Lõputööd (ÄJ)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (ÄJ) Märksõna "Economy and Management" järgi
Näitamisel1 - 6 6-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Eesti noorte valmisolek aktsiatesse investeerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vipper, Merili; Nõuakas, KatiKäesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti 18-26aastaste noorte valmisolekut, teadlikkust ja takistusi aktsiatesse investeerimisel. Enne investeerimisega tegelema hakkamist on oluline osata oma rahaasju kontrolli all hoida ning igakuiselt säästa. Kogutud andmete põhjal sai kinnitust väide, et noored tegelevad väga suures mahus säästmisega. Peamisteks põhjusteks, miks seda tehakse, on soov soetada endale elamispind, minna reisima ning varuda raha pensionile jäämiseks. Seega on vastajad kohusetundlikud ning mõtlevad juba aastakümneid ette, et nad ka siis oleksid rahaliselt kindlustatud. Eesti noorte valmisolek aktsiatesse investeerimisel on väga suur, kuna on hulk vastajaid, kes sellega ei ole tegelenud, kuid kindlasti sooviksid seda teha kui keegi neid õpetaks või jagaks õpetussõnu. Kusjuures enamus kõikidest vanusegruppidest tõid välja põhjuseks teadmiste puudumise, seega on see suureks murekohaks. Samas on üheks murekohaks ka algkapitali puudumine, kuna enamus vastajad sooviksid aktsiatesse investeerida, kui neil oleks vaba raha. Kuigi vastajad koguvad igakuiselt sääste, siis ei ole nad valmis seda raha investeerimisse suunama, vaid käituvad vastutustundlikult ning kasutavad seda raha ainult selleks ettenähtud otstarbel. Leidub ka muid põhjuseid, miks ei ole siiani aktsiatesse investeerimisega tegeletud – näiteks vajaliku aja puudumine, et ettevõtteid analüüsida. Selleks, et investeerimine oleks tulus, peab tõesti lisaks põhilistele teadmistele investeerimisest olema teadmised ka ettevõtte näitajate kohta ning neid pidevalt jälgima – kui soovitakse tegeleda aktiivse investeerimisega. Ettevõtte näitajad võivad aga väga tihti ja väga suures mahus muutuda, seetõttu tuleb pidevalt ettevõtete käekäiguga kursis olla, aga ka majanduse sündmustega, et ennetavaid investeerimisotsuseid teha. Lõputöö autori hinnangul vajab uuritav probleem edasist uurimist, kuna tulemusi ei saa üldistada kõikidele Eesti noortele.Nimetus Avatud juurdepääs Erinevate generatsioonide motiveerimine Sihtasutuses Tallinna Lastehaigla(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Julge, Kai; Kirikal, HeveLõputöö eesmärk oli välja selgitada Sihtasutus Tallinna Lastehaigla erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajaid motiveerivad tegurid ja ootused juhile, et luua tööalast tegevust toetav keskkond. Lõputöö uurimuse käigus koostati teoreetiline raamistik erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate motiveerivate tegurite ja juhile esitatavate ootuste väljaselgitamiseks. Keskenduti motivatsiooni olemusele, käsitleti erinevaid motivatsiooni liike ning vahendeid. Kets de Vries’i joonise abil näidati, millistest teguritest kujuneb välja juhtimisstiil. Dannebaumi-Schmidti eestvedamise pideva telje abil selgitati kolmest juhtimisstiilide jaotust ning lisaks anti põhjalik ülevaade autorite Goleman, Boyatzis ja McKee kuuesest juhtimisstiilide jaotusest. Empiiriline uuring viidi läbi kaardistusuuringuna (survey) ning andmekogumismeetod oli kvantitatiivne. Andmekogumisvahendiks oli ankeetküsitlus ning kasutati standardiseeritud küsimustikku. Andmeanalüüsi meetodina kasutati kirjeldavat statistikat. Andmeid töödeldi tabeltöötlusprogrammi Microsoft Excel abil. Statistiliste andmete analüüsimiseks kasutati aritmeetilise keskmise näitajat (m) ning standardhälvet (SD). Uuringu üldvalimi moodustasid SA Tallinna Lastehaigla arstid ning õendusjuhid kokku 205 inimest. Täielikud ankeedid saadi 84lt inimeselt, mis moodustab üldvalimist 41%. Empiirilise uuringu käigus määratleti SA