Hoonete ehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Hoonete ehitus Märksõna "Construction--Building Construction--Building Construction and Design--Building Design" järgi
Näitamisel1 - 13 13-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Autonoomse Ujuvmaja Projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kraas, Georg Sebastian; Parts, Egert-RonaldAntud lõputöö eesmärk oli lahendada veepealse hoone tehnosüsteemid ning luua veepealne autonoomne suvemaja. Töö käigus uuriti uudseid tehnoloogiaid ehituses, mis enamikul juhul on loodud euroopas ning mõeldud meie kliimasse. Lõputöö saab tulevikus olema aluseks reaalsele projektile, millele on leitud investorid ja juba hetkel valmis olevatele mudelitele tuginedes on ka esitletud potentsiaalsetele klientidele. Esialgne eesmärk luua veepealne ujuv maja, mis oleks autonoomne, kvaliteetse sisekliimaga ja energiasäästlik sai täidetud. Hoone asukohaks saab tulevikus Ahvenamaa, mille kliima sarnaneb piisavas mahus Eesti kliimaga. Andmete õigsuses veendumiseks on lahendatud hoone energiatõhusus vastavalt Eesti kliima failide, seaduste ja standardite põhjal. Kuna on teada, et Eestis kehtestatud määrused hoone energiatõhususele on Euroopa Liidus ühed rangemad, siis ei pidanud autor vajalikuks eraldi Soome määruste järgi hoone energiatõhusust lahendama. Töös kajastatud eeldatava maksumuse põhjal on alustatud ettevõtte finantsplaani koostamisega. Lõputöös kajastatud omahinna eelarve erines tellija algse eeldatava maksumusega 19% ulatuses. Erinevuse põhjuseks oli tellija arvestamine eraldi paigaldatud päikesepaneelid ning ebamäärane ujuvpontooni hind. Tellija valik osutus integreeritud katuse- ja päikesepaneeli lahenduse kasuks, kuna autori poolne põhjendus mitte kasutada katusest välja ulatuvaid eraldi seisvaid konstruktsioone merel esineva tuule tõttu osutus mõistlikuks. See parandab hoone välja nägemist ja nõupidamises konstruktoriga tekib ühtlasem tuulekoormus. Tellija poolt saadud tagasisides märgiti ära, et suur huvi on tekkinud hoone vastu ka sooja kliimaga riikides nagu näiteks Panama. Uute teadmiste kohaselt ning tehtud töö põhjal on soov tellijal järgnevalt lahendada hoone sooja kliimasse. Antud lõputööga täideti eesmärk, mis sai püstitatud ning välja toodud informatsiooni põhjal alustatakse hoone eelprojekti ja põhiprojekti koostamisega.Nimetus Piiratud juurdepääs Eluhoone projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Uin, Tarmo; Kuningas, AndresLõputöö raames lahendati püstitatud eesmärk: kavandati nõuetekohane ja tellijale sobiv arhitektuurne lahendus, määrati hoonele energiatõhususarv ning teostati peamiste kandekonstruktsioonide tugevusarvutused. Hoone arhitektuurseks lahenduseks on ümbruskonda sobiv madal minimalistliku stiiliga ühekordne, keldrita elamu ehitisealuse pinnaga 160 m2 ja kõrgusega 4,2 m. Hoone koosneb ristküliku kujulisest põhimahust, mille kõikidel külgedel on efekti loomiseks tagasiasted, mis viimistletakse puitvooderdusega. Elamu esi- ja tagaküljel on hoone massi sulanduvad varikatused. Lõuna- ja lääneküljes asuvad suured päikeseküllased aknad. Hoone energiatõhususarv ETA 135(kWh/(m2∙a) vastab madalenergiahoone nõuetele. Energiatõhususe tõstmiseks ja liginullenergia taseme saavutamiseks on võimalik juurde lisada päikesepaneelid. Kandevõime kontrollarvutused teostati katusekonstruktsioonile, kandvatele sise-ja välisseintele, kohapeal valmistatavatele raudbetoonsillustele, katusefermi kandvale IPE 300 talale ja vundamenditaldmikule. Peamised kandekonstruktsioonid on stabiilsed ja kandevõimed tagatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Energiatõhusate hoonete projekteerimise projektijuhtimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Nikland, Jarmo; Anti, HamburgSeoses Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiviga on Eesti võtnud endale kohustuse vähendada energiatarbimise hulka. Vastavalt Energiatõhususe miinimumnõuete määrusele peavad alates aastast 2019 olema kõik uued ehitatavad avalikud hooned liginullenergiahooned ja alates aastat 2021 peavad liginullenergiahooned olema kõik uued ehitavad