Lõputööd (RA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (RA) Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 199-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Loomekeskus Toomemäel Tartus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0023-05-18) Litvinenko, Rodion; Künnapu, VilenKäesoleva lõputöö raames kavandatud osaliselt integreeritud Toomemäle loomekeskus sisaldab kõiki inimeste vaba aja veetmiseks ja hobide harrastamiseks vajalikke aspekte. Olemasolevate mälestiste ja koha ajaloo uurimine näitas, et pargis ei ole nii huvitav aega veeta, kuna see näeb välja võsastunud ja hooldust vajav. Loovuskeskus peaks täiendama Toomemäe ajaloopärandit kenasti, julgustades inimesi tutvuma koha ja selle ajalooga. Kõigi oluliste taimeliikide säilitamise ja uue haljastuse tegemisega saab parki uut elu lasta. Kõik mälestusmärgid muutuvad nähtavamaks ja omavahel seotud, kõik kõnniteed renoveeritakse, jäädes samas oma algsetele kohtadele. Pargi olemasolev mänguväljak noorendatakse ning kõik valgustid ja pingid vahetatakse välja, muutes pargi avalikkuse jaoks atraktiivsemaks. Loomekeskus koosneb kahest osast, külastajatele, kes ei soovi ise keskuses käia, on paviljon, kus asub restoran, kuid põhitegevused toimuvad maa all. Igas saalis ja loomulikku valgust vajavas ruumis on katuseaknad. Ka eri tänavatelt kahte suunda ühendavad tunnelid on samuti klaasitud katusega. Ülejäänud ruumid on vastavalt vajadusele hästi valgustatud. Kõiki ruume ja stuudioid saavad kasutada nii kohalikud elanikud kui ka külalised, kes on ühe ruumi broneerinud. Projekteerimisel tuleb arvesse võtta selliseid olulisi tegureid nagu oli juba mainitud loomulik valgus, ventilatsioon ja veekindlus, tagades samas, et konstruktsioon on tugev ja turvaline. Kaevamisprotsess on kriitilise tähtsusega ja nõuab kogenud spetsialiste, et tagada pinnase stabiilsus ja hoone nõuetekohane toetamine. Materjalide valik on samuti väga oluline, et seinad ja laed peaksid vastu ülalpool asuva pinnase raskusele ning niiskuse ja temperatuurimuutuste survele, seega võtsin minimaalseks seinapaksuseks 60 sentimeetrit ja kasutasin kandekonstruktsioonidena selliseid materjale nagu raudbetoon ja teras. Hoolimata probleemidest võib maa-aluse ehitise ehitamine tuua palju kasu, näiteks energiatõhususe, väiksema keskkonnamõju ja ainulaadsed disainivõimalused.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Lennujaama Hotell-Konverentsikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0215) Lilleberg, Katrin; Kesler, HindrekKäesolev töö on seletuskiri Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonna tehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala lõputöö saateks. Lõputöö teemaks on Tallinna Lennujaama konverentsikeskuse ja hotelli rajamine. Lisaks on planeeritud reisiterminali ühendus kesklinnaga läbi trammiliini pikendamise ning lennujaama sisemine ümberorganiseerimine liikuvuse ja mugavuse parandamiseks lennujaamas. Käesoleva projektiga antakse Tallinna lennujaamale lisaväärtust ning uut kvaliteeti. Trammiliini pikendamine muudab transpordiühenduse lennujaama ja linna vahel mugavamaks ning toob seeläbi linna terminalile veelgi lähemale. Projektilahenduse loomisel on osaliselt arvesse võetud Tallinna lennujaama hetke laienemisplaane. Lennujaama hotell pakub mugavat lahendust edasireisjatele ning selle kaudu soodustab nii lennujaama kui ka Eesti lennunduse arengut transiitlennunduse suunas. Konverentsikeskus loob võimaluse Tallinnal saada äri- ja konverentsiturismi linnaks ning kiirendab Tallinna suurima potentsiaaliga rahvusvahelise ettevõtluspiirkonna Ülemiste City arengut.Nimetus Piiratud juurdepääs Viimsi Kontserdimaja ja Kultuurikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kevvai, Anniki; Kadarik, OttOma diplomitöö raames projekteerisin Viimsi valda Haabneeme alevikku Viimsi Kontserdimaja ja Kultuurikeskuse. Teema sai valitud põhjusel, et Viimsi vallal on juba pikemaajaline soov rikastada oma kultuurielu kontserdi- ja kultuurikeskusega. Viimsi on kiiresti arenev vald, mille elanike arv on võrreldav Eesti keskmiste linnadega. Sellest lähtudes peab Viimsi arvestama linna vajadustega, et valla areng toimuks positiivses suunas. Projekteeritav hoone on mitmefunktsiooniline, koosnedes Kontserdimajast ja Kultuurikeskusest. Täpsemalt öelduna projekteeritakse hoonesse ~550 kohaline kontserdisaal ja lisaks sellele saavad hoonesse uued ruumid nii Viimsi Raamatukogu, Huvikeskus kui ka Kunstikool. Idee on koondada erinevad vabaaja