Lõputööd (RA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (RA) Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 222-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Loomekeskus Toomemäel Tartus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0023-05-18) Litvinenko, Rodion; Künnapu, VilenKäesoleva lõputöö raames kavandatud osaliselt integreeritud Toomemäle loomekeskus sisaldab kõiki inimeste vaba aja veetmiseks ja hobide harrastamiseks vajalikke aspekte. Olemasolevate mälestiste ja koha ajaloo uurimine näitas, et pargis ei ole nii huvitav aega veeta, kuna see näeb välja võsastunud ja hooldust vajav. Loovuskeskus peaks täiendama Toomemäe ajaloopärandit kenasti, julgustades inimesi tutvuma koha ja selle ajalooga. Kõigi oluliste taimeliikide säilitamise ja uue haljastuse tegemisega saab parki uut elu lasta. Kõik mälestusmärgid muutuvad nähtavamaks ja omavahel seotud, kõik kõnniteed renoveeritakse, jäädes samas oma algsetele kohtadele. Pargi olemasolev mänguväljak noorendatakse ning kõik valgustid ja pingid vahetatakse välja, muutes pargi avalikkuse jaoks atraktiivsemaks. Loomekeskus koosneb kahest osast, külastajatele, kes ei soovi ise keskuses käia, on paviljon, kus asub restoran, kuid põhitegevused toimuvad maa all. Igas saalis ja loomulikku valgust vajavas ruumis on katuseaknad. Ka eri tänavatelt kahte suunda ühendavad tunnelid on samuti klaasitud katusega. Ülejäänud ruumid on vastavalt vajadusele hästi valgustatud. Kõiki ruume ja stuudioid saavad kasutada nii kohalikud elanikud kui ka külalised, kes on ühe ruumi broneerinud. Projekteerimisel tuleb arvesse võtta selliseid olulisi tegureid nagu oli juba mainitud loomulik valgus, ventilatsioon ja veekindlus, tagades samas, et konstruktsioon on tugev ja turvaline. Kaevamisprotsess on kriitilise tähtsusega ja nõuab kogenud spetsialiste, et tagada pinnase stabiilsus ja hoone nõuetekohane toetamine. Materjalide valik on samuti väga oluline, et seinad ja laed peaksid vastu ülalpool asuva pinnase raskusele ning niiskuse ja temperatuurimuutuste survele, seega võtsin minimaalseks seinapaksuseks 60 sentimeetrit ja kasutasin kandekonstruktsioonidena selliseid materjale nagu raudbetoon ja teras. Hoolimata probleemidest võib maa-aluse ehitise ehitamine tuua palju kasu, näiteks energiatõhususe, väiksema keskkonnamõju ja ainulaadsed disainivõimalused.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Lennujaama Hotell-Konverentsikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0215) Lilleberg, Katrin; Kesler, HindrekKäesolev töö on seletuskiri Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonna tehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala lõputöö saateks. Lõputöö teemaks on Tallinna Lennujaama konverentsikeskuse ja hotelli rajamine. Lisaks on planeeritud reisiterminali ühendus kesklinnaga läbi trammiliini pikendamise ning lennujaama sisemine ümberorganiseerimine liikuvuse ja mugavuse parandamiseks lennujaamas. Käesoleva projektiga antakse Tallinna lennujaamale lisaväärtust ning uut kvaliteeti. Trammiliini pikendamine muudab transpordiühenduse lennujaama ja linna vahel mugavamaks ning toob seeläbi linna terminalile veelgi lähemale. Projektilahenduse loomisel on osaliselt arvesse võetud Tallinna lennujaama hetke laienemisplaane. Lennujaama hotell pakub mugavat lahendust edasireisjatele ning selle kaudu soodustab nii lennujaama kui ka Eesti lennunduse arengut transiitlennunduse suunas. Konverentsikeskus loob võimaluse Tallinnal saada äri- ja konverentsiturismi linnaks ning kiirendab Tallinna suurima potentsiaaliga rahvusvahelise ettevõtluspiirkonna Ülemiste City arengut.Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu jõeäärne planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Titma, Timo; Hayashi, TomomiKäesoleva planeerimisprojekti lahenduse uudsus peitub vahelduvas ning huvitavas elukeskkonnas, kus kõik linnale vajalik on kompaktselt koos. Planeeritavat ala ilmestavad mitmed nüansid, mis eristavad Pärnut teistest jõeäärsetest linnadest. Planeeringu ettepanekus on olulisel kohal jõe eksponeerimine. Vastupidiselt hetkeolukorrale on pööratud võimalikult palju tähelepanu jõe ja selle ümbruse näitamisele: tervet planeeritavat ala läbivad avarad vaatekoridorid. Lisaks on tähtis infrastruktuuri parendamine ning vanalinna elavdamine: paljud olemasolevad tänavad on vähepopulaarsed