Lõputööd (HE)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (HE) Märksõna "Construction--Building Construction--Construction Economics" järgi
Näitamisel1 - 17 17-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Eellõigatud ehk Pre- Cut puitkarkass elementmaja maksumus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tobreluts, Kaie; Hamburg, PilleKäesoleva lõputöö teema on „Eellõigatud ehk Pre-Cut puitkarkass elementmaja maksumus“. Lõputöö eesmärgiks oli Seve Ehituse AS tarbeks uue toote – „Pre- Cut majakomplekt“ hinna kalkuleerimine. Seda tehti firma viie erineva tüüpmaja (Maimu, Kadri, Oulu, Rahu, Mari) läbiarvutamise teel. Hindade kalkuleerimiseks on loodud iga majatüübi kohta Excel tabel, milles kirjeldatakse maja erinevaid puitosasid detailselt. Ühe detaili hind kujuneb tema puidu maksumusest, millele liidetakse saeliini poolt tehtavate lõigete ehk järkamise hind. Iga detaili hinna kujunemine on välja toodud eraldi real. Viie majatüübi läbiarvutamise tulemusena kalkuleeriti erinevate majaosade ühikhinnad (välisseina ruutmeetri hind, siseseina ruutmeetri hind, terrassi ruutmeetri hind, vahelae ruutmeetri hind, fermide jooksva meetri hind ning sarikate jooksva meetri hind). Arvutamisel kasutati kahte levinuimat keskmise leidmise meetodit – aritmeetilist ja kaalutud keskmist. Tulemustest selgus, et kaalutud ja aritmeetilise keskmise tulemused erinesid vähesel määral ning majakomplektide hindade kalkuleerimisel otsustati kasutada kaalutud keskmise teel leitud hindasid. Majakomplekti hinna tarbeks on lõputöös kirjeldatud ogaplaatide pressimise hinna kujunemist, toote pakendamise ja markeerimise hinda. Selgitatud on müügikulude ja firma üldkulude osakaalu suurust majakomplekti lõpphinnast. Lõputöö tulemusena on leitud kõigi viie maja müügihinnad – tüüpmaja Maimu- 6010 €, tüüpmaja Kadri- 6735 €, tüüpmaja Oulu- 9600 €, tüüpmaja Rahu- 7675 €, tüüpmaja Mari- 8240 €. Antud hindu hakkab Seve Ehituse AS kasutama oma müügitöös. Lähitulevikus on firmal plaanis kalkuleerida hinnad lisakarkassile, välis- ja sisevoodrilauale, terrassilaudisele. Samuti on kliendil võimalik majakomplektile juurde osta aknaid, uksi, katusekatet, soojustusmaterjale ja muud vajalikku.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitise tasuvusanalüüs Tartus asuva kortermaja näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tatter, Sigrit; Hamburg, PilleLõputöö eesmärgiks oli analüüsida Tartus ehitatava korterelamu projekti arendusmaksumust ja selgitada, millisel projektil on eeldus olla lühema müügiperioodiga ning teenida kõrgemat tootlust. Eesmärgi täitmiseks võrdles töö autor olemasolevat ja alternatiivset ligi 10% vähendatud suletud netopinnaga projekti. Analüüsi koostamiseks muudeti olemasoleva korterelamu põrandapinda selliselt, et korterite suurus oleks ligikaudu 45 m2. Lõputöö fookus oli suunatud ehitusmaksumusele, seega uut projekti ei koostatud. Olemasolevatel plaanidel näidati netopinna vähendamisega seonduvad mahumuudatused. Autor uuris lõputöö käigus kinnisvara olemust, müügihinna kujunemist ja kinnisvaraarenduse investeerimisriske. Seejärel kirjeldati uuritavat objekti ja plaaniliste muudatuste läbiviimise põhimõtteid. Teostati uued mahuarvutused alternatiivsele projektile, mille alusel prognoositi olemasoleva projekti eelarve alusel korrigeeritud ehituseelarve. Autor selgitas arendusmaksumuse, investeerimiskulude, arendusprojekti kulude ja tulude sisu ja erinevusi võrreldavate projektide näitel. Projekti tasuvust hinnati elueakulude tasuvusanalüüsi baasil. Lõputöö tulemusena valmis analüüs, mis annab vastuse, millisel kujul oleks otstarbekas projekti teostada, et võiks eeldada kiiremat müüki ja saavutada kõrgeim tasuvus. Käesolev lõputöö annab arendaja küsimusele vastuse, kas ehitades väiksemaid kortereid, muutub müügihind piisavalt madalaks võrreldes olemasolevate korterite müügihinnaga, et seeläbi kiirendada korterite müüki ja vähendada tekkivaid lisakulusid. Ehitusmaksumust ja müügihinda muutes oli oluline säilitada samaväärne tasuvus võrreldes esmase projektiga.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitusinformatsiooni klassifitseerimissüsteemi analüüs ja testimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Abner, Martha; Tammaru, EnnÜheks digitaalehituse populariseerimise võimaluseks on ühtne klassifitseerimissüsteem, mis katab ära kogu ehitise elukaare alates projekteerimise algstaadiumist kuni lammutuseni. Sellisel juhul on vaja kogu ehitustegevust ette planeerida, aga seda vaid kaasates digitaalehitust. Ühtse ja digitaliseeritud lahendusega, mis muudab planeerimisega efektiivsemaks, on võimalik tõsta ka ehitussektori tootlikkust. Lõputöö eesmärk oli uurida, milliseid klassifitseerimismeetodeid hetkel Eestis kasutatakse ja mida muudaks ühtse süsteemi tulek. Samuti oli eesmärk lähemalt vaadata ehitusressursside liigitamist ja selle arusaadavust. Ühtne klassifitseerimissüsteem tagaks kõigile osapooltel on ühtse arusaama, mis teeks kogu suhtlemise lihtsamaks. Samas tuleb arvestada, et ühtse süsteemi loomine on pidev protsess, sest mida aeg edasi, seda enam tuleb turule uusi lahendusi ja uusi võimalusi. Ühtse klassifitseerimissüsteemi puhul peavad olema kaasatud kõik turul pakutavad võimalused ja lahendused, sest seda kasutaksid kõik ettevõtted ja kõik osapooled. Sellest tulenevalt on vaja tagada riigisiseselt kindel töörühm, kes tegeleks pidevalt süsteemi täiustamise ja inimeste koolitamisega. Kõige suuremaks probleemiks võib tekkida juba aastaid tööturul olnud inimesed, kes on harjunud hetkel kasutusel olevate lahendustega. Klassifikaatori loomisel tulekski eelkõige koostööd teha nendega, sest nende kogemuste abiga on võimalik teha täpselt selline süsteem, mis kataks ära kõik elukaare etapid. Töörühmal on vaja välja töötada erinevad õppemoodulid, mida saaks rakendada kõikidel õppeainetel, mis on klassifitseerimisega seotud, näiteks materjaliõpetus, eelarvestamine ja erinevad konstruktsiooniained. Ehitusressursi klassifitseerimise käigus sai kinnitust, et on vaja teha tihedat koostööd erinevate spetsialistidega, sest ainult nemad teavad, millised on turul valitsevad trendid. Teiseks selgus, et masinloetavuse saavutamiseks tuleb kogu protsess teha mudelis, sest 2D jooniste puhul ei ole võimalik sellist süsteemi rakendada. Parima lahenduse saavutamiseks tuleks kasutada võimalikult palju automatiseeritud programme, mis teeks andmete kokku lugemise lihtsaks ja automaatseks, sest vastasel juhul ei tasu ühtne süsteem end ära ning selle kasutusele võtmine on pikk protsess. Selleks, et oleks võimalik teha algust erinevate tarkvarade loomisega, on vaja saada kiiret tagasisidet ehitusvaldkonna spetsialistidelt selle kohta, milliseks antud süsteem kujuneb. Klassifitseerimine ja info kogumine saab alguse juba arhitekti ideest. Arhitekt võib küll kasutada vaid kaht alamklassi, aga klassifitseerimine on saanud alguse. Iga järgnev osapool lisab projekti endale vajalikud alamklassid, millega suureneb täpsustava info osakaal. See tähendab, et iga järgnev tase on võrdne lisainfoga. Tulenevalt soovitud täpsusest tuleb jätkata alamklasside lisamist seni, kuni on saavutatud vajaminev info.