Lõputööd (RA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (RA) Pealkiri järgi
Näitamisel1 - 20 199-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Admiraliteedi basseini ümbruse planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Pintson, A; Künnapu, VilenAdmiraliteedi basseini ümbruse planeeringuprojektNimetus Piiratud juurdepääs Aksi saare puhkeala(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kapsta, Teele; Hayashi, Tomomi; Kiivet EloTänapäeval on argipäeva stressiga maadlevaid inimesi meie seas aina rohkem. Eesti väikesaared pakuvad eralduseks ja üksi olemiseks ideaalse võimaluse. Olles kas või nädalavahetuse hinganud sisse puhast metsaõhku ja mänginud inimtühjas rannas liivaga, võivad paljud argimured olla puhutud sama kiiresti kui meretuul. Minu idee on pakkuda Tallinnlasele saart, mis oleks see koht, kuhu kasvõi korraks kaduda ja nautida looduse ande, lõhnasid ning vabadust. Saareks valisin väikese Aksi saare, mis kuulub Viimsi valla alla ja vald on pikemat aega otsinud saarele konseptsiooni. Aksi saar võlus mind ka oma suurusega, 59 hektarit, umbes 2,3 km pikk ja 500 meetrit lai. Täpselt paras, et võtta enda alla terve saare pindala ning luua koht, millest linlased vaid unistada oskavad. Projekt näeb saarel ette 10 hütti. Seitse neist on kasutatavad hooajaliselt ja mõeldud 1-2 inimese majutamiseks. Elektrivajadus on tagatud päikesepaneelidega ja vett saab täidetavast paagist. Kolm suuremat hütti on kasutatavad aastaringselt ja olemas on nii vee kui ka elektriühendus. Saare keskosas on kaks ühiskondlikku hoonet – saun ning saare muuseum. Eesmärk on luua koht looduse keskel, kus suudame unustada argimured ja lõõgastuda. Koht, kus saab nautida üksi või kaaslasega aega, olles lahti lõigatud autost ning võimaluse korral elektroonikaseadmetest. Selline aeg on tänapäeva stressis inimkonnale väga oluline, et mitte kaduda oma elus ära argipäeva muredesse. Arvan, et aina enam hakatakse hindama aja veetmist looduses ning eemal linnakärast.Nimetus Piiratud juurdepääs Alternatiivne linnaruumi käsitlemine Tallinna näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kostabi, Elis; Hayashi, Tomomi; Kai SüdaAvalik ruum on kaasaegse linna mõistes oma varasema tähenduse minetanud ning virtuaalmaailm selle oma lõputute võimalustega sisuliselt asendanud. Inimene tajub linnaruumi üksikute kohtade kaudu, mida ühendavad teed - tekib kohtade süsteem ehk võrgustik, mille mitmekesisus ja kvaliteet on inimtasandil linnaplaneerimise seisukohast olulised. Lisaks spetsiaalselt planeeritud avalikule ruumile leidub ka "üleliigseid" osasid. Tallinnat iseloomustavad erineval kujul ja suuruses tühimikud. Kuna tühjad kohad on linnaruumiliste protsesside vahel ajutine nähtus, siis on nende kaasamine linnaellu võimalik vaid lühiajaliselt. Hetkel on sellised kohad valdavalt kasutusel ajutiste parklatena, millele alternatiivide pakkumisega saab tuua vaheldust ja muuta linna inimsõbralikumaks. Ajutiste lahenduste näol on tegemist kontseptuaalsete võtetega, mis arvestavad ka kohaspetsiifiliste eripäradega. Struktuurid on kergesti tüüpelementidest monteeritavad, mis võimaldab nende lihtsat ümberpaigutamist ja taaskasutamist linnaruumis. Praktilises osas Tatari asumi näitel väljapakutud ideid on analoogselt võimalik rakendada ka teistes sarnase iseloomuga kohtades ning sellisel tendentsil oleks usutavasti potentsiaali saada loomulikuks osaks tavapärasest linna arenguprotsessist.Nimetus Piiratud juurdepääs Arktika kogukondliku väikelinna planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Sokk, Siim; Kadarik, Ott; Tüür, MihkelPond Inlet on väikelinn e. kogukond Kanada Arktikas. See, 1500 elanikuga linn sai alguse 20nda sajandi alguses, kui sinna asusid elama piirkonnas aastatuhandeid poolränduritena elanud innuiitid. Nende linna elama asumine polnud päris vabatahtlik ja koos valgetega elamine linnalikes tingimustes oli neile