hooned. Kohustus tagada energiatõhususe arv eeldab projekteerimise jooksul pidevat energiatõhususe jälgimist. Sellega seoses tuleb täiendavalt panustada projekteerimisse, mis tõstab projekteerimise ajakulu ning projekteerimise maksumust. Töös uuritakse kuidas on valmistunud Eesti ehitusturu erinevad osapooled toimuvateks muudatusteks. Millised on tehnoloogilised võimalused. Kuidas toimub liginullenergiahoonete projektide projektijuhtimine. Liginullenergiahoonete projekteerimine nõuab suuremat tähelepanu pööramist energiatõhususele erinevates projekteerimise etappides. Enam ei ole võimalik piirduda lihtsalt energiamärgise esitamisega, energiatõhususega tuleb tegeleda nii eel-, põhi-, tööprojektis kui ka ehituse ajal. Töös toodud näite põhjal on selge, et projekteerimise hind on selle tõttu kõrgem 6,6% , kuid samas väheneb risk, et projekteerimise lõppfaasis tuleb teha kardinaalseid muudatusi projektis, mis avaldavad mõju nii projekteerimise eelarvele kui ka tellijate soovidele. Asjaolu, et pideva energiatõhususe jälgimisega projekti koostamise jooksul, väldib hilisemaid ümberprojekteerimise kulutusi võib olla tellijate üheks motivaatoriks, kallimate projektide tellimisel. Alates aastast 2019 tuleb tellijatel teha suuremaid investeeringuid projekteerimisse ja ehitamisse, et jälgida kehtestatud energiatõhususe klasse. Täna saaks selleks motivaatoriks olla riik, kes kataks osaliselt karmima energiatõhususega seotud kulutused. Töö koostamise käigus läbitöötatud materjalid ja uuritud näited annavad alust arvata, et kui tegutsetakse vastavalt riiklike strateegiliste dokumentides tehtud ettepanekutele, koolitatakse spetsialiste ja tõstetakse avalikkuse teadlikkust energiasäästu teemadel, on võimalik ilma suurema segaduseta alustada 2019 aastal liginullenergiahoonete projekteerimise ja ehitamisega. Koostatud töö on heaks materjaliks projekteerimisala ettevõtjatele ja ehitajatele, kes planeerivad oma tegevust ette pikemaajaliselt ja soovivad olla valmis liginullenergiahoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks, ja oskaksid tellijale selgitada, milliseid eeliseid annab energiatõhususega arvestamine lähteülesande koostamisel ja projekteerimisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Kurna tee 14 ehitushanke analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Allvee, Sander; Hamburg, PilleEhitushankes osalemisel peab ehitaja olema võimeline hindamaks tellija poolt koostatud pakkumist ning sellest tulenevaid võimalike tekkivaid ohte. Vastavalt ehitusprojekti staadiumile tuleb varuda kannatust ja võimalusel aega, et koostada hinnapakkumine, mis oleks konkurentsivõimeline. Kui tellija peaks koostama etteantud mahutabeli koos tehtavate töödega, on otstarbekas kontrollida etteantud mahtusi. Mahtude mittekontrollimisel võib tekkida vastuolu ehitise ehitamisel ning kasumi eesmärgil töötamine võib tekitada kahjumi. Mahtude arvestamisel peab olema kõigile osapooltele ühesed arvutamise reeglid. Vältimaks hilisemaid pretensioone ning kõik osapooled peaksid olema võimelised mõistma mahtude tulemust. Selleks peavad olema kõikidel osapooltel ühised arusaamad mahtude arvestamisel ning Eestis sobib selleks kõige rohkem EVS 885:2005. Kui peaks olema ühised kokkulepitud reeglid siis peaksid kõik seda jälgima ning kui leitakse vajadus reegeleid muuta siis tuleb informeerida kõiki osapooli sellest. Hinnapakkumise koostamise võitmise eelis on sobiv hinnapakkumine, kus tellija on suuteline finantseerima ehitise maksumust ning ehitaja on võimeline teostama antud pakkumisega ehitamist. Elementaarne on, et hinnapakkumise esitaja teeb pakkumise kasumi eesmärgil. Hinnapakkumise eeldus on täpsed ühikhinded, mis igal ehitusettevõttel võiks olla ühises andmebaasis. Ühikhinded võiks olla eraldi toodud välja vastavalt objekti keerukusele ning kas pakkumine oli edukas või mitte. Selline andmebaas vähendaks oluliselt tööd tulevikus ning vajadusel saaks kasutada hinnapakkumisel orienteeruva ühikhinda. Vahel peab eelarvestaja võtma riske, et võitja ehitushange, enamasti tehakse seda ehitise eskiisi või eelprojekti staadiumis, kus kõik