veetmise funktsioonid ühte kompleksi, et tekiks Viimsisse üks kindel kultuurielu tõmbekeskus. Hoone koosneb kolmest mahust: kontserdisaali maht, fuajee/kohvik/restorani maht ja raamatukogu/kunstikooli/huvikeskuse maht. Hooneblokkidel on üks ühine fuajee ja peasissepääs, mis teenindavad kõiki nelja funtsiooni. See võimaldab kokku hoida ressurssi, kuna hoones on kõigil blokkidel ka ühine garderoob, valveruum ja infopunkt. Lisaks on ühiskasutuses ka saalid, koosoleku- ja paljud teised ruumid. Hoone oma mahult on sulandatud reljeefi. Idee oli tekitada mandrilt vaadatuna madalam kõrgendikule sulandatud maht, samas merelt vaadatuna kõrgem ja tähelepanu köitev maht. Selle tagamiseks on hoone süvistatud maapinda, olles merelt vaadatuna 3-4 korruseline, mandrilt vaadatuna 2 korruseline. Töö eesmärgiks oli luua Viimsi kasvavale elanikkonnale paremaid ja kaasaegsemaid vaba-aja veetmise võimalusi. Projekteeritav hoone on mõeldud kujunema Viimsi kultuurielu peamiseks tõmbekeskuseks, kuhu on koondatud peamised kultuurielu edendavad funktsioonid.Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu jõeäärne planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Titma, Timo; Hayashi, TomomiKäesoleva planeerimisprojekti lahenduse uudsus peitub vahelduvas ning huvitavas elukeskkonnas, kus kõik linnale vajalik on kompaktselt koos. Planeeritavat ala ilmestavad mitmed nüansid, mis eristavad Pärnut teistest jõeäärsetest linnadest. Planeeringu ettepanekus on olulisel kohal jõe eksponeerimine. Vastupidiselt hetkeolukorrale on pööratud võimalikult palju tähelepanu jõe ja selle ümbruse näitamisele: tervet planeeritavat ala läbivad avarad vaatekoridorid. Lisaks on tähtis infrastruktuuri parendamine ning vanalinna elavdamine: paljud olemasolevad tänavad on vähepopulaarsed ja halvasti läbitavad, kuid nende uuendamise ja muutmisega ühendatakse vanalinn uue jõeäärse keskusega, nii et tänavad suunduvad jõe äärde. Eesmärk on avada suunad jõele ja pöörata tähelepanu „jõelinna“ kujunemisele, milles autor näeb potentsiaali linna uuendamiseks, huvitavamaks ja paremaks muutmises. Samas on hoitud Pärnule iseloomulikku joont: hoonestus on madal ega ületa kontserdimaja ja Pärnu Keskuse kõrgust. Rõhutatud on Pärnule omast rohelust haljastusega tänavatel, hoonete rõdudel ja katuseterrassidel. Esmatähtis on luua inimestele mugav ja huvitav elukeskkond.Nimetus Piiratud juurdepääs Rahvusooper Estonia uus ooperimaja(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Arvisto, Mari; Kadarik, Ott1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. „Estonia“ teatrimajas on ehitamisest alates toimunud mitmeid Eesti ajaloos tähelepanuväärseid poliitilisi, kultuuri-, spordi- ja muid sündmusi. Tallinna ainus spetsiaalselt ooperi- ja balletietenduste andmiseks ehitatud saal on jäänud aga vajadustele väikeseks. Alates eelmise sajandi 70-ndatest aastatest on korraldatud erineva asukohaga arhitektuurikonkursse ooperimaja ideelahenduse leidmiseks, kuid ühel või teisel põhjusel on hoone jäänud püstitamata. 2010. aastal tuli teatrijuht Aivar Mäe kutsel esimest korda kokku ümarlaud, et arutada rahvusooperi laienemisplaane. Arutelude tulemusel valmis ülevaatlik dokument, mis järjestas linnaehituslikult parimad paigad uuele ooperiteatrile. Kuna Admiraliteedi basseini äärsele alale on tehtud teistsuguse funktsiooniga detailplaneering, on see kindel takistus antud alale ooperiteatri projekteerimisele. Diplomitöös analüüsiti teisi potentsiaalseid ooperimaja asukohti ning käesolevas töös otsustati Solarise keskuse ja Teaduste Akadeemia maja vahelise haljasala kasuks, mis on tuntud Teatri väljaku nime all. Tulenevalt krundi suurusest uuriti erinevaid nn kompaktooperimajade projekte ning kontrolliti selle sobivust Teatri väljakule. Diplomitöö käigus koostati ooperiteatri ruumiprogramm, mis toetus Islandil Reykjavikis asuva Kopavoguri ooperimaja lahendusele. Analüüsiti erinevaid asendiplaanilisi skeeme ja leiti sobiv lahendus. Uut hoonet lääne poolt piirav sõidutee on muudetud kahesuunaliseks ja loodud on ühistransporditasku. Solarise keskuse kõrval paiknenud ühesuunaline sõidutee likvideeritakse ning asendatakse see jalakäijate alaga. Tekkinud linnaväljakut saab läbida nii loode-edelasuunaliselt kui ka lõuna-põhjasuunaliselt ning see suunab ka ooperiteatri maa-alusele korrusele. Säilitatud on krundi lõunaosas paiknev park-haljastus. Likvideeritud on haljastus krundi servadel, kuid säilitatud on Solarise keskuse ja samuti ka Teaduse akadeemia hoone esine