Lõputööd (MO, TD, RR)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/54

Sirvi

Näitamisel1 - 20 78-st

Piiratud juurdepääs
Adaptiivsed rõivad erivajadustega inimestele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Püüa, Liina-Mai; Peets, Teele
KOKKUVÕTE Lõputöö eesmärgiks on valmistada kollektsioon adaptiivseid rõivaid, mis tähendab rõivaid mille kinnisesüsteem on lihtsustatud, mõeldes inimestele, kes vajavad riietumisel abi. Kollektsioon koosnes kahest koplektist ehk kuuest rõivaesemest. Antud lõputöös on käsitletud kollektsioonist nelja õlale toetuvat mudelit. Kollektsiooni loomise eeltööks oli sihtrühma vajaduste välja uurimine. Selleks koostati küsitlus, mille abil selgitati välja peamised ”tavaliste” rõivaste probleemid ja mida liikumispuudega inimesed lihtsustatud rõivastest ootaksid. Peamiselt sooviti rõivaid, millel oleks suur pesu- ja hõõrdekindlus ning rõivakangas oleks elastne ning tugev. Lisaks olid küsitluses välja pakutud lõputöö koostaja poolt disainitud erinevate tehnoloogiliste lahendustega mudelid, mida paluti vastajatel hinnata. Küsitluses populaarseks osutunud mudelite vahel tehti lõplik valik koos ettevõtte Virtually OÜ omaniku Ülle Liesvirtaga, kes konsulteeris lõputöö koostajat kollektsiooni loomise juures. Mudelite kasutamisõigus kuulub ettevõttele Virtually OÜ, kes tulevikus võib kasutada lõputöös käsitletud mudeleid oma toodanguna. Küsitlusele vastas 65% naisi ja 30% mehi ning 5% ei soovinud oma sugu tuvastada. Vastajaskonnast üle 50 % oli ratastoolikasutajad, kes suuremal või väiksemal määral vajasid abi igapäevasteks toiminguteks. Sellest tulenevalt otsustas lõputöö koostaja luua mudelite konstrueerimiseks unisex mõõdutabeli, tingituna toodete sirgest ja vabast siluetist, mis eeldavad suurt rinnaümbermõõdu lisa. Mõõdutabeli koostamisl valiti kasutatavateks kasvudeks 168 ja 172 ning kehatüübiks C-täidlus Finatexi ja Passeli mõõdutabelite põhjal [10] ja [11]. Kehatüübiks on valitud klassikaline C-täidulus, kuna ei ole soovitud mudelite puhul piirduda liiga spetsiifilise liikumispuudega ja võimaldada kollektsiooni suuremale kasutajaskonnale. Põhilõiked on konstrueeritud kahe konstrueerimissüsteemi põhjal. Mudelid Pellervo ja Loki on kõige sirgema silueti ja suurema rinnaümbermõõdu lisaga ning selle tõttu on nende mudelite põhilõike konstrueerimissüsteemiks valitud Müller & Sohni meeste päevasärgi põhiõige. Mudelid Peeta ja Roni, mille rinnaümbermõõdu lisa on kahest eelnevast mudelist väiksem, on konstrueeritudSkandinaavia konstrueerimissüsteemi põhjal. Põhilõigetest on modelleeritud moekohased lõiked vastavalt sihtrühma kehaasendist ja mudelite spetsiifikast. Kõikidele mudelitele on koostatud lekaalid ja paljundusskeemid. Lisaks on normeeritud õmbluskulusid, kuhu alla kuuluvad kanga- ja niidikulu arvestus, lisaks kõikide põhi-ja abimaterjalide maksumus. Viimasena on toodete puhul toodud toodete valmistamise tehnoloogiline järjestus, mille juurde kuuluvad seletavad joonised toote sõlmede tehnoloogilisest töötlusest. Mudelite baaslõiget on kontrollitud ja igale mudelile valmis vähemalt kaks prototüüpi. Lõputöö põhjal valmis kõikidest toodetest esikmudel, mille abil kontrolliti toodete istuvust ja välja töötatud tehnoloogilisi lahendusi. Mudel Pellervo on sirgelõikelõikeline sportjakk, esi- ja seljaosa on ühendatud passega ning kaelakaarde on õmmeldud kapuuts. Kapuutsi lõikeserv on töödeldud lõikekohase kandiga, mille sees on reguleeritav kummikanal. Toote alläär