Rannakalda loodusturismikeskuse ehituse projektieelne planeerimine ja projekti määratlemine

Ehitusprojektid muutuvad ajas aina keerulisemateks. Projektid koosnevad mitmetest osadest, haaravad erinevaid alasid ja on mitmeotstarbelised. Tihti on katusprojekti all tegemist paljude omavahel sõltuvate projektidega, mis kasutavad erinevate struktuuride ressursse. Järjest enam jõutakse arusaamani, et kasu maksimeerimiseks tuleb kõiki neid projekte koordineerida tervikuna. Üha aktuaalsemaks muutub ka protsesside parendamine. Kulude vähendamine ja tootlikkuse parendamine võimaldab ettevõtetel püsida konkurentsis. Panustades aega ja ressursse planeerimisse on võimalik projektijuhtimise esmastes etappides vähendada ehitusfaasis ettetulevaid takistusi. Kliendi ja kasusaajate kaasamine projekti lähteülesannete koostamisse ja tegevuse planeerimisse määrab projekti õnnestumise. Käesoleva lõputöö on uuring, millega tutvustati väärtuspõhist kavandamist rakendusteadusliku juhtumiuuringu näitel. Anti ülevaade timmitud ehituse ühe meetodi, sihtväärtuse kavandamise kujunemisest ja põhimõtetest ning analüüsiti meetodi rakendamise võimalikkust Eestis. Määratleti Rannakalda loodusturismikeskuse omaniku vajadused ning selgitati ärilist otstarbekust. Töö tulemuste põhjal võib väita, et timmitud ehituse filosoofia rakendamine aitab vähendada raiskamist, tõsta tootlikkust ja kvaliteeti ning tugevdab lepinguosaliste vahelisi suhteid. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate areng võimaldab kaugtöö tegemist. See annab võimaluse kaasata meeskonda professionaale erinevatest paikkondadest. See omakorda võimaldab projektimeeskondade muutumise võimekamaks. Võimekad meeskonnad leiavad innovaatilisi lahendusi ja uusi töövahendeid, mis võimaldavad planeerida ja edastada informatsiooni operatiivselt. Lõputöö autor jõudis järeldusele, et Eestis on olemas haritud ja „tarku tellijaid“, tarku, pühendunud ja mitteahneid arhitekte ning altruistlike ja mõistlike ehitajaid, kes moodustavad suurepärase koostöötiimi. Lõputöö autor soovitab Rannakalda talu omanikul jätkata timmitud ehituse meetodite rakendamist kogu ehitise elutsükli vältel. Klassikalised projektijuhtimise meetodid kindlasti jäävad. Neile lisanduvad uudsed paindlikud ja kiirelt kohanevad meetodi. Saan väita, et lõputöös käsitletud meetodil on potentsiaali, kuigi hetkel mõistab seda Eestis vaid väike ringkond. Loodud on MTÜ Lean Enterprise Estonia ja MTÜ Eesti Timmitud Ehituse Tugirühm, kes propageerivad seda mõtteviisi. Antud meetodi juurutajatel on veel palju tööd ees muutmaks ehitussektoris valitsevat olukorda. Innovatiivsete lahenduste kasutusele võtmiseks Eestis tuleks käivitada pilootprojekt, mis näitaks meetodi tulemuslikkust ja ühtlasi julgustaks teisi seda kasutusel võtma. Selge on see, et meie käsutuses on piisavalt informatsiooni vähendamaks projekti kestust ja ehituse maksumust ning tõstmaks tööohutust ja kvaliteeti. Kvaliteet on aga investeering tulevikku.

The current thesis is a study which introduces target value design by the example of a case study in applied sciences. The theoretical part of this thesis is based on the book by Iris D. Tommelein and Glenn Ballard, in addition to the materials composed and published by the Department of Building Production of Tallinn University of Technology. The core concepts of target value design, in addition to its fundamentals of formation and process, are reviewed. The challenges are disserted from a practical point of view. Owner value, project design and design management achievement of the objectives are described. In addition, the author describes the potential applications of lean construction and target value designing in Estonia. The experimental part focuses on a case study of applied sciences. The path to the case study is explained. An overview of the real estate and the core values of real estate ownership are described. The level of complexity in the case study is determined. The needs for the owner of Rannakalda farmstead are defined for the establishment of a centre for nature tourism. The expediency for business is explained. Cost analyses are drafted and suggestions for further actions are presented. Since the expected cost surpasses the allowable cost, the author suggests the following solutions to be integrated for the customer: • an application for funding from the LEADER programme; • more comprehensive jobs to be completed as community activities days; • provision of service to hikers on the coastal shore; • starting excursions at the established sensory, pleasure and spice gardens; • beginning the sale of nursery and consumer garden goods in addition to organizing priced workshops as part of lifelong learning activities; • continuance of the implementation of lean construction and IPT methods throughout the entire construction cycle. The author concludes that the method considered has potential, although it is not well established within the Estonian population. The main established supporters of this method are MTÜ Lean Enterprise Estonia and MTÜ Eesti Timmitud Ehituse Tugirühm. Much work should be implemented by the introducers of this method to change the current situation in the construction sector. A pilot project should be pursued to show the productiveness of the method and to encourage others to implement this method. Enough information is at hand to reduce the necessary cost and time of construction and to improve safety and quality of the work environment, as quality is an investment into future.