võõras ning problemaatilne. Oli raske kohaneda uute tingimustega ja omaks võtta uut elukorraldust. Innuiitid olid haljunud elama väikestes kogukondades ja ringi rändama, et järgneda karibukarjadele või otsida paremaid kalastuskohti. Sellised kogukonnad koosnesid 10-20 inimesest. Uus elukorraldus pani nad aga sadadena kokku elama ja lisaks omaks võtma uusi kombeid. Kuna nii kaugel Arktikas asuvad kogukonnad ennast sellisel kuju ise majandada ei suuda, siis on juba Pond Inleti asutamisest peale sõltutud välisabist. On loodud riiklik abiprogramm, mis hõlmab endast nii tööhõivet, kui ka muid toetusi ja soodustusi. Tänaseks on linna ehitatud eeltoodetud, tüüpprojektide alusel ehitatud majad, mis ei vasta selle karmi ja külma keskkonna nõuetele ja vajadustele. Sama kehtib ka kõikide tehnosüsteemide kohta. Hoonete paiknemine on suhteliselt kaootiline kogu linna ulatuses. Kogu väikelinna arhitektuur on primitiivne ja isetekkeline. Uus planeering näeb ette hoonete paiknemise iseseisvate kimpudena. Selline hoonete asetus on tingitud innuiittide traditsioonilisest elamisviisist, kus elati koos väikeste kogukondadena. Eesmärk on uue planeeringuga anda neile tagasi elamisviis, mis on neile omasem. Kuna hoonete kimbud asetsevad teineteisest optimaalsel kaugusel, luues nii privaatsust, kui ka tagades linnaliku tihedust, on plaanis luua efektiivne ja hästitoimiv väikelinna elu. Avalikud- ja ühiskondlikud hooned on koondatud ümber suurema keskuse, moodustades nii linna tuikssoone, kus toimub ühiskondlik elu ja korraldatakse ühiseid üritusi. Keset peaväljakut paikneb skulpturaalne igluküla. See sümboliseerib innuiittide ajaloolist elukeskkonda, kus nad on tuhandeid aastaid elanud. Teine keskus moodustub ümber olemasoleva veekogu. Veekogu kaldad kindlustatakse kivirahnudega ja tekib ringikujuline järv, mille ümber astsevad teaduskeskus, lennujaama hoone ja spordisaal. Kuna Poind Inlet on juba praegu tähtsaks keskuseks ja baasiks teadlastele, kes uurivad sealset loodust, loomi ja ilmastikunähtusi, siis näeb uus planeering ette moodsa teaduskeskuse rajamise. TeaduskeskusNimetus Piiratud juurdepääs Balti jaama bussiterminal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Benrot, Kadri; Hayashi, Tomomi; Kaur TalpsepDiplomitöö “Balti jaama bussiterminal” eesmärgiks oli luua Balti jaama maakonna liinibussidele multifunktsionaalne, esinduslik ning reisijasõbralik hoone, olles seejuures mugavalt ühendatud raudteejaama, Elroni rongide lõpp-peatuse, trammide ning linnaliinibussidega, mis kõik moodustavad Balti jaamast ühistranspordi sõlmpunkti. Diplomitöö raames oli vaja lahendada ka regionaalliinide bussipargi uus logistiline lahendus seoses terminali loomisega. Olemasolev olukord ei suuda hetkel rahuldada reisijate vajadusi oma ebapraktilise ja aegunud lahendusega ning samuti ei ole praegune keskkond Tallinna linnaruumis atraktiivne ega kaasaegne. Väljapakutud arhitektuurne maht arvestab Balti jaama piirkonna tulevikuvisiooniga ning võtab arvesse linnaväljaku kujundamist. Sellest tingitult on arhitektuurne maht esinduslik ning monumentaalne. Terminalihoone ammutab inspiratsiooni kõrvalhoonete arhitektuursetest eripäradest, sobitudes seejuures ümbritseva keskkonnaga ning olles samas suursugune ja silmapaistev. Asendiplaaniliselt on lahendus minimalistlik ning asetseb paralleelselt lähirongide ootepaviljoniga, jättes hoonete vahele ruumi ka tulevikus kujunevale linnaväljakule. Hoone on paigutatud piki krunti põhja-lõuna suunaliselt, olles eraldajaks tänavaliiklejate ja liinibusside alale, kuid samas tagades reisijale kiire ühenduse teiste ühistranspordi liikidega. Hoonesisene liikumine on lihtne ning mugav, et vältida liikumistakistuste teket. Kõik teenindavad ruumid on paigutatud hoone keskele, jättes reisijale hoone “südame” ümber perimetraalse liikumisvõimaluse, mis samuti avab vaated ka kõikides väliskeskkonna suundades. Sellise ülesehitusega