektritarbimine ja vajalik veevarustus. Välja on toodud ehituse organiseerimisekulude protsent kogu hoone maksumusest. Koostatud on üldine kalendergraafik ning montaaži- ja katusetöödetööde kalendergraafik. Lahendatud on ka hoone 3 montaažitööde ja katusetööde tehnoloogia kaardid. Töös on toodud ülevaade hoone konstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest. Hoone 3 montaažitöödeks on autor valinud tornkraana Liebherr 280ECH-12. Autor on koostanud ka ehitustööde mahutabeli, kasutades EVS 885:2005 standardset vormi. Eraldi on välja toodud hoone 3 tõstemehhanismide, töölavade ja masinate vajadus ning maksumus. Hinnad on leitud Eesti turul tegutsevate rendifirmade kodulehtedelt. Antud hoonete maksumuseks kujunes 10 263 242.- eurot (ilma käibemaksuta). Lõputöö koostamine andis uusi teoreetilis teadmisi montaaži ja katusetööde kohta. Oluline on et toimuks vooltootmine, et tööd saaksid tehtud väheste vigade ja et ehitusmasinad oleksid optimaalsed. Tööde teostamisel tuleb kindlasti järgida ohutusnõudeid.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti Energia uue elektrijaama biokütuse etteande süsteemi autodelt vastuvõtu sõlme ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Lõhmus, Rauno; Alt, AivarsKäesoleva diplomitöö eesmärgiks oli lahendada Eesti Energia uue elektrijaama biokütuse etteande süsteemi autodelt vastuvõtu sõlme ehitustööde organiseerimine ja betoonitööde tehnoloogia. Töö aluseks on võetud Sweco projekti poolt koostatud tööprojekt. Töö koostamiseks on kasutatud EKE NORA ühikhindade ja ajanormide baasi, erinevaid Eestis kehtestatud standardeid, erialast kirjandust ja töö koostaja kogemusi ning konsultantide soovitusi. Organiseerimise projekti tegemiseks on koostatud mahutabel, kus on leitud tööde mahud, ajanormid ja brigaadide suurused. Sellest lähtuvalt on välja arvutatud ajakulu tööde teostamiseks, mida on vastavalt konsultandi soovitustele vähesel määral muudetud, et kajastada reaalseid olukordi. Organiseerimise üheks osaks on organiseerimiskulude kokku arvutamine, mis käesoleva projekti puhul on 22,6 %. Tööd algavad 01.08.2013 ja tööde kestvuseks on 125 tööpäeva, maksimaalne tööliste vajadus on 27. Organiseerimise projektis on võetud eesmärgiks minimaliseerida tööde teostamise aega ja tööpause, mis tulenevad seadmete paigaldamisest hoonesse. Hoone ehituseks on koostatud monoliitse raudbetooni tehnoloogiakaart. Tehnoloogiakaardis on kirjeldatud võimalikud kitsaskohad betoonitöödes ja antud lahenduskäigud kõikide erinevate konstruktsiooniosade ehituseks. Erilist rõhku on pandud veekindluse tagamisele, sest hoone asub kohas, kus on väga kõrge pinnasevesi. Teiseks tähelepanu kohaks on kaldtee betoneerimine, millele on autor välja mõelnud ühe võimaliku lahendusvariandi. Lõputöö kirjutamise käigus omandas autor laialdased teadmised betoonitööde eripäradest ning võimalikest tehnoloogilistest lahendustest. Samuti näitas autor enda oskuseid välja mõelda tehnoloogia kirjeldusi ja erinevate aspektidega arvestamise võimekust. Kuna Eesti Energia arenguplaanis oli algselt plaan rajada kaks uut elektrijaama, millele tehakse identne kütuse etteande süsteem, oleks olnud võimalik käesolevat tööd kasutada, et tagada uue kütuse etteande süsteemi kiirem ja kvaliteetsem ehitustöö. Samas on selles piirkonnas veel tulevikus plaanitud sarnaseid kütuse etteande süsteeme rajada, mille puhul on võimalik võtta käesolevast tööst erinevaid osi ja rakendada neid reaalses ehituses.