lahendused ei ole selged. Eke Nora normbaasi saab kasutada hinnapakkumises, kuid kajastatav hind peaks olema eelnevalt eelarvestaja poolt analüüsitud, kas antud ühikhinna eest on ettevõte tööd võimeline teostama.Vastavalt kasutatavale Eke Nora andmebaasile, tuleb arvestada, et enamus töid on turuhinnast erinevad ning Eke Nora hindade põhjal hinnapakkumise koostamine võib erineda 36 konkurentide ühikhinnetega. Eke Nora on andmebaas, mida saab kasutada õppetöös või vajadusel tellijale selgituseks, hindade võrdluseks. Analüüsides Eke Nora andmete poolt koostatud hinnapakkumist esitatud pakkumisele tulid hindade suurusjärgud samaväärsed. Hanke võitnud ehitusfirmaga võrreldes oli aga protsentuaalne vahe liiga suur. Autori arvab isiklikult, et Eke Nora ühikhinded on konkurentsivõimelised, kuid eelarvestaja peab korrigeerima hindeid vastavalt objekti keerukusele. Samas leiab autor, et hanke võitnud ehitusettevõtte maksumus tuli liiga mada ning lisatöödega küsiti tellijalt raha juurde. Esitatud pakkumine mis kaotas tuli aga liiga kallis ning maksumuse. Täpne maksumus tuli autori arvates ligikaudu töö autorile antud kaotatud ja hanke võitnud pakkumise vahel. Paraku ei saa autor tugineda oma arvamusele ega kindel olla, kas antud ehitus-projekteerimishanke võitnud hinnapakkumine on õige või vale. Eke Nora põhjal hinnata ehitushanget on keeruline, kuna normbaas on ainuke kättesaadav hinnainfo, millega antud ehitushanget oli võimalik võrrelda. Ehitusettevõtted võiksid teha hariduse parandamise eesmärgil rohkem koostööd koolidega, et vähendada teooriat ning koolis õpetatavast oleks reaalselt kasu ka tulevikus nii ehitusettevõtetele, kui tudengitele. Probleem esineb ehitusettevõtete valmidusest teha mitte koostööd koolidega, kartes firma siseinfo sattumis kolmandate osapoolte kätte. Antud probleem on selge, miks ehitusettevõtted ei soovi teha koostööd koolidega kartes konkurentsieelise kaotamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Lasteaed "Karikakar" katusefermi käsitsi arvutuse ja programmiga arvutuse võrdlus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kask, Even; Kiisa, MarttiAntud lõputöös võrreldi käsitsi arvutust ja programmiga arvutust. Võrdlusobjektideks olid sisejõud, ristlõigete dimensioneerimine ja läbipainded. Käsitsi arvutus teostati lihtsustatud ogaplaatfermi arvutusega. Selleks arvutati varrastes olevad pikijõud staatikaga määratud sõrestiku arvutusega, kasutades sõlmede eraldamise võtet. Ülemises ja alumises vöös olevad paindemomendid ja põikjõud leiti lõpmatult pika jätkuvtala skeemi järgi. Ainult läbipaindeid ei arvutatud käsitsi, vaid kasutati programmi Robot Millennium. Programmiga arvutus teostati programmiga TrussCon. Sisejõudude kohapealt on tulemused kohati üsna sarnased ja samas ka üsna erinevad. Väiksed erinevused olid pikijõududes ja põikjõududes. Kõige rohkem erinesid paindemomendid, mille põhjuseks on see, et ogaplaatfermi arvutusprogramm võtab arvesse sõlmede jäikust. Ristlõigete dimensioneerimise seisukohalt on tulemused mõlemas suunas erinevad. Olulisemate varraste puhul nagu ülemine vöö ja alumine vöö, oli tulemuste erinevus märgatav. Käsitsi arvutusega ei olnud alumisel vööl kandevõime tagatud, aga programmiga arvutuses oli tagatud. Samas ülemise vööga oli jällegi olukord teistpidi, programmiga arvutus andis halvema tulemuse. Kokkuvõttes oli käsitsi arvutuses kandevõime tagavara viiel vardal kaheksast suurem. Läbipainete võrdluses tulid tulemused väga sarnased, mis on ka loogiline, sest läbipainde osas saab määravaks siiski ülemises ja alumises vöös olevad pikijõud ja need tulemused antud lõputöös olid väga sarnased. Olulised erinevused kahe võrreldava arvutuse vahel on, et programm arvestab ogaplaat ühedust pooljäigana ja ülemise ning alumise vöö paindemomendid kanduvad vahevarrastele üle, mis muudavad olukorra hoopis teiseks kui käsitsi arvutuses arvestatud liigendsõlmed. Lisaks tuli välja, et ogaplaat vähendab nõtkepikkust ja selle tõttu tulevad osade varraste kandevõime varud suuremad. Üldiselt tulid tulemused siiski sarnased ja kui pole võimalik kasutada programmi, võib lihtsamate