Lõputööd (RA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (RA) Autor "Arvisto, Mari" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Rahvusooper Estonia uus ooperimaja(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Arvisto, Mari; Kadarik, Ott1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. „Estonia“ teatrimajas on ehitamisest alates toimunud mitmeid Eesti ajaloos tähelepanuväärseid poliitilisi, kultuuri-, spordi- ja muid sündmusi. Tallinna ainus spetsiaalselt ooperi- ja balletietenduste andmiseks ehitatud saal on jäänud aga vajadustele väikeseks. Alates eelmise sajandi 70-ndatest aastatest on korraldatud erineva asukohaga arhitektuurikonkursse ooperimaja ideelahenduse leidmiseks, kuid ühel või teisel põhjusel on hoone jäänud püstitamata. 2010. aastal tuli teatrijuht Aivar Mäe kutsel esimest korda kokku ümarlaud, et arutada rahvusooperi laienemisplaane. Arutelude tulemusel valmis ülevaatlik dokument, mis järjestas linnaehituslikult parimad paigad uuele ooperiteatrile. Kuna Admiraliteedi basseini äärsele alale on tehtud teistsuguse funktsiooniga detailplaneering, on see kindel takistus antud alale ooperiteatri projekteerimisele. Diplomitöös analüüsiti teisi potentsiaalseid ooperimaja asukohti ning käesolevas töös otsustati Solarise keskuse ja Teaduste Akadeemia maja vahelise haljasala kasuks, mis on tuntud Teatri väljaku nime all. Tulenevalt krundi suurusest uuriti erinevaid nn kompaktooperimajade projekte ning kontrolliti selle sobivust Teatri väljakule. Diplomitöö käigus koostati ooperiteatri ruumiprogramm, mis toetus Islandil Reykjavikis asuva Kopavoguri ooperimaja lahendusele. Analüüsiti erinevaid asendiplaanilisi skeeme ja leiti sobiv lahendus. Uut hoonet lääne poolt piirav sõidutee on muudetud kahesuunaliseks ja loodud on ühistransporditasku. Solarise keskuse kõrval paiknenud ühesuunaline sõidutee likvideeritakse ning asendatakse see jalakäijate alaga. Tekkinud linnaväljakut saab läbida nii loode-edelasuunaliselt kui ka lõuna-põhjasuunaliselt ning see suunab ka ooperiteatri maa-alusele korrusele. Säilitatud on krundi lõunaosas paiknev park-haljastus. Likvideeritud on haljastus krundi servadel, kuid säilitatud on Solarise keskuse ja samuti ka Teaduse akadeemia hoone esine kõrghaljastus. Hoone arhitektuuri dikteerib paljuski ruumiprogramm ja ruumidele esitatud nõuded. Seetõttu võeti hoone lahendamisel aluseks ooperiteatri „süda“, lavaplokk koos torniga ning ülejäänud 32 ruumiprogramm paigutati selle ümber vajalikke horisontaalseid ja vertikaalseid ühendusi silmas pidades. Projekteeritav hoone peab arvestama ümbritsevat linnaruumi ning seetõttu tuleb hoiduda ooperimaja ja kõrvalhoonete vahelise ala muutmisest liiga kitsaks, takistades inimeste liikumist ja tekitades nn „pudelikaela“ olukordi. Seetõttu on hoone 1. ja 2. korrusel kitsam ning 3. ja 4. korrusel laiem. Võimaldatud on liikumine olemasoleva „Estonia“ teatrihoone ja uue ooperimaja vahelt: maa-alusel korrusel asub kahte hoonet ühendav plokk, kus asuvad valgust mittevajavad ruumid. Samuti pääsevad ühest hoonest teise ka külastajad. Uue ooperimaja parklat saavad kasutada seega mõlema hoone külastajad. Hoone funktsioonist tulenevalt eeldab fassaadilahendus ajatuid, klassikaliseid materjale. Fassaadikontseptsioon rõhutab hoone vormi ja arhitektuurset ideed, mistõttu on hoone esimesel ja teisel korrusel kasutatud ühte ning eenduval kolmandal ja neljandal korrusel teist materjali. Ülemistel korrustel on kasutatud fassaadikattena oksüdeeritud vaskprofiili ning alumistel piimjat klaasprofiliiti.