ja halvasti läbitavad, kuid nende uuendamise ja muutmisega ühendatakse vanalinn uue jõeäärse keskusega, nii et tänavad suunduvad jõe äärde. Eesmärk on avada suunad jõele ja pöörata tähelepanu „jõelinna“ kujunemisele, milles autor näeb potentsiaali linna uuendamiseks, huvitavamaks ja paremaks muutmises. Samas on hoitud Pärnule iseloomulikku joont: hoonestus on madal ega ületa kontserdimaja ja Pärnu Keskuse kõrgust. Rõhutatud on Pärnule omast rohelust haljastusega tänavatel, hoonete rõdudel ja katuseterrassidel. Esmatähtis on luua inimestele mugav ja huvitav elukeskkond.Nimetus Piiratud juurdepääs Rahvusooper Estonia uus ooperimaja(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Arvisto, Mari; Kadarik, Ott1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. „Estonia“ teatrimajas on ehitamisest alates toimunud mitmeid Eesti ajaloos tähelepanuväärseid poliitilisi, kultuuri-, spordi- ja muid sündmusi. Tallinna ainus spetsiaalselt ooperi- ja balletietenduste andmiseks ehitatud saal on jäänud aga vajadustele väikeseks. Alates eelmise sajandi 70-ndatest aastatest on korraldatud erineva asukohaga arhitektuurikonkursse ooperimaja ideelahenduse leidmiseks, kuid ühel või teisel põhjusel on hoone jäänud püstitamata. 2010. aastal tuli teatrijuht Aivar Mäe kutsel esimest korda kokku ümarlaud, et arutada rahvusooperi laienemisplaane. Arutelude tulemusel valmis ülevaatlik dokument, mis järjestas linnaehituslikult parimad paigad uuele ooperiteatrile. Kuna Admiraliteedi basseini äärsele alale on tehtud teistsuguse funktsiooniga detailplaneering, on see kindel takistus antud alale ooperiteatri projekteerimisele. Diplomitöös analüüsiti teisi potentsiaalseid ooperimaja asukohti ning käesolevas töös otsustati Solarise keskuse ja Teaduste Akadeemia maja vahelise haljasala kasuks, mis on tuntud Teatri väljaku nime all. Tulenevalt krundi suurusest uuriti erinevaid nn kompaktooperimajade projekte ning kontrolliti selle sobivust Teatri väljakule. Diplomitöö käigus koostati ooperiteatri ruumiprogramm, mis toetus Islandil Reykjavikis asuva Kopavoguri ooperimaja lahendusele. Analüüsiti erinevaid asendiplaanilisi skeeme ja leiti sobiv lahendus. Uut hoonet lääne poolt piirav sõidutee on muudetud kahesuunaliseks ja loodud on ühistransporditasku. Solarise keskuse kõrval paiknenud ühesuunaline sõidutee likvideeritakse ning asendatakse see jalakäijate alaga. Tekkinud linnaväljakut saab läbida nii loode-edelasuunaliselt kui ka lõuna-põhjasuunaliselt ning see suunab ka ooperiteatri maa-alusele korrusele. Säilitatud on krundi lõunaosas paiknev park-haljastus. Likvideeritud on haljastus krundi servadel, kuid säilitatud on Solarise keskuse ja samuti ka Teaduse akadeemia hoone esine kõrghaljastus. Hoone arhitektuuri dikteerib paljuski ruumiprogramm ja ruumidele esitatud nõuded. Seetõttu võeti hoone lahendamisel aluseks ooperiteatri „süda“, lavaplokk koos torniga ning ülejäänud 32 ruumiprogramm paigutati selle ümber vajalikke horisontaalseid ja vertikaalseid ühendusi silmas pidades. Projekteeritav hoone peab arvestama ümbritsevat linnaruumi ning seetõttu tuleb hoiduda ooperimaja ja kõrvalhoonete vahelise ala muutmisest liiga kitsaks, takistades inimeste liikumist ja tekitades nn „pudelikaela“ olukordi. Seetõttu on hoone 1. ja 2. korrusel kitsam ning 3. ja 4. korrusel laiem. Võimaldatud on liikumine olemasoleva „Estonia“ teatrihoone ja uue ooperimaja vahelt: maa-alusel korrusel asub kahte hoonet ühendav plokk, kus asuvad valgust mittevajavad ruumid. Samuti pääsevad ühest hoonest teise ka külastajad. Uue ooperimaja parklat saavad kasutada seega mõlema hoone külastajad. Hoone funktsioonist tulenevalt eeldab fassaadilahendus ajatuid, klassikaliseid materjale. Fassaadikontseptsioon rõhutab hoone vormi ja arhitektuurset ideed, mistõttu on hoone esimesel ja teisel korrusel kasutatud ühte ning eenduval kolmandal ja neljandal korrusel teist materjali. Ülemistel korrustel on kasutatud fassaadikattena oksüdeeritud vaskprofiili ning alumistel piimjat klaasprofiliiti.Nimetus Piiratud juurdepääs Terminal Maalt Marsile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Oberšneider, Triinu; Tamm, RalfLõputöö ülesandeks oli kosmodroomi hoone projekteerimine Eestisse, valitud asukohaga Kiltsi lennuväljal. Hoone nurgeline ja maast tõusev vorm on insenertehniliselt keerukas monument kosmosele olles samal ajal ümbruskonda