Juhtimisarvestus- ja digitehnoloogiaalased koolitusvajadused Eesti väikestes tööstusettevõtetes

Tihenenud konkurentsiolukorras ja ootamatute välistegurite mõjul muutub järjest olulisemaks ettevõtete infopõhine juhtimine, õigete reaalaja andmete olemasolu ja oskus neid andmeid analüüsida ning kasutada selleks uusi tehnoloogiaid. Lõputöö teema aktuaalsus tuleneb sellest, et erinevate uuringute põhjal on oluliseks probleemiks Eesti tööstusettevõtete puudulik infokasutusalane ettevalmistus ning vähene teadlikkus digitaliseerimise ja juhtimisarvestuse rakendamisega kaasnevast kasust ettevõtte majandustulemustele. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Eesti väikestes tööstusettevõtetes kasutatavad juhtimisarvestuse võtted ja digitehnoloogilised lahendused, et uurimistulemuste analüüsi põhjal esitada ettepanekud koolitusvajaduste kohta. Lõputöö eesmärgi täitmiseks viidi esmalt läbi teemakohaste kirjandusallikate teoreetiline analüüs ja selgitati välja, et juhtimisarvestus on järjest suureneva tähtsusega ettevõtte planeerimist, otsuste langetamist ja kontrolli hõlmav läbiv infopõhine protsess, mille arvestusprintsiibid lähtuvad iga ettevõtte eripärast ja vajadustest ning juhtimisotsuste kvaliteet sõltub info kvaliteedist ja analüüsioskusest. Juhtimisarvestuse eesmärk on tulemuslikum ja efektiivsem juhtimine ning põhivaldkonnaks on ettevõtte vajadusest lähtuv kuluarvestus. Tööstuse digitaliseerimisest rääkides peetakse silmas eelkõige Tööstus 4.0 ehk neljanda tööstusrevolutsiooni kontseptsiooni rakendamist, mille sisuks on ühendada väärtusahelas kõik ressursid (masinad, inimesed, andmed) ning mille eesmärgiks on tulude suurendamine, tootlikkuse kasv ja kulude vähendamine. Juhtimisarvestust ja tööstuse digitaliseerimist ühendavaks põhimärksõnaks on info ehk andmed - andmete kogumine ja õige analüüs. Nii juhtimisarvestuse kui ka tööstuse digitaliseerimise tegevused on suunatud protsesside parendamisele ja kiirendamisele, efektiivsuse tõstmisele, lisandväärtuse kasvatamisele ning kulude vähendamisele. Lõputöö raames läbiviidud empiirilises uuringus kasutati kvantitatiivset uurimisviisi ja järelduste tegemiseks deduktiivset strateegiat. Uuringuks vajalike esmaste andmete andmekogumismeetodina kasutati arvutiküsitlust ja vahendina valikvastustega ankeetküsimustikku. Lõputöö koostati Eestis tegutsevate väikeste tööstusettevõtete näitel ja valimi moodustas 23 ankeetküsimustikule vastanud väikest tööstusettevõtet. Ankeetküsitluse teel kogutud andmeid sorteeriti ja analüüsiti tabeltöötlusprogrammis Excel ning tulemused esitati põhitunnuste lõikes tabelite või joonistena koos kirjeldava ja analüüsiva tekstiga. Uurimistulemuste analüüsimise järeldustena tõi autor välja, et uuringus osalenud ettevõtete seas on suurimaks probleemiks juhtimisarvestuse mõiste ja sisu ning erinevaid meetodeid ja kontseptsioone märkivate terminite puudulik tundmine. Ettevõtetel puudub teadlikkus juhtimisarvestuse meetodite rakendamise ja digitaliseerimisega kaasnevast mõjust tulemuslikkusele ja efektiivsusele ning teadmatusest on tekkinud eelarvamused kaasaegsete juhtimiskontseptsioonide osas ja seisukoht, et juhtimisarvestuse rakendamine on ressursimahukas ning nõuab keerukaid tehnoloogilisi lahendusi. Nõrgaks kohaks on kuluarvestus ja tervikliku lähenemise puudumine, kasutatakse erinevate kontseptsioonide/meetodite erinevaid üksikuid osi terviksüsteemi tundmata ja ei pöörata piisavat tähelepanu kõikidele protsessidele väärtusahelas (nt varude juhtimisel, kvaliteedi juhtimisel). Ettevõtete digitaliseerituse tase on madal, teadmised olemasolevate programmide võimalustest on puudulikud, valdavalt kasutatakse andmeanalüüsiks Excelit ja pea pooltes ettevõtetes kogutakse andmeid veel käsitsi. Positiivsena saab välja tuua, et ettevõtted hindavad erinevate arendustegevuste vajalikkust kõrgelt ja hinnang tootmisvaldkondade praegusele tasemele on üldjuhul realistlik. Ettevõtted tunnistavad