kõrghaljastus. Hoone arhitektuuri dikteerib paljuski ruumiprogramm ja ruumidele esitatud nõuded. Seetõttu võeti hoone lahendamisel aluseks ooperiteatri „süda“, lavaplokk koos torniga ning ülejäänud 32 ruumiprogramm paigutati selle ümber vajalikke horisontaalseid ja vertikaalseid ühendusi silmas pidades. Projekteeritav hoone peab arvestama ümbritsevat linnaruumi ning seetõttu tuleb hoiduda ooperimaja ja kõrvalhoonete vahelise ala muutmisest liiga kitsaks, takistades inimeste liikumist ja tekitades nn „pudelikaela“ olukordi. Seetõttu on hoone 1. ja 2. korrusel kitsam ning 3. ja 4. korrusel laiem. Võimaldatud on liikumine olemasoleva „Estonia“ teatrihoone ja uue ooperimaja vahelt: maa-alusel korrusel asub kahte hoonet ühendav plokk, kus asuvad valgust mittevajavad ruumid. Samuti pääsevad ühest hoonest teise ka külastajad. Uue ooperimaja parklat saavad kasutada seega mõlema hoone külastajad. Hoone funktsioonist tulenevalt eeldab fassaadilahendus ajatuid, klassikaliseid materjale. Fassaadikontseptsioon rõhutab hoone vormi ja arhitektuurset ideed, mistõttu on hoone esimesel ja teisel korrusel kasutatud ühte ning eenduval kolmandal ja neljandal korrusel teist materjali. Ülemistel korrustel on kasutatud fassaadikattena oksüdeeritud vaskprofiili ning alumistel piimjat klaasprofiliiti.Nimetus Piiratud juurdepääs Terminal Maalt Marsile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Oberšneider, Triinu; Tamm, RalfLõputöö ülesandeks oli kosmodroomi hoone projekteerimine Eestisse, valitud asukohaga Kiltsi lennuväljal. Hoone nurgeline ja maast tõusev vorm on insenertehniliselt keerukas monument kosmosele olles samal ajal ümbruskonda sulanduv.. Projekteeritud töö on tulevikku vaatava iseloomuga. Hooned on mitmel pool jagatud ruumideks kergseintega, mis võimaldab vajaduste muutudes ruumiprogrammi ümbertegemist. Samuti on ümberringi piisavalt ruumi edasiarendusteks ja lisamooduliteks. Objekti rajamisel korrastatakse hetkel räämas ala ning tekitatakse uus huvipunkt, mis hakkab arendama maaelu. Terminali fassaade kujundavad betoon ja toonitud klaasfassaad. Katused on lauge kaldega (enamik kuni 12 kraadi) muru või käidav katused ja on ette nähtud aktiivseks kasutamiseks. Ligipääsu tee on kaetud suurte valatud betoonplaatidega nagu lennuradagi, tekitades ühtse terviku. Suur veepind hoone kõrval võimendab arhitektuurset elamust ning toetab vertikaalõhkutõusu efektsust. Kompleks on arendatud nii, et see toimiks ka perioodidel, kui kosmose suunas midagi saata ei ole võimalik. Külastuskeskus on planeeritud nii, et seal oleks võimalik terve päev veeta – näitus, interaktiivsed elemendid, teabenurk, söögikoht, kinosaal. Näitusesaalide suuruse tõttu on võimalik sealt eraldada väiksemaid konverentsisaale ning korraldada koolitusi. Arhitektuurne vorm võimaldab ka suviseid väliüritusi ja kontserte. Laiapõhjaline terminal hakkab tööd pakkuma 100-300 inimesele. Järgmiste sammudena tuleks lahendada lennuvälja angaaride restaureerimine ja rekonstrueerimine ning töötajate ja reisijate majutamiseks kosmoseküla rajamine (potentsiaalne asukoht kaartil LISA 1). Infrastruktuuri edendamiseks on soovituslik taastada raudteeliin Rohuküla sadamani. Raudtee siht on näha LISA 1, maanteest põhjapool asuv pikk siht metsa vahel. Kuna lennuväljast Haapsalu poole jääv ala on juba planeeritud tööstusalaks, siis raudtee leiaks suurt kasutust nii inimeste kui kauba veol. Hea logistikaga kohas areneb tööstus jõudsalt.Nimetus Piiratud juurdepääs Kunsti ja digitaalmeedia keskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Konstantin, Rõbkin; Kadarik, OttLõputöö ülesandeks on projekteerida Tallinna Meremuuseumi ehk Vesilennukite angaaride kõrvale Kunsti ja digitaalmeedia keskus ning pakkuda ette arhitektuurne visioon ümbritsevast maa-alast. Käesolev töö on suunatud kogu Eesti tulevikule.Nimetus Piiratud juurdepääs Uus vanasadam(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Esajas, Mari-Ann; Tammik, ToivoKäesoleva diplomitöö eesmärgiks oli leida sobiv ja kasutajasõbralik lahendus Tallinna sadama alal, uue reisiterminali näol. Töö aluseks on võetud kehtivad detailplaneeringud kui ka linnaliikluse tulevikuvisioonid. Lisaks on võetud aluseks tallinna sadama poolt koostatud kasutajakogemuse ja jalakäijate uuring. Kasutatud on erinevaid detailplaneeringuid, uuringuid, erialast kirjandust ja töö koostaja kogemust koos töö juhendaja soovitustega. Käesoleva projektiga on Tallinna Sadama endiste A, B ja D terminalide asemele projekteeritud üks ühine