fermide arvutuse teha ka käsitsi. Tuleb aga teada, et ogaplaatide mõju mitte arvestamine konstruktsiooni üldskeemis ei ole paljudes Euroopa riikides lubatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Liikuri tn 7 kortermaja ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Vaade, Siim; Alt, AivarsLõputöö ülesandeks oli Liikuri tn 7 kortermaja ehituse organiseerimine. Kortermaja on kaheksa korruseline. Kortermaja ehituse organiseerimisel on töö autor kasutanud OÜ Urmas Muru poolt koostatud eel- ja põhiprojekti. Ehituseelarve koostamisel on töö autor kasutanud AS YIT Eesti spetsialistide abi ja TALO põhist kululiigitust. Kortermaja ehitusel on koostatud kaks tehnoloogiakaarti, 10. peatükis on hoone katuse ehitus ja 11. peatükis on tüüpkorruse ehitus. Kortermaja ehitusel töötas 62 töömeest. Kortermaja ehituse algus kalendergraafiku alusel on 02.10.2017 aastal ja lõppeb 18.10.2018 aastal. Ehituse kestuseks kalendergraafiku alusel kujunes 275 päeva. Kortermaja maksumuseks kujunes 2 997 608 eurot ja organiseerimis maksumuseks on 259981 eurot mis moodustab otsekuludest 8,7 %. Organiseerimiskulusid on võimalik vähendada, kui ehitada korraga kõik kolm kortermaja.Nimetus Piiratud juurdepääs Lõõla laudakompleksi ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Rozinfeld, Maksim; Alt, AivarsKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli lahendada Lõõla laudakompleksi lüpsiplatsi ja olmebloki ehituse organiseerimine. Tööd koostades on kasutatud ehitatava hoone projektdokumentatsiooni, EKE NORA ühikhinna ja ajanormide baasi, konsultantide seisukohti ning ehituse organiseerimise tehnoloogiaalast kirjandust. Lõputöö raames on töö autor koostanud ehitustööde mahutabeli, milles on leitud tööde mahud, ajanormide tööde kestvus ning tööbrigaadide suurus. Mahutabeli põhjal, kasutades EKE NORA normhindade baasi, on koostatud ehituse detailne eelarve, milles on leitud ehitise kogumaksumus ning samuti eriosade maksumus. Töös on välja toodud ka abimehhanismide ning ehitustööde korraldamise maksumused ning protsentuaalsed osakaalud kogu ehituse maksumusest. Ehitustööde mahutabeli põhjal on koostatud ka objekti ehitustööde koondajagraafik, milles on töö autor kirjeldanud tööde täpset järjekorda ning kindlaks määranud tööde kogukestvuse, milleks on 265 tööpäeva. Samuti kajastub koondkalendergraafikus maksimaalne tööliste arv objektil, milleks on 62 töölist. Käesolevas töös on lahendatud ka ehitusplatsi plaan, kus on määratud ehituslinnaku suurus ning paiknemine. Samuti on kirjeldatud ajutiste piirdeaedade paiknemine ning ehitusplatsi liiklusskeem. Lisaks on märgitud ehitusplatsi ja selle ümbruses asuvad tähtsamad välisvõrgud ning plaanile on märgitud tööde teostamiseks vajalikud ajutised killustikteed. Generaalplaanil on samuti näidatud ajutiste kommunikatsioonide asukohad. Hoone karkassi montaaži ning pinnasel põrandate ehituse kohta on töö autor koostanud tehnoloogiakaardid, milles on täpselt kirjeldatud tööde käik ning tehnoloogilisi protsesse. Kirjeldatud on brigaadide koosseisud ning välja on toodud tööde teostamiseks kuluv aeg. Tehnoloogiliste kaartide seletuskirju toetavad kirjaliku osaga koos kasutatavad joonised käesoleva töö graafilises osas. Tehnoloogiliste kaartide koostamisel on leitud vastavate tööde jaoks vajalikud mehhanismid, mille parameetrid ning valiku põhjendused on välja toodud eraldi peatükis. Peamiseks tõstemehhanismiks objektil on valitud 8 m veokastiga tõstukauto FM9 hüdrotõstukiga HMF 1820 K5 maksimaalse tõstevõimega 14 t. Töö käigus jõudis autor järeldusele, et EKE NORA normbaaside hindu ja ajanorme kasutades on võimalik leida töö maksumuse ning ajamahukuse suurusjärk, kuid täpsemate tööde puhuks ei ole EKE NORA normbaaside väärtused piisavalt täpsed või töö eripärasid arvestavad. Siiski on neil oluline väärtus õppematerjalidena. Konsultandid on seisukohal, et valdav osa ehitusettevõtteid kasutavad eelarvete koostamiseks ettevõttesiseseid normbaase või pakkumuseelarve meetodit.Nimetus Piiratud juurdepääs Palkhoone remont ja rekonstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Õisma, Külli; Paap, Leena; Jaak