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti Rahva Muuseumi võrreldavate monoliitsete konstruktsioonide tööajanormide väljaselgitamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Muttik, Ornella; Alt, AivarsLõputöö autor jälgis konstruktsioonide tootlikkus näitajaid tagasi arvestamise tulemusena ja ka reaalseid tootlikkuse näitajaid. Autori hinnangul ei erinenud kahel viisil välja selgitatud tulemused teineteisest suuresti. Lisaks võib jõuda järeldusele, et püstitatud hüpotees - mida väiksem hind, seda viletsam tulemus ei pidanud paika. Takistused, mis mõjutavad erinevate ettevõtete tootlikust on tarneaegade nihkumised, alamehitatud meeskond, ebapädevad ja erinevate käekirjadega meeskonna liikmed – tekitavad tööde ringi tegemise vajadust, rahaprobleemid, järelevalvega suhtlemise probleemid, probleemid tellijaga ning projekteerijaga. Takistused frontidega – eelnevad tegijad ei ole oma asju veel lõpetanud, või siis on tegemist mõnel juhul mõne sidussüsteemiga, kus asi sõltub kahest ettevõttest. Organiseerimine või siis organiseerimatus – kui nt materjale või mehhanisme pole, siis ei saa enamus juhtudel tööd teostada. Oluliselt mõjutab tootlikkuse efektiivsust tööaja pikkus, vahetustega töö. Autori arvates pikk vahetus ei ole nii efektiivne kui puhanud mehe lühem vahetus. Kindlasti tuleb arvestada puhkepauside ja nende pikkustega - osad suitsetavad pakk päevas, teised aga ei tee suitsu ja teevad terve päev tööd. Autori saadud kogemuse põhjal jälgides kahe erineva alltöövõtja tööprotsesse postide valmistamiseks – peaks postide ehitus brigaadi koosseisus olema kaks inimest, eeldusel, et materjal on ette tellitud ning tõstetehnika on tagatud. Kuid vahest tuleb tööde organiseerimisel opereerida tervik brigaadiga, mis on justkui planeeritud ebaefektiivsus. Olukorras kus tööde mahud ei ole stabiilsed, võib seda ette tulla. Kui on suurem maht ja mehi vähe, võib osutuda kõigile osapooltele kahjulikuks, tähtajad hakkavad venima. Lõputöö koostaja on jõudnud järeldusele, et ettevõttete tootlikus sõltub ettevõtte töökultuurist ning tööprotsessis osalevate inimeste pädevusest ja arvust. Mõnikord suudetakse teha väiksema arvu inimestega rohkem, kui suurema arvu inimeste puhul, sest planeerimistööd, platsil tööde kordineerimine, varustatus jms. on paremini organiseeritud. Samuti määrab tootlikuse ära ka see, kas töölisel on tegemist tunni- või tükitööga. Mõlemal puhul on ITP kaasatus oluline - just koordineeritud tunnitöö on kvaliteedi ja tempo tagamise võti.Nimetus Piiratud juurdepääs Ülemiste kaubanduskeskuse laienduse A-hooneosa ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kaesveld, Mihkel; Alt, AivarsKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli lahendada Suur-Sõjamäe tänav 4 asuva Ülemiste kaubanduskeskuse laienduse A-hooneosa ehituse organiseerimine. Lõputöö alusprojektiks on hoone arhitektuurne ja konstruktiivne tööprojekt. Projektide koostajaks on projektbüroo EA Reng AS. Lõputööd läbivate tööde ajanormide ning ühikhindade leidmiseks on kasutatud EKE NORA vastavat andmebaasi, tehnoloogiaalast kirjandust ja vastava ala konsultantide nõuandeid. Autor on kirjeldanud antud hoone arhitektuurset ja konstruktiivset lahendust vastavalt kasutatud projektdokumentatsioonidele. Põhjalikumalt on tehnoloogiakaartides käsitletud hoone raudbetoonkandekonstruktsiooni montaažitöid ja korruste pealevalude tehnoloogiat ning nende ajalist organiseerimist. Kalenderplaanide koostamisel on lähtutud erinevate tööliikide tehnoloogilisest järjekorrast ning ressursside tagamisest töö teostamisele. Lisaks on üksikasjalikumalt kajastatud ühe jäikusdiafragmana töötava trepikoja montaažikulgu. Ehitusplatsi üldplaanil on kujutatud tervikliku hoone ehitusprotsessi üldist kulgu ning toimivust, arvestades ehitusplatsi iseärasusi. Plaaniliselt on lahendatud ehituslinnaku paiknemine, suurus ning vajalike ettevalmistusalade vajadus. Autoripoolse lahendusega on tagatud