reisiterminal. Asukoha valikul said määravaks asukoha spetsiifilised ühendused hoonega, seda eelkõige logistilises ja tehnilises mõistes. Samas mängis suurt rolli ka hoone funktsioon ja vaadeldavus nii linnalt kui merelt. Uus terminalihoone koos admiraliteediäärse promenaadiga, loob uue Tallinna merevärava ja ühendab selle linnakeskkonaga. Hoone on planeeritud lähtudes kasutajale mugavatest lahendustest ning reisisadama nõudmistest. Lõputöö kirjutamise käigus omandas autor teadmisi sadama ja reisiterminalide erinevatest vajadustest ja lahendustest Ruumid on avara planeeringuga ja valgusküllased. Liikumine kahe terminalihoone vahel toimub läbi ühendussilla, mis on rajatud üle admiraliteedibasseini. Uus hoone lahendus on funktsioonitruu ning võimaldab luua paremat avalikku- ja töökeskkonda.Nimetus Piiratud juurdepääs Ülemiste Sõlm(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tikka, Helen; Süda, KaiDiplomitöö „Ülemiste Sõlm“ põhieesmärgiks oli luua Ülemistele multifunktsionaalne, kasutajasõbralik ja esinduslik ühistransporditerminal, mis koondab endasse Rail Balticu raudteejaama, Elron rongide peatuse ning Tallinna bussijaama, olles mugavalt ühendatud ka Tallinna linnaliinibusside ning trammiga. Tulemuseks oli orgaaniline lennukas puitkonstruktsioonist tekk üle raudtee ning Suur-Sõjamäe tänava. Oma vormi ja materjalikäsitluse poolest on see ümbritsevas keskkonnas silmapaistev ja üllatav ning lisab peamiselt kuubikujulisse arhitektuuripilti vaheldust ja tasakaalu. Terminalihoone on monumentaalne, esinduslik ning uudne maamärk linnapildis. Liimpuittalade kordus ja kõrged klaasfassaadid moodustavad emotsionaalse, suursusuguse, samas hubase terviku. Ülemiste Ühistransporditerminal jaguneb mõtteliselt kolmeks tsooniks – Põhjasõlm, Lõunasõlm ja Rongikaar, mis on nii arhitektuurselt kui asendiplaaniliselt selgelt eristuvad osad ning muudavad terminalisisese orienteerumise lihtsaks. Oma asendiplaanilise lahenduse poolest on kompleks väga funktsionaalne. Terminaliesised väljakud ning Peterburi teed ja Ülemiste City’t ühendav trammitunnel muudavad kogu Ülemiste linnajao kergliiklejale ja ühistranspordi kasutajale kordades atraktiivsemaks, kui see on praegu. Head ja organiseeritud ümberistumisvõimalused rongide, liinibusside ja linna ühistranspordi vahel on kasutajasõbralikud ning vähendavad kesklinna autokoormust. Ülemiste Sõlmest saab Tallinna linnale uus värav, esmamulje tekitaja. Julge, loodussõbralik ning kaasaegne arhitektuur muudab kogu teekonna – olgu see siis Euroopa, Eesti või Tallinna piires – meeldejäävaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuressaare loomekvartali planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Oolu, Kristina; Kadarik, OttAntud planeerimisprojekt on Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri eriala lõputöö, mis hõlmab endas Kuressaare kesklinna serval asuva ja olemasoleva bussijaamahoonega kvartali analüüsi ning planeeringuettepanekut. Töö põhineb projektile eelnevalt tehtud linnaanalüüsile ja ajaloouuringutele. Teemaga tutvumisel kogusin võrdlusmaterjale ja ajaloolisi andmeid Kuressaare Linnaarhiivist, ajaloolistest raamatutest ja internetist. Töö sisuks on loometegevuse koondamine ühele alale, uue hoonestusstruktuuri ning huvitava, atraktiivse ja võimalusterohke ruumi loomine kvartalisse, säilitades sealjuures bussijaama funktsiooni ning ühendades vana hoone uue, kaasaegsema hoonestusega. Planeeringus on rõhku pandud ka jalakäijatele ja jalgratturitele mugava ja turvalise ala rajamisele. Lõputöö mahus analüüsin ja ilmestan olemasoleva kvartali võimalusi skeemidega ja pakun välja uue omanäolise loomekvartali planeeringu hoonestuse, krundijaotuse ja avaliku ala plaanidega. Kuna tegu on väikesemahulise planeeringuga, on välja pakutud ka hoonete plaanide eskiislahendused. Kuressaare on Saaremaa pealinna ja olulise turismilinnana atraktiivne ja oluline koht väliskülalistele aga ka hubane kodu linnaelanikele. Kui turismi valdkond Kuressaares alati niigi aktuaalne on, siis oma lõputööga proovin välja pakkuda just midagi linnaelanikule ja maainimestele ja sellega anda väärtust juurde linnale kui tervikule. Kuressaares võib täheldada linnast väljavooge nii inimeste kui funktsioonide näol. Suuremate kaubanduspindade tekkimine äärelinnadesse on tänapäeval loogiline suund, mis tuleneb inimeste liikuvusest ja mugavusest. Leian, et seda võib tolereerida ja samal ajal mõelda, kuidas muuta kesklinn atraktiivseks ja võimalusterohkeks, et inimesi äärelinnadest jälle