Teenusmajanduse instituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teenusmajanduse instituut Märksõna "Economy and Management--Strategic Management" järgi
Näitamisel1 - 15 15-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs K.Met AS jätkusuutlikkuse hindamine finantsanalüüsi põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mets, Raili; Noorväli, HelleLõputöö koostamisel analüüsiti K.MET AS-i nelja aasta finantsnäitajaid, et välja selgitada, kas tootmise omahinna tõus ja välisturuosa vähenemine on mõjutanud antud ettevõtte jätkusuutlikkust. Teostati K.MET AS finantsaruannete põhjal finantsanalüüs, mille teostamiseks analüüsiti ettevõtte bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet, et hinnata ettevõtte jätkusuutlikkust. Analüüsimiseks teostati muutuste ehk hälbeanalüüs ja suhtarvude analüüs. Bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande hälbelüüsi puhul määrati rahalised ja protsentuaalsed muutused aruannetes, võrreldes nelja aasta aruandeid ning analüüsides perioodi jooksul asetleidvaid muutusi ja muutuste olulisuse määra. K.METi bilansi hälbeanalüüsist selgus, et ligikaudu 70% passivast moodustab kõikidel analüüsitavtel aastatel omakapital ja 30% kohustised. See suhe näitab, et K.MET kasutab liiga vähe võõrkapitali ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. Analüüsist selgus ka, et suur muutuja varades olid nõuded ja ettemaksed, mis perioodi jooksul üldiselt suurenesid, mis oli tingitud müügikäibe suurenemisest. Omakapital suurenes analüüsitaval perioodil võrreldes baasaastaga, mis oli tingitud aruandeaasta kasumi tõusudest ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi tõusudest. Kasumiaruande analüüs näitas, et ettevõtte analüüsitava perioodi müügimaht suurenes oluliselt võrreldes baasaastaga. Müügimahu suurenemine on toonud kaasa ka materjalide kulu ja tööjõukulude suurenemise. Samas on suudetud analüüsitaval perioodil vähendada lõpetamata toodangu mahtu, mis näitab, et tootmisprotsess on kiirem ja toodang jõuab kiiremini ostjateni. Vaatamata suurenenud tootmisele on vähendatud baasaastaga võrreldes mitmesuguseid tegevuskulusid, mis on kaasa toonud kasumi tõusu. Kaupade, toorme ja materjali osakaal müügitulust analüüsitava perioodi jooksul on suurenenud, mis on tingitud tarnijate poolt hindade tõusuga. Kasumiaruande analüüs näitas, et baasaastaga võrreldes langes teisel aastal ettevõtte edukus, kuid seejärel on olnud jälle tõusuteel. Rahavoogude analüüs näitas, et põhitegevuse rahavoog moodustas esimesel aastal 92% ja teisel 98% laekunud rahast, mida kasutati kapitalirendi tagasimakseteks, dividendide maksmiseks ja soetati ka põhivara. Kolmandal aastal moodustas põhitegevuse rahavoog üle poole laekunud rahast, mida kasutati suures osas põhivara ostmiseks ja kapitalirendi tagasimakseteks. 2018. aastal laekunud rahast moodustab põhitegevuse rahavoog 95%, mida kasutati 44% ulatuses dividendide maksmiseks, põhivara soetamiseks ja laenude tasumiseks. Analüüsi tulemusel selgus, et äritegevuse rahavood suurenesid esimesel, kolmandal ja neljandal aastal. Investeerimistegevuse rahavood suurenesid esimesel kolmel aastal, neljandal aga vähenesid kuna vähenesid materiaalsete põhivarade ost ja müük. Maksevõime analüüs näitas, et K.MET ASi maksevõimelisus on kõrge, aga samas on kapitali kasutamise efektiivsus madalavõitu. Likviidsed varad katsid analüüsitaval perioodil kõiki lühiajalisi kohustusi ja enamgi veel, mis on väga hea ja näitab, et ettevõttel ei ole probleeme võlgade tasumisega. Maksevõime analüüsist selgus, et K.METi varasid finantseerivad peamiselt omanikud, mitte kreeditorid, mis näitab kreeditoride risk on K.MET´i puhul väga madal. K.MET peaks kasutama rohkem võõrkapitali, mis küll tõstab finantsriski, aga samas avaldab suurt positiivset mõju omakapitali tootlikkusele. Efektiivsuse analüüsi tulemusest selgub, et K.METi ostjad ei venita debitoorse võla tasumisega ja seega K.MET on range krediidipoliitikaga lühikesi maksetähtaegu pakkuv ettevõte. Perioodi jooksul ei ole viivitatud tarnijatele arvete tasumisega. K.MET tasub kreditoorset võlgnevust pikema perioodi jooksul, kui laekub debitoorset võlgnevust, mis on väga hea. Selgus, et ettevõttel on liiga palju varusid, mida ei suudeta realiseerida piisavalt kiiresti. Talitus- ja finantseerimistsükkel on liiga pikk, mis piirab investeeringute tegemist, kuna raha on varude all kinni. Tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmise kaudu saaks lühendada varude käibeväldet ja talitustsüklit. Ettevõtte puhul on tegemist pisut ülemäärase investeerimisega käibevarasse, mille arvelt on kaotatud võimalikku tulu. Tasuvuse analüüs näitas, et K.MET on juhtinud oma varasid kasumi tootmiseks väga tõhusalt ja see näitab head ressursside kasutamist. ROE võiks olla pisut kõrgem, mida saaks siinkohal tõsta, kui ettevõte jaotaks kasumit rohkem dividendide näol välja. K.MET täidab siiski eesmärki, milleks on aktsionäride rikkuse suurendamine. Ettevõtte müügikäive toob piisavalt ärikasumit, kuna K.MET on tulutoovam, kui keskmine sama valdkonna ettevõte. Müügikäibe ärirentaablust saaks vajadusel aga tõsta, kui suurendada müügitulu või vähendada kulusid. Tasuvuse analüüs ütleb, et K.MET suudab hinnakujundust, kulude struktuuri ning tootmist juhtida kasutoovalt. Kokkuvõttes on K.MET juhtinud oma varasid kasumi tootmiseks väga tõhusalt. Pankrotiohu analüüs näitab, et K.METi finantsseisukord on väga hea ja pankrotiohtu ettevõttel ei ole. Autoripoolsed ettepanekud finantsnäitajate parendamiseks on järgnevad: • ettevõttel tuleks vähendada laovarusid; • K.METil tuleks kasutada rohkem võõrkapitali; • ettevõte peaks rohkem investeerima tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmisse näiteks mõne põhivara soetamise näol; • ettevõttel tuleks jaotada kasumit rohkem dividendide näol välja. Autor leiab, et lõputööl koostamisel seatud eesmärgid ja ülesanded on täidetud. Tehtud on järeldused finantsmajandusliku olukorra kohta ja ettepanekud tulemuste parendamiseks, et olla jätkuvalt jätkusuutlik.Nimetus Avatud juurdepääs Kanamunade tootepakendite vastavus reklaamiseaduses ja pakendiseaduses toodud nõuetele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Piirmets, Tiina; Tandru, DianaTöö oli koostatud teemal Kanamunade tootepakendite vastavus reklaamiseaduses ja pakendiseaduses toodud nõuetele. Lõputöö eesmärk oli analüüsida kanamunade tootepakendite vastavust reklaamiseaduses ja pakendiseaduses toodud nõuetele ning teha ettepanekuid kanamunade tootepakendite õigusaktidega ja hea kauplemistavaga kooskõlastamiseks. Töö esimeses peatükis andis autor ülevaate reklaami ajaloost ja kirjeldas reklaamiseadusest tulenevaid põhimõtteid. Töö käigus jõudis autor järeldusele et reklaami areng on tihedalt seotud tööstuse arenguga. Reklaam ettevõtete edu üks alustalasid, mis avaldab neile tugevat majanduslikku