ka olemasoleva kaubanduskeskuses töö jätkumine ning klientide ohutus. Ehitusplatsi toimimiseks on autor leidnud maksimaalsed vajadused ressurssidele nagu vesi ja elekter. Lõputöö majanduslikum pool kajastab põhjalikumalt hoone eelarvelist maksumust ja ehitustööde mahtusid. Eitustööde brigaadid on komplekteeritud vastavalt tehnoloogilisele vajadusele ning vastavalt kasutatud ajanormidele on kujunenud hooneosa ehitusprotsessi pikkuseks 592 päeva. Ehitustööliste maksimaalseks vajaduseks konkreetsel ajahetkel kujunes 88 töölist. Vastavalt kasutatud andmebaasile on saadud hoone eelarveliseks maksumuseks 4 995 375 € + km. Ehituse organiseerimise kulude analüüsi kohaselt moodustab organiseerimise maksumus 10,3% eelarvelisest maksumusest ehk 516 880 € + km. Autori brutopakkumushinnaks A-hooneosale kujunes 6 294 173 €.Nimetus Piiratud juurdepääs Tormitoa suvila konstruktiivne projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kuldja, Anre; Lellep, KarinKäesoleva tööga koostati Tormitoa suvila põhiprojekt. Lõputöö käigus teostati arvutused kande- ja kasutuspiirseisundis, vormistati projekti seletuskiri ning valmisid joonised, töö mahtu ei kuulunud vundamentide ega sokli konstruktsioonide arvutused. Konstruktiivselt ei pidanud hoone mõõtmeid, ega kandvaid osasid oluliselt muutma. Ainukeseks muudatuseks kogu projektis oli viilkatuse lahendus, milleks valiti harjatalaga viilkatus. Algne lahendus ilma harjatalata ja terastõmbidega varianti ei tahetud. Ilma harjatalata ja terastõmbidega variant oleks projekti teinud keeruliseks ning riskantsemaks. Samuti leidis arhitekt väljanägemiselt ilusama lahenduse harjatala ja postidega variandile. Arvutuste tulemustena on katusesarikate mõõdud 95x195 mm, harjatala mõõdud 2x70x220 mm. Harjatala arvutustel on lähtutud sellest, et tegu oli C24 tugevusklassiga ja seepärast ei ole võimalik 13,7 m tala ühes tükis saada. Tala tuleb monteerida kahest ristlõikest. Silluste mõõdud on vastavalt erinevatele koormustele 45x95 mm, 45x145 mm ja 70x145 mm. Põrandatalade ristlõike mõõdud dimensiooniti 95x195 mm. Lõputöös lahendati graafiline osa, milles on kuus plaani, üks hoone arhitektuurne lõige, 11 sõlme ning viis konstruktiooni lõiget.Nimetus Piiratud juurdepääs Jahtide hooldus- ja hoiuhalli ehitustööde organiseerimine Kärdlas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kalbus, Erkki-Siim; Alt, AivarsKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli Kärdlasse, Sadama tn 30a krundile ehitatava jahtide remondi- ja hoiuhalli ehitusorganiseerimise projekt, mille raames koostas autor tehnoloogia kaardid betoonitöödele – vundamentide, soklite ning põranda betoneerimine. Lähteandmetena on kasutatud inseneribüroo DAGOpen OÜ detailplaneeringut Sadama tänava 30a kinnistule, KAMP Arhidektid OÜ arhitektuurset projekti ning Kuusiku Inseneribüroo OÜ konstruktiivset projekti. Lõputöös on välja toodud lähteülesandes kajastatava hoone arhitektuurilised ja konstruktiivsed kirjeldused. Kalendergraafiku peatükis on lühidalt kirjeldatud kõikide objektil teostatavate ehitustööde tehnoloogilist protsessi. Kalendergraafiku koostamisel tööde ajalise kestvuse, tehnoloogilise järjekorra ja ressursivajaduse leidmiseks konsulteeris autor BauEst OÜ ehitusdirektoriga. Autor koostas ehitusobjekti ehitusplatsi plaani, millega on näidatud platsil ehitust teenindavate masinate liikumise suunda, materjalide ladustamise ning ajutiste soojakute ala ja ajutiste vee- ja elektriühenduste liitumiskohad ning jaotuspunktide paiknemised objektil. Töö käigus on välja arvutatud ajutise elektri ja vee arvutused ehitusaegseks tegevuseks. Betoonitööde tehnoloogiakaartide välja-töötamisel pidas autor silmas eelkõige töö efektiivsust