Lõputööd (RA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (RA) Märksõna "Architecture--Applied Architecture--Landscaping and Small Design Elements" järgi
Näitamisel1 - 12 12-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Alternatiivne linnaruumi käsitlemine Tallinna näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kostabi, Elis; Hayashi, Tomomi; Kai SüdaAvalik ruum on kaasaegse linna mõistes oma varasema tähenduse minetanud ning virtuaalmaailm selle oma lõputute võimalustega sisuliselt asendanud. Inimene tajub linnaruumi üksikute kohtade kaudu, mida ühendavad teed - tekib kohtade süsteem ehk võrgustik, mille mitmekesisus ja kvaliteet on inimtasandil linnaplaneerimise seisukohast olulised. Lisaks spetsiaalselt planeeritud avalikule ruumile leidub ka "üleliigseid" osasid. Tallinnat iseloomustavad erineval kujul ja suuruses tühimikud. Kuna tühjad kohad on linnaruumiliste protsesside vahel ajutine nähtus, siis on nende kaasamine linnaellu võimalik vaid lühiajaliselt. Hetkel on sellised kohad valdavalt kasutusel ajutiste parklatena, millele alternatiivide pakkumisega saab tuua vaheldust ja muuta linna inimsõbralikumaks. Ajutiste lahenduste näol on tegemist kontseptuaalsete võtetega, mis arvestavad ka kohaspetsiifiliste eripäradega. Struktuurid on kergesti tüüpelementidest monteeritavad, mis võimaldab nende lihtsat ümberpaigutamist ja taaskasutamist linnaruumis. Praktilises osas Tatari asumi näitel väljapakutud ideid on analoogselt võimalik rakendada ka teistes sarnase iseloomuga kohtades ning sellisel tendentsil oleks usutavasti potentsiaali saada loomulikuks osaks tavapärasest linna arenguprotsessist.Nimetus Piiratud juurdepääs Golfikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Leet, Silvia; Kadarik, Ott; Mihkel TüürKäesoleva diplomitöö teemaks on golfikeskuse rajamine Tallinnasse. Uue golfiklubi asukohaks on valitud Lasnamäe ja Maarjamäepiiril asuv Paekalda kõrgendik. Eesmärk on rajada spordikompleks, mis hõlmaks lisaks golfiklubile veel teisigi funktsioone. Hoonesse on planeeritud lisaks ka ujula, jõusaal, sisegolfi ning majutusvõimalused hotellis. Erinevad funktsioonid jagunevad hoone erikõrgustesse mahtudesse sealjuures põimides kogu ruumiprogramm üheks tervikuks. Valitud asukoht on Tallinna kesklinnale väga lähedal ja asub äärmiselt maaliliste vaadetetga kõrgendikul. Minu soov luua sellesse piirkonda golfiklubi säilitades võimaluse veeta meeldivalt aega ka igal möödakõndijal, kes ei tule parasjagu golfi mängima. Analüüsides avalikuruumi olemust olen leidnud, et ka avalik ruum ei pruugi olla alati avalik kõigile. Teatud piirkonnad muutuvad kinnisteks struktuurideks sealse funktsiooni tõttu. Sellised alad linna südames, mis ühendavad endas mitu funktsiooni on kvaliteetse linnaruumi loomisel väga olulisel kohal. Eesmärk on korrastada hetkel unarusse jäätud ala golfiväljaku näol, kuid säilitades jalutamisvõimalus juba praeguseks olemas oleval kergliiklusteel. Projekti järgselt on antud teed jätkatud nii, et see kulgeb mööda paeklindi servapidi jõudes välja pargini. Pargi funktsiooniks on eraldada golfiradu Narva maanteest, ning luua sujuv üleminek planeeritavalt rohealalt Lasnamäe kortermajadeni. Alale projekteeritud hoone arhitektuurne lahendus tuleneb paeklindist. Hoone koosneb neljast erikõrgusega mahust ulatudes ka osaliselt maa sisse. Kogu kontseptsioon tugineb paekivil ning selle sturktuuril. Hoone fassaad on kaetud paekiviga. Plaaniliselt on kõik mahud erikujulised meenutades suuri kivitükke.Nimetus Piiratud juurdepääs Laiuse ordulinnuse külastuskeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Vanemb, Anni; Tammik, ToivoLõputöö eesmärk on panna inimesi märkama ja hindama