mõju. Vältimaks tarbija eksitamist ebaõige reklaamiga, on seaduseandja pidanud vajalikuks reguleerida reklaamiturgu seadusandlike meetoditega, kehtestades nii üleeuroopalised, kui siseriiklikud nõuded reklaamile, sh on keelatud tarbijat eksitav reklaam. Riiklikud meetmed reklaamile on vajalikud tarbija, kui nõrgema ja vähemteadliku osapoole kaitseks. Tarbijat eksitav reklaam ei ole kahjulik mitte ainult tarbijale, vaid võib tekitada ka turumoonutusi, kuna eksitav turundus võib kahjustada väike- ja keskmiste ettevõtete toimetulekut. Töö teises peatükis vaatles autor pakendiseadusest tulenevaid nõudeid tootjale ja kauplejale ning kauplemise ja kauba reklaami eetilisi aspekte ja häid tavasid. Töö käigus jõudis autor järeldusele, et tarbija puutub igapäevaselt kokku pakendireklaamidega. Pakendireklaamide, nagu reklaami eesmärgiks üldiselt, on tarbija mõjutamine tarbimisotsuse tegemisel. Tänapäeval, kui suur osa reklaamist st pakendireklaamist on liikunud digitaalsesse maailma, on eriti oluline, et reklaamis ja pakenditel olev teave toote omaduste, säilitamise, tootja jne oleks tõene ja tarbijale selgelt arusaadav. Eriti haavatavad on eksitava või ebaeetilise reklaami suhtes noored ja lapsed, kes on aktiivsemad digilahenduste kasutajad. Kolmandas peatükis on kirjeldatud empiirilise uuringu metoodika. Uuringu läbiviimiseks on kasutatud ankeetküsimustikku ja tulemusi analüüsiti kombineeritud metoodikaga. Uuringu valimi moodustamisel on kasutatud mugavusvalimit ning saadud andmeid analüüsitud ja seotatud teooriaga. Neljas peatükk keskendus tootepakendite uurimisele ja ankeetküsimuste vastuste analüüsimisele ning seoste otsimisele. Eelnevast küsitlusega saadud vastuste analüüsist nähtus, et tarbijad lähtuvad toote soetamisel eelkõige ostuharjumustest ning vähem pakendist. Arvestades, et kanamuna puhul ei ole tegemist uuendusliku ja innovaatilise tootega, on ilmselt tarbija harjumused kujunenud juba varasemalt välja. Seega on võimalik, et pakend on juba varasemalt mõjutanud tarbijat ning järgnevalt teostab tarbija ostu lähtudes tarbimisharjumusest sh tuttavast pakendist. Kaubariiulis olev tuttav juba pakend võimaldab tarbijal soetada ost kiiresti ja ilma liigse ajakuluta. Kanamunade müügipakendeid võrdlevas peatükis sai selgeks asjaolu, et inimesed lasevad ennast munapakendi nimetuse ja selle sisu erinevusest mõjutada. Uuringu tulemusena selgus, et suur hulk inimesi ostavad Linnu Talu kanamune, kuna pakend rõhub sõnale „talu“. Tegelikkuses on need munad toodetud farmis, kus kasvab kümneid tuhandeid linde, kuid ettevõtte ärinimes on sõna talu (tootja Linnu Talu OÜ), seega on sõna välja toomine pakendil lubatud. Tarbijakaitseameti esitatud teabele tuginedes toidupakendi märgistus ei tohi eksitada ning toidukaupade märgistusele kehtestatud nõuete järgi peab märgistus andma õiget teavet toidu olemuse, koostise, päritolu ja teiste oluliste tunnuste kohta. See viimane sõnapaar „oluline tunnus“ on mitmeti mõistetav ja ei kohusta tegelikult mitte millekski. Uuringutulemustele tuginedes sai järeldada, et tarbija valib toote enamasti eelnevalt positiivse kogemuse põhjal, lisaks on oluline pakendi keskkonnasõbralik materjal ja soodne hind. Autor esitas ettepanekuid, mis põhinesid uuringu tulemustel. Peamised soovitused seisnesid tõese reklaamsõnumi ja munapakendil oleva tooteinfo edastamisel, sest tuginedes vastustele olid need pildivõrdlusel olulised mõjutusargumendid. Tootjal on oluline leida turul oma nišš, kasutada mahetoodete puhul kindlasti pakendil nähtaval kohal ökomärgiseid, pakkuda pidevalt stabiilselt kvaliteetset toodet. Kui ei ole võimalust eristuda pakendi välimuse osas, saab kasutada võimalust pakkuda suuri koguseid ja soodsat hinda. Analüüsides seadusandlust, järelevalveasutuste juhiseid, kohtupraktikat ning uuringu tulemusi jõudis autor järeldusele, et tarbija ostab peamiselt harjumuspärast lähtuvalt ning eelistab soodushinnaga toodet. Kuigi on sätestatud nõuded reklaamile, ei ole alati kergesti eristatav, kas reklaam on tarbijat eksitav ja mõjutab seeläbi tema majanduslikku käitumist.Nimetus Piiratud juurdepääs Kommunikatsiooni roll muudatuste protsessis Anija Valla lasteaias(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Nõmper, Egle; Transtok, VirveKäesoleva lõputöö teemaks oli kommunikatsiooni roll muudatuste protsessis Anija Valla lasteaias. Teema on aktuaalne sellepärast, et muudatusi on meie ümber igapäevaselt üha rohkem, kuid kommunikatsiooni jääb aina vähemaks. Lõputöö eesmärk oli analüüsida muudatuste juhtimise protsessi Anija valla lasteaedade liitumisel ja tulenevalt uuringu tulemustest teha ettepanekuid vallavalitsusele ja lasteaedade juhtidele edaspidiseks muudatuste juhtimise protsessi parendamiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viis töö autor organisatsioonis läbi uuringu, mis põhines töös käsitletud teooriatest. Küsimustik koosnes neljast plokist: hinnang sisekliimale, hinnang kommunikatsioonile ja infoliikumisele, hinnang muudatustele ja demograafilised andmed. Demograafilised andmed olid esitatud nii, et oleks tagatud vastajate anonüümsus. Uuringu analüüsis selgusid enim tähelepanu vajavad valdkonnad. Vastajad on enim rahul sisekliimaga organisatsioonis. Hinnatakse keskmiselt kõrgemalt suhtlemist töökaaslastega, vastajate jaoks on tähtis lasteaia edu ning areng ja vastajatele väga meeldis oma töö. Suurimad probleemid tulid analüüsis välja infokanalite ja kommunikatsiooni kohta. Madala hinnangu said muudatuste kavandamine, sellekohase info jagamine, töötajate arvamuse kuulamine ja sellega arvestamine. Töötajad ei ole rahul tagasiside saamisega. Olulisema soovitusena võib välja tuua avatud suhtlemise. Töötajad on motiveeritumad ja rahulolevamad, kui nad teavad mis neid ees ootab. Hästi korraldatud infovahetus laseb töötajal ennast tunda kaasatuna, informeerituna ja motiveerituna. Ettepanek on mõelda tagasiside andmise peale. Isegi väike ja kiire tagasiside võib olla väga suure mõjujõuga. Autor on seisukohal, et lõputöö eesmärk on täidetud ning töö koostamise käigus leiti vastused püstitatud uurimisülesannetele.Nimetus Piiratud juurdepääs Konkurentsipositsiooni hindamine ettevõtte OÜ Türi Bel-Est näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Liinamäe, Stella-Ingrid; Tandru, DianaLõputöö eesmärk oli luua teoreetikute välja töötatud erinevate analüüsimeetodite abil ettevõtte analüüsimiseks vajalik teoreetiline raamistik, sõnastada konkurentsis-trateegia lähtekohad, analüüsida OÜ Türi Bel-Est arengut ning olukorda, mille tulemusel selgitada tulevased võimalused tegevuse efektiivsemaks muutmiseks, hin-nata ettevõtte konkurentsipositsiooni. Teooria osas selgus, et strateegia planeen-erimine on oluline osa organisatsioonis saavutamaks püsitatud tulemus. Ettevõtja ei tee strateegiat formaalselt, see on ettevõtte juhtide mõtetes. Juhi seatud eesmärgi