Lõputööd (AT)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (AT) Autor "Andresen, Sven" järgi
Näitamisel1 - 12 12-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs AS Eesti Post Saaremaa kandekeskuse autopargi elektriautodele üleviimise tasuvuse uuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tammeleht, Taavi; Andresen, SvenAntud töö käigus Saaremaa kandekeskuse kanderinge analüüsides selgus, et teatud kannetel on võimalik elektriautosid efektiivselt rakendada. Samas jääks autodel piisavalt aega, et akud öösel täis laadida. Sobivateks kanderingideks osutusid Kuressaare kandekeskuse lähedased kanderingid, mis ei olnud liiga pikad ja mille korral autod öösel parkisid kandekeskuse juures. Peale hetkel neid kanderinge teenindavate autodega tutvumist, leidsin sobivad alternatiivid Fiat Fiorino EV Cargo ja Mitsubishi iMievi näol. Antud autod said valitud, kuna mõlema puhul on Saaremaal teenindusvõimalus olemas, samuti sobivad need oma tehniliste omaduste poolest praegu kasutusel olevaid asendama. Pärast eelpool mainitud elektriautodele autofirmade esindajailt hinnapakkumiste võtmist, koostasin võrdlevad tabelid saamaks ülevaadet praegu kasutusel olevate autode kulutustest ja elektriautode kulutustest kui need teenindaksid samu kanderinge. Võrdluse tulemusel selgus, et nende tingimuste juures oleks elektriautodega antud kanderingide teenindamine kulukam kui praeguste Otto mootoriga autodega. Elektriautod muudab liiga kulukaks liisingumakse, mis on hetkel kasutusel olevatest autodest oluliselt suurem. Elektriautosid oleks võimalik majanduslikult effektiivselt kasutada juhul, kui liisingu tingimused oleksid soodsamad. Seda on võimalik saavutada pikendades näiteks liisingu perioodi või pidades läbirääkimisi maaletoojatega, et AS Eesti Post suurettevõttena saaks soodsamatel tingimustel omale autod soetada. See oleks maaletooja seisukohast ka heaks reklaamiks kuna jätkuvalt on elektriautode suhtes tavatarbijatel palju eelarvamusi, mida kindlasti aitaks ümber lükata suurfirma, mis igapäevatöös elektriautosid usaldab ja kasutab. Lisaks eelpool mainitud järeldustele, ilmnes töö käigus hetkel Saaremaa kandekeskuses teenindavate kanderingide optimeerimise võimalus. Nimelt oleks kahte erinevat kanderingi võimalik teenindada ühe autoga. Vastavasisuline ettepanek sai ka AS Eesti Postile tehtud.Nimetus Piiratud juurdepääs Busside tehnilised rikked ja nende ennetamine OÜ Presto näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Möllits, Ats; Andresen, SvenLõputöös käsitleti OÜ Presto-s kasutusel olevate autobusside tehniliste rikete põhjuseid ja nende ennetamist. Töö on koostatud, kuna taolisi uuringuid ei ole ettevõttes varem läbi viidud. Presto OÜ on 2003 aastal loodud erakapitalil põhinev reisijateveo teenust osutav ettevõte, mille põhitegevuseks on tellimusvedude ja rahvusvahelise bussiliini teenindamine. Peale selle tegeletakse autobusside, veoautode ja haagiste remondi- ja hooldustöödega. Lõputöö koostamiseks on läbi töötatud teemakohast kirjandust ning OÜ Presto-st saadud erinevat tehnilist dokumentatsiooni. Töö on jaotatud neljaks peatükiks: ettevõtte kirjeldus, busside ehituslikud eripärad ja remondi süsteem, esinenud rikete analüüs, rikete ennetamise viisid ning võimalused. Eesmärgiks oli uurida OÜ Presto bussidel esinevate rikete põhjuseid ja põhjustajaid. Enamus rikkeid olid põhjustatud detailide väsimus- ja korrosioonkulumistest, mis tekivad sõiduki normaalsel ekspluatatsioonil. Tähelepanu on pööratud ka bussijuhtide valedest sõiduvõtetest tulenevatele riketele, milleks olid avariid, pidurisüsteemi komponentide liigne kulumine ning siduri ja mootori rikked. Kolmandik autobussidel esinenud riketest olid põhjustatud tehnikute tähelepanematusest, teadmatusest või vääratest remondivõtetest. Hooldamisel