keskusse kutsuda. Inimesi võiks jätkuda nii siia kui sinna. Oma lõputöö planeeringuga loon sellise ruumi, mis oleks inimestele kutsuv ja samas linna kui tervikut täiendav – osa kesklinnast, mis aktiivsust sinna juurde tooks. Linnaline ruum, kus saaksid toimuda avalikud üritused ja kus saaks lihtsalt vaba aega veeta, oleks tasakaalustavaks elemendiks linna turismialasse või äärelinna kaubanduskeskustesse vajumise vastu. Hetkel on Kuressaares loometegevusega seotud organisatsioonid ja ettevõtted laiali üle linna. Nende osaline koondamine, liitmine ja sobitamine teiste tegevuste-funktsioonidega looks kindlasti teatud sünergia, millest võidaksid nii inimesed kui terve linn. Oma lõputööga katsetasin, kuidas kvartal linna ja inimeste heaks tööle panna, liites olemasolev hoone uusehitusega. Struktuur, kus hooned lähestikku, ning seega ka loometegevus, äri, teenused, kaubandus, tööpinnad ja elamispinnad tihedalt asetsevad, ei loo tihedust mitte ainult ruumiliselt, vaid ka eluliselt. Usun, et lahendus võiks linnaelanikule ja külalisele pakkuda nii sotsiaalseid kui ka eneseteostusvõimalusi, huvitavaid elamusi ja ruumikogemusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Admiraliteedi basseini ümbruse planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Pintson, A; Künnapu, VilenAdmiraliteedi basseini ümbruse planeeringuprojektNimetus Piiratud juurdepääs Tallinna ühistranspordi terminalide ühendamine Rail Baltic´uga(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Buddell, Ats; Tüür Ott Kadarik, MihkelDiplomitöös on välja pakutud ja planeeringuliselt eskiisi tasandil läbi lahendatud ühistranspordi terminale ühendav linnaruumiline „toru“, mille kavandamisel ja paigutamisel linnaruumi on arvestatud nii arengukavasid kui ka Eesti riigi üldist majanduslikku jõukust ja realistlikke võimalusi sellise mahuga projekti teostamisel. Rõhuasetus on kergliiklejatel ja ühistranspordil, kellede vaatevinklist on linnaruumi kujundatud. Kõige lihtsamad vahendid ruumi mitmekesistamisel ja turvalisemaks muutmisel on väikevormid ja erinevad katendid, mis annavad visuaalselt ja tunnetuslikult infot tänavaruumi ja selle funktsiooni kohta – luues nii erinevatele linnaruumis liiklejatele mugavustsooni ja andes vastupidist infot, kui viibitakse selleks ilmselt mitte ettenähtud kohas. Töö teemat on vaadeldud väga erinevas mõõtkavas, alustades linna üldplaneeringut käsitlevate skeemidega ühistranspordi võrgu ja liikluse kohta, lõpetades linnaehituslike lõigete ja väikevormidega tänavaruumis. Detailsemat infot tunnetusliku linnaruumi kohta pakuvad kolmteist linnaehituslikku lõiget, mis iseloomustavad käsitletava „toru“ iga eri identiteedi ja ilmega linnalist keskkonda, tuues linnaruumi mitmeksesisust, kuid olles seejuures lahendatud ühes võtmes, moodustamaks ühtset terviklikku „toru“ ühistranspordi terminalide vahel.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumi juurdeehitus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Simon, Kaisa; Süda, KaiTallinn on Eesti suurima elanikkonnaga linn. Rahvastikuregistri andmetel elas 2008. aasta alguses pealinnas u 401 500 inimest, mis on 30% Eesti elanikkonnast. Viimasel 5 aastal on Kesklinna elanike arv igal aastal kasvanud ning moodustab üle 12 % kogu Tallinna rahvastikust. Kevade 8 (valminud 1940) Jakob Westholmi gümnaasiumi uus hoone vastas kaasaja viimastele nõuetele, seal olid juba siis avarad klassid, suur võimla ja lasketiir, kõrge aula ning hästisisustatud õppekabinetid ja laboratooriumid. Kool oli mõeldud 600 õpilasele ja 30 õpetajale. Õpilaste arv aga viimasel kolmel aastal on olnud 800 piires. Vaatamata kehtestatud detailplaneeringule ei ole juurdeehitus siiani valminud. Eeltoodust tulenevalt sai käesoleva diplomitöö peamiseks eesmärgiks lahendada Jakob Westholmi Gümnaasiumi ruumipuudus ja seeläbi ühendada kool jälle ühtseks tervikuks koos kõikide kooliastmetega, vältimaks kruntide omandivaidlusi, mille taha kooli juurdeehitus siiani on takerdunud. Diplomitöös analüüsiti projektilahenduste otsimise käigus erinevaid potentsiaalseid võimalusi ja vorme Jakob Westholmi gümnaasiumi juurdeehituseks, ning käesolevas töös otsustati Kevade 8 krundi kasuks. Tulenevalt krundi suurusest uuriti erinevaid niinimetatud projekte ning kontrolliti nende sobivust planeeritavale objektile, koostati kooli uue osa ruumiprogramm, mis võimaldab õppetöö tänapäevaste vahenditega. Inspiratsiooni on saadud Viljandi Riigigümnaasiumi, Tallinna 21. Kooli, Viimsi Kooli ning Saksamaa Ergoldingi