Energiatõhusate hoonete projekteerimise projektijuhtimine

Seoses Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiviga on Eesti võtnud endale kohustuse vähendada energiatarbimise hulka. Vastavalt Energiatõhususe miinimumnõuete määrusele peavad alates aastast 2019 olema kõik uued ehitatavad avalikud hooned liginullenergiahooned ja alates aastat 2021 peavad liginullenergiahooned olema kõik uued ehitavad hooned. Kohustus tagada energiatõhususe arv eeldab projekteerimise jooksul pidevat energiatõhususe jälgimist. Sellega seoses tuleb täiendavalt panustada projekteerimisse, mis tõstab projekteerimise ajakulu ning projekteerimise maksumust. Töös uuritakse kuidas on valmistunud Eesti ehitusturu erinevad osapooled toimuvateks muudatusteks. Millised on tehnoloogilised võimalused. Kuidas toimub liginullenergiahoonete projektide projektijuhtimine. Liginullenergiahoonete projekteerimine nõuab suuremat tähelepanu pööramist energiatõhususele erinevates projekteerimise etappides. Enam ei ole võimalik piirduda lihtsalt energiamärgise esitamisega, energiatõhususega tuleb tegeleda nii eel-, põhi-, tööprojektis kui ka ehituse ajal. Töös toodud näite põhjal on selge, et projekteerimise hind on selle tõttu kõrgem 6,6% , kuid samas väheneb risk, et projekteerimise lõppfaasis tuleb teha kardinaalseid muudatusi projektis, mis avaldavad mõju nii projekteerimise eelarvele kui ka tellijate soovidele. Asjaolu, et pideva energiatõhususe jälgimisega projekti koostamise jooksul, väldib hilisemaid ümberprojekteerimise kulutusi võib olla tellijate üheks motivaatoriks, kallimate projektide tellimisel. Alates aastast 2019 tuleb tellijatel teha suuremaid investeeringuid projekteerimisse ja ehitamisse, et jälgida kehtestatud energiatõhususe klasse. Täna saaks selleks motivaatoriks olla riik, kes kataks osaliselt karmima energiatõhususega seotud kulutused. Töö koostamise käigus läbitöötatud materjalid ja uuritud näited annavad alust arvata, et kui tegutsetakse vastavalt riiklike strateegiliste dokumentides tehtud ettepanekutele, koolitatakse spetsialiste ja tõstetakse avalikkuse teadlikkust energiasäästu teemadel, on võimalik ilma suurema segaduseta alustada 2019 aastal liginullenergiahoonete projekteerimise ja ehitamisega. Koostatud töö on heaks materjaliks projekteerimisala ettevõtjatele ja ehitajatele, kes planeerivad oma tegevust ette pikemaajaliselt ja soovivad olla valmis liginullenergiahoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks, ja oskaksid tellijale selgitada, milliseid eeliseid annab energiatõhususega arvestamine lähteülesande koostamisel ja projekteerimisel.

Under the EU energy efficiency directive, Estonia has committed itself to reducing energy consumption. According to the Regulation on minimum energy performance requirements that come into force in 2019, all new public buildings must be nearly zero-energy buildings. From 2021, all new buildings must be nearly zero-energy buildings. The obligation to ensure energy efficiency requires continuous monitoring of the energy performance of buildings in the course of the designing process. This means that more effort must be made in the design process, which increases the time and cost of building design. This paper looks at how different players in the Estonian construction market have prepared for the forthcoming changes, the technological options and how the project management of nearly zero-energy buildings is being organized. When designing a nearly zero-energy building, greater attention must be paid to the building’s energy performance at different stages of the design process. Energy performance labelling is no longer sufficient. Energy performance has to be addressed in the preliminary building design, main design, working documentations and during construction. The example provided in this paper shows that the cost of design increases by 6.6%, while the risk of the need for drastic changes in the final stage, which would affect both the budget and the contracting entity’s wishes, decreases. The fact that continuous monitoring of energy performance in the course of design helps to avoid the costs of redesigning the building at a later stage may be an incentive for the contracting entity to commission a more expensive design. From 2019 onwards, contracting entities will have to invest more in design and construction in order to observe the applicable performance classes. Today, the motivator could be the state by covering the costs of observing stricter energy performance requirements. The materials and examples studied in the course of preparing this paper give reason to believe that if the recommendations made in national strategy papers are implemented, specialists are trained and public awareness of energy saving is raised, it will be possible to start designing and constructing nearly zero-energy buildings in 2019 without cause for chaos. This paper constitutes good guidance material for design bureaus and construction companies who are planning their future activities and wish to be prepared for designing and constructing nearly zero-energy buildings. It is also useful to clients in explaining the benefits of considering the aspect of energy performance when preparing a brief and designing a building.