on figuurne, olles esiosas lühem ja sujuva üleminekuga küljejoonel ning pikem tagaosas. Mudelil on diagonaalsete läbilõigete vahele töödeldud peitlukuga avatavad taskud. Lisaks on ka rinnatasku toote paremal pool avatav peitlukuga. Mudeli taskukotid on võrkmaterjalist, mis ka ventileerivad kandjat juhul kui taskud on avatud. Mudeli spetsiifiline tehnoloogia seisneb magnetnööpidega esikinnises ja pikkade peitlukkudega avatavates lõhikutes varruka tagaosas. Mudeli varrukad hoiavad kergelt kõverdatud asendit varruka küünarnukijoonel. Lisaks on kõikidel peitlukkudel nööriga kinnitatud lukupeadele tõmmikud, et oleks ka piiratud käte liikuvuse puhul kinniseid kergem sulgeda. Need elemendid hõlbustavad riietumist. Mudel Loki on sirgelõikeline vest, mis koosneb esi- ja seljaosast ning peale õmmeldud taskutest. Toode on seljaosas pikem ja esiosas tüüpfiguuri esipikkusega sama pikk. Tootel on esikeskjoonel magnetikinnis ja õlajoont on nihutatud esiosa poole, millel on takjapaelaga kinnis. Nihutatud õlajoonel olevaid kinniseid avades saab toote hõlpsamalt ”voltida” ümber kandja, kui käed on väga fikseeritud asendis ja neid ei ole võimalik tõsta. Mudeli Peeta on sirgelõikeline anoraktüüpi sportjakk. Koosneb esi-, külje ja seljadetailidest ning raglaanvarrukadetailidest. Esiosas horisontaalse läbilõike vahele töödeldud peitlukuga tasku, mis töötab ka kui ventilatsioonilõhik. Mudelil on küünarnukijoonel kõverdatud asendit hoidvad raglaanvarrukad. Tootel on raglaanjoonte vahele töödeldud peitlukud, mis ulatuvad krae tipust kuni küljedetaili tagumise tipuni. Varrukasuus ja esiosa paremas läbilõikes on samuti peitlukkudega lõhikud. Lõhikute eesmärgiks on anda tootele rohkem avarust riietumisel. Mudelil Roni sirgelõikeline unisex T-särk koosneb esi- ja selja ning varrukadetailidest. Tootel on mõlemal pool esiosas kinnis, mis avaneb kaelakaarest varrukasuuni. Kinnis on suletav takjapaelaga. Sellise kinniselahendust saab kasutada, kui kandjal on kätes vähene liikuvus. Tootel saab hõlpsasti varrukad ümber käe ”voltida”. Tuginedes küsitluse andmetele saab kollektsiooni laiendada, sest arendamist vajavaid tehnoloogilisi lahendusi on veel hulgaliselt. Mudeli Pellervo materjalidele kuluv summa on 21,9 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 38 minutit. Mudel Loki materjalidele kuluv summa on 13 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 26,4 minutit.Mudel Peeta materjalidele kuluv summa on 22,45 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 38 minutit. Mudel Roni materjalidele kuluv summa on 3,81 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 15 minutit. Täiendavaks ettepanekuks oleks unisex mõõdutabelit arendada edasi väiksemaltele ja vähem standartsetele kasvudele. See nõuab suuremat sihtrühma uurimust, mis vaataks lähemal sihtrühma spetsiifilisemaid mõõte. Mudelite Peeta ja Roni kinniselahendusi tuleks edasi arendada, sest kummalegi mudelile ei leitud ideaalset kinnist. Mudel Peeta vajaks paremat ja lihtsamini liikuvat lukku raglaanjoonele ning mudel Roni vajaks takjakinnist, mis oleks pehmem (hammastiku pool oleks ühest valatud detailist). Nii see ei ärritaks nahka ja ei rikuks materjali. Need probleemid on tingitud kanga ja furnituuri kaupmeeste sportimendi piiratusest. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö on täitnud oma eesmärgi. Töö käigus valmisid 4 lihtsustatud rõivaeset, mille eesmärgiks on lihtsustada igapäevast riietumist liikumispuudega inimestel.