Tallinna Lastehaigla erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate poolt väärtustatavad motiveerimise vahendid. Motiveerimise vahendid tuletati Suve (2017) teoreetilisest käsitlusest, mis liigitab motiveerimise liigid väliseks, sisemiseks, materiaalseks ja rahaliseks ning toob sellest tulenevalt välja ka võimalikud motiveerimise vahendid. Beebibuumi generatsioonile on uuringu tulemuste põhjal võrdselt olulised nii tööülesannete täitmisel otsustusvabaduse andmine, kaasaegsete tehnikaseadmete olemasolu kui ka panusele väärilise töötasu makmine. Y-generatsioonile on beebibuumi generatsiooniga sarnaselt olulised otsustusvabaduse andmine ning kaasaegsete tehnikaseadmete kasutamise võimalus. X-generatsioon pidas olulisimaks tööpanusele väärilise tasu maksmist. Uuringu käigus selgitati välja erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate eelistused juhtimisstiilidele. Aluseks võeti autorite Goleman, Boyatzis, McKee raamatus “The New Leaders: Transforming the Art of Leadership into the Science of Results“´s välja toodud kuuene juhtimisstiilide jaotus. Selle alusel liigituvad juhtimisstiilid visionäärlikuks, demokraatlikuks, juhendavaks, domineerivaks, käskivaks ja ühendavaks. Uuringu tulemustest selgus, et juhtimisstiilidest oli eelistatuim visionäärlik stiil, millele andsid keskmiselt kõrgeima hinnangu kõik uuritavad generatsioonid. Kui beebibuumi generatsioon ning X-generatsioon eelistasid enim visionäärliku stiili kasutamist, siis Y-generatsioon andis sarnaselt kõrged hinnangud nii visionäärlikule, demokraatlikule kui ka juhendavale stiilile. Uuringu tulemustele toetudes tehti järeldusi ning esitati ettepankuid erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate juhtimiseks ja motiveerimiseks. Tööalast tegevust toetava keskkonna loomiseks on oluline tagada täienduskoolitustel osalemine, tööülesannete täitmisel otsustusvõimaluse andmine ning tööpanusele väärilise tasu maksmine. Kuna kõik uuringus osalenud generatsioonid hindasid kõrgeimalt visionäärliku juhtimisstiili kasutamist, siis tuleb töötajaid kursis hoida ettevõtte tegevustega ja põhjendada vastuvõetavaid otsuseid sidudes need eesmärgiga. Et olla atraktiivseks tööpakkujaks ka noortele on oluline nende arengu tagamiseks kasutada mentorsüsteemi.Nimetus Avatud juurdepääs KiireKart OÜ äriplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Toming, Kevin; Vahtramäe, EvaLõputöö on koostatud teemal „KiireKart OÜ äriplaan“. Lõputöö koosneb 62 leheküljest, 9 illustratsioonist ja 5 lisast. Töös on kokku kasutatud 50 allikat, millest 12 on võõrkeelsed allikad ja 1 võõrkeelest eesti keelde tõlgitud allikas. Lõputöö eesmärk on koostada OÜ KiireKart äriplaan selleks, et välja selgitada äriidee tasuvus. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1) luua teoreetiline raamistik äriplaani koostamisest äri alustamisel; 1) turu-uuringuga välja selgitada Rakvere linna ühe peamise sihtgrupi huvi kardisõidu vastu; 2) määratleda ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid ning selgitada ideed ning loodava ettevõtte üldandmeid; 3) analüüsida ettevõtluskeskkonda, turgu ja konkurente ning koostada SWOT analüüs; 4) koostada turundus- ja finantsprognoos ning hinnata riske ja äriidee tasuvust. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, mille esimene peatükk käsitleb ettevõtluse olemust ja sellega alustamist läbi teoreetilise raamistiku. Teises peatükis antakse ülevaade empiirilise uuringu meetoditest ja kirjeldatud nende sisu. Lõputöö on koostatud kasutades kombineeritud metoodikat, kus tekstianalüüs ja vaatlus on kvalitatiivsed ning turu-uuring ja finantsprognoosid on kvantitatiivsed. Kolmas peatükk kajastab KiireKart OÜ praktilist äriidee analüüsi ja uurimust. Äriideeks on asutada meelelahutusettevõte, mis pakuks kõigile head meelelahutust kardisõidu näol. Peamiseks sihtgruppiks on aktiivset