TTK DSpace repositoorium ::Sirvides Autor "Tuulik, Diana" järgi

Sirvides Autor "Tuulik, Diana" järgi

Näitamisel1 - 20 78-st

Piiratud juurdepääs
Äriplaani koostamine KIISH OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kiis, Helen; Tuulik, Diana
Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada äriplaan naiste rõivaid disainivale ja tootvale ettevõttele. Lõputöö raames pandi kirja äriidee, milleks on hakata Tallinna kesklinnas disainima ja tootma KIISH OÜ nime all naisterõivaid. Põhilist rõhku pannakse moetoodete unikaalsusele. Igat mudelit ühest kangast toodetakse maksimaalselt viis toodet. Tooteid hakatakse valmistatama ka vastavalt klientide mõõtudele. Enamus toodetud rõivaesemetest on ainueksemplarid. Samuti antakse kliendile võimalus kaasa rääkida baasmudeli muutmisel vastavalt oma soovidele, eelistustele ja füsioloogilistele eripäradele. Kliendil on võimalus koos disaineriga külastada ka kangapoode, leidmaks soovitavale mudelile parimad materjalid. Väga oluliseks peab ettevõte lähedast kontakti klientidega. Koos kliendiga arutatakse läbi tellimuse üksikasjad ja muudatused disainis. Kliendibaasi kindlustab ka keskendumine keskmise sissetulekuga klientidele ja mõistlik hinnatase. Töös määratleti ettevõtte lühi- ja pikaajalised eesmärgid, kirjeldati tooteid, viidi läbi turu- ja konkurentsianalüüs.
Piiratud juurdepääs
Biolagunevad agrotekstiilid kui alternatiivid polüetüleenkilele maasikakasvatuses
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Klein, Pille; Tuulik, Diana
Biolagunevad agrotekstiilid hõlmavad kõiki tekstiilitooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks põllumajandusettevõtetes ja mis lagunevad pinnases mikroorganismide toimel. Praegu domineerivad turul biolagunevatest agrotekstiilidest peamiselt sünteetilised biopolümeersed materjalid. Lõputöö „Biolagunevad agrotekstiilid kui alternatiivid polüetüleenkilele maasikakasvatuses“ eesmärk oli leida alternatiivid maasikakasvatuses laialdaselt kasutatava polüetüleenkilele (PE-kile) biolaguneva agrotekstiili näol. PE-kile ja biolagunevate agrotekstiilide kohta koguti informatsiooni teadusartiklitest, raamatutest ning tootjate kodulehekülgedelt. Seejärel koostati küsitlus, milles sooviti analüüsida Eesti maasikakasvatajate taustinformatsiooni ja nende valmisolekut uudsete materjalide kasutamiseks. Lisaks kontakteeruti ka biolagunevate agrotekstiilide tootjatega, et saada lisainformatsiooni müügil olevate biolagunevate agrotekstiilide kohta (materjali omadused, hind jne). Kirjandusuuringule tuginedes võib järeldada, et PE-kile populaarsus tuleneb tõenäoliselt selle lihtsast käsitlemisest, inertsetest omadustest ja madalast hinnast. Samal ajal kujutab PE-kile endast suurenenud tootmise ja kasutamise tõttu koormust keskkonnale. Sellest tulenevalt on tekstiilitööstused PE-kile asendamise eesmärgil arendanud uudseid biolagunevaid agrotekstiile. Uuringu tulemusi analüüsides selgus, et biolagunevatele polümeeridele on viimastel aastakümnetel küll palju tähelepanu pööratud, kuna nende võimalikud rakendused on seotud keskkonnakaitsega. Praegu on aga vähesed biopolümeeride rühmad turule tähtsad. Peamine põhjus on nende hinnatase, mis ei ole konkurentsivõimeline. Iga biopolümeeri tulevik sõltub mitte ainult selle konkurentsivõimest, vaid ka ühiskonna võimest selle eest tasuda. Biopolümeeride materjalide arengu tulevikuväljavaated on aga paljulubavad. Käesolevas töös jagati biolagunevad agrotekstiilid kaheks: sünteetilisel ning looduslikul kiul põhinevad agrotekstiilid. Leiti, et kuigi looduslikel kiududel põhinevad agrotekstiilid on üldiselt pinnasele ja keskkonnale soodsamad, on nende rakendamine niiskes kliimas limiteeritud liiga kiire biolagundatavuse, halbade esteetiliste omaduste ja kõrge hinna poolest. Looduslikust kiust biolagunevaid agrotekstiile on oluline kasutada riikides, kus tööjõu ja prügilasse ladestamise kulud on kõrged ning need on sobilikud kasutamiseks katmikaladel või kuivemas kliimas, mida iseloomustavad kõrged õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Siiski on saadaval lai valik sünteetilist kiudu sisaldavaid agrotekstiile, mis on samuti hästi biolagunevad ning meie kliimas paremini rakendatavad. Leiti, et kõige mõistlikum on Eestis maasikataludes kasutada toodet Ökolys, sest see on 100% biolagunev ning teiste toodetega võrreldes pikema kasutusajaga (3 aastat). Eesti maasikakasvatajatele tehtud uuringust selgus, et 28% talunikest on kasutanud alternatiivseid materjale ning 52% maasikakasvatajatest on motiveeritud maksma biolagunevate agrotekstiilide eest kõrgemat hinda kui sobiv toode oleks saadaval. Vajadus, mida maasikakasvatajad peavad oluliseks, on materjali lagunemise kiirus ehk materjali omadus mõjuda umbrohutõrjena ja hind. Seega on oluline jätkata Põhjamaade kliimas rakendatavate kulutõhusate biolagunevate agrotekstiilide arendamist ja tootmist. Lõputöö eesmärk, milleks oli leida alternatiivid maasikakasvatuses põhiliselt kasutatava UV-kaitsega PE-kilele biolaguneva agrotekstiili näol, on täidetud ja lõputöö sisaldab teavet levinumate biolagunevate agrotekstiilide kohta. Uurimustööle esitatud hüpotees leidis osalise kinnituse. Uurimustulemustest selgus, et informatsiooni vähesus ei ole peamine põhjus biolagunevate agrotekstiilide mittekasutamises. Määravaks saab biolagunevate agrotekstiilide kaks kuni kolm korda kallim hind UV-kindlast PE-kilest ning biolagunevate materjalide liiga kiire biolagunemine.
Piiratud juurdepääs
Blogiturunduse roll Eesti rõiva- ja tekstiilikaubanduses
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Sahkur, Janne-Riin; Tuulik, Diana
Käesolev töö jaguneb kaheks osaks. Esimeses peatükis käsitleb autor teooriat ning teises peatükis annab autor ülevaate praktilisest poolest, milleks on empiiriline uurimustöö. Autor selgitab teoreetilises osas lahti blogi mõiste ja selle olemuse ning annab ülevaate blogiturundusest. Empiiriline uuring jaguneb kolmeks. Nimelt küsitles autor blogi jälgijaid, andis ülevaate moeblogidest ning uuris, millised on seitsme (WÖÖ, Hilp, Replay, Denim Dream, Raili Nõlvak, KÄT, Pesuparadiis) rõivaettevõtte seisukohad seoses blogiturundusega. Nii teoreetilise kui ka praktilise osa eesmärgiks oli välja selgitada, milline on hetkeline blogiturunduse roll Eesti rõiva- ja tekstiilikaubanduses. Eesmärk sai täidetud ning autor sai ülevaate, milline on blogiturunduse roll Eestis. Kvantitatiivsest uuringust selgus, inimesed, kes loevad blogisid, on 19-29 aastased ning omavad kõrgharidust. Küsitlusest selgus ka, et inimesed loevad blogisid meelelahutuse pärast ning kulutavad blogidele üsna palju aega ehk 37% vastanutest loevad blogisid mitu korda päevas. Enim loetavateks moeblogideks nimetati Anna Elisabeth Kaljuvee ja Mari-Liis Suvi. Kui rääkida sellest, millised on blogi lugejate ostuotsused tänu blogidele, siis tuleb välja, et blogi mõjutab lugejate ostuotsuseid väga vähe, ehk 54% vastanutest. Enim ostetavad tooted tänu blogidele on ilutooted ning alles teisel kohal on rõivad. Samas 1/3 vastanutest on ostnud tänu blogidele rõivaid, mis näitab seda, et lugejad saavad peale meelelahutuse ka blogidest inspiratsiooni ning blogijal on riietumisstiil, mis ühtib blogi lugejatega. Kvalitatiivne uuring seitsme ettevõtte vahel näitas, et ettevõtted on seisukohal, et blogiturunduse roll on Eestis väike, ei ole piisavalt arenenud kui mujal ning hetkel ei osata hinnata kasutegurit. Kuigi küsitletud ettevõtted arvavad, et blogiturunduse roll on Eestis väike, on seitsmest ettevõttest neljal olnud kokkupuude moeblogijatega. Kõigil ettevõtetel, kellel on olemas kokkupuude Eesti moeblogijatega, on pidanud kogemust positiivseks. Ettevõtted peavad blogi puhul oluliseks blogi profiili ehk kui palju on blogil jälgijaid ning milline on blogi sihtgrupp. Kuna ettevõtted on kasutanud moeblogisid turunduskanalina, siis ettevõtted on pidanud moeblogide jälgijate arvu piisavaks, et teha koostööd blogijatega. Uuringust tuli välja, et ettevõtted on võtnud blogijatega ise ühendust ja vastupidi ehk mõlemad osapooled on olnud aktiivsed, et leida uusi koostööpartnereid. Uurimustööde põhjal võib väita, et blogiturunduse roll on Eestis alles algusjärgus, kuid on pidevas arengus. Autor arvab, et blogiturunduse roll ei ole Eestis nii arenenud kui mujal maailmas, kuna ettevõtted ei kasuta blogijate potentsiaali täielikult ära ning blogijad ei oska osapoolte (ettevõtete ja blogi jälgijate) huve rahuldada.
