Teenusmajanduse instituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teenusmajanduse instituut Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 694-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs HEV lapsi toetav õpikeskkond(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0024-05-08) Orav-Grits, Sigrid; Kirs, JaanikaLõputöö eesmärk oli välja selgitada HEV laste õppeedukuseks vajalik õpikeskkond Rapla maakonnas. Teoreetiliseks lähtekohaks on sotsiaalne konstruktivism, mis annab arusaama miks ühiskonnas ei muutu mõttemallid ja käitumismustrid üleöö ja et lisaks seadustele on meil vaja ühiskondliku tahet ning aega uute uskumuste sisse seadmiseks. Kaasava hariduse rakendamine võeti vastu küll enam, kui kümme aastat tagasi aga endiselt leitakse märkimisväärseid puudusi. Lapsed enamjaolt küll saavad õppida kodulähedases koolis, samas pole oluline vaid füüsiline asukoht vaid kompleksus, mis kaasava hariduse mõistes tähendab kaasatust nii füüsiliselt, sotsiaalselt kui emotsionaalselt. Koolide võimekus tagada HEV lapsele piisav tugi, tema potentsiaali maksimaalselt ära kasutades, on väga erinev, mis näitab selgelt ühtsuse puudumisele kaasamises. Iga üks teeb oma võimaluste või äranägemise järgi ja erinevused tekivad ka erineva tõlgenduse tulemusel. Valdavalt ollakse nõus, et kaasamist alustati valest otsast. Enne oleks tulnud välja selgitada haridusasutuste võimekuses luua erinevaid väike- ja individuaalõppe klasse, jõuda selgusele tulevase personali võimekuses uue olukorraga toime tulla ja neid vastavalt koolitada ning veenduda ka selles, et olemas oleks tugimeeskond HEV lastele vajaliku toe pakkumiseks. Kuigi puuduseid kaasava hariduse rakendamisel loetleti respondentide poolt ette küll ja veel kerkis neist enim üles suhtumine ja seda just õpetajate poolt. Intervjuudest selguse, et ei olda valmis kõiki lapsi õpetama ja põhjuseks toodi välja pigem tahtmatus kui oskamatus, sest nüüdseks on võimalusi ja aega end koolitada olnud piisavalt. Keegi ei ütle otse välja, et HEV lapsi üldse tavakooli ei soovita, pigem loetletakse terve nimekiri tingimustest, mis peaks olema täidetud, et kaasamine oleks võimalik. Samuti ei öelda konkreetselt millises koolis Hev lapsel parem õppida oleks või et see peaks ilmtingimata olema erikool aga tõdetakse, et antud hetkel on erikoolis võimalused paremad. Kaasava hariduse üheks eesmärgiks oli kasvatada sallivust erinevate osapoolte vahel, kelleks on siis tava- ja HEV lapsed. Uurimustulemustes selgub, et osati mõistetakse erivajadusi paremini ja et ka HEV lastega on võimalik koos tegutseda aga kius ja tõrjutus pole siiski kuskile kadunud ja väga olulist rolli suhtumise osas mängib kõrval seisvate täiskasvanute meelsus ja tagasiside. Alati polegi vaja oma mõtteid välja öelda vaid hoiakuid tajutakse, mis paratamatult peegeldub laste käitumises.Nimetus Avatud juurdepääs Psühhosotsiaalsed ohutegurid tööstressi allikana majutusasutuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 202-01-04) Laurikainen, Sigrid; Kranich, KaieOhutegureid esineb igal töökohal erineval kujul ning nende tunnetamine on subjektiivne – mõne jaoks on teatud tegur motiveeriv, teise jaoks aga demotiveeriv. Kui aga töötaja on pidevalt pingeseisundis erinevate ohutegurite tõttu võib see viia tööstressi tekkimiseni – tavaliselt juhtub see kui psühhosotsiaalseid ja ka füüsilisi terviseriske töökeskkonnas on rohkem kui üks. Valdkond, kus töötajad puutuvad kõige enam kokku erinevate psühhosotsiaalsete ohuteguritega on teenindus. Oma tööiseloomu ning pidevate kontaktide tõttu teiste inimestega puututakse antud valdkonnas olulisel määral kokku erinevate psühhosotsiaalsete terviseriskidega. Kuna psühhosotsiaalsed ohutegurid on pikemas perspektiivis tervistkahjustavad on oluline tegeleda süsteemse ning järjepidava ennetustegevusega. Abinõud teadlikkuse tõstmiseks ei pea olema suured ja märgatav osa neist on võimalik läbi viia ka vähese ressursiga – kõige olulisem ja esmasem tegevus on nende tegurite märkamine ja teadvustamine. Ohutegurite ennetamine on tööandjal seadusest tulenev kohustus, kuid selle järgimise eest vastutab töötaja ise. Lõputöö esimese uurimisülesande lahendamiseks selgitati psühhosotsiaalse ohuteguri mõistet ning seost tööstressiga. Teooria järgi on psühhosotsiaalsed ohutegurid erinevate aspektide koosmõju, mis võivad mõjutada inimese tervist ja viia tööstressini kui töökohal ei tegeleta ennetustööga. Teise uurimisülesande lahendamiseks analüüsiti teenindusvaldkonna töötaja psühhosotsiaalset töökeskkonda, mille käigus toetuti erinevate autorite käsitlustele ja uuringutele. Kolmanda uurimisülesande lahendamiseks anti ülevaade psühhosotsiaalseid ohutegureid ennetavatest meetmetest ja headest praktikatest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Neljanda uurimisülesande lahendamiseks viidi perioodil 25.10.2021- 8.13. 2021 läbi empiiriline uuring majutusasutuse töötajate seas ja läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Ankeetküsimustikule vastas 16 töötajat, kuid 4 töötaja küsimustiku vastused polnud täielikud, mistõttu loetakse vastanute arvuks 75% üldkogumist. Küsimustikuna kasutati Kopenhaageni psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustiku COPSOQ III keskpikka versiooni. Kvantitatiivse empiirilise uuringu käigus selgitati välja majutusasutuse töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna kitsaskohad. Uuringu tulemustest selgus, et kõige enam mõjutavad psühhosotsiaalsetest ohuteguritest töötajaid kiire töötempo, kognitiivsed nõudmised ning emotsioonide varjamise vajadus. Tööõhkkond kolleegide vahel on hea, kõrgeks loetakse kolleegide toetust ja abi ning ka otsese ülemuse poolset 42 toetust. Töötajad tunnevad, et neid on kaasatud ning neid tunnustatakse. Uuringust selgus, et osad töötajad on tööl kokku puutunud ka solvava käitumisega klientide poolt. Mõningatel töötajatel on viimase nelja nädala jooksul esinenud tööstressi ilminguid. Neljanda uurimisülesande lahendamiseks tehti järeldusi ja ettepanekuid. Jõuti järeldusele, et majutusasutuse töötajatel esineb vähesel määral psühhosotsiaalseid ohutegureid, kuid vaatamata sellele tuleb ennetustegevustega tegeleda. Ettepanekutena soovitati ettevõttel tõsta töötajate teadlikkust, vaadata üle ettevõtte poliitikad ning julgustada töötajaid probleemidest ja muredest rääkima. Kõige olulisem on ettevõttel viia läbi uus riskianalüüs, et hinnata kõiki töötajaid mõjutavaid ohutegureid. Lõputöö eesmärk välja selgitada psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemine ettevõtete majutusasutuse töökeskkonnas ja vajadusel teha ettepanekud juhtkonnale tööstressi ennetamiseks, sai täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Paindliku töökorralduse rakendamine kontoritöötajatele Kaubamaja Aktsiaseltsis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Salujärv, Sigrid; Vään, RiinaLähtudes sellest, et maailm on pidevas arengus on ka töötajate vajadused ning arusaam paindlikkust töökorralduses üha enam muutunud. Töötajad on hakanud mõistma, et neil on rohkem võimalusi küsida endale sobivat tööaega või tööasukohta. Pealegi toimub täna suurem osa kontoritöötajate igapäeva tööst telekommunikatsioonikanalite vahendusel, piisab ainult interneti ühendusest ja valikest