Teenusmajanduse instituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teenusmajanduse instituut Pealkiri järgi
Näitamisel1 - 20 599-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Embargo 2Smart Systems OÜ äriplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Marandi, Mart; Õun, MerjeÄriplaani võib pidada ettevõtte tegutsemiseks vajalikuks. Äriplaani koostamise käigus modelleeritakse ettevõtte põhiprotsessid ning võimalikud majandustulemused. Kästi koostatud üksikasjalik mudel on paremini mõistetav ettevõtte kasusaajatele ning seeläbi aitab tõsta kasusaajate motivatsiooni ettevõttega koostööd teha. Lõputöö teemaks oli äriplaani koostamine ettevõttele 2Smart Systems OÜ. Teema oli aktuaalne, kuna ettevõttel puudub kirjapandud äriplaan ning ettevõte soovib laiendada oma toote/teenusportfelli ning plaanib siseneda invaabitoodete väljatöötluse ja tootmise turule. Lõputöö koostamise käigus töötati läbi mitmeid teoreetilisi allikaid. Eestikeelseid materjale teema kohta pole piisavalt, seega töötati läbi väga suur hulk võõrkeelset kirjandust Äriplaani koostamiseks viidi läbi empiiriline turu-uuring. Turu-uuringus osales planeeritava toote võimalike kasutajate sihtgupi esindaja. Turu-uuringust selgusid vaegnägijate vajadused ja nende meetodid ümbritsevat keskkonda tajuda. Esimene ja kõige olulisem meetod on intervjueeritava sõnul kompimismeel. Teiseks meeleks millega vaegnägijad ümbritsevat ruumi tajuvad on helid ning kajad. Kajadest koosnev ruumiline kujutis pole sugugi täpne ja vaegnägijad vajaksid midagi täpsemat. Planeeritav invaabi seade peaks andma sihtgrupi esindajale infot kaugemate objektide kohta mis asuvad kuni 30m kaugusel ja peaks töötama ka tänaval. 2Smart Systems OÜ poolt planeeritav pimedate abistamiseks mõeldud toode võiks olla sihtgrupi seas populaarne, sest toote planeeritud funktsionaalsus on unikaalne, võimaldades pimedatel (vaegnägijatel) tajuda objekte mis asuvad kaugemal kui 1,8 meetrit ehk „Valge Kepi“ ulatusest väljaspool. Samas võimaldab toode saada vaegnägijatel kompimismeelt või ruumikaja kasutamata saada teavet ka lähemal asuvate objektide kohta skaneerides ümbrust laserkiirega. Uuringust selgus sihtgrupi poolt soovitatav toote hinnaskaala, mis autori hinnangul ja vastavalt arvutustele on kasumlik ka väiketootmisel. SWOT- ja riskianalüüsiga toodi äriplaanis välja ettevõtte tugevused ja nõrkused ning kirjeldati elektroonikatööstust mõjutavaid väliseid tegureid. Antud toode on leiutustasemega, unikaalne ja otseseid konkurente ega konkureerivaid tooteid turul ei ole. Omahinna kalkulatsiooni põhjal arvestab ettevõte toote omahinnaks 100 eurot/tükk. Ettevõte soovib saada kasumit ühe toote peale 275 eurot, seega müügihinnaks kujuneb 500 eurot/tükk. Lõputöö eesmärk sai täidetud. On loodud äriplaani koostamiseks vajalik teoreetiline raamistik, tutvustatud lõputöö metoodikat ja koostatud äriplaan ettevõttele 2Smart Systems OÜ.Nimetus Piiratud juurdepääs AA-LAN AS materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti Finantsaruandluse Standardile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Hiir, Virge; Kasearu, MalleLõputöö teemaks oli AA-LAN AS materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Lõputöö teema aktuaalsus tuleneb põhivarade arvestuse ja kajastuse olulisusest, kuna see mõjutab otseselt ettevõttete finantsnäitajaid. Teema valik oli põhjendatud ettevõtte juhtkonna huvist antud uuringu teostada, kuna ettevõte on auditeeritav ja viimasel aastal on vahetunud ettevõttes nii raamatupidaja kui ka audiitor teenuse osutaja.Nimetus Avatud juurdepääs Abivajaduse hindamine sotsiaalteenuste ja –toetuste määramisel kohalikus omavalitsuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Valg-Rask, Eveli; Annus-Anijärv, LaiviLõputöö eesmärk on analüüsida sotsiaaltöö spetsialistide abivajaduse hindamise läbiviimise kogemuste kooskõla teooria ja õiguslike alustega. Tulemustest lähtuvalt saab öelda, et uurimuses osalenud sotsiaalhoolekande spetsialistid lähtuvad inimese abivajaduse terviklikus hindamises sotsiaalhoolekande seaduse poolt välja toodud alustest ja põhimõtetest. Seadus kohustab võtma abivajaduse hindamisel arvesse inimese toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sh personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Tulemustest selgus, et spetsialistid võtavad abivajaduse hindamisel neid komponente arvesse. Samuti keskenduvad nad abivajaduse hindamisel viiele STAR programmis olevale hindamisvaldkonnale, milleks on: 1) milleks on suhted sotsiaalvõrgustikuga, 2) majanduslik olukord, 3) eluase ja elukeskkond, 4) tervislik seisund ja elustiil, 5) töötamine ja õppimine. Lisaks selgus uurimistulemustest, et spetsialistid järgivad abivajaduse hindamise protsessis sotsiaalhoolekande põhimõtteid. Näiteks rõhutab sotsiaalhoolekande seadus inimese kaasamise, kuulamise, tema arvamuse arvestamise ja nõustamise põhimõtet. Spetsialistide jaoks on vestlus inimesega üks peamisi ja olulisemaid komponente abivajaduse hindamise protsessis, sh arvestatakse vastavalt võimalusele inimese arvamusega. Siiski on abivajaduse hindamine laiem ning olenemata inimese enda seisukohast hinnatakse abivajadust terviklikult. Puudusena märkas autor, et spetsialistid ei käsitlenud hooldaja toetusvajaduse välja selgitamise komponente, kuid sellest lähtuvalt ei saa üheselt väite, et spetsialistid seda põhimõtet ei järgi. Kõrvutades sotsiaaltöö teooriaid ja uurimistulemusi saab kokkuvõtvalt öelda, et erinevad alusteooriad toetavad abivajaduse hindamist. Antud uurimistöös võeti aluseks kriisiteooria ning Maslow’i vajaduste hierarhia. Nende alusteooriate tundmine võimaldab sotsiaaltöötajal mõista, kuidas ja miks on oluline abivajadust terviklikult hinnata ning abivajajale tagada just temale sobiv sotsiaalteenus või -toetus. Inimene ise vastutab, motivatsioon ise edaspidi hakkama saada tuleb temalt. Uurimistulemustest lähtuvalt saab öelda, et Maslow teooria on sotsiaaltöö spetsialistidele inimese abivajaduse hindamisel ja abimeetme valimisel aluseks. Intervjuudest selgus, et abivajaduse rahuldamisel keskendutakse esmalt Maslow skeemi madalamatele osadele, st füsioloogilised ja turvalisuse vajadused ning seejärel on võimalik liikuda kõrgemale. Kui inimesel ei ole füsioloogilised vajadused rahuldatud, siis tal puudub motivatsioon järgmiste vajaduste rahuldamiseni püüelda. Sotsiaaltöötaja peab hindama, milline vajadus inimesel on ning pakkuma tuge ning jõustamist kliendist lähtuvalt. Läbi kriisiteooria on võimalik aru saada, millises kriisitüübis võib klient hetkel olla. Peamiselt puutuvad sotsiaaltöötajad kokku klientidega, kellel on kas arengukriis (iseseisvumine, lapse sünd, muutused rollides) või situatsiooniline (majanduslik) kriisivorm. Tulenevalt uurimistulemustest ja uurimuses osalenud spetsialistide väljakutse kohtadest ja ettepanekutest teeb autor kaks peamist ettepanekut. Uurimuses osalenud spetsialistide jaoks on oluline ühtne hindamisinstrument, mida tänasel hetkel ühtse alusena abivajaduse hindamise juures ei ole. Kuivõrd näeb ka autor, et kvaliteedi ühtlustamise aspektist lähtuvalt tagaks ühtne hindamisvahend objektiivsema ja terviklikuma abivajaduse hindamise, teeb autor ettepaneku sotsiaalhoolekande valdkonna poliitikakujundajatele töötada välja ühtne hindamisinstrument, mis oleks aluseks üle Eesti abivajaduse hindamise kontekstis. Lisaks tõid uurimuses osalenud spetsialistid välja, et sooviksid senisest rohkem vahetada praktilisi kogemusi teiste sotsiaalhoolekande kolleegidega. Sellest tulenevalt teeb autor ettepaneku kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna juhtidele ja sotsiaalvaldkonna poliitikakujundajatele korraldada ühiseid regionaalseid või üle-Eestilisi kovisioone, supervisioone ning koostöökohtumisi. Autori hinnangul sai käesoleva töö eesmärk täidetud ning autor sai selgitada välja, kuidas ühtib sotsiaaltöö spetsialistide kogemustega abivajaduse terviklikul hindamisel, seaduses sätestatud aluste ja põhimõtete ning sotsiaaltöö teooriatega kohalikes omavalitustes. Inimesel jääb lõpuks ikkagi õigus, vabadus ja vastutus, teha oma elu puudutavad valikud.Nimetus Avatud juurdepääs Abivõimalused lapsevanemale Eestis lapse ootamatu surma korral(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Laugmaa, Cristiine; Mitendorf, AiriLapse kaotusega leppimine ei ole kerge ning hoolimata lähedaste inimeste toetusest võib lein kesta pikalt. Mida ootamatum on lapse kaotus, seda keerulisem on ka leinamise protsess. Abi otsimine lapse leinamise puhul on vanematel viimane asi, mille peale nad mõtlevad. Abi saamise võimalused on kauged ja kättesaamatud ning tihti nendest ka ei teata midagi. Lõputöö eesmärk on anda ülevaade abi saamise võimalustest Eestis lapsevanematele lapse ootamatu surma korral. Oma töös kirjeldasin lapsevanemate leinaga seonduvaid teooriaid, kriisiteooriat, leinaprotsessi ja abi