Piiratud juurdepääs
Brändi tuntus ja kliendiprofiili analüüs ettevõtte 2204Design OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Piho, Mari; Tuulik, Diana
Lõputöö eesmärk on ettevõtte 2204Design OÜ, brändi Kalle HT, olemasoleva kliendiprofiili täiustamine läbi sihtturu eelistuste ja rõivatarbimisharjumuste uurimise. Eesmärgi saavutamiseks püstitab töö autor hüpoteesi ning koostab kahest osast (ankeet- ja piltküsitlus) koosneva küsimustiku. Töö tulemusena teeb autor ettevõttele 2204Design OÜ ettepanekud brändi Kalle HT turupositsiooni parandamiseks ning potentsiaalsete klientideni jõudmiseks.
Piiratud juurdepääs
Brändisaadikute mõju tarbija ostukäitumisele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Paalits, Liis; Tuulik, Diana
Sotsiaalmeedia turundus on saanud iga ettevõtte lahutamatuks osaks ning järjest enam on hakatud kasutama mõjuliidri turundust, mis on üks sotsiaalmeedia turunduse viisidest. Mõjuliidrite populaarsus on kasvav trend Eesti turul, kus tarbijad ning ettevõtted on kõige aktiivsemad Instagram ja Facebook platvormidel. Need kaks sotsiaalmeedia kanalit on sarnased, kuid Facebook pakub mitmeid erinevaid funktsioone, mis Instagram’is puuduvad. Kui viimane on tugevalt hinnatud tarbijate seas siis ettevõtetele on turunduse seisukohast kasulikum Facebook. Kuna tänapäeva tarbijad hindavad kiirust ja kergesti haaratavat sisu, on nad aktiivsemad Instagramis, sest see on oma loomult kergemini hallatav kanal ning seal kajastatakse eelkõige visuaalset sisu. Facebook omakorda annab parema võimaluse suhtlemiseks, lugude jagamiseks ja reklaamimiseks. Koos mõjuliidri turunduse kasvuga on Eestis mõistagi järjest populaarsemaks muutunud mõjuliidrid ise. Tänu oma jälgijatele omavad nad hinnatud positsiooni tarbijate seas, kes üha enam on hakanud hindama mõjuliidrite arvamust. Kui mõjuliider midagi reklaamib, julgevad tarbijaid seda toodet või teenust ka ise järgi proovida. Just seetõttu on ettevõtetel kasulik nendega koostööd teha. Seda on võimalik neil teha pika või lühikese perioodi jooksul, olenevalt ettevõtte turunduseesmärkidest. Kui soovitakse, et mõjuliider esindaks ettevõtet oma sotsiaalmeedia kanalitel pidevalt, saab ettevõte talle pakkuda brändisaadiku positsiooni. Sellega kaasneb üldiselt brändi edendamine ja positiivses valguses näitamine. Selleks, et hinnata mõjuliidri turunduse ning brändisaadikute mõju tarbijatele koostati uurimus koostöös ettevõttega Põldma Kaubanduse AS, kes tegeleb rõivaste jaemüügiga. Uurimuse keskmeks oli 2 praktilist ülesannet, mille tulemuste analüüsist sai töö autor teha järeldused uurimisprobleemi kohta. Esimese osana koostati tarbijauuring, kus sooviti teada saada kuidas tarbijad käsitletavasse teemasse suhtuvad. Tulemustest selgus, et Eesti tarbijate seas on levinud kõik 3 võimalikku seisukohta – mitte meeldimine, ükskõiksus ning meeldimine. Kõige rohkem oli neid, kes leidsid, et antud teema neid ei huvita üldse või neil pole otseselt vahet, kes konkreetselt brändi tooteid reklaamib. Samas oli vastajate seas 37% neid tarbijaid, kes mõjuliidri turundusse suhtusid positiivselt, mis tähendab seda, et antud turundusviisil on Eesti turul olemas sihtgrupp. Küsitlusest selgus ka, et moe- ja elustiili valdkonnad on teemad, mis tarbijaid kõige rohkem huvitavad. Põhiliselt jälgitakse mõjuliidreid Instagramis, kus kogutakse nendelt inspiratsiooni. Selleks, et brändikoostöö mõjuks tarbijatele loomulikult, tuleks enne koostöö alustamist osapooltel veenduda, et nad esindavad sama väärtusi ning sobivad omavahel kokku. Kuna selgus, et tarbijad hindavad sotsiaalmeedias kõige enam pildi või video kvaliteeti, siis ka sellele tuleks turunduskampaaniat luues keskenduda. Uurimuse teises osas võrreldi Põldma Kaubanduse AS e-poe müügitulemusi enne mõjuliidri turunduse kasutamist ning selle ajal. Ettevõte viis läbi brändisaadikute kampaania, kus 3 Eesti mõjuliidrit reklaamisid oma Instagram’i kontodel igaüks ühe brändi tooteid. Saadikut jaotusid bränditi järgnvalt – Inga Tislar Calvin Klein’le, Marii-Heleen Penu Guess’le ja Maarja Brenner Tommy Hilfiger’le. Kampaania tulemusena selgus, et tänu brändisaadikutele on tooted klientidele internetis palju nähtavamad ning mõjuliidrite kampaania postitused meelitavad tarbijaid ettevõtte e-poodi. Märgatavalt suur erinevus oli ettevõtte ning brändisaadikute kaasatuse osas, mis näitab seda, et brändisaadikutel on suurem võimalus tarbijaid mõjutada ning neid ostma panna. E-poe müügitulemuste võrdlusest tuli välja, et sellel kuul, kui kasutati brändisaadikuid turundustegevuses, oli ettevõtte käive 40% suurem kui kuul, mil neid ei kasutatud. Tulemuste nii suur erinevus oli tingitud mitme asja kokku langemisest ning kuna kampaania mõõtmisel ei olnud võimalik näha mitu tarbijat jõudis tooteni läbi kampaania postituste, ei saa töö autor anda täpset hinnangut selle kohta kui suure osa moodustas brändisaadikute kampaania müügitulemustest. Siiski võib kampaania analüüsi tõttu eeldada, et tarbijatele mõjus turunduskampaania hästi ning ettevõte käive tänu sellele suurenes. Töö tulemusena selgus, et Eestis on mõjuliidri turundusel palju potentsiaali, sest siin on olemas tarbijad, kes selle vastu huvi tunnevad ning lisaks on Eestis väga palju sotsiaalmeedia mõjuliidreid, kellega ettevõtted võiksid koostööd teha. Küsitlusest selgus, et tarbijad, kes ise hindasid, et neile antud turundusviis huvi ei paku, vastasid samas, et on juba ostnud endale toote seetõttu, et nägid seda mõjuliidri kontol. Seetõttu võib järeldada, et mõjuliidri turundus paneb tarbijaid rohkem ostma isegi siis, kui nad seda ise ei märka. Mõjuliidreid usaldatakse ning nende poolt pakutav ilus ning kvaliteetne sisu meelitab tarbijaid ligi. Lisaks tõestas turundusviisi kasulikkust Põldma Kaubandusega koostöös läbiviidud eksperiment, kus tuli selgelt välja brändisaadikute kampaania edukus.
Piiratud juurdepääs
Denim Dreami rõivabrändi toodete tuntuse uuring Põldma Kaubanduse AS-i klientide seas
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-16) Senkel, Liis; Tuulik, Diana
Lõputöö „Denim Dreami rõivabrändi toodete tuntuse uuring Põldma Kaubanduse AS klientide seas“ eesmärk on välja selgitada Denim Dreami brändi positsioon ettevõttes Põldma Kaubanduse AS. Töös keskendub autor ettevõttele Põldma Kaubanduse AS, mis on 1994. aastal loodud Eesti ettevõte ning tegutseb peamiselt jaekaubanduse valdkonnas Poolas ning Baltikumis: Eestis, Lätis ja Leedus. Ettevõte on rahvusvaheliselt tuntud ning tunnustatud teksa- ja rõivakollektsioone pakkuvate brändide maaletooja. 2014. aastal tuli Põldma Kaubanduse AS turule Denim Dreami brändiga. Olukorras, kus ettevõtte maaletoodavad brändid pakuvad ettevõtte klientidele valikuvõimalusi mitmesuguste toodete osas, on Denim Dreami brändil konkurentidest eristumiseks oluline teadvustada enda brändi tuntust ettevõtte klientide seas, mis on aluseks brändi toodete tuntusele. Lõputöö ajendiks oli ettevõtte soov teada saada, kas Denim Dreami brändi olemasolu on ettevõttes vajalik ning kui tuntud on Denim Dreami brändi tooted ettevõtte klientide seas. Lõputöös on läbi viidud kvantitatiivne Denim Dreami rõivabrändi toodete tuntuse uuring, mille abil on määratud Denim Dreami brändi positsioon ettevõttes Põldma Kaubanduse AS ning hinnatud Denim Dreami brändi toodete tuntust ettevõtte klientide seas. Brändi positsiooni määramiseks on autor võtnud aluseks bränditeadlikkuse tasemed: mittetuntavate, äratuntavate, meenuvate, tiputuntuse saavutanud ja dominantsete brändide tasemed. Tasemete mõõtmisel lähtus autor abistamata ja abistatud tuntuse mõõtmise meetodi teoreetilisest käsitlusest. Toodete tuntuse hindamise aluseks on autor võtnud toodete positsioneerimise strateegiad. Samuti on autor teinud järeldusi ja ettepanekuid toetudes brändi kontseptsiooni ja selle tõlgenduse teoreetilistele alustele (bränd ja brändimine, brändilojaalsus, brändi kujundamine ja tuntus, positsioneerimine), mis on käsitletud lõputöö teooriaosas. Uuringu korraldamiseks jagas autor e-maili teel Põldma Kaubanduse AS-i lojaalsusprogrammiga liitunud klientide seas küsimustikku. Uuringus osales 239 Põldma Kaubanduse AS-i klienti, kellest 90% olid naised ja 10% mehed. Uuringu tulemustest selgus, et Denim Dreami brändi meenutamise tase on ettevõtte klientide seas madal, sest abistamata meetodil, kus vastajatel paluti nimetada esimesena meenuvaid brände ettevõttes Põldma Kaubanduse AS, nimetati Denim Dreami brändi 33 korral (ainult 14% kõikidest vastajatest). Tugevama taseme saavutas Denim Dreami bränd ära tundmise tasemel, kus etteantud brändide valikust tundis Denim Dreami brändi ära 217 vastajat ehk 91% küsitluses osalenutest. Uuringutulemustest lähtuvalt kuulub Denim Dreami bränd ettevõttes 41 Põldma Kaubanduse AS madalaimale bränditeadlikkuse tasemele ehk brändi ära tundmise tasemele. Tarbijate bränditeadlikkus on seotud toodete tuntusega, mistõttu võib öelda, et Denim Dreami tooted on Põldma Kaubanduse AS-i klientide seas vähem tuntud kui teiste ettevõtte maaletoodavate brändide tooted. Denim Dreami brändi positsiooni tugevuse tõstmiseks on lõputöö autor tuginedes teooriale, uuringule ja selle tulemuste järeldusele välja töötanud järgnevad ettepanekud: • Suurendada olemasoleva meeste kollektsiooni kohta käivat turundust ning laiendada meeste kollektsiooni tootevalikut, mille abil tekitada rohkem meesklientides huvi Denim Dreami brändi vastu ning mille mõjul kasvatada püsivalt lojaalsete klientide hulka; • konkurentidest eristumiseks suurendada nii naiste kui ka meeste teksapükste valikut, disainides ja tootes uusi lõikeid ja värvikombinatsioone; • suurendada Denim Dreami bränditeadlikkust, tõstes Denim Dreami tooteid ja nende kohta käivat infot esile e-poes, uudiskirjades ja sotsiaalmeedias; • teadvustada klientidele müügiprotsessi käigus Denim Dreami toodete eeliseid ning pakkuda teenindusprotsessi käigus klientide vajadusest lähtuvalt neile esmalt Denim Dreami tooteid; • korraldada kampaaniaid ja koostööprojekte, mille eesmärk on näidata ainult Denim Dreami tooteid; • korraldada Denim Dreami brändi püsivaks arendustegevuseks rohkem kliendiuuringuid Denim Dreami brändi ja selle toodete kohta. Võttes arvesse käesoleva Denim Dreami toodete tuntuse uuringu tulemusi, võib järeldada, et Denim Dreami brändi toodete olemasolu on ettevõttes oluline, sest Denim Dreami bränd on klientidele äratuntav ning rõivabrändi toodete teadlikkuse tase on hea, kuid nende soetamisel ollakse vähem aktiivsemad. Uuringu tulemuste alusel on välja selgitatud Denim Dreami brändi positsioon ettevõttes Põldma Kaubanduse AS ning tuginedes autori järeldustele ja ettepanekutele on võimalik Denim Dreami brändi tulevikus edukalt edendada.