ja huvitavat tegevust armastavad pered, sõpruskonnad vanuses 14-50 eluaastat. Plaan on rentida kaarhall, kus teha väike ringrada ja soetada esialgu 5 bensiinimootoriga karti ning piljardilaud ooteaja sisustamiseks. Tegutsemise asukohaks on Rakvere linn. Üldine turg on suunatud kõigile alates 14-ndast eluaastast ja turistidele, kes külastavad Rakvere linna. Turistidest tulenevalt on plaanis koostöö teiste meelelahutusasutuste ja majutusasutustega. KiireKart visiooniks on olla aastaks 2021 laialdaselt külastatav ja tuntuim kardisõidu teenuse pakkuja Lääne- ja Ida-Virumaal. Missiooniks on pakkuda klientidele kõrgekvaliteedilist teenust, muutes vabaaja väärtuslikumaks ja tõsta meelelahutuse osa, mis vähendab inimestes stressi. Soov luua uued võimalused ja alternatiivid suitsude, alkoholi ja muude pahede kõrval, et muuta inimeste eluviis tervislikumaks. Äriidee realiseerimist ja äriplaani koostamist toetab läbiviidud turu-uuring, kust selgus et Rakvere linnas pole piisavalt vabaaja veetmis võimalusi ja suur osa küsitluses osalejatest huvitub pakutavast kardisõidu teenuse kasutamisest. Finantsprognoosidest ja analüüsist selgus, et ettevõtte tegevus tasub ennast ära, kuigi käivituskulud on suured. Ettevõtte prognoositavad müügikogused on pigem pessimistlikud, kuid kasumiaruanne näitab kasumlikkust, millest saab järeldada, et äriplaan on reaalselt teostav ja pikas perspektiivis kasumlik. Ettevõtte esimese tegevusaasta prognoositavaks kasum on 3 381 eurot, kuid juba teise tegevusaasta lõppedes on prognoositavaks kasumiks 22 083 eurot. Sellest tulenevalt saab järeldada, et kardisõidu teenuse pakkumine on tasuv ja äriplaan on realiseeritav. Kokkuvõtteks lõputöö eesmärk sai täidetud ja koostatud on KiireKart OÜ äriplaan hindamaks äriidee tasuvust. Koostatud äriplaan näitab idee tasuvust ja on aluseks ettevõtte käivitamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Peipsiäärse valla ettevõtluse areng perioodil 2013-2017(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sirk, Cäthli; Nõuakas, KatiLõputöö koostamise ajendiks on Eesti ettevõtluse kasvustrateegias, aastateks 2014-2020, välja toodud kitsaskohad, kus üheks ettevõtluse arengut takistavaks teguriks on inimressursi nappus. Inimressursi nappus väljendub linna piirkondades tööspetsiifika iseärasustest ning maapiirkondades üleüldisest töötajate puudusest. (Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014 – 2020, 2013) Väga paljusid ettevõtteid ilmestab vähene ambitsioonikus, mida kinnitab ka alla 10 töötajaga ettevõtete suur ülekaal – 2017. aastal oli see 94% (Majanduslikult aktiivsed ettevõtted töötajate arvu järgi, aasta, 2018). Lõputöö eesmärk on analüüsida Peipsiäärse valla ettevõtluse arengut 2013 - 2017 aastatel ning sellest tulenevalt teha vallale ettepanekud ettevõtluse arendamiseks. Ettevõtluse on mitmekülgne avaldumine, mida saab analüüsida protsessina, ressursina kui ka tegutsemise vormina. Ettevõtlus on muutunud üha olulisemaks majandusliku kasvu ja arengu saavutamiseks. Ettevõtlus on kogum erinevatest käitumisviisidest, mille tulemusena toimub majandusressursside ümberpaigutamine. Pikaajaliseks eesmärgiks on väärtuse loomine läbi ettevõtlusest tulenevate vahendite. (Toma jt, 2014) Peipsiääre vallas on perioodil 2003-2018 elanike arv vähenenud keskmisel 1,5% aastas. Ettevõtete aktiivsus, kus alla 10 töötajaga ettevõtteid on üle 90%, näitab stabiilset joont. Üle 10 töötajaga ettevõtteid on keskmiselt 9. Samas on ka neid ettevõtteid, kellel majanduslik tegevus üldse puudub, mis omakorda viis järelduseni, et ettevõtlusambitsioonikust on vaja tõsta. Ettepanekuks on ettevõtlusteadlikkuse tõstmine läbi mitmete tegevuste. Selleks võib olla erinevate seminaride läbiviimine, koolituste korraldamine, karjääriplaneerimise vestlused või ümberõppe võimaluste tutvustamised, samas ka piirkondlikult nende läbi