arvutiprogrammides ning töö saab tehtud sõltumata asukohast. Paindlikke töövorme rakendatakse töötajatele erinevatel põhjustel, eeskätt lähtuvalt töö iseloomust või vanemlikest kohustustest. Laiemalt vaadeldes on võimalik juhtidel läbi paindliku töökorralduse hoida ettevõttes häid töötajaid, mille abil säilib asutuse maine ja on võimalik seeläbi tööjõu kasutamist paremini planeerida. Takistavateks teguriteks paindliku töökorralduse rakendamisel on töö iseloom või seadusandluse jäikus. Lõputöö teoreetilise osa koostamisel võeti aluseks erinevate teoreetikute määratlusi ja seadusandlust paindlikkest töövormidest. Läbi selle selgus, et paindlik töökorraldus on aastate jooksul kõvasti arenenud ja 25.mail 2017.aastal allkirjastati Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Tööandjate Keskliidu poolt „Kaugtöö kokkuleppe“. Täna on töötajate jaoks hästi oluline aja– ja asukohapaindlikkus ja sellest tulenvalt on ka eelistatuim töövorm kaugtöö. Esimese empiirilise ülesandena selgitati personalidirektori kaudu ettevõttes kasutatavaid paindlikke töövorme ning nende mõjust. Teise empiirilise ülesandena esitas autor ankeetküsitluse Connect.ee keskkonnas kontoritöötajatele, mis puudutas aja– ja asukohapaindlikkust ning hinnanguid nende paindlikke töövormide rakendamisest. Lisaks andis töö autor töötajatele võimaluse avaldada oma arvamust ning teha ettepanekuid töökorralduse muutmiseks. Tulemuste esitamisel ning analüüsimisel oli eesmärgiks leida parimaid viise paindliku töökorralduse edasiarendamiseks. Autori läbiviidud uuringu tulemustest selgus, et aja– ja asukohapaindlikkust rakendamine kontoritöötajatele tulenes pigem juhtide otsusest. Organisatsioonis pole seni kasutust leidnud renditöö ja vähesel määral on kasutusel lepinguline ja funktsionaalne paindlikkus. Paindlikke töövorme rakendatakse erinevatel põhjustel, eeskätt lähtuvalt töö iseloomust või vanemlikest kohustustest. Kuid põhjustena toodi välja ka õpingud, koolitused, isiklik elukorraldus, treeningud või tervis. Kontoritöötajad leidsid, et olenemata sellest, kas neil on õigus teha otsuseid oma paindlikku töökorralduse suhtes, on nad tegelikult organisatsioonis töötamisega rahul. Vastajad, kellel tööülesandeid on võimalik täita elektrooniliste vahendite abil, leiavad et nemad võiksid kasutada kaugtöövormi. Tänu kaugtööle on muutunud töötajad iseseisvamaks. Lisaks oskavad nad oma aega paremini planeerida ja säästa. Empiirilises uuringus osalejad tõid välja, et aja- ja asukohapaindlikkuse abil on nende stressi tase langenud. Olulisena tuli välja ka see, et töökorraldus vastajate praegusel ametikohal sobis hästi töötajate isikliku elu korraldusega. Lõputöö eesmärk täideti ja selgitati välja Kaubamaja AS paindliku töökorralduse rakendamise meetmeid ning nende arendamise võimalusi. Rakendusliku tööna on tehtud järeldusi ja antud soovitusi sihtgrupi lõikes ettevõtte personalidirektorile, et muuta kontoritöötajate töökorraldust tulevikus senisest paindlikumaks. Empiiriline uuring koos lõpptulemustega edastatakse 2020.veebruaris Kaubamaja AS ettevõtte personalidirektorile võrdlemaks seda varasemalt esitatud vaheuuringu tulemustega, et leida sobivam lahendus kõigile osapooltele.Nimetus Avatud juurdepääs Finantsanalüüs ettevõttele Nurgapealne OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Larven, Kristel; Nõuakas, KatiFinantsanalüüsi olulisus ja aktuaalsus peegeldub selles, et finantsanalüüsi tulemused kajastavad kõige paremini ettevõtte finantsolukorda ja selle põhjal on hea teha õigeid otsuseid ettevõtte edaspidiseks toimimiseks. Selleks aga, et analüüs oleks edukas, tuleks valida sobivad meetodid ja tulemusi põhjalikult analüüsida. Töö käigus on analüüsitud ja refereeritud erinevate valdkonna spetsialistide allikaid ja välja toodud nende olulisemad seisukohad ning neid omavahel võrreldud. Lisaks on välja toodud töö autoripoolsed komentaarid ja järeldused. Töö esimeses peatükis on selgitatud finantsanalüüsi olemust. Peamisteks olulisteks infoallikateks finantsanalüüsi läbiviimiseks on raamatupidamisaruanded: rahavoogude aruanne, kasumiaruanne ning raamatupidamis bilanss. Töös selgub, et finantsanalüüs ei ole vajalik vaid ettevõtte juhtkonnale vaid huvigruppe on teisigi. Erinevad huvigrupid kasutavad analüüsimiseks erinevaid meetodeid, kuna nad analüüsivad ettevõtte finantsseisundi erinevaid aspekte. Teises peatükis on kirjeldatud erinevaid finantsanalüüsi meetodeid. Enim levinuimad finantsanalüüsi meetoditeks on horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning finantssuhtarvude analüüs. Kui trendianalüüsi kaudu on võimalik leida finantsnäitajate dünaamilisi ja suhtelisi muutusi siis finantssuhtarvude kaudu on võimalik välja arvutada erinevaid näitajaid finantsseisundi hindamiseks. Selleks, et hinnata ettevõtte finantsseisundit läbi finantsanalüüsi ei piisa vaid arvutusoskusest. Kindlasti peab analüüsi teostajal olema väga hea võime analüüsida ja tajuda trende ja muutusi finantsnäitajates. Samuti peaks analüüsijal olema teadmised ettevõtte majandusharust ja üldisest fiantsaruandlusest. Empiirilise uuringu metoodika peatükis on välja toodud empiirilise uuringu eesmärk. Uuringu läbiviimiseks kasutab autor kvantitatiivset meetodit ning järelduste tegemiseks deduktsiooni. Andmed kogutakse struktureeritud vaatlusega ning tulemused esitletakse jooniste ja tabelitena. Empiirilise uuringu peatükis on läbi viidud ettevõtte Nurgapealne OÜ finantsanalüüs. Ettevõte Nurgapealne OÜ on kesk-Eestis asuv toitlustusettevõte. Teostatud on bilansi ja kasumiaruande horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning finantssuhtarvude analüüs. Tulemused on esitletud jooniste ja tabelitena ning saadud tulemusi on analüüsitud ning nende põhjal tehtud järeldused. Finantsanalüüsi tulemusena selgus, et ettevõttel Nurgapealne OÜ läheb üldiselt pigem halvasti kuigi ettevõte on aastatel 2016-2018 teeninud kasumit. Analüüsides kasumiaruannet selgub, et lisaks müügitulu tõusele aastatel 2016-2018 (18,9%) on kasvanud ka tööjõukulud (45%) ja muud tegevuskulud (98%), samas kui teenitud kasum on langenud (16%). Bilanssi analüüsides selgus, et ettvõtte pikaajalised kohustised on vähenenud 35%, kuid samas on lühiajalised kohustised suurenenud 9%. Analüüsides likviidsussuhtarve selgus, et ettevõttel on väga madal lühiajaline maksevõime kuna puudub piisavas koguses likviidset vara lühiajaliste kohustiste täitmiseks. Efektiivsusuhtarvud on tänu müügitulu pidevale suurenemisele aastatel 2016-2018 järjest paranenud. Samuti on ettevõte hakanud oma varusid efektiivsemalt juhtima. Finantsvõimenduse analüüsist selgus, et ettevõttel on väga madal pikaajaline maksevõime, kuna ettevõttel on suur laenukohustis ning sellest tulenevalt väga kõrge võlakordaja (2018 aastal 81%). Suureks probleemiks on võõrkapitali liigne kaasatus ja omakapitali vähesus. Tasuvussuhtarvude analüüsi põhjal saab väita, et kõige tasuvam aasta oli ettevõtte jaoks 2017, kui teeniti ka kõige suuremat kasumit. Pankrotiohu analüüs (Z-seisu võrrand) näitab ettevõttele suurt pankrotiohtu igal analüüsitud aastal. Lähtudes läbiviidud analüüsist on autoripoolsed ettepanekud ettevõttele järgnevad: Vaadata üle ettevõtte hinnakujundus, arvestades toote omahinda, konkurentide hindu ning nõudlust. Hinnatõus