Piiratud juurdepääs
Digiturundusmeetmed AS Wendre e-poe näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-16) Talumets, Airi; Tuulik, Diana
Kiirelt arenevas digitaalses keskkonnas on ettevõtetel üha enam oluline investeerida toimivatesse digiturundusmeetmetesse, mis tooksid tulemusi. Digitaliseerumine ja kiire interneti kättesaadavus soodustavad digiturunduse perspektiive. Seetõttu on traditsioonilise turunduse ja müügi kõrval aina enam oluliseks muutunud digitaalsete turundusmeetmete kasutusele võtmine e-poodides. Käesoleva lõputöö teema osutus valituks tööl olles ettevõttes AS Wendre ja selle käigus selgunud asjaolust, et olemasolev e-pood ei ole toonud soovitud tulemusi. Käive ja külastatavus olid madalamad, kui ettevõte oli eeldanud. Lõputöö eesmärgiks oli teha soovituslikud ettepanekud digiturundusmeetmete kohta, mida kasutada Wendre e-poe jaoks Eesti turul erakliendi sektoris. Eesmärgi täitmiseks sai analüüsitud seni kasutusel olevaid digiturundusmeetmeid, mis on kaasa aidanud e-poe toimimisele. Hetkeolukorra kaardistamise jaoks intervjueeriti Wendre digiturunduspartnerit. Sihtgruppide leidmiseks viidi läbi intervjuu Wendre esinduskaupluse juhatajaga. Antud töös on käsitletud erinevaid digitaalseid võimalusi ja kanaleid kui ühtset tervikut, mis kokku moodustavad toimivad digiturundusmeetmed. Kogutud andmetest selgus, et ettevõttel puuduvad läbimõeldud digiturundusmeetmed e-poe jaoks. Puuduvad selgelt sõnastatud eesmärgid, turundusalaseid otsuseid on tehtud jooksvalt. Puuduvad võimalused tehtud tegevuste analüüsimiseks ja mõõtmiseks. Sotsiaalmeediaga ei tegeleta sihipäraselt ja postituste sagedus on olnud liiga harv. Digiturunduses ei ole kasutatud võimalusi, mida kasutada läbi emailide, ehk päästikkirju ja taasturundamist. Sotsiaalmeedias ja otsingumootorites ei jälgita ega analüüsita inimeste ostukäitumist ja reklaamide mõjusust. Ei ole tegeletud otsingumootorites sisu optimeerimisega ega konversioonimäärade jälgimisega. Puuduvad püsikliendiprogrammid ja kvaliteetne läbimõeldud sisu vastavalt keskkonnale. E-pood tundub nime Family-Home tõttu pigem edasimüüja kui tootja e-poena. Lisaks leidus e-poes mitmeid nüansse, mida oleks soovituslik muuta. Tuginedes kogutud teooriale ja uuringu tulemustele sai tehtud ettepanekud, milliseid digiturundusmeetmeid ettevõtte e-poe turundustegevuse jaoks kasutada, et maksimeerida oodatavat saadavat kasu. Võimalusel oleks soovitatav luua uus e-pood, mille nimes oleks sõna Wendre. Vastavalt teoorias välja toodule, sai soovitatud alustada eesmärkide seadmisega ja hakata mõõtma digiturundusalaseid tegevusi läbi selleks loodud programmide. Soovituslik oleks täiendada sihtgruppe turundustegevuse sihitamise parendamiseks. Tehtud sai ettepanek hakata saatma läbi emailide päästikkirju ja taasturundamisega alustada. Soovituslik oleks sisu loomisele senisest suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks sai sisu loomise juures antud ka soovitusi, millist teavet võiks juurde lisada, et anda e-poele juurde lisandväärtusi. Selleks, et digiturundusmeetmed toimiksid, tehti ettepanek leida ettevõttesse inimressurss, kelle igapäevatööks oleks antud teemaga tegeleda, et digiturundusest oleks reaalset kasu ja see saaks edukana toimida. Käesolevas töös tehtud soovitused ja järeldused on tehtud selleks, et AS Wendre juhtkonnal oleks selge ülevaade hetkeolukorrast ja võimalustest milliseid meetmeid kasutada e-poe digiturunduse jaoks.
Piiratud juurdepääs
Digiturundusmeetmestiku parendamine ettevõttes Bebis Design OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-24) Laurson, Liisa; Tuulik, Diana
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli leida ettevõttele Bebis Design OÜ sobivad digiturundusmeetmed, tuginedes ettevõtte hetkeolukorra- ja turundustegevuse analüüsile ning veebi- ja konkurendianalüüsile. Sobivate meetmete abil on ettevõttel edaspidi võimalik oma turundustegevusi parendada ning turuosa suurendada. Bakalaureusetöö koosnes teoreetilisest ja empiirilisest osast. Teoreetilises osas anti ülevaade turunduse üldisele olemusele ning käsitleti lähemalt digiturundust ja selle kasutamisvõimalusi. Empiirilises osas keskenduti Bebis ettevõttele. Vastavalt töö alguses püstitatud ülesannetele kaardistati ettevõtte turundustegevused, hinnati olemasolevaid turunduskanaleid ning viidi läbi põhjalik seniste turundustegevuste analüüs. Tööks vajalike andmete kogumiseks ning analüüsimiseks kasutas autor kvalitatiivset uurimismeetodi. Kvalitatiivse uurimismeetodi käigus teostati pool-struktrueeritud intervjuu ettevõtte kaasomanikuga ja analüüsiti müügidokumente ja -raporteid. Saamaks ülevaadet ettevõtte digitaalsetest kanalitest ning mõistmaks ettevõtte üldist töökorraldust viidi läbi osalusvaatlus. Lõputöö empiiriline osa keskendub Bebis Design ettevõtte tegevustele. Lõputöö raames läbiviidud osalusvaatluse, müügidokumentide ja -raportite ning intervjuu analüüsimise tulemusena leiti ettevõtte turundustegevuste kitsaskohad ning pakuti võimalused digiturunduse parendamiseks. Teoreetiliste andmete tulemusena selgus, et digiturundus on tänapäeva ettevõtete jaoks oluline, kuid selle efektiivne toimimine tähendab järjepidevat analüüsi ja uute trendide pidevat katsetamist. Digiturundus pakub soodsaid võimalusi laiema vaatajaskonnani jõudmiseks ja brändituntuse kasvatamiseks. Tehnoloogia areneb kiiresti ning eesmärkide saavutamiseks tuleb olla aktiivne ja omada korrapäraseid plaane. Intervjuust ettevõtte kaasomanikuga selgus, et kuigi seniselt ei oldud ebapiisavate teadmiste tõttu digiturundusele rõhku pandud, on omanikel soov katsetada uusi turundusmeetmeid ja trende, mis võiksid ettevõtte turuosa kasvamisele kaasa aidata. Veebi- ja konkurendianalüüsist leiti, et konkurendid kasutavad ettevõtte sotsiaalmeediakontosid igapäevaselt, tehes sinna valdkonda puudutava sisuga postitusi. Lisaks selgus konkurendianalüüsist, et konkurendid kasutavad nähtavuse säilitamiseks ja oma turundustegevuste tõhustamiseks järjepidevalt tasulisi reklaame. Igal kuul käivitatakse kampaaniaid, loose ning jagatakse julgelt klientidele ostu sooritamiseks ka sooduskoode. Dokumentide- ja veebianalüüsist selgus, et ka Bebis ettevõtte veebilehele jõuavad aktiivse kampaania ajal kliendid enamasti läbi sotsiaalmeedia või tasuliste