sulanduv.. Projekteeritud töö on tulevikku vaatava iseloomuga. Hooned on mitmel pool jagatud ruumideks kergseintega, mis võimaldab vajaduste muutudes ruumiprogrammi ümbertegemist. Samuti on ümberringi piisavalt ruumi edasiarendusteks ja lisamooduliteks. Objekti rajamisel korrastatakse hetkel räämas ala ning tekitatakse uus huvipunkt, mis hakkab arendama maaelu. Terminali fassaade kujundavad betoon ja toonitud klaasfassaad. Katused on lauge kaldega (enamik kuni 12 kraadi) muru või käidav katused ja on ette nähtud aktiivseks kasutamiseks. Ligipääsu tee on kaetud suurte valatud betoonplaatidega nagu lennuradagi, tekitades ühtse terviku. Suur veepind hoone kõrval võimendab arhitektuurset elamust ning toetab vertikaalõhkutõusu efektsust. Kompleks on arendatud nii, et see toimiks ka perioodidel, kui kosmose suunas midagi saata ei ole võimalik. Külastuskeskus on planeeritud nii, et seal oleks võimalik terve päev veeta – näitus, interaktiivsed elemendid, teabenurk, söögikoht, kinosaal. Näitusesaalide suuruse tõttu on võimalik sealt eraldada väiksemaid konverentsisaale ning korraldada koolitusi. Arhitektuurne vorm võimaldab ka suviseid väliüritusi ja kontserte. Laiapõhjaline terminal hakkab tööd pakkuma 100-300 inimesele. Järgmiste sammudena tuleks lahendada lennuvälja angaaride restaureerimine ja rekonstrueerimine ning töötajate ja reisijate majutamiseks kosmoseküla rajamine (potentsiaalne asukoht kaartil LISA 1). Infrastruktuuri edendamiseks on soovituslik taastada raudteeliin Rohuküla sadamani. Raudtee siht on näha LISA 1, maanteest põhjapool asuv pikk siht metsa vahel. Kuna lennuväljast Haapsalu poole jääv ala on juba planeeritud tööstusalaks, siis raudtee leiaks suurt kasutust nii inimeste kui kauba veol. Hea logistikaga kohas areneb tööstus jõudsalt.Nimetus Piiratud juurdepääs Viimsi Kontserdimaja ja Kultuurikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kevvai, Anniki; Kadarik, OttOma diplomitöö raames projekteerisin Viimsi valda Haabneeme alevikku Viimsi Kontserdimaja ja Kultuurikeskuse. Teema sai valitud põhjusel, et Viimsi vallal on juba pikemaajaline soov rikastada oma kultuurielu kontserdi- ja kultuurikeskusega. Viimsi on kiiresti arenev vald, mille elanike arv on võrreldav Eesti keskmiste linnadega. Sellest lähtudes peab Viimsi arvestama linna vajadustega, et valla areng toimuks positiivses suunas. Projekteeritav hoone on mitmefunktsiooniline, koosnedes Kontserdimajast ja Kultuurikeskusest. Täpsemalt öelduna projekteeritakse hoonesse ~550 kohaline kontserdisaal ja lisaks sellele saavad hoonesse uued ruumid nii Viimsi Raamatukogu, Huvikeskus kui ka Kunstikool. Idee on koondada erinevad vabaaja veetmise funktsioonid ühte kompleksi, et tekiks Viimsisse üks kindel kultuurielu tõmbekeskus. Hoone koosneb kolmest mahust: kontserdisaali maht, fuajee/kohvik/restorani maht ja raamatukogu/kunstikooli/huvikeskuse maht. Hooneblokkidel on üks ühine fuajee ja peasissepääs, mis teenindavad kõiki nelja funtsiooni. See võimaldab kokku hoida ressurssi, kuna hoones on kõigil blokkidel ka ühine garderoob, valveruum ja infopunkt. Lisaks on ühiskasutuses ka saalid, koosoleku- ja paljud teised ruumid. Hoone oma mahult on sulandatud reljeefi. Idee oli tekitada mandrilt vaadatuna madalam kõrgendikule sulandatud maht, samas merelt vaadatuna kõrgem ja tähelepanu köitev maht. Selle tagamiseks on hoone süvistatud maapinda, olles merelt vaadatuna 3-4 korruseline, mandrilt vaadatuna 2 korruseline. Töö eesmärgiks oli luua Viimsi kasvavale elanikkonnale paremaid ja kaasaegsemaid vaba-aja veetmise võimalusi. Projekteeritav hoone on mõeldud kujunema Viimsi kultuurielu peamiseks tõmbekeskuseks, kuhu on koondatud peamised kultuurielu edendavad funktsioonid.Nimetus Piiratud juurdepääs Põhja-Tallinna keskusala planeerimisprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Põlluaas, Kristo; Kadarik, OttKäesolev diplomitöö käsitleb endas mahulist planeerimisprojekti Põhja-Tallinnas Kopli ja Reisijate tänavate vahelisel alal, Balti jaama vahetus läheduses, muutmaks piirkonda inimsõbralikuks ja avatuks külastajatele. Töö keskendub kalamajas ühe enim läbikäidavamale kvartalile, olles ühenduslüliks Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosade vahel. Inspireerivaks teema valiku juures oli idee rajada linnaosale keskusala ja kujundada olemasoleva turu struktuuri ja toimimist