vanu varemeid meie ümber ja nägema neis potsentsiaali linna - või külaelu aktiviseerimisel. Laiuse ordulinnus oma rikka ajaloopagasiga on just selline potsentsiaaliga koht, mis vajaks ära märkimist. Aastast-aastasse toimunud rahvalikud üritused on nüüdseks peatatud ja varemed on koguni varisemisohtlikud. Seega püüab antud projekt Laiuse ordulinnuse hävinemisjärgus olukorrale tähelepanu osutada ja pakkuda omaltpoolt sellele lahendus. Projektilahendus näeb ette uue ja vana koosluse läbi lahendamist, kus uus astub sammu tagasi ja varemed oma täies hiilguses asuvad esiplaanile. Töö eesmärk on mitte lõhkuda olemasolevaid varemeid, sealjuures lähenedes selliselt, et varemed jääksid põhifookusesse ja avaneksid külastajaile oma suursuguses kividerägastikus. Eksponeeritud varemete kõrvalt on aga püütud tekitada antud alale keskkond, mis kõnetaks erinevates vanuse- ja huvigruppides olevaid inimesi.Muuseumi, kohviku ja multifunktsionaalse hoone loomine võimaldab erinevate tegevuste kooseksisteerimise, ja nende ühendamine minevikus toimunuga andis võimaluse tekitada sinna omanäolise teekonna läbi ajaloo.Nimetus Piiratud juurdepääs Paevälja mälestusteaed(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Vendik, Sten; Tomomi, Hayashi; Talpsep KaurSuhtumine surma on läbi aja muutunud. Tänapäeva inimestel on raskem mõista lähedase kaotust ja tulla toime emotsionaalselt keerukate olukordadega, kui meie esivanematel, kes ei olnud minetanud arusaamu surmast, kui elu osast. Tõrjuv suhtumine surma muudab ka matusekultuuri. Inimeste vahetud kontaktid surmaga muutuvad harvemaks ning järjest enam korraldavad matuseid matusebürood. Linnades on vanad traditsioonid ununemas ja uusi kombeid ei ole veel välja kujunenud. Mälestusteaed soovib muuta inimeste suhtumist. Rõhutades eluringlust ja luues tuge pakkuvaid teekondi, on mälestusteaed koht vaikuseks ja rahuks lahkunud hingedele ja ka külastajatele. Matmispaik lahendatud mälestustepargina on vabam käsitlus ja pakub võimalust vanu kombeid ümber mõtestada ja luua uusi. Arvestades koha olemusega, on loodud tervik uute lahenduste ja olemasolevate looduslikke vormide vahel. Mälestusteaed on meditatiivne pelgupaik, kus seal puhkavad hinged annavad avalikule ruumile teistsugusema kvaliteedi. Matmispaigad ei peaks olema peidetud ning nii toob mälestusteaed surnud tagasi elavate keskele.Nimetus Piiratud juurdepääs Paneelmaja kvartali elavdamine Lasnamäe näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Malkova, Anastassija; Kiivet, Elo; Tomomi HayashiLasnamäe on üks kõige problemaatilisematest linnapiirkondadest, mille arendamisega tuleks tegeleda. Praeguse aja olustikku võib iseloomustada monotoonse elukeskkonnana ilma positiivsete tulevikuliste edasiarenguplaanideta. Enamus edasiarendusplaane on kontsentreerunud Lasnamäe tühjadele aladele või aladele, mis ei jõutud valmis ehitada Lasnamäe generaalplaani järgi. Lasnamäe tulevik on ebaselge elanike ja ametivõimude informeerimatuse tõttu, mis viib edasi seisukohale, et olemasolev Lasnamäe arhitektuurne keskkond tuleks lammutada. Lammutamine ei ole variant Lasnamäele, kuna piirkond on liiga suur, et ehitada ümber, ning rajoonil puudub sotsiaal-majanduslik allakäik, mis võiks kaasa tuua linnaosa degradatsiooni. Algupärane Lasnamäe generaalplaan oli paljutõotav, kuid selle teostus mängis suurt rolli rajooni kujunemisloos. Poolelijäänud ehitusprotsess, tüüprojektide kasutus kogu linnaosa hoonestusel ning nõukogude aja ehituspoliitika on algupärased põhjused tänapäevastele probleemidele. Lasnamäe moderniseerimise plaan peab tegelema nii arhitektuursete kui ka konstrutksiooniliste probleemidega üheaegselt, kuna poole probleemi lahendamine ei