reklaamide. Selleks, et hoida neid kliente, kes kampaania käigus ettevõtet jälgima hakkavad, tuleb olla sotsiaalmeedias aktiivne ning luua kõnetavat sisu vähemalt 3 korda nädalas. Analüüsi põhjal selgus, et ettevõtte koduleht on kaasaegne, kuid konkreetsete toodete leidmine läbi Google otsingu võtab aega. Ettevõtte SEO turundus on nõrk, sest toodete kirjeldamisel on kasutatud liialt populaarseid märksõnu, mis viib väikeettevõtte positsiooni otsingumootoris kaugele. Lõputöö autor toob ettepanekute all välja erinevad viisid, kuidas sotsiaalmeediakanaleid tõhusamalt kasutada ning milliseid teisi digiturundusviise saaks ettevõtte oma töökorraldusse rakendada. Autor soovitas lisaks sotsiaalmeediakanalite aktiivsemale kasutamisele alustada ka meiliturunduse edasi arendamist, mis aitaks olemasolevaid kliente hoida ja tekitaks neis huvi kordusostude sooritamiseks. SEO turunduse tõhustamiseks tuleks läbi viia põhjalik märksõnaanalüüs, mille abil oleks Bebis ettevõte klientide jaoks Google otsingus paremini leitav. Kuna tasulised reklaamid on suunatud hetkel liialt laiale sihtrühmale, tuleks enne uute reklaamide võimendamist ettevõttel korrigeerida reklaamile määratud sihtrühma ning suunata edaspidised reklaamid Bebis sihtrühmale ehk 25-34 aastastele naistele. Ettevõtte digiturunduskanalite efektiivsuse jaoks on oluline tehtud töid pidevalt analüüsida ja mõõta, millised tegevused toimivad ja mida peaks parendama. Selleks, et tööjaotust veelgi paremini organiseerida soovitab autor mõelda turunduskoolituste läbimisele või veerandkohaga turundaja palkamisele. Autor toob töös välja Nullist Turunduskooli, mille erinevaid koolitusi läbides saaksid Bebis omanikud oma seniseid turundusteadmisi täiendada. Kuna turundus on antud hetkel ettevõtte kasvamise juures oluline osa, siis annaks näiteks veerandkohaga turundaja palkamine Bebis omanikele võimaluse panustada oma ajalist ressurssi teistesse ettevõtte juhtimisega kaasnevatesse protsessidesse. Käesolevas lõputöös tehtud järeldusi ja koostatud ettepanekuid saavad ettevõtte Bebis omanikud kasutada seniste turundustegevuste parendamisel ja ka tulevaste turundustegevuste planeerimisel. Analüüsi läbitöötamine annab hea võimaluse, kuidas eelnevaid vigu vältida ning olemasolevaid tegevusi täiendada. Digiturundus on järjepidev protsess, mis nõuab kindlat ja korrapärast kasutamist, et saavutada soovitud eesmärgid. Digiturundust soodustavate trendidega kursis olemine ja kasutamine on parim viis konkurentsis püsimiseks ja ettevõtte turuosa kasvatamiseks.
Piiratud juurdepääs
Eesti kaubamärgi NORDWOOL sisenemine Rootsi turule
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Jänes, Kristina; Tuulik, Diana
Antud lõputöö eesmärgiks on analüüsida Eesti kaubamärgi NORDWOOL sisenemise võimalust Rootsi turule koos võimaliku sellekohase turundusstrateegiaga. Eesmärgi saavutamiseks tuli töö autoril saada ülevaade Rootsist kui sihtturust ning leida kõige mõttekam sinna sisenemise meetod. Samuti teostada kaubamärgi NORDWOOL konkurentsi- ja riskianalüüs ning pakkuda välja võimalik turundusstrateegia Rootsi turule sisenemiseks.
Piiratud juurdepääs
Eesti rõiva- ja tekstiilidisainerite loomingu kajastamine Eesti ajakirjade poolt
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Saarep, Katrin; Tuulik, Diana
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti rõiva- ja tekstiilidisainerite loomingu kajastamisest Eesti trüki- ja veebiajakirjade poolt. Tööst selgus, et ajakirjad on üheks meediaplatvormiks disaineritele, kuidas enda loomingut ja sõnumit kajastada. Tänapäeva infokülluse tõttu on ajakirjanikel, aga vähem aega uue artikli väljastamiseks ning põhjaliku taustuuringu tegemiseks. See võib aga soosida pealiskaudsete artiklite levimist, mis võib mõjutada ka disainerite loomingu kirjelduse ja sõnumi vähest kajastamist ajakirjades. Lisaks infoküllusele võib rääkida ka tooteküllusest, mis tähendab, et tarbijate ostusooritamiseks ei piisa ainult toote välimusest, vaid pööratakse tähelepanu ka brändi väärtustele ja sõnumile. Olulisel kohal on, kuidas disaineri loomingut ajakirjades kajastatakse. Teoreetilises osas selgus, et ajakirjades keskendutakse nii tekstilisele kui ka visuaalsele poolele. Tekstilise osa võib omakorda jagada tehniliseks ja ilukirjanduslikuks keeleks. Siinkohal aga, et tarbijat kõnetada nii emotsionaalsel tasemel, kui ka anda võimalus leida bränd, kellega oleks tarbijal sarnased väärtused, tuleks kasutada mõlemat, nii tehnilist kui ka ilukirjanduslikku keelt. Käesoleva lõputöö raames viidi empiirilises osas läbi intervjuud Eesti rõiva- ja tekstiilidisaineritega, et välja selgitada intervjueeritavate arvamus seoses ajakirjade olulisusega ning seeläbi uurida disainerite ootuseid ja võimalikke valupunkte ajakirjade kohta. Kokkuvõtteks võib öelda, et disainerite jaoks on ajakirjad olulise väärtusega ning soovivad olla esindatud Eesti trüki- ja veebiajakirjades. Siinkohal eelistatakse kajastamist eelkõige läbi persooniloo, arvustuste ja moeseeriate. Valupunktidest toodi välja artiklite reklaamikesksus ja sisutühjus. Disainerite poolt välja toodud ootuseid ja valupunkte analüüsiti Eesti trüki- ja veebiajakirjade artiklites, mis on avaldatud ajavahemikus märts 2018 kuni märts 2019. Nii intervjuud, kui ka ajakirjade analüüs on koostatud kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, et pöörata tähelepanu teksti sisule ning selle tähendusele. Süstematiseeritud vastuste põhjal selgus, et Eesti disainereid kajastatakse analüüsitud Eesti trüki- ja veebiajakirjade poolt, kuid suurem rõhk on pandud ilukirjanduslikule keelele. See tähendab, et kuni pooltes analüüsitud artiklites ei tulnud tarbija jaoks olulisel punktid välja, nagu materjalide kasutamine ja brändi sõnum. Antud lõputöö andis ülevaate, milline on reaalne olukord analüüsitud ajakirjades seoses Eesti rõiva- ja tekstiilidisainerite loomingu kajastamisega. Ülevaade andis selguse, millistele trükiajakirjanduse toimetuse liikidele ajakirjades keskendutakse ning kas see vastab intervjueeritud disainerite ootustele. Lõputöö autorile andis koostatud uurimistöö uusi teadmisi ajakirjanduse ja rõiva- ja tekstiilivaldkonna vahelistest seostest, mis on tänapäeval järjest aktuaalsem teema ning millele pööratakse ka riiklikul tasandil järjest rohkem tähelepanu.