aitaks kaasa müügitulu suurenemisele. Investeerida 40% kasumist turundustegevusse uute klientide leidmiseks. Kehtestada lühemad maksetähtajad ostjatele ning võimalikult vähe tooteid ja teenuseid võlgu müüa, et lühendada võlgnevuse käibeväldet. Vähendada varusid, et suurendada varude käibekiirust ning efektiivsemalt varusid kasutada. Likviidsuse suurendamiseks vähendada varusid, mis omakorda vähendaks hoiustamiskulusid. Vaadata üle tööjõuvajadus, võimalusel tööjõukulude vähendamine töötajate koormuse vähendamisega vastavalt hooajalisusele. Muude tegevuskulude vähendamine uute koostööpartnerite leidmisega (telefon, IT-teenused, valvesüsteem, turvatöö). Kasutatav tehnika väljavahetada energiasäästlikemate seadmete vastu. Tegeleda aktiivselt finantsaruannete analüüsimisega ning selle põhjal juhtimisotsuste langetamisega. Kuigi ettevõttel on 2018. aasta seisuga suur pankrotioht, on see tingitud peamiselt suurest laenukohustisest, millega soetati söögikoha hoone, kus hetkel äritegevus toimub. Laenu aktiivselt iga aasta tagasi makstes täiendavaid kohustisi võtmata, müügitulu stabiilselt suurendades ja kulusid vähendades, paraneb ka ettevõtte finantsmajanduslik olukord ja ettevõte tegevus muutub kasmulikumaks. Lõputöö eesmärk oli analüüsida Nurgapealne OÜ finantsmajaduslikku olukorda ja selle põhjal hinnata ettevõtte kasumlikkust. Analüüsist selgus, et ettevõtte finantsmajanduslik olukord on üsna halb, kuid ettevõte on siiski suuteline oma tegevusega jätkata. Töö annab ülevaate finantsanalüüsi olemusest ja tähtsusest, olulisematest infoallikatest, finantsanalüüsi läbiviimise meetoditest ning koostatud on metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks. Teostatud on ettevõtte Nurgapealne OÜ finantsanalüüs, analüüsi põhjal on tehtud järeldused ja parendusettepanekud ettevõtte kasmulikkuse suurendamiseks. Püstitatud uurimisülesanded said teostatud ning töö eesmärk täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Raamatupidamise sise-eeskirja vastavus nõuetele teenust pakkuva ettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Alatsei, Triin; Nukka, AveLõputöö teemaks on „Raamatupidamise sise-eeskirja vastavus nõuetele teenust pakkuva ettevõtte näitel“. Lõputöö koosneb kahest suuremast peatükist, kaheteistkümnest alapeatükist. Esimene peatükk lõputöö metoodika kirjeldab millist uurimis meetodit on kasutatud. Teises peatükis on esitatud teoreetiliste allikate põhjal sise-eeskirja sisunõuded mida analüüsitakse teenust pakkuva ettevõtte näitel. Lõputöö sisaldab kahte illustreerivat tabelit ning kasutatud on ??? allikat, millest kõige tähtsamad on raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Lõputöö teema on aktuaalne, sest raamatupidamiskohustuslased on kohustatud tulenevalt seadusele koostama raamatupidamise sise-eeskirja. Kuid uuringud näitavad, et ettevõtete raamatupidamis sise-eeskirjad on tihti vastuolus Eesti finantsaruandluse standardiga või ei kajastu selles piisavalt ettevõtte tegevus. Lõputöö eesmärk on välja selgitada raamatupidamise sise-eeskirja nõuetele vastavus teenust osutavas ettevõttes. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud ülesanded: • esitada sise-eeskirjale kehtestatud nõuded, tuginedes seadustele, Raamatupidamise toimkonna juhenditele ning eriala autorite soovitustele; • võrrelda ettevõtte sise-eeskirja vastavust välja toodud nõuetele, teha järeldused ja soovitused ettevõtte sise-eeskirja parandamiseks ning täiendamiseks. Lõputöö raames on uuritud ühe teenust pakkuva väikeettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja vastavust nõuetele. Tulemuste põhjal on võimalus ettevõttel uuendada ja täiendada oma raamatupidamis sise-eeskirja. Lõputöö uuringu läbiviimisel on kasutatud kvantitatiivset uurimismeetodit, mille käigus viidi läbi dokumentide vaatlus ning poolstruktureeritud intervjuu raamatupidajaga. Järelduste tegemisest kasutati deduktiivset lähenemist. Lõpuks analüüsiti kogutud andmeid ehk võrreldi välja toodud nõudeid ettevõtte senise sise-eeskirjaga. Lõputöö lõpetuseks teeb autor analüüsist kokkuvõtte ning toob välja soovitused, kuidas muuta või parendada uuritud ettevõtte sise-eeskirja.Nimetus Piiratud juurdepääs Hajaasustuses elavate eakate heaolu toetamine vabatahtliku tegevusega(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Laanemäe, Klarika; Männamäe, MeeliLõputöö „Hajaasustuses elavate eakate heaolu toetamine vabatahtliku tegevusega“ eesmärgiks on välja selgitada AS Eesti Post töötajate põhitöö kõrvalt osutatav vabatahtlik abi maapiirkondades elavatele eakatele ja vabatahtlike võimalused koostööks sotsiaalvaldkonnaga. Eesmärgist lähtuvalt on püstitatud järgmised ülesanded: • kaardistada hajaasustuses elavate eakate abivajadus AS Eesti Posti töötajatelt saadud info põhjal; • tuua välja, millist abi ja/või tuge osutavad AS Eesti Posti töötajad eakatele; • selgitada välja, milliseid võimalusi või koostöö kohti näevad AS Eesti Posti töötajad eakate abistamiseks; • seostada ääremaal üksielavate eakate problemaatika heaolu ja vananemise teooriatega; • läbi viia intervjuu Eesti Külaliikumise Kodukant esindajatega ja koguda infot elluviidud projekti õnnestumistest/ebaõnnestumistest ja edasistest plaanidest. Lõputöö teoreetiline osa koosneb kolmest peatükist. Esimeses osas käsitletakse vanadust, eduka vananemise teooriat, proaktiivse eduka vananemise teooriat ja heaolu teooriat, eakate üksindust ja suhtlemise olulisust emotsionaalse tasakaalu säilitamiseks. Teises peatükis antakse ülevaade eakate toetamise ja märkamise võimalustest läbi Sotsiaalministeeriumi ja Külaliikumise Kodukant poolt ellukutsutud projekti ning postiorganisatsioonide poolsetest praktikatest. Kolmandas peatükis tutvustatakse andmete kogumise ja analüüsi metoodikat, valimit ning neljandas peatükis uurimistulemusi. Lõputöö maht on viiskümmend lehekülge. Lõputöös kasutati kolmekümmet kuut allikat. Uurimistöö materjali kogumiseks kasutati kvalitatiivset uuringu meetodit. Andmed koguti poolstruktureeritud intervjuuga, kirjaliku intervjuuga e-maili teel ja uuritava objekti interneti kodulehelt.Nimetus Piiratud juurdepääs Erivajadustega täiskasvanute igapäevaoskuste arendamine ja säilitamine läbi erinevate meetodite(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Soopaju, Triin; Kool, HelenTöös selgitati välja erinevate meetodite efektiivsust erivajadustega täiskasvanute arendamisel ja oskuste säilitamisel. Eesmärgi täitmiseks sooviti välja selgitada, läbi milliste teooriate leitakse kliendile tõhus meetod ning millised on takistused meetodite leidmisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Õpetajate teadlikkus aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapsest koolis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pool, Katrin; Leuska, AnuAktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on levinud häire, mis esineb laste ja noorte seas ning see võib mõjutada lapse õppimist, tegevusi ja suhtlemist teiste inimestega. ATH häirega lastel on koolis tihti probleeme nii õpetajate, klassikaaslaste kui ka õppimisega. ATH häire sümptomite tõttu võib lapsel olla madal õpiedukus. Õpetajatel on oluline omada teavet ATH kohta, kuna see annab õpetajale teadmised, et taolise häirega on vajalik tegeleda kohe ja kasutada õigeid meetodeid. Ravimata ATH diagnoosiga laps on täiskasvanueas silmitsi täpselt samade probleemidega, mis esinesid lapseeas. Võivad tekkida toimetulekuraskused, mis võivad puudutada suhteid, haridust, töökohta ja ka igapäevaelu planeerimisoskust. ATH diagnoosiga lapsed, kes ei saa õiget ravi, võivad sattuda kergemini halbadesse seltskondadesse, või neil võib tekkida risk erinevate sõltuvusprobleemide tekkimiseks. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada, erinevate kooliastmete õpetajate teadlikkus ja koolitusvajadus aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) teemal ning milliseid meetodeid kasutavad õpetajad ATH diagnoosiga lapse õpetamisel. Uurimistöös kasutati kvantitatiivset metoodikat ja andmeid koguti küsimustikuga, mis sisaldas suletud ja avatud küsimusi. Ankeetküsitluse vormiks oli kontrollitud küsitlus, kus osales kokku 60 õpetajat kolmest erinevast põhikoolist. Töö teoreetiliseks aluseks oli ökoloogilise süsteemi teooria.Nimetus Piiratud juurdepääs Deinstitutsionaliseerimisega seotud riskid ja erihoolekande klientide toetamine kogukonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tuvi, Margus; Männamäe, MeeliLõputöö koosneb 63 leheküljest. Töös on 4 tabelit ja 3 joonist. Töös on kasutatud 59 allikat. Lõputöö teema aktuaalsus on seotud erihoolekande deinstitutsionaliseerimisega Eestis, mille tulemusena suunatakse psüühiliste erivajadustega isikud kogukonnapõhistele teenusetele. Selle juures on väga tähtis, millist toetus suudavad neile pakkuda tegevusjuhendajad. Seetõtu on oluline uurida, kuidas tegevusjuhendajad muutunud olukorras hakkama saavad ning kuidas vaimse tervise esmaabi koolituse läbimine on mõjutanud nende valmisolekut antud olukorras tegutseda. Lõputöö eesmärk on analüüsida tegevusjuhendajate ja erihoolekande ekspertide seisukohti klientide kohanemisest kogukonnas ning töötajate valmisolekut ja oskusi osutada vaimse tervise esmaabi. Lõputöös rakendati kvalitatiivset metoodikat ning kasutati poolstruktureeritud intervjuusid. Intervjueeritavateks olid psüühiliste erivajadustega inimeste tegevusjuhendajad ja valdkonnas tegutsevad eksperdid. Lõputöö tulemused väljendavad tegevusjuhendajate head valmisolekut erihoolekande deinstitutsionaliseerimiseks. Tegevusjuhendajate tugevusteks on isiklikud kogemused, teenuse olemuse mõistmine, klientide igapäevaprobleemide lahendamine ja sobivad isiksuseomadused. Tegevusjuhendajate nõrkusteks on vajadus ümberharjumiseks, vähene usk uutesse meetoditesse, oskused individuaalseks tööks, koostöö teiste tegevusjuhendajatega, kogukonnatöö, klientide olukorra hindamine ning tegutsemine tagasilanguse korral. Erivajadustega inimeste kogukonda asumise juures on probleemiks ajapuudus, ebaselgus protsessi suhtes, tegevusjuhendaja vahetumine, pikaajaline elamine hooldekogus, sildistamine ja tegevusetus. Kogukonda asumist toetavad varajane ettevalmistus, sotsiaalsed võrgustikud ja tegevusjuhendajate koostöö. Kogukonda elama asumise peamised terviseriskid on seotud muutustega toimetuleku, häbimärgistamise, sõltuvusainete, ravirežiimi, igapäevase rutiini ja õnnetusjuhtumitega. Sotsiaalseteks riskideks on iseleeritud, halvad sõbrad, tegevust kättesaamatus, stigmatiseerimine ja sõltuvusainete tarbimine. Vaimse tervise esmaabi koolitus suurendab tegevusjuhendajate võimet kriisisituatsioonidega toime tulla. Tegevusjuhendajate hinnang vaimse tervise esmaabi koolitustele on positiivne. Soovitav on neid koolitusi kõigile alustavatele tegevusjuhendajatele, samuti on soovitav õpetada tegevusjuhendajatele kriisisekkumise meetodeid. Võtmesõnad: deinstitutsionaliseerimine, erihoolekanne, vaimse tervise esmaabi, tegevusjuhendajaNimetus Piiratud juurdepääs Multi Marger AS finantsmajandusliku olukorra analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Põesaste, Maaria; Õun, MerjeFinantsanalüüs on oluline töövahend ettevõtte juhtkonnale, ettevõtte partneritele ja kõigile teistele huvigruppidele. Ainuüksi majandusaruannete lugemise oskus annab võimaluse põhjalikumalt mõista ettevõtte tegelikku finantsolukorda. Konkreetse ettevõtte finantsanalüüs annab ettevõtte omanikule eelise mõista oma ettevõtte tugevusi ja nõrkusi, kuid see annab olulist infot ka ettevõtte koostööpartneritele ja kreeditoridele. Lõputöö eesmärk oli analüüsida ja hinnata Multi Marger AS finantsolukorda aastatel 2015-2018 ning teha järeldused ja vajadusel ettepanekud juhtkonnale. Multi Marger AS bilansi horisontaalanaüüs näitas, et tunduvalt suurenesid ettevõtte põhivarad 2018. aastal võrreldes 2015. aastaga. Muutus oli tingitud kinnisvarainvesteeringust, mis omakorda suurendas pikaajaliste kohustiste määra bilansi passivapoolel, sest ettevõtte võttis pangalaenu. Omakapitali koosseisus oli suurim muutus 2018. aastal aruandeaasta kasumi real, mis baasaastaga võrreldes kasvas olulisel määral. Ka bilansi vertikaalanalüüs viitas ettevõtte tõhusale tegevusele, sest 2018. aastal oli põhivarade osakaal koguvarast kõrgeim. Kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgus, et 2018. aasta oli võrreldes baasaastaga väga edukas: müügitulu kasv oli protsentuaalselt kõrgem kui müüdud toodangu kulu, mis ühtlasi aitas kaasa ettevõtte hüppelisele aruandeaasta kasumi kasvule. Lühiajalise maksevõime analüüs näitas, et ettevõte on likviidne ning Multi Marger AS omab piisavalt kergesti rahaks muudetavat vara. Lühiajalised suhtarvud kinnitavad ettevõtte maksejõulisust ning võimekust tasuda lühiajalisi võlgu. Multi Marger AS pikaajalise maksevõime analüüsi tulemusel võis teha järelduse, et ettevõte on kasutanud võõrvahendeid suhteliselt vähe. Soodsam oleks kasutada ettevõttel võõrkapitali omakapitali asemel. Aastal 2016 on intresside kattekordaja ja võlakordaja olnud sarnased tegevusharu keskmistega, aga soliidsuskordaja on uuritaval ettevõttel olnud kõrgem. Aasta 2016 oli ettevõttele keerukas aasta, kuid võrreldes tegevusharu keskmiste näitajatega, siis võib tulemustega rahule jääda. Ettevõtte efektiivsuse analüüsi tulemusel selgus, et ettevõte kasutab aktiivselt varusid müügitulu suurendamiseks, kuid tähelepanu peaks pöörama tarnijate ja klientide maksetähtaegade ühtlustamisele. 2016. aastal kulus ettevõttel materjali ostust raha lõpliku kättesaamiseni müügist 46 päeva, siis aastaks 2017 kulus selleks juba 16 päeva 40 enam aega. Ettevõtte pikk finantseerimistsükkel on tingitud välisklientide pikkadest maksetähtaegadest, kuid arved tarnijatele maksab ettevõte ise 7-14 päeva jooksul. Multi Marger AS puhaskäibekapitali piisavus näitab, et omatakse piisavalt käibekapitali, aastal 2018 jagus seda 105 päevaks. Ettevõtte rentaablusnäitajaid vaadeldes selgus, et analüüsitava perioodi jooksul pole näitajaid miinusesse langenud ja ettevõte pole läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt kahjumit genereerinud. Ettevõtte müügikäibe puhasrentaablus on 2017. ja 2018. aastal oluliselt paranenud, mis on tingitud müügitulu suurenemisest ning kulude minimeerimisest. Erinevalt konkurendi rentaablusnäitajatest, pole uuritav ettevõte kahjumit teeninud. Uuritava ettevõtte pankrotiohu hindamisel selgub, et uurimisperioodi vältel on see näitja suurem kui 2,6 ehk teisisõnu ettevõttel puudub pankrotioht ja Multi Marger AS finantsmajanduslik olukord on hea. Vaadeldes Multi Marger AS