ning kvaliteeti. Ehitustööde parimaks organiseerimiseks tuleb tööd eelnevalt läbi mõelda ja leida sobivaimad lahendused nende teostamiseks. Tehnoloogiakaartides on välja toodud kolme erineva betoonitööde optimaalseimad lahendused nende teostamiseks koos kirjeldusega, toodud esile kvaliteedi nõuded, töökeskkonna ohutuse- ja iga tööliigi kohta ka tööohutusnõuded ning betoonitöödel kasutatavad ehitusseadmed ja masinad. Lisana on esitatud lõputöös ehituse detaileelarve, mille kogumaksumuseks tuli 705 071 eurot (lisandub käibemaks), millest 3,56% on ehituse organiseerimise kulud. Samuti on lisadena siseviimistluse spetsifikatsioon ja antud objekti tarbeks koostatud töökeskkonnaohutuse plaan ning graafilises osas joonised ja tehnoloogiakaardid.Nimetus Piiratud juurdepääs Jüri Gümnaasiumi juurdeehituse ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Trumsi, Kaspar; Tammaru, EnnLõputöö raames on töö autor lahendanud kraana valiku tornkraana ja autokraana vahel, analüüsides selleks mõlema variandi majanduslikku tasuvust. Hindade arvutamisel on kasutatud kraanade rentimisega tegelevate ettevõtete kehtivaid hinnakirju. Koostatud on kõikide tööde mahtude tabel, võttes aluseks EKE NORA normbaase ning muutes neid vastavalt kogemuslikule tunnetusele. Mahtude tabelist lähtudes on koostatud tööde kalendergraafik, mis aitab ehitusprotsessi kulgu paremini ette kujutada ning on abiks tarnete ja töövõttude planeerimisel. Kalendergraafikust on näha, et 7 kuuga on võimalik teostada kõik ehitustööd, ning hooone tellijale komplektsena üle anda. Maksimaalne tööjõuvajadus on ühel hetkel 96 töölist. Ehitusplatsi üldplaaniga on lahendatud soojakute, laoplatside, ajutiste teede, kraanade, olemasolevate ja vajalike ajutiste trasside paiknemine ehitusplatsil. Kirjeldatud on projektiga kaasnevaid üldkulusid ning projekti juhtimiskulusid. Tehnoloogiakaardid on koostatud montaaži- ning katusetööde kohta. Viimased on vajalikud tööde kiireks ja kvaliteetseks teostamiseks, kuna enne tööde alustamist on läbi mõeldud kõik võimalikud ehituskorralduslikud küsimused ning tööde teostamise ja kvaliteedi mõttes keerulisemad sõlmekohad. Lõputöö koostamine andis uusi teoreetilisi teadmisi montaaži- ja katusetööde kohta. Samuti praktilist kogemust ehitustööde organiseerimisel ning selle jaoks kasutatavate insenerprogrammide kasutamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehituslik eelarvestamine - ohud ja võimalused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Mirka, Marti; Hamburg, PilleLõputöös „Ehituslik eelarvestamine – ohud ja võimalused“ käsitletakse eelarvestamise protsessiga seonduvaid riske ja võimalusi. Uuritakse ohtude tekkepõhjusi, nende hulga vähendamise ning kogu protsessi efektiivsema toimimise võimalusi. Teemakäsitlus hõlmas eelarvestamise tähtsamaid etappe, vaatles tööde olemust, tuvastas olulisemad ohukohad ning pakkus lõputöö kirjutaja kogemuste ja teistele allikatele tuginedes võimalikud lahendused. Tekkinud probleemid on tingitud eelarvestamist läbi viivate töötajate ebakompetentsusest, osaliselt puudulikust kommunikatsioonist ning tehniliste võimaluste vähesusest. Probleemide käsitlemisel lähtuti peatöövõttu pakkuva ehitusfirma eelarvestaja vaatepunktist, kuid probleemide olemus laieneb ka teistele ehitusega tegelevatele ettevõtetele. Hinnapakkumise koostamine peab võimalusel olema motiveeritud meeskonnatöö protsessi algusest saavutamaks parimat tulemust ehk hanke võitmist. Pakkumisprotsessist osavõtvad töötajad peavad teadma, millist panust neilt oodatakse, milliste andmete alusel tööd sooritatakse, mis kuupäevaks on vaja esitada töö tulemus, kuidas ja kelle vahendusel toimub infovahetus. Olulised parameetrid protsessi