Piiratud juurdepääs
Eesti tekstiilivaldkonna mikroettevõtte jätkusuutlikkuse analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Varlõgina, Anastassia; Tuulik, Diana
Selle lõputöö eesmärgiks on Eesti mikroettevõtte jätkusuutlikkuse taseme välja selgitamine ettevõtte Ruut ja Triip OÜ näitel. Analüüs võimaldas teha järgnevaid järeldusi. Ettevõte Ruut ja Triip on mikroettevõte, mis on valdav ettevõtluse vorm Eestis – 90% kogu riigi majandusühingutest, 70% nendest on tekstiilettevõtted (Eesti Statistikaamet). Ettevõtte Ruut ja Triip arengu jätkusuutlikkust kinnitavad näitajad: 1) Tegemist on Eesti kapitali põhineva, Eesti turul eksisteeriva ja Eesti pärandtehnoloogiaid kasutatava ettevõttega. Eestis väljatoodud strateegiatele vastavalt on selle ettevõtte tegevus kooskõlas Eesti ettevõtlus- ja kultuuriruumi eesmärkidega. 2) Ettevõte on keskkonnasõbralik, kuna tegemist ei ole mürgiseid aineid valmistava või töötleva ettevõttega. Tootmisprotsessides kasutatakse traditsioonilisi seadmeid ja materjale: mehhaanilisi kudumismasinaid ja käsitööd. Materjalide jäägid on minimaalsed, sest kõikvõimalikud lapid kasutatakse töös ära, kasutatakse viltimise ja lapitöö tehnikaid. Loodusressursside kasutamine on ratsionaalne. Tooraine vill on pärit lähiriigist, kasutatavad tekstiilitükid on omakorda tootmisjäägid, sest tegemist on lapitööga. Kütusekulud katab ettevõtte omanik, suurem osa nendest on asendatud postikuludega, sest tooted saadetakse postiga saarelt mandrile. Pakendamine on säästlik, tooted pakendatakse ainult ostja nõudmisel. 3) Ettevõte on majanduslikult vastupidav. Finantsnäitajad on positiivselt stabiilsed ja loogiliselt põhjendatud. 4) Ettevõtte Ruut ja Triip kui tavalise käsitööd valmistava ettevõtte tegevusse on kaasatud oma asja entusiastid, käsitööhuvilised, kelle jaoks see on elustiil: hobi ja töö kooslus. Ettevõtte tegevusega propageeritakse nii eesti kultuuripärandi kasutamist ka säästva tootmise ja käsitöö edasist arengut. Ettevõte mõjutab suures osas Eesti kultuuriruumi seisu. Tegemist pole mitte hingetute ja lugudeta stilisatsioonidega, vaid loodud käsitööga, mille sees on hing ja lugu, sellel on oma areng ja mood. Olgugi et kogu maailmas on uue käsitöö tendents, vanad traditsioonid unustatakse ära ja uued tooted ainult markeerivad midagi kohalikku, säilitab Ruut ja Triip konkurentsivõime oma kvaliteediga, kohalikku omapäraga, lugudega, mis on toote taga. Kodumaine ostja leiab käsitöös oma identiteedi maamärgi, meenutab oma juuri, ja välismaalt tulnutele tutvustatakse siin tehtud käsitöö abil eesti kultuuri ja rahvuse omapära. [10] Ettevõtete, valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide koostöö omab suurt tähendust jätkusuutlikku ettevõtluse arengus [4]. Ettevõttes Ruut ja Triip toimub kõrgel tasemel oma tegevuse tutvustustöö ning ettevõte ja riigiasutuste vaheline tegevus. Ettevõte viib oma tegevust ellu nii, nagu ettevõtte missioon ette näeb. Antud ettevõtet Ruut ja Triip OÜ ning kogu mikroettevõtte keskkonda toetavateks meetmeteks vastavalt Arengufondi strateegiale on oodatud ja loodetavad [19]: 1) teiste ettevõtetega koostöö teiste ettevõtetega: ühisostud, ühine välisturgudele sisenemine, seadmete ühiskasutus ja vahetamine, tööjõu koolitamine, ühised logistilised lahendused; 2) regionaalsel tasemel: harupõhiste uuringute teostamine ja tulemuste levitamine; 3) piirkonna ettevõtete vahel: keskkonnaprobleemide lahendamine, tööjõu ümberõpe; 4) riigi toetus: ühine infosüsteemi loomine rahvusvahelisele turule sisenemiseks; 5) koostöö teadus- ja haridusasutustega: teadus- ja arendustegevus; teadmised maailmaturust, kaasaegsetest tehnoloogiatest; 6) Tekstiililiit ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium: koolitused ja strateegilisedte konsultatsioonid, tehnoloogiaja arenguseired ning arengukavad, logistilisedtest lahendusedtest. Tekstiilivaldkonna kogu jätkusuutlikku arengu on probleemiks puudulik tootlikkusemäär. Nimetatud tegevuste abil on võimalik tugevdada tekstiililiidu ja loomeettevõtluse mainet ettevõtete seas ja panustada antud valdkondade tootlikkuse kasvu.
Piiratud juurdepääs
Eesti tekstiilivaldkonna mikroettevõtte jätkusuutlikkuse analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Varlõgina, Anastassia; Tuulik, Diana
Selle lõputöö eesmärgiks on Eesti mikroettevõtte jätkusuutlikkuse taseme välja selgitamine ettevõtte Ruut ja Triip OÜ näitel. Analüüs võimaldas teha järgnevaid järeldusi. Ettevõte Ruut ja Triip on mikroettevõte, mis on valdav ettevõtluse vorm Eestis – 90% kogu riigi majandusühingutest, 70% nendest on tekstiilettevõtted (Eesti Statistikaamet). Ettevõtte Ruut ja Triip arengu jätkusuutlikkust kinnitavad näitajad: 1) Tegemist on Eesti kapitali põhineva, Eesti turul eksisteeriva ja Eesti pärandtehnoloogiaid kasutatava ettevõttega. Eestis väljatoodud strateegiatele vastavalt on selle ettevõtte tegevus kooskõlas Eesti ettevõtlus- ja kultuuriruumi eesmärkidega. 2) Ettevõte on keskkonnasõbralik, kuna tegemist ei ole mürgiseid aineid valmistava või töötleva ettevõttega. Tootmisprotsessides kasutatakse traditsioonilisi seadmeid ja materjale: mehhaanilisi kudumismasinaid ja käsitööd. Materjalide jäägid on minimaalsed, sest kõikvõimalikud lapid kasutatakse töös ära, kasutatakse viltimise ja lapitöö tehnikaid. Loodusressursside kasutamine on ratsionaalne. Tooraine vill on pärit lähiriigist, kasutatavad tekstiilitükid on omakorda tootmisjäägid, sest tegemist on lapitööga. Kütusekulud katab ettevõtte omanik, suurem osa nendest on asendatud postikuludega, sest tooted saadetakse postiga saarelt mandrile. Pakendamine on säästlik, tooted pakendatakse ainult ostja nõudmisel. 3) Ettevõte on majanduslikult vastupidav. Finantsnäitajad on positiivselt stabiilsed ja loogiliselt põhjendatud. 4) Ettevõtte Ruut ja Triip kui tavalise käsitööd valmistava ettevõtte tegevusse on kaasatud oma asja entusiastid, käsitööhuvilised, kelle jaoks see on elustiil: hobi ja töö kooslus. Ettevõtte tegevusega propageeritakse nii eesti kultuuripärandi kasutamist ka säästva tootmise ja käsitöö edasist arengut. Ettevõte mõjutab suures osas Eesti kultuuriruumi seisu. Tegemist pole mitte hingetute ja lugudeta stilisatsioonidega, vaid loodud käsitööga, mille sees on hing ja lugu, sellel on oma areng ja mood. Olgugi et kogu maailmas on uue käsitöö tendents, vanad traditsioonid unustatakse ära ja uued tooted ainult markeerivad midagi kohalikku, säilitab Ruut ja Triip konkurentsivõime oma kvaliteediga, kohalikku omapäraga, lugudega, mis on toote taga. Kodumaine ostja leiab käsitöös oma identiteedi maamärgi, meenutab oma juuri, ja välismaalt tulnutele tutvustatakse siin tehtud käsitöö abil eesti kultuuri ja rahvuse omapära. [10] Ettevõtete, valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide koostöö omab suurt tähendust jätkusuutlikku ettevõtluse arengus [4]. Ettevõttes Ruut ja Triip toimub kõrgel tasemel oma tegevuse tutvustustöö ning ettevõte ja riigiasutuste vaheline tegevus. Ettevõte viib oma tegevust ellu nii, nagu ettevõtte missioon ette näeb. Antud ettevõtet Ruut ja Triip OÜ ning kogu mikroettevõtte keskkonda toetavateks meetmeteks vastavalt Arengufondi strateegiale on oodatud ja loodetavad [19]: 1) teiste ettevõtetega koostöö teiste ettevõtetega: ühisostud, ühine välisturgudele sisenemine, seadmete ühiskasutus ja vahetamine, tööjõu koolitamine, ühised logistilised lahendused; 2) regionaalsel tasemel: harupõhiste uuringute teostamine ja tulemuste levitamine; 3) piirkonna ettevõtete vahel: keskkonnaprobleemide lahendamine, tööjõu ümberõpe; 4) riigi toetus: ühine infosüsteemi loomine rahvusvahelisele turule sisenemiseks; 5) koostöö teadus- ja haridusasutustega: teadus- ja arendustegevus; teadmised maailmaturust, kaasaegsetest tehnoloogiatest; 6) Tekstiililiit ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium: koolitused ja strateegilisedte konsultatsioonid, tehnoloogiaja arenguseired ning arengukavad, logistilisedtest lahendusedtest. Tekstiilivaldkonna kogu jätkusuutlikku arengu on probleemiks puudulik tootlikkusemäär. Nimetatud tegevuste abil on võimalik tugevdada tekstiililiidu ja loomeettevõtluse mainet ettevõtete seas ja panustada antud valdkondade tootlikkuse kasvu.
Avatud juurdepääs
Eestis toodetud villase lõnga kasutamine käsitöötegijate hulgas
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-14) Eiland, Ingrid; Tuulik, Diana
Lõputöö pealkirjaga „Eestis toodetud villase lõnga kasutamine käsitöötegijate hulgas“ eesmärgiks oli välja selgitada Eestis toodetud villase lõnga vähese kasutatavuse põhjused käsitöötegijate hulgas. Töö autor tegeleb ise käsitööga ja suheldes käsitöö tegijatega on kursis, et Eestis toodetud villase lõnga populaarsus käsitöö tegijate hulgas on suhteliselt nõrk. Enamik neist kasutab imporditud materjali ja vaid vähesed kodumaist villa. Oma lõputöös uuris autor, millised on võimalused muuta kohalik tooraine – Eestis toodetud villane lõng käsitöötegijate jaoks taas kasutatavaks. Töö autor püstitas hüpoteesi, et kohalikud käsitöötegijad ja mikroettevõtjad kasutavad oma toodete valmistamiseks pigem imporditud villast lõnga, kuna Eestis toodetud villaste lõngade omadused ei vasta nende ootustele ja vajadustele. Teoreetilises osas anti ülevaade lambavillast kui väärtuslikust toorainest. Lisaks anti ülevaade lambavilla kiu omadustest ja millest sõltuvad sellest valmistatud lõnga omadused. Töö autor kirjeldas erinevatest lambatõugudest tingitud villa eripärasid ning olulisust lambavilla kvaliteedis. Töö empiiriline osa teostati kolmes etapis. Esimeses etapis uuriti Eesti villavabrikutes toodetavat lõngade sortimenti ja ostuvõimalusi. Saadeti infopäringud villavabrikutesse e-maili teel ja analüüsiti tulemusi. Uuring viidi läbi märtsis 2023. Teises etapis kaardistati küsitluse abil Eesti lõngakauplustes müüdavate Eestis toodetud villaste lõngade kättesaadavus. Uuring viidi läbi e-maili teel märtsis 2023. Kolmandas etapis viidi läbi ankeetküsitlus, mille käigus selgitati välja millised on käsitöötegijate ootused ja vajadused villasele lõngale ja millist lõnga nad oma toodete valmistamiseks kasutavad. Uuring viidi läbi märtsis 2023. Uuringus osales 266 käsitöötegijat. Küsimustiku koostamiseks valiti kvantitatiivsel uurimismeetodil läbiviidav ankeetküsitlus. Lõputöö autori poolt püstitatud hüpotees sai tõendatud. Käesoleva töö autor väitis hüpoteesis, et kohalikud käsitöötegijad kasutavad oma toodete valmistamiseks pigem imporditud villast lõnga, kuna Eestis toodetud villaste lõngade omadused ei vasta nende ootustele ja vajadustele. Uuringu tulemused näitavad, et enamus käsitöötegijaid kasutavad oma toodete valmistamiseks imporditud villast lõnga. Eesti kohalik villane lõng on nende arvamuse kohaselt raskesti kättesaadav, kare, ebaühtlane, väikese värvivalikuga ja kõrgema hinnaga. Imporditud villane lõng samas suure värvivalikuga, kergesti kättesaadav, pehmem, soodsa hinnaga ja ühtlane. Omalt poolt võtab töö autor antud uurimustöö tulemused kokku sedasi, et tuleks alustuseks tõsta tarbijate, ehk käsitöötegijate teadlikust Eesti kohaliku villase lõnga omaduste kohta tänasel päeval. Villavabrikud peaksid olema rohkem oma toodangu reklaamimisest ja müügist huvitatud ja käsitöötegijad ja villavabrikud tuleks kokku viia. Et lõng muutuks kvaliteetsemaks, peaks alustuseks tooraine olema kvaliteetsem. Lambakasvatajad ja lõngatootjad peaksid paremini üksteist üles leidma. Eestis tuleks välja arendada korralik lambavilla kogumis- ja sorteerimissüsteem ning lambavilla pesula.
