Põhkkonstruktsioonide standardiseerimine ja tasuvuse analüüs võrreldes standardkonstruktsiooniga puitkarkassmaja vahel

Kuupäev

2016

Väljaande pealkiri

Väljaande ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kokkuvõte

Võrreldes standardset puitkarkass- ning põhkkonstruktsiooni, on analüüsist selgunud, et põhkkonstruktsioonide maksumus ei ole palju kõrgem täna laialdaselt kasutuses olevatest standardsetest puitkarkasskonstruktsioonidest, kuid asendades peamist CO₂ jalajälge suurendavat materjali mineraalvilla põhupakkide ja lambavillaga, on võimalik saavutada oluliselt ökoloogilisem hoone. Elueakulude võrdluses olenevad kulud viimistlusest, savikrohvi hooldus on kulukam. Põhkkonstruktsioonidel on potentsiaali saada alternatiiviks puitkarkass standardkonstruktsioonide kõrval, kuna kombineerides puitkarkassi ja looduslikke soojustusmaterjale, on võimalik saavutada soodsaimate kuludega ökoloogilise jalajäljega hoone. Tihtipeale pole hoone planeerimisel kaalukeeleks enam maksumus, vaid hea sisekliima, ökoloogilisus, säästlikku ning seda annab suurepäraselt teostada põhkkonstruktsioonidega. Parimaks ökoloogilisuse/maksumuse suhteks võiks lugeda kõrgete asjastunud energiaga materjalide asendamisega looduslike vastu nagu näiteks mineraalvill põhksoojustuse vastu. Ökoloogiliste materjalide kasutamine on seda enam populariseeruv, kui levib standardsete ökotoodete tööstus, mis võimaldaks kasvatada effektiivsust ehituses. Konstruktsioonide ja nende toimivuse väljatöötamine on esimene etapp ja tehtu töö kogemus viitab selle võimalikkusele.


The decision of choosing natural materials and a design suitable for these, is a radical step. Improving cost-effectiveness of straw-bale structures up to the level where traditional timber structures have reached in factories, is a difficult long-term process, but as the trends in society change towards sustainability, the goal of building in factories with natural raw material is not out of reach in the future. The goal of standardization is to move main part of the construction phases into the factories, where efficiency and optimization of time and materials is at its highest and weather threat-factor is eliminated. The aim of standardization ideology is that main insulation and load-bearing parts are standardized, but finishing materials are easily changeable according to special requests of the clients. According to carbon footprint calculations, it appears that straw-bale standardisable structure types can give the best result when using different standardized materials combined with natural (strawbale, sheep wool, clay) materials. Replacing mineral wool instulation with natural materials, is overall the most cost-effective way to reduce the carbon footprint of a structure. The usage of natural building materials could be even more popular, if natural raw materials were processed into standard products, therefore, it could significantly lessen the time and cost of building process. The basis for developing standard straw-bale structural types have shown the possibility of producing straw-bale buildings in the factories.

Kirjeldus

Märksõnad

Viide