Käikude mõõtmine erinevate meetoditega ja tasandusarvutused tavameetodiga ning range tasandamisega

Kuupäev

2016

Väljaande pealkiri

Väljaande ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kokkuvõte

Lõputöös on kirjeldatud käigu mõõdistust erinevate meetoditega ning rakendatud erinevaid tasandusarvutusi. Autor selgitas töö teoreetilises osa käigu rajamisele rakenduvaid nõudeid mis on seatud Eesti Vabariigi poolt. Samuti on loodud teoreetiline ülevaade käigu rajamiseks vajaminevatest andmetest ja teadmistest. Kogu käigu mõõdistuseks kasutatud meetodeid ja viise saab rakendada praktilisse kasutusse. Täpse käigu rajamiseks ja nii süstemaatiliste ning jämedate vigade vähendamiseks ja vältimiseks teostati instrumendile ja lisavarustusele tööeelsed kontrollid ja justeerimised mis on olulised mitte ainult käesoleva töö tegemiseks vaid iga geodeetilise töö algus. Kõige põhjalikuma ülevaate käigu tasanduse protsessist ja põhimõttest annab käesolevas töös lihtsustatud tasandamise arvutused ja kirjeldus. See osa kirjeldab samm-sammu haaval tasandamise etappe lihtustatud viisil, kuna kõik meetodid põhinevad vähimruutude meetodil, siis on see ka sissejuhatus rangemale tasandusele. Protsessi teooria on seotud koos autori omapoolsete andmete arvutusega, mis on toodud välja Lisas 2. Meetod arvestab joonepikkuste seost parandite leidmisel nii nurkadele kui ka läbi direktsiooninurkade abiga leitud juurdekasvudele. Sellist arvutusviisi võib pidada praktiliseks just õppe eesmärgil, kuna tehnoloogia areng võimaldab hõlpsasti kasutada rangemaid meetodeid. Kompassi meetodil tasandust võib pidada üheks kõige mugavaimaks. Selle integreeritus tänapäeva instrumentidega võimaldab selle sooritada ilma, et mõõdistaja peaks sooritama ühtegi arvutust ning kõike seda välimõõdistuste käigus. Sisetöödel jääb vaid hilisem jooniste vormistamine. Tasandusprogramm ainult mitte ei tasanda koordinaate, vaid annab ka ülevaate erinevatele punktidele tulevatest hälvetest. Kolmanda ehk kõige rangema meetodi arvutamiseks läheb kindlasti vaja selleks ettenähtud programmi, vastasel korral osutub see vägagi ebaefektiivseks, see meetod annab kõige põhjalikuma ülevaate tehtud tasandusest. Töös üritati ka leida spetsiaalsetele programmidele alternatiiv, kuid sellega rahuldatud tulemuseni ei jõutud. Tänu just selleks ettenähtud programmidele leiab töö autor, et see meetod andis kõige parema ülevaate käigu tugevatest ja nõrkadest punktidest. Analüüsi tulemus näitas erinevusi, mis võivad olla tulenevad nii juhuslikkude vigade mõjust kui ka tasandusmeetodi eripärast, käigu kvaliteetidega võib rahule jääda ning on sooritatud vastavalt nõuetele.


Traverse definition is the basis for many geodetic works and its proper and precise completion carries great purpose. The objective of this thesis is to give an overview of the necessary knowledge and to give a practical example of defining and aligning a traverse. A traverse was defined using two different methods of measuring, one being the traverse measuring scheme of the electronic tachometer Trimble, which is not a function of the instrument itself, but for which the instrument hat to be oriented constantly and the full-take function had to be used. Having acquired knowledge of the two main functions – orienting and measuring full takes, the traverse was defined without any problems. The other method used as comparison was simplified measuring – without using any of the specified functions of an instrument, this method takes a bit more effort. Errors caused by carelessness or lack of attention may also occur, as the information on the screen is limited. The data preparations for aligning and analysis have been specified pursuant to the bases for the theory of measuring errors. This enables comparing the quality of measurements, both in the general sense and also for specific lines and corners. Alignment begins with the simplified method based on the method of least squares which is also implemented in the following parts of the thesis. The most thorough overview of the alignment process is given by this method and it can be solved using a calculator. By implementing different ways of measuring and methods, the concluding part of the thesis gives an overview of how great the differences are if the instruments are placed on exactly the same places. Thanks to the specially programmed strict alignment software, we can also get an overview of the errors occurring throughout the alignment process.

Kirjeldus

Märksõnad

Viide