avastatud rikete arv oli väike, mille tulemusena pidi kuuel korral autobusse pukseerima ning 145 tunni ulatuses remonditeenust sisse ostma. Teiseks eesmärgiks oli võrrelda eri marki ja erinevas vanuses busside rikete esinemise sagedust. Kõige rohkem esines rikkeid Volvo Berkhof B12 Axial 50 autobussil (reg-nr 292 MGR), mis läbis uuritava perioodi jooksul ka kõige pikema vahemaa (195 000 km). Kui keskmiselt esines OÜ Presto autobussidel uuritava perioodi jooksul 76 riket ühe transpordivahendi kohta, siis Volvode rikete esinemise sageduseks kahe aasta jooksul oli 124 riket ühe bussi kohta. Suhteliselt võrdselt esines rikkeid aga Scania ja Van Hool bussidel – vastavalt 81 ja 80. Iveco Daily bussid, mis on ka ettevõtte kasutuses kõige värskemad (esmaselt registreeritud vastavalt 2008 ja 2012 aastal), vajasid remonttöid kõige vähem – keskmiselt 35 korda kahe aasta jooksul. Aastatel 2012-2013 teostasid OÜ Presto tehnikud 915 remonttööd 2866 töötunni ulatuses ning bussidele paigaldati varuosi 69 508 euro eest. Kolme ettevõtte omanduses oleva Volvo autobussi remondiks kulus 40% kogu remonttöödele kulunud ajast. Kus juures viie Van Hool autobussi remonttööks kulus 37% tundidest, kahe Scania tarbeks 16% ja kahe Iveco täiustamiseks 7%. Kolmandaks eesmärgiks oli võrrelda sama marki busside tüüpilisi rikkeid ja püüda leida põhjuseid. Uuringu tulemusena võib öelda, et Volvo Berkhof B12 tüüpveaks saame nimetada kompressori riknemise, kuna kõigil OÜ Presto autobussidel vahetati mainitud varuosa. Samuti oli probleeme käikude lülitussüsteemiga, kus vigaseks osutus käiguvahetussolenoidide juhtmestik. Juhtmestiku riknemise põhjuseks oli varasemalt parandatud kohtadesse oksiidi tekkimine. Van Hool autobusside töökäske uurides paistis silma turbokompressori riknemine, mida on vahetatud ettevõttes kasutusel olevatest viiest Van Hool autobussist neljal. Iveco Daily bussidel kippusid tihti lõtkuma õõtshoova šarniirid ning kinni kiiluma pidurisadula juhtpuksid. Scania autobussidel tüüpvigu välja ei joonistunud. Lõputöö autor jõudis arvamusele, et OÜ Presto autobusside tehnoseisundi parendamine ja rikete esinemise sageduse langetamine on võimalik tehnohoolduse tõhususe tõstmise ja selle käigus teostatud kontrolli suurendamise teel. Lahenduseks on lõputöö raames loodud autobusside tehnohoolduste tarbeks sõiduki sõlmede kontrollkaart, mis koosneb 55 kontrollpunktist. Peale selle on märgitud suur- ja väikebusside vedelike ja komponentide vahetamiseks vajaminevad kogused ja vahetusintervallid. Bussiettevõtte tulevikku silmas pidades tuleks luua või soetada programm, mis võtab arvesse bussi hoolduse vajaduse vastavalt läbisõidule ning annab sellest juhtkonnale õigeaegselt märku. Bussijuhtide ja tehnikute arendamiseks tuleks luua motiveerivaid koolitusi, mis aitaksid nende süül tekkinud rikete arvu vähendada. Lõputöö autori arvates on töös püstitatud ülesanded täidetud ja eesmärk saavutatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Elektriauto Veoakude Taastamise Tasuvusanalüüs Akuelemendi Kaupa(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Zablotski, Roman; Andresen, SvenTöö tulemusena leiti, et elektriajamiga auto üksiku toiteelemendi vahetus on teoreetiliselt võimalik ning vajalik tegevus. Veoaku on elektriauto üks nõrgematest kohtadest. Võrreldes terve veoaku vahetusega, säästab lõputöös esitatud tehnoloogia elektriauto omanikule remondile kuluvat raha. Iga päevaga muutub toiteelementide vahetuse tehnoloogia aktuaalsemaks, kuna olemasolevad elektriautod vananevad ning pidevalt lisandub juurde uusi autosid. Arvestades lähiajal prognoositavat naftahinna tõusu, peaks kogu maailmas elektriautode kasutamine muutuma veel perspektiivsemaks kui praegu. Seega elektriautode kasutajate ring laieneb ning toiteelementide