Teenusmajanduse instituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teenusmajanduse instituut Märksõna "Economy and Management--Production Management" järgi
Näitamisel1 - 3 3-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Äriplaan loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Jemeljanov, Andrei; Nõuakas, KatiKokkuvõtteks saab öelda, et äriplaani koostamine on väga oluline nii kui vanale kui alustavale ettevõttele, sest äriplaani koostamisega saavad ettevõtted vaadata reaalselt, mis turul toimub, mis võimalused nendel on ja prognoseerida enda tulemusi ning kaotusi. Alustav ettevõte saab äriplaaniga enda elu lihtsamaks teha, et täpselt planeerida enda raha ja täpselt teada oma konkurente nende eelistusi ning miinuseid ning sellega parandada enda olukorda ja kätte saada rohkem kliente ja turu osasid. Kui alustav ettevõtja hakkab kirjutama äriplaani, sel ajal ta saab täpsemalt teada, et millega ta hakkab tegelema, seab endale konkreetseid eesmärke ja määratleb sitgrupi. Juhul kui tal ei ole piisavalt isiklikku varu ettevõtte esmaseks finantseerimiseks, siis konkreetse äriplaaniga saab pangast laenu või leida endale investor. Lõputöö teoreetilises osas oli eesmärk koostada raamistikku, mille alusel koostada äriplaan loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ. Esimeses peatükis kirjeldatakse teoreetilisest vaatest äriplaani koostamise olulisust, äriideed, äriplaani struktuuri ja vajalikkust. Lõputöö empiiriline osa koosneb äriplaanist loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ. Loodav ettevõte on osaühing osakapitaliga 50 000 eurot. Ettevõtte põhitegevusalaks on alkoholivabade jookide tootmine ja müük. Loodava ettevõtte turg on Tallinnas töötav rahvastik ja turistid. Ettevõte annab esimesel aastal keskmiselt tööd 7 inimesele, teise aasta alguses töötajate arv on 10 ning lõpus 13 ja kolmandal aastal alguses jääb 13, aasta lõpuks suureneb 16-ni. Ettevõtet juhivad ettevõtte omanikud ja üks nendest on pikkajaline kogemus antud valdkonnas. Projekti maksumus on 23 625 eurot, mis tuleb omafinatseeringust investeerida põhivarasse. Empiirilises osas sai koostatud äriplaan, kus autor selgitas välja ettevõtte potentsiaalsed kliendid, analüüsis konkurente, kirjeldas loodava ettevõtte strateegiat ja koostis finatsprognoose. SWOT- analüüsi kasutas autor riskide hindamiseks. Autor tõi välja mõjutavad tegurid, ohud ja nõrkused, tugevused ning võimalused. Loodava ettevõtte esimese aasta prognoositav müügikäive on 132 300 ja prognoositav kahjum on 11 372. Teisel ja kolmandal aastal müük suureneb ja prognoos näitab, et ettevõtte hakkab teenima kasumit. Prognoos on tehtud pessimistlikult, et oleks realistlikum üle vaade. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning uurimisülesandeid lahendatud. Lõputöö alusel luuakse reaalne ettevõttet 2020. aastal ja kokkuvõtvalt võib autor öelda, et koostatud äriplaani alusel tasub ettevõttet luua ja alustada äritegevust.Nimetus Piiratud juurdepääs K.Met AS jätkusuutlikkuse hindamine finantsanalüüsi põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mets, Raili; Noorväli, HelleLõputöö koostamisel analüüsiti K.MET AS-i nelja aasta finantsnäitajaid, et välja selgitada, kas tootmise omahinna tõus ja välisturuosa vähenemine on mõjutanud antud ettevõtte jätkusuutlikkust. Teostati K.MET AS finantsaruannete põhjal finantsanalüüs, mille teostamiseks analüüsiti ettevõtte bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet, et hinnata ettevõtte