Lõputööd (RA)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/16

Sirvi

Sirvides Lõputööd (RA) Märksõna "Arhitektuur--Ajalugu ja kultuur--Linnaehituse ajalugu" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Mustamäe tee alguse linnaehituslik visioon
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Oksaar, Marika; Tammik, Toivo
    Hea tänava loomiseks ei ole kindlat valemit: isegi, kui kõike justkui õigesti (by the book) teha, ei pruugi tänav siiski tööle hakata. Vaja on ka veidi müstikat. Ehk peitub see müstika koha omapäras, koha vaimus. Kui seda tabada, siis tekib ka õige tunne. Mustamäe tee algust iseloomustavad dünaamilised arengud. Tegemist ei ole kohaga, mis oleks ühesugusena tekkinud, et sellisena jääda, vaid kohaga, mis pidevalt otsib enda teed. Just teda dünaamikat ja pidevat teelolekut püüdsin panna ka enda lahendusse: siksakiliselt kulgevad jalakäijate sillad, justkui ajarattana keerduv ümar hammastega hoonevorm, kolmnurkselt piki Paldiski mnt kõrgustesse suunduv nurgahoone. Soovisin lahendusse kaasata vihjed paiga erinevatele ajaloolistele kihistustele. Seepärast pakkusin välja, et piirkonnas võiks asuda tööstusmuuseum, mis võiks olla ka üks piirkonna tõmbekeskusi. Ka galeriidena kulgev talveaed kui jalakäijate alternatiivne käimistee on viide kunagistele heina-, põllu ja aiamaadele. Selleks, et hoonestus sobituks ühelt poolt Mustamäe tee massiivarhitektuuriga ning teisalt sisekvartalite eramuvaibaga, olen kasutanud rohkelt liigendatud mahte. Selliselt mõjuvad mahud samaaegselt nii suure (tervikuna) kui väiksena (osadena). Liigendatud mahte – terrassmajana - pakkusin ka paneelelamute ja eramute lepitusvahendina. Selline majatüüp võib leida kasutust ka mujal. Üle Mustamäe tee minevad jalakäijate sillad on kui traagelniit, mis tee eri külgedel oleva veidi eriilmelise linnakoe ühtseks tervikuks seovad. Muutsin tänava jalakäijale orienteerituks, seda nii haljastuse, tänavafrondi kui liikumisteede osas. Lisaks tänavatasapinnale on jalakäijatel võimalus liikuda tänava tasapinnast oluliselt kõrgemal asuvatest sisegaleriidest ja suletud sildadest (tunnelitest) koosnevat haljastatud marsruuti pidi. Loodud on mitmeid taskuparke ja –väljakuid, mis võimaldavad tänavamürast eemalduda ning teisalt ka läbi kvartali diagonaalis liikuda. Lahendus sisaldab ka mitmeid istumis-olemisalasid, nt POP-pargi amfiteatrilaadne istmestik, Talleksi esine lõuna- ja õhtupäikesele avatud trepistik. Eri tasapindade kasutamine on loonud rohkelt kohti, kus on hea peatuda ning inimesi ja elu vaadelda. Parkimishoonete mahte olen kasutanud kõrgema tasapinna avaliku ruumi loomiseks. Ringikujulise parkimismaja puhul on park parkimisala keskel ning amfiteatrilaadselt langev trepistik tagab kogu päeva jooksul päikselise koha olemasolu. Teiselt on ringikujuline käidav katusepind sobiv koht ka sportimiseks. Kolmnurkse hoone parkimisala peal asuv haljastusaukudega katusepark aga tagab kõrgemate hoonete vahel enam päikesevalgust võrreldes maapinnal asuvaga. Sarnased lahendused oleks kasutatavad ka mujul.