viimine. Teoreetiliselt kitsaskohtade väljatoomine ettevõtlusmaastikul on oluline samm edasiseks arenguks. Samuti on oluline ettevõtlusmaastikul ettevõtete tagasiside. Lõputöö ankeetküsitluse tagasiside oli väga väike ning korralikke üldistavaid vastuseid ja probleemide olemasolu teada ei saanud. Kuid statistiliste andmete rohkus ja nende analüüs aitas saada ülevaadet Peipsiääre valla ettevõtluse kohta. Nende tulemuste keskmes tehti ettepanekud omavalitusele ettevõtluse arendamiseks ning läbi selle omavalitsuse arenguks.Nimetus Avatud juurdepääs Töötajate motiveeritus lisamüügiks Da Vinci Pasta ja Pitsa restoranis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kaag, Carmen; Maasik, LiinaEttevõtluseks võib nimetada organisatsiooni või majandussüsteemi, kus kaupu ja teenuseid vahetatakse teineteise või raha eest. Ettevõtte peamiseks eesmärgiks on kasumi tootmine – see tähendab, et kõige olulisemal kohal on müük. Ka autor leiab, et ilma müügita ei ole võimalik ettevõttel piisavat kasumit teenida, et ärimaailmas ellu jääda. Müügiks võib nimetada tegevusvaldkonda, millest sõltub igasuguse kaubandustegevuse edukus. Müügist saab lihtsalt edasi liikuda üle lisamüügile. Müük ja lisamüük on oma olemuselt sarnased, kuid erinevuseks toob autor välja, toetudes teoreetilistele allikatele, et lisamüük on kliendile lisaväärtuse pakkumine lisaks ostetavale kaubale, et tõsta ettevõtte käivet läbi kliendi ostukorvi suurendamise. Samal ajal on oluline, et säiliks kliendi rahulolu. Tänapäeval, eriti just Eestis, on müüjatel kartus, et lisamüügiga mõjutakse kliendile pealetükkivalt ja seda pigem ei julgeta teha. Seda on näha ka igapäeva teeninduses, et teenindajad hoiavad rohkem tahaplaanile. Tegelikult on eduka lisamüügi alus vaid kasulik lisasoovitus. Kuid see on valdkond, mille treenimisele tuleb panna rõhku, et teenindaja oskaks seostada põhitoodet lisatootega, mida kliendile juurde pakkuda. Kõige olulisem roll lisamüügi juures on suhtlemine. Teenindaja ning kliendi vahel peab tekkima vestlus, kus teenindaja on hea kuulaja ning ühtlasi ka vastuste andja, et selgitada välja kliendile parim lahendus. Autor nõustub väitega, et oma kliente hästi teenindada, peab teadma nii täpselt kui võimalik, mida, kuidas ja millal nad tahavad, millise hinna ja kui pika ooteajaga nad arvestavad ning millised ootused neil eel on. Töötajate motiveerimisel on suur seos lisamüügiga. Selleks, et töötajaid motiveerida tegema lisamüüki, tuleb saada aimu motivatsiooni olemusest. Tasu tehtud töö eest mõjutab oluliselt töötajate motivatsiooni ja käitumist. Erinevad motivatsiooniteooriad annavad põhjaliku aluse motivatsiooni olemusele ja töötajate erinevatele ootustele töömotivatsioonis. Da Vinci Pasta ja Pitsa restoranides sai läbi viidud küsitlus, mis selgitas välja teenindajate arusaama ning motiveerituse lisamüügi kohta. Lisaks teostas autor dokumendivaatluse ettevõtte andmebaasis, et välja võtta lisamüügi toodete müüginumbrid. Saadud informatsiooni analüüsiti ning tehti vastavad järeldused ning seosed ning esitati ettepanekuid ettevõttele lisamüügi töö parendamiseks. 45 Esimeses osas annab autor ülevaate müügi kasvatamise teoreetilistest lähtekohtadest ning kirjeldab töötajate motivatsiooni ja teooriaid töötajate motiveerimiseks. Teises osas on koostatud metoodika lõputöö uurimuse läbiviimiseks ning kolmas osa tööst keskendub empiirilise uuringu analüüsile, järeldustele ning ettepanekutele. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada töötajate motiveeritus Da Vinci Pasta ja Pitsa restoranis lisamüügisooritamisel, et teha võimalusel ettevõttele ettepanekuid parendustegevusteks. Töötajate motiveeritus selgitati välja struktureeritud ankeetküsitlusega. Tulemusi analüüsiti ning tehti järeldused ning ettepanekud ettevõtte edaspidiseks tööks. Lähtuvalt eesmärgist püstitas autor ülesanded, mis said lõputööga täidetud. Olulisemaks tulemuseks selgus, et tegelikult on Da Vinci Pasta ja Pitsa töötajad väga motiveeritud lisamüüki tegema. Töötajad mõistavad väga hästi lisamüügi olemust ja teavad miks see vajalik on nii ettevõttele, neile endale kui ka kliendile. Sellega seoses ei selgu läbi viidud uuringust tegelikku põhjust, miks jääb ikkagi lisamüük suures osas tegemata, kui samaaegselt ollakse motiveeritud. Sellest lähtuvalt esitas autor ettepanekud. Autori hinnangul täitis lõputöö oma püstitatud eesmärgi ja esitatud ülesanded said lahendatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Tulemustasustamine ettevõttes Kohila Vineer OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Jurkatam, Kevin; Kirikal, HeveLõputöö eesmärgiks oli välja selgitada töötajate rahulolu tulemustasustamisega ettevõttes Kohila Vineer OÜ tulemustasusüsteeemi tõhustamiseks Tulemustasustamise puhul peab arvestama asjaoluga, et seda ei saa võtta kui tasu, mida võib töötajalt ära võtta või anda siis, kui ettevõte seda soovib. Tulemustasustamine on põhimõtteliselt nagu töötasu, mille äravõtmine või vähendamine peab toimuma mõjuva põhjusega või poolte vahelisel kokkuleppel. Tulemustasustamine on hea viis, et hoida tööjõukulud kontrolli all. Näiteks kõrge põhipalgaga töötaja võib olla ettevõttele kahjumlik, kui eesmärke ei täideta või majandusest lähtuvalt ei saa eesmärke täita. Väiksema põhitöötasu juures aitab tulemustasutamine hoida tööjõukulud madalad juhul kui eesmärke ei täideta. Eesmärkide saavutamisel on võimalik tasustada töötajat vastavalt sooritusele ning ettevõttele kahjumit tekitamata. Tulemustasustamine võib olla väga hea vahend ettevõttele tema eesmärkideni jõudmiseks, kuid see peab olema üles ehitatud õigesti ning tuginema ettevõtte vajadustele ja arvestama töötajate võimekust. Üks süsteem ei sobi kõigile. Selleks, et tulemustasustamine oleks motiveeriv, peab olema see paika pandud selliselt, et töötajad oleksid sellega seotud. Näiteks oleks müügiosakonnal müügist lähtuvad tulemustasud (müügi käive/tulu, uued kliendid) ja tootmisel oleks tootmisest lähtuvad tulemustasud (toodetud ühikute arv, kvaliteet). Tulemustasustamise puhul peavad eesmärgid olema selged ja saavutatavad. Tulemustasustamine jaguneb kaheks põhiliseks osaks: individuaalne ja meeskonnapõhine tulemustasusüsteem. Individuaalse tulemustasustamise puhul peab töötulemusi saama mööta konkreetsetel arvudel põhinedes, mitte subjektiivsel hinnangul. Meeskonnal põhineva tulemustasusüsteemi puhul tuleb arvestada ka laiemat pilti, näiteks kulude kokkuhoidu. Empiiriline uuring viidi läbi ettevõttes Kohila Vineer OÜ. Uuringu tulemustest selgus, et peamiselt eelistati ettevõtte töötajate poolt individuaalset tulemustasusüsteemi. Ainult administratiivtöötajad eelistaksid oma tulemustasustamisel näha meeskonnatöö panusel põhinevat tulemustasusüsteemi. Individuaalse tulemustasu süsteemi pooldajad põhjendasid oma vastuseid selliselt, et individuaalne tulemustasusüsteem sõltub vaid töötajast endast ning selle saamine on kindlam. Üldiselt pani töötajaid pingutama tulemustasu teenimise võimalused. Tulemustasu olemasolu ettevõttes on mänginud enamuste jaoks rolli, ettevõttes töötamisega alustamiseks ning on ka töötajaid, kes ei ole läinud uuele pakutavale ametikohale selle tõttu, et pakutaval ametikohal puudus või oli ootustele mittevastav tulemustasusüsteem. Sealt on võimalik järeldada, et tulemustasustamine on oluline komponent töötajate saamiseks ning hoidmiseks. Kõige enam sooviti, et tulemustasu oleks vahemikus 21%-30% kogutöötasust ning samuti soovisid enamus töötajad saada oma tulemustasu kätte igal kuul koos töötasuga. Erisused tulid administratiivtöötajate poolt, kellest pooled soovisid saada tulemustasu hoopis korra kvartalis. Tulemustasu süsteemist eeldavad töötajad saavutatavaid eesmärke, info liikumist ning tööks tehtavate pingutuste arvestamist.