Tootmise planeerimine Natural House Production OÜ-s
Kuupäev
Autorid
Väljaande pealkiri
Väljaande ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Kokkuvõte
Käesoleva töö teema aktuaalsust näitab ilmekalt puidutöötlemise ja puidutoodete märkimisväärne osakaal Eesti tööstustoodangust ning samuti puidutoodete suur osakaal Eesti ekspordist. Just palkmajade, element- ja moodulmajade tööstuslik toodang on arvestatavaks ekspordiartikliks. Selle majandusharu efektiivsuse tõstmine aitab organisatsioonidel konkurentsivõimelisena püsida ning luua lisandväärtust nii ettevõtetele kui ka ühiskonnale tervikuna. Käesolevas lõputöös uuriti Tartumaal asetseva element- ja moodulmaju tootva väikeettevõtte Natural House Production OÜ tootmist ning selle parendamise võimalusi. Analüüsiti võimalusi tootmise raiskamise likvideerimiseks, võimalusi toodangu mahtude suurendamiseks ja tootmishallide efektiivsemaks kasutamiseks. Ettevõtte praegune tootmiskorraldus ning tootmishallide ruumikasutus lubab toota keskmiselt kuus moodulmaja aastas, mis jääb mitmekordselt alla nõudlusele põhilisel eksporditurul Norras. Selle probleemi taga on tootmiseks kasutatavad hooned, mis mõeldud algselt elementmajade tootmiseks ning võimaldavad toota ainult kohapeal asetsevatel töökohtadel, vastavalt mooduli suurusele, kaks või neli moodulit korraga. Lisaks leidub mitmeid teisi tootmiskorralduse kitsaskohti, millega oleks vaja tegeleda. Töös on kokku kolm erinevat osa teoreetiline osa, ettevõtet tutvustav osa ning probleemi analüüs ja tulemused. Selleks, et paremini mõista antud valdkonda, antakse töö esimeses osas ülevaade element- ja moodulmajadest nende olemusest ning eelistest objektil ehitatavate hoonete ees. Samuti kirjeldatakse passiivmaju kui integreeritud ehituskontseptsiooni, et anda ülevaade kriteeriumitest, mis on vaja täita hoone kvalifitseerumiseks passiivmajaks. Tutvustatakse ka lühidalt element- ja moodulmajade tootmises kasutatavaid töövahendeid, tootmisliine ning mehhanisme. Lisaks on võimalik saada ülevaade selle valdkonna arengusuundadest ühe suurima tootmisliinide tootja näitel. Esimese osa lõpus kirjeldatakse timmitud tootmise teooria põhimõtteid, filosoofiat ning lühidalt 40 kirjeldatakse nii tekkelugu kui ka populaarsust. Lähemalt käsitletakse organisatsioonide protsesside, tööliste tegevuse pideva parendamise välja töötatuid kahte tehnikat „7+1 raiskamist“ ja toodete voo standardiseerimine taktiaja rakendamisega. Teises osas antakse ülevaade uuritava ettevõtte Natural House Production OÜ struktuurist, tegevustest, kasutusolevatest tootmishoonetest, lisaks veel lühidalt ajaloost ning tootmise arengusuundadest. Lähemalt kirjeldatakse firma toodanguid, milleks on tüüp- ja individuaalprojekti majad, mis jagunevad omakorda veel element- ja moodulmajadeks, sealhulgas passiivmajadeks. Tutvustatakse organisatsiooni tootmise tehnoloogiaid ja tootmiskorraldust nii elementide kui ka moodulite ehitamisel. Sealhulgas käsitletakse tegevuseks vajaminevaid tööriistasid ning mehhanisme. Antud uurimuse raames mõõdistati üles tootmishallid koos töötasapindade ja muu inventari paigutusega. Lisaks tuuakse välja tule- ja tööohutuse tagamise nõuded, mis on primaarse tähtsusega antud valdkonna ettevõttele. Kolmandas osas käsitletakse eelpool tutvustatud Natural House Production OÜ tootmise probleeme ja kitsaskohti. Analüüsitakse tootmist läbi nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete andmete, kasutades tunnustatud lean kontseptsiooni kahte rakendamise tehnikat. Ruumilisi ning tehnilisi probleeme analüüsitakse põhiliselt visuaalsete vaatlustega ja hoonete mõõdistamise tulemustega. „7+1“ raiskamise analüüs tõi välja alljärgnevad tähelepanekud. Käsitletavast kaheksast raiskamisest oli üks punkt väga heal tasemel, neli heal tasemel ja kolm punkti nõudsid olulist parendamist. Suurim puudujääk on liini süsteemi mitte kasutamine, mis põhjustab ootamist, materjali transporditee pikenemist ja väärtust mitte lisavaid liigseid tegevusi. Rõhku tuleb panna kvaliteedi suuremale kontrollile, et vältida defekte. Laoruumi suurendamine väldiks tarnest põhjustatud ootamist, kuid pole kuluefektiivne ning parendada tuleks nii tarnekindlust kui ka tootmise planeerimist. Tööliste potentsiaali kasutatakse tootmises ära, kuid kaaluda tuleks motivatsiooni tõstva palgasüsteemi juurutamist ja tootmise sisetingimuste parandamist. Väga heal tasemel oli ületootmise vältimine, sest toodetakse tellimuspõhiselt. Ettepanekute osas liinil tootmiseks jaotati käesolevas töös tootmine seitsmeks etapiks, milledest igaühes on korraga tegemises üks moodul. Optimeerimise tulemusel kulub ühele etapile maksimaalselt 28,5 töötundi ning see annab taktiajaks 14,4 tööpäeva, ehk aastas suudaks ettevõtte ehitada ligikaudu 17 nelja mooduliga eramut. See tähendaks Natural House Production OÜ jaoks 41 peaaegu kolmekordset mahu kasvu. Aegsasti tuleb värvata uusi tootmistöölisi, mis on üheks eelduseks saavutamaks soovitud