ümber. Diplomitöö idee on rajada Põhja-Tallinnasse linnaosa ühendav multifunktsionaalne äri- ja loome kvartal, mis ühendab uusi ja olemasolevaid elukvartaleid. Töös jääb tähelepanu keskmeks linnakodanik ja kohalik elanik. Planeeringuala kvartalit läbivad laiad jalakäiguteed ja seda läbi kvartali risti- kui ka pikisuunaliselt. Keskuseala ideed rõhutavad mitmete uute märgilise tähtsusega asutuste toomine kvartalisse, mis soodustavad alal suuremat läbikäidavust. Ajaloolistest turuhoonetest kasvavad välja uue kuvandiga turuplats ning kaubaduspinnad koos ümbritsevate äripindade ja loomealadega. Planeeringuala lõunapoolsesse külge jääb kortermajadega elamukvartal, mida toetavad vaba aja veetmise võimaluste ja sportimisvõimaluste olemasolu. Elupinnad loovad rahuliku sümbioosi keskusala energia ja õdusa Kalamaja keskkonna vahel, pakkudes elanikele privaatsust, kuid asudes ise mõne minuti kaugusel linnamelust. Kvartalite keskele on rajatud uus trammitee koos pargi ja haljastusalaga, mis pakub puhkeala koos teenuste ja poodidega. Ühtlasi on uus telg ühenduslüliks liikumistrajektooridele linnaosade vahel ning seob omavahel haljastuse ja käiguteed. Kvartal täiustab ja aitab kaasa sünergiale, mis Kalamaja ja Põhja-Tallinn täna pakuvad.Nimetus Piiratud juurdepääs Kalaranna galerii(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kübard, Tarmo; Süda, KaiKalaranna piirkonna mahuline planeering ja Võrgu tn 8 hoone eskiisprojektNimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Admiraliteedi Basseini ümbruse planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Pintson, Allan; Künnapu, VilenLinnaruumiline planeerimineNimetus Piiratud juurdepääs Vana-Antsla mõisakompleksi ümberehitamine spaahotelliks ja kogukonnakeskuseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Prii, Kristjan; Tammik, ToivoKäesoleva lõputöö teemaks on Vana-Antsla mõisakompleksi ümberehitus spaahotelliks ja kogukonnakeskuseks. Olemasolevate mõisahoonete taastamisele lisaks ehitatakse uus spaakompleks. Endised hooned ühendatakse uuega, misjärel antakse neile uued funktsioonid hotelli ja ravikeskuse näol. Omanäoline ajalooline asupaik võimaldab luua mitmekülgseid tegevusi pakkuva puhkekompleksi ning päästa väärtuslikud hooned hävinemisest. Pean oluliseks, et rajatav keskus pakuks ühtviisi tegevust nii väljast tulijale, kui ka kohalikule elanikkonnale. Kitsalt väliskülalistele suunatud võõrtööjõuga ettevõte on irdne ega toimi väikeses kogukonnas optimaalselt. Väljapakutud lahenduseni viis soov uus hoonestus delikaatselt olemasolevatele lisada. Kuna maapinna reljeef võimaldab mitmetasapinnalist lähenemist, siis saigi otsustatud uus spaakeskus rajada osaliselt maa alla. Seeläbi ei tekkinud ajaloolistele hoonetele visuaalselt liiga tugevat dominantset konkurenti uue hoonemahu näol. Sellele vaatamata on spaakompleks avar ja valgusküllane ning võimaldab maalilisi vaateid ümbritsevale tehisjärvele. Kogu hoone logistika lahendati samuti erinevatel tasapindadel, mis võimaldab erinevate hooneosade vahel liikumist ilma väliskeskkonda minemata. Samas avanevad hoone sissepääsud ka maapinnale. Lähedalpaiknev veekogu võimaldab hoone küttesüsteemi rajada taastuvenergia baasil, mis veekeskuse energiakulukust silmas pidades on oluline tegur. Energiatõhusust lisatakse kaasaegseid ehitusvõtteid ning materjale kasutades. Illustratiivses materjalis on ära toodud hoone asendiplaaniline lahendus ning plaanid, lõiked ning vaated. Lisatud on ka lahendust selgitavad 3D visualiseeringud. 2015 aastal avaneb uus Euroopa Liidu rahastusperiood, mille raames on kohalikul initsiatiivgrupil plaanis esitada suuremahuline projektitaotlus. Antud lõputöö on üks võimalik ideelahenduse, mida presenteerida potensiaalse kaasinvestori leidmiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Kolumbaarium(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Reiska, Eva; Hayashi, TomomiTermin ,,kolumbaarium“ tuleneb ladinakeelest sõnast columba, mis otsetõlkes tähendab tuvi. Algselt olidki kolumbaariumid mõeldud tuvide kasvatamiseks. Sarnane kambritega geomeetria kandus aga edasi kalmistuarhitektuuri, tähendades urnimüüri või tuhaurnidele mõeldud hoonet. Diplomitöö raames koostatud kolumbaariumiprojekt on kavandatud endise Jaani seegi kalmistu alale Tallinna südalinna, kuhu on soodne ligipääs nii jalgsi, ühistranspordi kui autoga, soodustamaks