vahetamistehnoloogia muutub veel vajalikumaks. Antud töö on ülesehitatud Mitubishi i-MiEV-i toiteelemendi vahetuse tehnoloogial, kuid kui süveneda asjasse põhjalikumalt, siis arvestades seda, et veoakude üldehitus on kaasaegsetel elektriajamiga autodel sarnane, on üksiku toiteelemendi vahetusevõimalus olemas igal elektri- või hübriidautol. Antud juhul ei ole elektriajamiga auto veoaku remont keeruline, kuid nõuab ettevõttelt koolitatud meeskonda (litsentseeritud ning sertifitseeritud töötajad), tööruumide, -seadmete ja tööriistade olemasolu ning ohutusnõuetest kinnipidamist. Autor arvab, et areng elektrijõuga sõitvate autode valdkonnas vähendab transpordisaasteid linnakeskkonnas ning aitab kaasa õhukvaliteedi üldisele paranemisele. Seega, mida rohkem inimkond omab ja kasutab veoakude arenguga seotud tehnoloogiaid , seda paremaks maailm muutub.Nimetus Piiratud juurdepääs Gaas autokütusena Saku AB näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Pärnpuu, Siim; Andresen, SvenMootorikütusena kasutatakse lisaks mootoribensiinile ja diislikütusele peamiselt kahte erinevat tüüpi gaase. Maagaasi, kas CNG või LNG kujul, kasutatakse põhiliselt tänu tema kättesaadavusele. Maagaasi on võimalik kergesti toota ning teda leidub ka küllaldaselt looduses, millest tuleb ka tema madal hind. Lisaks on tegemist ka kõige loodussõbralikuma mootorikütusega. Vedelgaasi ehk LPG-d kasutatakse väga paljudes eri valdkondades nagu põllumajanduses, kodustes majapidamistes, mootorikütusena jne. Tema võlu seisneb sarnaselt maagaasile kättesaadavuses, puhtuses, kaasaskantavuses, efektiivsuses ja turvalisuses. LPG on enamikes riikides vähemalt poole odavam, kui diislikütus, mille hinnad kõiguvad Euroopa riikides 1,250€ kuni 1,656€. CNG hind kõigub valdavalt ümber ühe euro. Piisavalt on ka tanklaid, mis pakuvad nii LPG-d kui ka CNG-d. Kõigil soovijatel on võimalik tänasel päeval leida ettevõtteid, kes tegelevad gaasiseadme paigaldusega, üle kogu Eesti. Gaasiseadme paigalduse hinnad veoauto puhul algavad olenevalt seadmest neljast tuhandest või kuuest tuhandest eurost. Euroopas ja kogu ülejäänud maailmas sõidab suur hulk autosid, mis avaldavad suurt mõju meid ümbritsevale keskkonnale. Selleks, et loodust säästa on kehtestatud juba mõnda aega piiranguid ja norme heitgaasidele. Viimastele keskkonnanõuetele nagu Euro- 5 ja Euro- 6 vastamiseks on autotootjad kasutusele võtnud erinevaid seadmeid nagu adblue, kübemefiltrid jne. Gaasi kasutavatel sõidukitel heitgaasi normide täitmisega probleeme ei ole. Mida vähem kulub kütust, seda vähem tekib ka heitgaase. Seepärast on oluline veeremi tehnoseisund, millest reaalne kütusekulu otseselt sõltub. Et mitte raisata raha liigsele kütuse kulumisele, mille põhjustab kehv auto tehniline seisund, tuleb hoolitseda regulaarselt selle eest, et oleks tehtud kõik vajalikud ja soovituslikud hooldused, et rehvides oleks ettenähtud rõhk ning vähem tähtis pole ka juht, kes peab olema teadlik säästlikest sõidumaneeridest. Käesolevas töös uuriti transpordiettevõtte Saku AB AS masinapargi neid autosid, mis kasutavad kütusena gaasi ja diislikütust. Uurimisel kasutati firma poolt antud andmeid, mille põhjal selgus, et 33 kõige säästlikum on kasutada diislikütusele lisaks surugaasi. Vedelgaasi kasutamine muudab samuti kütusele kuluvad summad väiksemaks, kuid pole nii efektiivne kui CNG. Vähendades kulusid kütuse arvelt on võimalik viia alla transporditeenuse hinda. Mida suurem on teenuse müügihinna ja omahinna vahe, seda suurem on kasum, mille maksimeerimine on iga ettevõtte tegevuse peamine eesmärk.Nimetus Piiratud juurdepääs Gaasiseadmete paigaldus veoautodele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Sõnna, Jarmo; Andresen, SvenKäesoleva lõputöö teema on “Gaasiseadmete paigaldamine veoautodele”. Maantee transpordi