on reisijatel ülevaade nii ümbritsevast kui ka bussijaama ootealast. Hästi organiseeritud transpordisõlmed, mis arvestavad reisija ajalisi nõudlusi ja mugavust, on kasutajasõbralikud ning suudavad konkurentsi pakkuda eratranspordile, mis omalt poolt vähendab suurlinnas autokoormust ning tagab kvaliteetse linnakeskkonna.Nimetus Piiratud juurdepääs Balti Jaama Konn(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Look, Gert; Hayashi, Tomomi; Kaur TalpsepDiplomitöö „Balti jaama konn“ eesmärgiks oli pakkuda välja Balti jaama kui Tallinna ühe olulisema transpordisõlme funktsionaalne lahendus ja siduda see ühise varikatuse alla. Töö raames lahendati hetkel liiga väikese ootesaali probleem, perroonide väike maht, reisijate kaitstus sademete eest ning jaama kui linnaosade ristumispunkti funktsionaalsus reisijale ja kergliiklejale. Väljapakutud arhitketuurne maht on vabavormiline ning säilitab Balti jaamas asuva paviljonihoone ja Snelli hotelli. Varikatuse lahendus on vabavormiline ja põhineb Voronoi diagrammi meetodiga koostatud struktuuril. Katuskonstruktsioon põhineb ristkihtpuit struktuuril, mis toetub metallpostidele. Katuskatte materjalina on kasutatakse ETFE pneumaatilisi patju. Praegune peahoone ning paviljoni ümbritsevad teeninduskioskid kuuluvad likvideerimisele. Pavijonihoone ja tema tiiva külge seotakse uus klaasist ootesaali maht ning tagatakse hoone kompleksi terviklik toimimine. Hoonetesse on planeeritud: ootesaal, kohvik, infopunkt, tualettruumid, kaubanduspinnad, pakihoid ja muud teenindavad ruumid. Asendiplaaniliselt antakse uus vorm reisijate perroonidele paigutades rongid ootealal kahekaupa ja sel viisil suurendades maksimaalset rongide hulka jaamas. Uus asukoht antakse linnaliinide bussipeatusele, mille asukohta muudetakse Toompuiestee äärest lähemale perroonidele. Terminali ümbruse planeeringus kasutatakse kehtivaid detailplaneeringuid ning sinna planeeritud eskiisprojekte, näiteks paviljoni esise Jaama platsi võidutööd. Transpordisõlm, mis arvestab reisija mugavust ning pakub kasutajasõbralikkust ja funktsionaalsust suudab konkurentsi pakkuda autotranspordile. Viimase vähendamine Tallinnas pakub kvaliteetsema elukeskkonna.Nimetus Piiratud juurdepääs Berliini ülikoolilinnak(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Lass, Timmo; Tüür, Mihkel; Ott KadarikDiplomitöös on välja pakutud ja eskiisprojekti tasemele läbi lahendatud ArchMediumi poolt korraldatud arhitektuurivõistluse lähteülesanne. Kavandatava hoonestuse asukohaks on Berliinis Kreuzbergi linnaosas paiknev krunt. Pakutav lahendus võtab arvesse ArchMediumi poolt väljastatud ruumiprogrammi ja asukohast tingitud linnaehituslikke eripärasusi. Projekteeritav ala on lahendatud perimetraalse hoonegruppidega, mis järgib Berliini üürimajade kvartalite tüüplahendust. Planeeritav arhitektuurne lahendus koosneb kahest väiksemast kvartalist, mis on maapinnal moodustavad ühtse kvartali, kuid erinevate privaatsusastmetega. Kokku moodustub ühtne hoonete kompleks. Uudne lahendus toimub kvartalisiseselt, mille siseõued on avatud maksimaalsele päikesevalgusele kogu päeva vältel. Kvartali sees on hooneid ühendatud maapinnal asuvate mahtudega ja õhusildade kaudu. Hoonetesse on lõigatud auke nii vaatekoridoride tekitamiseks kui ka kvartalisse sissepääsemiseks. Mahtude paigutamisel on arvesse võetud Berliini geograafilisest laiusest tulenevat päikeseliikumist.Nimetus Piiratud juurdepääs Dirhami sadamahoone projektlahendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Alamets, Rene; Künnapu, Vilen; Ülo PeilKäesoleva Dirhami sadamahoone projektlahenduse teoreetiliseks baasiks on lõputöö autori poolt kirjutatud essee, mis arutleb arhitektuuri suhestumist veepiiriga. Sellest tuleb välja, et põhjus miks hooneid rajatakse veekogu äärde tuleneb kultuurist ja koha identiteedist. Dirhamil on veekogu ligidal elamise kultuur olemas, sest tegu on Rannarootsi alaga. Uurides