jätkusuutlikkust. Analüüsimiseks teostati muutuste ehk hälbeanalüüs ja suhtarvude analüüs. Bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande hälbelüüsi puhul määrati rahalised ja protsentuaalsed muutused aruannetes, võrreldes nelja aasta aruandeid ning analüüsides perioodi jooksul asetleidvaid muutusi ja muutuste olulisuse määra. K.METi bilansi hälbeanalüüsist selgus, et ligikaudu 70% passivast moodustab kõikidel analüüsitavtel aastatel omakapital ja 30% kohustised. See suhe näitab, et K.MET kasutab liiga vähe võõrkapitali ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. Analüüsist selgus ka, et suur muutuja varades olid nõuded ja ettemaksed, mis perioodi jooksul üldiselt suurenesid, mis oli tingitud müügikäibe suurenemisest. Omakapital suurenes analüüsitaval perioodil võrreldes baasaastaga, mis oli tingitud aruandeaasta kasumi tõusudest ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi tõusudest. Kasumiaruande analüüs näitas, et ettevõtte analüüsitava perioodi müügimaht suurenes oluliselt võrreldes baasaastaga. Müügimahu suurenemine on toonud kaasa ka materjalide kulu ja tööjõukulude suurenemise. Samas on suudetud analüüsitaval perioodil vähendada lõpetamata toodangu mahtu, mis näitab, et tootmisprotsess on kiirem ja toodang jõuab kiiremini ostjateni. Vaatamata suurenenud tootmisele on vähendatud baasaastaga võrreldes mitmesuguseid tegevuskulusid, mis on kaasa toonud kasumi tõusu. Kaupade, toorme ja materjali osakaal müügitulust analüüsitava perioodi jooksul on suurenenud, mis on tingitud tarnijate poolt hindade tõusuga. Kasumiaruande analüüs näitas, et baasaastaga võrreldes langes teisel aastal ettevõtte edukus, kuid seejärel on olnud jälle tõusuteel. Rahavoogude analüüs näitas, et põhitegevuse rahavoog moodustas esimesel aastal 92% ja teisel 98% laekunud rahast, mida kasutati kapitalirendi tagasimakseteks, dividendide maksmiseks ja soetati ka põhivara. Kolmandal aastal moodustas põhitegevuse rahavoog üle poole laekunud rahast, mida kasutati suures osas põhivara ostmiseks ja kapitalirendi tagasimakseteks. 2018. aastal laekunud rahast moodustab põhitegevuse rahavoog 95%, mida kasutati 44% ulatuses dividendide maksmiseks, põhivara soetamiseks ja laenude tasumiseks. Analüüsi tulemusel selgus, et äritegevuse rahavood suurenesid esimesel, kolmandal ja neljandal aastal. Investeerimistegevuse rahavood suurenesid esimesel kolmel aastal, neljandal aga vähenesid kuna vähenesid materiaalsete põhivarade ost ja müük. Maksevõime analüüs näitas, et K.MET ASi maksevõimelisus on kõrge, aga samas on kapitali kasutamise efektiivsus madalavõitu. Likviidsed varad katsid analüüsitaval perioodil kõiki lühiajalisi kohustusi ja enamgi veel, mis on väga hea ja näitab, et ettevõttel ei ole probleeme võlgade tasumisega. Maksevõime analüüsist selgus, et K.METi varasid finantseerivad peamiselt omanikud, mitte kreeditorid, mis näitab kreeditoride risk on K.MET´i puhul väga madal. K.MET peaks kasutama rohkem võõrkapitali, mis küll tõstab finantsriski, aga samas avaldab suurt positiivset mõju omakapitali tootlikkusele. Efektiivsuse analüüsi tulemusest selgub, et K.METi ostjad ei venita debitoorse võla tasumisega ja seega K.MET on range krediidipoliitikaga lühikesi maksetähtaegu pakkuv ettevõte. Perioodi jooksul ei ole viivitatud tarnijatele arvete tasumisega. K.MET tasub kreditoorset võlgnevust pikema perioodi jooksul, kui laekub debitoorset võlgnevust, mis on väga hea. Selgus, et ettevõttel on liiga palju varusid, mida ei