Tootmiskorralduse erinevused mikro- ja keskmise suurusega õmblusettevõttes

Käesoleva lõputöö ülesandeks oli uurida kahe allhanget valmistava õmblusettevõtte, AGNi ja ühe mikrosuurusega firma tootmiskorraldust erinevatest aspektidest ja selle tulemusel anda viimasele soovitusi tootmise parendamiseks. Lisaks viidi mikroettevõttes läbi tööpäeva pildistamine, mille eesmärgiks oli välja selgitada õmblejate tööaja kulutuste kestused. Ettevõtete õmblusprotsessi ja sisetranspordivahendite kasutamise võrdlemisel leiti, et AGNis transporditakse detaile ja pooltoodangut sujuvalt ja kiirelt tänu lükatavatele kärudele, mille kasutamine mikroettevõttes on seni ruumipuudusel ja kärude vähesuse tõttu raskendatud. Oluliseks peeti, et mikroettevõttes võetaks käepäraste rakiste ja abipindade asemel kasutusele spetsiaalsed kärud, mis võimaldaks detailide efektiivsemat paigutust õmbleja töökohas ning töövahendite ja tarvikute hoiustamiseks mitmetasapinnalised riiulid. Töökeskkonna analüüsimisel selgus, et mikroettevõttes ei ole läbi viidud riskianalüüsi ning võimalikud ohutegurid on välja selgitamata ja töötajad tervisekontrolli suunamata. Tööpäeva struktuuri uuringu põhjal kujunes mikroettevõttes õmblejate keskmiseks tööpäeva pikkuseks 507,5 minutit, mis näitab, et iga päev tehakse keskmiselt 27,5 minutit ületunde. Tulemuste võrreldavuse eesmärgil on tööaja kulutused teisendatud 480-minutilisele tööpäevale, millest 91,6% ehk 439,8 minutit moodustas etapiaeg, ettevalmistavad töötegevused koos päevakonstandiga 17,2 minutit ning taastusaeg 18,9 minutit. Pausi- ja häireaeg jäid mõlemad ühe õmbleja kohta alla 1,5 minuti ning pausiaja võib liigitada taastusaja hulka, sest õmblejad ei kasuta vähimat ettenähtud taastusaega ära ja selgus, et 30-minutilisest lõunavaheajast kasutatakse keskmiselt vaid 23,8 minutit. Seega leiti, et lühikesed ja vähesed puhkehetked tööpäeva jooksul võivadki olla üheks põhjuseks, miks mikroettevõtte tootmisefektiivsus on väike – tehakse küll ettenähtust pikemaid tööpäevi ning etapiaja osakaal on kõrge, kuid väsinud töötajate motivatsioon ja töövõime on madal. Siinkohal tuleks veelkord rõhutada, et mikroettevõttes peaks õmblejaid julgustama rohkem puhkama. AGNi eeskujul võiks läbi viia virgutusvõimlemist, millest aktiivseid osavõtjaid premeeritaks sobilikul viisil. Tööpäeva pildistamisele järgnes mikroettevõttes normaal- ja standardaja uuring, mille käigus mõõdeti enamus valitud toodetele teostatud koondoperatsioonidest. Valitud toodeteks olid meeste poolo ja naiste voodriga seelik, mille tutvustamiseks oli koostatud mudelite tehniline kirjeldus, tööjoonised koos läbilõikejoonistega, valmistusskeem ja materjali näidiste tabel. Operatsiooni aegade põhjalikumaks uurimiseks teostati seeliku neljale tööetapile SSD Pro4 abil töömeetodite kirjeldused ja leiti töövõtete ja -liigutuste ajad. Operatsiooni aegade võrdlemisel AGNi aegadega, selgus, et AGNis valmistatakse antud tooted oluliselt kiiremini, lisaks esines erinevusi koondoperatsioonide sisu ja töötlemismeetodite osas. AGNi kiiremad ajad võisid tuleneda õmblejate vilumusest, paremast juhendamisest, väljakujunenud tööliigutustest ja -võtetest ning motiveeritusest toota võimalikult palju, kuna AGNi õmblejad on tükitöölised, kelle otsene palk sõltub tehtud töö hulgast. Tootmisefektiivsuse tõstmiseks soovitati mikroettevõttel kaaluda palgasüsteemi muutmist ajatöölt tükitööle. Erinevused koondoperatsioonide ja töötlemismeetodite osas olid põhjustatud masinapargi omadustest ja õmblejate oskustest – vaja sooritada katte- ja äärestusõmbluste puhul kinnituspisteid universiaalõmblusmasinal ja erinevaid abiõmblusi detailide ühendamisel. Toodete kvaliteedi tõstmiseks ja õmblusvigade ennetamiseks tehti mikroettevõttele ettepanek suurendada õmblusprotsessisisest kvaliteedikontrolli. AGNis kontrollib tööõpetaja vähemalt korra päevas õmblejate sooritatud operatsioone, mikroettevõttes võiks seda teha meister. Kontrollija-puhastaja-pakkija töö efektiivsuse tõstmiseks mikroettevõttes tuleks luua töötajale otstarbekalt kujundatud töökoht ning viia läbi täiendav juhendamine. Töö andis ülevaate mõlemast õmblusettevõttest, kahest valmistatud tootest, mikroettevõtte õmblejate tööaja kasutusest ja loodetavasti ka reaalselt rakendatavaid soovitusi.

Graduation thesis „Production Management Differences between a Micro- and Medium-sized Sewing Company“ analyses two sewing enterprises providing subcontracting services. AGN OÜ is a sustainable producer of garments of knitted fabrics. A micro-enterprise, the name of which is not disclosed in this thesis, according to an agreement with the production managers of both enterprises, occasionally sub-contracts to AGN OÜ. The first objective of the thesis is to study and compare the organisation of production in both enterprises, and, based on study results, give advice to the micro-enterprise on improving their production. The second objective is to map how seamstresses working in the micro-enterprise use their time during the working day. The section on the organisation of work gives an overview of the cutting and sewing process, quality control, packaging of finished products, machines used, use of in-house transport means and working environment. For example, in the micro-enterprise, instead of convenient ancillary surfaces, specially-designed trolleys and multi-level shelves for storing instruments and accessories should be used. To map the time use of seamstresses, an observational survey was conducted. The survey was to determine the duration of various tasks according to their types. According to analysis results, it may be that the low productivity of the micro-enterprise is caused by breaks during the working day being short, as well as few in number: although working days are longer than usual and the share of productive work is high, the motivation level and working ability of tired workers is low. In technical terms, a polo with long sleeves and a lined skirt, manufactured by the micro-enterprise for AGN OÜ, were studied. A technical description of the models, detailed drawings with a cross section, a sewing scheme and a table of fabric samples were prepared. In the survey of normal and standard time, the majority of combined operations performed on the previously mentioned items were measured. To get a more precise overview of time spent on various operations, descriptions of work methods were prepared for the four work stages of the skirt, using SSD Pro4, and durations of performing work, techniques and movements were measured. The comparison of operation times revealed that these items are manufactured significantly faster in AGN OÜ. Also, differences emerged as to the content of combined operations and processing methods. Differences in the content of combined operations and processing methods was due to characteristics of machines used and seamstresses’ professional skills. This thesis gives an overview of both sewing enterprises, two items manufactured by them, the time use of seamstresses working in the micro-enterprise and, hopefully, provides advice that could be put into practice.