õnnestumiseks peavad olema selgeks tehtud ja fikseeritud. Tehnilised vahendid on olulised aga mitte peamised. Oluline komponent koostatava hinna kujunemisel konkurentsivõimeliseks produktiks on analüütiline osa. Referentsobjektide rohkus, nende andmete süsteemsus ja lihtsasti kasutatavus on suureks abiks võrdlusmomentide tekkeks ja seeläbi hinna võimalikuks korrigeerimiseks. Oluline on süsteem andmete säilitamiseks ja arhiveerimiseks. Pakkumisega kaasnevad riskid tuleb tuvastada, üles märkida ja hiljem hinnata. Riskide eiramine on ohuks objekti kasumlikule realiseerumisele. Ohtude hindamisest peavad osa võtma nii kontori- kui platsitöötajad, et tekiks võimalikult erinevaid vaatenurkasid, mis annavad aluse diskussiooniks ja objektiivsemaks resultaadiks. Lõputöö autor loodab, et analoogseid teemakäsitlusi võtavad arutada mitmed asjatundjad, sest vajadus selle järgi on ilmne. Kindlasti ei piisa personaalsete kogemuste ja neil baseeruvate lahendite presenteerimisest absoluutse tõena. Kuna tegemist on riigipiire ületava teemaga, võiks eelarvestamisega seonduvad küsimusi arutada rahvusvahelised töörühmad, läbi viia võiks mitmeid küsitlusi ja uuringuid ehitusettevõtete spetsialistide seas ning koguda infot mitmetest riikidest seal esinevate samalaadsete küsimuste ja pakutavate lahenduste kohta.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaubanduskeskuse tasuvusaja kalkulatsioon(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Stepin, Sergei; Pille, HamburgAntud lõputöös on käsitletud OÜ Kantauro tellitud ja AS Nordeconi poolt ehitatava kaubanduskeskuse tasuvusaja arvutust. Kaubanduskeskuse põhilisteks tuluallikateks on järgmised: müügibokside välja rentimine, reklaam ja kommunaalteenuste edasimüük. Põhilisteks iga kuu kuluallikateks tulid järgmised: kindlustusmaksed, tööjõu palgakulu, remondifondi sissemaksed. Analüüsiti eelnevate aastate hindu. Esitati võimalikud investeerimisallikat, milleks on pangad, krediidi asutused ja eraisikute investeering. Kuna krediidi asutused ei finantseeri kinnisvara arendust, siis see variant ei sobinud. Eraisikute investoriteks on võetud Maxima pood ja pangaks valitud SEB. Töös oli eeskujuks võetud Tallinna suurimate kaubanduskeskuste, Rocca al Mare, Kristiine keskus, Magistral ja Ülemiste keskus, majandusaasta aruanded. Tasuvusaega arvutati lihttasuvuse meetodil ja kahel erineval tingimusel. Esimeseks oli variant, kus hoone ehitamist rahastati koostööpartnerite poolt ning teiseks kui võeti laenu pangast ja Maximalt. Tasuvusaegadeks tuli arvutuslikult vastavalt viis ja kümme aastat. Teise finantseerimise varianti puhul suureneb tasuvus rohkem kui kaks korda on põhjendatud sellega, et iga-aastased väljamaksed suurenevad seoses intresside lisandumisega võrreldes esimese finantseerimisvariandiga. Kuigi on tõenäolisem, et projekt viiakse ellu pangalaenu ja Maxima investeeringutega on selle teostamine keerukam ja võtab rohkem aega.Nimetus Piiratud juurdepääs Üksikelamu viimistlusmaterjalide ja tehnoseadmete hinnatav eluiga(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Valler, Mart; Hamburg, AntiKoduostja sooviks on tavaliselt osta korralik kodu. Eeldus on ka, et kinnisvara ost on midagi kindlat ja püsivat. Selliste eelduste ja lootustega, kuid ilma pädeva spetsialisti abita, võime sattuda olukorda, kus mõne aja pärast pole meil kodu ja tagatiseta jäänud pangalaen ootab tasumist. Uurimistöös võtsin ülesandeks analüüsida viimistlusmaterjalide ja tehnoseadmete hinnatavat eluiga. Eluea analüüsis tõin välja materjalide ja seadmete hooldus-, vahetuskorrad ja kulud lihtsustatult, mis on vajalikud hoone väärtuse säilitamiseks ja mille tegemise vajalikkusest ei ole tavaliselt majaomanikul