teisi Eestis olevaid väike- ja jahisadamaid ning nende sadamate pakutavaid teenuseid, arvestades Dirhami mastaapi, piirdub Dirhami sadamahoone põhiliselt majutuse ja toitlustuse teenustega. Sellest tulenevalt moodustavad sadamahoone restoran ja majutus hoone põhimahu. Kümne numbritoaga majutus, ligi 100-kohaline restoran ja ligi 100-kohaline konverentsisaal on tõenäoliselt piisav, et Dirhami oleks täisväärtuslik mereturismi peatumiskoht. Dirhami on ajalooliselt ja kultuuriliselt kalandusega seotud väikesadam. Sellest tulenevalt on Dirhami sadamhoone inspiratsiooni allikaks kaluripaat. Selline lahendus aitab hoida alles Dirhami koha identiteeti ega ole sobimatu kohalikku arhitektuursesse keskkonda. Dirhami sadama lahenduseks on paigutada sadamahoone koos promenaadiga läänekai ja sissesõidumaantee kõrvale jättes ülejäänud sadama koos remonditöökojaga valvatavaks sadama territooriumiks.Nimetus Piiratud juurdepääs Eakate Küla(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Lindre, Hendrik; Hayashi, Tomomi; Kaur TalpsepDiplomitööks on kavandatud eskiisprojekti tasemel Eakate küla Rakveres Lääne.Virumaal. Planeeritud „küla“ asub Rakveres Päikese tn.11, mis jääb kesklinnast linnulennult 1,5km kaugusele äärelinnas. Tehtava tööga võetakse arvesse asukohta ja ümbritsevat. Töö lahendusena on esitatud suur kompleks, mis koosneb kahekordsest peamajast ja seitsmest eraldi olevast kahekordsest kortermajast. Peamaja funktsiooniks on: päevakeskus, tervisekeskus ja hooldekodu. Peamaja külastajateks on ka eakad väljast poolt eakate küla, kes siis käivad eakaaslastega aega veetmas või siis tervisekontrollis. Hoonestus on suunatud päevase päikse poole, et kasutada maksimaalselt päevavalgust. Asendiplaaniliselt on majad paigutatud kahes reas kindla rütmina, mille vahele jäävad erikujulised haljasalad. Suureks eeliseks on kõrval olemasolev tervisepark, mis võimaldab vaba aega veeta ka looduses. Lahendus annab eakatele uue ja modernse elukeskkonna, mis erineb enamikest tänapäeva tavapärastest eakatekodu ülesehitusest.Nimetus Piiratud juurdepääs Eedeni Aed(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Nigulas, Jüri; Kadarik, Ott; Mihkel TüürInimkonna arenedes tekib üha enam vajadus uue eluruumide järele, tuues kaasa linnade järsu suurenemise. Kui aga uute pindade ehitamisel on määravaks ainult kompaktsus, mitte hea majadevaheline ruum, võivad tulevased põlvkonnad elada lubatud utoopia asemel düstoopias. Selleks peaks arhitektuur olema avameelne ning pidevalt leidma viise, kuidas muuta kompaktne elu linnas mitmekesiseks ja emotsionaalselt nauditavaks. Tallinn on muu maailmaga võrreldes tõeliselt roheline ja väikene linn ning tundub, et justkui ei olekski vajadust sellise arhitektuuri järgi. Sellegi poolest toimub linnaprotsesside areng läbi dekaadide ning ette nähes võimalikke probleeme, jõuame me jätkusuutlikuma riigi poole. Antud projektis on võetud selline mõtteviis juhtlõngaks, et seda siis edasi kerida ja proovida läbi kompaktne linnaruumi planeering. Projektis ei ole polaarselt ära jaotatud ainult avalik ja privaatne ruum, vaid oluliseks peetakse ka poolavaliku ruumi ning selle suhet inimesega. Kõige tähtsamale kohale ei ole seatud inimese materiaalne mugavustunne, vaid emotsionaalne. Planeering pakub välja viise, kuidas muuta linnaruumi huvitavamaks ning kuidas võiks inimene anda panuse avaliku ruumi elavamaks muutmisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti Loodusmuuseum(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Markus, Mari Liis; Kadarik, Ott; Mihkel Tüür"Eestimaal on iga elaniku kohta haruldaselt palju ruumi. Enam kui poole meie maast täidab ehe loodus: pea kohal kõikuvad puud, udusse hajuvad rabad, merest välja turritavad rändkivimürakad rannapiiril. Nii palju puutumata loodust, kui meil, leiab Euroopas harva. Mida enam koondub elu linnadesse, seda rohkem võõrdub inimene metsadest-meredest. Ometi