surnud omaste külastamise traditsiooni jätkumist ja pakkumaks nii linlasele kui külalisele rahulikku paika mõtisklusteks ning Tornimäe ruumikogemust linnavaadete näol. Valminud ideelahendus pakub üht võimalust, kuidas lahendada kirstumatuste kohtade otsalõppemisest tekkinud ruumipuudus olemasolevatel linna kalmistutel. Lisaks loob atraktiivne ruum südalinnas matmiskommete jätkamiseks rohkem mõtte- ja kõnepinda. Surm on inimese igapäevane kaaslane ja see ei ole nähtus, mida peaks populariseerima. See lihtsalt on. Samas, elu väärtustamiseks on oluline surma olemasolu tunnistamine. Monumentaalne igavikuline arhitektuur aitab ruumikogemuse ning visuaalse olemuse näol viia inimest nende mõteteni. Iga arhitektuurse objekti muudab unikaalseks koht, kus see paikneb, ning aeg, millal see on ehitatud. Kolumbaariumi loomisel on arvestatud ajaloolise Jaani seegi kiriku olemusega ja jäetud selle ümber sakraalhoone tüpoloogiale omast vaba ruumi. Samas on kolumbaariumitorn ise ehitatud praeguse hetke koha tüpoloogiat arvesse võttes kõrghoonena. Tulevikku vaadatuna saab hoone terviklikuks siis, kui iga kamber on kaetud metallplaadiga ning hoiab endas inimese maiseid säilmeid. Ja kes teab, võib-olla kauges-kauges tulevikus võtavad hoone taaskasutusele tuvid.Nimetus Piiratud juurdepääs Ülemiste Sõlm(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tikka, Helen; Süda, KaiDiplomitöö „Ülemiste Sõlm“ põhieesmärgiks oli luua Ülemistele multifunktsionaalne, kasutajasõbralik ja esinduslik ühistransporditerminal, mis koondab endasse Rail Balticu raudteejaama, Elron rongide peatuse ning Tallinna bussijaama, olles mugavalt ühendatud ka Tallinna linnaliinibusside ning trammiga. Tulemuseks oli orgaaniline lennukas puitkonstruktsioonist tekk üle raudtee ning Suur-Sõjamäe tänava. Oma vormi ja materjalikäsitluse poolest on see ümbritsevas keskkonnas silmapaistev ja üllatav ning lisab peamiselt kuubikujulisse arhitektuuripilti vaheldust ja tasakaalu. Terminalihoone on monumentaalne, esinduslik ning uudne maamärk linnapildis. Liimpuittalade kordus ja kõrged klaasfassaadid moodustavad emotsionaalse, suursusuguse, samas hubase terviku. Ülemiste Ühistransporditerminal jaguneb mõtteliselt kolmeks tsooniks – Põhjasõlm, Lõunasõlm ja Rongikaar, mis on nii arhitektuurselt kui asendiplaaniliselt selgelt eristuvad osad ning muudavad terminalisisese orienteerumise lihtsaks. Oma asendiplaanilise lahenduse poolest on kompleks väga funktsionaalne. Terminaliesised väljakud ning Peterburi teed ja Ülemiste City’t ühendav trammitunnel muudavad kogu Ülemiste linnajao kergliiklejale ja ühistranspordi kasutajale kordades atraktiivsemaks, kui see on praegu. Head ja organiseeritud ümberistumisvõimalused rongide, liinibusside ja linna ühistranspordi vahel on kasutajasõbralikud ning vähendavad kesklinna autokoormust. Ülemiste Sõlmest saab Tallinna linnale uus värav, esmamulje tekitaja. Julge, loodussõbralik ning kaasaegne arhitektuur muudab kogu teekonna – olgu see siis Euroopa, Eesti või Tallinna piires – meeldejäävaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuressaare loomekvartali planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Oolu, Kristina; Kadarik, OttAntud planeerimisprojekt on Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri eriala lõputöö, mis hõlmab endas Kuressaare kesklinna serval asuva ja olemasoleva bussijaamahoonega kvartali analüüsi ning planeeringuettepanekut. Töö põhineb projektile eelnevalt tehtud linnaanalüüsile ja ajaloouuringutele. Teemaga tutvumisel kogusin võrdlusmaterjale ja ajaloolisi andmeid Kuressaare Linnaarhiivist, ajaloolistest raamatutest ja internetist. Töö sisuks on loometegevuse koondamine ühele alale, uue hoonestusstruktuuri ning huvitava, atraktiivse ja võimalusterohke ruumi loomine kvartalisse, säilitades sealjuures bussijaama funktsiooni ning ühendades vana hoone uue, kaasaegsema hoonestusega. Planeeringus on rõhku pandud ka jalakäijatele ja jalgratturitele mugava ja turvalise ala rajamisele. Lõputöö mahus analüüsin ja ilmestan olemasoleva kvartali võimalusi skeemidega ja pakun välja uue omanäolise loomekvartali planeeringu hoonestuse, krundijaotuse ja avaliku ala plaanidega. Kuna tegu on väikesemahulise planeeringuga, on välja pakutud ka hoonete plaanide eskiislahendused. Kuressaare on Saaremaa pealinna ja olulise turismilinnana atraktiivne ja oluline