enne mingit infot, kui juba kahju on pöördumatu ja kulutused ületavad taluvuse piiri. Elueaks valisin kõige tavalisema projekti kirjutatava eluea – 50 aastat. Materjalide valiku tegemine on ka lihtsam, kui saame kindlad olla, et ei pea teatud töid enam hoone eluea jooksul uuesti tegema. Ehitusettevõtja valikul on kindlasti vajalik vastavate materjalide paigalduse koolituse läbimine materjali tootja juhendite järgi. Sama oluline on ka järelevalve pidev koolitamine. Kandekonstruktsioonide puhul ei ole vaja teha hoone eluea jooksul lisakulutusi, kui konstruktsioon on ehitatud kvaliteetsest materjalist ja pädeva ehitaja poolt. Tähtis on kogu dokumentatsiooni olemasolu ja kaetud tööde aktid koos fotodega tegelikust olukorrast. Vahetust või korrastamist vajavad kattematerjalid ja nende tööde teostamise tihedus sõltuvalt materjalidest tuleb välja tabelitest. Tehnoseadmete puhul on olukord keerulisem, kuna seadme ostu ja õige paigaldusega ei ole asi veel lõppenud. Seadme seadistamine ja töökorras hoidmine on pidevalt korduv tegevus. See tähendab, et peame leidma usaldusväärse partneri seadme hooldusel aastateks. Ei ole mõistlik seadmeid osta kampaania korras müüjatelt, kellel puudub hoolduspädevus. Tehnoseadmete vahetuse ja hoolduse tõin välja eraldi tabelite kaudu. Tehnoseadmete valikut on raskem prognoosida, kuna me ei suuda ette näha arenguid uute tehnoloogiate arenduses. Torustike ja juhtmete vahetus ei ole vajalik 50 aasta jooksul, kui need on kvaliteetsed ja paigaldus korrektne. 50 aastat on pikk periood ja kaheaastane garantiiperiood ei lahenda neid probleeme, mis maja omamisega kaasnevad. Seega on oluline hakata rääkima hoonete puhul pikemast garantiist ja seadmete puhul tööeast täpsemalt. Garantiiperioodi saame pikendada ainult hästi läbimõeldud projekti puhul. Esimese sammuna tuleb kõrvale jätta vähempakkumine, sest vähempakkumine lähtub ainult ehitushinnast. Ehitushind ei ole ainus kulu hoone eluea puhul. Igal materjalil ja seadmel on eluiga, peame suutma kajastada seda hinnapakkumises. Selle järgi on tellijal võimalik otsustada, kas odavam pakkumine on ikka odavam. Teiseks on vaja hakata teostama paremat järelevalvet, et ei väljastataks ehituslubasid eskiisprojekti või eelprojekti alusel. Põhiprojekti oleks tellijal soovituslik tuua sisse ka tööprojekt, kus saab lahendada materjalid ja seadmed, ning määrata nende eluiga. See kõik võib tunduda hetkel bürokraatia suurendamise sooviga, kuid hoone eluea tagamiseks ei saa jätta neid lahendusi töömehe kanda. Kui meil on projekt poolik, siis tavaliselt on eramaja tellija nõustajaks töömees või seadme müügimees. Millest nemad juhinduvad on raske arvata, aga enamikel juhtudel mitte erialastest teadmistest. Saan uurimistöö võtta kokku mõttega - hoone eluea tagab kvaliteet ja kvaliteedi tagab läbimõeldud projekt.Nimetus Piiratud juurdepääs Puitkonstruktsioonide paigutiste katseline uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Sirk, Simo; Rohusaar, JaanKäesolevas lõputöös käsitletakse puitkonstruktsioonide paigutiste katselist uurimist. Klassikalise ehitusmehaanika ja tugevusõpetuse teooria põhineb Hooke’i seadusel, mis sätestab lineaarse seose koormuse ja selle poolt põhjustatud paigutise vahel. Paraku see seadus, mis sobib küllaltki väikeste mööndustega kasutamiseks mineraalsete materjalide ja terase puhul, on piiratud paljude lisatingimustega, kui koormatavaks materjalideks on polümeerid. Selgub, et ka puit ja puidupõhised materjalid, mille oluliseks koostisosaks on looduslik polümeer tselluloos, deformeerub pikaajalisel koormamisel purustava koormuse lähedase jõuga mittelineaarselt. Lineaarne seos koormuse ja paigutise vahel kehtib vaid suhteliselt väikeste