on ka inimene osa loodusest, loomariigist: ise ei mäleta, aga geenid teavad. Taasjõudmine looduseni on kui rännak iseendani.” [14] Antud lõputöö eesmärgiks oli luua Eesti Loodusmuuseumi jaoks uus hoone, mis oleks vastavuses tänapäevase muuseumi nõuetega. Uue loodusmuuseumi projekt sai loodud Paljassaare poolsaarele, Katariina kai vahetus lähedusse. Valitud asukoha teeb eriliseks sealne puutumatu loodus ja mereline õhkkond. Hoone välisilme on kontrastiks sealsele loodusele, tänu pikale põhiplaanile ja corten metall fassaadi materjalile. Lõputöö protsessis valmistas enim raskusi nii loodusläheduse kui ka linnaarenduslikus mõttes muuseumile asukoha valik. Hoone sai loodud arvestades ümbritsevat rannaäärset keskkonda ning juba olemasolevat Katariina kaid. Projekteeritava hoone teeb huvitavaks sealne eksponaatide rohkus. Eksponaate leidub lisaks muuseumi põhi näitusealale ka hoone katusel jalutades kui ka väljas pikki hoone külgedel asuvaid jalgteid. Lisaks on toodud lisaväärtuseks uus linnuvaatlustorn, mis sobib kokku põhihoonega. Hoone on projekteeritud vastavuses energiasäästlikuse ja tuleohutusalaste nõuetega. Eesti Loodusmuuseum on loodud selleks, et eestlane saaks läbi meelelahutusliku viisi meeles pidada loodust ning selle lõputuid eluvorme ja kasulikkust meile endile ning ümbruskonnale. Lastele ja välismaalastele on loodusmuuseum hea võimalus õppida ja tutvuda Eesti taimestiku, loomariigi ja muu meid ümbritseva looduse ja selle muutustega läbi aja.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti Loodusmuuseum(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Riso, Melissa; Kesler, HindrekDiplomitöö tegeleb Eesti Loodusmuuseumi uue hoone projekteerimisega. Projekti aluseks on võetud „Eesti Loodusmuuseumi arengukava 2013-2017“ ruumiprogramm. Eesmärgiks oli luua uus ja huvitav muuseumi hoone, avarate näitusepindadega. Diplomitöö peamised eesmärgid on: 1. Luua muuseumi külastajatele interaktiivne keskkond, mis annab võimaluse ennast harida nii hoones sees, kui ka väljas. 2. Luua võimalus muuseumi kogude suurenemiseks ja arenemiseks. 3. Luua hoone, mis aja jooksul saab osaks ümbritsevast looduskeskkonnast ja kutsub inimesi saama osaks loodusest. Muuseum mis toob looduse lähemale. Asukoha valikul sai määravaks kaugus südalinnast, mis on kõigest 3 kilomeetri kaugusel. Kiired ühendused linnaga ning ümbritsev looduskeskkond. Töö aluseks võetud arengukava ruumiprogrammis on tehtud väiksed mahulised muudatused, vastavalt vajadusele.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti Loodusteaduskeskus Skoone bastionis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Leemet, Marii; Kadarik, Ott; Mihkel TüürSkoone bastion on Tallinna üks militaararhitektuurimälestis, mis vajab värskendust ning vanalinnaga sidumist. Bastioni pealne park ja avalik ruum peaks olema mõnus ajaveetmiskoht vanalinna küljel, kust avanevad kaunid vaated Kalamajale, merele ja vanalinnale. Antud lõputöö projekt pakub Skoone bastionile uue hingamise ühendades arhitektuurimälestise modernse näituse- ja teaduskeskkonnaga. Bastioni sisse planeeritav Eesti Loodusteaduskeskus toimib tõmbenumbrina nii turistidele ja linlasetele. Hoone mahud loovad erinevaid tasandeid ja vaateplatvorme. Loodusteaduskeskuse sissepääs tekitab bastionisse lõhe, mis eraldab privaatsed terrassid kohvikule ja loodusteaduskeskusele ning avaliku pargi linlastele. Rannamäe tee poolne teaduskeskuse mahu akende raamid loovad rütmilise sekkumise tuima paekiviseina. Käesolevas projektis on arvestatud Skoone bastioni ajaloolise kuju ja tasandite struktuuri, samal ajal soosides jalakäijate sõbralikku liikumistrajektoore ja luues poolavaliku, poolsuletud loodusteaduskeskuse.