ja tegevuskava teavitamine aitab ettevõtte töötajatel mõista plaanide saavutamise olu-lisust. Strateegia kavandamine aitab kaasa jätkusuutlikule arengule ja tuleviku parandamiseks. Erialasest kirjandusest võib leida erinevaid võimalusi kuidas ettevõtte konkurentsipositsiooni hinnata erinevate näitajate suhtes. Autori eesmärk oli analüüsida teooriate lähtekohti, erinevaid sise- ja väliskeskkonna tegureid. Läbi viidud analüüs ettevõttes aitas anda ülevaadet, milliste probleemide, riskide ja võimaluste ees ettevõte seisab. Lõputöö eesmärgiks oli hinnata põllumajandusmasinate, traktorite ja varuosade müügiga tegeleva ettevõtte OÜ Türi Bel-Est konkurentsipositsiooni ning välja selgitada parandamist vajavad tegurid ning luua eeldused ettevõtte arengukavas püsitatud eesmärkide täitmiseks. Ettevõtte tugevusteks on toodete parim kvaliteedi ja hinna suhe, lai kogemustepagas valdkonnas. Pikaajalise tegutsemisega ja täisteenuse (traktori ostmisest kuni tehnilise toeni) pakkumisega on saavutatud klientide seas usaldusväärsus ning positiivne kuvand. Nõrkusena tuli välja e-kaubanduse puudumine, seega võimalusena tuleks arendada turunduskanaleid ja sisse viia e-kaubandus. Ohtudena selgusid sobiva tööjõu vähenemine ning tööjõukulude tõus. Lõputöö tähtsus seisnes selles, et autor uuris võimalikult palju erinevate autorite strateegilise planeerimise teooriat, mille tulemusena selgus, strateegilise planeerimise olulisus ettevõttes. Uurimise tulemusena saab väita, et konkurentsipositsiooni hindamine ja analüüsimine on oluline. Varasemalt pole ettevõttes OÜ Türi Bel-Est sarnast analüüsi läbi viidud, seega puudus kindel ülevaade praegusest konkurentsipositsioonist ja arengust. Konkurentsianalüüsi tulemusena saab järeldada, et tegevusharu peetakse Eestis stabiilseks, sest ettevõtted toimivad sarnaste mudelite alusel, konkureeritakse brändipõhiselt ja konkurentsipositsiooni võib pidada võrdväärseks. Põllumajandusettevõttete jaoks on masinad ja seadmed hindamatu väärtusega, ostetakse kvaliteetseid tuntuid traktoribrände. Asenduskaup kümne aasta jooksul veel ei ohusta traktoreid. Autori hinnangul tuleks ettevõttes konkurentsipositsooni säilitamiseks, uute muudatuste sisseviimisel ning edasise tegevus planeerimisel hankida objektiivseid ja kvantitatiivseid andmeid konkureerivate ettevõtete kohta. SWOT-analüüsist selgus, et ettevõte nõrkus on spetsialiseeritud tööjõu puudumine. Aktiivsem turundus aitaks laiendada kliendibaasi, seega tuleks esimesel võimalusel sisse viia e-pood ning panustada rohkem ressursse turundusele. Ettevõte võiks kaaluda tootevaliku laienemise võimalust, näiteks täiendada tootevalikut kuivatikomplekside, väetiseteriminalide, käitluseadmete või uue traktoribrändi valikuga. Empiirilises osas läbi viidud analüüsi käigus kogutud informatsioon OÜ Türi Bel-Est konkurentide kohta annab kinnitust, et analüüside läbi viimine on oluline ettevõttes. Konkurentsipositsiooni on võimalik tõsta, kui suudetakse ettevõtet pidevalt tugevadada, arendada ja muuta. Lõputöö tulemusena saab järeldada, et ettevõtte OÜ Türi Bel-Est konkurentsipositsiooni hindamine on olnud edukas. Sellisel kujul ei ole ettevõttes konkurentsipositsiooni hindamist läbi viidud. Viies sisse lõputöö autori ettepanekud on võimalus ettevõttel Türi Bel-Est OÜ-l tõsta oma konkurentsivõimet ning maksimeerida kasumit.Nimetus Piiratud juurdepääs Lean meetodi juurutamine Rimi Eesti Food AS kauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sohranitš, Janely; Kirikal, HeveKäesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on olnud lean rakendamise mõju ning efektiivsus kolme kaupluse näitajate põhjal, analüüsides lean tegevusmõõdikuid ning olulisi võtmenäitajaid. Analüüsitud tulemuste põhjal anda ülevaade antud perioodi jooksul toimunud muudatustest kauplustes ning vastavalt tulemustele teha parendusettepanekuid. Töö teoreetilises osas andis autor ülevaate lean teoreetilisest käsitlusest, milles kirjeldas lean filosoofiat ja põhimõtteid, kirjeldas kuidas sai lean alguse ning kuidas see on mõjutanud tootlikkust. Samuti tõi autor välja käsitöönduslikku, masstootmise ja lean tootmise võrdluse töötajate, töövahendite, puuduste, tootevaliku, organisatsiooni ning nende eesmärkide näol, millest tuli selgelt välja, et lean tootmise eesmärgiks on olla täiuslik. Järgnevas alapeatükis tõi autor välja lean juhtimise rakendamise, tööriistad ning tehnikad. Antud alapeatüki alt võib tuua välja olulise illustratsiooni, House of Lean, ehk siis ühed olulisemad lean tööriistad on pandud majakujulisele joonisele (Joonis 1). Esimese peatüki viimases alapeatükis on välja toodud lean puudused ning kriitika. Teises peatükis toodi välja empiirilise uuringu eesmärk ja metoodika ning kirjeldati ettevõtet. Kolmandas peatükis kirjeldatakse lean meetodi juurutamist Rimi Eesti Food AS kauplustes, analüüsitakse tulemusi vastavalt andmetele ja tulemuste põhjal tehakse järeldused ning ettepanekud. Analüüsid andsid ülevaate 11 kuu kohta ehk siis millised muutused on toimunud alates 2019. aasta aprillist kuni 2020. veebruarini. Antud tulemused andsid ülevaate lean juurutamise mõjust kaubarullikute arvule laos, riiuliaukude arvu, negatiivsete saldode ridade arvust, 6S auditi tulemustest ning töötajate poolt tehtud parendusettepanekute arvust. Samuti analüüsis käesoleva lõputöö autor müügi tulemusi eesmärgist, muude kaupluste kulude tulemust eesmärgist kui ka laopäevade arvu kolme kaupluse lõikes. Erinevate tegevusmõõdikutega tegelemine ning protsesside pidev parendamine aitab kaasa mitmetele olulistele võtmenäitajatele. Erinevate eesmärkide täitmine ja ületamine sõltub erinevatest teguritest, kuid väga palju saavad kaupluse töötajad ise ära teha. Tööaega ei tohiks kulutada ebaproduktiivsetele tegevustele, seega on oluline roll ka protsessides, näiteks tööpäeva õige planeerimine, et kõik vajalikud toimingud saaksid tehtud. Kui tundub, et mõni tööprotsess ei toimi, tuleks see üle vaadata, sest pidev parendamine toob tulemusi. Selleks, et leani juurutamine toimiks, peab lean kasulikkust mõistma kogu kaupluse meeskond. Seega on oluline, et kõik töötajad saaksid koolitustel osaleda ning samuti tõi töö autor välja ettepaneku, et töötajatele võiks teha korduskoolitusi korra aasta jooksul, et kinnistada lean põhimõtteid. Väga oluline roll on 6S audititel, mis toovad välja kaupluse kitsaskohad ning millele peaks rohkem rõhku panema. Hea töökeskkonnaga kaasnev kasu seisneb erinevate raiskamiste elimineerimisel. Kokkuvõtteks on lean mõtteviisi eesmärgiks luua ettevõttes sellised tingimused tänu millele suureneb efektiivsus, vähenevad kulud, paraneb kvaliteet ning suureneb kliendi rahulolu. Lean juurutamist soodustab järjepidevus ja pidev mõõtmine. Mõõtmine on esimeseks sammuks kontrolli, parendamise ning jätkusuutlikkuse suunas.Nimetus Piiratud juurdepääs Multikultuurse meeskonna juhtimine Päästeametis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Matrossov, Aleksander; Vahula, TriinMultikultuur ja sellega seonduvad teemad on veel lõpuni uurimata. Valdkond on veel noor ja uuringuid on tehtud vähe. Inimesed ei saa aru, mis multikultuur tähendab ja ei oska hinnata, kas nad on ise multikultuursed. Sellest ei räägita palju, kuid see teema on väga aktuaalne ja vajaks suuremat tähelepanu. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada ja analüüsida multikultuursete meeskondade koostöö toimimist Päästeametis. Tuginedes teooriale anda ülevaade ja analüüsida võõrkeele rolle Siseministeeriumi haldusalas. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks oli valimisse kaasatud Päästeameti suuremate koosseisuga päästemeeskonnade meeskonnavanemad ja rühmapealikud. Uuringus on seletatud mis on multikultuursus, ja kuidas sellises meeskonnas kõige paremini hakkama saada. Uuringus selgub, millised aspektid soodustavad liitumist ja koostööd multi meeskonnas. Samuti näitab uuring võõrkeelte rolli tähtsust. Lõputöö eesmärgi püstitatud ülesanded said täidetud. Koostatud teoreetilisele osale järgnes ankeetküsitlus. Saadud andmed koguti veebikeskkonnas, seejärel vastused koondati tabelisse, analüüsiti ja koostati lõpptulemused. Analüüsi tulemustest selgus, et paljud vastamisega seotud inimesed on suuremal või vähemal määral multikultuursed. Paljud on ka multikultuursed ise teadmata. Uuringu tulemustest võib järeldada, et inimesed liigitavad ennast multikultuuri alla pigem siis, kui on seotud rohkem teise kultuuriga. Vastajad ei ole teadlikud, et keele valdamine, toiduainete tarbimine, riiete kandmine, tähtpäevade tähistamine ja veel paljud teised aspektid, kõik need teevad meid multikultuurseteks. Valdav osa vastajates olid seda meelt, et nad ikkagi pigem on multikultuursed inimesed. Uuringu käigus selgus asjaolu, et ainult üksikud vastajad ei liigita ennast multikultuurseteks, kuigi teooriast tulenevalt nad on seda isegi seda teadmata. Kohanemisel on alati hea, kui keegi on toeks. Enamus vastanutest olid toeks uutele meeskonna liikmetele. Meeskonnajuhid võtavad oma tööd tõsiselt ning aitavad uusi töötajaid töökeskkonda sulandumisel. Nende tulemuste järgi võib öelda, et meeskonnajuhid on kohusetundlikud ning suhtuvad oma ametisse kogu austusega. Meeskonnajuhtimisel on väga tähtis, et uus liige saaks kiiresti meeskonna tervikuks. Tulemustest selgus, et kui uut meeskonna liiget ei võeta väga kiiresti omaks, siis tekivad lahkarvamused nii rahvuslikul kui inimlikkusel baasil. Meeskonnad on sõbralikud. Kõik liikmed seisavad teineteise eest ja nende koostöö sujub hästi. Kõik need inimesed teevad tööd ühise eesmärgi nimel ning siinkohal ei mängi rolli ei rahvus ega meeskonnasiseselt tekkinud lahkarvamused. Keelte oskuste ja vajaduste küsitluse käigus selgus et, nii meeskonnajuhid kui ka meeskonnaliikmed valdavad peamiselt mitut keelt. Keelte oskus ja selle kasutamine on olnud abiks nii sündmuste lahendamisel kui ka meeskonnas suhtlemisel. Kindlalt on näha, et paljud vastajad ei valda võõrkeelt suhtlustasemel ja mingil määral võib see olla takistuseks olukordade lahendamisel. Meeskonnajuhid ja rühmapealikud on Päästesüsteemis ametnikud. Valdav osa respondentidest olid kindlad, et nende ametipost nõuab keelte teadmisi. Üldise ettepanekuna ja soovitusena võib välja tuua Päästeameti juhtkonnale koolituste tegemine. Asutusel on kool, kus saab sisse viia keeletunnid suhtlemise tõhusamaks muutmiseks. Samuti tuleks kasuks sotsiaalsed loengud või seminarid, kus räägitakse rohkem inimeste omavahelisest suhetest, suhtlemisest, koostööst ja sotsialiseerumisest.Nimetus Piiratud juurdepääs Muudatuste juhtimine Pärnu sotsiaalkeskuse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lemmergas, Ave; Transtok, VirveMuutused ja muudatused on osa meie igapäevaelust ning neid toimub pidevalt. Lõputöö läbivaks probleemiks on kahe Pärnu linna hallatava asutuse liitmisprotsess 2017 aastal ja sellega kaasnenud muudatusprotsessi juhtimine. Pärnu erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskuse ja Eakate avahoolduskeskuse liitmise tulemusel tekkis praegu töötav asutus Pärnu Sotsiaalkeskus, selle liitmise tulemusel sai sellest asutusest Pärnu linna kõige suurem sotsiaalteenuseid pakkuv asutus. Liitmisprotsess tõi endaga kaasa struktuurilise muudatuse, mille tagajärjel tuli asutuste tööd ümber korraldada selliselt, et see hakkaks toimima ühtse suure Sotsiaalkeskusena. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada organisatsioonis muudatuste elluviimise teoreetilisi võimalusi ja läbi viia empiiriline uuring. Töö teoreetilises osas on välja toodud erinevad organisatsioonisiseste muudatuste liigid, neid on võrreldud ning välja on toodud erinevate teoreetikute seisukohti, kõige laiemalt levinud on muudatuste jagamine planeerimata ja planeeritud muudatusteks. Teoreetilises osas on välja toodud ka muudatuste läbiviimiseks vajalikud protsessid, mille kirjeldamiseks on kasutatud erinevate autorite teooriaid. Teooriale tuginedes sai autor aru, et muutuse edukaks läbiviimiseks on seda vaja teadlikult juhtida, samuti peab kaasatud olema motiveeritud meeskond. Välja on toodud ka töötajate vastuseisu põhjused ja nende ületamise viisid. Vastuseisu põhjused võivad olla nii organisatsiooni poolt tekitatud kui ka indiviidist tulenevad, mõlemal juhul on oluline hoida töötajaid kursis muudatuste käiguga ja igal hetkel jagada informatsiooni. Empiiriline uuring viidi läbi Pärnu Sotsiaalkeskuses, uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud uuringumeetodit. Kvantitatiivse meetodina kasutati Survey meetodil põhinevat ankeetküsimustiku, mis tähendab, et kvantitatiivne uurimismeetod võib vähesel määral sisaldada ka kvalitatiivseid elemente. Ankeetküsimustikus oli kvalitatiivseteks elementideks 4 avatud küsimust, ülejäänud küsimustele said vastajad hinnangu anda Likerti skaala järgi. Kvalitatiivse uuringumeetodina kasutati poolstruktureeritud intervjuud, mis viidi läbi pärast ankeetküsimustike analüüsimist Pärnu Sotsiaalkeskuse juhatajaga. Valimi moodustasid töötajad, kes töötasid Sotsiaalkeskusele eelnenud kahes asutuses ja töötavad ka praegu Sotsiaalkeskuses, selliseid töötajaid oli kokku 40. Küsitlusele palusin vastata kõigil neil töötajatel, lõpuks vastas küsitlusele 38 töötajat. Ankeetküsimustike analüüsist selgus, et töötajad ei olnud rahulolevad muudatuse protsessiga ning nende arvates peab töötajaid muudatustesse rohkem kaasama. Analüüsist selgus ka see, et töötajad ei tundnud muudatuse ajal kolleegide tuge, selle parendamiseks peaks esmalt muutuma töötajate mõtteviisid ja siis alles on võimalik, et töötajad hakkavad teineteist rohkem toetama. Uuringu tulemustest selgus ka see, et töötajate jaoks ei olnud muudatuse käigus info kättesaadav, seda saab parandada rohkema suhtlemisega töötajate ja juhi