Piiratud juurdepääs
Emma and Theo OÜ kliendirahulolu uuring
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kaljula, Reeli; Tuulik, Diana
Antud lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada Emma and Theo klientide rahulolu ettevõttega, toodetega ning klienditeenindusega. Lõputöö uuringu tulemused on suunatud Emma and Theo ettevõttele, kes saab tänu nendele tulemustele teada enda ettevõtte klientide vajadustest, soovidest ning rahulolust. Sellest tulenevalt on võimalik teha järeldusi, kas klientide maksimaalse rahulolu tagamiseks on vaja viia sisse muudatused, et klientide vajadusi rahuldada. Töö esimeses osas on käsitletud teoreetilist osa, mis hõlmab klientide rahulolu, lojaalsust, ostukäitumist ning rahulolu mõõtmist. Antud teooria annab ülevaate, kes on lojaalne ja rahulolev klient ning mida tuleb teha selleks, et see saavutada. Lisaks annab teoreetiline osa aimu, miks tuleb ettevõtetel teha kliendirahulolu uuringuid ning mida see ettevõttele annab. Lühidalt öeldes, on rahulolu uuringud ettevõtete jaoks väga olulised, sest need annavad ettevõttele teada, mida ja kuidas arendada, et tekiks rohkem lojaalseid ja rahulolevaid kliente. Töö teine osa koosneb ettevõtte lühikirjelduses, uurimismetoodikate valikust ning uuringutest. Lisaks struktureeritud intervjuu Emma and Theo OÜ juhatuse liikme Triin Tomingaga, uuringu tulemuste analüüs, järeldused ja ettepanekud ettevõttele. Emma and Theo on 2011. aastal Triin Tominga ning Erki Roosimägi poolt loodud Eestimaine väike pereettevõte. Emma and Theo toodab 2-13 aastaste lasteriideid armastuse, soojuse ja hellusega ning tahavad seda jagada ka kõigi teiste inimestega. Riiete stiil järgib täiskasvanute moetrende, mis on muudetud lapselikuks. Rõivad on pigem šikid, elegantsed ning ilusad. Tooteid müüakse läbi esinduspoe, laatade/messide, Facebooki ning edasimüüjate. Kliendirahulolu uuring koostati elektroonse ankeetküsitlusena ning viidi läbi Emma and Theo Facebooki kodulehel, kus oli antud hetkel 5893 jälgijat. Ankeetküsitlus oli avalik 21.märts-2.aprill 2017, mille jooksul vastas küsitlusele 163 inimest. Küsitluses osalenute vahel loositi välja 25 € väärtuses kinkekaart.
Piiratud juurdepääs
Esinemiskostüümide valmimisprotsessi analüüs akrobaatikaringi "Zagadka" näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Villers, Kristina; Tuulik, Diana; Tuulik Kikas
Lõputöö "Esinemiskostüümide valmimisprotsessi analüüs akrobaatikaringi 'Zagadka' näitel" eesmärgiks oli analüüsida ja parendada kostüümide valmimise protsessi. Töös püstitatud eesmärkide saavutamiseks teostas autor juhtumiuuringu, mille käigus uuriti esinemiskostüümide valmimise protsessi kui tervikut. Juhtumiuuringu raames teostas töö autor akrobaatikaringis vaatluse, mille käigus kogus andmeid esinemiskostüümide valmimise protsessi kohta. Saadud andmete põhjal koostas autor voodiagrammi ja selgitas välja esinemiskostüümide valmimisprotsessi etapid. Järgmiseks viis töö autor läbi õpetajatega intervjuu, mille eesmärgiks oli välja selgitada esinemiskostüümide vamimisprotsessi kitsaskohad. Täiendavate andmete saamiseks intervjueeris töö autor ka õmblejat. Juhtumiuuringu raames viis töö autor läbi ka küsitluse lastevanemate seas, mille eesmärgiks oli välja selgitada lastevanemate nõudmised ja üldine rahulolu esinemiskostüümidega. Akrobaatikaringi „Zagadka“ kõige sobilikuma esinemiskostüümi tegumoe välja selgitamiseks analüüsis töö autor viimase viiel aastal õmmeldud kostüümide juurdelõikus akte, mille käigus selgitati välja akrobaatikaringile sobilikum kostüümi tegumood, sobilikumad materjalid ning vajaminevad seadmed nende õmblemiseks. Uuringute käigus selgus, et esinemiskostüümide valmimisprotsessis olevate osapoolte vahel puudub piisav koostöö, mille tulemusel ei vasta valmis õmmeldud kostüümid esialgsele kavandile. Seni õmmeldud kostüümidega ollakse üldiselt rahul, kostüümidega rahulolunäitaja lastevanemate seas on 3,6 skaalal 1-5 ühest viieni. Lastevanemate küsitlusest selgusid kostüümide olulisemad omadused, kostüümide juures on kõige olulisemaks teguriks mugavus ja vastupidavus, mille ühendusõmblused ei hargne ega katke esinemise aeg. Esinemiskostüümide mugavuse tagavad vastavalt etteastele valitud kostüümi tegumood, materjalid, lõiked, mis sobivad tantsustiiliga ning võimaldavad tantsijal neid sooritada ilma ebamugavust tundmata, ei hõõru ega pigista. Kostüümid peaksid olema moodsad ja laval efektsed välja nägema. Kõige vähem olulisemaks hinnati kostüümi hinda. Kõige sobilikumaks esinemiskostüümiks on liibuva tegumoega rõivad, kas trikoo, liibuv kombinesoon ning retuusid särgi või pluusiga. Analüüsi käigus selgus ka, et sageli ei vasta kostüümide materjalid tantsuseadele, kuna kangad kostüümide jaoks ostetakse õpetaja poolt ilma õmblejaga konsulteerimata. Intervjuust õmblejaga selgus, et kostüümide tellimuse etteteatamise aeg on liiga lühike, mõnikord vaid nädal aega enne plaanitavat esinemist.
Piiratud juurdepääs
GOTS standardi tingimuste rakendamise võimalikkus Breden Textiles OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kuum, Eva; Tuulik, Diana
Lõputöö "GOTS standardi tingimuste rakendamise võimalikkus Breden Textiles OÜ näitel" eesmärk on selgitada välja Eesti lasterõivaste ettevõtte Breden Kids OÜ tootmisüksuse ja toodangu sortimendi sobivus GOTS standardis sätestatud tingimustega. GOTS (ingl Global Organic Textile Standard) on maailma juhtiv orgaanilise tekstiili tootjatele väljastatav märgis, mis laieneb ka rõivatoodetele ja nende turustamisele. Breden Kids kasutab juba oma toodangus GOTS sertifikaadiga kangaid - 2016. aasta sügiskollektsioon on tervikuna toodetud GOTS kangastest. Kuna Bredeni väärtustes on kõrgel kohal jätkusuutlikkus, keskkonnasäästlikkus ja -sõbralikkus, soovib ettevõte astuda sammu edasi ning rakendada GOTS standardis esitatud nõudeid ka oma tootmisprotsessis. See võimaldaks toodetele lisada kõrgelt hinnatud GOTS kvaliteedimärgise. Teema uudsus seisneb tõsiasjas, et hetkel on Eestis autorile teadaolevalt vaid üks ettevõte, kes GOTS sertifikaadiga kangaid toodab, Bredeni eesmärgiks on aga olla esimene ettevõte Eestis, kes laiendab GOTS sertifikaadi tingimusi ka rõivatootmise valdkonnale ning saab sertifikaadi valmistoodetele. Uurimistööl on suur mõju ettevõttele, kuna selle sertifikaadi omandamise läbi saaks ettevõte pakkuda väärtuslikuma toote teadlikule lõpptarbijale, kes peab lugu keskkonnasäästlikkusest ning eetilisest tootmisest. Töö eesmärgi saavutamiseks töötas autor läbi suurel hulgal inglisekeelseid allikaid, kasutas seni omandatud erialateadmisi, küsitles GOTS organisatsiooni esindajat ning volitatud sertifiseerijaid ja koostööpartnereid, viis läbi vaatluse Breden Textiles OÜ tootmis- ja laoüksuses ning analüüsis saadud tulemusi. Analüüsi tulemusena selgusid kitsaskohad – esinesid üksikud probleemid töökeskkonnas (näiteks ventilatsiooni puudumine, reguleerimata kohtvalgustus, töötajate koolitamine tööohutuses ja esmaabis) ning mitmed puudused dokumentatsioonis (näiteks puudub tööohutuseeskiri, kvaliteedikäsiraamat, riskianalüüs). Samuti tuleks teha korrektuure mõningate kasutatavate pakkematerjalide (paberkotid, logokleebised) puhul, et sisendid oleksid GOTS standardis nõutud ökoloogiliste kriteeriumitega kooskõlas. Autor loodab, et antud lõputöö on sisukaks infoallikaks ettevõtetele, kes soovivad samuti GOTS sertifikaati saada ning õppematerjaliks õpilastele-tudengitele, kes huvituvad töös käsitletud valdkonnast.