koormuste lühiajalisel rakendamisel. Vaadeldavas lõputöös tehti esimene kokkuvõte TTK ehitusteaduskonna ehitiste õppetoolis tehtud pikaajalisest eksperimentaalsest tööst puitvarraste deformatiivsete omaduste uurimisest. Vaadeldi olukordi, kui muutuvateks suurusteks olid koormuse kestvus, koormuse rakendamise viis ja suurus. Kehtivates normdokumentides on puidu füüsikalis-mehaaniliste omaduste muutust ajas reglementeeritud vaid ligikaudsete arvutusvõtetega, kasutades selleks modifikatsioonitegurit, mille abil teatud olukordades muudetakse arvutustugevuse ja elastsusmooduli väärtusi. Samas on teada, et puittarindite paigutised aja jooksul suurenevad, kusjuures paigutise muutus on ajas sumbuv protsess, mis teatud aja möödudes kustub. On üldiselt teada, et ajas sumbuvate deformatsiooniprotsesside kirjeldamiseks on sobiv kasutada võrrandeid, kus ajateljel on kasutusel logaritmskaala. Nii oli TTK ehitusteaduskonnas plaanitud korraldada pikaajaline eksperiment, et leida puidu füüsikalis-mehaaniliste näitajate muutusi kirjeldatavatesse võrranditesse vajalikke parameetreid. Katsekehadeks olid männipuidust 600 mm arvutusliku pikkusega vardad ristlõikega 12×30 mm. Katsetuste läbiviimiseks oli projekteeritud ja ehitatud spetsiaalne stend, kus sai korraga koormata 8 proovikeha. Koormamiseks olid tarreeritud raskused, mida paigutati selliselt, et varda 300 mm pikkusel keskmisel lõigul tekkis puhtpainde olukord. Paindemomendi poolt põhjustatud varda läbivajumisipaigutist mõõdeti mehaaniliste paigutisanduritega vastavalt ajagraafikule kogu katseperioodi jooksul. Katseperioodi summaarne pikkus kestis neli aastat. 37 Teatavasti sellistes olukordades on mehaanilised andurid elektrilistest ja elektroonilistest anduritest töökindlamad. Elektrilisi andureid kasutati vaid episoodiliselt. Katseandmete töötlemiseks koostati Excel-programmis algoritm, mille tulemusena saadi paigutise graafikud, kus ajateljeks oli logaritmskaala. Vastavalt eeldusele, et paigutise juurdekasv ajas väheneb, saime logaritmskaalal paigutise graafiku, mis oli lähedane sirgjoonele. Meie poolt koostatud võrrandid arvutustugevuse ja elastsusmooduli vähenemiseks vastavalt koormatud aja pikkusele ja paigutise suurusele sisaldavad dimensioonita parameetreid α (arvutustugevuse leidmiseks) ja β (elastsusmooduli leidmiseks). Nende dimensioonita parameetrite katsetulemustest leidmise algoritmi, mis sisaldab paigutiste suurusi koormamise alghetkel ja mingil ajahetkel. Kui α ja β on leitud, on meie poolt loodud algoritmide abil leitav männipuidu oodatav tugevus ja paigutis prognoositaval suvalisel ajahetkel. Meie poolt loodud arvutusalgoritm on heas kooskõlas katsetulemustega. Pikaajalisest katsest võime teha mõned olulised järeldused: 1. Normdokumentides sätestatud tugevus- ja paigutisarvutustes kasutatamiseks soovitatud modifikatsioonitegurid on üldjoontes õiged, kuid nende täpsusklass (vaid üks tüvenumber!) vähegi täpsemate arvutuste jaoks ebapiisav. 2. Pikaajalise konstantse koormusega puitkonstruktsioonide tugevus- ja paigutisarvutustes on normdokumentides toodud arvutuseeskirjad meie arvates liialt ranged. Meie katsetulemuste järgi on männipuidu tugevus- ja jäikusomadused tunduvalt paremad kui normdokumentides vastava tõenäosuskriteeriumiga soovitatavad. 