vedude omahinna alandamiseks on üks võimalus kasutada alternatiivseid kütuseid mille hind ühe kaalu või koguseühiku kohta on väiksem kui diislikütusel. N2 N3 ning M3 kategooriate sõidukite kütusekulu vähendamiseks on võimalik osta tehase gaasimootoriga auto või buss, samas on võimalik paigaldada gaasiseade mis asendab osa diislikütust gaaskütusega. Gaasiseadme paigaldamise eelised tehasegaasimootori ees on et mootor käitub ikka nagu diiselmootor, tööiga ei vähene, väändemoment ning võimsus ei vähene, detailid jäävad samaks, kui gaasipaak tühjaks sõidetakse saab diislikütusel edasi sõita. Puudused võrreldes tehase gaasimootoriga on et garantii võib osade autotootjatega katkeda. Tehase gaasimootori eelised on et mootor kasutab ainult maagaasi ning madalama kg hinna tõttu on sääst suurem kui gaasiseadmega. Tehase gaasimootor on vaiksem, saastab keskkonda vähem. Puudused võrreldes gaasiseadmega diiselmootoriga on et läbisõit ühe paagitäiega on väiksem, töökindlus võib olla väiksem, remondikulu on suurem, soetusmaksumus kallim. Tööst tuleb välja et säästa saab kasutades nii LPG kuid samas ka CNG, LNG kütuseid. Suurim sääst on hetkel võimalik kasutades CNG,LNG kütuseid, samuti ka CBG ning LBG kütuseid. Sääst on suurem seetõttu et CNG, LNG on detonatsioonikindlamad ning diislikütuse asendusprotsent on neil suurem. Samas LPG gaasiseadmega saab läbida pikemaid vahemaid ning autot peab vähem tankima, mis on palju mugavam. Töös on välja toodud ohud ning kitsaskohad seoses gaasiseadmete paigaldamisega. Sellepärast on töö oluline eesmärk tõsta inimeste teadlikkust, et inimesed usaldaksid suuri ettevõtteid kellel on kogemus, head seadmed ning kvalifikatsioon.Nimetus Piiratud juurdepääs Honda mootorratta mootori paigaldamine Yamaha mootorsaani raamile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Pung, Mihkel; Andresen, SvenTöö käigus valmistati uus elektriskeem paigaldatava mootori ja mootorsaani raami ühildamiseks. Elektriskeemi valmistamisel eemaldati mootorsaani kasutamiseks mittevajalikud detailid ning muudeti vastavalt juhtmestik. Pakuti välja käiguvahetuse lahendamiseks elektrooniline käigulülitus ning süsteemi paigaldusviis ning elektriühendused. Analüüsiti sidurisüsteemi vastupidavust ning pakuti välja võimalus sidurisüsteemi tugevdamiseks kuna originaal sidurisüsteem ei pea mootori ja jõuülekande poolt tekitatud koormusele vastu. Sidurisüsteemi tugevdamiseks kasutatakse lisaseibe, mis tõstavad vedrude jäikust siduripakis. Alternatiivina oleks võimlik kasutada kevlarist siduri hõõrdekettaid. Lisaks analüüsiti paigaldatava mootori ja jõuülekande ühildamise viisina veoketi ja hammasülekannete kasutamist. Teostati arvutused võimalikult lähedase tootjapoolse lubatud tippkiiruse saavutamiseks ning leiti, et parim lahendus on kasutada 0,6 ülekannet mille puhul on saavutatav originaalne tippkiirus. Soovitava tippkiiruse leidmiseks arvutati mootorsaanile mõjuvad takistusjõud ning võrreldi takistusjõudu veojõuga. Arvutati ning analüüsiti veoketile mõjuvaid koormus ning teostati kasutatava veoketi valik lähtudes tõmbetugevusest ja vastupidavusest. Teostati arvutused massikeskme asukoha leidmiseks originaalmootori ja paigaldatava mootoriga ning analüüsiti saadud tulemusi. Kuna paigaldatava mootoriga originaal asukohta liigub sõiduki massikese 0,05 m ette poole, siis projekteeriti mootorikinnitused vastavalt, et viia pikisuunaline massikese võimalikult originaali lähedaseks. Mootorikinnituste materjalina osutus valituks alumiiniumsulam tingituna suuremast korrosioonitaluvusest ja väiksemast detaili massist võrreldes terasest detailidega. Projekteeritud kinnitustele teostati CATIA V5R 20 programmi kasutades tugevusanalüüs. Viimase töö osana analüüsiti teostatavate tööde mahte, hindasid ning soetamist vajavate detailide