vahel. Poolstruktureeritud intervjuust selgus, et asutuse juhataja andis omalt poolt kõik, et ta töötajad oleksid informeeritud. Ankeetküsimustiku ja intervjuu tulemustest lähtuvalt leiab töö autor, et muudatus oli kõigile keeruline, kuid aja möödudes tunnetatakse, et muudatus ei olnud mitte ainult negatiivne, vaid sellest on kogu kollektiivile kasu ka olnud. Autori järeldused ja ettepanekud on edastatud asutuse juhatajale, kes vajadusel tutvustab neid Pärnu linnavalitsusele, soovitusega parandada järgnevaid muudatus-protsesse.Nimetus Avatud juurdepääs Paindliku töökorralduse rakendamine kontoritöötajatele Kaubamaja Aktsiaseltsis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Salujärv, Sigrid; Vään, RiinaLähtudes sellest, et maailm on pidevas arengus on ka töötajate vajadused ning arusaam paindlikkust töökorralduses üha enam muutunud. Töötajad on hakanud mõistma, et neil on rohkem võimalusi küsida endale sobivat tööaega või tööasukohta. Pealegi toimub täna suurem osa kontoritöötajate igapäeva tööst telekommunikatsioonikanalite vahendusel, piisab ainult interneti ühendusest ja valikest arvutiprogrammides ning töö saab tehtud sõltumata asukohast. Paindlikke töövorme rakendatakse töötajatele erinevatel põhjustel, eeskätt lähtuvalt töö iseloomust või vanemlikest kohustustest. Laiemalt vaadeldes on võimalik juhtidel läbi paindliku töökorralduse hoida ettevõttes häid töötajaid, mille abil säilib asutuse maine ja on võimalik seeläbi tööjõu kasutamist paremini planeerida. Takistavateks teguriteks paindliku töökorralduse rakendamisel on töö iseloom või seadusandluse jäikus. Lõputöö teoreetilise osa koostamisel võeti aluseks erinevate teoreetikute määratlusi ja seadusandlust paindlikkest töövormidest. Läbi selle selgus, et paindlik töökorraldus on aastate jooksul kõvasti arenenud ja 25.mail 2017.aastal allkirjastati Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Tööandjate Keskliidu poolt „Kaugtöö kokkuleppe“. Täna on töötajate jaoks hästi oluline aja– ja asukohapaindlikkus ja sellest tulenvalt on ka eelistatuim töövorm kaugtöö. Esimese empiirilise ülesandena selgitati personalidirektori kaudu ettevõttes kasutatavaid paindlikke töövorme ning nende mõjust. Teise empiirilise ülesandena esitas autor ankeetküsitluse Connect.ee keskkonnas kontoritöötajatele, mis puudutas aja– ja asukohapaindlikkust ning hinnanguid nende paindlikke töövormide rakendamisest. Lisaks andis töö autor töötajatele võimaluse avaldada oma arvamust ning teha ettepanekuid töökorralduse muutmiseks. Tulemuste esitamisel ning analüüsimisel oli eesmärgiks leida parimaid viise paindliku töökorralduse edasiarendamiseks. Autori läbiviidud uuringu tulemustest selgus, et aja– ja asukohapaindlikkust rakendamine kontoritöötajatele tulenes pigem juhtide otsusest. Organisatsioonis pole seni kasutust leidnud renditöö ja vähesel määral on kasutusel lepinguline ja funktsionaalne paindlikkus. Paindlikke töövorme rakendatakse erinevatel põhjustel, eeskätt lähtuvalt töö iseloomust või vanemlikest kohustustest. Kuid põhjustena toodi välja ka õpingud, koolitused, isiklik elukorraldus, treeningud või tervis. Kontoritöötajad leidsid, et olenemata sellest, kas neil on õigus teha otsuseid oma paindlikku töökorralduse suhtes, on nad tegelikult organisatsioonis töötamisega rahul. Vastajad, kellel tööülesandeid on võimalik täita elektrooniliste vahendite abil, leiavad et nemad võiksid kasutada kaugtöövormi. Tänu kaugtööle on muutunud töötajad iseseisvamaks. Lisaks oskavad nad oma aega paremini planeerida ja säästa. Empiirilises uuringus osalejad tõid välja, et aja- ja asukohapaindlikkuse abil on nende stressi tase langenud. Olulisena tuli välja ka see, et töökorraldus vastajate praegusel ametikohal sobis hästi töötajate isikliku elu korraldusega. Lõputöö eesmärk täideti ja selgitati välja Kaubamaja AS paindliku töökorralduse rakendamise meetmeid ning nende arendamise võimalusi. Rakendusliku tööna on tehtud järeldusi ja antud soovitusi sihtgrupi lõikes ettevõtte personalidirektorile, et muuta kontoritöötajate töökorraldust tulevikus senisest paindlikumaks. Empiiriline uuring koos lõpptulemustega edastatakse 2020.veebruaris Kaubamaja AS ettevõtte personalidirektorile võrdlemaks seda varasemalt esitatud vaheuuringu tulemustega, et leida sobivam lahendus kõigile osapooltele.Nimetus Piiratud juurdepääs Personali arendamise võimalused ettevõttes Telia Eesti AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ilusk, Janet; Kirikal, HeveLõputöö nimega „Personali arendamise meetodid Telia Eesti AS näitel“ eesmärk on selgitada välja parimad personali arendamise meetodid ettevõtetele, eriti Telia Eesti AS-ile. Empiirilise uuringu abil uuriti personali arendamisel kasutatavaid meetodeid ja selgitati välja võimalused selle parendamiseks. Empiiriline uuring koosneb 24 küsimusest koos valikvastustega ja skaalapõhiste vastustega. Uuriti ainult klientidega otseses kontaktis olevaid töötajaid. Telia Eesti AS 457 töötajast 66 osales uuringus. Neist 40 olid naised ja 26 mehed. Lõputöö koosneb viiest peatükist, millest igaüks käsitleb personali arendamise erinevaid aspekte. 1. peatükk on sissejuhatav ja kirjeldab lõputöö eesmärki ja seda, millest see koosneb. 2. peatükis määratletakse personali arendamise teoreetilised aspektid ja see on jagatud neljaks osaks. 1. osa keskendub sellele, miks see on vajalik. 2. osas käsitletakse personali arendamise vajalikkuse hindamist. 3. osas uuritakse personali arendamise meetodeid. 4. osa keskendub sellele, miks seda tuleks kasutada ja mis võib takistada personali arendamise meetodite kasutamist. 3. peatükis selgitatakse kasutatud empiirilise uuringu metoodikat. 4. peatükk illustreerib empiirilise uuringu tulemusi. Lõputöö kõik osad on kokku võetud 5. peatükis.Nimetus Avatud juurdepääs Riskide vähendamise võimalused Kohtla-Järve Gümnaasiumi kehalise kasvatuse tundides(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Laudma, Tanel; Nõuakas, KatiTöö kirjutamise ajend tulenes asjaolust, et laste kehaline aktiivsus on madal ning seetõttu on suurenenud just kehalise kasvatuse tundide tähtsus noorte arengus. kuna noored liiguvad vähe, kaasnevad sellega mitmed erinevad riskid. Lõputöö eesmärk on hinnata Kohtla-Järve Gümnaasiumi kehalise kasvatuse tundide võimalikke riske ning neist tulenevalt koostada koolile parendusettepanekud. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: koostada teoreetilistele allikatele tuginedes ülevaade riskide hindamisest ja riskide analüüsimisest; selgitada välja ohutegurid ja ohtude vähendamise meetmed; kavandada ja kirjeldada empiirilise uuringu metoodika; teostada Kohtla-Järve Gümnaasiumi kehalise kasvatuse tundide analüüs ja hinnata võimalikke riske; koostada koolile parendusettepanekud riskide vähendamiseks. Kohtla-Järve Gümnaasium on vähem kui paar aastat vana riigigümnaasium, mis asub Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas, kus töötavad erinevad ainespetsialistid ning õpilased, kes soovivad saada parimat haridust. Koolis on mitmeid erinevaid õppesuundi, nagu näiteks meditsiin, ajakirjandus- ja meedia ning etenduskunstide suund. Analüüsiosas kaardistati viis erinevat õppekeskkonda, milleks olid kunstmuruga jalgpalliväljak, väline korvpalliväljak, spordisaal, sisejõusaal ning terviserada. Samuti hindas autor läbi riskimaatriksite riske ning tõi välja erinevad riski vähendamise meetmed ja parendusettepanekud koolile. Mõned riskid esinevad korduvalt, sõltumata õppekeskkonnast, kuid kõiki riske on võimalik hallata või vähendada. Soovitused Kohtla-Järve Gümnaasiumile riskide vähendamiseks on mitmesuguseid, nagu näiteks vähendada õpilaste liigset koormamist erinevate õppeainete puhul, mis vähendaks ühtlasi õpilaste ülekoormamist ning suurendaks nende heaolu. Sellest tulenevalt saab kool omalt poolt tunnid ülesse ehitada nii, et õpilastel oleks kehalise kasvatuse tunnis motivatsioon suurem, näiteks kehalise kasvatuse tunni asetus tunniplaanis võiks olla õpilase jaoks toetav. Õpilaste ja nende vanemate teavitamine, et kooli kehalise kasvatuse tunnid toimuvad alati koolist väljaspool. Lisaks korraldada infoloenguid, mis annavad parema ja laiema ülevaate õpilastele, mida kujutab endast koolimajast väljaspool toimuvad tunnid ning selgitada liikluseeskirjade jälgimise tähtsust. Samuti saab kool kehalise kasvatuse tunni läbiviija saata erinevatele koolitustele, mille eesmärk on näiteks kinnistada esmaabi andmise oskust, kui tunnis peaks õpilastega juhtuma õnnetus.Nimetus Piiratud juurdepääs Starteegilise jätkusuutlikkuse hindamine tasakaalus tulemuskaardi meetodil Tineke OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Randväli, Madleen; Freienthal, HeliLõputöö eesmärk oli tasakaalus tulemuskaardi meetodil hinnata OÜ Tineke strateegilist jätkusuutlikkust. Teema aktuaalsus seisnes selles, et tänapäeva turumajanduses peavad ettevõtted jätkusuutlikkuse tagamiseks kasutama strateegilist juhtimist, mis tähendab seda, et organisatsioonid ei saa lähtuda vaid finantstulemustest, vaid peavad tähelepanu pöörama ka mittefinantsilistele aspektidele. Teoreetilises osas kirjeldati asjakohaste allikate põhjal, mida kujutab endast üldse strateegiline juhtimine, kuidas ettevõte peaks selle välja töötama, kuidas kontrollida ja kuidas hinnata ning millised on organisatsiooni konkurentsistrateegia võimalused. Jätkusuutlikkuse hindamiseks tuuakse välja tasakaalus tulemuskaardi, kui juhtimissüsteemi põhimõtted ja meetodid, mille abil on võimalik hinnata ettevõtte finants,-kliendi,-sisemisi- ja arenguperspektiivi. Teooriast selgus, et olla jätkusuutlik peab olema ettevõtte strateegia paika pandud. Milline on ettevõtte visioon, missioon ja strateegia. Kõigepealt tuleks juhtkonnal enda jaoks need lahti mõtestada. Seejärel tuleks paika panna lühi- ja pikaajalised eesmärgid, mis aitavad olla õigel kursil ettevõtte juhtimisel. Samuti tuleks ettevõttel valida ena jaoks sobilik äritasandi strateegia, mis annab konkurentsieelise. Kui eesmärgid on paika saanud, tuleb nende eesmärkide jaoks valida sobivad mõõdikud, millega oleks võimalik neid eesmärke hinnata. Sobivad mõõdikud aitavad ettevõttel hinnata strateegilisi eesmärke. Tasakaalus tulemuskaardi puhul on hea see, et kui organisatsioon saab aru, et need ei ole sobivad mõõdikud, siis on võimalik need lihtsalt asendada sobivamate mõõdikutega, ilma et peaks hakkama tervet juhtimissüsteemi ümber arendama. Finantsperspektiivi hindamisest selgus, et OÜ Tineke jätkusuutlikust võib pidada heaks. Kuigi ettevõtte rentaablusnäitajad on alates 2018. aastast negatiivsed olnud, siis alates 2019. aastast on rentaablusnäitaja paremuse poole liikunud, mis tähendab seda, et ettevõttel on eelmiste perioodide jaotamata kasumit, millega kahjumit katta. Samuti võib üldist maksevõimet pidada heaks, kuna suudetakse olemasolevad kohustised katta likviidsete varadega. Problemaatilisemaks kohaks võiks OÜ Tineke puhul pidada seda, et deebitoride maksetähtajad on liiga pikad ning kreeditoridele liiga lühikesed, mis omakorda tähendab seda, et olemasolevaid võlgnevusi ei kaeta ära nõuete arvelt ning see võib pikemas perspektiivis mõjutada jätkusuutlikkust. Ettevõtte peaks jälgima (alajaotuses 1.2.3) välja toodus suhtarve, et hinnata ettevõtte maksevõimet, efektiivsust ja rentaablust. Nende suhtarvude jälgimine aitab ettevõttel tagada finantsedukust. OÜ Tineke kliendiperspektiivi hindamisest selgus, et klientide üldine rahulolu on väga hea ning teenust peetakse kasulikuks, usaldusväärseks ning kvaliteetseks. Soovituslik oleks suuremat tähelepanu pöörata OÜ Tineke poolt pakutavatele probleemide lahendamisele ning sujuvama koostöö tagamise. Autori arvates peaks OÜ Tineke jälgima autori poolt välja toodud strateegiliste eesmärkide mõõdikuid (vt Tabel 10, lk 36). Nende mõõdikute jälgimiseks tuleks järjepidevalt kasutada kliendirahulolu küsitlust, et vajadusel välja selgitada, mis teeb kliente rahulolematuteks. Milliseid täiendkoolitusi töötajatele pakkuda, et tagada kliendi rahulolu. Samuti tuleks tegeleda uute klientide leidmisega, lisaks olemasolevate klientide hoidmisele kuna see suurendaks müügitulu ning tagab omakorda parema finantsedukuse. Sisemiste äriprotsesside hindamisest selgus, OÜ Tineke senine töökorraldus toimib hästi ning olemasolevate klientide vajadused on rahuldatud. Teenuse osutamine toimub õigeaegselt ning klientidel on võimalik vajadusel alati tagasisidet anda. Töötajate vahel toimub pidev suhtlus, selleks et toimiks kiire infovahetus. Samas soovitaks autor OÜ Tineke tegeleda turundamisega, et lisaks olemasolevatele klientidele, leida uusi kliente. Uute klientide leidmiseks peaks olema atraktiivsem, mis tähendab seda, et teenuse pakkumine peaks toimuma mugavamalt, kasutades näiteks digitaalset arhiveerimissüsteemi. kes tagaksid finantsedukuse, mille tulemusena oleksid omanikud rahulolevamad. Kliendibaasi suurendamiseks tuleks paika panna strateegia reklaamide ja pakkumiste osas. samuti tuleks tegeleda töötajate koolitamisega, et pakkuda sihtkliendile tema vajadustest lähtuvat raamatupidamisteenust. OÜ Tineke õppimise ja arengu perspektiivi võib pidada heaks. Sujuva koostöö saavutamiseks toimub pidav omavaheline suhtlus. Dokumentide edastamine toimub teineteisega kohtumisel või e-maili teel. Tööd teostatakse eelnevalt kokkulepitule ning probleemide tekkimisel abistatakse teineteist. Töötajad hindasid OÜ Tineke koostööd kollektiivis väga oluliseks, sest see mõjutab otseselt töömotivatsiooni. Autor soovitab OÜ Tineke jälgida (vt Tabel 12, lk 41) strateegilistele eesmärkidele sobivaid mõõdikuid. Nende mõõdikute eesmärkide saavutamiseks tuleks OÜ Tineke juhtkonnal teha vähemalt kord aastas koosolekuid, kus oleks võimalik hinnata töötajate pädevust. Vastavalt nendele hinnangutele