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti Moemaja(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kittus, Marie Annette; Hayashi, Tomomi; Kaur TalpsepProjektiga "Eesti moemaja" soovin pakkuda välja arhitektuurse lahenduse Eesti moe esindushoonele. Mood ja arhitektuur on tihedalt omavahel seotud, eriti vaadates mõlemat ala lihtsustatud kujul. Mõlemad alustavad otsides referentse ja inspiratsiooni, sealt edasi toimub sketšimine, testimine; katse ja eksituse perioodi läbimine, kuni lõpuks jõutakse idee realiseerimiseni. Lõppude lõpuks on tulemus taandatud inimskaalale – kui sellega ei arvestata või dimensioneeritakse üle, häirib see vaatleja silma ja disain saab kriitika osaliseks. Kuigi moe ja arhitektuuri tiheda sideme tõid välja juba Adolf Loos ja Gottfried Semper, jäetakse see side tänapäevases arutelus tahaplaanile. Muidugi on soov olla eriline ja eraldiseisev, kuid samas on olemas mitmed näited nii moemaailmas koha leidnud endistest arhitektuuritudengitest, nagu näiteks Marc Jacobs, kui ka nimekatest arhitektidest, kellel on olnud tihe koostöö moemaailmaga – Rem Koolhaas, Zaha Hadid. Tihedama koostöö edendamisega oleks võimalik tuua ka uusi ideid mõlemasse loomevaldkonda, mis võib anda täiendavaid aspekte ja lisada loomingule värvikust. Lihtsa lakoonilise hoonega soovin anda noorele majandusharule müügipinna, moelava, muuseumi, showruumi, laboratooriumi, büroo/ateljeepinnad. Maakri asumi krundile Maakri 34 ja Maakri 34a olen paigutanud lahenduse piirkonda, kus ajalooliselt on olnud kanga värvimistöökojad ja keemiline puhastus. Keskendades tähelepanu Maakri ajaloole kui ka soovides piirkonda elavadada, pakun välja kahest tornist koosneva kõrghoone. Lahendus võtab eeskuju “tornide merest” antud asumis, valides neutraalse seisukoha sealsete arhitektuurituulte suhtes. Eesti moemaja on loodud äri- ja kreatiivseks pinnaks, kus Eesti mood saaks tuult tiibadesse.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti presidentide memoriaal Pakri poolsaarel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Loit, Elina; Kesler, HindrekDiplomitöö teemaks on Eesti presidentide memoriaal Pakri poolsaarel, kuhu on koostatud teemaplaneeringu ja hoonestuse ideelahendus. Töö käigus keskendutakse Eesti presidentide tutvustamisele ja nende mälestamise jäädvustamisele, et ka tulevased põlved saaksid tutvuda nende tööga ning mõista presidentide olulisust ja rolli Eesti ühiskonnas. Projekti eesmärgiks on Pakri poolsaare kultuuriloo täiendamine ja sidumine eestlaste maailmaga, luues uue rahvussümboli. Lisaks soov suurendada Pakri poolsaare tuntust, mis tooks juurde rohkem külastajaid nii Eestist kui mujalt maailmast. Tähtsal kohal planeeritaval alal on teekond, mis kulgeb mööda pikka olemasolevat metsasihti idast läände, ühendades Pakri poolsaared omavahel. Teekonnal ehk ajateljel saab tutvuda presidentide elulugudega ning tähtsamate Eesti sündmustega. Ajatelg lõppeb tänapäevaga, millele järgneb murrang. Murrangu juures paikneb Eesti presidentide muuseum, mis asub projekteeritava teekonna all. Hoone on justkui osa teekonnast, mis on peidetud. Muuseumis saab tutvuda riigi presidentidega, vaadata galerii saale ning viibida konverentsi saalis toimuvatel üritustel. Liikudes teekonnal edasi, jõuab teisele poole Pakri poolsaart, kus asub klaasist kohvik koos vaateplatvormiga. Klindijärsakust väljaulatuv hoone pakub imelist vaadet merele ning paekivi klindile. Lõputöö koostamise käigus on inspiratsiooni saadud kohalikust paekivist, mida kasutatakse kergliiklusteedel, andes juurde koha iseloomu. Poolsaare põhja, ida ja läänepoolses tipus on loodud väljaulatuvad vaateplatvormid, et külastajad saaksid veelgi lähemale kohalikule klindiastangule.Nimetus Piiratud juurdepääs Eluaed Mustamäe tee äärne kvartal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Sepsivart, Ahti; Künnapu, VilenLõputöö proovib lahendada Mustamäe tee äärse kvartali probleeme ning luua inimestele elamiseks ja töötamiseks kvaliteetne elukeskkond, mis tooks piirkonda külastama ja sellest rõõmu tundma ka naabruses elavaid inimesi. Eeskätt on rõhku pandud inimeste