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitusinformatsiooni klassifitseerimissüsteemi analüüs ja testimine CoClass näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kaljumets, Tauri; Ulmas, Hannes; Hamburg, PilleEhitussektori tootlikkuse taseme kasv võrreldes teiste majandussektoritega on jäänud väga tagasihoidlikuks nii Eestis, kui ka mujal maailmas. Loodetakse, et digitaalehitus muudab seda trendi. Üheks digitaalehituse võimaluseks on ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi rakendamine. Lõputöö eesmärk oli uurida, kas CoClass klassifitseerimissüsteem on rakendatav Eestis ning kas see hõlmab kogu ehitise elukaart ja on üheselt mõistetav kõigile seotud osapooltele. CoClass on Rootsis arendatav klassifitseerimissüsteem, mis põhineb rahvusvahelistel standarditel. Kuna Eesti ehitussektor on seotud põhjamaadega, siis ühise klassifikaatori kasutamine nii kodu- kui ka eksportturul, aitaks kaasa ehitussektori konkurentsivõime kasvule. CoClass tugevusteks on ka klassifikaatori pidev arendamine ja tõlkimine inglise keelde, mis on headeks eeldusteks selle rahvusvaheliseks kasutamiseks. Teistest klassifitseerimissüsteemidest eristub CoClass omaduste kasutamise poolest, mida on võimalik lisada viitetähisele, kuid peamiselt kasutada tehnilistes dokumentides ning ehitusinfo mudelites. Antud kriteerium võimaldab jälgida ühe ehituskonstruktsiooni komponendi arengut alates kavandamise algfaasist kuni ehituse lõpu ning hoone kasutamiseni. CoClass klassifitseerimissüsteem võimaldab ühise inforuumi teket kõikidele ehitise elukaares osalejatele. Samas CoClass kasutusele võtmine Eestis eeldab, et esmalt luuakse vastavad juhised viitetähiste moodustamiseks ning on olemas täielik inglise ja eesti keelne tõlge antud klassifikatsioonitabelitest. Lisaks tuleks moodustada eesti keelsed juhised ja üldpõhimõtted CoClass tabelite kasutamiseks. CoClass süsteemi on esmapilgul keerukas hoomata ning ilma juhendmaterjalideta on klassifikaatoris raske orienteeruda. Klassifitseerimissüsteemi kehtestades tuleb töö koostajate hinnangul arvestada, et tegu ei ole ühekordse tegevusega, sest CoClass süsteem on pidevas arengus. Seoses sellega peab ka kohaliku organisatsiooni, ehk Eesti riigi tasandil, olema ressurssi, et antud süsteemi pidevalt täiendada, tõlkida KOKKUVÕTE 66 ning huvitatud osapooltele jagada. On teadmata, kui suur on Eesti ehtitusettevõtjate huvi arendada seda koos riigi poolsete esindajatega, kandes ka osaliselt kulusid nagu on hetkel Rootsis. See küsimus eeldaks täiendavat uurimustööd, kus küsitletakse Eesti ehitusettevõtjaid. Kuna CoClass arendatakse Rootsis ning üks peamine osanik antud ettevõtmises on Rootsi Liiklusamet (Trafikverket), eksisteerib mingil määral surve liiklusrajatiste poole kaldumisele. Kui antud süsteem võetakse kasutusele Eestis, võib eeldada, et arvestatakse ka siinsete vajadustega. Samas on CoClass puhul olemas võimalus kasutada sama süsteemi nii hoonete kui infrastruktuuri objektide klassifitseerimiseks. CoClass testimisel korterelamu tööprojekti näitel saab välja tuua, et kogu vajalik info hoone seinte, katuslae ja hoones paikneva korteri klassifitseerimiseks oli tööprojektis tervikuna, kombineerides 2D jooniseid ja mudelit, olemas. Igale seina, katuslae ja korteri komponendile oli võimalik anda kordumatu ja unikaalne kood sellise detailsuse tasemega, nagu vajalik. Testimise käigus ei olnud kättesaadavad veel CoClass töötulemuste ja tegevuste tabelid, mistõttu seda CoClass osa antud töö käigus polnud võimalik testida. Testimise ajal tekkinud küsimuste lahendamisel olid CoClass arendusmeeskond ja ÜKS projekti meeskond töö koostajatele igakülgselt abiks, vastates operatiivselt küsimustele, jagades töödokumente ning kutsudes töö koostajaid töökoosolekutele. Testimise käigus sai kinnitust, et CoClass klassifikaator on väga paindlik. Viitetähist saab kombineerida ja kasutada vastavalt vajadusele ja vastavalt elukaare etapile. Võimalik on anda viitetähis üksikule elemendile, näiteks köögiventilaatorile, näidates samal ajal ära ka selle paiknemise hoones ja ruumis. CoClass kasutamine saab olla eelkõige mudeli põhine. See tingib vajaduse muuta lähenemist, kus joonised on märgatavalt detailsemad kui mudelid. Mudelis peab olema info, mida erinevad osapooled võivad projekti erinevatel eluetappidel vajada. Tuleb teadvustada, et kohalikke hoone kavandamise ja rajamise traditsioone tuleb mingil määral muuta. Näiteks käsitletakse Eestis vett ja kanalisatsiooni või kütet ja jahutust tavaliselt koos ning loetakse ühte süsteemi, CoClass käsitleb ja vaatleb neid eraldi süsteemidena. CoClass kasutajamugavuse ning kasutusele võtmise määrab tarkvara tootjate võimekus teha Eestis kasutusel olevatele ehitusinfo mudelite loomise programmidele täiendusi või rakendusliideseid, mis võimaldavad määrata viitetähiseid programmis. Lõputöö koostamise ajal vastavad programmid veel 67 oma arenduse polnud nii kaugel, et neid oleks saanud kasutada. Ilma vastavate programmideta on CoClass kasutamine väga keerukas ja ajamahukas. CoClass süsteemi efektiivseks ja ehituse eluea üleseks kasutamiseks on vaja igas etapis automatiseeritud programme, mis suudavad kasutada ehitusinfo mudelis olevat infot ning tekitada nendest igale osapoolele vajalikud korrektselt sorteeritud andmed. Eelarvestajal on vajadus tekitada automatiseeritult