keskkooli ruumilahendustest. Analüüsiti erinevaid asendiplaanilisi skeeme ja leiti sobiv lahendus. Lähtuti eelkõige kooli vajadustest, kuid märksõnadeks jäid avatus ja funktsionaalsus. Tulemuseks funktsionaalne ja minimalistlik koolimaja, mis oma vormilt sarnane ajaloolise koolimaja L-kujulise mahuga. Kahte mahtu ühendab omavahel kõrgete terasest sammastega ja klaasist seintega ühisruum, mis on kooli südameks ja kohtumispunktiks. Materjalikasutuselt tagasihoidlik ja maitsekas, et mitte varjutada ajaloolise koolimaja suurejoonelisust. Krundile projekteeritud ujula ja spordiplats annavad lisavõimalusi kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ning on tundidevälisel ajal rakendatavad ka kogukonna tervislike eluviiside propageerimiseks. Jakob Westholmi Gümnaasiumi hoone vormi määrab H. Johansoni poolt 1930. aastate lõpus kasutatud funktsionalism, seega uue ja vana sulandumisel on kasutatud sama alust. Hoone funktsioonist tulenevalt eeldab fassaadilahendus ajatuid, klassikalisi materjale. Fassaadikontseptsioon rõhutab hoone vormi ja arhitektuurset ideed, mistõttu on hoone ühisuum peamiselt klaasist, lüües kahe hoone sarnased mahud üksteisest lahku, ja klassiruumide plokk ühtlane valge betoon, kus moodustavad kompositsiooni suur seinapind ja aknaavad. Suured, ent samas laiade raamidega aknad on otsese päikese eest kaitstud. Klassiruumid on projekteeritud lääne ja põhja külgedele, vältimaks otsest päikesevalgust, kuid kasutamaks kogu põhjamaist päevavalgust energiasäästlikult. Sama eesmärgiga on suur klaaspind ka ujula põhjaküljes ning ujula ja parkla vahel, lastes loomuliku päevavalguse ka maa-alusesse parklasse. Antud diplomitöö projektilahenduse kaudu saab Jakob Westholmi Gümnaasiumist taas kaasaegsete võimalustega terviklik ja ühtne kool, mille üle koolipere saab uhkust tunda.Nimetus Piiratud juurdepääs Kille vesiveskihoone taastamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rehemaa, Andrus; Keskküla, MartLõputöö teemaks on Kille vesiveskihoone varemetest taastamine ning Kille veski- ning talukompleksi kasutuse ja täiendamise ettepaneku tegemine. Kille vesiveskihoone taastamine elamuks ja külamajaks loob võimaluse kunagine külaelu sõlmpunkt uuesti aktiivsesse kasutusse võtta. Koos teiste kompleksi kuuluvate hoonetega moodustub Kille veskist ja talust Veskimäe küla keskus. Juurdepääsuteede ja üle Lüütre oja sõidukiga läbipääsu taastamine parandab küla eri osade omavahelisi ühendusi. Mitmete erinevate kasutusvõimalustega ruumidega külamaja on eelduseks Veskimäe kohalike elanike omavahelise läbikäimise suurendamiseks ning kogukonnatunde tekkimiseks. Külamaja annab põhjuse ka naaberkülade inimestele Veskimäele tulekuks ning mitmekesistab ning tugevdab Abja-Paluoja tagamaad. Veskipais pakub võimalust kohapeal elektrit toota ning sellega katta külamaja energiavajadust keskkonna- ja rahasäästlikult. Kille vesiveskihoone taastamine ja sellele avaliku funktsiooni andmine võiks olla näitena eeskujuks Eesti maapiirkondade kogukonnaelu elavdamise võimalustest, arvestades kultuuri- ja asustusajalugu.Nimetus Piiratud juurdepääs Guggenheimi kvartal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kalmberg, Frederick; Künnapu, VilenKäesolev projekt on koostatud Guggenheimi kvartali elamutornide ideelahenduse esitamiseks Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala lõpetamiseks. Frank Lloyd Wright’i poolt projekteeritud silindrikujuline muuseumihoonele, on omandatud „vaimu templi“ nimetus ja see on üks 20. sajandi kõige olulisemaid arhitektuurseid vaatamisväärsuseid. Sooviga luua elamutorn, millel oleks ka mingi tähendus leidsin, et oli hea võimalus liita see maailmakuulsa muuseumiga, andes nii võimaluse hoonetel toetada üksteise funktsioone ja eesmärki. Eesmärgiks oli luua ümbritseva keskkonnaga harmoneeruv tänapäevane atraktiivne kvaliteetruum, mis toimiks ühtlasi kommunikatsioonikanalina läbivate ja mööduvate tänavate kaudu. Hoone paikneb kahe väiksema tänava (E88street ning E89street) ning ühe suurema Madison avenüü nurgal. Juurdepääsud krundile on head igast ilmakaarest, kuna hoone asub kolme tänava nurgal ning on lääneküljel ligipääsetav tänu tekitatud vahekoridorile olemasolevate hoonetega. Loodud ühendustee Guggenheimi muuseumiga võimaldab muuseumi külastajatel sujuvat kulgemist muuseumist elamutornide aatriumisse. Avara siseaatriumiga ühisblokk ühendab üles kerkivad neli elamutorni oma kindla vormi ning raskepärasusega. Loodud sisetänavad ristuvad alumise bloki keskel ning võimaldavad head liikumist mistahes hoone osasse. Tänu projekteeritud kõrghaljastusele siseaatriumis, tekib Guggenheimi muuseumist tulles tunne nagu oleks sattunud väiksele salatänavale suures kärarikkas linnas. Antud lõputööga olen välja pakkunud atraktiivse, huvitava ja multifunktsionaalse lahenduse hoonele, mis oskab suhestuda antud ümbruskonnaga. Loon Guggenheimi kvartalile uutmoodi keskkonna ning visiooni, milline võiks olla üks tekkiv väike kogukond.