väärtustele ja tegevustele, mis konkreetses piirkonnas on puudulikud. Seda kõike proovib töö kompenseerida mitmekesise linnaruumi loomisega, kus kohtuvad uus ja vana ning mis pakub tegevusi ja ruumi kõigile. Lisaks multifunktsionaalse elukeskkonna tekitamisele proovib töö alast luua energeetiliselt mõjuvat terviklikku kehandit, mille olemus kiirgab ka väljapoole ja mida alas viibija vahetult tunneb. Kogu ala on kui aed, kus käsikäes on inimese elutsükli komponendid: sünd, noorus, vanadus ja surm. Ala sees on kõik eluks vajalikud funktsioonid. Töö kujutab endast teatud mõttes idealistlikku visooni linnast, kus üks piirkond mahutab endasse kõik inimese eluks vajaliku. Olemasolevasse hoonestusse suhtutakse lugupidamisega, neid säilitatakse maksimaalselt ja kasutatakse loominguliselt ära uue eluolu loomise eesmärgil. Vana värskendatakse ja liidetakse uue arhitektuurimänguga, et luua võimas tervik.Nimetus Piiratud juurdepääs Elva linnastaadion(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-26) Pihla, Markus; Kadarik, Ott; Tüür, MihkelKäesoleva arhitektuurse projekti raames projekteeriti Elva Verevi asumisse, olemasoleva Elva linnastaadionile uus staadionihoone. Vaatluse alla võeti kogu krunt, mis sai ümbertöödeldud spordipargi, koos 2 korvpalliplatsi ja 2 tenniseväljakuga, uued ühendus- ja läbipääsuteed ning 250 parkimiskohaga parklat teenindamaks staadionit ja spordiparki. Eesmärgiks oli teha kompaktne staadionihoone, mis hõlmab sportlaste ja harrastajate majutus- ja riietusruume, pealtvaatajatele lihtsasti ligipääsetavat 1584 kohaga tribüüni ning jõusaali. Hoone projekteerimisel on arvesse võetud ümbritsevat keskkonda. Projekteeritud hoone on 2 korruseline, kõrgusega 10 meetrit. Tähelepanu tuli pöörata, millised liikumissuunad on omased sportlastele, millised pealtvaatajatele ja kuidas nad omavahel kokku ei saaks võistluste ajal. Sellest tulenevalt on esimesel korrusel jäetud läänepoolne hooneosa sportlastele ning idapoolne staadioni külastajatele. Teisel korrusel on hoone põhjapoolne osa eraldatud majutusruumidele ja meediale. Lõunapoolne on jäetud pealtvaatajatele. Lisaks on ära jaotatud pealtvaatajate WC-d, mis jäävad nii esimesel kui ka teisel korrusel staadionihoone tiibadesse. Autor sai projekteerimiseks inspiratsiooni Pärnu rannastaadioni, Tartu Tamme staadioni ja Tehvandi staadionist. Need staadionid olid heaks eeskujuks mahtude ja funktsiooni leidmisel. Elva linnastaadioni hoone on projekteeritud poolkaare vormiga. Hoonele annab vormi katus. Pikliku põhiplaaniga staadionihoone on asetatud krundile ida-lääne suunaliselt. Hoone kandvateks osadeks on raudbetoonkonstruktsioonid. Elva linnastaadioni uus staadionihoone oleks nii Elva kui ka terve Eesti spordile suure tähendusega, aidates kaasa nii harrastajate, noorte kui ka professionaalsete sportlaste vaimsele ja füüsilisele tervisele ning oleks ligitõmbav sportimise keskkond, kuhu tahaks tulla sporti tegema.Nimetus Piiratud juurdepääs Elva veekeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Griffel, Anett; Tammik, ToivoKäesoleva arhitektuurse projekti raames projekteeriti Elva kesklinna, Arbi järve äärde veekeskus. Projekteerimisel arvestati Elva linnale iseloomuliku looduslähedase elukeskkonnaga. Eesmärgiks oli linnaruumi muutmine kompaktsemaks ja Kesk tänava sidumine Arbi järve äärse alaga. Autori ideeks oli kasutada keskväljaku potentsiaali, projekteerides Elva veekeskuse keskväljakult alguse saava promenaadi lõppu. Autor sai projekteerimiseks inspiratsiooni Kanadas St.Lawrence jõe kaldal asuvast spaahoonest, aga ka Otepää külje all asuvast Pühajärve spaa hoonest. Need hooned olid heaks eeskujuks maapinna kasutuseks ja basseini projekteerimiseks hoone teisele korrusele. Lisaks inspireeris töö autorit Oslo ooperimaja oma sujuvalt tõusvate kaldpindadega. Projekti lõplik idee ja kontseptsioon ei erinenud oluliselt algsest ideedest. Samas muudeti hoone