ka ise ebapiisavaid juhtimisarvestuse meetodite teadmisi ja vastavate koolituste puudumist, mistõttu on uuringu koolitusvajaduste väljaselgitamise eesmärk asjakohane ja huvi planeeritavate täienduskoolituste vastu olemas. Uurimistulemuste põhjal tegi autor ettepanekud Eesti väikestes tööstusettevõtetes töötavate juhtide ning arvestusala spetsialistide juhtimisarvestus- ja digitehnoloogiaalaste koolitusvajaduste kohta viies põhiteemas: juhtimisarvestuse olemus ja mõiste sisu (juhtimisarvestuse valdkonnad, andmeanalüüs, mõju tulemuslikkusele), juhtimisarvestust ning tööstuse digitaliseerimist ühendavad kontseptsioonid ja meetodid (tundmine ja võrdlemine, oskus hinnata sobivust konkreetsele ettevõttele), süsteemsus ja terviklik protsessijuhtimine (protsesside kaardistamine, väärtusahel, tervikkontseptsioonid), kuluarvestus (kululiigid, kulukäiturid, tegevuspõhine kuluarvestus, olulised ja ebaolulised kulud) ja olemasolevate digitehnoloogiliste võimaluste parem kasutamine (MES ja ERP süsteemide kõigi võimaluste tundmaõppimine, Excel edasijõudnutele). Selgunud koolitusvajadused on piisavad töötleva tööstuse valdkonna ettevõtetele suunatud põhjalike õppekavade koostamiseks ja täienduskoolitusprogrammide kokkupanekuks.

The topicality of the thesis stems from the fact that, based on various studies, an important problem is the lack of information use preparation of Estonian small industrial enterprises and low awareness of the benefits of digitization and management accounting for the company's financial results. For Estonia's sustainable economic development, it is necessary to increase the added value of the manufacturing industry as Estonia's largest economic sector and bring knowledge to companies through in-service training that the first steps towards digitization do not require large investments and greater efficiency can be achieved through management accounting. The aim of the thesis is to find out the management accounting techniques and digital technology solutions used in Estonian small industrial enterprises in order to present proposals on training needs based on the analysis of the research results. As the conclusions of the analysis of the research results, the author pointed out that the biggest problem among the small industrial companies participating in the research is the lack of knowledge of the concept and content of management accounting and the terms denoting different methods and concepts. Companies are not aware of the impact of management accounting methods and digitalization on efficiency and effectiveness, and lack of knowledge has led to preconceptions about modern management concepts. A weak point is cost accounting and the lack of a comprehensive approach. The level of digitization is low, knowledge of the possibilities of existing programs is incomplete, MS Excel is mostly used for data analysis and data is still collected manually in almost half of the companies. On the positive side, the author pointed out that companies highly value the need for various development activities and also acknowledge insufficient knowledge of management accounting methods and the lack of corresponding training. Based on the research results, the author made proposals on management accounting and digital technology training needs in five main topics: nature and content of management accounting (areas of management accounting, data analysis, impact on performance), concepts and methods combining management accounting and industrial digitization (knowledge and comparison, ability to assess suitability for a specific company), systematic and integrated process management (process mapping, value chain, whole concepts), cost accounting (cost categories, cost drivers, activity-based costing, significant and insignificant costs) and better use of existing digital possibilities (learning about all possibilities of MES and ERP systems, MS Excel Advanced).