hindasid ning võrreldi neid uue saani soetamise maksumusega. Tulemuseks saadi, et majanduslikust seiskohast vaadelduna on teostatav töö otstarbekas. Töö kokkuvõtteks leiab autor, et plaanitav töö on igati teostatav ning hobisõidukina kasutades on töö ettevõtmine ka majanduslikult otstarbekas. Edasiarendamiseks saab töös analüüsida võimalust kasutada käigukasti asemel variaatorülekannet redutseerides mootori pöördeid enne variaatorini jõudmist säilitades sellega mootori maksimaalse pöördemomendi ning jäädes variaatorülekande efektiivsuse piiridesse. Sõiduki esiosa pinnasesse kaevumise vähendamiseks analüüsida suurema kontaktpinnaga suuskade kasutamise võimalust. Mootori veojõu säilitamiseks käiguvahetuse korral analüüsida tsentrifugaalmuhvi kasutamise võimalust. Massikeskme asukoha muutmiseks analüüsida raami ümberehitamise võimalust. Mootorikinnituste materjalimahu vähendamist piirini, kus materjalis tekkivad pinged jääksid nelja kordse varu piirile, leides sellega võimalikult väikese materjalikasutuse vajaduse ning võimalikult väikese massiga detailid.Nimetus Piiratud juurdepääs Kliendi rahulolu analüüs Mustakivi Auto AS müügijärgse teeninduse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Karulina, Olga; Andresen, SvenMüügijärgse teeninduse põhiprotsessid peavad olema selgelt sõnastatud ja konkreetsed käitumisjuhised ettevõtte töötajatele, millest lähtumine aitab ühtlustada teeninduse taset ja seejärel tõsta kliendirahulolu antud osakonnas. Lõputöö eesmärgist lähtuvalt selgitati antud tööga välja kliendirahulolu Mustakivi Auti AS klientide hulgas ning vastavalt sellele tehti ettevõttele ettepanekuid kliendirahulolu tõstmiseks. Selleks viidi läbi kliendirahulolu uuring kasutades klientide tagasisidet uurimiskeskkonnast. Käesolevas lõputöös täitis autori arvates oma eesmärgi. Uuringute tulemusest ja järeldustest saadud informatsiooni põhjal on võimalik saada ülevaade, miks eelmisel aastal kliendirahulolu näitajad olid madalad ja millised on kliendirahulolu näitajates toimunud muutuste põhjused, kus tulemused on oodatust madalamad. Uuringute tulemustest lähtuvalt tõi autor uuritavale ettevõttele välja konkreetsed ettepanekud: 1. Tegeleda aktiivselt nende kliendirahulolu näitajatega, mille tulemused jäävad alla 85%. (MRS protseduur, kliendi märkamine/tervitamine, auto üleandmine, auto töökojas ja järelkõned). 2. Uurida töötajate nägemust ja arvamust parandusmeetmetest ning selgitada välja, kas nende arvates need parandused aitavad parandada kliendirahulolu. 3. Pöörata tähelepanu kliendisuhtele olemasolevatega klientidega ning seejärel otsida uusi. Lähtudes selle 2016 aasta kliendirahulolu näitajate numbrilist tulemustest toob autor välja, et ettevõtte poolt pakutud ja töötajatega kooskõlastatud mõned paranduslahendused toovad efektiivsust teenindus protsessidesse ja annavad töötajatele motivatsiooni olla parimad klienditeeninduses. Töö autori arvates kui igapäevaselt pöörata kliendi soovidele ja ootustele ning motiveerida töötajaid nagu teeb antud juhul Mustakivi Auto, siis lähitulevikus on võimalus saada Toyota tunnustust klienditeeninduse kvaliteedi eest.Nimetus Piiratud juurdepääs Mototehnika remondiettevõte loomine Rakverre(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Leenpalu, Raido; Andresen, SvenLõputöös on kirjeldatud mototehnika remondiettevõtte loomist Rakvere linna, mis hõlmab ettevõtte registreerimist ja rendipinna leidmist. Vastavalt statistika andmetele on teostatud turu-uuring ja leitud potentsiaalsete klientide arv Lääne-Virumaal. Arvutuslikult leitakse oletatav töömaht ja vajalike tööliste arv remondiettevõttes. Tõestamaks, et ettevõtte loomine on majanduslikult- kui ka tehnoloogiliselt otstarbekas, siis põhjendused on töös kirjeldatud. Tänapäeval on tähtsal kohal töö- ja tuleohutus, ning