Piiratud juurdepääs
Hankeprotsess sobivaima tarnija leidmiseks brändile Rebellionaires
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kroon, Ella; Tuulik, Diana
Käesoleva lõputöö eesmärk oli otsida sobivaim tarnija brändile Rebellionaires, kes pakub trikookanga kudumise ja digitrükkimise teenust. Lõputöö teoreetilises osas käsitleti hankeprotsessi olemust, selle läbiviimist, tarnijate hindamist ja valimist. Samuti anti ülevaade digitaalsest tekstiilitrükist ning trükikvaliteedi hindamise meetoditest, milleks valiti värvipüsivus pesemisele ja värvipüsivus hõõrdumisele nii kuiva kui märja abikangaga. Töö empiirilises osas otsiti tarnijaid, kes pakuvad trikookanga kudumis- ja digitrükkimise teenust. Selleks kasutati GOTS ja Öko-Tex ametlikke kodulehekülgi, kus on andmebaasid sertifikaate omavate ettevõtete kohta, lisaks otsiti tarnijaid kasutades interneti otsingumootorit Google. Tuginedes eelvaliku kriteeriumidele nagu geograafiline kaugus, pakutavate toodete või teenuste loetelu, toodete või teenuste oletatav hinnatase ja eeldatav kvaliteeditase, saadeti päringud erinevatele tarnijatele. Päringud sisaldasid küsimusi hinna, tellimuse miinimumkoguse, tarneaja, maksetingimuste ja keskkonda säästvate sertifikaatide olemasolu kohta. Seejärel määrati tarnija valiku võtmekriteeriumid, milliseid tegureid hindamiskriteeriumidena kasutada. Hindamiskriteeriumideks määrati hind, kvaliteet, tellimuse miinimumkogus, makse- ja tarnetingimused ning GOTS ja/või Öko-Tex sertifikaatide olemasolu. Tarnijate hindamisel peeti kvaliteedikriteeriumi all silmas trükitud kanga kvaliteeti. Digitrükitud trikookanga kvaliteeti hinnati kahe testi abil, esimeseks testiks oli värvipüsivus pesemise toimele ja teiseks värvipüsivus hõõrdumisele nii kuiva kui märja abikangaga. Testid viidi läbi Tallinna Tehnikakõrgkooli laboris tuginedes Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standarditele. Lõpetuseks sisestati kõik saadud andmed tabelisse ning kõiki tarnijaid hinnati kõigi tabelis olevate hindamiskriteeriumide põhjal. Mida suurem oli hindamisel saadud summaarne hindepunktide arv, seda rohkem vastas võimalik tarnija ettevõtte vajadustele. Töö lõpus tehti järeldused, milline tarnija, kes teostaks trikookanga kudumise ja digitrükkimise teenust, on ettevõttele sobivaim. Selgus, et ettevõtte OÜ NKA vajadustele vastab kõige paremini Leedu ettevõte AB Utenos trikotazas. Ettevõte ei paku küll teiste tarnijatega võrreldes kõige soodsamat hinda ja maksetingimusi, kuid muud kriteeriumid nagu toodete digitrüki kvaliteet, tellimuse miinimumkogused, tarneaeg ja keskkonda säästvate sertifikaatide olemasolu on hinnatud kõrgeima võimaliku hindega.
Piiratud juurdepääs
Hobusetekkide kasutusuuring
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Salep, Mary-Heleen; Tuulik, Diana
Antud lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada hobusetekkide kasutamisega seonduvad probleemid. Lõputöö annab ülevaate hobusetekkide kasutajate arvamustest, vajadustest ning hobusetekkidega seonduvatest probleemidest. Hobusetekkide kasutajatele on väga oluline looma heaolu tagamine, mistõttu on uuringutest saadud tulemused suunatud hobusetekke tootvatele ettevõtetele, mida tuleks parendada ja arendada, et tagada hobusetekkide kasutajate seas suurem rahulolu tootega. Töö esimeses osas on erinevatele teoreetilistele teostele toetudes kirjeldatud tootearendust ja selle etappe, kuid peaasjalikult olemasoleva toote parendamist; kasutusuuringut kliendiuuringust lähtuvalt; kvaliteeti ning kliendirahuolu. Antud teooria peatükist selgub, et kõik eelmainitud lülid on omavahel tihedalt seotud ning mängivad olulist rolli teineteise täiendamisel nii olemasoleva toote parendamisel kui ka uue toote turule toomisel. Töö teine osa koosneb uurimismetoodikate valikust ning uuringutest – ülevaade hobusetekkidest, ankeetküsitlus hobusetekkide kasutajate seas, struktureeritud eksperdiintervjuu B2F Factory OÜ juhatuse liikme Eiki Altjõega, uuringu tulemuste analüüs ning järeldused ja ettepanekud hobuseteki arenduseks. Ankeetküsitlus hobusetekkide kasutajate seas viidi läbi vahemikus 09.09.2017-20.03.2017 elektroonselt. Küsitlusankeet 27 küsimusega postitati Facebookis asuvasse 2011. aastal loodud Eesti Hobuseinimeste gruppi, kus sel hetkel oli 3600 liiget. Hobusetekkide kasutusuuringust võttis osa 246 hobusetekkide kasutajat, kelle vastuste põhjal selgitati välja hobusetekkidega seonduvad probleemid. Antud uuringu tulemustest selgus, et 246 vastaja seast 79% on hobustega seotud ratsutamisega, kuid lisaks tegeletakse hobuste kasvatamisega, nende treenimisega ning vastanute seas olid ka hobuhuvilised, hobuse- ja talliomanikud ning hipoteraapiaga tegelevad inimesed. Hobustega on ligikaudu 56% vastanutest tegelenud juba enam kui kümme aastat ehk tegu on inimestega, kellel on aastatepikkused kogemused. Hobusetekke omatakse palju, 147 vastajat omavad 1 kuni 5 tekki ning 99 vastajat omavad üle kümne teki. Tekkidest enim kasutatakse vihma-, õue-, higi-, talli-, putuka- ja trennitekke, sest need on meie kliimat ja ilmastikku arvesse võttes kõige olulisemad. Kokku on 246 vastajat ostnud 1327 tekki, millest enim ehk 352 tk on ostetud hinnavahemikus 20 € - 40 € ning vähim on ostetud hinnavahemikus 201 € ja enam. Enim on ostetud vihmatekke, 237 tk ning kõige vähem trennitekke, 203 tk. 44% vastanutest leidis, et tekkide hind ja kvaliteet on omavahel vastavuses. Võttes arvesse fakti, et hobuseteki kasutajad omavad palju tekke, mis on ostetud erinevates hinnaklassides ning nendele on kulutatud palju raha, peetakse oluliseks hobusetekkide kvaliteeti. Hobusetekkide kasutajate jaoks seisneb hobuseteki kvaliteet eelkõige selle materjali vastupidavuses, kuid samaväärselt oluliseks peetakse nende materjalide rebenemiskindlust, õiget istuvust hobuse seljas ning mitte hõõruvaid õmbluseid. Hobusetekkide kasutajad on tekkidel täheldanud probleeme ning puudusi, neid eelkõige seoses lõikeliste lahenduste ja istuvusega, tekkidel kasutatavate materjalidega, tekkide kinnitustega, tekkide hooldamisega ning tekkidel kasutatavate õmblustega. Olulise lisana peetakse tekkidel turjakaitset, mis aitab mitmete probleemide, karva ning turja hõõrumist, vältida. Lisaks leiavad hobusetekkide kasutajad, et hobusetekkidel võiks olla innovaatiline sensor, mis annab informatsiooni hobuse seisundi – kehatemperatuuri, südametöö ning higistamise kohta. Hobusetekkide kasutusuuringu tulemuste põhjal võib väita, et hobusetekkidel esineb mitmeid probleeme ja puudusi, mida on võimalik tootearenduse protsessi käigus parendada või hoopis kõrvaldada. Struktureeritud eksperdiintervjuu hobusetekke tootva ettevõtte B2F Factory OÜ juhatuseliikme Eiki Altjõega viidi läbi silmast silma 31. märtsil 2017. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning see kestis 45 minutit. Intervjuu koosnes 32 küsimusest. Intervjuust hobusetekke tootva ettevõtte juhatuse liikmega selgus, et antud ettevõtte toodangus on esinenud väiksemaid defekte, kuid ettevõttel ei esine toodangus sarnaseid probleeme ja kvaliteedivigu, mis ilmnesid hobusetekkide kasutusuuringu ankeetküsitluse tulemustes. Lähtudes hobusetekkide kasutusuuringu tulemustest oli autoril võimalik lõputöös esitada võimalikud lähtepunktid ettepanekute näol hobusetekkide tootjatele hobuseteki arenduseks. Ettepanekud esitati seoses tekkide lõikeliste lahenduste ja istuvusega, hobusetekkidele mõeldud võimalike lisadega, hobusetekkide valmistamisel kasutatavate materjalidega, hobusetekkide kinnitustega, tekkide suurusmõõtudega, toodete õmblemisel kasutatavate õmblustega, tekkide hooldamisega, hobusetekkide siltidel esitatava informatsiooni ning innovaatilise lahendusega. Esitatud ettepanekute põhjal on hobusetekkide tootjatel võimalik enda tootevalikus olevaid tooteid parendada ning sellest tulenevalt toodete kvaliteeti ning klientide rahulolu toodete suhtes tõsta. Võttes arvesse, et ettepanekutega hobuseteki arenduseks lõppeb antud lõputöö, on võimalik antud töö tulemust edasi arendada ja muudatused professionaalide poolt rakendada. Toetudes uuringu tulemustele, võib autor väita, et lõputöö eesmärk välja selgitada hobusetekkidega seonduvad probleemid, sai täidetud ning nendest tulenevalt said tulemuste põhjal esitatud võimalikud lähepunktid ettepanekuteks hobuseteki arenduseks, mille abil on hobusetekkide tootjatel võimalik hobusetekke parendada ning edasi arendada.