saamise võimalusi Eestis. Töö koostamise käigus sain juurde teadmisi uuritavas valdkonnas ning täitsin lõputöö eesmärgi ning uurimisülesanded. Lõputöö põhjal saab väita, et tegemist on väga individuaalse ja keerulise olukorraga. Kriis on keeruline ja sellest taastumine on iga inimesel erinev. Väga olulise punktina tooksin välja, et lein on normaalne reaktsioon ja igal inimesel peaks olema võimalik leinata nii kaua, kui ta seda vajab, et taastada normaalne elu. Seda kas siis lähedaste abil või otsides abi spetsialistidelt. Uurimistöös kirjeldatud abi saamise võimaluste järgi tuleb välja, et Eestis on võimalik abi leida kas meditsiinilise poole pealt, nõustajate juurest või erinevatelt veebisaitidelt. Abi on võimalik saada ka anonüümselt. Väga positiivne on see, et Eestis on hakatud järjest enam väärtustama inimeste vaimset tervist, selle hoidmist ja säilitamist ning kriiside puhul selle taastamist. Tuleb tõdeda, et abistavaid organisatsioone ja spetsialiste on Eestis väga vähe. Abi kättesaadavus on raskendatud, kuna puuduvad ainult sellele valdkonnale spetsialiseerunud spetsialistid ja organisatsioonid. Järjekorrad võivad olla väga pikad ja õige abistaja leidmine keeruline kui mitte võimatu. Eestis on antud teemal väga vähe kajastatust ja abiandmine küllaltki algtasemel. Vaja oleks kindlat ja läbimõeldud süsteemi koheseks abiks ja ka pikaajaliseks abiks. Selles valdkonnas on väga palju arenemisruumi, kuid õnneks liigutakse sinna suunas, et olukorda parandada. Ettepanekutena tuleks kindlasti välja tuua ühtse süsteemi loomist, kuhu koondada kõik abiandjad kokku. Siinkohal peaks riik ja erasektor tegema tihedat koostööd. See lihtsustaks märkimisväärselt abi kättesaadavust. Abistajatele tuleks luua kindlad juhendid abiandmiseks ja moodustada kindel struktuurne abiandmis vorm. Rohkem tuleks koolitada valdkonna spetsialiste, et abi oleks võimalikult kiiresti kättesaadav. Spetsialistide võrgustiku loomisel oleks võimalk neil teineteiselt nõu küsida ja vajadusel soovitada lisaks olemasolevale abile lisaabi. Kindlasti on olulisel kohal veel abistajate endi vaimne tervis. Kogemusnõustajad on ise sarnase situatsiooni läbi elanud ja peavad olema eriti ettevaatlikud, et ei tekiks läbi põlemist. Kuna nende abistamise teemad on negatiivsed, peavad nad leidma vajadusel abi endale ja saama piisavalt tihedalt lisa koolitusi, täiendamaks oma teadmisi. Uuendusena veel võiks luua kogemusnõustajate juhitud tugigruppe leinas lapsevanematel. Gruppides oleks võimalik spetsialisti juhendamisel jagada oma kogemusi teiste vanematega, kellel on sarnased läbielamised olnud ja üksteise kaasabil oma leinaga tegeleda. Käesoleva uurimistöö tulemuste põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et uurimisülesanded võimaldasid töö autoril kirjeldada leina, selle olemust ja leinaprotsessi ning anda ülevaade abi saamise võimalustest sellisel määral, nagu need praegusel ajahetkel kättesaadavad on.Nimetus Avatud juurdepääs Administratiivtöötajate digiturvalisuse pädevuse hindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-04) Niilo, Kaisa; Rebane, MeelisAdministrative personnel are more and more inclined towards digital work and thus are expected to have a higher proficiency level also in the field of digital security. For this particular reason, the purpose of this final thesis was to develop a suitable questionnaire for self-evaluation of administrative personnel and test the respondent’s self-evaluation with situational tasks in order to identify, whether theory is being put into practice. The author based the study on European Commission Digital Competency Framework from 2013 (DigCOMP), which defines five categories for digital competencies. These include digital literacy, communication and cooperation, creation of digital content, digital security and troubleshooting. In this final thesis, the author deliberately used only knowledge, skills and attitudes of the digital security competency, although all the other digital competencies also contribute to the security field as well. The author uses digital security competency term as follows: actions of a person in cyberspace and while using information- and communication technology devices in a way, that does not create harm to the person, the environment, the person’s private life and also the organisational security. The studies conducted in the digital security field have been contributing to student and teacher competencies. In order to apply the aspects of research to administrative personnel, the author asked workers in the field to reply to an electronic questionnaire. The sample size was small (n=45) and thus the results of this research paper are not applicable to the whole population of Estonian administrative workers (n=22000), but questions regarding the suitability of the self-evaluation questionnaire could be answered and tested with situational tasks. The key results of this final thesis are, that in order to develop digital security competencies, there is relevance in the time lapsed between the last training and answering the questionnaire. This puts an emphasis on how organizations should systematically deal with training their own personnel in the ways of digital security. The testing with situational tasks also revealed, that there is possibility for self-evaluated overcompensation in tasks, which require seeking for help from other parties due to the perceived independence and self-control. Due to the fact, that in 2022 a new version of DigCOMP 2.2 model was created, this study should be repeated on a bigger sample and emphasis put on the creation of system specific situational tasks.Nimetus Piiratud juurdepääs Akadeemiliste töötajate psühhosotsiaalsed ohutegurid kaugtöö tingimustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-04) Ausmeel, Kadri; Transtok, VirveLõputöö eesmärk on välja selgitada akadeemiliste töötajate psühhosotsiaalsed ohutegurid kaugtöö tingimustes ja nende vähendamise võimalused tervisekriisi tingimustes ning seeläbi tuua välja võimalusi toetamaks psühholoogilist turvatunnet.Nimetus Piiratud juurdepääs Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laps Eesti üldhariduskoolis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-04) Mägi, Merle; Kool, HelenAktiivsus- ja tähelepanuhäire on levinud kõikjal maailmas ja selle häirega elama õppimiseks tuleb üha paremaid õpetusi, kuid ikkagi puutume sellega kokku ja paljudele on see täiesti uus ja avastamist täis maailm. Häireid üldse on raske mõista, sellesse suhtutakse kui haigusesse, et andke rohtu ja inimene saab terveks, Kuid nii lihtne sellega ei ole. Lapsed on meie tulevased täiskasvanud ja vajavad igati täiskasvanute tuge. Lapse arengu seisukohast on väga oluline selle häire nüansside tundmaõppimine ja teadvustamine, et laps ei ole lihtsalt “paha” laps, vaid tal puuduvad teatud oskused ja tema aju ei ole nii kiiresti arenenud või jäävadki sinna teatud nüansid, mis mõjutavad teda terve ülejäänud elu. Uurimuse teoreetiliseks lähtekohaks on biheivioristlik teooria, mis selgitab, et inimene käitub vastavalt keskkonnale ja seda saab mõjutada stiimulite kaudu. Teooria aluspõhimõtted selgitavad käitumise kujunemist ja selle muutmise võimalikkust. Lõputöös on kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit, milleks oli intervjuu. Respondentideks oli kokku neliteist last vanuses 7–14 aastat. Lõputöö läbiviimise eesmärk oli teada saada, mis mõjutab laste käitumist koolikeskkonnas, ja selle eesmärgi uurija ka saavutas. Töötades läbi väga palju erialakirjandust käitumisest, pedagoogikast, psühholoogiast, aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest ja analüüsides intervjuusid, joonistus välja üsna selge muster, mis lapsi kõige enam mõjutab. Sellega võib autor oma töö õnnestunuks lugeda. Üks mõjuritest koolis oli õpetaja, kes mõjus lastele erinevalt. Lahkemad ja selgepiirilised õpetajad said positiivse tagasiside ja laste assotsiatsioon selliste õpetajatega oli hea, nad julgesid tunnis õpetajalt abi küsida, ei tundnud ennast häirituna ega ka hirmu. Ka suutsid nad end sellise õpetajaga paremini reguleerida. Häiritud olek raskendas õppimisega tegelemist ja tekitas soovi seda tundi vältida. Selles tunnis oli lapsel tavaliselt raskusi ka edasijõudmisega. Ta ei tundnud seal tunnis end tugevana. Akadeemiline õppeedukus oli pigem madalam. Tugevamana ja meeldivamana tundis end laps seal tunnis, kus ta sai positiivse tagasiside ja tundis, et temaga arvestatakse, mis on lapse arengu seisukohast väga oluline. Teiseks mõjuriks oli kiusamine koolis. See on aktuaalne teema olnud aastaid, kuid ikkagi ei näi see probleem vähenevat. Lapsed tunnevad end seda kogedes halvasti. Neile ei meeldi ka selle pealtnägemine. Algklassides kogeti rohkem kiusamist, vanemana osati juba enda eest seista ja mõni tunnistas, et kiusab ka ise aegajalt teisi. Kiusamine kui igasugune negatiivne tagasiside jätab lapse enesehinnangule sügava jälje ja selle kogemist on veel aastaid hiljeb halb meenutada või ebamugav rääkida. Kolmas mõjuallikas käitumisele oligi just last ümbritsev keskkond ja tema enda mõju sellele keskkonnale. Just suuremates klassides, kuid ka väikeklassis on tülitsemisel sage lärm ja müra, mida on ATH lapsel raske taluda, ta läheb kiiresti endast välja ja see väsitab teda. Pideva pingeseisundi tõttu ohustab lapsi depressioon. Töö autor ei soov siinkohal olla arst ega diagnoose panna, kuid meeldiv keskkond soodustab positiivseid suhteid. Stressi vähendamine koolikeskkonnas oleks väga oluline. Rõõm oli näha, et enamiku laste elus oli hobi või harrastus, millega nad vabal ajal tegelesid ja mis neile naudingut pakkus. Väga paljudel olid välja kujunenud nende tugevad küljed ja üldiselt olid nad ka ise sellest teadlikud. Intervjueerijal jäi vaid iga vestluse lõpus koos lastega rõõmustada ja julgustada neid oma lemmikhuvialaga edasi tegeleda. Lõputöö analüüsi põhjal võiks sõnastada soovitused nii koolide juhtkondadele kui ka õpetajatele, kuidas ATH diagnoosiga lapse käitumist soovitud suunas mõjutada. 