JaanusPikk tn 17 hoone rekonstrueerimisprojekti ellu viimine on üks võimalus tihendada olemasoleva väärtusliku linnaala piires elannikkonna paiknemist ning tekitada hoonesse uusi töökohti. Hoone omaniku huvi on rajada remondi ja rekonstrueerimise tulemusel kvaliteetse sisekliimaga ning energiasäästlik hoone. Energia kallinemine ja keskkonnamõjude vähendamise soov tõstatavad samuti küsimuse enrgiasäästlikkuse tõhustamisest. Soojuskadude vähendamise üks efektiivsemaid meetodeid on lisasoojustuse kasutamine. Soojustuse kasutamine väljapool on lihtsam, odavam ning niiskustehniliselt vähem keerulisem. Vaatamata kõikidele seestpoolt soojustamise puudustele on Muinsuskaitse poolt tugev surve kasutada säilitamist väärivatel fassaadidel seespoolset lisasoojustust. Kuna ehitusprojekt peab saama heakskiidu kõikidelt asjasse puutuvatelt riigiasutustelt, siis analüüsiti käesolevas töös Päästeameti poolt heaks kiidetud varinati ajaloolise puithoone soojustamisele seestpoolt. Töö koostamise tulemusel ning kasutatud kirjanduse põhjal järeldati: • seespoolne soojustus on majanduslikust seisukohast kallim; • niiskustehniliselt on seda keeruline hoonele ohutult teostada; • hoone vahelagede ja seinte näol jäävad sisse energiatõhusust alandavad külmasillad; • võrreldes hoone rajamise ajastuga on sellise hoone probleemiks madalad pinnatemperatuurid ja sellest tulenev soojuslik ebamugavus. Koostatud töös tõestati, et hoone sisemine soojustamine on seotud ohtudega inimeste tervisele ning ei ole ehitusfüüsika seisukohast pädev. Hoone sisemine soojustamine on meie kliimas sobimatu ning see tuleb võimalusel välistada. Lõputöös tehti ettepanekud hoone tarindite ja tehnosüsteemide rekonstrueerimiseks. Lõputöö arhitektuurset osa täiendavad joonised on toodud graafilises osas. Konstruktsiooniarvutuste tegemiseks mudeldati programmis ARSA Pika tänava poolsele katusekonstruktsiooni ning projekteeritava tala erinevaid koormuskombinatsioone. Katusetalaks valiti HE 240A terase tugevusklassiga S355. Kontrolliti valitud tala kandevõimet. Lõputöö soojustehnilisi arvutusi saavad kasutada näitena ajalooliste hoonete rekonstrueerijad. Arhitektuurset osa saab kasutada põhiprojekti koostamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Projekteerimise kommunikatsiooni ja teabehalduse parendamine ühise andmehalduskeskkonna abil: Nordecon ehitusettevõtte juhtum(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kask, Oliver; Pikas, ErgoAntud töös käsitleti projekteerimise projektijuhtimise protsessi ning sellega seonduvat kommunikatsiooni ja teabehaldust. Teema on aktuaalne kuna ehitussektoris on muutumas projektid järjest keerukamaks ja mahukamaks ning osapoolte töö järjest enam killustatumaks. Seega on projektide õnnestumiseks oluline selgelt määratletud kava kommunikatsiooniks ja teabehalduseks. Käesolevas lõputöös viidi läbi intervjuud ehitusettevõttes Nordecon, kus saadud vastustele põhinedes analüüsiti projekteerimise protsessi ja kommunikatsiooni hetkeolukorda projekteerimise projektijuhtimises. Koguti seisukohti hetke probleemidest ja soovitusi, mida oleks vaja parandada ja parendada, et tõsta projekteerimise efektiivust. Antud töö keskendub nendest ühele, kommunikatsiooni ja teabe haldamise parima praktika puudumisele ning pakub välja potentsiaalseid lahendusi sellele kitsaskohale. Lõputöö eesmärgiks oli välja pakkuda lahendust projekteerimise protsessis koostöö edendamiseks. Üheks võimalikuks lahenduseks on leitud ühise andmehalduskeskkonna kasutuselevõttu projekteerimises kommunikatsiooni ja teabe haldamiseks. Selleks on koostatud hindamisraamistik funktsioonidest, mida see lahendus peaks võimaldama ning seda võrreldud hetkel pakkuda olevate tarkvaralahendustega. Võrdlusanalüüsi tulemusena leiti võimalik tehniline lahendus ühine andmehalduskeskkonna tarkvara, mis tulenevalt Nordeconi projekteerimise projektijuhtimise probleemidest, võiks sobida nende leevendamiseks või lahendamiseks. Järgnevalt esitatakse uurimistöö alguses püstitatud küsimustele kokkuvõtlikud vastused: 1. Milline on ehituse projekteerimise kommunikatsiooni haldamise hetkepraktika? Käesolevas lõputöös viidi läbi intervjuud ehitusettevõttes Nordecon, mille tulemusena analüüsiti projekteerimise projektijuhtimise protsessi ja osapoolte vahelise kommunikatsiooni haldamist. Intervjuudest selgus, et peamine probleem kommunikatsiooni haldamises on kindla kommunikeerimise praktika puudumine. Suureks kitsaskohaks on projekti vältel tekkiv KOKKUVÕTE JA ARUTELU 70 informatsiooni üleküllus, mis on tingitud ühiselt kokkulepitud praktika puudumises, kuidas hallata projektis andmeid ja kommunikatsiooni. 