3. Tehnilistel põhjustel jäi puidu katseteseeria niiskes keskkonnas pooleli. Puidu kestvuskoormustega katseid erinevate niiskusrežiimidega võiks uuesti alustada.Nimetus Piiratud juurdepääs Valukoja tn 7 büroohoone ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kliimand, Valter; Tammaru, EnnKäesoleva lõputööga on lahendatud Valukoja tn 7 büroohoone ehitustööde organiseerimine. Lõputöö aluseks on võetud Plesart Stuudio OÜ poolt koostatud arhitektuurne eelprojekt. Lõputöö esimeses peatükis on kirjeldatud objekti lähteandmeid ja ehitustingimusi. Arhitektuurses osas on välja toodud ehitatava hoone arhitektuurne üldlahendus, konstruktiivne lahendus, tuleohutusnõuded, tehnosüsteemid ning hoone tehnilised näitajad. Majandusosas on välja toodud ehituse maksumuse kalkulatsioon. Ehitustööde lühikirjeldus ning tööde mahukuse koondtabel on välja toodud peatükis koondkalenderplaan. Tööde mahukuse koondtabeli alusel on koostatud koondkalendergraafik. Ehituse üldplaani peatükis on kirjeldatud ehitusplatsi korralduslikku poolt, mille kohta on koostatud ka joonis. Lõputöös on määratud ehituse organiseerimise kulude kalkulatsioon ning tõstemehhanismid ehituse läbiviimiseks. Lõputöö viimastes peatükkides on käsitletud töövõtumeetodit ning töö- ja tuleohutusenõudeid. Lõputöös on esitatud hoone IV korruse montaažitööde, monoliitse raudbetoonist karkassi ja katuslae aurutõkketööde tehnoloogiakaardid, kus on välja toodud tööde mahukused, vajalikud masinad, tööde kestvuse graafikud ja tööjõuressursside vajadus. Ehitustööde alguseks on planeeritud 14.04.2014 ning hoone saavutab tuule- ja veetiheduse 8.08.2014. Viimased ehitustööd hoone juures lõppevad 21.10.2014. Kokkuvõtteks võib öelda, et käesoleva lõputöö eesmärk on täidetud vastavalt püstitatud lähteülesandele. Lõputöö koostamine andis käesoleva töö autorile uusi teadmisi ehitustööde planeerimisest ja tehnoloogilistest protsessidest. Lõputöö koostamise käigus sai selgemaks arusaam, kui tähtis on kõikide ehitustööde korralik etteplaneerimine, mille tulemusel on võimalik vältida vigade ja seisakute tekkimist ehitamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Eellõigatud ehk Pre- Cut puitkarkass elementmaja maksumus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tobreluts, Kaie; Hamburg, PilleKäesoleva lõputöö teema on „Eellõigatud ehk Pre-Cut puitkarkass elementmaja maksumus“. Lõputöö eesmärgiks oli Seve Ehituse AS tarbeks uue toote – „Pre- Cut majakomplekt“ hinna kalkuleerimine. Seda tehti firma viie erineva tüüpmaja (Maimu, Kadri, Oulu, Rahu, Mari) läbiarvutamise teel. Hindade kalkuleerimiseks on loodud iga majatüübi kohta Excel tabel, milles kirjeldatakse maja erinevaid puitosasid detailselt. Ühe detaili hind kujuneb tema puidu maksumusest, millele liidetakse saeliini poolt tehtavate lõigete ehk järkamise hind. Iga detaili hinna kujunemine on välja toodud eraldi real. Viie majatüübi läbiarvutamise tulemusena kalkuleeriti erinevate majaosade ühikhinnad (välisseina ruutmeetri hind, siseseina ruutmeetri hind, terrassi ruutmeetri hind, vahelae ruutmeetri hind, fermide jooksva meetri hind ning sarikate jooksva meetri hind). Arvutamisel kasutati kahte levinuimat keskmise leidmise meetodit – aritmeetilist ja kaalutud keskmist. Tulemustest selgus, et kaalutud ja aritmeetilise keskmise tulemused erinesid vähesel määral ning majakomplektide hindade kalkuleerimisel otsustati kasutada kaalutud keskmise teel leitud hindasid. Majakomplekti hinna tarbeks on lõputöös kirjeldatud ogaplaatide pressimise hinna kujunemist, toote pakendamise ja markeerimise hinda. Selgitatud on müügikulude ja firma üldkulude osakaalu suurust majakomplekti lõpphinnast. Lõputöö tulemusena on leitud kõigi viie maja müügihinnad – tüüpmaja Maimu- 6010 €, tüüpmaja Kadri- 6735 €, tüüpmaja Oulu- 9600 €, tüüpmaja Rahu- 7675 €, tüüpmaja Mari- 8240 €. Antud hindu hakkab Seve Ehituse AS kasutama oma müügitöös. Lähitulevikus on firmal plaanis kalkuleerida hinnad lisakarkassile, välis- ja sisevoodrilauale, terrassilaudisele. Samuti on kliendil võimalik majakomplektile juurde osta aknaid, uksi, katusekatet, soojustusmaterjale ja muud vajalikku.