Piiratud juurdepääs
Insuliinipumpa kandvate Eesti laste ja noorte vajadus spetsiaalrõivaste järele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Käo, Angelika; Tuulik, Diana; Heldi Kikas
Käesoleva töö temaatika tuleneb asjaolust, et iga päev haigestub nii Eestis kui kogu maailmas üha rohkem lapsi ja noori I astme diabeeti. Võttes arvesse töös esitatud arvandmeid, võib öelda, et tegemist on lausa epideemiamõõtmetega haigusega, mille tekkepõhjused on tänaseni teadmata. I astme diabeet puudutab ka Eestis elavaid lapsi ja noori, kelle elukvaliteeti aitab parandada insuliinipump. Insuliinipumba kandmisviise on erinevaid, kuid autorile teadaolevatel andmetel puuduvad Eestis insuliinipumbale kohandatud rõivad. Töös tõstatatud hüpoteesi kohaselt on insuliinipumpa kandvatel lastel ja noortel sotsiaalne ning praktiline vajadus spetsiaalrõivaste järele. Sellest lähtuvalt selgitati välja, kas Eesti pumbakandjate seas esineb vajadus spetsiaalrõivaste järele ning toodi omapoolseid näiteid võimalikest insuliinipumba kandmisviisidest. Probleemi lahendamiseks viidi Eesti pumbakandjate seas läbi ankeetküsitlus, selgitamaks välja põhilisemaid insuliinipumba kandmisega seotud kitsaskohti. Töö teoreetilises osas anti ülevaade erinevatest olemasolevatest insuliinipumba kandmisvõimalustest nii Eestis kui väljaspool Eestit. Lisaks õnnestus läbi viia intervjuu ühe insuliinipumpa kandva lapse emaga. Küsitluste ja intervjuu vastuste ning töös esitatud teoreetilise materjali põhjal leidis töös tõstatatud probleem lahenduse. Insuliinipumpa kandvatel Eesti lastel ja noortel esineb vajadus mõlemate, nii insuliinipumbale kohandatud spetsiaalrõivaste kui ka erinevate pumbaaksessuaaride järele. Pumbakandja otsustada jääb, kas tal on lihtsam paigutada sobiv pumbaaksessuaar rõivaste külge või kanda juba pumbale kohandatud rõivaid. Vajadus spetsiaalrõivaste järele sõltub insuliinipumpa kandva lapse vanusest. Uuringu tulemustest lähtuvalt muutub pumbale kohandatud rõivaste olemasolu vajalikuks alates seitsmendast eluaastast, sest siis muutub oluliseks riiete trendikus ning soovitakse pumpa riiete alla peita. Tuginedes uuringu tulemustele, tuuakse töös näiteid võimalikest pumbale kohandatud rõivalahendustest. Pumbaaksessuaaride valik Eestis on piiratud. Lähtuvalt töös läbiviidud uuringu tulemustest, vajavad pumbakandjad lisaks kõhu ümber kinnitatavatele pumbakottidele ka sääre ning reie ümber kinnitatavaid pumbakotte. Käesolevas töös tõstatatud probleemi lahendus aitab arendada diabeedivaldkonda. Insuliinipumbale kohandatud rõivaste loomine annab Eesti moedisainile uue niši. Uute pumbaaksessuaaride turule toomine mitmekesistab insuliinipumba kandjate valikuvõimalusi. Selle tulemusena rahuldatakse insuliinipumpa kandvate Eesti laste ja noorte praktilised ning sotsiaalsed vajadused ning paraneb üldine elukvaliteet.
Piiratud juurdepääs
Jalgrattasärgi tootearendus nutika idufirma meetodi abil
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Saar, Liisi; Tuulik, Diana
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja arendada elegantne vabaaja stiilis (inglise keeles smart casual) jalgrattasärk, mis vastaks sihtrühma kliendi ootustele ja vajadustele ning pakuks neile midagi enamat, kui saadaolevad jalgrattasärgid. Selleks loodi idee polosärgist, mida on võimalik kanda nii jalgrattasõidu ajal kui ka selle järgselt ja mis ei näe välja kui traditsiooniline sportimiseks mõeldud jalgrattasärk, kuid samas katab ära jalgrattasõiduks vajalikud nõudmised. Sealjuures oli probleemiks, kuidas teha särgi detailide osas selliseid valikuid, et särk rahuldaks klientide vajadusi? Töö esimeses osas on tutvustatud tootearendusega seonduvat teooriat. Esmalt on tehtud ülevaade integreeritud tootearendusest, mida iseloomustavad paralleelne, integreeritud ja samaaegne sünergiapõhine tegevus kõikides tootearenduse tegevusliinides, milleks on turundus, projekteerimine, tootmine ja finantseerimine. Sealt on liigutud edasi nutika idufirma meetodi tutvustamisele, mida jalgrattasärgi tootearenduses kasutatakse. Selle meetodi idee seisneb selles, et toote loomisel tuleb läbi viia iteratiivsed protsessid, mille käigus seatud hüpoteese testitakse klientidega. Protsessi jooksul toimub pidev õppimine, mis põhineb klientide käest saadud tagasisidel. Protsessi korratakse senikaua, kuni jõutakse tooteni, mis rahuldab ära sihtrühma kliendi vajadused ning nutika idufirma meetodi juures nimetatakse seda kontseptsiooni toote ja turu sobivuseks. Järgnevalt on töös käsitletud innovatsiooni, sest see on üheks märksõnaks konkurentsieelise saavutamiseks ja erakordsete toodete loomiseks. Innovaatiliste toodete loomisel on mõistlik kasutada just nutika idufirma meetodit, kuna see võimaldab toodete osas, mille idee pole veel ennast tõestanud, saada kiiret klientide tagasiside. Käsitletakse ka disainil põhinevat innovatsiooni, mis sisuliselt tähendab selliste toodete loomist, mis kliente kõnetavad ja millel on nende jaoks tähendus. Lisaks on töös antud teoreetiline ülevaade turu segmenteerimist, turu-uuringute olemusest ja toote kontseptsiooni testimisest. Seatud eesmärgi täitmiseks uuriti esmalt jalgrattasõidu harrastaja rahulolu hetkel pakutavate jalgrattasärkide suhtes ning üritati üles leida need kitsaskohad, millega rahul ei olda. Viidi läbi küsitlus, et välja selgitada jalgrattasõiduga tegelevate inimeste jalgrattasärkide eelistused, oluliseks peetavad omadused, peamised ootused, suurimad puudused ja hinnaootused. Küsitlusest ilmnes, et kõige olulisem jalgrattasärkide puhul on mugavus, istuvus, hingavus, kvaliteet ja hea materjal. Tihti esinevate puudustena toodi välja halba lõiget, istuvust, materjali ning mitteatraktiivset välimust. Lisaks ei meeldi paljudele suured logod ja reklaamid ning liigselt spordile orienteeritud välimusega jalgrattasärgid. Pigem soovitakse põnevaid värvilahendusi, mis oleksid stiilsed, kuid samas ka liikluses nähtavad. Küsitlus andis ülevaate jalgrattasõide harrastajate eelistustest, kuid paremini sihtrühma klientide vajaduste mõistmiseks viidi läbi intervjuud sihtrühma esindajatega. Intervjuude eesmärgiks oli uurida, kas jalgrattaga liiklemisel kohandatakse vastavalt ka riietust, mida enamasti jalgrattaga sõites kantakse ja mida sihtrühma kliendid turul pakutavate jalgrattasärkide juures muudaks. Nende käigus selgus, et sihtrühma kliendid on jalgrattaga liikumisel riietuse osas valivamad ja tunnetavad vajadust sobiliku jalgrattasärgi osas. Väga oluliseks peeti hingavust ja kiiresti kuivavat materjali, mugavust, head taskut, selja katvust ja kõrget kraed tuule kaitseks. Samuti tuli välja, et väga oluline on ka atraktiivne välimus ja oma stiiliga kokku sobitavus. Seejärel viidi jalgrattasärgi arenduseks läbi nutika idufirma meetodi protsess. Küsitlusest ja intervjuudest saadud infot võeti arvesse esimese jalgrattasärgi loomisel ning seejärel seda testiti klientidega. Saadud tagasiside põhjal loodi uus ja parandatud jalgrattasärgi versioon. Seda protsessi korrati neli korda ja klientidega testimine leidis aset peale iga versiooni loomist. Neljas jalgrattasärk oli juba piisavlt hea, et seda pikemalt testida. Selleks jagati sihtühma klientidele välja 17 jalgrattasärki, mida nad said 2 suvekuu jooksul testida. Testimisjärgse tagasisde saamiseks viidi läbi küsitlus, millest selgus, et testijad hindasid toodet väga hästi ja kiitsid paljusid lahendusi. Üldiselt arvati, et liigutakse õiges suunas, aga veel on vaja mõned sammud teha, et parandada toote funktsionaalsust ja disaini. Enamasti leiti, et särgi väljanägemine on küll soliidne, aga sellel puudub eriline välimus, mis paneks seda tahtma ja mõjutaks tegema valikut just selle särgi kasuks. Kokkuvõttes saab öelda, et jalgrattasärgi arendamine nutika idufirma meetodil oli efektiivne, aga lisaks erinevate tehniliste lahenduste testimisele, oleks pidanud varasemalt hakkama testima ka disainilahendust ning panema rõhku atraktiivse välimusega särgi loomisele.

Sirvides Autor "Tuulik, Diana" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud