Teenusmajanduse instituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teenusmajanduse instituut Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 599-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Psühhosotsiaalsed ohutegurid tööstressi allikana majutusasutuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 202-01-04) Laurikainen, Sigrid; Kranich, KaieOhutegureid esineb igal töökohal erineval kujul ning nende tunnetamine on subjektiivne – mõne jaoks on teatud tegur motiveeriv, teise jaoks aga demotiveeriv. Kui aga töötaja on pidevalt pingeseisundis erinevate ohutegurite tõttu võib see viia tööstressi tekkimiseni – tavaliselt juhtub see kui psühhosotsiaalseid ja ka füüsilisi terviseriske töökeskkonnas on rohkem kui üks. Valdkond, kus töötajad puutuvad kõige enam kokku erinevate psühhosotsiaalsete ohuteguritega on teenindus. Oma tööiseloomu ning pidevate kontaktide tõttu teiste inimestega puututakse antud valdkonnas olulisel määral kokku erinevate psühhosotsiaalsete terviseriskidega. Kuna psühhosotsiaalsed ohutegurid on pikemas perspektiivis tervistkahjustavad on oluline tegeleda süsteemse ning järjepidava ennetustegevusega. Abinõud teadlikkuse tõstmiseks ei pea olema suured ja märgatav osa neist on võimalik läbi viia ka vähese ressursiga – kõige olulisem ja esmasem tegevus on nende tegurite märkamine ja teadvustamine. Ohutegurite ennetamine on tööandjal seadusest tulenev kohustus, kuid selle järgimise eest vastutab töötaja ise. Lõputöö esimese uurimisülesande lahendamiseks selgitati psühhosotsiaalse ohuteguri mõistet ning seost tööstressiga. Teooria järgi on psühhosotsiaalsed ohutegurid erinevate aspektide koosmõju, mis võivad mõjutada inimese tervist ja viia tööstressini kui töökohal ei tegeleta ennetustööga. Teise uurimisülesande lahendamiseks analüüsiti teenindusvaldkonna töötaja psühhosotsiaalset töökeskkonda, mille käigus toetuti erinevate autorite käsitlustele ja uuringutele. Kolmanda uurimisülesande lahendamiseks anti ülevaade psühhosotsiaalseid ohutegureid ennetavatest meetmetest ja headest praktikatest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Neljanda uurimisülesande lahendamiseks viidi perioodil 25.10.2021- 8.13. 2021 läbi empiiriline uuring majutusasutuse töötajate seas ja läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Ankeetküsimustikule vastas 16 töötajat, kuid 4 töötaja küsimustiku vastused polnud täielikud, mistõttu loetakse vastanute arvuks 75% üldkogumist. Küsimustikuna kasutati Kopenhaageni psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustiku COPSOQ III keskpikka versiooni. Kvantitatiivse empiirilise uuringu käigus selgitati välja majutusasutuse töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna kitsaskohad. Uuringu tulemustest selgus, et kõige enam mõjutavad psühhosotsiaalsetest ohuteguritest töötajaid kiire töötempo, kognitiivsed nõudmised ning emotsioonide varjamise vajadus. Tööõhkkond kolleegide vahel on hea, kõrgeks loetakse kolleegide toetust ja abi ning ka otsese ülemuse poolset 42 toetust. Töötajad tunnevad, et neid on kaasatud ning neid tunnustatakse. Uuringust selgus, et osad töötajad on tööl kokku puutunud ka solvava käitumisega klientide poolt. Mõningatel töötajatel on viimase nelja nädala jooksul esinenud tööstressi ilminguid. Neljanda uurimisülesande lahendamiseks tehti järeldusi ja ettepanekuid. Jõuti järeldusele, et majutusasutuse töötajatel esineb vähesel määral psühhosotsiaalseid ohutegureid, kuid vaatamata sellele tuleb ennetustegevustega tegeleda. Ettepanekutena soovitati ettevõttel tõsta töötajate teadlikkust, vaadata üle ettevõtte poliitikad ning julgustada töötajaid probleemidest ja muredest rääkima. Kõige olulisem on ettevõttel viia läbi uus riskianalüüs, et hinnata kõiki töötajaid mõjutavaid ohutegureid. Lõputöö eesmärk välja selgitada psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemine ettevõtete majutusasutuse töökeskkonnas ja vajadusel teha ettepanekud juhtkonnale tööstressi ennetamiseks, sai täidetud.Nimetus Embargo Ettevõtjate teadlikkus rahapesust(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Laak, Ly; Nõukas, KatiRahapesu aitab kaasa varimajandusele, ebaausale konkurentsile, mõjutades sularahanõudlust, põhjustada intressi ja vahetuskursi muutlikkust ning soodustada inflatsiooni. Rahapesu toob kaasa riigi maineriski, mis mõjutab kõiki selles riigis tegutsevaid ettevõtteid. Eesti on väike ning avatud majandusega riik, seepärast on riigi rahandussüsteem rahapesu riskidest kergemini haavatav kui suurriikidel. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevalt on oluline hoida ettevõtluskeskkonda usaldusväärsena ja läbipaistvana ning samaaegselt tegeleda rahapesu tõkestamisega Lõputöö on aktuaalsus on seotud nõuetest ettevõtjatele, mis tulenevad rahapesu ja terrorimis rahastamise tõkestamise seadusest hoolsusmeeetmete rakendamistest, ettevõtte riskihinnangu koostamisest, sätestada põhimõtete ”tunne oma klienti”, kus nemad peaksid oskama tuvastada riske ja ohte oma majandustegevuses. Lõputöö eesmärk oli hinnata ettevõtjate teadlikkust rahapesu tõkestamise võimalustest. Uuringu läbi viimisel kasutati andmekogumismeetodit, milleks oli ankeetküsitlus ning dokumentide analüüsi. Eesmärgi saavutamiseks seati uurimisülesanded, mis töö käigus sai lahendatud. Analüüsimisel kasutati vastajate protsentuaalset grupeerimist küsimuste kaupa. Lõputöö esimeses peatükis käsitleti rahapesu olemust ja kujunemist. Seaduste muudatusi vastavalt avastud kuritegudele ning Eesti ajaloos ilmenend rahapesuskeemid. Teises peatükis analüüsiti ettevõtjate teadlikkust rahapesu tõkestamisel järgides RahaPTS kohustusi ja nõudeid ning ankeetküsitluste vastuseid kui ka dokumente. Analüüsi tulemus ettevõtjate teadlikkus rahapesu tõkestamisest on madal. Teoorias ollakse teadlikud rahapesu olemusest, praktilised teadmised on puudulikud. Aktuaalsus veel püsib, kui kaua, seda ei tea. Oma väikest riiki kaitsta, selleks on rohkem teadlikke ettevõtjaid majandusruumi. Sellest tulenevalt on koolituste puudus rahapesu tõkestamise alal, millega tõsta enam ettevõtjate seas rahapesu tõkestamise teadlikkust. Usaldusväärsema ettevõtluskeskkonna loomisel tuleb rohkem luua koolitusi ja sellega seoses kasvatades ettevõtjate teadlikkust rahapesu tõkestamisel ning omakorda koostööd erasektorite ja uurimisasutuste vahel.Nimetus Avatud juurdepääs Miinimumpalk kui motivaator tööle asumiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Juurikas, Arles; Tandru, DianaLõputöö oli koostatud teemal Miinimumpalk kui motivaator tööle asumiseks. Lõputöö eesmärk oli analüüsida miinimumpalka tööle asumise motivaatorina ning leida võimalikud seosed miinimumpalga ja tööhõive vahel. Miinimumpalk on Vabariigi Valitsuse poolt määratud palga alammäär millest vähem ei tohi töötajale tehtud töö eest palka maksta. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Eestis lepitakse miinimumpalga väärtuses kokku kahepoolsetel läbirääkimistel (ametiühing ja Tööandjate Liit) ning kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Miinimumpalk peab tagama inimväärse elu. Inimväärseks saab elu pidada muu hulgas siis, kui inimese esmavajadused on rahuldatud ning ta saab ilma häbita osaleda aktiivselt igapäevaelus. Esmavajadusteks, mida Maslow nimetas ka madalama astme vajadusteks, on nälja ja janu rahuldamine, soojus, eluase, õhk, uni, turvalisus, kaitstus ja ohutus. Inimesed, kelle esmavajadused on rahuldatud püüdlevad kõrgemate vajaduste poole nagu kõrgem enesehinnang ja välimus. Miinimumpalk on Euroopa Liidus kehtestatud 22 riigis ning enamuses neist riikides on miinimum palk olnud viimastel aastatel tõusvas trendis. Kõrgeim palga alammäär Euroopa Liidus 2017. aastal on Luxemburgis (1998,59 eurot) ning madalaim Bulgaarias (235,62 eurot). Eestis kehtestati esimest korda miinimumpalk aastal 1992. Peale seda hakkas miinimumpalk aasta-aastalt suurenema, välja arvatud majandus languse ajavahemikus 2008-2011. 2018. aastaks oli miinimumpalk tõusnud 500 euro peale, mis on Ida-Euroopa kõrgeim. Tööhõive ehk tööhõive määr väljendab töötavate inimeste protsentuaalset osakaalu tööealises rahvastikus. Tööealise rahvastiku moodustavad 15-74 aastased inimesed. Töötuse määr on nende inimeste, keda loetakse töötuteks, protsentuaalne osakaal majanduslikult aktiivsest rahvastikust, ehk töötute protsentuaalne osakaal tööjõus. Tööhõive ja töötuse andmete saamiseks tuleb läbi viia spetsiaalseid tööjõu-uuringuid mille käigus küsitletakse valikuliselt ühte osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Majanduslikult aktiivse rahvastiku moodustavad isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama ehk teisisõnu tööga hõivatute ja töötute summa. Eestis oli 2016. aasta kokkuvõttes tööhõive määr 65,6%, mis on viimase 20 aasta kõrgeim tase. Hõive vanusegrupis 20-64 inimeste seas oli 2016. aastal 74,8% ning läbi Heaolu Arengukava on eesmärgiks tõsta tööhõive määra aastaks 2023 1,5% võrra. Euroopas on tööhõive määr vanusegrupis 20-64 keskmiselt olnud viimastel aastatel 70%. Kõrgeim oli 2016. aastal tööhõive Rootsis (81,2%) ning madalaim Kreekas (56,2%). Miinimumpalga mõju tööhõivele on olnud ajas erinev. Suurem osa uuringuid siiski kinnitavad, et miinimumpalga tõus mõjub hõivele negatiivselt, mis tuleneb üldiselt sellest, et ettevõtete tööjõukulud suurenevad ning kompenseerimaks tööjõukulude kasvu, on tööandjad sunnitud töötajaid vallandama või loobuma uute töökohtade loomisest (Hinnosaar, 2003). Siiski paranes 2016. aastal tööhõive määr mille üheks põhjuseks on palgataseme tõus. Palgataseme tõusu mõjutas suures osas miinimumpalga kiire tõus. Lõputöö empiirilises uuringus selgitati miinimumpalka tööhõive mõjutajana. Uuringu tulemustes keskendus lõputöö autor järgmiste küsimuste vastustele: 1. Kas miinimumpalk on vastanute hinnangul piisavalt suur? 2. Kas vastanud on valmis tööle asuma kehtiva miinimumtöötasu eest? 3. Milline võiks nende arvates olla miinimumpalk? Andmete ja tulemuste analüüsis arvestas töö autor ka kõrvalisi asjaolusid, mis võivad mõjutada vastaja vastust, näiteks tema haridus, sugu, töötuks olemise aeg, varasem töökogemus ja töötasu suurus. Uurimise läbiviimiskeks valis autor kvantitatiivse uurimisstrateegia, see meetod võimaldab tulemusi väljendada arvandmetes. Andmeid on võimalik koguda katsete, vaatluste, mõõtmise, küsimustike ja teiste meetodite abil. Kogutud andmeid saab analüüsida statistiliste meetodite abil nagu graafikud, tabelid ning kirjeldav statistika. Eesmärgiks on saada objektiivne seisukoht uuritavast. Kvantitatiivset uurimistööd iseloomustab suur valim, vastatakse küsimusele „kui palju?“. Andmeid koguti meetoditega mis annavad statistliseks töötlemiseks sobivaid andmeid, näiteks struktureeritud küsimustikud. Eesmärk on saada üldistavaid andmeid. Töö autor kasutas kaardistusuuringut (inglise keeles survey), mille abil on võimalik selgitada tegelikkuses valitsevaid tingimusi ja asjaolusid ning välja selgitada mingil ajahetkel populatsioonis (lõputöös töötute seas) valitsevaid arvamusi. Uurija on andmete koguja, kes rahuldub nähtuste loomuliku varieeruvuse registreerimisega, püüdmata olukordade või uuritavatega manipuleerida. Uurimiseesmärk on tavaliselt kirjeldav või võrdlev, vaid harva on survey- uurimuse eesmärgiks seletamine või ennustamine. Andmete kogumiseks kasutas autor ankeetküsimustikku. Andmete kogumiseks kasutati ühte küsimustikku, mis oli suunatud töötutele isikutele. Ankeet on käepärane meetod, millega saab uurida inimeste hoiakuid, uskumusi, eelarvamusi, käitumismotiive ja palju muud. Ankeediga saadud andmestikku võib vaadelda uuritavate soo, vanuserühmade, elukoha ja teiste objektiivsete näitajate lõikes. Töö autor palus vastata ankeedile mittetöötavatel inimestel, selleks leida võimalikud seosed miinimumpalga ja tööhõive vahel. On väidetud, et töötuse loomulikku määra mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas töötu abiraha suurus jm. Seetõttu soovis autor teada, kas hetkel töötu olev isik saab mingisuguseid toetusi ning milline on tema motivatsioon seejuures miinimumtöötasu eest tööle asuda. Uuringu läbi viimiseks kasutati ankeetküsitlust ja levitati seda Internetis. Küsitlusele vastas kokku 145 inimest, nendest 111 märkis oma elukohaks Lääne-Virumaa. Seetõttu on töös tehtud järeldused Lääne-Virumaa põhised ja peegeldab võimalikku Lääne-Virumaa elanike arvamust. Küsitluse hetkel (2018 IV kvartal) oli kehtiv miinimumpalk 500 eurot, Eestis keskmine brutotöötasu 1 384 eurot ja Lääne-Virumaal oli 2018 IV kvartalis keskmine brutopalk 1087 eurot. Ankeedis esitas töö autor küsimuse „Kas Teie arvates on miinimumpalk (500 eurot) piisav, et see motiveeriks tööle asuma?“. Vastanutest 92 inimest, ehk 83% vastasid eitavalt. See tähendab, et enamuse arvates ei ole miinimumpalk piisavalt suur. Teine oluline küsimus autori jaoks oli, kas vastaja on käesoleval hetkel valmis tööle asuma miinimumtöötasu eest. Vastanutest eitavalt vastas 72 inimest, protsentuaalselt umbes 65% vastanutest ei olnud vastamise hetkel miinimumpalga eest tööle asuma ja 35% vastanutest oli valmis miinimumtöötasu eest tööle asumiseks. Vastajate käest uuriti lisaks, millised on vastaja praegused sissetulekud üksi ja leibkonnana, töötuna oldud periood ning viimase töökoha palga suurus. Erinevaid asjaolusid vaadates on tulemused üpris sarnased, autor toob kokkuvõtteks välja neli järeldust: Kõrgema haridusega vastajad on vähem valmis miinimumpalga eest tööle asuma. Mida pikem on olnud töötuks olemise periood, seda väiksem on valmisolek asuda miinimumpalga eest tööle. Mida suuremad on töötuks olemise hetkel inimese sissetulekud üksikult ja ka leibkonnana, seda väiksem on samuti tema valmisolek võtta vastu miinimumpalgaga tööd. Mida suurem oli inimese palk varasemalt enne töötuks jäämist, seda väiksem on tema valmisolek praegu miinimumpalga eest tööle asuda. Kõigi vastanute hinnangul võiks keskmiselt olla miinimumpalga suurus 775 eurot. See on 275 euro võrra kõrgem kui vastamisel hetkel kehtinud miinimumpalk. Töö autor palus miinimumpalka mittemotiveerivaks pidanud vastajatel põhjendada milline palk motiveeriks ning miks. Välja öeldud summade keskmine oli 900 eurot, mis võiks motiveerida, et tööle asuda. See on 400 euro võrra suurem kui oli küsitluse hetkel kehtiv miinimumpalk ja 187 euro võrra väiksem kui tol hetkel Lääne-Virumaa keskmine palk oli (Lääne-Virumaal oli 2018. a. IV kvartalis keskmine brutopalk 1 087 eurot). Tuginedes uuringu tulemustele võib öelda, et tööhõive ning miinimumpalk on omavahel seotud. Uurimuse tulemustest tuli välja, et enamus vastanutest ei ole valmis miinimumpalga eest tööle asuma. Seega võib eeldada, et miinimumpalka pakkuvatele töökohtadele on keerulisem töötajaid leida. Siiski osa vastajatest oli valmis miinimumpalga eest tööle asuma, kuigi nad ei pidanud seda motiveerivaks. Inimesed lähtuvad töökoha valimisel palgast ja sellest, et võetud rahalised kohustused saaksid täidetud ja saaksid tagada endale ja ome perele inimväärse elu, tunda end materiaalselt turvaliselt.Nimetus Piiratud juurdepääs Üksikisikute ja perede motivatsioon hooldusvanemaks saamisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Karlep, Piret; Kool, HelenLõputöö teema on ,,Üksikisikute ja perede motivatsioon hooldusvanemaks saamisel”. Töö koosneb 56 leheküljest, millele lisanduvad kasutatud kirjandus ja lisad. Töös on kasutatud 8 joonist, 59 allikat, neist 6 on võõrkeelsed. Töö teema on aktuaalne seoses 2018. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seaduses antud valdkonnas tehtud muudatustega, millega soovib riik leida juurde hooldusperesid asendushoolduse teenuse pakkumiseks, vähendades sellega asenduskodus elavate laste arvu. Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada inimeste valmidus pakkuda perekonda vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud võõrale lapsele ja teada saada, mis inimesi selleks motiveerib. Eesmärgini jõudmiseks selgitati ja anti ülevaade perepõhise asendushoolduse korraldusest ja seadusandlusest Eestis ning hooldusperedele pakutavatest tugiteenustest; selgitati välja inimeste teadmised hooldusvanemluse temaatikast; analüüsiti inimeste nägemust endast kui potentsiaalsest hooldusvanemast; anti ülevaade hooldusvanemaks saamist kaalunute esmastest ootustest ja motiividest lähtudes motivatsiooni teooriast vanemliku hooleta lapse perekonda võtmisega seoses; kaardistati takistused, mis ei võimalda hooldusvanemaks saada. Töös kasutati kombineeritud uurimismeetodit. Andmeid koguti kombineeritud ankeediga. Uuring viidi läbi arvutiküsitlusena. Valim moodustus 104 respondendist. Uurimistöö järeldused: Olles analüüsinud ja läbitöötanud uuringu tulemused, on autoril alust arvata, et teadmised selle kohta, mida tähendab hooldusvanemaks olemine, on piiratud. Hooldusvanemaks saamist kaalunute motivaatorid vanemliku hooleta lapse perekonda võtmisega seoses: võimalus last abistada, altruistlik eneseteostus; isiklik kogemus hooletusse jäetud lastega; hooldusvajadusega laps tutvusringkonnast; tuttavate peredes oli kasvamas mittebioloogilisi lapsi; tõene info lapse, tema mineviku ja bioloogiliste vanemate kohta; viljatus- soov kasulaps lapsendada; teavitustöö hooldusvanemluse kohta; koolitusvõimalused; asjaajamise selgus; materiaalne kui ka psühholoogiline toetus; lähedaste toetus, hoolduslapsesse eelarvamuste vaba suhtumine; hooldusvanemluse arvestamine tööks; puhkuse võimalus. Takistused/hirmud, mis ei võimalda hooldusvanemaks saada: ebapiisavad teadmised; hirm võõra lapse kasvatamise ees; valearvamusted nõuetest hooldusvanemale ja tema kodule; inimese enda tõekspidamised, tahe, väärtused; kartus lapse negatiivsete emotsioonidega mitte toime tulla; hirm lapse tagasi pöördumise ees sünniperre; lapse bioloogiliste vanematega seonduv- negatiivne mõju, segav sekkumine; suhtlus ametnikega- luba küsimine, aru andmine, tõendamine. Kasuvanematest oleks vaja rääkida rohkem, et propageerida vanemliku hooleta laste perekonnas hooldamist. Hoolduspereks saamist puudutav info võiks olla kompaktsem- ühest kohast võiks leida nii vajalike dokumentide loetelu kui kogu protsessi kirjelduse, samuti ettenähtud toetused ja nõustamisvõimalused.Nimetus Piiratud juurdepääs Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Joosepson, Leila; Nukka, AveLõputöö teemaks on Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Lõputöö on 99 lehekülge pikk ning koosneb viiest peatükist ja nende alampeatükkidest ning sisaldab kahte autori koostatud küsimustikku. Lõputöö teema on ajendatud asjaolust, et infotehnoloogia hüppeline areng on viinud kogu ühiskonna koos raamatupidamisvaldkonnaga uute väljakutsete ja võimalusteni, mille rakendamine hoiab raamatupidamise infosüsteeme pidevas muutumises. Lõputöö eesmärk on hinnata Eestis kasutatava raamatupidamistarkvara toodete vastavust digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Eesmärgi saavutamiseks on autor seadnud järgmised ülesanded: 1. 1. Selgitada digipöörde olemust ja sellest tulenevate muudatuste vajalikkust ja tausta arvestusalal. 2. Kaardistada 01.01.2017 RPS-i redaktsiooni digitaalsetest muudatustest tulenevad nõuded arvestusala infosüsteemidele. 3. Välja tuua arvestusala ootused raamatupidamisprogrammidele tulenevalt parimatest praktikatest majandusarvestuse automatiseerimise vallas. 4. Hinnata Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade valmisolekut vastata raamatupidamise seaduse nõuetele ja arvestusala ootustele, tuua välja arenguvõimalused. See uuring põhineb deduktiivsel strateegial. Empiirilise uuringu käigus koguti andmeid kombineeritud meetodi, kvantitatiivse-kvalitatiivse uurimismeetodi abil. Andmeanalüüsi meetodid olid peamiselt statistilised, eesmärgiga võrrelda, kui suurt osa teoreetilisest hüpoteesist empiirilised uuringutulemused kinnitavad. Empiirilise uurimistöö käigus kogutud andmeid analüüsiti kirjeldava statistika abil. Lõputöö teoreetilise osa peamisteks allikateks on RPS-i uus versioon, mis kehtib Eestis alates 01.01.2017, ja pärast seda kehtivad versioonid, erinevad IKT arengukavad Eestis ja Euroopa Liidu uuringud digitaalse transformatsiooni kohta. Seda täiendavad arvestusala spetsialistide artiklid erialases meedias ning mitmed samateemalised magistritööd. Kuna see on üsna uus teema, on seda teemat käsitleva kirjanduse valik olnud suhteliselt piiratud. Lõputöö eesmärk on esitatud ülesandeid täites ja nende tulemusi dokumenteerides saavutatud. Uuringust selgus, et suurem osa uuritud raamatupidamisprogrammidest vastab raamatupidamise seaduse nõuetele ja raamatupidamise valdkonna ootustele ning on saadaval erinevatele turusegmentidele, nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele. Ehkki on olemas mõned kriitilised funktsioonid, mida tuleb tulevikus täielikumaks arendada, et need oleksid seadustega täielikult kooskõlas. Käesoleva lõputöö raames tehtud tähelepanekud on oluliseks sisendiks raamatupidamisprogrammide loojatele ja raamatupidamise seaduse loojatele, et raamatupidamiskohustuslased saaksid seaduse sätteid parimal võimalikul viisil täita.Nimetus Piiratud juurdepääs Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine kaubandusettevõttele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Aništšenko, Olga; Luts, SiiriLõputöö on kirjutatud teemal „Raamatupidamise eise-eeskirja koostamine kaubandusettevõttele“. Lõputöö eesmärk on koostada kaubandusettevõttele raamatupidamise siss e-eeskiri, mis vastab ettevõtte vajadustele ja Eesti finantsaruandluse standardile. Töökäigus selgitati välja nõuded raamatupidamise sise-eeskirjadele. Raamatupidamise sise-eeskiri koostati kaubandusettevõttele.Nimetus Piiratud juurdepääs Teeninduskvaliteedi hindamine Nordic Digital AS esinduskauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Siidra, Moonika; Maasik, LiinaTeenindaja on muutunud teeninduskultuuri osaks ning mõjutab ettevõtte mainet ning klientide rahulolu kliendibaasi suurendamiseks vajab muudatusi, et kliendid tagasi ettevõttesse tuua. Teenindaja, kelle käitumine loob ettevõttest positiivse või negatiivse arvamuse, on ettevõtte visiitkaart. Kliendid soovivad pädevat ning positiivset elamusteenindust. Lõputöö teemaks valiti „Teeninduskvaliteedi hindamine Nordic Digital AS esinduskauplustes“. Uuringufirma Gallup andmetel on keskmise suurusega Eesti ettevõte suurepärase klienditeeninduse pakkumisest väga kaugel, sest kaks teenindajat viiest kahjustab brändi mainet ja kolm käib tööl peamiselt raha pärast. 21 sajandi teenindusettevõtte konkurentsieelis peitubki klienditeenindajate valikus, sest isikuid pole võimalik kopeerida Lõputöö probleem on seotud ettevõtte Photopoint kaupluse negatiivse teenindusega teeninduskvaliteedi hindamise käigus, mis viidi läbi kaubanduskeskuste poolt testostudena. Ettevõtte Nordic Digital ASile kuuluvad Photopoint esinduskauplused asuvad kõik kaubanduskeskustes ning teoorias selgus, et Mystery Shopping hindamismudel ei pruugi olla objektiivne kui testostu ankeedi koostamisel ei võetud arvesse kõigi ettevõtete individuaalseid teenindusstandardeid. Lõputöö eesmärgiks oli Nordic Digital ASile kuuluvate Photopoint esinduskaupluste teeninduskvaliteedi hindamine klientide rahulolu ja ettevõtte maine parendamiseks. Hindamismeetoditeks valiti Servqual ja NPS ehk soovitusindeksi meetod. Servqual meetod võimaldab kasutada uurimustöös andmeid, et saada teada kliendi ootused teenustele, toodetele ja teenindusele ning tulemuse hindamine võimaldab parendada teeninduskvaliteeti ja kõrvaldada puudused. Soovitusindeksi meetodi kasuks otsustas asjaolu, et see on üks lihtsamaid ja kiiremaid viise teada saada klientide suhtumist ettevõttesse. Uuring viidi läbi 08.veebruar – 20.märts 2020 a. Kokku saadi korrektselt täidetud vastuseid 123. Servquali meetodi dimensioonides esitatud väidete analüüsimisel selgus, et klientide ootused teeninduskvaliteedile on ületatud. Erinevused tulid välja Tallinna ja Tartu esinduskaupluste olukorda analüüsides. Tallinna esinduskauplustes oli olukord parem ning enamustes dimensioonides ootuseid ületati, kuid esines lõhe teenindusvalmiduse dimensioonis. Tartu esinduskauplustes esines kõigis dimensioonides kõrvalekaldeid ootuse ületamisel ning seega vajab olulisemalt tähelepanu teeninduskvaliteedi parendamine. Kliendirahulolu mõõtmiseks teise meetodina kasutatud soovitusindeksi e NPSi meetodi üldised tulemused kattuvad Tallinna ja Tartu esinduskaupluste tulemustega ning kokkuvõttes on tulemused väga head ja kliendid on valmis kaupluseid soovitama. Lähtuvalt uuringu tulemustest on suurepärase teeninduskvaliteedi tagamiseks vaja jälgida esinduskauplustes kõrget teeninduse taset. Ettevõttel on vaja Tallinna esinduskauplustes tegeleda teenindajate suhtlemisoskuse arendamisega, suunates teenindajad suhtlemisalastele koolitustele ning tekitades sellega sügavamat huvi teenindusvaldkonna vastu. Suhtlemisoskuste arendamine tuleb kasuks ka Tartu esinduskaupluste teenindajatele, kuid põhirõhk Tartus tuleb pöörata kaubakategooriate tundmise arendamisele, selgitades personaalse arenguvestluse käigus välja koolituse vajadus. Ettevõtte kaupade usaldusväärsena hoidmisele aitaks kaasa koostöö hankijatega, kes tutvustaksid teenindajatele kaupu. Ettevõtte teeninduskvaliteedi ootuste täitmiseks tuleks Tartu esinduskaupluste teenindajad kaasata teenindusstandardi ülevaatamise protsessi, et tekitada teenindajates seotust ja huvi parema teeninduse pakkumise vastu esinduskauplustes. Tartu esinduskaupluste puhul tuleks ettevõttel üle vaadata võimalused kaupluste sagedasemaks koristamiseks ning määrata puhastustööde tegemiseks graafik. Selleks, et ettevõte tervikuna areneks parima teeninduskvaliteedi pakkumise suunas, tuleb tegeleda süstemaatiliselt teenindajate koolitamise ning teeninduskvaliteedi hindamisega. Üldine teeninduskvaliteedi tase ettevõttes on kõrge ning ettevõttele tehti ettepanekuid teeninduskvaliteedi hoidmiseks ja parendamiseks Tallinna ja Tartu esinduskauplustes. Lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud ning tulemused edastatakse ettevõttele pärast lõputöö kaitsmist.Nimetus Avatud juurdepääs Tööandja brändi arendamine aktsiaseltsis Stoneridge Electronics(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lepparu, Kairi; Kirikal, HeveSimon Barrow räägib tööandja brändingust juba alates 1990 aastatest, kuid sellegi poolest ei pööra paljud tööandjad sellele suurt rõhku. Tööandja bränding on atraktiivse kuvandi loomine ja arendamine ettevõtte olemasolevatele ning potentsiaalsetele töötajatele. Tööandja bränding on oluline ettevõttes olemasolevate töötajate motiveerimiseks ja hoidmiseks ning potentsiaalsete töötajate meelitamiseks organisatsiooni. Hea tööandja kuvand tagab konkurentsivõimelisuse ning vähendab tööjõu voolavust. Atraktiivse tööandja kuvandit luues tuleb kindlasti kaasata lisaks juhtkonnale töötajad, kelle abil luuakse väärtuspakkumine olemasolevatele ja tulevastele töötajatele. Samas ei tohiks väärtuste paketiga liiale minna, sest võidakse tekitada sundpühendumuse efekt, mille tulemuseks on läbipõlenud töötajad. Kasud tööandja brändist on märkimisväärsed. Suurimaks kasuteguriks on tuntus tööturul ning rohkem kandidaate. Enamasti ei pea atraktiivsed tööandjad suuri kulutusi värbamiskampaaniate näol tegema, sest inimesed avaldavad ka väljaspool värbamiskampaaniaid soovi ettevõttes töötada. Tööandja brändi arendamise protsess koosneb neljast etapist. Nendeks on otsimine, analüüsimine, juurutamine ja mõõdistamine. Esmajoones tuleb alustada sisemise brändi analüüsimisega ning seejärel suunata tähelepanu välisele tööandja kuvandile. See on oluline selleks, et vältida tööjõu voolavust. Nii sisemise kui ka välise brändi arendamisel on erinevad protsessid ning kanalid, mida peaks jälgima. Olenevalt organisatsiooni suurusest ja hetkeolukorrast võib brändi analüüsimine ja arendamine võtta aastaid. Tööandja bränding sisaldab endas nii personalijuhtimist, turundust kui ka kommunikatsiooni, mis nõuab paljude töötajate panust. Uuringu läbiviimise vajadus tulenes suurenenud tööjõu voolavusest ning 2018. aastal läbiviidud töötajate rahulolu-uuringust, millest selgus, et paljud töötajad on kaalunud töösuhte lõpetamist, kui neile tehakse parem pakkumine. Sellest tulenevalt on aktsiaseltsis Stoneridge Electronics tekkinud vajadus tööandja brändi arendamise järele. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada tööandja sisemise brändi arendamise võimalused aktsiaseltsis Stoneridge Electronics töötajate töölt lahkumise kavatsuse vähendamiseks. Empiiriline uuring viidi läbi kasutades kvantitatiivset meetodit. Andmeid koguti 46 ankeetküsitlusega ning analüüsiti kasutades kirjeldavat statistikat. Küsimustiku valimiks olid kõik ettevõtte töötajad, kellest lõpliku valimi moodustasid 169 töötajat. Uuringu tulemustest selgus, et kõige kõrgemini hindavad töötajad eesmärgi tegurit ning kõige madalamalt info kvaliteedi tegurit. Samas tuli välja, et staaži kasvades, töötajate rahulolu kahaneb ning tööandja peab leidma viisi, kuidas staažikamaid töötajaid motiveerida. Uuringu tulemusi analüüsides ilmnes, et ametikohtade lõikes on töötajate hinnangud tööandjat iseloomustavatele teguritele erinevad ning seega tuleks läheneda erinevate ametikohtade töötajatele erinevalt, et tagada kõigi töötajate rahulolu ning motivatsioon. Aktsiaseltsi Stoneridge Electronics töötajate soovitusindeks on 1 punkt, mis näitab, et ettevõttes on mittesoovitajaid ja soovitajaid enam vähem võrdselt. Uuringutulemuste põhjal tehtud järeldused ja ettepanekud on edastatud aktsiaseltsi Stoneridge Electronics juhtkonnale tööandja brändi arendamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Esko talu OÜ finantsmajandusliku olukorra analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sultsing, Elen; Noorväli, HelleEttevõtte finantsanalüüs võimaldab juhtkonnal saada teavet ettevõtte finantsseisundist ning selgitada kitsaskohad ettevõttes. Eduka ettevõtte taga seisab edukas finantsjuhtimine, oskus aru saada ja interpreteerida ettevõtte aruandeid ja finantsnäitajaid. Eesti majanduses on olnud madalseise, mille tulemusena on ettevõtted sattunud raskustesse ja pankrotistunud. Väheseid pankrotini jõudnud ettevõtteid õnnestub päästa. Ärilise ebaõnnestumise ja pankrotti saab enamasti vältida parema finantsjuhtimise tulemusel. Lõputöö eesmärk oli analüüsida Esko Talu OÜ finantsmajanduslikku olukorda ja tuvastada ettevõtte kitsaskohad. Empiirilise uuringu läbiviimisel kasutati kvantitatiivset meetodit ja ülesehitus oli deduktiivne. Lõputöö andmekogumismeetodina kasutas autor dokumendivaatlust, mille aluseks olid Esko Talu OÜ 2015-2018 majandusaasta aruanded. Esko Talu OÜ bilansi horisontaalanalüüs näitas, et bilansimahus on kõige suuremad muutused toimunud 2018. aastal, kui varad vähenesid 37%. Muutus oli tingitud sellest, et ettevõte lõpetas tegevuse loomakasvatuse valdkonnas ja sellega seoses toimus ümberhindlus loomakasvatusega seotud varude ja bioloogiliste varade osas. Bioloogilised varad vähenesid pärast 2016. aastat kuni bilansist täieliku eemaldumiseni ja varud vähenesid 2018. aastal 76%. Ümberkorralduse tulemusel kujunes ettevõtte arvestuslikuks tulemiks kahjum ehk kasum vähenes 2018. aastal 258878€. Esko Talu OÜ kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgus, et alates 2016. aastast on ettevõte suutnud võrreldes eelmise aastaga müügitulu kasvatada. Kuluartikkel kaubad, toore, materjal ja teenused olid korrelatsioonis müügituluga v.a 2018. aastal, kus tulu suurenes, kuid kulusid suudeti vähendada. Sellest võib järeldada, et 2016- 2017. aastal on müügitulu suurenemise ja vähenemise taga müügimahtude vähenemine ja suurenemine. Aastal 2018 oli müügitulu suurenemise ja kulude vähenemise taga müügihindade tõus, samuti on ettevõte tegelenud kulude optimeerimisega ja leidnud viisi, kuidas paremini kulusid kokku hoida. Sellegipoolest tekkis kahjum, mis oli peamiselt tingitud bioloogiliste varade ümberhindlusest, mis tulenes nende esmasest õiglases väärtuses arvele võtmisest ja hilisemast õiglase väärtuse muutusest. Bilansi vertikaalanalüüsist selgus, et vaadeldavatel aastatel on käibevarad vähenenud ja põhivara osakaal suurenenud. Koguaktivast märkimisväärse osa moodustas materiaalne põhivara, mis on antud tegevusvaldkonnale iseloomulik, kuna ettevõtluses kasutatavad põhivarad on väga kallid. Kõige suurema osa kohustistest ja omakapitalist moodustab kõigil aastatel eelmiste perioodide jaotamata kasum. Ettevõtte omanikud ei ole viimastel aastatel dividende välja võtnud ja on investeerinud teenitud kasumi ettevõttesse. Laenud moodustavad väga väikese osa kogupassivast, mis näitab, et täiendavatel investeeringutel on kasutatud omakapitali. Kasumiaruande vertikaalanalüüs näitas, et suurima osakaalu müügitulust moodustas ettevõttel kaubad, toore, materjal ja teenused, mis oli üle 60% kuni 2018.aastani, mil langes pea 20%, mis on efektiivsema töökorralduse tulemus. Kuni 2018. aastani oli aruandeaasta kasum tõusvas trendis, suurendes iga aastaga, mis tähendab, et ettevõtte tegevus oli olnud pidevalt kasumlik. Põhitähelepanu oli suhtarvuanalüüsil, kus autor teostas maksevõime, finantsvõimenduse, varade kasutamise efektiivsuse, tasuvuse ehk rentaabluse ja pankrotiohu analüüsi. Maksevõime analüüsist selgus, et ettevõte on maksevõimeline ja tal on piisavalt vaba raha oma tegevuse teostamiseks ja kohustiste õigeaegseks tasumiseks. Üldine kõrge maksevõime tase viitab ebaefektiivsusele ja tähendab, et ettevõte on liialt investeerinud käibevaradesse. Kõrge näitaja on tingitud ka lühiajaliste kohustiste puudumisest, mis viitab sellele, et ettevõte kasutab vara finantseerimisel peamiselt omakapitali. Autori soovitus oleks ettevõte vabade vahendite optimaalsemaks kasutamiseks leida täiendav investeering, mis teeniks tulu. Lisaks soovitab autor enne igasuguse investeeringu tegemist hinnata investeeringu tulusust, ning investeerides toodetesse lisaks teostada ka turuanalüüs. Finantsvõimenduse ehk võõrkapitali kasutamise analüüsist selgus, et ettevõttes kasutatakse oma vajaduste finantseerimiseks minimaalselt laenatud vahendeid ja peamiselt kasutatakse omakapitali finantseerimisallikana. Samuti on väiksem risk raha kaotada ja finantsraskuste korral ollakse paremini kaitstud. Autori soovitus oleks kaaluda finantsvõimenduse kasutamist, mida peetakse soodsamaks, kui omakapitali ja mis võib suurendada kasumit tulevikus ja mille tulemusel suurendaks omakapitali tulutoovust. Hea maksevõime ja vähe kohustisi on hea eeldus kaasata lisa võõrkapitali, et laieneda uutele turgudele ja arendada uusi tooteid. Varade kasutamise efektiivsuse analüüsist oli näha üldist madalat taset, mis tähendab, et Esko Talu OÜ teenis varade pealt kasinalt müügitulu. Madalad tulemused on tingitud sellest, et ettevõte on väga kapitalimahukas. Autori soovitus on üle vaadata põhivarad pärast seda, kui ettevõte lõpetas tegevuse loomakasvatus valdkonnas ja võimalusel müüa ära need põhivarad mida enam ei vajata ja investeerida saadud tulu mujale. Lisaks oli näha iga aastaga oli parenenud debitoorse võlgnevuse näitajad, mis võib viidata selle, et ettevõte on kehtestanud rangemad müügitingimused. Autori soovitus on vaadata üle ettevõttes kehtestatud müügitingimused ja ehk on võimalik pikemaid maksetähtaegu anda, mis edendaks müüki, mille kasv on pidurdunud. Tasuvusanalüüsist selgus, et Esko Talu OÜ majanduslikud tasuvusnäitajad on olnud suhteliselt madalad, kuid kuni 2018. aastani tasuvad. 2018. aastal lõpetas Esko Talu OÜ tegevuse loomakasvatuse valdkonnas, mille tulemusel kujunes ettevõtte arvestuslikuks 2018. aasta tulemiks kahjum. Muudatuste rakendamisega ei saadud nii hästi hakkama, mis avaldas halba mõju ka finantssuhtarvudele. Aastatel 2015-2017 oli näitajate iseloomulikuks trendiks tõus. 2017. aastal tõusid rentaablusnäitajad võrreldes eelmise aastaga pea kahekordselt. Kaasates lisa võõrkapitali, et laieneda uutele turgudele, võimaldaks kasvatada tootmismahte, mis parandaks tasuvust ja kompenseeriks müügitulu vähenemist, mis kaasneb tegevuse lõpetamisega loomakasvatuse valdkonnas. Pankroti analüüsist on näha, et kuigi 2018. aastal näitaja langes pea kahekordselt on tulemus sellegipoolest väga kõrge. Langus oli mõjutatud ettevõttes toimunud ümberkorraldustest, kuid Z- skoori tulemus näitas, et lähiaastatel ei tohiks tekkida maksejõuetust. Ettevõttele teostatud finantsanalüüsist järeldab autor, et Esko Talu OÜ on jätkusuutlik ettevõte, olenemata 2018. aastal läbiviidud muudatustest ja sellega kaasnenud kahjumist. Ettevõte on suutnud vähendada põhitegevusega seotud kulusid, parandanud varade kasutamise efektiivsust ja tõstnud likviidsust. Suuremad muudatused võtavad aega, kuid Esko Talul OÜ on olemas kõik eeldused kahjumist välja tulemiseks ja olla järgnevatel aastatel taas kasumlik ettevõte. Kõik eelnev kokku annab ettevõttele võimaluse efektiivistada põhitegevusvaldkonna tegevusi ning jätkata uue turu leidmist kõrgema lisandväärtusega toodetele. Järgnevatel aastatel soovitab autor analüüsida ettevõttes läbi viidud muudatuste tasuvust, mille tulemusel on võimalik anda hinnang juhtimisotsuste kohta ja prognoosida edasi tegevust tulevikuks. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Personali arendamise võimalused ettevõttes Telia Eesti AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ilusk, Janet; Kirikal, HeveLõputöö nimega „Personali arendamise meetodid Telia Eesti AS näitel“ eesmärk on selgitada välja parimad personali arendamise meetodid ettevõtetele, eriti Telia Eesti AS-ile. Empiirilise uuringu abil uuriti personali arendamisel kasutatavaid meetodeid ja selgitati välja võimalused selle parendamiseks. Empiiriline uuring koosneb 24 küsimusest koos valikvastustega ja skaalapõhiste vastustega. Uuriti ainult klientidega otseses kontaktis olevaid töötajaid. Telia Eesti AS 457 töötajast 66 osales uuringus. Neist 40 olid naised ja 26 mehed. Lõputöö koosneb viiest peatükist, millest igaüks käsitleb personali arendamise erinevaid aspekte. 1. peatükk on sissejuhatav ja kirjeldab lõputöö eesmärki ja seda, millest see koosneb. 2. peatükis määratletakse personali arendamise teoreetilised aspektid ja see on jagatud neljaks osaks. 1. osa keskendub sellele, miks see on vajalik. 2. osas käsitletakse personali arendamise vajalikkuse hindamist. 3. osas uuritakse personali arendamise meetodeid. 4. osa keskendub sellele, miks seda tuleks kasutada ja mis võib takistada personali arendamise meetodite kasutamist. 3. peatükis selgitatakse kasutatud empiirilise uuringu metoodikat. 4. peatükk illustreerib empiirilise uuringu tulemusi. Lõputöö kõik osad on kokku võetud 5. peatükis.Nimetus Piiratud juurdepääs AS Eesti Post elektroonlise dokumendihaldussüsteemi töövoogude kaardistamine ja analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lillmaa-Niklus, Oivi; Rebane, MeelisTänasel infoajastul on oluliseks osaks organisatsiooni väärtuseks inimressursi kõrvale tõusnud informatsioon. Kvaliteetsete otsuste tegemiseks on järjest vajalikum olulise info kiire kättesaamine. Infohaldus aitab tõsta organisatsiooni tõhusust, vähendada kulusid ning riske, parendada teenuste ning toodete kvaliteeti ning luua konkurentsieelist. Dokumendihaldus on infohalduse üks oluline osa. Klassikalises tähenduses tegeleb dokumendihaldus organisatsiooni jaoks vajalike teavikute ja dokumentide kogumisega, mille järel omandavad need passiivse seisundi. Elektrooniline dokumendihaldussüsteem on tänapäeval palju enamat kui dokumentide elektrooniline kataloog. Dokumendihaldussüsteem võimaldab dokumentide ja sisu kogumist, töövooge, dokumentide hoidlaid, väljund- ja teabeotsingusüsteeme. Samuti protsesse dokumentide jälgimiseks, säilitamiseks ja kontrollimiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2014 aastal antud Eesti dokumendihalduse korraldust ja eripärasid kirjeldav juhis (MoReq2 „nullpeatükk“) on aegunud. Kahjuks on samuti aegunud dokumendihaldussüsteemide näidis- ja miinimumnõuete juhised, mis on soovitavad ka eraettevõtetele. Omniva digitaalse dokumendihalduse osakaal on aastate jooksul tõusnud, mistõttu omab järjest rohkem tähtsust, et ettevõttes kasutusel olev dokumendi- ja infohaldustarkvara Open Text Content Server kataks ettevõtte vajadused. Content Server ühendab endas teadmus- ning dokumendihalduseks vajalikke töövahendeid, selle tarkvara koosneb standardfunktsionaalsuse kogumist ning enam kui 30 lisamoodulist. Kui suurt osa Content Serveri võimekusest ettevõte kasutab, sõltub konkreetsest ettevõttest. Omniva kasutab Content Serveri paindlike töövoogude loomise võimalust, millele autor käesolevas töös keskendus. Käesoleva lõputöö peamine eesmärk kaardistada ja analüüsida rahvusvahelise logistikaettevõtte Omniva elektroonilise dokumendihaldussüsteemi töövood ning teha parendusettepanekud töövoogude optimeerimiseks said täidetud. Lõputöös on kajastatud töövoogude tuvastamise ja modelleerimise teooriat. Töö autor kaardistas tänased elektroonilise dokumendihaldussüsteemi töövood kahe eraldi vaatena, AS-IS vaade ja TO-BE vaade, tõi välja AS-IS töövoogude kitsaskohad ning võimalikud parendusettepanekud. Lõputöös kasutas autor lisaks erinevatele allikatele enda teadmisi ja kogemusi, mis on omandatud ettevõttes töötades. Kaardistatud töövoogude peamisteks puudusteks olid puuduvad sammud ehk süsteem ei saada täna kõikide töövoo funktsioonide korral kasutajale vajalikku teavitust. Täiendatud tegevustega töövood loovad töövoogude täitmiseks parendatud tingimused, muutudes kasutajasõbralikumaks nii töövoo algataja kui töövoo täitja suhtes.Nimetus Piiratud juurdepääs Metallitööstusettevõtte tulude ja kulude arvestus ja analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ojamäe, Kaisa; Luts, SiiriKäesoleva lõputöö pealkiri on „Metallitööstusettevõtte tulude ja kulude arvestus ja analüüs“, mis sisaldab endas 54 lehekülge teoreetilist käsitlust ning uuringu käigus läbiviidud tulude ja kulude analüüsi metallitööstusettevõttes. Töö koosneb 11-st tabelist, 4-st joonisest ja 4-st lisast. Lõputöö koostamisel on kasutatud 39 allikat. Teema on aktuaalne, kuna tänapäeva kiireloomulises maailmas on oluline koheselt esmaseid kasumi languse põhjuseid analüüsida ja sellest tulenevalt ettevõtet säästvaid majandusotsuseid vastu võtta. Lõputöös käsitletavaks probleemiks võibki pidada langevat kasumit ning ettevõtete poolset vähest finantsiliste analüüside tegemist ning hinnangute andmist juhtkonnale, mis võimaldaksid kiiresti kasumit negatiivselt mõjutavaid faktoreid tuvastada. Lisaks jäävad õigel hetkel tähelepanuta ettevõtet mõjutavad sise- ja väliskeskkonna tegurid. Eesmärgi saavutamiseks püstitatakse järgmised uurimisülesanded: • selgitada tulude ja kulude olemust ja arvestamise põhimõtteid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist; • viia läbi dokumendivaatlus ja poolstruktureeritud intervjuu ettevõtte juhtivtöötajaga ning selgitada välja kasumiaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile ja analüüsida ning hinnata 2016 – 2019 aastate tulusid ja kulusid kasutades valitud metoodikat; • tuua välja tähtsamad ettevõtte tulusid ja kulusid mõjutavad mikro- ja makrokeskkonna tegurid ning hinnata nende mõju kasumile; • teha uuringu järeldused, kokkuvõte ja soovitused edaspidiseks. Uurimismeetodina kasutatakse kvantitatiivset meetodit, järeldusi tehaksededuktiivselt. Andmete kogumiseks kasutatakse dokumendivaatlust ja poolstruktureeritud intervjuud. Finantsandmed saadakse uuritava ettevõtte ostu- ja müügiarvetest, majandusaasta aruannetest, raamatupidamise tarkvarast ning ettevõtte enda tarbeks koostatud tulude ja kulude aruannetest. Vaatluse alla võetakse ja analüüsitakse andmed aastatest 2016 - 2019. Analüüsimeetoditest kasutatakse kasumiaruande horisontaal- ja vertikaalanalüüsi. Intervjuu tulemusel selgitatakse välja sise- ja väliskeskkonna tegurid, mis mõjutavad tulusid ja kulusid kõige enam. Töö eesmärk sai autori hinnangul täidetud nii teoreetilise ülevaate koostamise kui empiirilise uuringu osas. Ettevõtte tulude ja kulude analüüsist selgus, et nelja aastaga kahanes ärikasum 9%. Peamiselt oli see põhjustatud tootmissisendi hindade tõusust ja konkurentsi suurenemisest tingitud müügihindade langusest. Lisaks mõjutavad ettevõtte kasumit majandustsükli langus, mis paneb tarbijad vähem tarbima ja vähene toodete arendus, mis annaks võimaluse uutele turgudele sisenemiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Äriplaani koostamine ettevõttele Rohemaja OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kalja, Epp; Kati, NõuakasKäesolevas töös on esimese uurimisülesandena täitmiseks antud ülevaade ettevõtlusest ning äri planeerimisest ning selle olulisusest. Kuna tänapäeva tarbimisühiskonnas soetatakse aina enam tooteid ja teenuseid ning sellest lähtuvalt on vaja ka aina enam ettevõtteid, kes neid pakuvad. Paljud inimesed soovivad alustada oma ettevõtlusega, olgu selle ajendiks siis soov teenida suuremat tulu, võimaluse märkamine, olukorra surve või mõni muu põhjus. Ettevõtlusega alustamisel on asutajal oluline kirjutada äriplaan. See aitab olla edukas ning hoida fookuses eesmärke. Samuti aitab planeerimine vähendada riske ning probleeme ning nendele taiplikumalt vastu astuda. Planeerimise seisukohalt on oluline olla realistlik, et mõista, kas ettevõtmine on üldse tulus või tuleb oma tegevused ümber planeerida. Samuti on oluline oma äriidee formuleerimine, nii mõeldakse paremini läbi oma eesmärgid ning leitakse visioon ja missioon. See võimaldab kogu organisatsioonil liikuda ühes suunas. Tihti kirjutatakse äriplaan vaid finantsvahendite hankimiseks kuid nagu käesolevas töös on välja tulnud on äriplaan kõige olulisem just ettevõtjale endale. Lõputöös on kirjeldatud äriplaani erinevaid osi ja struktuuri. Äriplaan on väga oluline dokument, mille koostiseks on kokkuvõte, äriidee kirjeldus, visioon, missioon ja eesmärk, ärikeskkonna analüüs, SWOT-analüüs, toote või teenuse kirjeldus, turuanalüüs, konkurentsi analüüs, turundusplaan, personal ja juhtimine, finantsplaneerimine, riskianalüüs ning äriplaani lisad. Äriplaan sisaldab väga olulist informatsiooni. Selle koostamine on ettevõtlusega alustamisel üks võtmetegureid. Ilma äriplaanita on väga keeruline panna paika tegevuskava äriidee elluviimiseks ning hoida fookust, ning lähtuda eesmärkidest ning olla kindel, et tegevustega ollakse alati eesmärgile orienteeritud. Äriplaani kaudu on võimalik liikuda eesmärgi poole kogu organisatsiooniga ning mõista ühtselt tegevuste olulisust. Lõputöö koostamiseks valiti empiiriline uuring mille läbiviimiseks kasutati kombineeritud uuringumeetodit, milles numbrilised näitajad saadi finantsprognoosidest ja mittenumbriline informatsioon tuleneb äriplaani koostamisest, vaatlemisest ning turu-uuringu tulemustest. Lõputöö eesmärgiks oli koostada loodava ettevõtte Rohemaja OÜ äriplaan ja nelja aasta finantsprognoos, et hinnata äriidee tasuvust. Samuti sooviti välja selgitada, kas antud hetkel on piirkonna klientidel vajadus ettevõtte toodete ja teenuste järele. Välja selgitati ka millisesse turusituatsiooni sisenetakse. Lõputöö probleem seisnes selles, et terves Valga maakonnas puudub toitlustuskoht, kus saaks süüa mahetoorainest valmistatud roogasid. Antud piirkonnas on kohvikute ja restoranide puudus, eriti arvestades olemasolevate lahtiolekute aega. Sellest püsitati ka hüpotees, et antud piirkonnas on vajalik ja tulus luua ökokohvik, et rahuldada klientide soove ning kasutada ära turu trende, mis sai töös kinnitatud. Kvantitatiivse meetodi kaudu viidi Google.com keskkonnas läbi turu-uuring, et hinnata huvi antud äriidee vastu Tõrva vallas ja selle lähiümbruses ning kvantitatiivse meetodi kaudu vaadeldi ettevõtte väliskeskkonda. Lõputöö käigus koostati äriplaan loodavale ettevõttele. Äriplaan on koostatud Rohemaja Oü-le, mis hakkab oma õdusates ruumides pakkuma suurepäraseid maitseelamusi ning tasemel teenindust. Samuti on plaanis lisada väike ökotoodete müük ning pakkuda catering teenust. Ettevõte hakkab tegutsema Oü-na ning plaanis on palgata täiskohaga tööjõudu kohapealt, kus on üsna suur tööpuudus. Oskustöölisi on võimalik värvata koostöös kohaliku kutsekooliga, mis võimaldab nad juba varakult endale sobival suunal välja koolitada. Rohemaja asub Tõrva kesklinnas Valgamaal, kus konkurents konkreetse kitsa suuna peal puudub, mis annab käivitamisel suure eelise teiste olemasolevate kohvikute ees. Ettevõttel saab olema kaks missiooni, kuna üht hakatakse kasutama kohviku ja catering teenuse jaoks ning teine on mõeldud ökotoodete müügiks. Ettevõtte missioonideks on: • Puhas ja naudingut pakkuv toit, mis teeb pai kehale ja hingele! Seda saab nautida kohas, kus tunned end kui kodus, kui ema selle naeratades lauale tassib. • Puhas tooraine ja tooted igasse kodusse, andes loodusele vastu sama puhtuse! Rohemaja OÜ visiooniks on: Olla aastaks 2027 iga pere valik nii kõhutäiteks, kui ka tooraine ja puhta toote valiku puhul! Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi turu-uuring, mille tulemusena selgus, et antud piirkonnas vastanud on juba harjunud käima väljas söömas ning teevad seda üsna regulaarselt, samuti on neil valdaval enamusel (87 inimesel) korrapärane töötasu ning ülejäänutel on sissetuleku allikateks muud tulud. Ning 60% vastanutest oli arvamusel, et söögikohti ei ole piirkonnas piisavalt ning enamik ei ole rahul, kas kvaliteedi või mõne muu olulise näitajaga. Positiivse näitajana tuli välja, et kallis hind ei olnud vastajate seas määrava tähtsusega. Ning äriidee peamine komponent mahetooraine oli oluline üle pooltele vastanutest. Mis näitab, et antud turgu on sellises olukorras väga mõistlik siseneda, kuid ilmselt tuleb seda teha kiiresti, kui soovitakse olla esimene piirkonnas. Lõputöö koostamise käigus on valminud ettevõtte finantsprognoosid. Kus esialgne müügiprognoos on koostatud ettevõtte poolt pakutavate toitude kohta, kuna see on esmane, mis plaanitakse sisse seada. Teises lisas on näha, et hind kujuneb keskmine ja müügi prognoos ei ole koostatud kohe maksimaalselt vaid koostatud on üsna pessimistlik plaan, et kindlustada hilisemaid riske, kui müük ei ole nii suur kui eeldatakse. Loodava ettevõtte finantsprognoosid on koostatud nelja aasta kohta. Esimese aasta prognoos on välja toodud kuude lõikes ja ülejäänud kolm aastat on toodud aastakokkuvõttena. Et ettevõte saaks tegevusega alustada vajatakse kõigepealt ühte suuremat investeeringut 65 000€. Kuigi toitlustusvaldkond ei ole väga suure tootlusega ettevõtmine siis on finantsprognoosidest näha, et ettevõte teenib igal aastal kasumit. Kasuminumbrid küll aasta aastalt kahanevad, kuna arvestatud on, et kulud suurenevad kuid tootlust ei ole sellistel tingimustel kasvatatud. Seetõttu on planeeritud esimesel neljal aastal kasumit koguda ning siis see tegevustesse investeerida, et kasvatada ettevõtmist. Mis võimaldab jälle teenida suuremat tulu ja tõsta töötajate palka. Kasumid on neljal aastal vastavalt 2020. aastal 39 574 eurot, 2021. aastal 19 206 eurot, 2022. aastal 19 078 eurot ning aastal 2023 on prognoositavaks kasumiks 15 089 eurot. Tasuvusarvutused näitavad, et käiberentaablus on 2020. aastal 21%, 2021. aastal 10%, 2022. aastal 9% ning aastal 2023 on 7%. Lõputöö eesmärk sai täidetud, koostatud on äriplaan ning läbi on viidud turu-uuring samuti on loodavale ettevõttele koostatud nelja aasta finantsprognoos. Lõputöö kirjutamisel selgus, et hüpotees leiab kinnitust ning antud turu olukorras on vajalik rajada Tõrva antud äriideega ettevõte. Finantsprognoosidest on selgunud, et ettevõtte tegevus on tulus.Nimetus Piiratud juurdepääs Töötajate kohanemine infotehnoloogiliste lahendustega Tartu jaekauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Narusing, Gerili; Liina, MaasikKüsimustiku tulemustest võib järeldada, et jaekaubandusettevõtete töötajad on infotehnoloogiliste lahendustega kohanenud kuid jaekaubandusettevõttete toetus pole piisav. Probleemiks ei olnud infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt vaid see, milline on toetus ja koolitussüsteemid. Selgus, et üle 40% töötajatest, sooviksid rohkem jaekaubandusettevõtetelt tuge, läbi erinevate koolituste.Nimetus Piiratud juurdepääs Lean meetodi juurutamine Rimi Eesti Food AS kauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sohranitš, Janely; Kirikal, HeveKäesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on olnud lean rakendamise mõju ning efektiivsus kolme kaupluse näitajate põhjal, analüüsides lean tegevusmõõdikuid ning olulisi võtmenäitajaid. Analüüsitud tulemuste põhjal anda ülevaade antud perioodi jooksul toimunud muudatustest kauplustes ning vastavalt tulemustele teha parendusettepanekuid. Töö teoreetilises osas andis autor ülevaate lean teoreetilisest käsitlusest, milles kirjeldas lean