vii Lasnamäe’d õigele rajale. Lasnamäe asumid tuleb jagada väiksemateks üksusteks, mille põhiline kokkupuuteaspekt on ühine õueala. Samal üksusel paiknevad paneelmajad tuleb ühendada korteriühistuks, mis haldab kogu üksuse hoonestust ning selle õueala. Kvartali hoonestuse põimumine üheks tervikuks loob igale Lasnamäe kobarale võimaluse kujundada kvartalile ainulaadset identiteeti. Praegused “multifunktsionaalsed” tühjad õuealad tuleb jagada konkreetsete funktsioonide vahel, lahendada elanike parkimisprobleem ja jagada õu avalikuks, pool-avalikuks ning privaatseks ruumiks. Teistsuguse tüpoloogiaga uued lisaehitused mitmekesistavad üldist Lasnamäe kahetoaliste korteritetega paneelmajade keskkonda. Paneelmaja kompleksne moderniseerimine on problemaatiline Lasnamäel sellepärast, et kõik korterid on erastatud. Järelikult, korteriühistu saab ainult muuta hoone konstrutksioonilisi parameetreid, mis hõlmavad kogu ehitist. Põhiline aspekt, mida tuleks parandada kõikidel Lasnamäe 1970-1980ndatel ehitatud paneelmajadel on sisekliima. Selleks tuleb renoveerida kõik hoone välispiirded, vahetada välja ventilatsiooni ja küttesüsteem. Kirjeldatav kompleksne moderniseerimine nõuab korteriühistutelt suurt kapitali sissetulekut, isegi kui neil on võimalik taotleda toetust, mis kataks maksimaalselt 40% kogu renoveermise kuludest. Tänasel päeval, järgmiseks sammuks tuleb teha suurt tööd elanike ning arhitektide teadmiste avardamiseks linnaosa tuleviku väljavaadetest ning moderniseerimise vajalikkusest. Antud lõputöö sobib kasutamiseks lähtepunktina arhtiektidele, tehnikutele ning inseneridele oma tulevastel moderniseerimise ettepanekute koostamiseks, kuna töö kajastab Lasnamäe ajaloolist tausta, praeguse olukorra kujunemise analüüsi ning võimaliku lahendustepaketti.Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu jõeäärse piirkonna planeering, Rääma linnaosa(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Jazõkova, Anna; Tüür, Mihkel; Ott KadarikMinu arvates on mistahes linnaplaneeringu eesmärk luua tervislik, mugav ja ilus linnaruum. Hädavajalik on kohandada arhitektuuri väljendusvahendid konkreetse ümbrusega, et teha see ainulaadseks. Ma leian, et urbanistliku kompositsiooni kõige tähtsam ülesanne on luua selliseid ansambleid, milles inimene saaks elada huvitavalt ja mugavalt. Seetõttu on äärmiselt tähtis lähtuda urbanistika käsitlemisel inimesest, kes hakkab seda mõjutama. Urbanistika ei pea olema kitš või propaganda, linn peab inimeses tekitama turvatunnet ja hubasust, eriti puudutab see magalarajoone nagu Rääma. Antud detailplaneering koostamine ei olnud lihtne ülesanne, puutusin selle käigus kokku erinevat laadi probleemidega - nii topograafiliste kui ka esteetilistega. Diplomitöö kirjutamise käigus mõistsin, et urbanistika on unikaalne kujutlemise viis, kuna seda ei ole võimalik mitte mingil juhul kopeerida. Kõik lahendused tulenevad problemaatikast. Analüüsi abil õppisin looma arhitektuurseid ansambleid harmoonilises koosmõjus ümbritseva keskkonnaga. Diplomitöö ülesandeks oli teha uus planeering Pärnu linna jaoks, mis võiks ühtlasi olla uueks potentsiaalseks Pärnu linna näidisstiiliks, uueks turismi piirkonnaks linnas. Ehitiste mitmekesisus ja nende sobitamine maastikule aitasid sellel kaua tühjalt seisnud maatükil hakata paistma täiesti uues valguses. Peamisteks küsimusteks, mida ma iseendale lahenduste otsimisel esitasin olid – Millal tekib inimese ja linna vahel külgetõmme?; Mis tekitab piirkonna taassünni? Vastust otsides jõudsin selleni, et kasulikum on mitte luua eraotstarbeks mõeldud piirkonda linnaruumis, vaid kaasata tavainimesi, suunata fookus ühiskondlikele ja avatud kasutamiseks mõeldud piirkondadele. Kui