2. Mismoodi võiks olla kujundatud teabehaldus projekteerimise protsessis? Selleks, et ehitisega seonduvat informatsiooni koguda ja hallata tuleb otsustada juba projekteerimise algstaadiumis, kuidas kogu informatsiooni talletatakse ja kuidas seda struktureeritakse. Oluline on, et lõpptulemusena oleks osapooltele saadav informatsioon ainult sel kujul ja mahus, mis on neile vajalik. Selleks, et ehituse kavandamise käigus kogutaks ja hallataks informatsiooni sedasi, et seda saaks edukalt rakendada ehitusprojekti informatsiooni mudelis ja ka tulevases haldusmudelis, tuleb koostada ja järgida kindlaid nõudeid kogu protsessi jooksul. Lõputöös käsitletud CDE kontseptsioonis on informatsioon struktureeritud peamiselt kolme gruppi, milleks on vastavalt informatsiooni staadiumile: 1. Töösolev informatsioon; 2. Jagatud informatsioon; 3. Kinnitatud informatsioon. Kindlaks määratud kategooriaga informatsiooni on võimalik paremini hallata ja see loob ühtse süsteemi, kuidas informatsioon on struktureeritud. Selleks, et kõik osapooled saaks ühisest informatsiooni halduse mudelist aru, on vaja juba projekteerimise alguses määratleda paika reeglid, kuidas informatsiooni hallata sedasi, et sellest oleks kasu kõigis etappides ja lõpptulemus oleks andmekogu, kus on kõik vajalik informatsioon talletatud. 3. Milliseid vahendeid, meetodeid ja funktsioone peaks kasutama projekteerimise kommunikatsiooni ja andmehalduse tõhustamiseks? Tulenevalt intervjuude vastustest ja kirjanduse analüüsist pakuti välja üheks võimalikuks lahenduseks projekteerimise protsessis edukamaks teabehaldamiseks CDE ehk ühise andmehalduskeskkonna kasutuselevõttu. See on projekti osapoolte jaoks ühine keskkond info kogumiseks, haldamiseks ning omavahel jagamiseks, mis teeb võimalikuks kõigil projekti osapooltel pääseda infole ligi, olenemata ajast ja asukohast. Teavet, mida sinna kogutakse on võimalik struktureerida ja filtreerida vastavalt osapoolte soovidele. Lisaks võimaldab CDE selgelt määratleda töövoogu, kuidas ja millal informatsiooni liigub ühelt osapoolelt teisele. 71 Lõputöö akadeemiliseks kasuks võib pidada ühise andmehalduskeskkonna funktsioonide hindamisraamistiku välja töötamist. Lõputöö piiranguks on tegeliku kogemuse puudumine, kuidas toimib väljapakutud andmehaldus protsessi lahendus praktikas. Tulevikus võiks antud piloot raamistikku rakendada ettevõtte tasemel uute tarkvarade võrdlemiseks ja katsetamiseks ning akadeemilisel tasemel võttes seda aluseks, vaadelda, kuidas antud funktsioonide rakendamine aitab lahendada kommunikatsiooni ja teabehaldus probleeme praktikas.Nimetus Piiratud juurdepääs Rannakalda loodusturismikeskuse ehituse projektieelne planeerimine ja projekti määratlemine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Adamson, Annika; Tammaru, EnnEhitusprojektid muutuvad ajas aina keerulisemateks. Projektid koosnevad mitmetest osadest, haaravad erinevaid alasid ja on mitmeotstarbelised. Tihti on katusprojekti all tegemist paljude omavahel sõltuvate projektidega, mis kasutavad erinevate struktuuride ressursse. Järjest enam jõutakse arusaamani, et kasu maksimeerimiseks tuleb kõiki neid projekte koordineerida tervikuna. Üha aktuaalsemaks muutub ka protsesside parendamine. Kulude vähendamine ja tootlikkuse parendamine võimaldab ettevõtetel püsida konkurentsis. Panustades aega ja ressursse planeerimisse on võimalik projektijuhtimise esmastes etappides vähendada ehitusfaasis ettetulevaid takistusi. Kliendi ja kasusaajate kaasamine projekti lähteülesannete koostamisse ja tegevuse planeerimisse määrab projekti õnnestumise. Käesoleva lõputöö on uuring, millega tutvustati väärtuspõhist kavandamist rakendusteadusliku juhtumiuuringu näitel. Anti ülevaade timmitud ehituse ühe meetodi, sihtväärtuse kavandamise kujunemisest ja põhimõtetest ning analüüsiti meetodi rakendamise võimalikkust Eestis. Määratleti Rannakalda loodusturismikeskuse omaniku vajadused ning selgitati ärilist otstarbekust. Töö tulemuste põhjal võib väita, et timmitud ehituse filosoofia rakendamine aitab vähendada raiskamist, tõsta tootlikkust ja kvaliteeti ning tugevdab lepinguosaliste vahelisi suhteid. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate areng võimaldab kaugtöö tegemist. See annab võimaluse kaasata meeskonda professionaale erinevatest paikkondadest. See omakorda võimaldab projektimeeskondade muutumise võimekamaks. Võimekad meeskonnad leiavad innovaatilisi lahendusi ja uusi töövahendeid, mis võimaldavad planeerida ja edastada informatsiooni operatiivselt. Lõputöö autor jõudis järeldusele, et Eestis on olemas haritud ja „tarku tellijaid“, tarku, pühendunud ja mitteahneid arhitekte ning altruistlike ja mõistlike ehitajaid, kes moodustavad suurepärase koostöötiimi. Lõputöö autor soovitab Rannakalda talu omanikul jätkata timmitud ehituse meetodite rakendamist kogu ehitise elutsükli vältel. Klassikalised projektijuhtimise meetodid kindlasti jäävad. Neile lisanduvad uudsed paindlikud ja kiirelt kohanevad meetodi. Saan väita, et lõputöös käsitletud meetodil on potentsiaali, kuigi hetkel mõistab seda Eestis vaid väike ringkond. Loodud on MTÜ Lean Enterprise Estonia ja MTÜ Eesti Timmitud Ehituse Tugirühm, kes propageerivad seda mõtteviisi. Antud meetodi juurutajatel on veel palju tööd ees muutmaks ehitussektoris valitsevat olukorda. Innovatiivsete lahenduste kasutusele võtmiseks Eestis tuleks käivitada pilootprojekt, mis näitaks meetodi tulemuslikkust ja ühtlasi julgustaks teisi seda kasutusel võtma. Selge on see, et meie käsutuses on piisavalt informatsiooni vähendamaks projekti kestust ja ehituse maksumust ning tõstmaks tööohutust ja kvaliteeti. Kvaliteet on aga investeering tulevikku.Nimetus Piiratud juurdepääs Rehe põik 3 korterelamu ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kruusalu, Silver; Alt, AivarsLõputöö eesmärgiks oli lahendada Rehe põik 3 korterelamu ehituse organiseerimise projekt. Tegemist on projekteerimis ehitustöövõtuga. Lõputöö käigus kirjeldab autor korterelamu arhitektuurset ja konstruktiivset lahendust. Lahenduste kirjeldamisel on kasutatud OÜ Puusepp ja Mänd arhitektuurset põhiprojekti ning MG Insenerid OÜ konstruktiivset projekti. Lisaks on koostatud ehitatava hoone kohta detailne mahutabel ja eelarve. Hoone kogumaksumuseks kujunes 2,47 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehituse organiseerimiskulud moodustavad 10,7 % eelarvest, mis teeb 229 000 eurot. Tööga lahendati Rehe põik 3 ehitusobjekti üldplaan, millelt on leitavad torkraana asukoht ja tõsteraadius, ehitussoojakud ja materjalide laoplatsid, masinate liiklemine objektil ning trasside paiknemine ja liitumispunktid. Lisaks on autor põhjalikumalt selgtanud tõsteseadmete valikut. Objekti tõsteid valiti teenindama tornkraana Liebherr 280-EC. Vastavalt Rehe põik 3 ehitustööde kalendergraafikule on ehitustööde kestvus kokku 408 kalendripäeva, mis teeb 291 tööpäeva. Tööde ajamahukuse määramisel on kasutatud Rehe põik korterelamute püstitamiseks kulunud aegu. Ehitustöid alustatakse 7. juulil 2017. aastal ning ehitustööd lõppevad 13. augustis 2018. aastal. Põhjalikumalt käsitles autor töös 0. korruse monoliitsete betoonitööde tehnoloogiat ning tüüpkorruse seinapaneelide montaaži. Mõlema osa kohta on koostatud seletuskiri ning graafiline tehnoloogiakaart. Lisaks on tehnoloogiakaardis detailsemalt kirjeldatud tööde kalendergraafikuid ning tööjõuvajadust. Täpsemalt kirjeldatud tehnoloogiate puhul on välja toodud ohutusnõuded vastava töö tegemisel. Lisaks on käsitletud objektil kehtivaid tuleohutus- ning keskkonnaalaseid nõudeid.Nimetus Piiratud juurdepääs Smarten logistikakeskuse 3. etapi rhituse tööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Toost, Kert; Alt, AivarsLõputöös