koht väliskülalistele aga ka hubane kodu linnaelanikele. Kui turismi valdkond Kuressaares alati niigi aktuaalne on, siis oma lõputööga proovin välja pakkuda just midagi linnaelanikule ja maainimestele ja sellega anda väärtust juurde linnale kui tervikule. Kuressaares võib täheldada linnast väljavooge nii inimeste kui funktsioonide näol. Suuremate kaubanduspindade tekkimine äärelinnadesse on tänapäeval loogiline suund, mis tuleneb inimeste liikuvusest ja mugavusest. Leian, et seda võib tolereerida ja samal ajal mõelda, kuidas muuta kesklinn atraktiivseks ja võimalusterohkeks, et inimesi äärelinnadest jälle keskusse kutsuda. Inimesi võiks jätkuda nii siia kui sinna. Oma lõputöö planeeringuga loon sellise ruumi, mis oleks inimestele kutsuv ja samas linna kui tervikut täiendav – osa kesklinnast, mis aktiivsust sinna juurde tooks. Linnaline ruum, kus saaksid toimuda avalikud üritused ja kus saaks lihtsalt vaba aega veeta, oleks tasakaalustavaks elemendiks linna turismialasse või äärelinna kaubanduskeskustesse vajumise vastu. Hetkel on Kuressaares loometegevusega seotud organisatsioonid ja ettevõtted laiali üle linna. Nende osaline koondamine, liitmine ja sobitamine teiste tegevuste-funktsioonidega looks kindlasti teatud sünergia, millest võidaksid nii inimesed kui terve linn. Oma lõputööga katsetasin, kuidas kvartal linna ja inimeste heaks tööle panna, liites olemasolev hoone uusehitusega. Struktuur, kus hooned lähestikku, ning seega ka loometegevus, äri, teenused, kaubandus, tööpinnad ja elamispinnad tihedalt asetsevad, ei loo tihedust mitte ainult ruumiliselt, vaid ka eluliselt. Usun, et lahendus võiks linnaelanikule ja külalisele pakkuda nii sotsiaalseid kui ka eneseteostusvõimalusi, huvitavaid elamusi ja ruumikogemusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Admiraliteedi basseini ümbruse planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Pintson, A; Künnapu, VilenAdmiraliteedi basseini ümbruse planeeringuprojektNimetus Piiratud juurdepääs Tallinna ühistranspordi terminalide ühendamine Rail Baltic´uga(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Buddell, Ats; Tüür Ott Kadarik, MihkelDiplomitöös on välja pakutud ja planeeringuliselt eskiisi tasandil läbi lahendatud ühistranspordi terminale ühendav linnaruumiline „toru“, mille kavandamisel ja paigutamisel linnaruumi on arvestatud nii arengukavasid kui ka Eesti riigi üldist majanduslikku jõukust ja realistlikke võimalusi sellise mahuga projekti teostamisel. Rõhuasetus on kergliiklejatel ja ühistranspordil, kellede vaatevinklist on linnaruumi kujundatud. Kõige lihtsamad vahendid ruumi mitmekesistamisel ja turvalisemaks muutmisel on väikevormid ja erinevad katendid, mis annavad visuaalselt ja tunnetuslikult infot tänavaruumi ja selle funktsiooni kohta – luues nii erinevatele linnaruumis liiklejatele mugavustsooni ja andes vastupidist infot, kui viibitakse selleks ilmselt mitte ettenähtud kohas. Töö teemat on vaadeldud väga erinevas mõõtkavas, alustades linna üldplaneeringut käsitlevate skeemidega ühistranspordi võrgu ja liikluse kohta, lõpetades linnaehituslike lõigete ja väikevormidega tänavaruumis. Detailsemat infot tunnetusliku linnaruumi kohta pakuvad kolmteist linnaehituslikku lõiget, mis iseloomustavad käsitletava „toru“ iga eri identiteedi ja ilmega linnalist keskkonda, tuues linnaruumi mitmeksesisust, kuid olles seejuures lahendatud ühes võtmes, moodustamaks ühtset terviklikku „toru“ ühistranspordi terminalide vahel.Nimetus Piiratud juurdepääs Linnahalli Telestuudio(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Paljak, Sander; Kai Hayashi; Süda, Tomomy;Diplomitöö proovib siduda kahte funktsiooni: kontserdisaal & telemaja. Funktsiooni kaudu ehitise uuesti defineerimine, taastab ta linnaehitusliku rolli elavadab piirkonnas tekkivat linnakude.Nimetus Piiratud juurdepääs Scheeli mõisa taaselustamine Pirita Kosel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Sander, Aet; Tammik, ToivoKäesolevas projektis on käsitletud Tallinnas, Pirita Kosel, Pirita jõe kaldal asuva Scheeli mõisa taaselustamist. Asukoha valimisel sai määravaks looduse lähedus, maastikku reljeef ning võimalus kavandada mitmekülgselt kasutatavat ala. Teisalt mängis suurt rolli antud ala hetke olukord ning suur soov taastada kunagine populaarne suvemõisa piirkond lisades juurde uusi funktsioone. Muinsuskaitse nõuetest