keskkonnakaitse ja sellele pööratakse diplomitöös samuti tähelepanu. Alustaval ettevõttel on algusaastal kindlasti keerulisem kliente leida, kui tegutseval ettevõttel. Sellest tingituna on hinnakiri esialgne ja võib ajapikku muutuda, vastavalt konkurentsile. Esmalt tuleb klientidele pakkuda kvaliteetset tööd, et võita klientide usaldus, siis järk-järgult suurenebki kliendibaas ja ettevõte suudab olla jätkusuutlik. Samuti pööratakse suurt tähelepanu klientidega suhtlemisele, et hoida häid kliendisuhteid. Mototehnika remondiettevõtte projekteerimine on autori poolt esmakordne, mille tulemusena võib antud projekti tasuvusaeg olla liialt optimistlik. Autor leiab, et antud projekt tasub juba ühe aasta ja kuue kuuga, mis on väga julge prognoos ja see võib reaalses elus olla hoopis erinev. Reaalset tasuvusaega ei ole võimalik ette ennustada, vaid see kujuneb ettevõtte tegevusest, kui palju panustatakse antud ettevõttes.Nimetus Piiratud juurdepääs Praagi osakaalu vähendamine kere- ja värvitöödel reval group oü näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Šlejev, Jevgeni; Andresen, Sven; Andrei GudimLõputöös koguti andmed Reval Group OÜ esinenud praakide kohta, mille alusel koostati sammud nende likvideerimiseks. Sellest lähtuvalt analüüsiti firma kvaliteedijuhtimist püüdes tõsta ettevõtte tööefektiivsust. Hästi organiseeritud töö aitab rahuldada kliendi ootusi, mis omakorda aitab suurendada kliendi baasi, suurendada töötajate motivatsiooni ning vähendada kulusid. Kulud on määravaks teguriks, neid tuleb pidevalt jälgida ja analüüsida. Autor tõi välja Reval Group OÜ kere- ja värvitööde tööprotsessi korralduses kitsaskohti ning põhiprobleeme. Analüüsi eesmärgiks oli töötada välja printsiip praakide vältimiseks, tuua välja firma edasise arendamise võimalused. Praagi osakaalu vähendamiseks kasutas autor põhjuse-tagajärje diagrammi, täpsemalt Ishikawa diagramm ehk „kalaluu diagramm“ ja statistiliste andmete analüüsi. Põhjuse-tagajärje diagrammi kasutas autor kitsaste kohtade ja põhjuste leidmiseks. Statistiliste andmete analüüsi kasutas autor eesmärgil, et näidata tegeliku kahjumit, mis on seotud praagiga. Valitud meetodite rakendamine aitab kaasa kere- ja värvitöökoja tööprotsessi optimiseerimisel, mis omakorda vähendab ettevõtte poolt tehtud praagiga seotud kulusid. Analüüsi tulemusel tegi autor järgmisi ettepanekuid, et vähendada praagi osakaalu: 1. uue töötaja palkamine – varustaja/autojuht; 2. uue planeerimisprogrammi hankimine; 3. koosoleku läbiviimine tootmistöölistega; 4. dokumentatsioonide ja värviretseptide uuendamine ja parandamine Spies Heckeri poolt; 5. Novol/Spectral 565VHS laki kasutamine; 6. 6 sigma printsiip. Autor loodab, et käesolevast tööst on kasu vaadeldavale ettevõttele ja tänu analüüsile nähakse kitsaskohti kere- ja värvitöökoja tööprotsessis ning pakutud ettepanekud aitavad kaasa praagi osakaalu edaspidi vähendada.Nimetus Piiratud juurdepääs Presto OÜ uue tootmishoone projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ivanova, Jekaterina; Andresen, SvenKäesoleva lõputöö eesmärgiks on projekteerida uus tootmishoone ettevõttele, mis tegeleb reisijate vedude ning busside- ja veoautode hooldus- ning remonttöödega. Uue töökoja vajaduse põhjuseks on ettevõtte olemasoleva remonditöökoja seisukord, mis ei võimalda enam pakkuda kiireid ja kvaliteetseid töökoja teenuseid. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on tehtud äriplaan, mille koostamisel on püstitatud teenuste osutamisega seotud ajalised eesmärgid, välja selgitatud turusituatsioon, tehtud käesoleva projekti SWOT analüüs ning nii töökoja kui ka pesula konkurentide analüüs, samuti on välja töötatud turundusstrateegia ja kalkuleeritud turunduseelarve. Ettevõtte peamiseks tugevuseks on kindlasti see, et tegemist on olemasoleva firmaga, mis omab kliendibaasi ning pikaajalist kogemust veoautode ja busside remondivaldkonnas. Uus tootmishoone projekteeritakse vanast töökojast 500 meetri kaugusele, mis lihtsustab ümberkolimist ja olemasolevatel klientidel uue hoone leidmist. Konkurentsieelise annab ettevõttele busside remondi- ja hooldusteenuste pakkumine, mida teised konkurendid (v.a margiesindused) täies mahus ei paku. Planeeritud mahus töökoja ja pesula teenuste osutamiseks vajab ettevõte ühte meistrit, viit tehnikut ja kahte pesulaoperaatorit. Peamised väliskeskkonna võimalused ja ohud on loomulikult seotud kauba- ja reisijateveo sektori majandusoludega. Valitud on uue tootmishoone asukoht ning juurde soetamist vajavad seadmed ja tööriistad. Teostatud on tootmishoone eskiisprojekt kasutades Solid Edge programmi. Planeeritava tootmishoone pindala on 1530 m2, millest töökoja pinda on 951 m2. Territooriumile jääb ettevõtte 14 autobussi ning klientide sõidukite parkimiseks ja manööverdamiseks 2686 m2 pinda. Töökojas on neli läbisõidetavat tööboksi, millest kaks on varustatud 27 meetri pikkuse ja 1,5 meetrit laiade kanalitega. Tootmishoonesse on plaanitud soetada ja paigaldada võimalikult kaasaegsed tööriistad, seadmed ja lahendused, mis võimaldavad kasutada tehniku tööaega otstarbekalt ja efektiivselt. Lisaks töökojateenustele on plaanis hakata osutama ka veokite ja autobusside pesuteenuseid. Selle tarbeks on valitud kaasaegne pesuseade Tammermatic Rainbow Ultima Fleetwasher, mis võimaldab kombineerida erinevaid pesuprogramme vastavalt sõiduki tüübile ja määrdumisastmele. Ökonoomsuse suurendamiseks on valitud veeringsüsteem Tammermatic BioJet, mis võimaldab taaskasutada kuni 90% kasutatavast veest. Kasumiaruande prognoosi arvestamiseks on tehtud rida majanduslikke arvutusi. Aastal 2015 on prognoositav remonditöökoja ja pesula kahjum 29834 eurot, aastal 2016 prognoosib ettevõte kahjumiks 7880 ja 2017 kasumiks 7174 eurot. Käesoleva projekti käivituskuluks on 764075 eurot, mida plaanitakse katta finantseerimislaenuga. Viimasest 20% on omafinantseering ning 611260 eurot on investeerimislaen. Uue tootmishoone projekt on koostatud tuginedes autori poolt kõrgkoolis omandatud teadmistele ja remondiettevõttes töötamise kogemusele. Samuti on arvesse võetud OÜ Presto juhatuse ootusi ja ettepanekuid.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna linna busssipargi arengusuundade analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Aleksejev, Vladislav; Andresen, SvenKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida võimalikud alternatiivid diiselbussile praegu olemas autobussi turul. Töö käigus andis autor ülevaade alternatiivkütustes, mis praegu kasutatakse mootorikütusena ja elektritehnoloogiast, mis tulevikus võib asendada nii tavabussi, kui amortiseerunud trollibussid. Lõputöö eesmärki saavutamiseks autor koostas programmis Microsoft Excel 2013 arvutus tabeli, kus oli sisestatud erineva autobussi tüüpi soetushinnad, kütuse- ja elektrikulu, hoolduskulud ja CO2-heidet. Tänu selle tabelile oli näha missuguses suurus tulevad kulud ühel või teisel bussitüübil ajavahemikus 2016-2036 aastatel. Analüüsi tulemustest selgus, et perspektiivsemaks laheduseks Tallinna linna jaoks võivad saada diiselhübriid bussid. Niisugune buss ei vaja lisainvesteeringut laadimisseadmete soetamisse või tanklate ehitamisse ja tänu hübriidtehnoloogiale, kus paralleelselt töötab nii diiselmootor kui ka elektrimootor võib vähendada kütusekulud ja saastetase linnas. Praegu Eesti pealinnas töötab juba 24 hübriidbussi ja nende arv tulevikus suureneb. Samuti Tallinna linn tähelepanelikult jälgib elektribussi arengu järgi. Elektrifitseeritud autobussid võivad tulevikus saada üheks variandiks, mis tulevikus võib asendada diiselbussi. Vaatama oma kõrge