suudeta realiseerida piisavalt kiiresti. Talitus- ja finantseerimistsükkel on liiga pikk, mis piirab investeeringute tegemist, kuna raha on varude all kinni. Tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmise kaudu saaks lühendada varude käibeväldet ja talitustsüklit. Ettevõtte puhul on tegemist pisut ülemäärase investeerimisega käibevarasse, mille arvelt on kaotatud võimalikku tulu. Tasuvuse analüüs näitas, et K.MET on juhtinud oma varasid kasumi tootmiseks väga tõhusalt ja see näitab head ressursside kasutamist. ROE võiks olla pisut kõrgem, mida saaks siinkohal tõsta, kui ettevõte jaotaks kasumit rohkem dividendide näol välja. K.MET täidab siiski eesmärki, milleks on aktsionäride rikkuse suurendamine. Ettevõtte müügikäive toob piisavalt ärikasumit, kuna K.MET on tulutoovam, kui keskmine sama valdkonna ettevõte. Müügikäibe ärirentaablust saaks vajadusel aga tõsta, kui suurendada müügitulu või vähendada kulusid. Tasuvuse analüüs ütleb, et K.MET suudab hinnakujundust, kulude struktuuri ning tootmist juhtida kasutoovalt. Kokkuvõttes on K.MET juhtinud oma varasid kasumi tootmiseks väga tõhusalt. Pankrotiohu analüüs näitab, et K.METi finantsseisukord on väga hea ja pankrotiohtu ettevõttel ei ole. Autoripoolsed ettepanekud finantsnäitajate parendamiseks on järgnevad: • ettevõttel tuleks vähendada laovarusid; • K.METil tuleks kasutada rohkem võõrkapitali; • ettevõte peaks rohkem investeerima tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmisse näiteks mõne põhivara soetamise näol; • ettevõttel tuleks jaotada kasumit rohkem dividendide näol välja. Autor leiab, et lõputööl koostamisel seatud eesmärgid ja ülesanded on täidetud. Tehtud on järeldused finantsmajandusliku olukorra kohta ja ettepanekud tulemuste parendamiseks, et olla jätkuvalt jätkusuutlik.Nimetus Avatud juurdepääs Uue toote tasuvusanalüüs OÜ's MMT Production(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Domnin, Revo; Õun, MerjeEttevõtja peamine eesmärk on teenida kasumit. Selleks, et seda teha on vaja toota või pakkuda selliseid tooteid või teenuseid, millest jääb raha üle ka pärast kulude maha arvamist sissetulekutest. Üks selline moodus on olla tuttav omahinna kujunemise aspektidest ehk omada toimivat kuluarvestussüsteemi. Sissetulekuteks on enamasti müüdava toote või teenuse hind, seega on äärmiselt oluline kujundada hinda kuluarvestuse põhjal. Muidugi ei saa unustada nõudlust turul ja konkurentide pakkumisi. Lõputöö uuring on läbi viidud ettevõttes MMT Production OÜ. Ettevõte tegeleb metallitööga ja kavatseb omale tootmisse võtta uue toote, mille jaoks kõigepealt autor kaardistas tootmiseks vajalikud kulud ja see järel arvestas omahinna, tasuvuspunkti ning teostas tasuvusanalüüsi. Analüüsi tulemusest johtuvalt anti ettevõtte juhtkonnale soovitusi toote tootmisse võtmiseks. Lõputöö eesmärgiks oli arvutada omahind ja teostada tasuvusanalüüs uuele tootele osaühingus MMT Production OÜ’s, et esitada järeldused ning soovitused ettevõtte juhile uue toote planeerimiseks. Selleks alustas autor juuretasandilt, milleks on ettevõttes kulud. Selgitati välja ettevõttes tekkivad kulud ja millised neist mõjutavad omahinda, ühtlasi liigitati need vastavalt tekkimisele ja lähtuvalt tootmismahust. Omahinda on võimalik mitut moodi kujundada. Hinna kujunemise keskmeks on kulud, kui müügihinnaga ei õnnestu omahinda katta tekib ettevõttes kahjum. Sellepärast ongi väga oluline pidada kuluarvestussüsteemi, mis aitab hoida toote kulud kontrolli all ning on suureks