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaasaegne arhitektuurikool(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Uustal, Liis; Kadarik Mihkel Tüür, OttOlukord Eesti arhitektuurihariduses on muutunud paari aastaga segaseks. Ja huvitav on asjaolu, et nii väikese riigi puhul nagu Eesti, leidub väga erinevaid arvamusi selle teema üle. Numbrid ja statistika on samuti hägused ega näita vastust, kuidas edasi tegutseda. Selge on see, et teema on aktuaalne ja vajab arutlemist ning veel rohkem õiget tegutsemist. Diplomitöö eesmärk on kavandada Eestisse kaasaegne arhitektuurikool, mis hõlmab kõiki ehituskunsti valdkondi (arhitektuur, urbanism, sisearhitektuur, maastikuarhitektuur, restraureerimine). Hetkel toimub loetletud erialade õpetamine erinevates kõrgkoolides ja seetõttu on omavaheline suhtlus ja arutlemine minimaalne. Kui kõrvalstuudiotes toimetaksid näiteks nii maastiku- ja sisearhitektuuritudengid, tehnilise suunaga kui ka disaini eest vastutavad arhitektuuritudengid, oleks lõpptulemus kaalutletum ja kihilisem. Ehitatakse aina uusi hooneid juurde, kuid vanad lagunevad ja vajavad samal ajal uue hinge sissepuhumist. Kui kaasata restauraatorid ja muinsuskaitsjadki ühisesse projekti, on võimalik moodsat joont ja ajalooliselt olulisi detaile kombineerida ja saavutada põnev kooslus. Koostöö oskust tuleb koolis õpetada. Koondades kõik loetletud valdkonnad ühte kooli, tekib tugev ja koostöö-aldis tudengkond. Üliõpilased lõpetavad kooli ja lähevad tööle, kaasas pagas, millega rikastada kodanikku, riiki, kogu maailma. Üks tugev arhitektuurikool on kasulik valik nii tudengile kui riigile. Kool on planeeritud Tallinna vanalinna, Niguliste kvartalisse. Ühe suure massiivse koolimaja asemel on kavandatud hoonete kompleks, mille vahelt on võimalik vabalt liikuda. Hooned on ühendatud galeriidega. Tänavatasand on aktiivne, planeeritud on nii kohvikuid, galeriisid kui ka äripindu. Avatud kvartal koos linnaväljakuga toob keskaegsesse vanalinna värskust ja rikastab linnaruumi.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna vangla(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Škaperina, Ivi; Kadarik Mihkel Tüür, OttVangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust [9]. Nii Eestis kui kogu maailmas on kõige levinumaks kurjategijate mõjutamise vahendiks nende paigutamine vanglasse. Samas aga on nii kogemused kui teaduslikud uuringud näidanud, et rohke vanglakaristuse rakendamine ei vähenda kuritegevust. [2] Siin on oluline roll vangla kui kinnipidamisasutuse ideoloogial. Üks võimalus on näha vangla eesmärgina seadusesätete vastu eksinute võimalikult karmi karistamist. Teine võimalus on näha vangla eesmärgina seadusesätete vastu eksinute rehabiliteerimist ja õpetamist, kuidas õigesti elada. Esimesest eesmärgist lähtudes on praegune vanglasüsteem hästi toimiv. Mõeldes teisele eesmärgile ja rehabiliteerimisele, tuleb eksisteerivat süsteemi muuta. Vana (karistamise ideoloogia) ja uus (õpetamise ideoloogia) lähenemine on põhimõtteliselt erinevad. Küsimus on, kas rehabiliteerida kinnipeetav sõnakuulelikuks ja makse maksvaks kodanikuks, kellest on riigile ka kasu, või siis hoida teda maksumaksjate kulul vangistuses – ja sellisel juhul, peale vabanemist, satub ta suure tõenäosusega (70%) vangi tagasi ka teist korda. Käesolevas diplomitöös projekteeritav Tallinna vangla toetub rehabilitatsiooni ja heaolusüsteemi ideoloogiale. Võrreldes erinevate maade vangide suhtarvu puudutavat statistikat võib väita, et Eesti vanglates ei ole probleemiks mitte vangikohtade puudus, vaid vangide rohkus. Käesolevas diplomitöös projekteeritud Tallinna vangla toetub heaoluühiskondlikule ideoloogiale ning seetõttu on ka vanglasse projekteeritav vangistatute eluruumide arv väiksem kui praegusest vanglapopulatsioonist järeldada võiks. Kuna diplomitöös on uus hoonestus projekteeritud Tallinna vangla praegusele krundile - Magasini tn 35 –, on vangla välisilme kujundatud linnaruumi sobivaks. Vangla on projekteeritud kambersüsteemil, iga kambri juurde kuulub ka