linnadel on head ühiskondlikud piirkonnad, siis ka ülejäänud linnaelu laabub edukalt, sest linna mõju indiviidi elule on kolossaalne. Arhitektuur mõjutab väga palju seda, kuidas inimesed elavad ja tunnevad end, näiteks, oli vägapalju kaebusi Frank Gehry arhitektuuri osas, sest inimestele ei meeldinud töötada nendes ehitistes, neil oli ebamugav. Mulle tundub, et skulptuur ei ole urbanistikas või arhitektuuris esmatähtis. Mina ei tahaks, et arhitekti amet oleks üks viimastest elukutsetest, mis arvestab inimeste tegelikke vajadusi. Ma tunnen, et ühiskond ja üldine arutluste suund ühiskonnas liigub rohkema avatuse poole, avatuma ühiskonna suunas. Ja seepärast peaksid arhitektuursed lahendused maksimaalselt aitama inimesi selle eesmärgi saavutamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Põhja-Tallinna keskusala planeerimisprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Põlluaas, Kristo; Kadarik, OttKäesolev diplomitöö käsitleb endas mahulist planeerimisprojekti Põhja-Tallinnas Kopli ja Reisijate tänavate vahelisel alal, Balti jaama vahetus läheduses, muutmaks piirkonda inimsõbralikuks ja avatuks külastajatele. Töö keskendub kalamajas ühe enim läbikäidavamale kvartalile, olles ühenduslüliks Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosade vahel. Inspireerivaks teema valiku juures oli idee rajada linnaosale keskusala ja kujundada olemasoleva turu struktuuri ja toimimist ümber. Diplomitöö idee on rajada Põhja-Tallinnasse linnaosa ühendav multifunktsionaalne äri- ja loome kvartal, mis ühendab uusi ja olemasolevaid elukvartaleid. Töös jääb tähelepanu keskmeks linnakodanik ja kohalik elanik. Planeeringuala kvartalit läbivad laiad jalakäiguteed ja seda läbi kvartali risti- kui ka pikisuunaliselt. Keskuseala ideed rõhutavad mitmete uute märgilise tähtsusega asutuste toomine kvartalisse, mis soodustavad alal suuremat läbikäidavust. Ajaloolistest turuhoonetest kasvavad välja uue kuvandiga turuplats ning kaubaduspinnad koos ümbritsevate äripindade ja loomealadega. Planeeringuala lõunapoolsesse külge jääb kortermajadega elamukvartal, mida toetavad vaba aja veetmise võimaluste ja sportimisvõimaluste olemasolu. Elupinnad loovad rahuliku sümbioosi keskusala energia ja õdusa Kalamaja keskkonna vahel, pakkudes elanikele privaatsust, kuid asudes ise mõne minuti kaugusel linnamelust. Kvartalite keskele on rajatud uus trammitee koos pargi ja haljastusalaga, mis pakub puhkeala koos teenuste ja poodidega. Ühtlasi on uus telg ühenduslüliks liikumistrajektooridele linnaosade vahel ning seob omavahel haljastuse ja käiguteed. Kvartal täiustab ja aitab kaasa sünergiale, mis Kalamaja ja Põhja-Tallinn täna pakuvad.Nimetus Piiratud juurdepääs Retk Neeme Külas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kroon, Mariin; Hayashi, Tomomi; Kaur TalpsepTänapäeva kiire elu tempo juures vajame kohti kus tulla tagasi käesolevasse ruumi, hetke ja iseendasse. Närvilises linnakeskkonnas tegeleme tihti mitte ainult tänaste vaid ka homsete probleemidega, nii ollakse mõtetes koguaeg kuskil kaugel. Tihti kogume probleeme ja stressi endasse ning ei anna endale võimalust selleks vabanemiseks. Reisimine, matkamine ja liikumine on selleks aga parim viis. Neeme küla võiks tallinlasele olla ideaalseks pühapäevaseks pelgupaigaks, kuhu sõita puhkama, matkama või lihtsalt avastama. Väikeses rannakülas jääb aeg justkui seisma, see paelub oma vaikuse ja kauni loodusega. Retk Neeme Külas raamib ümber ajaloolise kaluriküla looduskauni jalgsimatka raja, mis algab Keskuse hoonest, läbib Uitro sääre militaarobjekte ning poolsaare idakalda Kadakaranna vaatepunkti. Neeme Keskuse hoones on multifunktsionaalne saal, kus oleks sportimisvõimalused kooli ja lasteaia jaoks ning ka kohalikule elanikule. Ühtlasi saaks seal korraldada suuremaid üritusi, selleks on saalis hüdrauliliselt tõstetav lava. Hoone töötab ka kui matkaraja algus- ja infopunkt. Uitro sääre sõjaaegsetest militaarobjektidest kujunes raja loodus- ja militaarturismi park. Kasutades ära olemasolevate hoonete vundamente ja müüre kujunesid rajale saun, tualett ning kabel. Kadaranna vaatepunkt sai märgitud kui Neeme küla looduskaunis koht, kus on ka ujumisvõimalus. Matkarada läbivatest punktidest kujuneb asendi skemaatiline kolmnurk, mis iseloomustab projekti vahemaadest olenemata moodustunud tervikut. Tervikut, mis kätkeb endas looduse ja arhitektuuri ühte põimimist. Kolmnurkse matkaraja eesmärk on kutsuda inimesi pühapäevasele retkele, mille käigus unustada oma argimured, liikuda ning kogeda selle koha ainulaadsust.Nimetus Piiratud juurdepääs Suurpea Sanatoorium(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rumjantseva, Anna; Loo, PeeterKäesoleva arhitektuurse projekti raames projekteeriti Pärispea poolsaarele Suurpea sanatooriumi. Projekti eesmärgiks oli suurendada Pärispea poolsaare ja Lahemaa rahvuspargi tuntust, taastades mahajäetud hoone ja luues meeldiva puhkekoha igas vanuses inimestele. Autori ideeks oli projekteerida sanatooriumi kompleks, mis oma arhitektuurse kujundusega jätkaks ümbruskonna maastikku ning tõstaks esile vana unustatud hoone. Autor sai projekteerimiseks inspiratsiooni Rootsis asuvast Andrum Spa hoonest ja Kanadas asuvast spaa hoonest. Valitud spaahooned olid hea näide ajaloo ja maastiku kasutamisest. Projekti lõplik idee ei erinenud oluliselt algsest ideest, kuid projekteerimiskäigus projektilahendus oli mitu korda muudetud. Lõputöös keskenduti mineviku taastamisele ja selle ühendamisele tänapäevaga, andes inimestele põhjust mitte unustada vanu mahajäetud kohti, vaid anda neile uus elu. Hüljatud kohale elu andmiseks oli projekteeritud Suurpea sanatoorium. Projektilahenduse raames on taastatud vana hoone ning selle kõrvale on kavandatud uus hoone, mida ühendab ajalookoridor.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna ühistranspordi terminalide ühendamine Rail Baltic´uga(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Buddell, Ats; Tüür Ott Kadarik, MihkelDiplomitöös on välja pakutud ja planeeringuliselt eskiisi tasandil läbi lahendatud ühistranspordi terminale ühendav linnaruumiline „toru“, mille kavandamisel ja paigutamisel linnaruumi on arvestatud nii arengukavasid kui ka Eesti riigi üldist majanduslikku jõukust ja realistlikke võimalusi sellise mahuga projekti teostamisel. Rõhuasetus on kergliiklejatel ja ühistranspordil, kellede vaatevinklist on linnaruumi kujundatud. Kõige lihtsamad vahendid ruumi mitmekesistamisel ja turvalisemaks muutmisel on väikevormid ja erinevad katendid, mis annavad visuaalselt ja tunnetuslikult infot tänavaruumi ja selle funktsiooni kohta – luues nii erinevatele linnaruumis liiklejatele mugavustsooni ja andes vastupidist infot, kui viibitakse selleks ilmselt mitte ettenähtud kohas. Töö teemat on vaadeldud väga erinevas mõõtkavas, alustades linna üldplaneeringut käsitlevate skeemidega ühistranspordi võrgu ja liikluse kohta, lõpetades linnaehituslike lõigete ja väikevormidega tänavaruumis. Detailsemat infot tunnetusliku linnaruumi kohta pakuvad kolmteist linnaehituslikku lõiget, mis iseloomustavad käsitletava „toru“ iga eri identiteedi ja ilmega linnalist keskkonda, tuues linnaruumi mitmeksesisust, kuid olles seejuures lahendatud ühes võtmes, moodustamaks ühtset terviklikku „toru“ ühistranspordi terminalide vahel.Nimetus Piiratud juurdepääs Ülemiste Sõlm(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tikka, Helen; Süda, KaiDiplomitöö „Ülemiste Sõlm“ põhieesmärgiks oli luua Ülemistele multifunktsionaalne, kasutajasõbralik ja esinduslik ühistransporditerminal, mis koondab endasse Rail Balticu raudteejaama, Elron rongide peatuse ning Tallinna bussijaama, olles mugavalt ühendatud ka Tallinna linnaliinibusside ning trammiga. Tulemuseks oli orgaaniline lennukas puitkonstruktsioonist tekk üle raudtee ning Suur-Sõjamäe tänava. Oma vormi ja materjalikäsitluse poolest on see ümbritsevas keskkonnas silmapaistev ja üllatav ning lisab peamiselt kuubikujulisse arhitektuuripilti vaheldust ja tasakaalu. Terminalihoone on monumentaalne, esinduslik ning uudne maamärk linnapildis. Liimpuittalade kordus ja kõrged klaasfassaadid moodustavad emotsionaalse, suursusuguse, samas hubase terviku. Ülemiste Ühistransporditerminal jaguneb mõtteliselt kolmeks tsooniks – Põhjasõlm, Lõunasõlm ja Rongikaar, mis on nii arhitektuurselt kui asendiplaaniliselt selgelt eristuvad osad ning muudavad terminalisisese orienteerumise lihtsaks. Oma asendiplaanilise lahenduse poolest on kompleks väga funktsionaalne. Terminaliesised väljakud ning Peterburi teed ja Ülemiste City’t ühendav trammitunnel muudavad kogu Ülemiste linnajao kergliiklejale ja ühistranspordi kasutajale kordades atraktiivsemaks, kui see on praegu. Head ja organiseeritud ümberistumisvõimalused rongide, liinibusside ja linna ühistranspordi vahel on kasutajasõbralikud ning vähendavad kesklinna autokoormust. Ülemiste Sõlmest saab Tallinna linnale uus värav, esmamulje tekitaja. Julge, loodussõbralik ning kaasaegne arhitektuur muudab kogu teekonna – olgu see siis Euroopa, Eesti või Tallinna piires – meeldejäävaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Vähihingeravi keskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Sepp, Helis; Hirvesoo, Ivo-OttLõputöö teemaks on Vähihingeravi keskuse hoone eskiisprojekti kavandamine. Keskuse kavandamise vajalikkus on tingitud vähktõppe haigestunud patsientide suurest kasvust Eestis, mistõttu on tekkinud vajadus lisavoodikohtade, teraapiatubade ja inimlike ravitingimuste järele. Lisaks vajab muutmist ka patsiente mõjutav keskkond. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida vähki haigestunud patsientide praegust olukorda ja selle haigusega toimetulemise võimalusi. Töö eesmärgist lähtuvalt püüdis autor luua vähkkasvajat põdevatele patsientidele keskus, kus neil oleks võimalik leida emotsionaalset tuge ja kindlustunnet. Lõputöö ülesandeks on projekteerida Hiiu 39 asuva Tuberkuloosipolikliiniku asemel Vähihingeravi keskus. Vähihingeravi keskuse planeerimisel on lähtutud roheteraapiast tulenevatest põhimõtetest ning Vähiliidu esindaja poolt esitatud soovidest ja ettekujutustest. Keskus on jagatud kolme selgesti eristatavasse mahtu - teraapiaosa, majutusosa ning neid ühendav talveaia osa. Sel viisil on patsiendil kui ka külastajal võimalik leida endale sobiv viis ja koht haigusega toimetulekuks. Iga mahu kujundamisel lähtuti külastaja emotsionaalse tervise tugevdamist toetatavatest aspektidest, et elimineerida patsiendi vastumeelsus ravikeskuste vastu. Keskuse keskmeks punktiks, mille ümber kogu raviprotsessi läbi viiakse, on teraapia ja majutuse mahtu eraldav talveaed koos sealt loomuliku jätkuna toimiva siseaiaga. Taimed ning loodus toetavad patsienti ka siis, kui haigestunul puudub igasugune soov või jõud teiste teraapiate jaoks. Roheteraapia on tõhus ka neile inimestele, kellel ei ole tugevaid seoseid oma perekonna ja sugulastega või kes tunnevad end ühiskonnas isoleeritult. Teraapia mõjul tekib neil tugev seos maaga - istumise ajal saab taimedega rääkida ja neid kuulata. Lisaks sellele töötavad aias ka teised patsiendi meeled.