saaks kokku panna koolitusplaani, millega pannakse paika ettevõtte sisesed/välised täiendkoolitused. OÜ Tineke konkurentsistrateegia uurimistulemustest selgus, et oleks soovituslik kasutada kululiidri strateegiat. Kululiidri strateegia rakendamine annaks ettevõttele konkurentsieelise madalamate kuludega võrreldes konkurentidega. OÜ Tineke peamisteks eesmärkideks on olla turuosas jätkusuutlik, pakkuda kvaliteetset teenust, pakkuda töötajatele rahulolu ning laiendada oma kliendibaasi. Turuosa jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks ettevõttel oma kulutused võimalikult madalad hoida. Saades oma kulutused võimalikult madalaks on võimalus OÜ Tineke pakkuda potentsiaalsetele klientidele madalamat hinda võrreldes konkurentidega. Töötajate rahulolu saavutamiseks tuleks neid koolitada ning suurendades kliendibaasi on neil võimalik enesearendusele. Tähelepanu peaks pöörama tehnoloogia poolt pakutavatele arendustele, millega oleks võimalik aega kokku hoida, samas ei kannataks tänu sellele töö kvaliteet. Autori hinnangul on BSC kasutamine ettevõtte jätkusuutlikkuse hindamiseks hea võimalus, kuna lisaks finantsidele on võimalik sellega ka mõõta mittefinantsilisi tegureid. Kuid kindlasti peaks arvestama sellega, et iga mõõtmis ja juhtimissüsteemi kasutuselevõtmine eeldab seda, et seda tuleb täiendada vastavalt organisatsiooni strateegiast. BSC saab kasutada kõiges, mida on võimalik mõõta ning selle esialgne raamistik (finantsi-, kliendi-, sisemise äriprotsessi ja õppimise äriprotsessi perspektiiv) on suurepärane võimalus oma organisatsiooni jaoks luua mõõtmissüsteem, kuna mõõdikuid saab valida vastavalt ettevõtte vajadustele. Tasakaalus tulemuskaardi oluliseks eeliseks võib pidada seda, et võimalus on esitada lühikesi aruandeid ning vältida seda, et üks eesmärk oleks teise arvelt saavutatud. Lõputöö autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud. Strateegilise jätkusuutlikkuse tagamiseks on hea kasutada tasakaalus tulemuskaarti, kuna sellega saab juhtkond selgema pildi juhtimisstruktuurist ning kasutades sobivaid mõõdikuid on võimalik parendada majandustulemusi. Kui valitud mõõdikud ei too paremaid tulemusi, siis on neid võimalik alati ümber mõtestada ja valida sobilikumad. Kindlasti peaks arvestama sellega, et BSC kasutusele võtmine ja juurutamine on aeganõudev ning selle juurutamisesse peaks kaasama rohkem inimesi (nt omavaldkonna spetsialiste), et saavutada tulemuslikkust. Juhtimissüsteemi loomisel on suuresti abiks see, kui on paigas pikaajaline strateegia.Nimetus Avatud juurdepääs Töötajate motiveerimine ja töörahulolu aktsiaseltsis Skinest Technology(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rassolov, Daniel; Vahero, EdaOrganisatsiooni tähtsaimaks varaks on inimene, kelle töökvaliteet sõltub aga paljuski motiveeritusest ja rahulolust ümbritsevas keskkonnas. Motiveeritud inimeseks peetakse üldiselt sellist inimest, kes saab töös pidevalt häid tulemusi ning näitab töötades üles energiat ning entusiasmi. Motiveertitud töötaja on sageli valmis töökaaslastega vaeva nägema, et saada üle organisatoorsetest probleemidest ning takistustest, sageli tahab ta võtta või on nõus võtma rohkem vastutust. Ilmselgelt suudavad paremaid tulemusi saavutada need organisatsiooni, kes suudavad oma töötajaid motiveerida. (Brooks, 2008, lk 64). Traditsioonilistes juhtimisteooriates tegeldi majandusliku efektiivsuse, kasumi ja töötingimuste aspektidega, kuid inimene kui töö tegija, tema käitumine organisatsioonis ja selle seos organisatsiooni tegevustega jäi tagaplaanile. Tänapäeva juhtimisteooriates pööratakse oluliselt suuremat tähelepanu töötajate motiveerimisele, mõjutamisele ja eestvedamisele ning väärtustatakse suhtlemist ja koostööd. (Virovere, Alas, Liigand, 2008, lk 59). Käesoleva lõputöö teema valik on autori huvist lähtuv ning ajendatud uuritava ettevõtte motivatsioonisüsteemist, mis on loodud, kuid mille toimimise kohta tagasisidet pole ammu kogutud. Teema on aktuaalne, kuna motiveerituse ja rahulolu taset iseloomustavad selgelt tööjõu voolavus ja töölt puudumine, mis tööjõupuuduse tingimustes on ettevõtte toimimise võtmetegurid Käesoleva lõputöö eesmärk on uurida erinevatele allikatele tuginedes motivatsiooni, töörahulolu ja töörahulolu mõjutavaid tegureid ning analüüsida Skinest Technology AS töötajate töörahulolu, et leida võimalikud parendusvaldkonnad. Eesmärgi saavutamiseks püsitati järgnevad ülesanded: 1) välja selgitada erinevate allikate põhjal motivatsiooni ja töörahulolu olemust ning anda ülevaade vastavatest teooriatest; 2) koostada küsitlus uuritava ettevõtte töötajate motivatsiooni ja töörahulolu mõõtmiseks ning viia läbi töötajate töörahulolu ja motivatsiooni uuring; 3) analüüsida uuringu tulemusi ja tuua välja võimalikud parendusvaldkonnad. Käesolev lõputöö koosneb kahest osast – teoreetilisest ning empiirilisest. Töö teoreetilises osas annab autor ülevaade töörahulolu ja motivatsiooni olemusest ning nende mõõtmise meetoditest. Samuti käsitletakse töörahulolu ja motivatsiooni teooriaid. Töö empiirilises osas annab autor ülevaade uurimismeetodist ja uuringu tulemustest. Uuringu tulemustest lähtuvalt on töö lõpus välja toodud parendusettepanekud.Nimetus Piiratud juurdepääs Töötajate seotus tööga jaekaubandusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Martsepp, Mariliis; Kirikal, HevePüsiv, initsiatiivi näitav ja pühendunud inimressurss on igale organisatsioonile hindamatu väärtus. Kontekstis, kus töötajatel on võimalus igal ajahetkel uut tööd otsida ja leida, peaks väärtuslike töötajate hoidmine olema tööandja jaoks üks suuremaid tähelepanupunkte. Tööjõu ülemäärane liikuvus ja uute inimeste koolitamine on kulukas ning selle asemel, et pidevalt ressurssi uute töötajate kaasamisele kulutada, oleks otstarbekas koolitada organisatsiooni esma-, kesk- ja tipptaseme juhte, et saavutada töötajate seotus ning seeläbi paremad töötulemused ja -tingimused. Töömotivatsiooni ja töörahulolu teema on olnud populaarne uurimisobjekt läbi aastate ning on ka edaspidi, sest töötajate pühendumuse taha peitub suures osas just motivatsioon ja rahulolu. Pühendunud töötaja tähendab ettevõttele väärtuslikku töötajat, kes teeb tööd ettevõtte tegevusnäitajate parendamiseks. Uuemate väljaannete põhjal on töötaja motiveerimine aga väga väike osa paremate töötulemuste saavutamiseks. Mida suurem on töötaja seotuse tase, seda keerulisem on inimesel väliskeskkonna tegurite mõjul töömotivatsiooni kaotada. Teisisõnu, hoolimata ebasoodsatest asjaoludest nagu näiteks piiratud ressursid, seadmete rikked, ajaline surve, jääb tööga väga seotud töötaja endiselt motiveerituks. (Marciano, 2010, lk 40) Lõputöö aktuaalsus väljendub hiljutiste tööjõu-uuringute põhjal tehtavatest võimalikest järeldustest. 