finantsanalüüsi tulemit, võib lugeda ettevõtte finantsmajandusliku olukorda heaks, kuid autor on finantsnäitajate parendamiseks lisanud järgnevad soovitused: suurendada investeerimistegevust uuendades ettevõtte tootmisprotsesse või laiendades tootevalikut, vajadusel kaasata võõrkapitali; huvi puudusel investeerida ettevõttesse, siis võimalusel välja võtta dividende osanikel, et investeerida teistesse projektidesse väljaspool ettevõtet; laiendada klientuuri nii Eestis kui välisturul osaledes messidel või palgates müügi/turundustöötaja; lühendada välisklientide maksetähtaegasid ning pikendada kokkuleppel tarnijatega tasumistähtaegasid, et kiirendada finantseerimistsüklit. Autori hinnangul on lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Peipsiäärse valla ettevõtluse areng perioodil 2013-2017(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sirk, Cäthli; Nõuakas, KatiLõputöö koostamise ajendiks on Eesti ettevõtluse kasvustrateegias, aastateks 2014-2020, välja toodud kitsaskohad, kus üheks ettevõtluse arengut takistavaks teguriks on inimressursi nappus. Inimressursi nappus väljendub linna piirkondades tööspetsiifika iseärasustest ning maapiirkondades üleüldisest töötajate puudusest. (Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014 – 2020, 2013) Väga paljusid ettevõtteid ilmestab vähene ambitsioonikus, mida kinnitab ka alla 10 töötajaga ettevõtete suur ülekaal – 2017. aastal oli see 94% (Majanduslikult aktiivsed ettevõtted töötajate arvu järgi, aasta, 2018). Lõputöö eesmärk on analüüsida Peipsiäärse valla ettevõtluse arengut 2013 - 2017 aastatel ning sellest tulenevalt teha vallale ettepanekud ettevõtluse arendamiseks. Ettevõtluse on mitmekülgne avaldumine, mida saab analüüsida protsessina, ressursina kui ka tegutsemise vormina. Ettevõtlus on muutunud üha olulisemaks majandusliku kasvu ja arengu saavutamiseks. Ettevõtlus on kogum erinevatest käitumisviisidest, mille tulemusena toimub majandusressursside ümberpaigutamine. Pikaajaliseks eesmärgiks on väärtuse loomine läbi ettevõtlusest tulenevate vahendite. (Toma jt, 2014) Peipsiääre vallas on perioodil 2003-2018 elanike arv vähenenud keskmisel 1,5% aastas. Ettevõtete aktiivsus, kus alla 10 töötajaga ettevõtteid on üle 90%, näitab stabiilset joont. Üle 10 töötajaga ettevõtteid on keskmiselt 9. Samas on ka neid ettevõtteid, kellel majanduslik tegevus üldse puudub, mis omakorda viis järelduseni, et ettevõtlusambitsioonikust on vaja tõsta. Ettepanekuks on ettevõtlusteadlikkuse tõstmine läbi mitmete tegevuste. Selleks võib olla erinevate seminaride läbiviimine, koolituste korraldamine, karjääriplaneerimise vestlused või ümberõppe võimaluste tutvustamised, samas ka piirkondlikult nende läbi viimine. Teoreetiliselt kitsaskohtade väljatoomine ettevõtlusmaastikul on oluline samm edasiseks arenguks. Samuti on oluline ettevõtlusmaastikul ettevõtete tagasiside. Lõputöö ankeetküsitluse tagasiside oli väga väike ning korralikke üldistavaid vastuseid ja probleemide olemasolu teada ei saanud. Kuid statistiliste andmete rohkus ja nende analüüs aitas saada ülevaadet Peipsiääre valla ettevõtluse kohta. Nende tulemuste keskmes tehti ettepanekud omavalitusele ettevõtluse arendamiseks ning läbi selle omavalitsuse arenguks.Nimetus Piiratud juurdepääs Tarbija ostukäitumise mõjutamine kaupluses Mohito(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Huik, Moonika; Vahtramäe, EvaTarbija ostukäitumine on tingitud inimese teadlikest kui ka alateadlikest vajadustest. Vajadus omakorda tekitab inimeses motivatsiooni, mis paneb inimese tegutsema. Töös on kirjeldatud ka motivatsiooniteooriat Abraham Maslow’i vajaduste hierarhiat. Soodsamaid ja igapäevases kasutuses olevaid kaupu ostetakse kergekäelisemalt kui kallimaid ja pikaajalisemaid tooteid. Iga inimese ostukäitumine on erinev, kuna iga inimene tajub asju erinev. Tarbija ostukäitumise mõjutamiseks on väga palju erinevaid võimalusi ja kriteeriume mida peaksid ettevõtted silmas pidama. Eelkõige peavad ettevõtted olema kursis, et kõik saab alguse sellest, kuidas inimesed tajuvad enda ümber olevat keskkonda. Inimesed tajuvad keskkonda läbi oma varasemate kogemuste ja teadmiste, nad leiavad mälestustest sarnasusi. Meeletajusid arvesse võttes on väga oluline see mida inimene näeb, kuuleb, haistab, kombib ja maitseb. Väga suur tähtsus on ka kaupluse kujundamisel, sest hea kaupluse kujundus kõneleb tarbijale nii mõndagi. Samuti loob meeleolu ja inspiratsiooni. Kujundus peab olema heas värvitoonis, sest värv mõjutab inimest väga suurel määral. Üheks suuremaiks klientide ostukäitumise mõjutajaks on kaupluses klienditeenindaja. Tema selgitab välja klientide vajadused ja leiab vajadustele lahendused. Ta on isik, kes on koha peal, kes on ettevõtte nägu ja temal on kõige suurem mõju veenda ja abistada klienti. Kliendi teekonna määramiseks paigutatakse kaupu erinevate reeglite järgi, mis lihtsustavad klientidel kaupu leida ja kätte saad. Tänu müüja heale veenmisoskusele otsustab klient kas sooritab ostu või mitte.Teema probleem seisneb selles, et ettevõtted ei pööra piisavalt tähelepanu sellele kuidas klientide ostukäitumist mõjutada. Merli Prangeli sõnul toimub ettevõtetes hoolimatus, töötajad paigutavad kaupa sinna kuhu juhtub. Ettevõtted ei oska kujundada kauplust inspireerivaks. Probleem seisneb ka ettevõtjates, kes ei keskendu piisavalt palju klienditeenindusele. Ettevõtjad on suunanud suurem osa tähelepanust tootele, kuid tegelikkuses kasum tuleb müügist.Uurimisobjektiks on tegurid, mille abil saab tarbija ostukäitumist mõjutada LPP Estonia ettevõtte Mohito jaekaupluses. Käsitletakse probleemi, mis seisneb Merli Prangeli sõnul selles, et ettevõtted ei kasuta piisavalt palju jaekaubanduses ostukäitumist mõjutavaid vahendeid, et tarbija ostukäitumist parandada, suunata või mõjutada. Lõputöö eesmärk on välja selgitada Mohito kauplustes klientide ostukäitumist mõjutavad tegurid. Uurimustöö on vajalik selleks, et teha ettepanekuid Mohito jaekaupluse klientide ostukäitumise mõjutamiseks. Lõputöö eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1) selgitada teoreetilistele allikatele tuginedes välja erinevad võimalused tarbijate ostukäitumise mõjutamiseks ja ostukäitumuslikud tegurid jaekaubanduslikus tarbimises; 2) kaardistada Mohito jaekaupluste klientide ostukäitumist mõjutavad tegurid; 3) teha järeldusi ja esitada LPP Estonia OÜ ettevõttele ettepanekuid Mohito jaekaupluste klientide ostukäitumise mõjutamiseks. Lõputöö koosneb neljast peatükist, kus esimeses on välja toodud tarbija ostukäitumise olemus. Kirjeldab millest tingitult erineb tarbija ostukäitumine. Teises peatükis on kirjeldatud tarbija ostukäitumise mõjutegureid, mida peab silmas pidama nii alustav kui ka toimiv ettevõte. Kolmas peatükk hõlmab lõputöö metoodikat, kus on selgitatud andmete kogumise ja analüüsimise viise. Neljas peatükk tutvustab ettevõtet ja turundustegevust. Kõne all olevas peatükis on ka analüüsitud Mohito jaekaupluse kliendiküsitluse tulemusi, tehtud järeldused ja ettepanekud LPP Estonia OÜ ettevõttele.Nimetus Avatud juurdepääs Töötajate motiveerimise võimalused aktsiaseltsis Helia Puit(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kristi, Kärner; Heve, KirikalLõputöö on koostatud teemal töötajate motiveerimise võimalused aktsiaselts Helia Puit näitel. Lõputöö eesmärk oli küsimustiku abil selgitada välja, millised on töötajate poolt eelistatuimad motiveerimise tegurid ja töörahulolutase, analüüsida tulemusi ning teha nende põhjal järeldused ja ettepanekud. Lõputöö koostati uurides erinevaid teoreetilisi allikaid, uurimusi, raamatuid, artikleid ja veebilehti töötajate motiveerimise võimaluste kohta, koostati nende põhjal küsimustik, mis esitati ettevõtte töötajatele ning seejärel toodi välja uuringu tulemused. Järeldustena on ka välja toodud soovitused juhtkonnale, kes on eelkõige eeskujuks alluvatele. Kellegi motiveerimine eeldab ka, et juhtkond ise on motiveeritud. Enamus inimesi peab rohkem avaldama siirast ja enesekindlust tõstvat kiitust: rääkima südamega, mitte ainult mõistusega, kasutama lihtsaid üheleheküljelisi plaane, et varakult edusamme teha ning aktiivselt jälgima oma sisemonolooge ja tõekspidamisi, mis mõjutavad edukust (Landsberg, 2003, lk 253). Lõputöö küsimustiku tulemuste analüüs näitab Helia Puit AS töötajate töörahulolutaset, mis on keskmise keskmisest kõrgema hinnanguga (m=3,6) ning 80% töötajatest peab kõige olulisemaks motivatsiooniteguriks palka ja lisasoodustusi. Selleks, et tõsta Helia Puit AS töötajate motivatsioonitaset, on vaja ettevõttel tuua sisse olulised muudatused nagu näiteks töötajate tunnustamine, soetada isikukaitsevahendeid, elektrilisi tööriistu efektiivsemaks tööks, kontoriruumide kui ka tootmisruumide ergonoomilisemaks muutmist ning suitsetamise ranget keelustamist olmeruumides.Nimetus Piiratud juurdepääs Paindlikud töövormid kaubanduses AS Tallinki näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vildersen, Kirsika; Kirikal, HeveLõputöö eesmärk oli välja uurida kas ja kuivõrd kasutab Tallink paindlikke töövorme ning kuidas suhtuvad Tallinki töötajad paindlikesse töövormidesse. Lõputöö autor seadis ühe eesmärgi ning sellest lähtuvalt kolm uurimisülesannet, millele vastasid ankeetküsitluses teatud küsimused. Ankeetküsimustiku tulemuste analüüsi põhjal sooviti teada saada, kas ja milliseid paindlikke töövorme rakendatakse Tallinkis. Empiiriline uuring viidi läbi küsimustikuga ning andmekogumismeetod oli kvantitatiivne. Andmekogumisvahendiks oli ankeetküsitlus. Andmeanalüüsi meetodina kasutati kirjeldavat statistikat. Andmeid töödeldi tabeltöötlusprogrammi Microsoft Exceli abil. Statistiliste andmete analüüsimiseks kasutati aritmeetilise keskmise näitajat (m) ning standardhälvet (SD). Uuringu üldvalimi moodustasid AS Tallinki töötajad. Täielikud ankeedid saad 100lt inimeselt, mis moodustab üldvalimist 100%. Uuringu tulemustele toetudes tehti järeldusi ning esitati ettepanekuid Tallinki töötajate rahulolu suurendamiseks ja motiveerimiseks. Tööalast tegevust toetava keskkonna loomiseks on oluline oma töötajate soovide ja arvamustega arvestamine, tööülesannete täitmisel otsustusvõimaluse andmine.Nimetus Piiratud juurdepääs IT teenuse halduse tarkvara ja tehnilise toe osakonna tööprotsessi analüüs Eesti Post AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Potman, Aire; Furs-Nižnikova, Nadežda; Meelis RebaneLõputöö teemaks oli valitud „IT teenuse halduse tarkvara ja tehnilise toe osakonna tööprotsessi analüüs Eesti Post AS näitel“ ja probleemiks oli, kas ettevõtte tehnoloogiavaldkonna tehnilise toe osakonnas kasutuses olev IT teenuse halduse tarkvara vastab tänastele tööprotsessidele, kuna infotehnoloogia valdkond on pidevas muutuses ja nende muutustega tuleb kaasas käia ning nendega kohaneda. Lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade IT teenuse haldusest ja vajadusest ettevõttes, kirjeldada IT sektoris kasutatavaid raamistikke, teooriaid, parimaid praktikaid ja protsesside modelleerimise tehnikaid, anda ülevaade turul pakutavate IT teenuse halduse tarkvaradest, viia läbi uuring ning teha uuringust lähtuvalt järeldusi ja ettepanekuid. Töö teoreetilises osas tugines töö autor mitmetele inglise- ja eesti keelsetele artiklitele, uurimustele, diplomitöödele ja raamatutele. Kirjeldas erinevaid IT sektoris kasutatavaid raamistikke, teooriaid, parimaid praktikaid ja protsesside modelleerimise tehnikaid ning andis ülevaate turul pakutavate IT teenuse halduse tarkvaradest. Empiirilise uuringuna viidi läbi juhtumiuuring, mille lähenemiseviis oli dektutiivne ehk kontrolliti teooriat, mida kõrvutati kogutud andmetega. Andmeid koguti kvalitatiivsel meetodil, kasutades hetkeolukorra tööprotsessi arusaamiseks BPMN joonist ja raamistike võrdlustabelit ning kaardistati IT teenuse haldusele esitatavad nõuded kasutades FURPS mudelit ja tarkvarade võrdlustabelit. Tööprotsessi hetkeolukorra vaatluse ja raamistike võrdlustabeli võrdlusena selgus, et kõige paremini sobib siiski kasutada edasi ITIL raamistiku põhimõtteid, kuna tehnilise toe osakonna eesmärkideks on sarnaselt ITIL-iga väärtusliku teenuse pakkumine, klientide vajaduste rahuldamine ja ettevõtte ärieesmärkide saavutamine. IT teenuse halduse tarkvarade võrdlustabeli jaoks viidi läbi kõige pealt nõuete kaardistamine, vaatluse käigus sai selgeks, et tehnilise toe osakonnas kasutatav IT teenuse haldus tarkvara Cherwell Service Management on korralik tarkvara paljude erinevate võimalustega ja selle kasutusele võtuga on tehtud õige valik. Samuti toetab tarkvara tehnilise toe tööprotsessi, kuna Cherwell tarkvara toetab ITIL-i põhimõtteid. Uuringu tulemustest lähtuvalt tehti kaks ettepanekut tööprotsessi parendamiseks ja kolm ettepanekut IT teenuse halduse Cherwell potentsiaali kasutamiseks. 45 Ettepanek 1. Efektiivistada tööprotsessi, vähendada pöördumiste edasi-tagasi suunamist, millega vähendatakse pöördumise lahendamisele kulunud aega, pöördumisi lahendatakse selle võrra rohkem. Väärtustatakse kliendi ja IT aega, tõstetakse kliendi rahulolu ja hoitakse kokku kulusid. Ettepanek 2. Arendussooviga pöördumised suunata arendusosakonda, tõstes sellega kliendi rahuolu, hoides kokku kliendi aega ja pakkudes paremat teenust. Ettepanek 3. Võtta kasutusele IT teenuse haldus tarkvaras Cherwell teadmusbaas. Juhendid ja lahendused on kõik ühes kohas. Tehnilise toe töötaja, IT tehnik või administraator leiab lahenduse kiiremini, kliendil võimalik enne pöördumise saatmist leida juba vastus kasutajaportaalist. Ettepanek 4. Liidestada Cherwell Jiraga. Arendussoovide edastamiseks arendusosakonda, vähendab kliendi aega ja kulu. Võimalik on vähendada üldisi tegevuskulusid, suurendada meeskonna vastutust ja tööviljakust. Ettepanek 5. Võtta kasutusele Cherwell-is porbleemihaldus. Samasuguste pöördumiste koondamine üheks ja kõik saavad vastuse korraga. Vähendab lahendajate aega üks haaval klientidele vastamise näol. Võimalik on minimeerida probleemide mõju, vähendada üldisi tegevuskulusid, suurendada meeskonna vastutust ja tööviljakust. Ettepanek 6. Võtta kasutusele täies ulatuses IT varahaldus. Selle kasutusele võtuga on võimalik ennetada klientide pöördumisi, võimalus jälgida ühes kohast litsentside aegumisi, monitoorida serverite ja seadmete tööd. Võimalik on minimeerida probleemide mõju, vähendada üldisi tegevuskulusid, suurendada meeskonna vastutust ja tööviljakust. Lõputöö eesmärk, milleks oli analüüsida Eesti Post AS tehnoloogiavaldkonna tehnilise toe osakonnas kasutatavat IT teenuse halduse tarkvara sobivust, arusaamaks kas