1. Peale akadeemilise hariduse pöörata koolis rohkem tähelepani kooli sisekliimale. Head suhted ja pingevabam õhkkond suurendavad akadeemilist edukust. 2. Tuua kooliprogrammi juba algklassidesse sisse suhtlemise õpetus, et lapsed harjutaksid teineteisega viisakat rääkimist, mis on aluseks emotsionaalsele intelligentsusele. 3. Väga oluline on suhtlemisel konfliktide lahendamise oskuse õpe. Soovitav on tuua klassijuhataja tunni raamesse tegevuste ja oskuste õpe, mis aitaks mõista konflikti olemust. 4. Teha võimalikuks kooliprogrammides emotsioonide juhtimise õpe, selle viisid ja põhimõtted. 5. Koolitada õpetajaid veel enam erivajaduste tundmaõppimise osas ja näidata just seda, kuidas koolitunnis teadmisi praktiseerida. Paremad teadmised erivajadustest aitavad paremini mõista last, keda õpetatakse. Lapsed käituvad hästi, kui nad seda oskavad ja neil on selleks piisavalt ressurssi. Neil endil on samuti raske keeruliste tunnetega tome tulla. Nad vajavad selles täiskasvanu tuge ja mõistmist.Nimetus Avatud juurdepääs Aktsiate esmaemissioonide järgne tootlus ja neid iseloomustavad karakteristikud Balti börsil perioodil 2011–2021(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-05) Suursaar, Mait; Nukka, AveKäesoleva lõputöö eesmärk oli selgitada välja aktsia esmaemissiooni järgset tootlust iseloomustavad tunnusjooned ning nende mõjusuund, et teha järeldusi tulusate investeeringute valikuks Balti börsil perioodil 2011–2021 toimunud IPO-de põhjal. Eesmärgi täitmiseks anti teoreetiline ülevaade aktsia esmaemissiooni olemusest ja järgsest tootlusest ning sellega seonduvate karakteristikute mõistmiseks ning lahtimõtestamiseks. Lisaks koostati metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks valitud ajavahemikul Balti börsi põhinimekirjas toimunud IPO-des, mille raames anti ülevaade Nasdaq Balti börsist ning andmete kogumise ja analüüsimise protsessidest. Lõputöö kolmandas osas kaardistati Balti börsil toimunud IPO-de järgne aastatootlus ja seda iseloomustavad tunnusjooned. Tuginedes kogutud andmetele, tehti järeldused tulusate investeeringute valikuks Balti börsil perioodil 2011–2021 toimunud IPO-de põhjal. Empiirilise uuringu objektiks valiti Balti börsi põhinimekirjas ajavahemikus 2011–2021 toimunud IPO-d. Fokuseeriti põhinimekirjale, sest tegemist on Balti börsi kõige reguleerituma turuga, mis omab vähem riske võrreldes alternatiiv turuga. Empiirilise uuringu käigus kaardistati dokumendivaatluse abil nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed andmed kasutades emitentide IPO prospekte, majandusaata aruandeid, Nasdaq Baltic kodulehte (börsiteated ning kauplemisajalood), mille abil selgitati välja IPO-de aastatootlus ning peamised mõju avaldavad karakteristikud. Andmed analüüsiti ning seejärel visaliseeriti kasutades programmi MS Excel tabelarvutusvõimalusi, funktsioone ja graafikuid ning statistilist- ja võrdlusanalüüsi ja kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuritaval ajaperioodil toimus Balti börsi põhinimekirjas 9 IPO-t, millest kõige enam 2021. aastal ning Tallinna börsil. Tegevusvaldkondade lõikes tegutsesid emitendid erinevates sektorites – finants-, kinnivara- energeetika-, sadama- ja turismisektoris. Teooria ning uuringu tulemuste vahel leiti mitmeid ühiseid tunnusjooni – olemasolevate aktsiate pakkumine IPO käigus võib tuua kaasa madalama IPO järgse tootluse. Lisaks leiti tõestust, et meedial on tugev mõju IPO edukuse üle ning sellest tulenevalt võib tugev aktsiate ülemärkimine tuua kaasa parema IPO järgse tootluse. Riigitaustaga ettevõtete IPO-del on paremad IPO järgsed tootlused. Ettevõtted kaasasid avalikkuselt kapitali läbi IPO sarnastel põhjustel teooriaga (investorbaasi laiendamine, ettevõtte maine tõstmine ja tulevaste äritegevuste finantseerimine) pakkudes nii olemasolevaid kui ka uusi emiteeritavaid aktsiaid jae ning kutselistele investoritele. Kapitali kaasanud ettevõtted olid peamiselt pikaaegselt tegusenud (keskmiselt 17 aastat ning enamus vähemalt 11 aastat) ning varasemalt erakapitali tagataustaga. IPO-d peamiselt toimusid IV kvartalis ning kestsid keskmiselt 12 kalendripäeva. Keskmine aktsiate märkimishind oli 8,10 eurot, mille puhul üheksast IPO-st neli kasutas märkimishinna vahemikku. Enamus IPO-de käigus kaasati kapitali vähemalt üle 10 miljoni euro ning turule kauplema lasti keskmiselt 22% aktsiatest. Üheksast IPO-st neljal korral toimus tugev ülemärkimine (vähemalt 3,3kordne), mille tulemusel tekkis kõrge esimese kauplemispäeva tootlus. Üheksast toimunust IPO-st kolme IPO järgne tootlus langes järelturul alla märkimishinna ning kuue IPO puhul tõusis üle pakkumishinna. Parimaks IPO järgseks esimese kauplemisaasta tootluseks kujunes EGR1T 41% ja halvimaks NTU1L -21%. Empiirilise uuringu tulemuste põhjal tehti järeldused, mis annavad sisendi jaeinvestoritele tulevastes IPO-des osaledes tõhusa ja tulusa investeerimisstrateegia kujundamiseks. Uuritud IPO-de ja nende esimese kauplemisaasta tootluste põhjal tuleks tulevastel Balti börsil toimuvatel IPO-del osalemise otsuse kaalumisel arvesse võtta järgmisi omadusi või eelistusi: • aktsiatega kauplemise kohaks peaks olema Tallinna börs (keskmiselt kuni 15% kõrgem tootlus); • IPO kaudu pakutakse nii uusi kui ka olemasolevaid aktsiaid (keskmiselt kuni 16% kõrgem tootlus); • aktsiate märkimishind on kuni 10,00 eurot (keskmiselt kuni 24% kõrgem tootlus); • emitendi tegevus ajalugu on üle 10 aasta (keskmiselt kuni 6% kõrgem tootlus); • riigil on osalus ettevõttes (keskmiselt 16% kõrgem tootlus). Lõputööle järgneb uuringust kokkuvõttev artikkel, mille saadavat kasu on võimalik rakendada vähese kogemuse ja teadmistega jaeinvestoritel, luues efektiivse kaalutletud investeerimisstrateegia, mille abil teha tulevaste IPO-de osas tulusaid investeeringu valikuid Balti börsil toimunud IPO-de põhjal. Lisaks annab artikkel sisendi võimalikele uutele börsiettevõtele, kes soovivad tulevikus avalikkuselt kapitali kaasata. Olemasoleva kokkuleppe kohaselt avaldatakse uuringutulemusi kokkuvõttev artikkel Äripäeva poolt välja antavas investor Toomase ajakirjas „Investor“.Nimetus Avatud juurdepääs Aktsiate tootluse prognoosimine regressioonanalüüsi abil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rosenfeldt, Märt; Tandru, DianaLõputöö oli koostatud teemal „Aktsiate tootluse prognoosimine regressioonanalüüsi abil“. Lõputöö eesmärk on anda ülevaade investeeringutest ning selgitada aktsiahinna tegureid ja koostada regressioonanalüüsi põhjal mudel aktsiaturu tootluse prognoosimiseks Investeerimist mõistetakse kui rahaliste vahendite paigutamist mingisugusesse varaklassi kasu saamiseks või rikkuse hoidmise jaoks. Investeerimise eesmärk on teenida kasu kapitalilt ehk investeeringu väärtuse tõusust ja/või teenida jooksvat intressitulu. Investeerimisvahendeid võib jaotada kaheks: kõrgema tootluse ja riskiga varaklassid ja madala tootluse ja riskiga investeerimisvahendid. Lõputöös keskendus autor aktsiatele, mis on kõrgema tootlusega. Teoreetilisest analüüsist selgus, et pikaajaliselt rikkuse kasvatamiseks on parim viis aktsiatesse investeerimine. Tehnoloogia arengu tagajärjel on maailm jõudnud selleni, et igal ühel on võimalik investeerida oma raha endale sobivasse varaklassi. Üheks populaarseimaks investeerimisinstrumendiks igapäeva investorile on olnud aktsiad, sest nende soetamine ei nõua rohkelt kapitali, samuti on aktsiad üks likviidsemaid investeerimisvahendeid ning tegemist on pigem passiivse varaklassiga. Uuringu käigus jõudis autor järeldusele, et enamikul muutujatest on aastase vaatlusperioodi tootluse prognoosimise jaoks tagasihoidlik jõud kogu vaatlusperioodi jooksul. See on kooskõlas varasemalt koostatud ja töös kajastatud Goyal ja Welchi (2008) uuringuga. Lõputöös pakub autor välja alternatiivse meetodi aktsiaturu tulude prognoosimiseks. Selleks on osade summa meetod, nagu on välja toonud Ferreira ja Santa-Clara (2008). Modelleerides eraldi aktsiaturu tootluse komponente, on valimivälise regressioonanalüüsi tulemused oluliselt paremad. Märkimisväärne osa paranemisest tuleneb pelgalt dividenditootluse ja kasumi kasvu komponentidest. Lõputöö eesmärk on täidetud ja on selgitatud investeerimisalaseid mõisteid ning erineva tootluse ja riskiga varaklasse. Samuti on lõputöös selgitatud aktsia hinna konsensuslik hinna kujunemine ning kirjeldatud aktsia hinda mõjutavaid tegureid. Rakendusliku tööna on koostatud regressioonanalüüsi põhjal eksperimentaalmudel aktsiaturu hinna prognoosimiseks 16 teguri põhjal. Empiirilise uuringu tulemusti analüüsides võib öelda, et enamike autori poolt valitud tunnuste alustel on raske genereerida usaldusväärseid valimisiseseid prognoose aktsiapreemia kohta. 