tulemus. Praeguse üheksa tootmistöölise (s.h alltöövõtja) arvu tuleb suurendada 15-le. Lisaks selgus, et nii suurema tootmisvõimsuse saavutamiseks kui ka raiskamise vähendamiseks, tuleb rakendada tootmist liinil. See aga nõuab ruumiliste, tehnoloogiliste ja tehniliste kitsaskohtade eelnevat kõrvaldamist. Nendeks on põhiliselt ebatasane põrand ja vähene ruum moodulite liigutamiseks ning ehitamiseks. Nimetatud eesmärgi täitmiseks pakutakse välja kaks lahendust. Esimese variandi investeering on väiksem – ei hõlma juurdehitisi, kuid niisamuti on väiksem selle tulemusel saadav tootmispind. Teise puhul on küll suurem investeeringu maht, kuid samas ka juurdehitustest saadav tootmispind. Üldjoontes täideti lõputööga seatud uurimuse eesmärgid. Edaspidi vajavad täpsemat uurimist veel investeeringute suurused ning tasuvusajad. Samuti tasuks uurida timmitud tootmise rakendamise mõjusid, kuid neid on võimalik uurida alles muudatuste elluviimise järgselt. Ettevõtte enda otsustada jääb, kas antud töö tulemusi praktikas ka ellu viia – milliseid investeeringuid ja muudatusi tootmise parendamiseks ning raiskamise vähendamiseks rakendada.
The actuality of the following thesis, Production Planning in Natural House Production OÜ, is illustrated by the fact that the Estonian wood and wood products have a significant proportion of the local industries total output. Furthermore, the wood products form a large share of the total exports in the field. Industrialized production of log houses, volume element and element houses shape a considerable proportion in the field’s total exports. Increasing the efficiency of the industry can help organizations to remain competitive and create value for themselves and the whole society. The objective of the thesis is to find possibilities to improve and eradicate wastes in manufacturing processes of element and volume element houses produced by the company Natural House Production OÜ. Therefore, the goal is to increase the fabrication capabilities and find more efficient ways for the use of producing halls at the above-mentioned company. The company's current production organization and the use of the production halls space allows to produce six volume element houses on average per year. That is several times less than required by the market’s demand. One of the problems slowing down the production is a limitation of the production buildings which were originally designed to produce element houses. The other restrictive factor is the need to improve the process management. This dissertation is composed of three chapters. Firstly, a theoretical section will be highlighted; secondly, an introduction to Natural House Production OÜ and its production processes will follow; and, thirdly, an analytical section will consider relevant issues. In the first chapter, there is an overview of the theory of element, volume element and passive houses. Also, lean manufacturing theories and some techniques for implementing these principles will be introduced. The second chapter introduces the management structure of Natural House Production OÜ. Additionally, a brief overview of the company’s history and development is given. Furthermore, the technology used by the company, and as well output and manufacturing process, will be described. Thirdly, the empirical section of this thesis will introduce the problems and 43 bottlenecks of the production process. Eight wastes of lean and tact time are used to analyze and optimize manufacturing. Additionally, spatial and technical problems are evaluated visually and by designing of the process. Consequently, the analysis showed that out of eight lean wastes, the company had excellent results in one aspect, good results in four and three areas need considerable improvement. Visual observation showed that production halls need improvements and investing before changing the manufacturing process into an assembly line. A good choice for the company would be to install an assembly line out of seven element volumes, which would entail a division of the production process into seven different stages. After optimizing the production, each stage would take the maximum time of 28,5 working hours and, with a tact time of 14,4 working days, it would affect the fabrication output of approximately 17 volume element houses with four volume elements per year. That means the current capacity of production output would grow about three times as a result of the use of an assembly line. In order to meet those goals, the company would also need to increase the number of fabrication workers up to 15. In conclusion, the thesis has achieved the goals set. Further research could address the cost of the investments and, as well, the payback time of the implementing lean into production. Nevertheless, which of the given suggestions and improvements Natural House Production OÜ will put into practice remains the choice of the company.