abiks juhtidel otsuste langetamisel. Omahinda arvutati ettevõttes tootmisse võetud uute platvormide kohta kasutades täiskuluarvestuse- ja osakuluarvestuse meetodeid. Kulude väljaselgitamiseks kasutas autor andmekogumise meetodina dokumendivaatlust, milles vaadeldi ettevõtte kasumiaruannet, kontoplaani, hinnapakkumisi ja ostuarveid. Lisaks viis autor läbi intervjuu tegevjuhiga lisainfo saamiseks. Omahinna arvestamisel on kasutatud täis- ja osakuluarvestuse meetodeid. Täiskuluarvestuse meetodil liigitati kulud otsesteks ja kaudseteks ühe ühiku (platvormi komplekti kohta) Tootmiskulude välja selgitamisel on lähtutud tootmise protsessiplaanist, mille on ettevõte välja selgitanud platvormide proovipartii tootmisel. Toodete otsekuludeks on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenused. Toodete kaudkulud, mis polnud võimalik jagada otse tootele on tööjõukulude arvestuses välja selgitatud koefitsiendiga jaotatud ühele ühikule ja 40 komplektile, mis on tellija prognoositav tellimusmaht ühes kalendrikuus. Toote omahind täiskuluarvestuse meetodil kujunes 338,04 eurot, ettevõte müügihind platvormidele on 377 eurot. Piirkasum on määratletud kui hind ehk müügitulu ja muutuvkulude vahena. Piirkasumimäär on müügitulu ja piirkasumi vaheline suhe, mida on võimalik arvutada ka toote ehk kaubaühiku kohta. Piirkasumimäär on erinevate toodete võrdlemiseks hea kasutada- vastavalt kumma toote piirkasumiäär suurem on, seda kasumlikum see toode on, sest iga müüdud toode annab suurema piirkasumi summa püsikulude katmiseks ning kasumi teenimiseks. MMT Production OÜ’s vaatluse all olevate toodete piirkasumi määr on autori poolt välja arvutatud ja selleks on 21% Tasuvuspunkt on hetk mil ettevõte ei teeni kasumit ega ei ole ka kahjumit. Tänu tasuvusanalüüsile leiab juht mitmetele küsimustele vastuse sealhulgas näiteks, milline on tootmismaht soovitud kasumi teenimiseks. Töö autori läbi viidud tasuvusanalüüsis selgus toodete tasuvuspunkt toodetavate komplektide kogusena, milleks on 20 komplekti, sellise tootmismahu juures on ettevõte püsikulud kaetud. Intervjuust tegevjuhiga tulenevalt kasumiootuse täitmiseks arvutas töö autor minimaalse tootmismahu, mis on vajalik, et katta ettevõtte muutuv- ja püsikulud, selleks on 39 komplekti. Tasuvusanalüüsid on tehtud lähtudes kliendi prognoositavatest tellimusmahtudest kalendrikuus, milleks on 40 komplekti ja see ületab sihtkasumi saamiseks vajaliku tootmismahu. Kasumitootlus ehk rentaablust väljendatakse reeglina protsentides ja selle arvutamisel võib lähtuda kõikidest kasuminäitajatest. Rentaablus näitajatest on võimalik välja lugeda ettevõtte hinnakujundust, kulude struktuuri ning tootmise efektiivsust, kasumitootlust. MMT Production OÜ müügikäibe rentaablusenäitajad on arvestatud autori poolt 40 platvormi müügikäibe kohta, et ettevõtte juhtkonnal oleks parem ülevaade toodete kasumlikkusest tootmistsüklist lähtuvalt. Müügikäibe rentaablus vaadeldaval tootel jääb vahemiku 10-11%. Saadud näitaja on teoorias esitatud soovituslikus alampiirist kõrgemal. Analüüsist lähtuvalt katavad toote müümisest saadavad tulud kõik kulud ja toodab ettevõttele kasumit. Sellest lähtuvalt teeb töö autor MMT Production OÜ tegevjuhile ettepaneku võtta toode toomisse ja 1 500 euro suuruse kasumi saamiseks minimaalne tootmismaht on vähemalt 39 komplekti kalendrikuus. Mida rohkem klient vaadeldavat toodet tellib seda suuremaks kasvab ettevõtte saadav kasum ja sellest tulenevalt kasvab ka ettevõtte omanike rikkus.