2019. aasta jaanuari lõpus ilmunud CV Keskuse ja Palgainfo Agentuuri uuringust selgus, et uutele tööpakkumistele on avatud 75 protsenti töötajatest. (Neljast eestlasest kolm..., 2019) Kolm neljandikku tööjõust on väga suur hulk inimesi, kes ei ole mingil põhjusel täielikult rahul oma töökohaga, kes on valmis parema pakkumise saamisel kohe tööd vahetama. Sellist olukorda kirjeldab töötajate vähene tööga seotuse tunne. Lõputöö eesmärk on välja selgitada töötajate seotus tööga jaekaubandusettevõttes parimate praktikate rakendamiseks töötajate tööga seotuse suurendamisel. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised uurimisülesanded: • välja selgitada teoreetilistele lähtekohtadele tuginedes töötajate tööga seotuse tunnused ja seotuse saavutamise võimalused; • koostada metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks; • kaardistada töötajate seotus tööga jaekaubandusettevõttes ning analüüsida saadud tulemusi; • tulemuste põhjal teha järeldusi ja esitada ettepanekud jaekaubandusettevõtte juhtkonnale parimate praktikate rakendamiseks töötajate tööga seotuse suurendamisel. Lõputöö teoreetiline osa on jaotatud kolmeks suuremaks alapeatükiks, millest esimene keskendub seotuse defineerimisele, töötajate seotuse mõõtmisele, pühendumuseta töötajate määratlemisele ning seotuse mõjudele. Teine alapeatükk selgitab empiirilise uuringu metoodikat ja valimit ning kolmas annab ülevaate uuringu tulemustest jaekaubandusettevõttes. Analüüsi läbiviimiseks on kasutatud autori tõlgitud UWES-17 ning Gallup Q12 küsimustikke, mis baseeruvad seotuse komponendile: tarmukusele, pühendumusele, haaratusele ning tööressurssidele. Andmeid koguti ankeetküsimustiku abil. Peamised autorid, kelle raamatutele ja artiklitele töös viidatakse, on Bekker, Bridger, Dickson, Gleeson, Kahn, Leiter, Marciano, Nelson, Schaufeli, Smythe. Kõik autorid on välja andnud mitmeid publikatsioone tööga seotuse teemal, autoritelt võib leida laias laastus ühtivaid seisukohti kui ka teineteisest väga erinevaid lähenemisi.Nimetus Avatud juurdepääs Uue põlvkonna töötajate motiveerimine MHE OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Parovart, Sander; Transtok, VirveArvatavasti iga ettevõte eesmärgiks on omada võimalikult head, tootliku tööjõudu, kes aitaksid ettevõttel areneda ning saavutada oma eesmärke. Selleks, et selline tööjõud oleks on vaja ettevõte juhatusel end kurssi viia sellega, kuidas õigesti töötajaid motiveerida. Antud lõputöös käsitleti mitut klassikalist ning kaasaegset motivatsiooniteooriat, mis aitavad luua arusaama sellest, kuidas on ajas muutunud inimeste vajadused ning kuidas see mõjutab motivatsiooni. Samuti on töös käsitletud generatsioonide vahelisi erinevusi, et välja selgitada seda, mis väärtused on vanematel põlvkondadel ja millised väärtused tekkivad noorukitel ning, kuidas kasutades neid teadmisi läheneda uuele põlvkonnale nii, et nad oleksid tootlikud ning motiveeritud oma tööd tegema. Uuringust järeldus, et MHE OÜ töölistel esineb põlvkonnavahelisi erinevusi nii motiveeritavates tegurites, töörahulolus, kui ka lojaalsuses. Lähtudes motivatsiooniuuringus saadud andmetest ning nende analüüsist tegi autor ettevõtte juhatusele järgmised ettepanekud: 1. Tõsta juhatuse teadmisi organisatsiooni motiveerimise osas, et juhatus saaks edaspidi ka viia läbi töörahulolu ja motivatsiooniuuringuid. 2. Motiveerida töölisi, keskendudes probleemidele, mis tulid välja uuringus ning mitte võtta organisatsioonitöötajaid, kui üht tervikut. 3. Jagada töötajatele tihedamini konstruktiivset tagasisidet ja tunnustust, et tõsta tööliste motivatsiooni. Antud lõputöös püstitatud eesmärk sai täidetud, uurimisküsimustele leiti vastus, teostati järeldused ning esitati juhatusele ettepanekud ettevõtte motivatsiooni ja töörahulolu parandamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Väikeettevõtte strateegiline juhtimine Kvaliteetuks OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tõeväli, Liisi; Freienthal, HeliEttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhtimisvaldkonna uuringus (2015, lk 2021) on välja toodud, et 88,00% Eesti ettevõtete juhte peab tuleviku kavandamist kas oluliseks või väga oluliseks tegevuseks. Samas tunnistasid 20,00% küsitletutest, et neil pole kavandamisel toimivat süsteemi. Ettevõtted, kus otsest süsteemi ei olnud olid pigem väikesed või keskmise suurusega ettevõtted (kuni 70 töötajat). Leiti, et kuna töötatakse ainult siseturule ja mahud ei ole väga suured, siis süsteemset lähenemist vaja ei ole. Eestis oli 2018. aastal mikro- ja väikeettevõtete osakaal 98,96% ettevõtete koguarvust (Statistikaamet, 2019), seega väga suur osa väiksematest ettevõtetest ei pea strateegilist juhtimist tähtsaks. Uuringud on aga tõestanud, et väikeettevõtted, kelle juhte iseloomustab strateegiline mõtlemine, on teiste ettevõtetega võrreldes edukamad (Leimann, Skärvad, & Teder, 2003, lk 101; Alas, 2005, lk 157; David, 2005, p. 187; Brinckmann, Grichnik, & Kapsa, 2008). Lõputöö uuringu objektiks on väikeettevõte Kvaliteetuks OÜ. Ettevõttes ei ole tegeletud tuleviku kavandamisega, kuid juhtkonna hinnangul on ettevõtte areng seisma jäänud ning edasise tegevuse planeerimiseks oleks vajalik viia läbi ettevõtte analüüs ja paika panna uued suunad. Lõputöö eesmärk on uurida strateegilise juhtimise põhimõtteid väikeettevõttes, viia läbi strateegiline analüüs ettevõttes Kvaliteetuks OÜ ning teha ettepanekud ettevõtte juhile strateegiliste eesmärkide seadmiseks. Teoreetilise raamistiku loomiseks kirjeldati töö esimeses osas väikeettevõtte strateegilise juhtimise ja analüüsi teoreetilisi põhimõtteid ja meetodeid. Empiirilise uuringuna viidi läbi juhtumiuuring, kus andmeid koguti mitmest allikast nagu intervjuu, vaatlus, finantsaruanded, artiklid, uuringud, läbi viidi ettevõtte välis- ja sisekeskkonna analüüs. Läbiviidud uuringus ettevõtte tegevust analüüsides jõudis autor järeldusele, et Kvaliteetuks OÜ on oma ärimudeli üles ehitanud eristumisstrateegiast lähtudes. Autor soovitab ettevõttele ka edaspidises tegevuses seda suunda jätkata. Lähtuvalt läbiviidud uuringust soovitab autor Kvaliteetuks OÜ strateegilised instrumendid sõnastada järgmiselt: • visioon – „Oleme tunnustatud ja usaldusväärne avatäidete müüja/koostööpartner ja paigaldusteenuse osutaja Eestis“; • missioon – „Kvaliteetsed tooted ja parimad terviklahendused igale kliendile“. Uuringust lähtudes soovitab autor strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ja ettevõtte edasise tegevuse parendamiseks suurendada ettevõtte tuntust ja erakliendi turuosa, pöörata tähelepanu kõrgekvaliteedilisele teenindusele ja toodetele, pakkuda kõige laiemat uksevalikut Eestis otsides selleks võimalusi ka väljastpoolt Eestit. Kvaliteetuks OÜ-s läbiviidud empiiriline uuring näitas, et strateegiline juhtimine on oluline ka väikeses ettevõttes ja aitab mõista ja hinnata ettevõtte seisundit ning pöörata tähelepanu aspektidele, millele muidu ei keskendutaks.