mahtude tabeleid, peatöövõtjal programmi, mis süsteemide kaupa järjestab hoone osad, haldajal programmi, mis ehitusinfo mudelist võtavad välja hooldusgraafikud ning -tööd. Selle võimalikkust ei oska töö autorid hinnata, küll aga loob CoClass klassifitseerimissüsteem selleks eeldused - kõik on jaotatud klassidesse, omavad individuaalseid viitetähiseid ning võimaldavad teoreetiliselt infot töödelda ning sorteerida. Töö koostajad leiavad, et kulude vähenemine klassifikaatori kasutamisel saab toimuda läbi materjalide kokkuhoiu, vigade vähenemise, parema ehituse planeerimise ja läbipaistvuse suurenemise. Samas tuleb teadvustada, CoClass juurutamisel võivad kulud kasvada ehituse kavandamise faasis lisanduva töömahuga mudelite koostamiseks. Antud töö koostamise käigus kogutud informatsioonile tuginedes sai teatud mööndustega kinnitust hüpotees, et CoClass võimaldab olemasolevatest klassifitseerimissüsteemidest kõige paremini ühise inforuumi teket kõikidele ehitise elukaares osalejatele. Mööndusi tuli teha tulenevalt asjaolust, et reaalselt polnud võimalik testida, ega kontrollida süsteemi terviklikku toimimist ehitise elutsükli üleselt. CoClass kasutuselevõtu osas Eestis tuleb antud ajahetkel teadvustada, et süsteem pole veel valmis kujul kasutatav. Puudu on veel töötulemuste tabelid ja tegevuste tabelid. Töö autorite ettepanek on jätkata CoClass testimist töötulemuste ja tegevuste tabelitega, saamaks täiendavat kinnitust CoClass süsteemi kasutatavusele Eestis.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehituslik eelarvestamine - ohud ja võimalused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Mirka, Marti; Hamburg, PilleLõputöös „Ehituslik eelarvestamine – ohud ja võimalused“ käsitletakse eelarvestamise protsessiga seonduvaid riske ja võimalusi. Uuritakse ohtude tekkepõhjusi, nende hulga vähendamise ning kogu protsessi efektiivsema toimimise võimalusi. Teemakäsitlus hõlmas eelarvestamise tähtsamaid etappe, vaatles tööde olemust, tuvastas olulisemad ohukohad ning pakkus lõputöö kirjutaja kogemuste ja teistele allikatele tuginedes võimalikud lahendused. Tekkinud probleemid on tingitud eelarvestamist läbi viivate töötajate ebakompetentsusest, osaliselt puudulikust kommunikatsioonist ning tehniliste võimaluste vähesusest. Probleemide käsitlemisel lähtuti peatöövõttu pakkuva ehitusfirma eelarvestaja vaatepunktist, kuid probleemide olemus laieneb ka teistele ehitusega tegelevatele ettevõtetele. Hinnapakkumise koostamine peab võimalusel olema motiveeritud meeskonnatöö protsessi algusest saavutamaks parimat tulemust ehk hanke võitmist. Pakkumisprotsessist osavõtvad töötajad peavad teadma, millist panust neilt oodatakse, milliste andmete alusel tööd sooritatakse, mis kuupäevaks on vaja esitada töö tulemus, kuidas ja kelle vahendusel toimub infovahetus. Olulised parameetrid protsessi õnnestumiseks peavad olema selgeks tehtud ja fikseeritud. Tehnilised vahendid on olulised aga mitte peamised. Oluline komponent koostatava hinna kujunemisel konkurentsivõimeliseks produktiks on analüütiline osa. Referentsobjektide rohkus, nende andmete süsteemsus ja lihtsasti kasutatavus on suureks abiks võrdlusmomentide tekkeks ja seeläbi hinna võimalikuks korrigeerimiseks. Oluline on süsteem andmete säilitamiseks ja arhiveerimiseks. Pakkumisega kaasnevad riskid tuleb tuvastada, üles märkida ja hiljem hinnata. Riskide eiramine on ohuks objekti kasumlikule realiseerumisele. Ohtude hindamisest peavad osa võtma nii kontori- kui platsitöötajad, et tekiks võimalikult erinevaid vaatenurkasid, mis annavad aluse diskussiooniks ja objektiivsemaks resultaadiks. Lõputöö autor loodab, et analoogseid teemakäsitlusi võtavad arutada mitmed asjatundjad, sest vajadus selle järgi on ilmne. Kindlasti ei piisa personaalsete kogemuste ja neil baseeruvate lahendite presenteerimisest absoluutse tõena. Kuna tegemist on riigipiire ületava teemaga, võiks eelarvestamisega seonduvad küsimusi arutada rahvusvahelised töörühmad, läbi viia võiks mitmeid küsitlusi ja uuringuid ehitusettevõtete spetsialistide seas ning koguda infot mitmetest riikidest seal esinevate samalaadsete küsimuste ja pakutavate lahenduste kohta.Nimetus Piiratud juurdepääs Erinevate konstruktsioonide eelarve analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Venski, Simo; Hamburg, PilleTänapäeval, mil ehitusmaterjalide valik on väga lai, pööratakse üha rohkem tähelepanu hinna ja kvaliteedi suhtele, et leida optimaalseim lahendus. Käesoleva lõputöö teema „Erinevate konstruktsioonide eelarve analüüs“ aktuaalsus peitub selles, et nii inseneridele, ehitajatele kui ka klientidele on oluline teadmine erinevate materjalide maksumuse ja kvaliteedi suhtest. Lõputöö eesmärgiks on võrrelda erinevate välisseinte ja katuse konstruktsioonide materjalide omadusi ja hindasid 2016. aasta seisuga Kakumäel Sikuti tänaval asuva eramaja näitel. Hoone kohta on autor lõputöös esitanud eelnevalt peatöövõtja poolt koostatud detailse eelarve. Suur osa hoone hinnast moodustab kandvate välisseinte ja katuse maksumus, mistõttu on uuritud just nende konstruktsioonide erinevaid lahendusi, et leida parim võimalikest. Lõputöös võrreldi autori poolt valitud kandvate välisseinte, soojustuse ja välisviimistluse materjale ning on arvestatud, et siseviimistlusmaterjalid on kõikides konstruktsioonides ühesugused. Lisaks on võrreldud katuse põhikonstruktsiooni, soojustust, katusekattematerjale 20- kraadise kaldega kelpkatuse ja lamekatuse korral. Kõik töös esitatud mahud on koostatud objekti põhiprojekti jooniste põhjal ning hindade kalkuleerimisel on kasutatud Eke Nora andmebaasi. Autor on võrrelnud peatöövõtja ja enda poolt koostatud eelarvet ja mahte. Analüüsist selgus, et materjalide valimisel tuleb arvestada nii materjali omadusi, hindasid kui ka välisviimistluse puhul väljanägemist. Materjalide võrdlusest selgus, et kandva seina materjalidest kõige soodsam ruutmeetri hind on 150*100 mm puitkarkassil 14,5 € ning kõige kallim hind 250 mm silikaattellisel 121,8 €. Soojustusmaterjali osas on soodsaim valik vahtpolüstüreen 9 €/m2. Klaas- ja kivivilla maksumus on 11 €/m2. Välisviimistlus materjali parimaks lahenduseks on voodrilaud 19,2 €/m2 ning kulukaimaks fassaaditellis 70 €/m2. Katuse kandekonstruktsiooni