õuelala. Projekteeritava Tallinna vangla näol on tegemist isemajandava süsteemiga: kinnipeetavad toodavad endale ise köögivilju, vanglas on metalli-, puidu ja õmblustöökojad. Ökonoomset majandamist võimaldavad lisaks eelnevale kambrite katustel paiknevad päikesepatareid, mis toodavad elektrit nii kambri kui ka ametnike tööruumide tarbeks. Vangalasse on projekteeritud eraldi osakonnad vahistatutele, kinnipeetavatele (meestele ja naistele eraldi osakond), avavangla, meditsiiniosakond ning väljasaatmist ootavate isikute osakond. Lisaks on ruumid õppetöö läbiviimiseks ning usuliseks tegevuseks. Ametnikele on projekteeritud ruumid peahoonesse, lisaks on lisaruumid üksustes, kus ametnikud saavad kinnipeetavatega kohtuda. Projekteerimise aluseks on hüpotees, et on võimalik projekteerida vangla, mis toimiks sisemiselt efektiivselt, võimaldaks täita rehabiliteerimiseesmärki ning oleks ka väljast linnapilti sobiv, kaunis ja skulptuurne. Diplomitöö eesmärgiks oli projekteerida vangla, mis oma ideoloogilistelt alustelt võimaldaks vähendada vangide arvu Eestis. Alameesmärgiks oli projekteerida vangla, mis oleks humaanne ja heaoluühiskonna põhimõtteid jagav, mis ei oleks negatiivse emotsionaalse väljaga karistusasutus, vaid õpetav ja resotsialiseeriv rehabilitatsiooniasutus. Nimetatud eesmärgid said täidetud. Tallinna vangla projekt lähtub Skandinaavia maade eeskujul vähem repressiivsetest karistusmeetoditest ning seab eesmärgiks vangi rehabiliteerimise. Projekteerimise käigus on tähelepanu pööratud vangide humaansele kohtlemisele ning võimalikult suurele vabaduse määrale ja tegevustele, mis peaksid aitama vangidel pärast vabanemist võimalikult kergesti ühiskonnas hakkama saada. Uus Tallinna vangla on projekteeritud oma praegusele asukohale Magasini tänavas ning arvesse on võetud nii ümbritseva linnaruumi kui Magasini tn 35 krundi võimalusi ja vajadusi. Projekti elluviimine eeldaks küll vastavat riiklikku karistuspoliitikat, kuid kui vaadata näiteks Justiitsministeeriumi vanglate osakonna asekantsleri Priit Kama seisukohti, siis need toetavad igati Skandinaavia maade humanistlikku ja rehabiliteerivat lähenemist, mis on ka diplomitöös projekteeritud vangla aluseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Põhja-Tallinna keskusala planeerimisprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Põlluaas, Kristo; Kadarik, OttKäesolev diplomitöö käsitleb endas mahulist planeerimisprojekti Põhja-Tallinnas Kopli ja Reisijate tänavate vahelisel alal, Balti jaama vahetus läheduses, muutmaks piirkonda inimsõbralikuks ja avatuks külastajatele. Töö keskendub kalamajas ühe enim läbikäidavamale kvartalile, olles ühenduslüliks Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosade vahel. Inspireerivaks teema valiku juures oli idee rajada linnaosale keskusala ja kujundada olemasoleva turu struktuuri ja toimimist ümber. Diplomitöö idee on rajada Põhja-Tallinnasse linnaosa ühendav multifunktsionaalne äri- ja loome kvartal, mis ühendab uusi ja olemasolevaid elukvartaleid. Töös jääb tähelepanu keskmeks linnakodanik ja kohalik elanik. Planeeringuala kvartalit läbivad laiad jalakäiguteed ja seda läbi kvartali risti- kui ka pikisuunaliselt. Keskuseala ideed rõhutavad mitmete uute märgilise tähtsusega asutuste toomine kvartalisse, mis soodustavad alal suuremat läbikäidavust. Ajaloolistest turuhoonetest kasvavad välja uue kuvandiga turuplats ning kaubaduspinnad koos ümbritsevate äripindade ja loomealadega. Planeeringuala lõunapoolsesse külge jääb kortermajadega elamukvartal, mida toetavad vaba aja veetmise võimaluste ja sportimisvõimaluste olemasolu. Elupinnad loovad rahuliku sümbioosi keskusala energia ja õdusa Kalamaja keskkonna vahel, pakkudes elanikele privaatsust, kuid asudes ise mõne minuti kaugusel linnamelust. Kvartalite keskele on rajatud uus trammitee koos pargi ja haljastusalaga, mis pakub puhkeala koos teenuste ja poodidega. Ühtlasi on uus telg ühenduslüliks liikumistrajektooridele linnaosade vahel ning seob omavahel haljastuse ja käiguteed. Kvartal täiustab ja aitab kaasa sünergiale, mis Kalamaja ja Põhja-Tallinn täna pakuvad.Nimetus Piiratud juurdepääs Kalaranna galerii(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kübard, Tarmo; Süda, KaiKalaranna piirkonna mahuline planeering ja Võrgu tn 8 hoone eskiisprojektNimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Admiraliteedi Basseini ümbruse planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Pintson, Allan; Künnapu, VilenLinnaruumiline planeerimine