projekteerimise käigus mitmeid kordi selle kuju ja kasutamisviise. Elva veekeskus on projekteeritud lihtsa ristkülikukujulise vormiga. Hoonele annab vormi kaldega katus. Pikliku põhiplaaniga hoone on asetatud krundile ida-lääne suunaliselt. Hoone kandvateks osadeks on raudbetoon konstruktsioonid ning liimpuidust post-tala süsteem.Nimetus Piiratud juurdepääs Emajõe Kontserdimaja(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Jürissaar, Liisa; Künnapu, VilenMuusika on tähtsal kohal iga inimese elus, eriti eestlase, kuna meie kurva ajaloo võimsamad hetked on sündinud just muusika saatel. Käesoleva lõputöö teemaks on projekteerida Tartu Emajõe kaldale suure hingega kontserdimaja, mille seinte keskel saab iga inimene osa võtta erinevate maade kultuurist, nautida muusikaelamusi, maitsta toiduvõlusid ning kogeda kunstiväärtusi. Hoone kutsub end külastama iga kell, enne tööd, peale tööd, töö ajal ja ka vabal ajal. Kontserdimaja asub Tartu linnas Turu tänava ääres, kus hetkel asub Tartu vana keskkatlamaja. Tartlaste ja ka linna külastajate poolt on see ala tähelepanuta jäänud, kuigi asub piltilusa Emajõe lõunapoolsel kaldal. Projekteerides sinna kontserdimaja koos lisafunktsioonidega, pikendab see inimeste silmis Tartu kesklinna väärtuslikku ala. Keskkatlamaja mälestades ja austades on alles jäetud korsten, mille tipust saab imelisi vaateid nautida. Säilitatud on ka jäetud ka katlamaja Turu tänavaäärne ehitusjoon. Emajõeäärne fassaad on inspireeritud Emajõe enda voolujoonelistest joontest, selliselt ongi kokku saanud range keskkatlamaja olemus ning loominguline ning vaba Emajõe hing, nagu tõeline eestlane. Kontserdimaja majutab, lisaks kahele kontserdisaalile, endas veel restorani koos terassiga, kunstigaleriid, mis voolab läbi fuajee, ning kingipoodi koos 90m kõrgusel oleva vaateplatvormiga. Hoonet toetab veel välilava koos maalilise pargiga, kus on kavandatud lastele mänguplats, lõõgastusalad, puudealleed ning jõeäärsed vabaajaveetmise terrassid. Praeguseni on jäänud Tartu olemasolevad kontserdisaalid kas liiga väikeseks või akustiliselt nõrgaks suurematele kontsertidele, siis uus saal kutsub ülemaailmseid kunstiteoseid enda lavale mängima. Emajõe Kontserdimaja kavandamisega lisandub suur hulk vaba aja veetmise viise mitte ainult tartlaste rutiinsesse ellu, vaid kõigi ellu, kes Tartut külastavad.Nimetus Piiratud juurdepääs Endise Arsenali tehase ala mahuline planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Stokkeby, Marleen; Kadarik, Ott; Mihkel TüürTootmise muutumisega üha "nutikamaks" ja puhtamaks muutuvad endised suured tehased kasututeks ja jäävad tühjaks. Nende suurte tondilosside lammutamine on kulukas ja tihti jäävadki sellised alad seisma ja muutuvad ajapikku varemeteks. Samal ajal on suureks mureks ka linnade laienemine. Lahenduseks võikski olla linnasiseste nn. brownfieldide kasutusele võtmine, mis linna suurenemise asemel, seda hoopis tihendaks. Tallinnas on selliste tühjade piirkondade kogupindala 540 hektarit ning mitmed suuremad nendest asuvad Põhja-Tallinnas. Projektis käsitletud endise Arsenali tehase kõrval veel näiteks Kopli kaubajaam. Seega on vanadele tööstuspiirkondadele uue kasutuse leidmine aktuaalne ka Tallinnas. Algselt Peeter Suure merekindluse ühe osana rajatud Arsenali kompleks on osaliselt muutunud juba varemeks ja loodusega järjest tihedamalt läbi põimumas. Just sellest kompleksi Tööstuse tänava äärse maja varemetes nurgast sai ka diplomitöö inspiratsiooni. Projektis on püütud siduda arhitektuuri loodusega, siseruumi välisruumiga ning privaatset ja avalikku ala. Samas on esile toodud varemete emotsionaalset mõju inimestele, kui aja hävitava mõju sümbolit. Uusi mahte ümbritsevad vanad fassaadid loovad eripärase ruumi, mida ei saa defineerida ei sise- ega välisruumiks. Seega on projekti lahenduses püütud luua uusi ruumikogemusi ja proovitud leida viise kogeda ka loodust tavapärasest erinevalt.