valides on soodsaim lahendus katuslae ribipaneelid 21,4 €/m2 ning katuse kattematerjali valides kummibituumen. Mahuarvutuse võrdlusest tulid olemasoleva objekti ja autori poolt arvutatud mahud samaväärsed. Objekti seinte maksumus kokku on samaväärne autori alternatiivse seina kulukaima valikuga. Antud hoone katus on 6600 € soodsam kui autori poolt valitud kulukaim katus. Analüüsist selgus, et otstarbetu on teha soojustust koos puitkarkassiga kui on plaan välisviimistluseks valida puhasvuukmüüritis või plokkmüüritisel olev krohv. Puhasvuukmüüritisest välisviimistlus tuli mitu korda kallim puitlaudisest. Viimase puuduseks on pidev hoolduse ja kaitse vajadus. Antud hoone puhul lisanduksid puitlaudisele suuremad hoolduskulud. Autor soovitab madala eelarvega eramu ehitajale puitkarkassmaja, mille välisviimistluseks on puitlaudis. Kõrgema eelarvega eramu ehitajale enda poolt valitud plokkseina mille soojustuseks on ilma puitkarkassita kivivill ja välisviimistluseks puhasvuukmüüritis. Neljast valitud katuse lahendusest soodsaim on ehitada monteeritavatest õõnespaneelidest katus, mille peal asetseb keramsiitkruus, kivivill, betoonist tasanduskiht ja kahe kordne kummibituumen kate. Antud konstruktsiooni ruutmeetri hind on 9€. Parimat võimalikku lahendust seinte ja katuste ehitamiseks on keeruline välja pakkuda, kuna inimeste maitsed on erinevad. Samas tasuks igal eramaja ehitust planeerival inimesel läbi mõelda, kas kõige soodsam lahendus on alati kõige parem. Autor usub, et lõputöö analüüsi tulemused on kasulikud nii eramaja ehitust planeerivatele inimestele, kui ka töövõtjatele. Lisaks on antud lõputööd võimalik kasutada teiste alternatiivsete materjalide nagu vahelaed, põrandad, siseviimistlus ja küte, edasi uurimiseks ja analüüsiks.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaubanduskeskuse tasuvusaja kalkulatsioon(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Stepin, Sergei; Pille, HamburgAntud lõputöös on käsitletud OÜ Kantauro tellitud ja AS Nordeconi poolt ehitatava kaubanduskeskuse tasuvusaja arvutust. Kaubanduskeskuse põhilisteks tuluallikateks on järgmised: müügibokside välja rentimine, reklaam ja kommunaalteenuste edasimüük. Põhilisteks iga kuu kuluallikateks tulid järgmised: kindlustusmaksed, tööjõu palgakulu, remondifondi sissemaksed. Analüüsiti eelnevate aastate hindu. Esitati võimalikud investeerimisallikat, milleks on pangad, krediidi asutused ja eraisikute investeering. Kuna krediidi asutused ei finantseeri kinnisvara arendust, siis see variant ei sobinud. Eraisikute investoriteks on võetud Maxima pood ja pangaks valitud SEB. Töös oli eeskujuks võetud Tallinna suurimate kaubanduskeskuste, Rocca al Mare, Kristiine keskus, Magistral ja Ülemiste keskus, majandusaasta aruanded. Tasuvusaega arvutati lihttasuvuse meetodil ja kahel erineval tingimusel. Esimeseks oli variant, kus hoone ehitamist rahastati koostööpartnerite poolt ning teiseks kui võeti laenu pangast ja Maximalt. Tasuvusaegadeks tuli arvutuslikult vastavalt viis ja kümme aastat. Teise finantseerimise varianti puhul suureneb tasuvus rohkem kui kaks korda on põhjendatud sellega, et iga-aastased väljamaksed suurenevad seoses intresside lisandumisega võrreldes esimese finantseerimisvariandiga. Kuigi on tõenäolisem, et projekt viiakse ellu pangalaenu ja Maxima investeeringutega on selle teostamine keerukam ja võtab rohkem aega.Nimetus Piiratud juurdepääs Korterelamute ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lall, Alan; Anneli, RamjalgLõputöö käigus koostati ehitustööde organiseerimise projekt kahele neljakorruselisele korterelamule. Töö majandusosas pandi kokku ehituse eelarve, millest ilmnes, et hoonete ehitusmaksumus ilma käibemaksuta on 3 244 779 €. Hoone ehitusmaksumuseks brutoruutmeetri kohta koos käibemaksuga saadi 915 €/m2. Lisaks analüüsiti tööde organiseerimise kulude osakaalu kogu ehitusmaksumusest, milleks on 9,8%. Eelarvest pärinevate mahtude, ajanormide ja tööliste arvu alusel koostati koondkalenderplaan ja tööjõugraafik. Ehitustööd algavad 29.06.2020 ja lõppevad 06.08.2021 ehk tööde kestvuseks saadi 282 tööpäeva või ca 13 kuud. Tööjõugraafikust selgus, et kõige tööjõumahukamal perioodil töötab platsil 51 ehitajat. Eelneva info põhjal viidi läbi ehitusplatsi ruumiline planeerimine. Ehitusplatsi üldplaanile paigutati ehituslinnak, teed ja laoplatsid ja ajutised kommunikatsioonid. Paika pandi liiklusskeem. Lisaks arvutati ehitustööde vee- ja elektrivajadus kõige ressursimahukamal hetkel ning dimensiooniti selle alusel ajutised veetrassid ja peakilbid. Tehnoloogiakaartide seletuskirjades kirjeldati detailselt vaia- ja müüritöödel läbiviidavad tegevusi, tööjaotust ning jälgitavaid kvaliteedinõudeid ja tööohutusabinõusid. Vaiatööde tehnoloogiakaardi graafilises osas toodi vaiamiskäik ja rostvärgi raketise ehitamise aluseks olev plaan. Müüritööde tehnoloogiakaardi graafilises osas kirjeldati müüritise armeerimist ja betoneerimist.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuressaares Lasteaia tänav 8 asuva korterelamu eelarve analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Väli, Vello; Hamburg, PilleKäesolev lõputöö koostati Kuressaares, Lasteaia tn 8 asuva hoone korterelamuks renoveerimise kohta. Töö käigus arvestati välja teostatavate tööde mahud ja koostati detailne ehitusmaksumuse eelarve. Detaileelarves toodud andmest sai ülevaate ehitusmaksumuse kujunemisest, ehitustööde otsekuludest ja ehitusele kuluvast ajast. Uuriti kolme erinevat välisseinakonstruktsiooni lahendust. Selgus, et projektijärgne välispiire ei vasta kehtivatele energiatõhusus miinimumnõuetele. Ehitusmaksumuse, soojapidavuse ja ehituse ajakulu arvesse võttes on kõige optimaalsem ehitada täielikult uus seinakonstruktsioon. Seda juhul, kui ei teki vastuolu hoonele esitatud muinsuskaitseliste eritingimustega. Töös koostatud tasuvusarvutused on tehtud võrdluse saamiseks erinevate kapitali hindadega ning kalkulatsioonid on teostatud nüüdisajameetodit kasutades. Suurim nüüdisväärtus tekib väljaehitatud korterite müügiobjektina realiseerides. Kuna planeeritud müügiperiood on küllalt lühike (3 aastat), on sellega kaasnevad riskid minimaalsed. Pärast antud investeeringu realiseerimist saab investor vabaneva kapitali kiirelt uuesti