filosoofiat ja põhimõtteid, kirjeldas kuidas sai lean alguse ning kuidas see on mõjutanud tootlikkust. Samuti tõi autor välja käsitöönduslikku, masstootmise ja lean tootmise võrdluse töötajate, töövahendite, puuduste, tootevaliku, organisatsiooni ning nende eesmärkide näol, millest tuli selgelt välja, et lean tootmise eesmärgiks on olla täiuslik. Järgnevas alapeatükis tõi autor välja lean juhtimise rakendamise, tööriistad ning tehnikad. Antud alapeatüki alt võib tuua välja olulise illustratsiooni, House of Lean, ehk siis ühed olulisemad lean tööriistad on pandud majakujulisele joonisele (Joonis 1). Esimese peatüki viimases alapeatükis on välja toodud lean puudused ning kriitika. Teises peatükis toodi välja empiirilise uuringu eesmärk ja metoodika ning kirjeldati ettevõtet. Kolmandas peatükis kirjeldatakse lean meetodi juurutamist Rimi Eesti Food AS kauplustes, analüüsitakse tulemusi vastavalt andmetele ja tulemuste põhjal tehakse järeldused ning ettepanekud. Analüüsid andsid ülevaate 11 kuu kohta ehk siis millised muutused on toimunud alates 2019. aasta aprillist kuni 2020. veebruarini. Antud tulemused andsid ülevaate lean juurutamise mõjust kaubarullikute arvule laos, riiuliaukude arvu, negatiivsete saldode ridade arvust, 6S auditi tulemustest ning töötajate poolt tehtud parendusettepanekute arvust. Samuti analüüsis käesoleva lõputöö autor müügi tulemusi eesmärgist, muude kaupluste kulude tulemust eesmärgist kui ka laopäevade arvu kolme kaupluse lõikes. Erinevate tegevusmõõdikutega tegelemine ning protsesside pidev parendamine aitab kaasa mitmetele olulistele võtmenäitajatele. Erinevate eesmärkide täitmine ja ületamine sõltub erinevatest teguritest, kuid väga palju saavad kaupluse töötajad ise ära teha. Tööaega ei tohiks kulutada ebaproduktiivsetele tegevustele, seega on oluline roll ka protsessides, näiteks tööpäeva õige planeerimine, et kõik vajalikud toimingud saaksid tehtud. Kui tundub, et mõni tööprotsess ei toimi, tuleks see üle vaadata, sest pidev parendamine toob tulemusi. Selleks, et leani juurutamine toimiks, peab lean kasulikkust mõistma kogu kaupluse meeskond. Seega on oluline, et kõik töötajad saaksid koolitustel osaleda ning samuti tõi töö autor välja ettepaneku, et töötajatele võiks teha korduskoolitusi korra aasta jooksul, et kinnistada lean põhimõtteid. Väga oluline roll on 6S audititel, mis toovad välja kaupluse kitsaskohad ning millele peaks rohkem rõhku panema. Hea töökeskkonnaga kaasnev kasu seisneb erinevate raiskamiste elimineerimisel. Kokkuvõtteks on lean mõtteviisi eesmärgiks luua ettevõttes sellised tingimused tänu millele suureneb efektiivsus, vähenevad kulud, paraneb kvaliteet ning suureneb kliendi rahulolu. Lean juurutamist soodustab järjepidevus ja pidev mõõtmine. Mõõtmine on esimeseks sammuks kontrolli, parendamise ning jätkusuutlikkuse suunas.Nimetus Avatud juurdepääs Äriplaan loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Jemeljanov, Andrei; Nõuakas, KatiKokkuvõtteks saab öelda, et äriplaani koostamine on väga oluline nii kui vanale kui alustavale ettevõttele, sest äriplaani koostamisega saavad ettevõtted vaadata reaalselt, mis turul toimub, mis võimalused nendel on ja prognoseerida enda tulemusi ning kaotusi. Alustav ettevõte saab äriplaaniga enda elu lihtsamaks teha, et täpselt planeerida enda raha ja täpselt teada oma konkurente nende eelistusi ning miinuseid ning sellega parandada enda olukorda ja kätte saada rohkem kliente ja turu osasid. Kui alustav ettevõtja hakkab kirjutama äriplaani, sel ajal ta saab täpsemalt teada, et millega ta hakkab tegelema, seab endale konkreetseid eesmärke ja määratleb sitgrupi. Juhul kui tal ei ole piisavalt isiklikku varu ettevõtte esmaseks finantseerimiseks, siis konkreetse äriplaaniga saab pangast laenu või leida endale investor. Lõputöö teoreetilises osas oli eesmärk koostada raamistikku, mille alusel koostada äriplaan loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ. Esimeses peatükis kirjeldatakse teoreetilisest vaatest äriplaani koostamise olulisust, äriideed, äriplaani struktuuri ja vajalikkust. Lõputöö empiiriline osa koosneb äriplaanist loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ. Loodav ettevõte on osaühing osakapitaliga 50 000 eurot. Ettevõtte põhitegevusalaks on alkoholivabade jookide tootmine ja müük. Loodava ettevõtte turg on Tallinnas töötav rahvastik ja turistid. Ettevõte annab esimesel aastal keskmiselt tööd 7 inimesele, teise aasta alguses töötajate arv on 10 ning lõpus 13 ja kolmandal aastal alguses jääb 13, aasta lõpuks suureneb 16-ni. Ettevõtet juhivad ettevõtte omanikud ja üks nendest on pikkajaline kogemus antud valdkonnas. Projekti maksumus on 23 625 eurot, mis tuleb omafinatseeringust investeerida põhivarasse. Empiirilises osas sai koostatud äriplaan, kus autor selgitas välja ettevõtte potentsiaalsed kliendid, analüüsis konkurente, kirjeldas loodava ettevõtte strateegiat ja koostis finatsprognoose. SWOT- analüüsi kasutas autor riskide hindamiseks. Autor tõi välja mõjutavad tegurid, ohud ja nõrkused, tugevused ning võimalused. Loodava ettevõtte esimese aasta prognoositav müügikäive on 132 300 ja prognoositav kahjum on 11 372. Teisel ja kolmandal aastal müük suureneb ja prognoos näitab, et ettevõtte hakkab teenima kasumit. Prognoos on tehtud pessimistlikult, et oleks realistlikum üle vaade. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning uurimisülesandeid lahendatud. Lõputöö alusel luuakse reaalne ettevõttet 2020. aastal ja kokkuvõtvalt võib autor öelda, et koostatud äriplaani alusel tasub ettevõttet luua ja alustada äritegevust.Nimetus Piiratud juurdepääs Üksi elavate eakate heaolu hajaasustatud piirkonnas ja külaselts kui sotsiaalsuse toetaja(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Uustalu, Helin; Männamäe, MeeliKäesolev lõputöö on kirjutatud teemal ,,Üksi elavate eakate toimetulek hajaasustatud piirkonnas ja külaselts kui sotsiaalsuse toetaja”. Antud teema on jätkuvalt aktuaalne, sest maailma rahvastik on pidevas vananemisega seotud muutuses ja seetõttu on oluline, et inimesed jääksid aktiivseks kogu oma elu jooksul ning et sotsiaalpoliitika ja kohaliku omavalitsuse arengukavad suudaksid toimuvaid protsesse objektiivselt arvesse võtta. Lõputöö eesmärk oli anda ülevaade hajaasustatud piirkonnas üksi elavate eakate heaolu mõjutavatest teguritest ning analüüsida nende toimetulekut sotsiaalse kaasatuse kontekstis. Uuringus kirjeldati ja analüüsiti üksi elevate eakate igapäevaeluga toimetulekut, tervist, sotsiaalsust ja rahulolu sellega. Eesmärgi saavutamiseks tutvuti paljude tõenduspõhiste erialakirjanduse allikate ning mitmete uuringutega. Teoreetilises osas käsitleti Erik Allardti (1996) heaoluteooriat ja Payne(1995) süsteemiteooriat. Süsteemiteooria kohaselt on perekond kõige tähtsam süsteemi osa. Kui seal on puudujääke, siis ühiskonna poolt on loodud süsteemiga abistamiskohustus. Kui makrossüsteemis on puudujääke siis see annab laiema mõju. Varasematest analoogsetest eakatele suunatud uuringutest on selgunud, et eakad vajavad sotsiaalteenuseid ja –toetusi. Toetuste ja teenuste mõjusus eakate igapäevasel toimetulekul ei ole alati üheselt mõistetav. Õigeaegselt eakani jõudnud teenused aitavad tal paremini hakkama saada ja seeläbi olla kauem iseseisvam ja rahulolevam. Eakate ettepanekutes jäi kõlama, et soovitakse rohkem käia teatris, kontsertidel ja üritustel. Kohalikult omavalitsuselt oodatakse paremat transpordi korraldust poodi, arsti juurde minekuks ning üritustel osalemiseks. Arvati, et kohalikus seltsimajas võiks rohkem teatrietendusi olla või siis koos seltsiga ekskursioonidel käia. Uuringu autor teeb lähtuvalt uurimistulemustest kohalikule omavalitsusele ja Karepa seltsile järgmised ettepanekud: 1. Luua võimalus KOV sotsiaaltöötaja ning hajaasustuses elavate eakate kohtumiseks kord kvartalis. 45 2. Kohaliku omavalitsuse ja seltsiga koostöös leida võimalused üksi elavate eakate toetuste/ teenuste, dokumentatsiooni täitmise, ürituste ja transporti korraldamiseks. 3. Võimalusel reguleerida bussiliiklust, tagamaks perearsti vastuvõtule pääsu. 4. Korraldada vaba aja veetmist ja kultuuriüritusi, et vähendada tõrjutust ja suurendada sotsiaalset kaasatust. Uurimistöö käigus sai autor kõigile püstitatud uurimisküsimustele vastused. Võib tõdeda, et hajaasustatuses elavate eakate toimetulek igapäevaeluga oli oodatust positiivsem. Lähedased suhted mõjutavad heaolu positiivselt. Eakate kaasatus suurendab turvatunnet, rahuolu eluga ja võimaldab väärika vanaduspõlve. Külaselt toetab olemasolevat suhtlusvõrgustikku, ise näha kuulda kogeda on oluline eakale. Kui süsteemi kõik osad toimivad siis püsib iseseisvus, elukvaliteet, rahulolu eluga mis ongi aktiivne ja väärikas vananemineNimetus Piiratud juurdepääs Ostuteekonna tulemuslikkus Avon OÜ e-kauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kruusla, Elerin; Maasik, LiinaE-kaubandus on kogu maailmas kasvaval trendil. Aastaks 2021 prognoositakse ekaubanduses ostjate arvuks 2,14 miljardit inimest. Samuti on e-kaubandusega Eestis. Eesti e-kaubandus pole küll aastatega samapalju kasvanud kui mujal maailmas, kuid arvestades Eestis interneti kättesaadavust prognoositakse ka järgnevateks aastateks Eesti ekaubanduse kõrgemat kasvu. Uuringutest saab välja lugeda, et vaatamata sellele, kas kliendid sooritavad ostu ekaupluses või füüsilises kaupluses, alustatakse ostu otsuse tegemist enamasti ikkagi ekaubandusest. E-kaubanduse kõige suurimateks kasutajateks on 25-34 aastased inimesed, kelle elutempo on kiirem ja planeeritum. Samas kui 18-24 aastased inimesed on kõige suuremad interneti kasutajad eelistavad nemad füüsilist kauplust e-kauplusele, kust oma ostu sooritada. Samuti eelistavad ka vanemas eas inimesed füüsilist kauplust, kuna nende jaoks on oluline personaalsus. Töö teoreetilises osas toodi välja tarbija rahulolu kujunemine ostuteekonnal. Selgitati välja füüsilise kaupluse ja e-kaupluse plussid ja miinused, mis võivad mõjutada kaupluse valikul. Toodi välja tarbijate kliendirahulolu kujunemine e-kauplustes ja füüsilistes kauplustes. Selgitati välja millised on ettevõtja jaoks olulisemad tulemuslikkuse mõõdikud ekaubanduses ning milliseid mõõdikuid peaksid jälgima füüsilised kauplused. Töö teoreetilises raamistikust tuli välja, et e-kaupluste ja füüsiliste kaupluste tulemuslikkuse mõõdikud on väga erinevad. Kuid ettevõtjate jaoks on oluline neid jälgida, kuna see ei paranda ainult äritegevuse tulemuslikkust vaid parandab ka tootlikust, vähendades kulusid. Kui tulemuslikkuse mõõtmine teha tõhusalt, aitab see kindlasti ettevõttele edu tuua ja aitab ka kaasa tarbijate rahulolu loomisele. Lõputöö on teostatud kvantitatiivse uuringuna, deduktiivse uurimismeetodi alusel. Uurimis objektiks on ettevõtte tulemuslikkuse mõõdikud ning tegemist oli dokumendi vaatlusega. Vaatluse käigus kasutatakse teiseseid andmeid, mida koguti perioodil 01.02.2019 – 01.02.2020 jumestus ja nahahooldus kategooriate kohta. Uurimistöö valimiks on ekaupluse tulemusmõõdikud valitud perioodi kohta ning tegemist on sihtvalimiga. 43 Andmete kvantitatiivseks analüüsiks kasutati kirjeldavat statistikat, mille käigus arvutatakse välja tulemusmõõdikute näitajad. Saadud vastused avaldatakse tabelite ja joonistena. Empiirilisest uuringust selgus, et mõlemas e-kaupluses on enamus aastast nahahooldus toodete kategoorias konversioonimäär alla maailma keskmise. Konversioonimäära tõstmiseks tuleks toodete juurde lisada tarbijale huvi pakkuvat informatsiooni, et suurendada toodete vastu huvi. Oluliseks oleks vaadata üle liiklus saidil ja eemaldada võimalikud takistused ostuni jõudmiseks. Uuringu tulemusest on näha, et parendamaks Avoni e-kaupluste põrkemäära ja keskmist tellimuse väärtust, tuleks e-kauplustel üle vaadata perioodilised ja hooajalised pakkumised ning täiendada neid enim ostetavate või eristuvate toodetega. Lisaks tuleks lisada pakkumistesse kooslus tooteid, et tekitada klientides huvi saidil edasi vaatamiseks ja lisamüügi tekitamiseks. Uuringu tulemusel võime näha, et vajalikuks osutuks Eesti e-kaupluse saidil ostukorvi tagasisidestamise funktsioon, et tuletada meelde klientidele nende pooleli olevast ostukorvist ja saada klientidelt tagasisidet saidi kohta. Samuti peaks lisama Eesti ekauplusse lisa maksevõimalused, mis on klientide seas populaarsed näiteks MTasku, Apple Play ja Pay Pal, et parandada ostukorvist loobumise määra. Uuringust on näha, et e-kaupluse mõlemad kategooriaid tuleks reklaamida sotsiaalmeedias. Tõsta esile uuenduslikke, populaarseid ja auhindu pälvinud tooted. Reklaami kampaaniates suunata tähelepanu nahahooldus toodete kategooriale, klientide huvi ja saidi maine parandamiseks. Lõputöö eesmärk ning püstitatud ülesanded said täidetud ja ettepanekud edastatakse Avon Eesti OÜ juhtkonnale.Nimetus Piiratud juurdepääs Töötajate motivatsioon ja pühendumise uuring transpordi ettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Jõgis, Elena; Transtok, VirveTöötajate motivatsiooni ja pühendumine on täna ettevõtetel väga aktuaalne, sest töötajate hoidmine ja leidmine on muutunud väga oluliseks küsimuseks ettevõtetel. Täna on töötaja ettevõtte kalleim vara millesse soovitakse üha rohkem panustada. Kuid ikka kurdavad inimesed vähesed motivatsiooni ja pühendumise üle. Sellepärast oli antud uuring väga oluline uuritavas ettevõttes, kuna ettevõttes pole keegi varem motivatsioonile ja pühendumisele sellises ulatuses keskendunud. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada transpordiettevõtte töötajate töömotivatsiooni ja pühendumuse taset muutunud tööturu tingimustes ja teha juhtkonnale ettepanekuid töömotivatsiooni ja pühendumise parandamiseks. Motivatsioon ja pühendumine on tihedalt seotud emotsioonidega. Motivatsioon ja pühendumine on positiivne emotsioon. Selle tekkimise jaoks on vajalikud eeldused on selle tekkimist soodustav töökeskkond ja kultuur ning rahulolu oma tööga. Erinevad uuringud on tõestanud töörahulolu on otsene positiivne mõju töötajate motivatsiooni ja pühendumisega. Selleks, et töötajal oleks kõrge motivatsioon ja pühendumine peab talle tema töö, töökaaslased ja juhid meeldima ning see tõttu on väga oluline, et ettevõttes oleks olemas töökeskkonda ja -kultuur, mis neid toetavad. Hea töökeskkond ja -kultuur mõjutavad töötajaid positiivselt motivatsiooni ja pühendumise tekkimisele. Selleks, et leida ettevõttes motiveeritud ja pühendunud töötajate tekkimise jaoks vajalik eelduste olemasolu ettevõttes, viis töö autor ettevõttes läbi küsitluse. Anonüümne küsitlus viidi läbi 2020. aastal. Kokku võttis uuringust osa 60 töötajat 94-st. Ankeetküsimustik jaotati individuaalselt igale vastajale kätte ning täidetud ankeedid lisatud ümbrikus pandi suletud kogumiskasti, mis garanteeris anonüümsuse. Selleks, et ei tekiks eetilist konflikti oli küsimustiku vastamine vabatahtlik ja kõikidele oli tagatud anonüümsus ning konfidentsiaalsus. Uuringu läbiviimisel garanteeriti vastajatele täielik anonüümsus selle abil, et ei küsitud vastajate nime, sugu ja elukoha andmeid. Analüüsi tulemustest selgus, et ettevõttes on töömotivatsioon ja pühendumine väga madal. Kõige kõrgem motivatsioon ja pühendumine oli kontori töötajate seas ja kõige madalam veoautojuhtide seas. Töörahulolu teemaplokis said kõige madalama hinnangu need väited mille keskmine jäi alla 2,92 „Te tunnete, et Te edenete oma töös“, „Teile antakse asjakohast tagasisidet, Teie pädevuse ja töö kvaliteedi kohta“, „Te tunnete, et te kuulute ühte ja saate suheldud oma töökaaslastega“. Töömotivatsiooni teemaplokis said kõige madalama hinnangu need väited mille keskmine jäi alla 2,86 „Ettevõttes tunnustatakse parimaid töötajaid“, „Ettevõttes kasvab igal aastal palk“. Töökultuuri teemaplokis said kõige madalama hinnangu need väited, mille keskmine jäi alla 2,91 „Teid tunnustatakse tehtud töö eest“. Töökeskkonna teemaplokis sai kõige madalama hinnangu need väited, mille keskmine jäi alla 1,87 „Teie tööalased eesmärgid ühilduvad ettevõtte omadega“, „Ettevõte tegeleb aktiivselt Teie ametialase arendamisega“, „Ettevõttesse värvatakse isikuid, kes on motiveeritud ja huvitatud oma töö tegemistesse“. Kõikide teemade standardhälbe ja keskväärtuste suhe oli üle 33% , mis viitab sellele et töötajatel puudub üksmeel. Selleks, et toetada töötajate motivatsiooni ja pühendumise tekkimist, tõi töö autor leheküljel 42 tabelis 2 parendusettepanekud keskmisest madalama hinnangu saanud väidetele. Töö eesmärk sai täidetud, parandusettepanekud on juhtkonnale esitatud, motivatsiooni ja pühendumise tekkimise jaoks vajalikud eeldused on ettevõttes olemas, aga need vajavad parendustegevusi.Nimetus Avatud juurdepääs Eesti aktsiainvestorite riskikäitumine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tolmov, Liisi; Nõuakas, KatiLõputöö on kirjutatud aktsiatesse investeerimisest, sellega seonduvatest riskidest, riskide haldamise võimalustest, investorite riskikäitumisest ja aktsia hindamise mõõdikutest. Peamise fookuse on töö autor seadnud Eesti aktsiainvestorite riskikäitumise hindamisele. Käesoleva töö uurimisobjektiks on Eestis tegutsevad investorid, kes investeerivad aktsiatesse. Puuduvad täpsed andmed, kui palju on aktsiatesse investeerijaid, aga tuginedes Äripäevas 03.04.2018 avaldatud artiklile, mis on tehtud Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel, siis Eesti elanike hinnangul on kinnisvara parim koht, kuhu oma raha paigutada. Uuringust selgub, et lisaks kinnisvarale ja pankadele on kolmas eelistus aktsiad. (Pokk, 2018) Käesoleva lõputöö eesmärk on anda hinnang Eesti aktsiainvestorite riskikäitumisele.