on käsitletud Rae vallas, Lehmja külas, Rukki tee 1 asuva Smarten logistikakeskuse 3. etapi ehitustööde organiseerimist. Lõputöö koostamise aluseks on RTG Arhitektid OÜ poolt koostatud arhitektuurne projekt, H.R. Team Projekt OÜ poolt koostatud asendiplaan ja Nordecon Betoon OÜ poolt koostatud konstruktiivne projekt. Esimeses peatükkis on kirjeldatud lähteandmeid ja ehitustingimusi, kus on välja toodud krundi algne olukord, ajutiste ühenduste rajamine ja kasutatav projektdokumentatsioon. Arhitektuurse osa peatükis on kirjeldatud hoone arhitektuurilisi lahendusi ja parameetreid, konstruktiivseid elemente, hoone siseja välisviimistlust, tehnosüsteeme ning hoone tehnilisi näitajaid. Majandusosas on välja toodud ehitustööde koondeelarve pearühmade tasandil. Lisaks on selle peatüki raames koostatud ka detailne eelarve, koos ajanormide ja tõstevahendite maksumusega, mis on välja toodud lõputöö lisana. Koondkalenderplaani peatükis on kirjeldatud lühidalt ehitustöid, lisaks on koostatud ka graafilises osas koondkalenderplaan koos tööjõu ressursside vajadusega. Eraldi on välja toodud kulud, mis külvad ehitustööde organiseerimisele ning võrreldud saadud summat kogu ehitustööde eelarvega. Ehitustööde organiseerimisele kulub 4,3% kogu eelarvest. Kirjeldatud on vajalikke tõstevahendeid ehitustööde läbiviimiseks. Lõputöö objekti kahe töö kohta on koostatud tehnoloogilised kaardid. Esimene tehnoloogiline kaart on katusekarkassi monteerimise kohta ning teine 1. korruse betoonpõranda ehituse kohta. Lisaks on kirjeldatud tööde teostamiseks kasutatavat peatöövõtu meetodit ja objektil töö- ja keskkonnaohutuse tagamise plaani. Lõputöö ülesandeks olnud tööde maksumuse, kestvuse ja parima lahenduse leidmine sai täidetud. Kogu objekti tööde maksumuseks ilma käibemaksu ja kasumita on 3 659 439 eurot, ühe ruutmeetri hinnaks on 293,9 eurot pluss käibemaks Tööd objektil kestavad kokku 203 tööpäeva ja teostatakse vahemikus 2. oktoober 2017 kuni 11. juuli 2018. Tipphetkel töötab objektil korraga 44 töölist. Lõputöö koostaja sai väga hea isikliku kogemuse kuna pole enne lõputöö aluseks olevat objekti nii suure hoone ehituse organiseerimisega kokku puutunud. Lisaks on koostatud töö ja autori enda kogemuse põhjal hinnata erinevust ideaalse ja reaalse olukorra vahel.Nimetus Piiratud juurdepääs Tehases toodetud elementide paigaldussõlmede kataloogi loomine ja maksumuse ning ajakulu analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Siim, Taavi; Hamburg, PilleKäesoleva lõputöö eesmärk oli koostata termopaneelide tüüpsete paigaldussõlmede kataloog koos sõlmede hinnastamise ja ajakulu lisamisega, et vähendada ajakulu esmase hinnapakkumise ja esmaste sõlmede koostamisel. Lõputöö tulemusena valmis 15 sõlmest koosnev termopaneelide tüüpsete paigaldussõlmede kataloog koos ajakulu ja maksumuse tabeliga. Kataloogi koostamiseks koguti kokku kõikide ettevõtte poolt ehitatud termopaneeliga objektide paigaldussõlmed. Sõlmed sorteeriti vastavalt nende liigile ja koostöös paigaldusjuhtide ja peainseneriga valiti välja enamlevinud lahendused. Seejärel sõlmed ühtlustati kasutades erinevaid kihte, värve ja täitemustreid. Kasutusele võeti ühtne viidete süsteem, kus iga joonisel oleva numbri taga on detaili või tarviku kirjeldus. Kõik joonised vormistati ühtse kirjanurgaga. Sõlmedel olevad lahendused tuli ajakohastada ja parandada vastavalt tänapäeval ettevõttes kasutusel olevatele tehnoloogiatele ja materjalidele. Igale sõlmele vastab ajakulu ja maksumuse tabel. Tabelis on kirjeldatud kõik sõlmes kasutatavad materjalid, tarvikud ja tootmist vajavad detailid. Tootmist vajavate detailide juures on välja toodud materjali maksumus ja tootmiseks kuluv aeg koos tootmise maksumusega. Ülejäänud materjalid ja tarvikud on ainult hinnastatud. Lisaks on tabelis toodud detailide ja materjalide paigaldamiseks kuluv aeg koos maksumusega. Kataloogi hakkavad kasutama nii eelarvestajad kui müügiinsenerid hinnapakkumiste tegemisel ja eelarvete koostamisel. Sõlmede kataloogi hakkavad kasutama lisaks projekteerijad, kes kataloogis olevaid sõlmi alusfailidena saavad kasutada.