16 muutuja hulgas on neli tegurit, mis andsid positiivse valimivälise R-ruudu väärtuse. Tulemustest võib järeldada, et loobudes traditsioonilisest regressioonist aktsiate tootluse prognoosimisel ja keskendudes osade summa meetodile, mis hõlmab dividenditootlust, S&P 500 aktsiaindeksi ettevõtete kasumi kasvutempot ja aktsia turuhinna-tulu suhtarvu kasvutempot, toob see investoritele statistiliselt ja majanduslikult olulist kasu.Nimetus Avatud juurdepääs Aktsiatesse ja ETF investeerimise võimalused ja riskid ärinduse ja halduse õppekava näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Kams, Siive; Nukka, AveInvesting is becoming more and more important every year and many people are starting to invest more. There are many different ways to invest and there are different financial instruments to invest in. In this dissertation, two financial instruments were identified, which were shares and ETF-s (exchange traded funds). Several studies on people’s investment knowledge have been conducted in previous years. However, knowledge of investment opportunities and risks will change over time and it is a good idea to continue researching people’s investment knowledge to identify bottlenecks that may need more attention. The aim of the dissertation was to find out the knowledge about investing in shares and ETFs on the example of the business and administration curriculum group. The choice of the topic was based on the topicality of the dissertation topic, which has become more and more relevant in recent years, where stock markets are constantly fluctuating and it is increasingly recommended to use ETFs for investment. In the dissertation, the concepts related to investing were explained. We learned more precisely what is a share security, which shows the right of its owner to share in the company’s assets and profits. ETFs, or exchange traded funds, may not be as well known, but they are a set of securities that can be bought and sold through a brokerage firm or on a stock exchange. The dissertation provided a clearer picture of the nature of an investment, where an investment is understood as an activity where money is invested in a project, either to start or expand it, to buy property or interest, in order to increase income or increase value over time. Everything has both positive and negative qualities and is also an investment. It should be noted here that return on investment and risk go hand in hand, but being aware of the investment opportunities and risk in different investment instruments gives a stronger sense of making profitable decisions. In this work, the opportunities and risks of both asset classes were described separately. The last subchapter of the theoretical part also presents a comparison table for assessing the opportunities and risks of the two asset classes. We can see that the investment can be very positive and especially long-term investing for these asset classes. Equities and ETF-s are different, but investing in them is very similar. By investing in shares, it is possible to become a part of the owner of the company and it is also possible to participate in the general meeting of shareholders. ETFs have lower investment risk, lower fees and can be traded at any time. The most negative aspects of investing in these two asset classes were as follows: they can be more time consuming, there is no direct control over the investment, you can miss out on large losses and, for example, there is no liquidity. The dissertation survey was conducted in a web based environment using the Google Forms survey and used a quantitative data collection method. The survey was conducted among the students of the business and administration curriculum group of Tallinn University of Technology. Based on the empirical results, proposals were prepared that would help to supplement the curriculum of business and administration of Tallinn University of Technology with an investment research group. It would be advisable to create investment electives for the curriculum in business and administration. In addition, more training or lectures on investment should be provided and to which guest lecturers and well-known investment gurus would be invited. All the research tasks set in the dissertation were fulfilled and based on the conclusions it was possible to make proposals for the development of business and administration curricula at Tallinn University of Technology. The dissertation provides a good overview of investment awareness bottlenecks, which, if addressed, would help to raise the general investment awareness among the students of the business and administration curriculum group. Tallinn University of Technology will benefit from this dissertation, which will be able to introduce changes to supplement business and administration curricula based on these results, and hopefully students will take Tallinn University of Technology into account in their submissions in the curriculum development plan.Nimetus Piiratud juurdepääs Aldar Eesti OÜ müügiüksusjuhtide koolitusvajaduste väljaselgitamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-06) Gaver, Alma; Murulaid, TiiaLõputöö on koostatud teemal „Aldar Eesti OÜ müügiüksusjuhtide koolitusvajaduste väljaselgitamine“. Igal organisatsioonil tuleb kokku puutuda töötajate treenimise ja arendamisega, see on üks tähtis osa hästi töötavast organisatsioonist. Koolitust kui mõistet selgitades on see töötaja plaanipärane ettevalmistamine ja arendamise süsteem, mille käigus täiendatakse töötaja teadmisi ja ka praktilisi oskusi. Koolitus on vajalik selleks, et arendada töötaja võimeid ja suurendada nende tõhusust ning kujundada järelkasvu organisatsioonis. Koolitusvajaduse väljaselgitamine aitab tuvastada töötaja puudujäägid tööülesannete täitmisel- tänu puudujääkide leidmisele ja nende parendamisele, toob see palju kasu organisatsioonile. Koolitusvajaduste väljaselgitamiseks on palju erinevaid tehnikaid ning meetodeid. Koolitusvajaduse väljaselgitamist saab käsitleda kolmel erineval tasandil: organisatsiooni-, töökoha- ja töötajatasandil. Koolitamisel on palju erinevaid vorme ja meetodeid, tuleb esmalt kindlaks määrata koolitatavate arv, asukoht ja koolitajad. Nende faktorite põhjal otsustatakse, kas toimub sise- või väliskoolitus. Koolituse hindamine on üks koolitusprotsessi oluline osa, mis toimub koolituse lõpus. Koolitust saab hinnata koolitusel osaleja või tema vahetu juht. Koolituse mõju hindamine aitab õppijal luua seoseid, et koolitusel omandatu rakendada. Koolituse mõjususe hindamiseks on loonud Donald Kirkpatrick 4-tasemelise mudeli, mille abil saab hinnata koolitaja edukust, muuta koolitust efektiivsemaks ning analüüsida koolituse mõjusust. Antud uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada Aldar Eesti OÜ müügiüksuste juhtide täienduskoolituste vajadused. Uuringus osales 15 vastajat, vanuses 30-61, kelle keskmiseks vanuseks kujunes 44,6 aastat, kõik vastajad olid naised. Küsitletutest suurim osa on ettevõttes tööl olnud üle 10 aasta (40%) ja antud ametikohal samuti üle 10 aasta (40%). Kõrgharidust esines 13% vastajatest. Uuringu tulemustest selgus, et kõige soovitumad koolitused vastanute seas on: meeskonnatöö, hinnakujundamine, konfliktidejuhtimine, müügiedendus, klientide lojaalsuse kujundamine ja konkurentsi-ja turundusstrateegiate koolitus. Sobivaimaks koolituspäevaks oli valitud teisipäev, millele järgnesid kolmapäev ja neljapäev. Vastajatest puudusid isikud, kes pole kordagi koolitustel käinud. Samuti on vastajatele oluline osaleda tööalastel koolitustel, sest see tõstab enesehinnangut ja aitab olla tööülesannetes pädevam. Ettepanekuna soovitati Aldar Eesti OÜ-le korraldada müügiüksusjuhtidele soovitud koolitusi, korraldada koolitusi regulaarselt ja võrdsemalt ning koolitada antud töötajaid neile vajalikkudel koolitustel. Kokkuvõtteks saab öelda, et lõputöö eesmärk on täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Alkoholi- ja tubakatoodete regulatsioonide rakendamise uuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Käsper, Cätlyn; Maasik, LiinaJärgmise lõputöö teema on „Alkoholi-ja tubakatoodete regulatsioonide rakendamise uuring“, mis koosneb 53 leheküljest, ning on illustreeritud 12 joonise ja 1 tabeliga, töö koostamisel kasutati 52 allikat neist 7 on võõrkeelsed. Riikliku alkoholi- ja tubakapoliitika eesmärk on vähendada tarbimisest tingitud kahjusid ja tõsta oodatavat eluiga, seetõttu on seatud piirangud alkoholi ja tubaka kategooriate väljapanekutele ja reklaamile. On tõstetud aktsiisimäärasid, kuid selle tõttu hoogustus piirikaubandus ning 2019 aastal otsustati selle vähendamiseks aktsiisi langetada. Statistiliselt on näha, et alkoholi- ja tubakapoliitika rakendamine ei ole saavutanud soovitud tulemusi. Lõputöö eesmärk on analüüsida alkoholi- ja tubakapoliitika rakendamist jaekauplustes, et hinnata tarbijate käitumise muutuseid. Eesmärgi täitmiseks koostati teoreetiline raamistik alkoholi ja tubakatoodete kategoorias toimunud seadusandlikest muudatustest ja tarbijate ostukäitumise muutustest. Analüüsiti saadud tulemusi ning tehti järeldused ja ettepanekud tarbijate ostukäitumise muutustes seoses alkoholi ja tubakatoodete kategoorias toimunud seadusandlike regulatsioonidega. Empiirilise uuringu koostamisel lähtuti deduktiivsest lähenemisviisist ja kasutati kvantitatiivset andmekogumis meetodit. Uuringu instrumendiks oli ankeetküsitlust, millele vastas 187 respondenti. Uuringu tulemustest selgus, et riikliku alkoholipoliitika rakendamiseks seatud piirangud on piisavad, et aidata kaasa tarbimise vähendamisele, kuid vastajate arvates ei teki ühest arusaama alkoholipoliitika elluviimisest, sest kohalikele omavalitsustele ei ole määratud konkreetseid tegevusi vaid on suunised millest tuleks lähtuda. Vastajate arvates on jaekaubandusettevõtted saanud ümberkorraldustega ja nähtavuse piiramisega hästi hakkama saanud aga ei ole oluliselt vähendanud alkoholi ja tubakatoodete tarbimist. Ilmnes, et ennetustööd võiks alkoholi liigtarvitamise suhtes võiks olla rohkem, ning see võiks olla sarnane tubakatoodete kahjulikkuse reklaamimisega. Vastajate hinnangul tuleks kättesaadavust alaealiste seas piirata rohkem. Tarbijate ostuharjumuste analüüsimisel selgus, et need on muutunud ning enim on mõjutanud ostuharjumusi aktsiisi tõstmine ja reklaami piiramine. Hind on oluline mõjur alkoholi ja tubakatoodete ostmisel ning reklaami piiramise tõttu on vähenenud impulssostude tegemine. Vastajate arvates on aktsiistõus oluline kättesaadavuse vähendamiseks ning see peaks jätkuma samas tempos, küll aga arvatakse, et maksupoliitika kujundamine ei ole aidanud kaasa tarbimise vähendamisele. Lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud ning järeldused ja ettepanekud on võimalik edastada jaekaubandus ettevõtetele ning alkoholi ja tubakapoliitikaga tegelevatele riigiasutusetel.Nimetus Piiratud juurdepääs Alkoholismi keskel kasvamise mõjud lapse heaolule ja edasisele elule(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Koskinen, Kairi; Mitendorf, AiriOn ilmselge, et laps tuleb vähemalt mingisuguse traumaatilise pagasiga täiskasvanuellu, kui ta on lapsepõlves pidanud tunnistama alkoholi kuritarvitavat lapsevanemat. Sellega paratamatult kaasneb palju negatiivset ja suurt koormat lapse jaoks, mis omakorda mõjutavad tema tervist, olgu selleks siis vaimne või füüsiline pool selles. Lõputöö eesmärgiks oli uurida lapsevanema alkoholismiga kaasnevate probleemide mõjusid lapse igakülgsele heaolule ja edasisele elule. Lõputöö uuringu läbiviimiseks kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat, mis lasi suhelda respondentidega vahetult ning võimaldas vajadusel küsimusi ümber formuleerida. Kvalitatiivne uurimismeetod sobis lõputöö autori hinnangul uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kõige paremini. Lõputöö läbiviimiseks püstitati uurimisküsimused, mis aitasid vastused leida uurimisprobleemidele. Uurimistöö viidi läbi kvalitatiivse uurimismeetodiga, mis sobis mõistmaks uuritavate nägemusi ja kogemusi antud töö kontekstis. Lõputöö jaoks püstitatud uurimisülesanded said täidetud ning uurimisprobleem tõestatud. Läbiviidud uuringus tuli ilmsiks väga palju murettekitavaid aspekte. Kõige enam räägiti intervjuudes vaimsetest probleemidest, mis tekkisid lapsepõlves lapsevanema alkoholismi tagajärjel. Väljatoodud vaimse tervise häired on ka täna respondentidel vaevuseks, kuna nendega tegelemine kestabki nende sõnul kogu elu ja rasked sündmused või mälestused lihtsalt teadvusest ära ei kao. Räägiti sellest, kui raske oli elada kodus, kus alkoholi liigtarvitamine oli igapäevane probleem. Toodi välja meeletu stressitaseme ja hirmutunde kogemist, mis takistas neil elamast täisväärtuslikku elu ja tunda rõõmu enda lapsepõlvest. Autori hinnangul elavad lapsed läbi vanemate alkoholismi üle palju erinevaid vaimsele ja füüsilisele tervisele negatiivselt mõjuvaid tundeid ja sündmuseid, mis saadavad neid kogu elu. On uskumatu, kui palju lapsed juba väga noorest east teadvustavad ja tajuvad. Inervjuudest selgus, et purjus inimesel kaob ära adekvaatne mõtlemine ja kõik teised jäävad justkui tagaplaanile. Tühiseks muutuvad pereliikmete vajadused ning esikohale seatakse iseend. Lapsed on väga haavatavad ja õrnad. Kui nendelt turvatunne ära võtta ja panna nad olukordadesse, kus nad päris kindlasti viibima ei peaks, toob see kaasa mitmeid erinevaid halbu tagajärgi. Eelkõige mõjutab taoline ettearvamatu käitumine purjus lapsevanema poolt lapses meeletu segaduse, sest ta ei tea, mida lapsevanema käitumiselt oodata. Taolised juhtumid lähevad lumepallina veerema ja tagajärjeks on näiteks lapsevanema vastu usalduse kaotamine, info varjamine, koju minemise vältimine, hulkumised jpm. Kodu peaks olema koht, kus laps tunneb end turvaliselt ja ta teab, et ta saab iga kell sinna peitu minna ja tunda end hästi. 51 Intervjuudest nähtus, et uuringus osalejad võtsid teatud käitumismustrid ja teadmised, mis alati ei olnud just positiivsed, endaga kaasa ja ka rakendasid neid ühel või teisel viisil. Kõik oskused kujunevad ikkagi vaatluse ja kogemuste käigus ning kui lapsepõlves on nähtud ainult üht viisi käitumist, siis võtab ka laps taolised käitumismustrid üle ja need tulevad ka hilisemasse elu temaga kaasa. On äärmiselt oluline, et lapsevanemad näitaksid oma lastele head eeskuju ja teadvustaksid endale rohkem, millist mõju nende käitumine lapsele avaldab. Ehk tuleks veel rohkem teha teadvustustööd ja ennetustegevusi, mis avavad lapsevanemate (ja laste) silmi selles osas, millele nad ehk mõelda ei oska. Palju räägitakse küll alkoholismist ja selle kahjulikkusest tervisele, kuid tagaplaanile jääb see aspekt, mis puudutab alkohoolikuga ühes perekonnas elavad inimesi, sealhulgas ka lapsi. Autori hinnangul tehakse teadvuse tõstmist selles osas vähe, et kuidas tunnevad end lapsed alkoholismi põdeva lapsevanema kõrval. Tuleks tõsta lapsevanemate teadlikkust selles osas, et kuidas nad saavad ise kaitsta ja hoida oma lapsi, et nad ei peaks üle elama asju, mis laastavad nende vaimset ja füüsilist tervist ning igakülgset heaolu. Autor leiab, et lapsevanemad peavad tagama oma lapsele vajaliku hoolitsuse ja täita tema esmaseid vajadusi. Kui lapsevanemad seda ei tee, ongi laps justkui hüljatud olukorras ja nende heaolu kannatab meeletult. Nälja ja külma tundmine ei saa ega tohi päris kindlasti olla ühegi lapse normaalsus, kuid intervjuudest tuli just see paraku välja. Autor leiab, et taolisi probleemseid perekondi peaks kohalik omavalitsus rohkem jälgima ja rakendama ka vastavaid sekkumisi, kui on teada, et laste heaolud või tervised on ohus. Igas vallas on lastekaitsetöötaja, kes tegeleb taoliste probleemidega. Paratamatult on alkoholism haigus, mis ei puuduta ainult haigust põdevat inimest ennast, vaid ka teisi alkohooliku ümber. Kui valla töötajatele on teada, et perekonnas on tugev alkoholiprobleem, tuleks sekkuda juba eelkõige laste heaolu pärast. Autori hinnangul on vaja professionaali abi, et keerukate tunnete ja emotsioonidega toime tulla, ja teinekord nad aitavad näha põhjuslikke seoseid, mida inimene ise ei suuda tabada. Autori poolt seitsmest intervjueeritavast viis on tänaseks käinud kas terapeudi või psühholoogi juures, kes on aidanud neil lahti saada lapsepõlvetraumadest tulenevatest ärevushoogudest või vähemalt on saanud abi, kuidas neid leevendada. Kõige enam on vajatud professionaali abi just paarisuhetes. Intervjuudest nähtus, et intervjueeritavad on enda kõrvale valinud kaaslasi, kes ühel või teisel viisil sarnanevad nende alkohoolikust vanemale. Intervjueeritud naised lasid endaga samamoodi käituda, nagu käitus isa nende emaga. Lapsepõlves pealt nähtud tülid, alandamised ja peksmised tulid paraku kaasa ka intervjueeritavate endi paarisuhetesse. Nad ei osanud vägivaldsest suhtest välja astuda või ei suutnud koheselt märgata ohumärke oma kaaslases. Lapsepõlvest alateadvusse jäänud informatsioon andis neile signaali, et nad ei olegi väärt paremaks kohtlemiseks. Õnneks on tänaseks saanud enamus 52 intervjueeritavatest taolistest suhetest vabaks ning on saanud vastused oma eelnevate otsuste langetamiste osas. Intervjueeritavad rääkisid, kuivõrd raske oli nende jaoks koolikohustuse täitmine, kui nad elasid koos alkohoolikust lapsevanemaga. Nad tõid välja, kuidas nad väga tihti erinevate koduste põhjuste tõttu kooli ei jõudnud ning see jättis suured lüngad õppimisse ja teadmiste omandamisse sisse. See omakorda raskendas hilisemas elus edasiõppimist ning mitmel autori poolt intervjueeritud inimesest on tänaseks kõrgharidus omandamata. Intervjueeritavad väitsid, et sellel on väga otsene seos nende keeruka lapsepõlvega, sest nad ei saanud vajalikke oskusi või teadmisi, sealhulgas eneseusku ja kindlust, mis oleks hiljem võimaldanud neil proovida ülikooli astumist. Taaskord saab tähelepanu suunata lastekaitsetöötajatele ja koolide sotsiaalpedagoogidele, kes peavad tegutsema, kui on märgata, et laps ei jõua kooli või ei saa kooliülesannetega hakkama. Lõputöö teoreetilisteks lähtekohtadeks olisotsiaalne konstruktivism, mis aitas mõista, kuidas kujuneb inimese maailm ja arusaamad sellest läbi sotsiaalsete suhete. Teooriate mõistmisel on oluline osa lõputöö läbiviimisel, sest nad aitavad luua seoseid ja näha probleemide laiemat pilti. Lisaks sotsiaalsele konstruktivismile kirjutati lapsevanematest kui sotsialiseerimisagentidest. On uskumatu, kui suur roll ja vastutus on lapsevanematel laste maailmapildi kujundamisel ning lõputöös toodi välja, kuivõrd suurt osa nad mängivad selles, milliseks kujuneb lapse enda valik oma käitumistele ja milliseid käitumismustreid nad tulevikku kaasa võtavad. Analüüsi tulemusena tuli välja, et lapsevanemate eeskuju mõjutab väga suurelt lapse käitumismalle. Lisaks selgus, et mida kvaliteetsem on sotsialiseerimisagentide tase, seda paremini saavad lapsed elus hakkama. Sama ka vastupidi – mida kehvemat eeskuju lapsevanemad oma lastele näitavad, seda raskem on lastel tulevikus paremate valikuteni jõuda. Lõputöö aitas mõista, milliseid mõjusid omab liigne alkoholi tarvitamine lapsevanemate poolt laste tervisele, heaolule ja edasise elu kujunemisele. Erinevad uuringud on tõestanud, et kasvamine alkoholismi keskel mõjub negatiivselt nii lapse vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. On tõendatud, et negatiivseid mõjusid lapse füüsilisele tervisele on mitmeid: kannatamine füüsilise väärkohtlemise all, magamatus, nälja kannatamine, koolikohustuse täitmise raskused jms. Niisamuti on lapse vaimne tervis ohus alkoholismi keskel kasvades: pidev stressiseisund, meeleoluhäired, vastuvõtlikkus alkoholismile jms.Nimetus Piiratud juurdepääs Ametijuhendite koostamine AS Tartu Terminali teenindusjaama töötajatele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vijar, Angela; Kirikal, HeveKuna ühiskond ja organisatsioon arenevad pidevalt, nii on ka uuritavas ettevõttes toimunud muudatusi ja arenguid. AS Tartu Terminali ettevõttes kasutusel olevad teenindusjaamade töökohtade ametijuhendid koostati aastaid tagasi, täpsemalt 2014. aastal, ajal, mil avati esimene teenindusjaam. Selle ajaga on tööüleasanded muutunud ja lisandunud uusi. Kuna Eestis kehtiva Töölepingu seadusega peab tööleping sisaldama kirjalikku tööülesannete kirjeldusi, aga see ei kohusta ilmtingimata tööandjat koostama ametijuhendeid (Töölepingu seadus, § 5 lg 1), aga uuritavas ettevõttes oli koostatud ametijuhendid. Siis vahepeal on uuenenud ametijuhendi kuupäevad aga dokumendi sisu on liiga pikk ja koosneb ainult üldjoones ametikoha täitja kohustustest ja tuginedes teooriale ei täida see dokument oma eesmärki. Lisaks on selle ajaga tööüleasanded muutunud ja lisandunud uusi, mis ei ole kajastatud ametijuhendites ja tänu sellele ei paku need töökorralduslikud dokumendid tõest informatsiooni ametikoha täitjale ega organisatsioonile. Lõputöö eesmärk oli koostada AS Tartu Terminali teenindusjaama ametikohtadele aja- ja asjakohased ametijuhendid, mille täitmiseks autor selgitas teoreetiliste allikate põhjal ametijuhendi koostamise raamistikku. Valis eesmärgi täitmiseks sobiva metoodika empiirilise uuringu läbi viimiseks, milleks oli organisatsioonisisene kombineeritud uurimismeetod. Autor viis läbi ametikohapõhise töö analüüsi uuritava ettevõtte struktuurüksustes ehk teenindusjaamades, et välja selgitada ametikohtade eesmärk, põhitööülesanded ning nendega seonduvad õigused ja kohustused. Töö analüüsi läbiviimist kooskõlastas autor organisatsiooni personalijuhi ja teenindusjaamade juhatajaga. Samuti informeeris autor kõiki AS Tartu Terminali teenindusjaamade töötajaid ning põhjendas töö analüüsi vajalikkust ja selle eesmärki, ning oodatavat lõpptulemust. Andmeid koguti avatud ankeetküsitlusega, mis oli struktureeritud ja hõlmasid ametikoha töötingimusi, tööülesandeid, õigusi ja vastutusi, ohutust ja ettevalmistust. Lisaks kasutas autor dokumendivaatlust, mille intstrumentideks olid praegu kasutusel olevad ametijuhendid. Seejärel tegi töö autor võrdlusanalüüsi, kus ta võrdles uuringutulemusi olemasolevate ametijuhenditega ja teoreetiliste lähtekohtadega ning saadud tulemuste põhjal koostas ametijuhendid AS Tartu Terminal kolmele ametikohale.Nimetus Piiratud juurdepääs Ametnike hinnangud võrgustikutööle, lähisuhtevägivalla ennetamiseks, lahendamiseks ja tõkestamiseks Ida-Virumaal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tommula, Keitlyn; Mitendorf, AiriKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade ametnike teadlikkusest lähisuhtevägivallast, hinnangutest ennetustegevustele ning võrgustikutööle juhtumite ennetamisel, lahendamisel ning tõkestamisel. Eesmärk lähtus uurimisprobleemist, mis seisnes ametnike lähisuhtevägivalla teadlikkuse ning juhtumitega tegeleva võrgustikutöö toimimise ülevaate puudumisest Eestis. Käesoleva teema uurimiseks kasutati kvantitatiivsed uurimismeetodit ning andmed koguti anonüümse elektroonse küsimustikuga ajavahemikus 24.03.2020-7.04.2020. Uuritavateks (n=52) olid uurimisperioodil Politsei ja Piirivalveametis, Jõhvi vallavalitsuses, ohviabis ja naistevarjupaigas töötavad ametnikud (N=100) ning vasamismäär oli 52% üldpopulatsioonist. Lähisuhtevägivald tekitab inimestele psüühiliselt või füüsiliselt traumat ning unustamatuid negatiivseid mälestusi. See on Eestis aktuaalne probleem, mida tõendab suur hulk vägivalla ohvreid ja kasvutendents vägivallajuhtumite teadete statistikas. Antud probleem on olnud ajas püsiv, kuid viimastel aastatel on hakatud sellele aina enam tähelepanu pöörama. Lähisuhtevägivald ei ole pelgalt peresisene asi, vaid puudutab kogu ühiskonda ning seda on hakatud mõistma nii valitsuses, kui ka kogukonnas üldiselt. Lähisuhtevägivalla vähendamiseks on vajalik ennetustöö, ühiskonna informeerimine ning juba tekkinud juhtumite tõkestamine ning lahendamine. Selleks peavad erinevad asutused tegema aktiivselt koostööd. Küsimustiku taustaandmetest selgus, et küsimustikule vastasid spetsialistid kõikidest üldpopulatsiooni töövaldkondadest ning olid erineva töökogemuse ja haridusega. Tulemustest saab järeldada, et lähisuhtevägivalla ennetamise, tõkestamise ja lahendamisega töötavatel ametnikel on head teadmised vägivalla soodustavatest teguritest ja lähisuhtevägivalla olemusest ning selle liikidest. Lähisuhtevägivalda pigem ei peetud peresiseseks asjaks ning enamus uuritavatest pidas seda ühiskondlikuks probleemiks. Samuti mõistetakse ennetustöö ja enda rolli tähtsust lähisuhtevägivallaga tegelemisel. Spetsialistide arvates on toimiva lähisuhtevägivalla võrgustiku koostöö oluline. Samas ilmnes praktika kitsaskohtadena, et töötajatel on koolitusvajadus ning vajalik oleks parandada koostööd võrgustikuliikmetega. Antud teemat oleks vajalik põhjalikumalt uurida ning teha kindlaks koolitusvajaduste teemad. Samuti oleks vajalik teada, kuidas töötajate hinnangul koostööd teiste võrgustikuliikmetega parandada.Nimetus Piiratud juurdepääs Andmekaitse nõuete rakendamine era- ja avaliku sektori raamatupidamises(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kuriks, Ruth; Murulaid, TiiaIsikuandmete kaitse õiguses on alates 25. maist 2018 keskne roll isikuandmete kaitse üldmäärusel, millega ühtlustati kogu Euroopa Liidus reeglid isikuandmete töötlemiseks. Ettevõtetelt ja riigiasutustele kehtestab üldmäärus senisest rangemaid reegleid füüsiliste andmete kaitsmiseks ning paneb lisakohustusi isikutele, kes andmeid töötlevad Lõputöö eesmärk oli analüüsida Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete rakendamist era- ja avalikus sektori raamatupidamises, et selgitada välja üldmääruse rakendamisega seotud võimalikud kitsaskohad. Eesmärgi täitmiseks püstitati järgmised uurimisülesanded: • analüüsida isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate nõuete rakendamist era- ja avalikus sektori raamatupidamises tuginedes teoreetilistele lähtekohtadele; • teha analüüsi põhjal järeldused isikuandmete kaitse üldmääruse rakendumisest era- ja avalikus sektori raamatupidamises; • tuua välja sarnasused ja erinevused isikuandmete kaitse üldmääruse rakendumisel erasektoris ning avalikus sektoris; • tuua analüüsi põhjal välja võimalikud kitsaskohad üldmääruse rakendamisel era- ja avaliku sektori raamatupidamises. Uurimisülesannete täitmiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Aanalüüsi tulemusena võib hinnata, et Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded suuremas osas era- ja avaliku sektori raamatupidamises on piisaval määral rakendunud, et hoida ära isikuandmete leke ja vältida isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumise.Nimetus Piiratud juurdepääs Andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ruzevitš, Angela; Nukka, AveLõputöö pealkiri on „Andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises“. Lõputöö koosneb 43 leheküljest, 11 joonisest. Kuna teema on uudne, siis suures osas tugineb teoreetilise aluse loomine seadusandlusele ja erialastele artiklitele. Peamised allikad on Isikuandmete kaitse üldmäärus, Euroopa Komisjoni materjalid, Andmekaitse Inspektsiooni juhendid, autorid: M.Torma, K.Teearu, M.Heinsoo, M.Padu, J.Dolguševa. Uue Isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumine 20.05.2018 tõi ettevõtetele uued nõudmised andmekaitse osas. Sõltumata suurusest ning töötajate ja klientide arvust, peab igas ettevõttes olema tagatud vastav isikuandmete töötlemine. Erilist tähelepanu peaks pöörama raamatupidajate teadmistele ja pädevusele, kuna just nemad töötlevad igapäevaselt erinevaid isikuandmeid. Lõputöö eesmärk on selgitada välja andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: • töötada läbi isikuandmete kaitse seadusandlus, et välja selgitada andmekaitse põhimõtted, andmesubjekti ja isikuandmete olemus, andmete töötlemise alused ja töötlemise turvalisuse olulisus ning isikuandmete kaitsega seotud rikkumiste tagajärjed; • välja selgitada andmekaitse ja isikuandmete töötlemise põhimõtete rakendamine raamatupidaja töös; • teha järeldused raamatupidajate teadmistest andmekaitse põhimõtetest ning isikuandmete töötlemise nõuete rakendamisest. Uuring viidi läbi raamatupidamisteenust osutavate ettevõtete näitel. Empiirilise uuringu meetod on kvantitatiivne. Järelduste tegemiseks kasutati deduktiivset strateegiat. Vajalike andmete kogumiseks kasutati struktureeritud küsimustikku. Valim moodustati eesmärgipäraselt. Küsimustiku link edastati raamatupidajatele Facebooki suletud grupis nimega „Raamatupidamine, majandusarvestus ja maksundus“, Tallinna Tehnikakõrgkooli majandusarvestuse erialal õppivatele tudengitele ja NETI kataloogi alajaotuses Raamatupidamine olevatele kontaktidele ning jagati raamatupidamis- ja infoportaalis www.rmp.ee. Analüüsiks võeti raamatupidamisteenust osutavates ettevõtetes töötavate 144 raamatupidaja vastused. Andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat. Empiirilise uuringu tulemused näitavad, et vaatamata andmekaitse teema olulisusele ja aktuaalsusele, ei ole raamatupidajad sellesse süvenenud või vastavalt koolitatud. Raamatupidamisvaldkonnas kõrgema vastutusega spetsialistide teadmised on kõrgemal tasemel, kuid üldiselt võib pidada teadmisi pigem pinnapealseteks. Isikuandmete töötlemisega seotud nõudeid ja aluseid täies mahus ei järgita ja/või ei rakendata. Tulemuste põhjal võib järeldada, et isikuandmete töötlemine ei pruugi toimuda vastavalt IKÜM-iga sätestatule. Ülioluline on tegeleda raamatupidajate informeerimisega andmekaitse teemal ja tõsta nende teadmisi ja pädevust, tagades sellega isikuandmete töötlemise nõuete rakendamist raamatupidamises.Nimetus Avatud juurdepääs Apple tööjaamade haldus mitme domeenivõrguga suurettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Tumanova, Karina; Rebane, Meelis; Salmus, Edward; Reinla, MartLõputöö teemaks oli Apple tööjaamade haldus mitme domeenivõrguga suurettevõttes. 2020. aastal juurutati Ekspress Grupis Apple tööjaamade keskhaldustarkvara Mosyle Business, kuid seni puudus võimalus keskhaldussüsteemis seadmeid lisada mitmesse domeeni – seetõttu oli võimalus keskhaldust reaalselt kasutada vaid ühel tütarettevõttel, Delfi Meedial (kontsernis on kokku 14 tütarettevõtet). Lõputöö käigus loodi ning implementeeriti olemasolevasse keskhaldussüsteemi uus funktsionaalsus, tänu millele on võimalik erinevate Windowsi domeenide kasutajatel ennast halduses olevates Apple seadmetes autentida – ehk enam pole takistusi haldustarkvara juurutamiseks kõigis tütarettevõtetes. Juurutusprojekti esimeses osas kirjeldas autor Apple tööjaamade senist haldust kontserni ettevõtetes (as-is), analüüsis lähtuvalt E-ITSi etalonturbe kataloogist Apple seadmete käsitsi seadistamise protsessi ja arvuti edasist kasutust (ilma keskhalduseta ettevõtte näitel) ning kirjeldas projekti ajakava. Seejärel andis autor ülevaate Apple tööjaamade keskhalduse teoreetilistest lähtekohtadest ning kirjeldas seadmete keskhaldussüsteemi liidestamise protsessi. Lisatava funktsionaalsuse loomise esimese etapina alustas lõputöö autor koostöös IT süsteemide administraatori ning IT kasutajatoe juhiga vajalike nõuete kaardistamise ning prioritiseerimisega. Nõuete kaardistamiseks kasutas autor laialt levinud FURPS metoodikat ning prioritiseerimiseks MoSCoW meetodit, tulemused kirjeldati tabelitena. Funktsionaalsuse loomiseks valis autor agiilse Scrum raamistiku. Autori hinnangul raamistiku peamisteks eelisteks on – paindlikkus, meeskonnatööle orienteeritus ning jooksvalt projekti muudatuste sisseviimise lihtsus. Funktsionaalsuse arendus toimus kolme sprindi jooksul. Projekti arenduskäiku ning testimist on lõputöö autor kirjeldanud töö viiendas peatükis, tuues välja sprindi jooksul tehtud ülesanded, testimine ja sprindi jooksul täidetud nõuded. Esimese sprindi eesmärgiks oli luua uue domeeni jaoks konfiguratsiooniprofiilid, teise sprindi eesmärgiks lisada macOS seade deploy jooksul teise domeeni ning viimase sprindi eesmärgiks keskhalduses oleva seadme tõrgeteta kasutamine ning kasutajale üle andmine. Eelviimases ehk kuuendas peatükis toob autor välja omapoolsed kuus ettepanekut kontsernis keskhalduse edasiseks arendamiseks, nendeks on: ● Võtta MDM rakenduses kasutusele Mosyle Embark featuur. ● Asendada hetkel kasutuses olevad võrgukettad Sharepointi pilveteenusega. ● Juurutada kontsernis eriõigustega kontode ehk eeliskontode haldamine (privileged access management, PAM). ● Viia kasutajakontode autentimine Azure AD peale. ● Automatiseerida Mac arvutite deploy protsessi selliselt, et IT süsteemide administraator ei peaks töövoos enam olema. ● Kasutada ettevõtte põhist brändingut läbi MDM teenuse. Lõputöö tulemusel on loodud ning juurutatud lahendus keskhaldussüsteemist mitmest domeenist autentimiseks – tänu millele on võimalik keskhaldusrakendus võtta kasutusele kontserniüleselt. Loodud lahendusega tõhustatakse tööjaamade turvameetmeid ning seeläbi parendatakse ettevõtetes tunduvalt küberturvalisust. Keskhaldusega on võimalik saada mugavalt ülevaade ettevõttes kasutusel olevatest varadest, monitoorida kasutajate kasutuses olevaid seadmeid, kontrollida tööjaamade olekut, uuendada tööjaamades tarkvara ning kõige tähtsam – seadmeid on võimalik keskselt hallata ning rakendada turvapoliitikaid. Autori hinnangul said kõik töö alguses püstitatud eesmärgid sooritatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Arhiivihaldus kaubandusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-06) Linnamägi, Heli; Murulaid, TiiaArhiivi- ja dokumendihaldus on eksisteerinud juba sajandeid. Kui varasemalt hõlmas dokumendi- ja arhiivihaldus peamiselt paberdokumentide haldust, siis tänasel päeval on sama oluline ka digitaalsete dokumentide arhiivihaldus. Asutuste arhiivihaldus on tänapäeval hästi reguleeritud, kuid ettevõtetel on jäetud paljuski vabad käed. Selle tulemusena ei pööra ka ettevõtted sellele suurt tähelepanu. Arhiivihalduse reguleerimiseks on loodud erinevad õigusaktid, standardid ja juhised. Ettevõtted peavad sama moodi tuginema seadustele ja juhistele korraldades ettevõttesisest dokumendi- ja arhiivihaldust. Arhiivihalduse juhendis peaks välja olema toodud dokumentide eest vastutajad, säilitustähtajad, nende säilitamine ja dokumentide arhiveerimine ning hävitamiseks eraldamine. Lõputöö teemaks oli „Arhiivihaldus kaubandusettevõttes“. Uurimuse objektiks oli ettevõtte dokumendi- ja arhiivihaldus enne 2021 aastat. Uuritaval ettevõttel puudus ülevaade dokumentidest, mis asuvad hoiuruumis. Sealsete dokumentide seast soovitu leidmine oli väga