olemasolev tarkvara vastab tänastele ettevõtte tehnoloogiavaldkonna tehnilise toe osakonna tööprotsessidele, sai täidetud. Uuringu analüüsiga leiti vastused ja tehtud ettepanekutega on võimalik ettevõttel tehnilise toe tööprotsessi parendada ja IT teenuse halduse tarkvara võimekust paremini kasutada.Nimetus Piiratud juurdepääs Andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ruzevitš, Angela; Nukka, AveLõputöö pealkiri on „Andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises“. Lõputöö koosneb 43 leheküljest, 11 joonisest. Kuna teema on uudne, siis suures osas tugineb teoreetilise aluse loomine seadusandlusele ja erialastele artiklitele. Peamised allikad on Isikuandmete kaitse üldmäärus, Euroopa Komisjoni materjalid, Andmekaitse Inspektsiooni juhendid, autorid: M.Torma, K.Teearu, M.Heinsoo, M.Padu, J.Dolguševa. Uue Isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumine 20.05.2018 tõi ettevõtetele uued nõudmised andmekaitse osas. Sõltumata suurusest ning töötajate ja klientide arvust, peab igas ettevõttes olema tagatud vastav isikuandmete töötlemine. Erilist tähelepanu peaks pöörama raamatupidajate teadmistele ja pädevusele, kuna just nemad töötlevad igapäevaselt erinevaid isikuandmeid. Lõputöö eesmärk on selgitada välja andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: • töötada läbi isikuandmete kaitse seadusandlus, et välja selgitada andmekaitse põhimõtted, andmesubjekti ja isikuandmete olemus, andmete töötlemise alused ja töötlemise turvalisuse olulisus ning isikuandmete kaitsega seotud rikkumiste tagajärjed; • välja selgitada andmekaitse ja isikuandmete töötlemise põhimõtete rakendamine raamatupidaja töös; • teha järeldused raamatupidajate teadmistest andmekaitse põhimõtetest ning isikuandmete töötlemise nõuete rakendamisest. Uuring viidi läbi raamatupidamisteenust osutavate ettevõtete näitel. Empiirilise uuringu meetod on kvantitatiivne. Järelduste tegemiseks kasutati deduktiivset strateegiat. Vajalike andmete kogumiseks kasutati struktureeritud küsimustikku. Valim moodustati eesmärgipäraselt. Küsimustiku link edastati raamatupidajatele Facebooki suletud grupis nimega „Raamatupidamine, majandusarvestus ja maksundus“, Tallinna Tehnikakõrgkooli majandusarvestuse erialal õppivatele tudengitele ja NETI kataloogi alajaotuses Raamatupidamine olevatele kontaktidele ning jagati raamatupidamis- ja infoportaalis www.rmp.ee. Analüüsiks võeti raamatupidamisteenust osutavates ettevõtetes töötavate 144 raamatupidaja vastused. Andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat. Empiirilise uuringu tulemused näitavad, et vaatamata andmekaitse teema olulisusele ja aktuaalsusele, ei ole raamatupidajad sellesse süvenenud või vastavalt koolitatud. Raamatupidamisvaldkonnas kõrgema vastutusega spetsialistide teadmised on kõrgemal tasemel, kuid üldiselt võib pidada teadmisi pigem pinnapealseteks. Isikuandmete töötlemisega seotud nõudeid ja aluseid täies mahus ei järgita ja/või ei rakendata. Tulemuste põhjal võib järeldada, et isikuandmete töötlemine ei pruugi toimuda vastavalt IKÜM-iga sätestatule. Ülioluline on tegeleda raamatupidajate informeerimisega andmekaitse teemal ja tõsta nende teadmisi ja pädevust, tagades sellega isikuandmete töötlemise nõuete rakendamist raamatupidamises.Nimetus Piiratud juurdepääs Töövõtulepinguga teenuse osutamise ja töötamisega seotud peamised kohtuvaidluste põhjused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Krigulson, Piret; Tandru, DianaLõputöö oli koostatud teemal „Töövõtulepinguga teenuse osutamise ja töötamisega seotud peamised kohtuvaidluste põhjused“. Lõputöö eesmärk oli analüüsida töövõtulepinguga teenuse osutamise ja töötamisega seotud peamiseid kohtuvaidluste põhjuseid 2019. aasta kohtulahendite põhjal, et välja selgitada, milliste asjaoludega peaksid töövõtjad ja tellijad arvestama, et kohtuvaidlusi vältida. Töö teoreetilises osas tutvustati põhimõtteid, mida lepingueelsetel läbirääkimistel tähele panna ning kirjeldati teenuse osutamise lepinguid. Kuna käsundusleping ja töövõtuleping on sisult väga sarnased lepingud, siis toodi välja ka nende ühised jooned, kuid ühes alapunktis keskendutakse lähtuvalt lõputöö eesmärgist vaid töövõtulepingu sõlmimisele ja selle alusel töötamisele. Töö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi uurimus, kus kvantitatiivse uurimismeetodi abil deduktiivse uuringu strateegiaga võrreldi kohtulahendeid, mis puudutavad töövõtulepinguid. Kohtulahendeid oli 91, millele lisandus 22 tagaseljaotsust ja need kõik kuuluvad ajavahemikku 01.01.2019 – 31.12.2019. Andmete paremaks võrdlemiseks jagati kohtulahendid kahte gruppi: esimeses grupis on kohtuotsused, kus hagi on esitatud mitu aastat tagasi ja alati esineb edasikaebamisi, teises grupis ilma edasikaebamiseta otsused. Uurimistöö käigus selgus, et 2019. aastal lahendi saanud kohtuvaidlustes, mis puudutasid töösuhteid, kus olid sõlmitud töövõtulepingud, moodustasid põhinõuded koos viivistega 91 kohtulahendis kokku 2,9 miljonit eurot. Suulisi kokkuleppeid oli sõlmitud kokku 23 korral, millest 20 korral (87%) oli hagi esitajaks töövõtja, põhjusel, et töö tellija oli jätnud kas osaliselt või täielikult arved tasumata. Neist omakorda 10 on seotud ehitusvaldkonnaga, kus võlgnevused hagi esitamise hetkel olid 141 045 eurot. Suulistest kokkulepetest kolm hagi on esitanud tellijad, sest töövõtjad ei ole kokkulepetest kinni pidanud ja võlgnevused tellijatele olid 21 072 eurot. Nii kirjalike kui ka suuliste töövõtulepingute puhul pöördusid tellijad töövõtjate vastu kohtusse kokku vaid 21 korral ja kahju tellijatele kokku on olnud 1,4 miljonit eurot. Tagaseljaotsuste puhul moodustasid võlgnevused ja viivised kokku ligikaudu 311 000 eurot. 22-st otsusest kolme puhul oli tegemist suulise töövõtulepinguga. Ühiskonnas on levinud arvamus, et töövõtja on alati nõrgemas positsioonis, kui tööandja. Lähtuvalt uurimistöö tulemustest on autor sellega nõus. Tellija on üllataval kombel samuti osapooleks, kelle vastu pretensioone esineb. Lepingu vormivabadusest tulenevalt sõlmitakse väga palju suulisi kokkuleppeid. Vaidluste vähendamisele aitaks kaasa teadlikkuse tõstmine sellest, kuidas valida õige lepinguliik, kuidas kirja panna olulised lepingupunktid ning millistel tingimustel tohib lepingut muuta ja teadvustada, et leping tuleks alati kirjalikult sõlmida.Nimetus Piiratud juurdepääs Multikultuurse meeskonna juhtimine Päästeametis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Matrossov, Aleksander; Vahula, TriinMultikultuur ja sellega seonduvad teemad on veel lõpuni uurimata. Valdkond on veel noor ja uuringuid on tehtud vähe. Inimesed ei saa aru, mis multikultuur tähendab ja ei oska hinnata, kas nad on ise multikultuursed. Sellest ei räägita palju, kuid see teema on väga aktuaalne ja vajaks suuremat tähelepanu. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada ja analüüsida multikultuursete meeskondade koostöö toimimist Päästeametis. Tuginedes teooriale anda ülevaade ja analüüsida võõrkeele rolle Siseministeeriumi haldusalas. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks oli valimisse kaasatud Päästeameti suuremate koosseisuga päästemeeskonnade meeskonnavanemad ja rühmapealikud. Uuringus on seletatud mis on multikultuursus, ja kuidas sellises meeskonnas kõige paremini hakkama saada. Uuringus selgub, millised aspektid soodustavad liitumist ja koostööd multi meeskonnas. Samuti näitab uuring võõrkeelte rolli tähtsust. Lõputöö eesmärgi püstitatud ülesanded said täidetud. Koostatud teoreetilisele osale järgnes ankeetküsitlus. Saadud andmed koguti veebikeskkonnas, seejärel vastused koondati tabelisse, analüüsiti ja koostati lõpptulemused. Analüüsi tulemustest selgus, et paljud vastamisega seotud inimesed on suuremal või vähemal määral multikultuursed. Paljud on ka multikultuursed ise teadmata. Uuringu tulemustest võib järeldada, et inimesed liigitavad ennast multikultuuri alla pigem siis, kui on seotud rohkem teise kultuuriga. Vastajad ei ole teadlikud, et keele valdamine, toiduainete tarbimine, riiete kandmine, tähtpäevade tähistamine ja veel paljud teised aspektid, kõik need teevad meid multikultuurseteks. Valdav osa vastajates olid seda meelt, et nad ikkagi pigem on multikultuursed inimesed. Uuringu käigus selgus asjaolu, et ainult üksikud vastajad ei liigita ennast multikultuurseteks, kuigi teooriast tulenevalt nad on seda isegi seda teadmata. Kohanemisel on alati hea, kui keegi on toeks. Enamus vastanutest olid toeks uutele meeskonna liikmetele. Meeskonnajuhid võtavad oma tööd tõsiselt ning aitavad uusi töötajaid töökeskkonda sulandumisel. Nende tulemuste järgi võib öelda, et meeskonnajuhid on kohusetundlikud ning suhtuvad oma ametisse kogu austusega. Meeskonnajuhtimisel on väga tähtis, et uus liige saaks kiiresti meeskonna tervikuks. Tulemustest selgus, et kui uut meeskonna liiget ei võeta väga kiiresti omaks, siis tekivad lahkarvamused nii rahvuslikul kui inimlikkusel baasil. Meeskonnad on sõbralikud. Kõik liikmed seisavad teineteise eest ja nende koostöö sujub hästi. Kõik need inimesed teevad tööd ühise eesmärgi nimel ning siinkohal ei mängi rolli ei rahvus ega meeskonnasiseselt tekkinud lahkarvamused. Keelte oskuste ja vajaduste küsitluse käigus selgus et, nii meeskonnajuhid kui ka meeskonnaliikmed valdavad peamiselt mitut keelt. Keelte oskus ja selle kasutamine on olnud abiks nii sündmuste lahendamisel kui ka meeskonnas suhtlemisel. Kindlalt on näha, et paljud vastajad ei valda võõrkeelt suhtlustasemel ja mingil määral võib see olla takistuseks olukordade lahendamisel. Meeskonnajuhid ja rühmapealikud on Päästesüsteemis ametnikud. Valdav osa respondentidest olid kindlad, et nende ametipost nõuab keelte teadmisi. Üldise ettepanekuna ja soovitusena võib välja tuua Päästeameti juhtkonnale koolituste tegemine. Asutusel on kool, kus saab sisse viia keeletunnid suhtlemise tõhusamaks muutmiseks. Samuti tuleks kasuks sotsiaalsed loengud või seminarid, kus räägitakse rohkem inimeste omavahelisest suhetest, suhtlemisest, koostööst ja sotsialiseerumisest.Nimetus Piiratud juurdepääs Tööandja brändi roll personali värbamisel ettevõttes Maxima Eesti OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Veber, Reelika-Maria; Kirikal, HeveOrganisatsioonide kõige tähtsam ressurss tänapäeval on inimesed koos oma oskuste ja teadmistega. Personali panus ettevõtte eesmärkide saavutamisel aina suureneb, seetõttu saab organisatsioon olla jätkusuutlik siis, kui töötajad on motiveeritud ja rahul töökeskkonnaga. Tööealise keskkonna vähenemine ning madal töötusemäär on seadnud tööandjad küsimuse ette, kust leida sobiva kvalifikatsiooniga personali. Tänapäeval ei vali enam tööandja omale töötajaid, vaid vastupidi ning seetõttu on väga oluline, et ettevõtte sisemine ja väline maine oleks hea. Enne kandideerimist, tutvuvad potentsiaalsed kandidaadid ettevõttega läbi meedia, küsivad arvamust oma tuttavatelt ja lähedastelt. Hea sisemine ja väline maine on organisatsioonide jaoks üsna oluline, sest positiivne ettekujutus ettevõttest võimaldab paremini värvata ning hoida oma personali. Lõputöös uuris autor Maxima Eesti OÜ ja potentsiaalsetelt töötajatelt nende arvamust antud tööandja kohta ja selgitab, kuidas see võib mõjutada värbamist. Vajadus uuringu läbiviimiseks tuli sellest, et 2018. aastal Kantar Emori poolt läbiviidud toidukauplusketti kasvupotentsiaali uuringust selgus, et Maxima Eesti OÜ on võrreldes teistega kõige nõrgema brändiga kauplusekett. Samuti teeb autor järeldused ja ettepanekuid Maxima Eesti OÜ juhtkonnale tööandja brändi maine parendamiseks. Lõputöö uuringu teostamiseks kasutati kaardistusuuringut (survey) ning admekogumismeetod oli kvantitatiivne. Andmeid koguti ankeetküsitluste teel. Kvantitatiivse uuringu läbiviimiseks koostas autor kaks küsimustikku, millest üks oli veebipõhine. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada tööandja brändi roll personali värbamisel ettevõttes Maxima Eesti OÜ leidmaks võimalusi personali värbamise tõhustamiseks. Uuringu tulemustest selgus, et antud ettevõttes on töötajad kõige enam rahul oma otsese juhiga ning kõige vähem rahul ollakse ettevõtte poolt pakutavate hüvedega. Seetõttu tuleks veelgi rohkem panustada töötajate ning juhi suhetesse ja koostösse. Tööandjal tuleks aga läbi vaadata pakutavate hüvede pakett ja makstav töötasu. Tööandja välise brändi uuringust selgus, et suurem osa potentsiaalsetest tööajatest ei oleks huvitatud töötama antud ettevõttes ning seda just tööandja halva maine, halva kliendikogemuse, pikkade tööpäevade ning ettevõtte mitte meeldimise tõttu. Õpilaste meelest, kes ei ole huvitatud antud tööandja juures praktikat läbi, on ettevõttel halb maine tööandjana, nad on kogenud kauplustes halba kliendikogemust ning ettevõte ei meeldi neile. Seetõttu tuleks tööandjal tegeleda oma maine parandamisega.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuluarvestussüsteemi täiustamise võimalusi Haldus OÜ-s(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tiimann, Carmen; Luts, SiiriLõputöö eesmärk oli täiustada Haldus OÜ olemasolevat kuluarvestust. Ettevõttel puudub kuluarvestusüsteem. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks oli püstitatud kolm peamist ülesannet: • esitada ülevaade kuluarvestussüsteemi teoreetilistest alustest; • käsitleda uuritava ettevõtte Haldus OÜ kuluarvestuse hetkeseisu; • toetudes teoreetilistele allikatele ja lähtudes ettevõtte vajadustest täiustada olemasolevat kuluarvestust. Kõik kulud, mida oli võimalik seostada tegevustega ning mille jaotamiseks oli võimalik välja arvutada tegevuste kulukäituri määrad, need jaotati kuluobjektile kasutades tegevuspõhiseid kulukäitureid. Ülejäänud kulud tuli jaotada kasutades traditsioonilisi mahupõhiseid kulukäitureid. Majandustarkvarasse tuleb veel investeerida, et saada rohkemat ja kiiremat informatsiooni ja andmeid. Olulisi täiendusi tuleb sisse viia ka kulude kirjendamisse. Kulude paremaks analüüsiks tuleks seostada kõik kulud nende kirjendamisel kulukohtadega. Kaaluda tuleks ka uue kontoplaani koostamist ning kasumiaruande skeemi nr 2 kasutusele võtmist. Töö autor arvab, et uurimistöö tulemused pakuvad ettevõtte juhtkonnale paremat ülevaadet ettevõtte tegevusest ja tulemustest. Töö on kindlasti abivahendiks ka ettevõtte kuludest parema ülevaate saamiseks. Töös on põhjalikult analüüsitud ettevõttes kasutusel oleva majandustarkvara NOOM võimalusi kuluarvestuse täiustamiseks. Kõik täiustused tuleb kajastada ettevõtte sise-eeskirjas ja võtta kasutusele täiendavad kontod kontoplaanis.