investeerida. Investori esialgne plaan korterid rendipindadena välja ehitada, ei ole kasumlik. Sellise tegevuse tasuvusperiood on u 30 aasta jooksul. Et ehitus- ja investeerimisperiood kulgeks sujuvalt, on oluline enne investeeringu tegemist ja reaalsete ehitustöödega alustamist, eelnev projekti ettevalmistustöö. Tellijal tasub panustada rohkem aega ja rahalisi vahendeid hoone põhjalikule projekteerimisele, säästlikele ehituslahendustele, ehitushinna kalkuleerimisele ja projekti tasuvuse analüüsile.Nimetus Piiratud juurdepääs Kurna tee 14 ehitushanke analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Allvee, Sander; Hamburg, PilleEhitushankes osalemisel peab ehitaja olema võimeline hindamaks tellija poolt koostatud pakkumist ning sellest tulenevaid võimalike tekkivaid ohte. Vastavalt ehitusprojekti staadiumile tuleb varuda kannatust ja võimalusel aega, et koostada hinnapakkumine, mis oleks konkurentsivõimeline. Kui tellija peaks koostama etteantud mahutabeli koos tehtavate töödega, on otstarbekas kontrollida etteantud mahtusi. Mahtude mittekontrollimisel võib tekkida vastuolu ehitise ehitamisel ning kasumi eesmärgil töötamine võib tekitada kahjumi. Mahtude arvestamisel peab olema kõigile osapooltele ühesed arvutamise reeglid. Vältimaks hilisemaid pretensioone ning kõik osapooled peaksid olema võimelised mõistma mahtude tulemust. Selleks peavad olema kõikidel osapooltel ühised arusaamad mahtude arvestamisel ning Eestis sobib selleks kõige rohkem EVS 885:2005. Kui peaks olema ühised kokkulepitud reeglid siis peaksid kõik seda jälgima ning kui leitakse vajadus reegeleid muuta siis tuleb informeerida kõiki osapooli sellest. Hinnapakkumise koostamise võitmise eelis on sobiv hinnapakkumine, kus tellija on suuteline finantseerima ehitise maksumust ning ehitaja on võimeline teostama antud pakkumisega ehitamist. Elementaarne on, et hinnapakkumise esitaja teeb pakkumise kasumi eesmärgil. Hinnapakkumise eeldus on täpsed ühikhinded, mis igal ehitusettevõttel võiks olla ühises andmebaasis. Ühikhinded võiks olla eraldi toodud välja vastavalt objekti keerukusele ning kas pakkumine oli edukas või mitte. Selline andmebaas vähendaks oluliselt tööd tulevikus ning vajadusel saaks kasutada hinnapakkumisel orienteeruva ühikhinda. Vahel peab eelarvestaja võtma riske, et võitja ehitushange, enamasti tehakse seda ehitise eskiisi või eelprojekti staadiumis, kus kõik lahendused ei ole selged. Eke Nora normbaasi saab kasutada hinnapakkumises, kuid kajastatav hind peaks olema eelnevalt eelarvestaja poolt analüüsitud, kas antud ühikhinna eest on ettevõte tööd võimeline teostama.Vastavalt kasutatavale Eke Nora andmebaasile, tuleb arvestada, et enamus töid on turuhinnast erinevad ning Eke Nora hindade põhjal hinnapakkumise koostamine võib erineda 36 konkurentide ühikhinnetega. Eke Nora on andmebaas, mida saab kasutada õppetöös või vajadusel tellijale selgituseks, hindade võrdluseks. Analüüsides Eke Nora andmete poolt koostatud hinnapakkumist esitatud pakkumisele tulid hindade suurusjärgud samaväärsed. Hanke võitnud ehitusfirmaga võrreldes oli aga protsentuaalne vahe liiga suur. Autori arvab isiklikult, et Eke Nora ühikhinded on konkurentsivõimelised, kuid eelarvestaja peab korrigeerima hindeid vastavalt objekti keerukusele. Samas leiab autor, et hanke võitnud ehitusettevõtte maksumus tuli liiga mada ning lisatöödega küsiti tellijalt raha juurde. Esitatud pakkumine mis kaotas tuli aga liiga kallis ning maksumuse. Täpne maksumus tuli autori arvates ligikaudu töö autorile antud kaotatud ja hanke võitnud pakkumise vahel. Paraku ei saa autor tugineda oma arvamusele ega kindel olla, kas antud ehitus-projekteerimishanke võitnud hinnapakkumine on õige või vale. Eke Nora põhjal hinnata ehitushanget on keeruline, kuna normbaas on ainuke kättesaadav hinnainfo, millega antud ehitushanget oli võimalik võrrelda. Ehitusettevõtted võiksid teha hariduse parandamise eesmärgil rohkem koostööd koolidega, et vähendada teooriat ning koolis õpetatavast oleks reaalselt kasu ka tulevikus nii ehitusettevõtetele, kui tudengitele. Probleem esineb ehitusettevõtete valmidusest teha mitte koostööd koolidega, kartes firma siseinfo sattumis kolmandate osapoolte kätte. Antud probleem on selge, miks ehitusettevõtted ei soovi teha koostööd koolidega kartes konkurentsieelise kaotamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Kutseõppe võimaluste vastavus ehitustööturu arenguvajadustele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Nappir, Allar; Tammaru, EnnKäesolev uurimistöö keskendub ehitusharidusega spetsialistide vajaduse hindamisele ehitusektori vajadusest lähtuvalt, eristades vajadust nende järele alleriala alusel konkreetse objekti näitel. Autori eesmärgiks oli uurida, kas kutseõppeasutute ehituseriala lõpetanute oskustööliste hulk on piisav ehitussektori tööjõu vajaduse rahuldamiseks. Autor jõudis järeldusele, et lõpetajate erialade osakaal ei ole kooskõlas tööturul vajaminevate erialade osakaaluga. Töö eesmärgi saavutamiseks kaardistas autor kutseõppeasutused, nende arengusuunad ja tõi välja eelnevalt tehtud uuringud. Üheksa aastat järjest lõpetab ehituse õppekavarühmade raames vastuvõetud õpilastest 54,86-86,94%. Samas võttes arvesse sündide arvu suurt kukkumist 1988 aastal- ja neli aastat peale seda ning asjaolu, et see number püsib tänapäevani. Autori seisukohalt ei ole sel juhul enam võimalik kutseõppeasutustesse rohkem õppureid vastu võtta, vaid tuleb rakendada meetmeid lõpetajate protsendi tõstmiseks. 2015/2016 õppeaastal õpetab ehituse õppekavarühmade raames õpilasi 18 õppeasutust, millest pooled õpetavad ainult ühte,- kahte- või kolme ehituse õppekavaainet. Sellisel viisil koolitamine ei ole ökonoomne, kvaliteetne ja pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Järgmisena toob autor uurimistöös välja vajalike oskustööliste osakaalu ehituses, milline on ehitusametite protsentuaalne osakaal ühe hoone ehitamisel. Selleks, et välja selgitada vajaminevate ehitusametite protsentuaalset osakaalu ühe hoone ehitamiseks objektil, analüüsib autor lõputöid, mis on koostatud perioodil 2006-2016 Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis teemal ehitusorganiseerimine mingi objekti näitel. Lõputööde valiku kriteeriumiks oli organiseerimise projekt, mis hõlmab kogu ehitust objektil. Analüüsitud hooned on kolme- ja enamkorruselised monoliitsest raudbetoonist või monteeritavast raudbetoonist elu- ja mitteeluhooned. Eluhoonetena on uuritud korterelamuid ja mitteeluhoonetena on uuritud äri- ja büroohooneid. Esiteks soovib autor välja selgitada eelnimetatud hoonete ehitamise näidete baasil, milline on ehituseriala ametite töötajate protsentuaalne osakaal ühe ehitusobjekti valmimisel. Teisena on eesmärk võrrelda ühe hoone ehitamiseks vajalike ehitustööliste protsentuaalset osakaalu kutseõppeasutuste lõpetanute arvuga. Lõputööde analüüsi tulemusel on vajamineva tööjõu osakaalude vahemikud raudbetoonist kandekonstruktsiooniga elu- ja mitteeluhooned puhul: kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja 21-28%, ehituspuusepp 42-50%, ehitusviimistleja 11-17% ja keskkonnatehnika lukksepp 14-18%. Saadud tulemuste võrdlemisel kutseõppeasutustesse vastuvõetud õpilaste osakaaluga: kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja 24-33%, ehituspuusepp 7-10%, ehitusviimistleja 50-57% ja keskkonnatehnika lukksepp 9-10% selgub, et suure osakaaluga koolitatakse üle ehitusviimistlejaid ja seda kõikide teiste erialade arvelt. Olenemata sellest, et tööturule siseneb iga-aastaselt kuni 700-800 ehitusvaldkonna oskustöölist ei ole lõpetajate kvalifikatsioon allerialade osas ehitusektoris vajaminevate ehitusametite osakaaluga kooskõlas. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et kutseõppeasutuste poolt pakutud võimalused erialade lõikes ei vasta hetkel ehitustööturu arenguvajadustele. Uurimistööle seatud eesmärgid on täidetud. Analüüsitud akadeemiliste lõputööde põhjal on kinnitatud oskustööliste vajadus mitmete arvutustega. Kutseõppeasutuste tänased võimalused allerialade õpetamiseks on samuti kinnitatud mitmete arvutustega ja tulemused hoiavad selget kuju. Ehitus valdkonnas töötades kinnitab uurimistöö autor analüüsitud tulemusi hetkel tööturul toimuvaga. Uurimistöö andmete õigel kasutamisel ja edasi arendamisel on võimalik suured muutused läbi viia.Nimetus Piiratud juurdepääs Põhkkonstruktsioonide standardiseerimine ja tasuvuse analüüs võrreldes standardkonstruktsiooniga puitkarkassmaja vahel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Soots, Indrek; Hamburg, PilleVõrreldes standardset puitkarkass- ning põhkkonstruktsiooni, on analüüsist selgunud, et põhkkonstruktsioonide maksumus ei ole palju kõrgem täna laialdaselt kasutuses olevatest standardsetest puitkarkasskonstruktsioonidest, kuid asendades peamist CO₂ jalajälge suurendavat materjali mineraalvilla põhupakkide ja lambavillaga, on võimalik saavutada oluliselt ökoloogilisem hoone. Elueakulude võrdluses olenevad kulud viimistlusest, savikrohvi hooldus on kulukam. Põhkkonstruktsioonidel on potentsiaali saada alternatiiviks puitkarkass standardkonstruktsioonide kõrval, kuna kombineerides puitkarkassi ja looduslikke soojustusmaterjale, on võimalik saavutada soodsaimate kuludega ökoloogilise jalajäljega hoone. Tihtipeale pole hoone planeerimisel kaalukeeleks enam maksumus, vaid hea sisekliima, ökoloogilisus, säästlikku ning seda annab suurepäraselt teostada põhkkonstruktsioonidega. Parimaks ökoloogilisuse/maksumuse suhteks võiks lugeda kõrgete asjastunud energiaga materjalide asendamisega looduslike vastu nagu näiteks mineraalvill põhksoojustuse vastu. Ökoloogiliste materjalide kasutamine on seda enam populariseeruv, kui levib standardsete ökotoodete tööstus, mis võimaldaks kasvatada effektiivsust ehituses. Konstruktsioonide ja nende toimivuse väljatöötamine on esimene etapp ja tehtu töö kogemus viitab selle võimalikkusele.Nimetus Piiratud juurdepääs Raudbetoonkarkassi ehitamine, võrdlus- ja asendamisvõimalused Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kivimeister, Lauri; Lauri, PikkpõldKäesolevas lõputöös on vastavalt lähteülesandele uuritud Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone raudbetoonkarkassi konstruktsioone, toodud võrdlused teiste Eestis ehitatud hoonete analoogsete tehniliste lahendustega ja pakutud alternatiivsed võimalused, mis tagaksid ressursside efektiivsema ning ratsionaalsema kasutamise Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitustegevusel. Erinevate konstruktsioonide võrdlusi koostades on selgunud, et Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone projekteerijate poolt paljud üledimensioneeritud raudbetoonkonstruktsioonid nõuavad ehitusprotsessis oluliselt suuremat materjali-, aja- ja tööjõukulu, mis muudavad ehituse maksumuse kallimaks. Samuti on loodud arhitektuurelemente, mis paiknevad piiratud juurdepääsuga ruumides ning on vaadeldavad vaid muuseumi töötajate ja ventilatsiooniseadmete hooldajate poolt, kuid ruumide kasutuse seisukohalt on tegemist ebaratsionaalsete lahendustega. Eestis varem ehitatud analoogseid hooneid uurides võib järeldada, et hoonele vajalik stabiilsus ja kandevõime on tagatav saledamate ning kergemate konstruktsioonidega. Saadud kogemuse põhjal saab järeldada, et ehitatava muuseumihoone vahelaed oleks mõistlik teostada monteeritavatest elementidest, mis säästaks aega ja muudaks ehituse tervikuna odavamaks. Ehitustegevuse ajal ilmastikust tingitud mõjutegureid on sel juhul samuti vähem. Lõputöös on ehitatava Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone raudbetoonkonstruktsioonidele kulutatavate ressursside maht arvutatud nii reaalsetes tingimustes ehitades kui konstruktsioonide alternatiivset lahendust kasutades ning toodud välja konkreetsed näitajad, mis tõestavad ressursside efektiivsemaid kasutusvõimalusi. Lõputöö koostamisega paralleelselt sama muuseumihoone projekti elluviimine ja igapäevaselt objektil selle hoone praktiline ehitamine on aidanud paremini mõista, kuidas ja kuhu konstruktsioonides koormused liiguvad. Kujunenud oskused võimaldavad tulevikus hoone projekti alusel paremini hinnata projekteeritud kandvate konstruktsioonide lahenduste ratsionaalsust vastavalt hoone otstarbele ja teha koostööd projekteerijatega optimaalsete lahenduste leidmisel. Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone keldri kandva konstruktsiooni näitel on käesolevas lõputöös pakutud alternatiivne konstruktsiooniline lahendus, mille kasutamine võimaldaks säästa materjale, rahalisi vahendeid ja lühendada ehituseks kuluvat aega. Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitusel objektiinsenerina igapäevaste tööülesannete täitmise ning samaaegselt lõputöö kirjutamise tulemusena on saadud selgemad arusaamad projekteerimise efektiivsusest ja oskused projekteeritud kandvate konstruktsioonide lahenduste ratsionaalsuse hindamiseks. Ebamõistlikke ja kulurohkeid tegevusi ehitusobjektil saab vähendada ja vältida, kui projekteerimisfaasis toimub konstruktsiooniliste lahenduste leidmiseks edukas koostöö ehitajate, projekteerijate ja arhitektide vahel. Tulemuseks on ressursside optimaalne kasutamine, kus materjali-, aja- ja tööjõukulude säästmine võimaldab vähendada ehituse maksumust tervikuna. Ehitustegevusele kuluvat aega saab oluliselt lühendada, kui kasutada tehases toodetud elemente ja neid objektil kokku monteerida. Hoone konstruktsioonide kandevõime peab vastama hoone kasutamise otstarbele, kordades suurema kandevõimega konstruktsioonide projekteerimine ei ole põhjendatud. Efektiivne projekteerimine loob eeldused optimaalsete kuludega hoone ehitamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Tehases toodetud elementide paigaldussõlmede kataloogi loomine ja maksumuse ning ajakulu analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Siim, Taavi; Hamburg, PilleKäesoleva lõputöö eesmärk oli koostata termopaneelide tüüpsete paigaldussõlmede kataloog koos sõlmede hinnastamise ja ajakulu lisamisega, et vähendada ajakulu esmase hinnapakkumise ja esmaste sõlmede koostamisel. Lõputöö tulemusena valmis 15 sõlmest koosnev termopaneelide tüüpsete paigaldussõlmede kataloog koos ajakulu ja maksumuse tabeliga. Kataloogi koostamiseks koguti kokku kõikide ettevõtte poolt ehitatud termopaneeliga objektide paigaldussõlmed. Sõlmed sorteeriti vastavalt nende liigile ja koostöös paigaldusjuhtide ja peainseneriga valiti välja enamlevinud lahendused. Seejärel sõlmed ühtlustati kasutades erinevaid kihte, värve ja täitemustreid. Kasutusele võeti ühtne viidete süsteem, kus iga joonisel oleva numbri taga on detaili või tarviku kirjeldus. Kõik joonised vormistati ühtse kirjanurgaga. Sõlmedel olevad lahendused tuli ajakohastada ja parandada vastavalt tänapäeval ettevõttes kasutusel olevatele tehnoloogiatele ja materjalidele. Igale sõlmele vastab ajakulu ja maksumuse tabel. Tabelis on kirjeldatud kõik sõlmes kasutatavad materjalid, tarvikud ja tootmist vajavad detailid. Tootmist vajavate detailide juures on välja toodud materjali maksumus ja tootmiseks kuluv aeg koos tootmise maksumusega. Ülejäänud materjalid ja tarvikud on ainult hinnastatud. Lisaks on tabelis toodud detailide ja materjalide paigaldamiseks kuluv aeg koos maksumusega. Kataloogi hakkavad kasutama nii eelarvestajad kui müügiinsenerid hinnapakkumiste tegemisel ja eelarvete koostamisel. Sõlmede kataloogi hakkavad kasutama lisaks projekteerijad, kes kataloogis olevaid sõlmi alusfailidena saavad kasutada.Nimetus Piiratud juurdepääs Tehases toodetud ruumelementidest puithoonete eelarve ja tegelike kulude analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Jakobi, Erik; Hamburg, PilleKäesolevas lõputöös käsitleti tehases toodetud ruumilistest elementidest ehitatud puithoonete eelarvestatud ja tegelike kulude erinevusi. Uurimistöö raames analüüsiti nelja valmis ehitatud projekti eelarve ja tegelike kulude vahesid ning selgitati välja erinevuse tekkimise põhjused. Vajalik informatsioon projektide kohta saadi ettevõtte sisesest andmebaasist, mis sisaldas projektide eelarvet ja nendele vastavaid tegelike tootmis- ja ehituskulusid. Selle põhjal määrati projektide eelarvet kõige rohkem mõjutavad kulud ning selgitati välja, miks need kulud tekkisid. Uurimistöö läbiviimiseks oli vaja kasutada projektile koostatud eelarvet, tootmise ja ehitusekäigus sisestatud kulusid, projekteerimise käigus määratud materjalide mahte, arhitektuurilisi jooniseid ja nende põhjal koostatud tootejooniseid. Analüüsi käigus selgus, et läbi projektide esineb sarnaseid või sama tüvega eelarve ja tegelike kulude erinevusi. Sellest lähtuvalt sooritati analüüs kõikide projektide puhul üheaegselt, kus eristati tulemused tüüperinevuste põhjal. Projektide individuaalsel analüüsimisel oleks paljud erinevused hakanud korduma, mis oleks raskendanud kokkuvõtlikumate järelduste tegemist. Pärast projektide analüüsi jõuti tulemusteni, et peamised erinevused eelarve ja tegelike kulude vahel on põhjustatud: antud ehitusviisi eripärast, eelarvestaja kogemusest ja vigadest, ehituse käigus tehtud eelarvest erinevad kulutused, platsitööde pikenemisest või efektiivsusest ja ettenägematutest asjaoludest tekkinud lisakulud või kokkuhoid. Tulemuste põhjal oli võimalik järeldada, et erinevuste ärahoidmiseks on vajalik osapoolte vaheline tihedam koostöö ja kommunikatsioon. Eelarve põhjal arvestatakse kogu projekti jooksul tekkivate kuludega, mille tõttu peaksid kõik osapooled ja vastutavad isikud võimalikult varajases etapis koostööd tegema. Eelarvestamise käigus (eelkõige erilahendustega projektide puhul) suuremal määral kaasatud projekteerimis- ja projektijuht pakuksid tekkivatest ohtudest paremat ülevaadet kõikide projekti etappides. Eelarvestaja kogemus ja võrdlusprojektide olemasolu on üks näitajatest, mis määrab eri lahendustega projektide eelarve suurema täpsuse. Ebatäpne eelarve on üks tootmisja ehitustööde kulusid suurendavaks ja töid pikendavaks teguriks. Projekti müügijuht peab rohkem 48 arvestama projekti eripäradega ja selle põhjal tegema järeldused, et mis lisakulud sellega kaasnevad. Kuigi paljudel juhtudel kõike kulusid pole võimalik ette näha, siis esineb tihti olukordi, kus on võimalik lisakulusid täpsemalt indikeerida. Projektijuhid peavad eelkõige kulude madala hoidmiseks ootamatu olukordade esinemisel tegema õigeid otsuseid, määrama kulutusi võimalikult eelarve järgi ja tegema muudatusi ainult siis kui muid võimalusi ei ole. Sellegi poolest peavad iga etapi juhid kulude madalal hoidmiseks töid paremini planeerima, tegema õigeid juhtimisega seotud otsuseid ja võimalusel leidma kohti, kus on võimalik kuludelt kokku hoida. Valmis ehitatud projektide kulude analüüs ja nende põhjal järelduste tegemine on vajalik, andes hea ülevaate tekkinud vigadest ja nende kulude tekkimise põhjustest. See on aluseks edaspidiste kulude vähendamisele ja vajadusel ettevõtte siseste uuenduste või isegi muudatuste tegemiseks. Kuigi mitmed projekti erinevused on tekkinud nende eripäradest, on tulemuste põhjal võimalik teha järeldused, kas ja kuidas on võimalik teha ettevõtte siseseid muudatusi ja uuendusi ning kas nende sisse viimine on vajalik.Nimetus Piiratud juurdepääs Tondiraba jäähalli ehituse organiseerimise projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tuisk, Silver; Alt, AivarsKäesoleva lõputöö eesmärk oli lahendada ja koostada Tondiraba jäähalli ehituse organiseerimise projekt ning sellega kaasnevad tehnoloogilised etapid. Töö koostamisel kasutati jäähalli põhi- ja tööprojekti, ettevõtte hinna- ja ajakulu normbaasi, asjakohaseid seadusi ja ehitustehnoloogia alast kirjandust. Töö käigus koostati ehitustööde mahutabel. Vastavalt mahutabelile moodustati objekti detailne eelarve järgides ettevõtte normbaasi ühikhindasid. Lisaks eelarvele toodi välja ka tähtsamate ehitusmehhanismide vajalikkus ja maksumus ning eraldi tähelepanu pöörati ehitusobjekti korralduskulude analüüsimisele. Mahutabeli ja ajanormide alusel koostati koondajagraafik, ehitustööde kestvusega 299 tööpäeva. Koondkalendergraafikus järjestati ehitustööd ning nende kestus. Kalendergraafiku koostamine nõudis autori hinnangul täpseid tehnoloogilisi teadmisi kõikides objektil tehtavates ehitustöödes, kuna lühikese ehitusaja ja suure mahukusega objekt vajab paljude tööde paralleelset ja kiiret teostamist. Autor peab oluliseks kalendergraafiku täpset järgimist, kuna paljud tööd, mis nõuavad tehnoloogilisi pause, on graafikus arvestatud töönädala lõppu. Näiteks betoneerimised, kus enne edasiste tööde teostamist peab olema saavutatud piisav kivinemine. Vastavalt kalendergraafikule koostatud tööjõuvajaduse arvutusele on maksimaalne tööliste arv objektil 176 inimest. Ehitusplatsitööde efektiivseks ja ohutuks korraldamiseks koostas autor ehitusplatsi plaani. Plaani koostamisel arvestati kriteeriumeid ja tingimusi, mis sõltuvad kalendergraafikust ning ehitusprotsesside tehnoloogilistest nõudmistest. Lisaks järgiti erinevaid juhiseid ja seadusi, et tagada objekti tõrgeteta töö. Ehitusplatsi plaani graafilises osas tõi autor välja olulisemad liiklemisteed ja -suunad, ehituslinnaku ja vajaliku tehnika asukohad, pääslad, töötsoonid ja ohualad, ajutised ja alalised kommunikatsioonid ning ehitusmaterjalide ja tööriistade laoplatsid. Tekstiosas lahendati objekti energiatarbega kaasnevad vajadused. Leiti elektri-, vee- ja kütteenergia vajalikud võimsused. Töövõtumeetodina on kasutusel peatöövõtt. Vastavalt töövõtumeetodi peatükis tehtud analüüsile peab autor antud objekti puhul just seda meetodit kõige mõistlikumaks ja efektiivsemaks. Tehnoloogiakaardid koostati vaiatöödele ja puitfermide montaažile. Tehnoloogiakaartide koostamisel pöörati tähelepanu tööde tehnoloogilisele teostamisele, selgitati brigaadide koosseisu valikut, anti ülevaade projekteerimistööde aluseks olnud lähteandmetest, kvaliteedi tagamiseks nõutud protseduuridest ja dokumentidest. Lisaks käsitleti tööohutust, mis on autori hinnangul väga oluline aspekt objekti töökorralduse planeerimisel ja selle täitmisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Tööjõuvajadus lõputööde põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Limberg, Martin; Hamburg, Pille; Enn TammaruTallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli lõputööde uurimise tulemusena selgus, et Eesti ehitusturul on ehitusspetsialiste seas ebasoodne osakaal. Antud tööde põhjal saadud oskustööliste osakaalud on reaalses tööelus olevatest erinevad. Analüüsi tulemusena selgus, et kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitajaid on liiga palju ning suurem puudus on puuseppadest. Mõne võrra väiksem on ehitusviimistlejate defitsiit. Keskkonnatehnika lukkseppasid on tulemuste põhjal vastavalt vajadusele. Kutsekooli lõpetanute arv antud lõputöö põhjal on vastavusse viimata reaalse tööjõuvajadusega. Tuli välja, et õpetatakse liiga palju ehitusviimistlejaid. Nende arvelt koolitatakse vähe puuseppasid, keskkonnatehnika lukkseppasid ja kivi-, ning betoonkonstruktsioonide ehitajaid. Väga madalale on langenud puuseppade osakaal. Lõputöö sissejuhatuses esitatud kahtlus kutsekoolide läbi mõtlemata hulga spetsialistide koolitamise osas osutus antud uuringu põhjal tõeks. Kuna lõputööde põhjal leitud osakaalusid ei saa väikese valimi tõttu piisavalt tõeseks pidada, siis tuleks läbi viia ehitustööliste kaarditamine ehitusobjektidel. Nii on võimalik saada reaalne tööliste üldine osakaal elamute ehitamisel. Nende tulemuste põhjal saab määrata kutsekoolidest tulevate spetsialistide arvu vastavalt erialale. Ehitustööliste kaardistamiseks on võimalus kasutada ehituserialadel õppivaid noori, keda saata vaatluspraktikale ettevõtetesse, kus üheks ülesandeks oleks üles märkida tööliste amet, töö ning arv vastavalt lõputöös kirjeldatud metoodikale. Teine variant on statistika koostajate ning ettevõtete vahelise koostööna kasutada väravasüsteeme, kus fikseeritakse tööliste sisenemine ning väljumine objektilt. Kolmas variant on nõuda uuritavate objektide alltöövõtjatelt igapäevase ehituspäeviku täitmist, kus rõhku panna tööliste arvule ning nende poolt tehtud tööle. Kuna EKI küsitluse põhjal selgus ettevõtete rahulolematus kutsekoolist tulevate õpilaste kohta, siis lõputöö autori üheks antud probleemi parandamise ideeks on suurem koostöö ehitusfirmade ning koolide vahel. Nii on ettevõtetel võimalus individuaalselt teatud õpilastega varakult koostööd teha. Hetke olukord näitab seda, et firmad eeldavad õpilastelt tööle tulles kohest valmisolekut, mis on liiga optimistlik, kuna ettevõtted, nende kultuur, arusaamad on erinevad ning kutsekoolid kõigi eripäradega arvestada ei saa. Kutsekoolide kvaliteedi tõstmiseks tuleks pöörata suuremat rõhku kutsehariduse reklaamimisele. Kutseõppeasutused ning nende reklaamimine tuleks atraktiivsemaks muuta. Kui antud idee realiseeruks ning vähemalgi määral huvilisi juurde tooks, suureneks konkurents ning seeläbi ka ehitusspetsialistide kvaliteet. Lisaks pakkus autor välja kaaluda kutseõppeasutuste rahastamissüsteemi muutmist õppijate arvu asemel tulemuspõhiseks.