soetushinnale ja hoolduskuludele 20-aastase kasutamise jooksul ta tuleb 49% odavam, kui diiselkütusel töötav sõiduk. Kui rääkida võimalusest 2020. aastaks üle viia 10% ühistranspordi sõidukitest, mis töötaksid taastuvatest energiaallikatest saadud kütusel (vedel-, gaasikütus või elekter), siis see eesmärk on teostatav, kuna praegustel erinevate Eesti linna liiniveo riigihankes juba nõutatakse kasutada sõidukid alternatiiv kütusel. Kahjuks, aastaks 2020. Eesti pole võimalik toota alternatiivkütused nõutud mahus, et tagada 10% ühistranspordi sõidukite laitmatu tööd.Nimetus Piiratud juurdepääs Uunikumistaatuses olevate motorollerite taastamise tehnoloogia(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Männasoo, Reimo; Andresen, SvenLõputöös on käsitletud mootorrataste ajalugu üldiselt, kitsenedes NSVL mototööstusele ja seda selgitades. Järgnevalt on EV seaduste kohaselt toodud kaherattaliste kategooriad. Mõnele võib üllatuseks tulla, et Vjatka tegelikult kuulub kategooriasse L3e ja selle juhtimiseks on vaja A kategooria juhiluba. Motorolleri põhiline erinevus seisneb võrreldes mootorrattaga selles, et juhi jalad toetuvad põrandale ja põlvepiirkond on vaba. Ehituse poole pealt koosneb motoroller mitmetest erinevatest seadmetest ja mehhanismidest, mis moodustavad ühtse töötava terviku. Algse tervikliku rolleri töötasid välja itaallased, mille nimeks sai Vespa. Järelikult oli tarvilik märkida Vjatka ja Vespa erinevused, sest nende kujuline pool on pealtnäha üks ühele sama. Motorollerit osandades tuleb märkida, et keegi oli seda enne koost lahti võtnud värvimise eesmärgil ja selle tulemusena tulid poldid ja mutrid vaevata lahti, mis tegi osandamise töö hõlpsamaks. Suurim mure detaile defekteerides oli järjest väntmehhanismi erinevate osade kuluvuse mõõtmine ja taastamine. Kõigepealt oli vaja teoorias selgeks teha, kuidas mõõta kolbi, kolvirõngaid, silindrit jt osasid. Kui kolb sai nominaalmõõdus leitud (56,80 mm), kolvile vastava läbimõõduga silinder (56,94 mm) kolvirõngaste lukuvahed kuluvuse piirides (0,3 ± 0,05 mm) ja väntvõll kodusel teel rihitud, sai mootori koostada uute laagrite ja kaelustihenditega ja asuda mootori toitesüsteemis mõngingate muudatuste kallale. Toitesüsteemis asendati originaalkarburaator K55b koos õhupuhastiga Mikuni 22 mm vastu ja õhufiltriks sai kahekihiline õlitatav poroloonfilter töökindluse eesmärgil. Järgnevalt tuli ette võtta motorolleri metallpindade puhastamine. Mootori alumiiniumdetailid sai klaaskuulpritsis ja kere liivapritsis puhastatud. Puhas ja haljas pind oli tarvilik kiiresti katta epokrundiga. Siis vajalik eeltöö kuni lõppviimistluseni. Samal ajal olid kroomitud detailid taastamisel Narvas, kus Igor Broki töökoda need uuesti üle kroomis koos vajaliku eeltööga. Viimaseks sai Vjatka koostatud, alustades uue juhtmestiku tegemisest ja trosside paigaldamisest. Järgmisena mootori asetamine oma kohale koos vedrustusega, siis esihark paigaldada vedru, amortisaatori ja rattaga. Lõpetuseks analüüsida rahalist kulu. Rahaline kulu ongi kogu taastamise juures põhiline probleem. Järgmiseid mootorrattaid restaureerides oleks kasulik rohkem ise ära teha ja mitte nii palju teenuseid sisse osta. Kui plaanida sellega elatist teenima hakata, on mõistlik näiteks ise liivaprits ehitada koos kambriga. Vjatkat ei ole veel otseselt müügiportaalidesse müüki pandud, kuid üks väga tõsine ja potentsiaalne ostjakandidaat olemas. Nimelt Grossi toidukaupade keti omanik Oleg Gross tunneb antud masina vastu huvi ja on nõus enam-vähem selle õiglase hinna eest ära ostma. Lähima paari nädala jooksul tuleb ta seda vaatama ja hinnanumbriks on 3000 EUR kokku lepitud. Kasuminumber on loodetust väiksem, kuid vähemalt on Eestis üks taastatud motoroller juures, mida võib järgmistele põlvedele edasi pärandada.