keeruline, kuna ettevõttes puudus konkreetne ülevaade arhiivi saadetud dokumentide üle. Ettevõttes olevad dokumentide liigitusskeem ja asjaajamiskord, ei ole saanud reaalset rakendust. Lõputöö uurimisülesannete hulka kuulus kaubandusettevõtte arhiivihalduse olukorra kaardistamine, et luua arhiivihalduse juhend uuritavale ettevõttele. Juhendi eesmärk on kindlustada ettevõtte nõuetekohane arhiivihaldus. Uuringu andmete kogumiseks kasutati detuktiivset lähenemiseviisi ning kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmekogumismeetodeid, milleks olid intervjuude läbiviimine ning dokumentide ja arhiivihalduse vaatlus. Intervjueeritavate valimi moodustasid viis kaubandusettevõtte töötajat, kes puutuvad töö käigus otseselt kokku arhiiviväärtuslike dokumentidega. Dokumentide vaatluseks loodud vaatluslehtedega vaadeldi ettevõtte asjaajamisekorda, dokumentide loetelu ja arhiivi ülevaadet. Vaatluse käigus selgitati välja dokumentide vastavus seadusandlusele. Uuringu lõpuks selgus kaubandusettevõtte arhiivihalduse hetkeolukord. Uuringu tulemustele tuginedes saab öelda, et ettevõtte dokumendid vajavad kaasajastamist ja korrastamist. Suur hulk ettevõtte dokumente vajavad hävitamist. Puudusena saab välja tuua veel kaasaegse arhiiviruumi puudumine ja arhiiviloetelu. Praegune hoiuruum ei ole dokumentide pikaajaliseks säilitamiseks sobiv. Samuti ei jää arhiivihalduseks dokumentide loojatel oma töö kõrvalt piisavalt aega, et dokumendid nõuete kohaselt ja õigeaegselt hävitada. Kaubandusettevõtte arhiivi- ja dokumendihalduse hõlbustamiseks soovitab autor eraõiguslikus organisatsioonis juurutada dokumentide loetelu ja asjaajamiskorra kasutusele võttu. Sellisel juhul on dokumentidest ja arhiivist parem ülevaade ning lihtsam ka seaduste uuenemistega kaasas käia. Autor soovitab ajakohastada asjaajamiskorda kord aastas. Ettevõttel tasuks kaaluda ka arhiiviruumi kasutusele võttu, mis tagab dokumentide nõuetele kohase säilimise ning juurdepääsupiirangud vastavalt andmekaitseseadusele. Enne arhiveerimist soovitab autor seada dokumendid hävitamise valmis, s.t enne arhiveerimist tuleks kindlasti eemaldada dokumentidelt kõik metallist klambrid jmt. Autor soovitab ettevõttel palgata arhiivihalduse asjatundja või kasutada teenusepakkujat, kes aitaks ettevõtte arhiivihalduse järje peale saada. Antud lõputöös keskendus autor peamiselt arhiivihalduse juhendi väljatöötamisele, võttes aluseks Tiina Nirgi 2019 aastal koostatud arhiivihalduse juhendi riigiasutustele, mille autor kohandas kaubandusettevõttele kohaseks. Autor pidas oluliseks tutvustada ettevõtte töötajatele arhiivihaldusalast teooriat ning teadvustada arhiivihalduse olulisust. Dokumentide ja arhiivi analüüsist selgus, et ettevõttel on suur hulk paberdokumente, mis vajavad hävitamist. Olukorra parandamiseks liigub ettevõte digiarhiivi rajamise suunas, mis tagab väiksema paberdokumentide hulga. Autor tõi välja erinevad parendusettepanekud, mis aitavad ettevõttel arhiivihaldust paremini hallata. Ettevõte peab aega leidma, et arhiivihaldusega korrektselt tegeleda. Ettevõttele loodud arhiivihalduse juhend on abivahend kõigile dokumentidega tegelevatele töötajatele dokumentide nõuetekohaseks arhiveerimiseks ning hävitamiseks. Ettevõtte töötajaid tuleb teavitada arhiivihalduse olulisusest ning vajalikkusest, et dokumendid saaksid õigeaegselt korrastatud, arhiveeritud ning hävitatud.Nimetus Avatud juurdepääs Äriplaan laste mängutoa loomiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Aer, Ingeri; Vahtramäe, EvaRahvusvahelise ettevõtlusuuringu järgi on peamised takistused Baltimaade elanike jaoks ettevõtlusega alustamisel vajaliku kapitali kogumine ettevõtte loomiseks (50%), kahtlused investeeringu tagasiteenimise osas mõistliku aja jooksul (40%) ja hirm läbikukkumise ees (37%). Selleks, et näha, kas planeeritud idee suudab neid muresid lahendada, on äärmiselt oluline koostada äriplaan. Äriplaani sisalduvad kirjeldused ja numbrid aitavad ennetada kulukaid vigu ning suuri eksimusi juba enne praktilise teostuse etappi. Lõputöö uurimisobjekt on äriplaan, mis koostati alustavale ettevõttele. Äriplaani ülesehitus tugineb Sirle Truutsi poolt loodud struktuurile. Lõputöö probleem seisneb selles, et Valgamaal asuvas Tõrva vallas puudub hetkel laste mängutuba, kus saaks pidada laste sünnipäevasid või soovi korral lihtsalt lapsega mängima minna. Lõputöö sõnalise osa puhul kasutati kvalitatiivset meetodit. Vajalikud andmed järelduste tegemiseks saadi Eesti Panga, Terviseameti, Statistikaameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ameti ja Riigiportaali Eesti kodulehtedelt. Konkurentide paremaks mõistmiseks uuriti lähemalt Äriregistrit, nende kodulehekülgi ja sotsiaalmeediat. Kvalitatiivsete andmete saamiseks koostati lisaks SWOT analüüsile ka riskianalüüs. Lõputöö kvantitatiivsete näitajate saamiseks koostati finantsprognoosid ning viidi läbi turu-uuring, mille põhjal sai teha ka sõnalisi järeldusi ja analüüse. Lõputöö käigus koostati äriplaan alustavale ettevõttele. Äriideeks on luua laste mängutuba, mille peamised tuluallikad on ruumide rentimine tähtpäevadeks ja tunnipiletite müümine mängutoas mängimiseks. Lisateenustena planeeritakse esimesel aastal peojärgne koristus ja jäätisemasinarent. Teisel aastal ostetakse juurde lisa müügitulu teenimiseks peotelgid ja telkidesse vajalik mööbel (laud ja kaks pinki), et neid välja rentida. Lõputöö raames viidi läbi turu-uuring, et välja selgitada huvi antud ettevõtmise vastu. Küsitlusele vastas 121 lapsevanemat ning üleüldised tulemused näitasid, et vastanute jaoks on antud ettevõtmise olemasolu piirkonnas oluline. Tõrva Mängumaa plaanib oma tegevusega alustada 2024. aasta sügisel. Mängutoa idee sai alguse sellest, et kohalikud on mitmeid kordi maininud, et tuntakse puudust kohast, kus saaks pidada laste tähtpäevasid ning ka lihtsalt lapsega mängimas käia. Lisaks sellele on linnas äripindade üürileandja, kellel on pakkuda sobivat ruumi mängutoa loomiseks. Ettevõtte visiooniks on saada piirkonna eelistatuimaks sihtkohaks peredele, kus lapsed saavad rõõmsalt mängida ja tähistada erilisi hetki. Missiooniks on pakkuda turvalist, lõbusat ja meeldiva õhkkonnaga keskkonda lastele ja lastevanematele. Ärikeskkond pigem toetab ettevõtte alustamist, kuna võimalik on saada alustamiseks toetusi ning erilubasid tegevusalaga alustamiseks vaja ei ole. Majanduslik olukord on hetkel Eestis raske ning see võib ka ettevõtet viia keerukasse olukorda, aga sellest tulenevalt on oluline majanduslikul käekäigul silma peal hoida ning vajadusel alustamist edasi lükata. SWOT-analüüsi koostamine aitas paremini mõista laste mängutoa tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusid ning aitab äristrateegia väljatöötamisel, et maksimeerida äri edu ja minimeerida riske. Riskianalüüsist selgus, et varasema kogemuse puudumine antud tegevusalal ei pruugi olla takistuseks, kui omanik on valmis õppima, otsima nõuandeid valdkonna ekspertidelt ja võtma aega selleks, et äriplaani koostades kõiki olulisi tegureid analüüsida. Ettevõtte peamine teenus on ruumide rentimine laste tähtpäevade korraldamiseks. Seetõttu on sihtrühmaks Tõrva vallas elavad pered, kellel on kuni kümneaastased lapsed. Turundustegevusega kavatseb ettevõtte omanik esialgu ise tegeleda. Peamine fookus on suunatud sotsiaalmeedias turundamisele, kavas on kaasahaarav loosimine enne avamist, et teavitada võimalikult paljusid inimesi mängutoa avamisest. Lisaks sotsiaalmeediaplatvormide loomisele plaanitakse ettevõttele luua oma koduleht broneerimissüsteemiga ning mängutuba planeeritakse reklaamida ka kohalikus ajalehes ja avalikel reklaamtahvlitel. Ettevõtte käivitamiseks vajalikud kulud ulatuvad 14 535 euroni, mis tähendab, et omanikul võib olla vaja laenu ja starditoetust. Kuigi käivituskulud on märkimisväärsed, prognoositakse ettevõtte esimese aasta (august – detsember) müügituluks 4 145 eurot, kasumiks 717 eurot ja rahaliseks jäägiks 514 eurot. Kasumlikkuse näitajad viitavad sellele, et plaanitav ettevõtmine on üldiselt kasumlik, kuid aastatel 2026 ja 2027 on suhtarvudes märgata langust. See tuleneb suurenevatest personalikuludest, mis vähendavad ettevõtte kasumit, kuid ka võimekust maksta töötasu näitab ettevõtet heast küljest. Kokkuvõtteks võib välja tuua, et lõputöö eesmärk on täidetud ja koostatud on äriplaan laste mängutoa loomiseks alustavale ettevõttele, et hinnata äriidee kasumlikkust. Turu-uuring ja üleüldisest turu vaatlusest tulenevalt selgitati välja, et antud ettevõtmine oleks oluline antud piirkonnas. Lisaks koostati finantsprognoosid, mille põhjal arvutati välja kasumlikkuse suhtarvud, et hinnata äriidee kasumlikkust. Tulemustest selgus, et ettevõtte esimesed aastad on raskemad ja palga maksmise tõttu kasum tulevikus väheneb, aga kahjumit ei esine ettevõttel ükski aasta, sellest tulenevalt võib järeldada, et ideed tasub realiseerida.