lähtuvalt saab säilinud mõisakompleks uue funktsiooni Perekeskuse näol, kunagi vene vägede korraldatud massihukkamispaika on kavandatud mälestusmärk ning arvestades käesoleva ala harmoonilist ja loodusrohket olemust on sinna planeeritud ka Tervise ja Taastusravikeskus. Perekeskuse planeerimisel mõisa seinte vahele on lähtutud maksimaalse säilitamise printsiibist. Ruumiprogrammis on olulisemad kohvik, loengusaal, treeningsaal, kolm tegevustuba ja väikelaste päevahoid. Mõisahoovi on planeeritud keskne väljak, mis ühendab peahoonet ja tiibhooneid, laste mänguväljak ning välikohvik. Tervise ja taastusravikeskuse kavandamisel sai määravaks loodusliku reljeefi ja hoone ühendamine. Hoone ruumiprogramm jaotub tinglikult neljaks – ülemine nõlvapealne korrus vastuvõtuhalli, restorani ja konverentsiruumiga. Kolmandal korrusel taastusraviosakond ja spaa, mis langeb läbi kahe korruse ning teine, esimene korrus on majutusfunktsiooniga. Kavandatud memoriaal mälestab 1941 a. massihukkamise ohvreid ning arhitektuurselt on vana ja uue sümbioos. Kavandatavat kolme objekti ühendab sujuvalt sillutatud sihid ja platsid ning nõlvast allajuhtivad laudtrepid. Platsidele on planeeritud istumisalad ja mõisahoovi ka hooajaline välikohvk. Mugav ligipääs on nii jalgsi liiklejale kui ka autoga saabujale. Suurem parkla asub ala lääne küljes, mis teenindab normidekohaselt Tervise ja taastusravikeskuse külastajat ning on võimalus siseneda ka ala ida küljest kulgevat teedpidi, mis viib mõisa lähistele. Kokkuvõttes võib öelda, et on püütud luua võimalikult multifunktsionaalne ala, mis kasutab ära olemasoleva keskkonna võlu ning samal ajal seda täiendada.Nimetus Piiratud juurdepääs Paljassaare poolsaare planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kontor, Lenne; Kadarik, OttTallinna linna jätkusuutlikule arengule töötab vastu järjest süvenev valglinnastumine, kus üha kasvav elanikkond suundub elama linna äärealadele või naabervaldadesse. Linna tasakaaluka arengu tagamiseks peaksime soodustama valglinnastumise asemel taaslinnastumist. Kompaktne ja hästi funktsioneeriv linnakeskkond on selle kasutajatele kutsuv ja meeldiv. Tallinnas on täna veel mitmeid endiseid sõjaväe- või tööstusalasid, mis omavad suurt arengupotentsiaali avalikuks ruumiks ja elamualadeks. Põnev avalik ruum, mitmekesised elupaigad, väljakujunenud rannaalad ja hea ühendus linna eri osade vahel võiksid olla linnaruumi kujundamise peamised märksõnad, et luua aktiivne kasutus. Paljassaare poolsaare puhul on tegemist ühe sellise alaga, millel on linnaruumi arengus oluline ja täna veel kasutamata potentsiaal. Paljassaare poolsaare kasutuselevõtt nii elu-, äri- kui avaliku alana on linna arengut toetav, ent oluline on uue keskkonna kujundamisel lähtuda konkreetse koha eeldustest. Paljassaarel on eriline looduskeskkond, mis asub kesklinnale lähedal ning seetõttu on oluline seda teadvustada ja sellega arvestada. Poolsaarele on võimalik luua uue erilise kvaliteediga avalikku ruumi, mitmekesiseid elamispindu lopsakas ja kohati metsikus looduses ning huvitavaid paiku, mis eksisteerivaid vaid sellel alal ning suurendavad nii ala populaarsust. Käesoleva töö planeeringuala on oma mitmekesiste funktsioonidega justkui ühenduslüli naaberalade arenduspiirkondade, mere ja olemasoleva olukorra vahel ning seob need tervikuks. Katkematu haljaskoridor säilitab poolsaare identiteedi ning loob põneva keskkonna linnaruumis. Oluline on muuta poolsaare tänast infrastruktuurset olukorda, kus puudub sidusus ning poolsaar lõpeb tupikuga. Jalakäijal ja kergliiklejal peaks olema liikumiseks samuti palju alternatiive erinevate marsruutide ja keskkondade vahel. Inimesele sõbralikus ja kutsuvas linnaruumis on käesoleva töö autori arvates olemas vahetu ühendus loodusega. Läbimõeldud keskkonda sobituv planeering ja kvaliteetse avaliku ruumi loomine toovad inimesed linnaruumi kasutama. Avalikul ruumil võiks taas olla mitmeid funktsioone ning tänavaruumi vahetu kogemine võiks olla osa inimeste igapäevaelust.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumi juurdeehitus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Simon, Kaisa; Süda, KaiTallinn on Eesti suurima elanikkonnaga linn. Rahvastikuregistri andmetel elas 2008. aasta alguses pealinnas u 401 500 inimest, mis on 30% Eesti elanikkonnast. Viimasel 5 aastal on Kesklinna elanike arv igal aastal kasvanud ning moodustab üle 12 % kogu Tallinna rahvastikust. Kevade 8 (valminud 1940) Jakob Westholmi gümnaasiumi uus hoone vastas kaasaja viimastele nõuetele, seal olid juba siis avarad klassid, suur võimla ja lasketiir, kõrge aula ning hästisisustatud õppekabinetid ja laboratooriumid. Kool oli mõeldud 600 õpilasele ja 30 õpetajale. Õpilaste arv aga viimasel kolmel aastal on olnud 800 piires. Vaatamata kehtestatud detailplaneeringule ei ole juurdeehitus siiani valminud. Eeltoodust tulenevalt sai käesoleva diplomitöö peamiseks eesmärgiks lahendada Jakob Westholmi Gümnaasiumi ruumipuudus ja seeläbi ühendada kool jälle ühtseks tervikuks koos kõikide kooliastmetega, vältimaks kruntide omandivaidlusi, mille taha kooli juurdeehitus siiani on takerdunud. Diplomitöös analüüsiti projektilahenduste otsimise käigus erinevaid potentsiaalseid võimalusi ja vorme Jakob Westholmi gümnaasiumi juurdeehituseks, ning käesolevas töös otsustati Kevade 8 krundi kasuks. Tulenevalt krundi suurusest uuriti erinevaid niinimetatud projekte ning kontrolliti nende sobivust planeeritavale objektile, koostati kooli uue osa ruumiprogramm, mis võimaldab õppetöö tänapäevaste vahenditega. Inspiratsiooni on saadud Viljandi Riigigümnaasiumi, Tallinna 21. Kooli, Viimsi Kooli ning Saksamaa Ergoldingi keskkooli ruumilahendustest. Analüüsiti erinevaid asendiplaanilisi skeeme ja leiti sobiv lahendus. Lähtuti eelkõige kooli vajadustest, kuid märksõnadeks jäid avatus ja funktsionaalsus. Tulemuseks funktsionaalne ja minimalistlik koolimaja, mis oma vormilt sarnane ajaloolise koolimaja L-kujulise mahuga. Kahte mahtu ühendab omavahel kõrgete terasest sammastega ja klaasist seintega ühisruum, mis on kooli südameks ja kohtumispunktiks. Materjalikasutuselt tagasihoidlik ja maitsekas, et mitte varjutada ajaloolise koolimaja suurejoonelisust. Krundile projekteeritud ujula ja spordiplats annavad lisavõimalusi kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ning on tundidevälisel ajal rakendatavad ka kogukonna tervislike eluviiside propageerimiseks. Jakob Westholmi Gümnaasiumi hoone vormi määrab H. Johansoni poolt 1930. aastate lõpus kasutatud funktsionalism, seega uue ja vana sulandumisel on kasutatud sama alust. Hoone funktsioonist tulenevalt eeldab fassaadilahendus ajatuid, klassikalisi materjale. Fassaadikontseptsioon rõhutab hoone vormi ja arhitektuurset ideed, mistõttu on hoone ühisuum peamiselt klaasist, lüües kahe hoone sarnased mahud üksteisest lahku, ja klassiruumide plokk ühtlane valge betoon, kus moodustavad kompositsiooni suur seinapind ja aknaavad. Suured, ent samas laiade raamidega aknad on otsese päikese eest kaitstud. Klassiruumid on projekteeritud lääne ja põhja külgedele, vältimaks otsest päikesevalgust, kuid kasutamaks kogu põhjamaist päevavalgust energiasäästlikult. Sama eesmärgiga on suur klaaspind ka ujula põhjaküljes ning ujula ja parkla vahel, lastes loomuliku päevavalguse ka maa-alusesse parklasse. Antud diplomitöö projektilahenduse kaudu saab Jakob Westholmi Gümnaasiumist taas kaasaegsete võimalustega terviklik ja ühtne kool, mille üle koolipere saab uhkust tunda.Nimetus Piiratud juurdepääs Kille vesiveskihoone taastamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rehemaa, Andrus; Keskküla, MartLõputöö teemaks on Kille vesiveskihoone varemetest taastamine ning Kille veski- ning talukompleksi kasutuse ja täiendamise ettepaneku tegemine. Kille vesiveskihoone taastamine elamuks ja külamajaks loob võimaluse kunagine külaelu sõlmpunkt uuesti aktiivsesse kasutusse võtta. Koos teiste kompleksi kuuluvate hoonetega moodustub Kille veskist ja talust Veskimäe küla keskus. Juurdepääsuteede ja üle Lüütre oja sõidukiga läbipääsu taastamine parandab küla eri osade omavahelisi ühendusi. Mitmete erinevate kasutusvõimalustega ruumidega külamaja on eelduseks Veskimäe kohalike elanike omavahelise läbikäimise suurendamiseks ning kogukonnatunde tekkimiseks. Külamaja annab põhjuse ka naaberkülade inimestele Veskimäele tulekuks ning mitmekesistab ning tugevdab Abja-Paluoja tagamaad. Veskipais pakub võimalust kohapeal elektrit toota ning sellega katta külamaja energiavajadust keskkonna- ja rahasäästlikult. Kille vesiveskihoone taastamine ja sellele avaliku funktsiooni andmine võiks olla näitena eeskujuks Eesti maapiirkondade kogukonnaelu elavdamise võimalustest, arvestades kultuuri- ja asustusajalugu.