Piiratud juurdepääs
Bambustrikotaažist rasedate rõivaste arendamine ettevõttes GreenEst OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Mändmaa, Maarja; Kuusk, Margit
Töö põhieesmärgiks oli välja töötada GreenEsti stiiliga sobiv rasedatele mõeldud kollektsioon, mille raames valmisid esimesed pükste, pluusi, kleidi, tuunika ja seeliku näidised. Töö põhisosas analüüsiti rasedate keha ning sellest lähtuvalt pandi paika muudatused, mida rasedate lõiked vajaksid. Analüüsiti samuti turu olukorda, et teada saada, kui suur on konkurents ning milliseid materjale konkurendid turul pakuvad. Töö konstruktsioonilises ja tehnoloogilises osas kirjeldati üksikasjalikult põhilõigete ja moekohaste lõigete valmimist ja kontrollimist, paljundamist suurustesse ning toodete jaoks valitud tehnoloogiat. Esimesi näidismudeleid sobivale modellile selga proovides selgus siiski, et mõned mudelid peaksid läbima veel tootearenduse ja lõikelise lahenduse parendamise protsessi. Järgnevalt on toodud välja ettepanekud ja järeldused valminud toodetest. Hõlmikpluus mudeli numbriga 0083 plussiks on see, et tänu hõlmiku osale on pluus kõhuosas kahekordne, mis ei lase raseduse ajal punnitaval nabal nii hästi välja kumada kui ühekordse kanga puhul. Modellile meeldis ka see, et toode on lihtsasti avatav ning et seda saab kasutada ka rinnaga toitmise ajal. Miinuseks on, et hõlmiku joon on liiga avar, mis põhjustab kandjale ebamugavust. Tootearenduse ettepanekuks oleks hõlmiku joont lõikel rinna osas täita. Veel võiks mõelda pluusi allääre osale, mis hakkab suure kõhuga rasedatel kehast väga kaugele hoidma. Üheks võimaluseks on lõikele tekitada nö sissevõtted küljejoone vahele kõhu alla, mis tõmbaks allääre kõhule ligemale, kuid teiseks variandiks võib olla allääre töötlemine kummiga või silikoonpaelaga. Pükste plussiks(mudel 0084) on see, et need on paraja avaruslisaga, mis ei muuda rasedat liiga ümmarguseks, kuid lubab ennast pükstes ikkagi vabalt tunda. Ka kõhu jaoks mõeldud kõrgendatud värvel sobis modellile ning hoidis pükse üleval ning ei lasknud alla vajuda. Seeliku puhul(mudel 0085) tasub tootearenduse juures mõelda värvli ja seeliku ülemise osa vahelistele kroogetele. Modelli seljas, kelle kõht ei olnud veel nii suur õigustasid krooked ennast 85 igati. Raseda seljas, kellel on sünnituseni viimased nädalad ning kelle kõht on juba väga suur, hakkasid krooked suure kõhu all tühimiku osas halvasti hoidma. Kleidi plussiks on voldid ja krooked kleidi alumises osas, mis jätavad ruumi kõhu kasvamiseks ning mis ilma kõhuta olekus jätavad mulje sõlmest kleidi üla-ja alaosa vahel. Lisaks on kleit eesäärest pikem nii, et kõht ei tõmba kleidi esiserva üles ning toote pikkus on figuuri seljas ühtlane. Rasedate kogemustele tuginedes viidi kleidi läbilõikejoon madalamale, sest tihtipeale rasedate rinnad suurenevad ja vajuvad allapoole, kuid antud modelli seljas see muudatus ei õigustanud ennast. Kleidi rinna all asuvad krooked, mis olid mõeldud rinnamahu andmiseks, võiks kanda esikeskjoonele krookeks, sest antud juhul tekib esiosal krookeid liiga palju ning idee sõlmest ei ole enam nii arusaadav. Tuunika plussiks on alumises osas olevad voldid, mis annavad ruumi kõhu kasvamiseks ning rinnaosa alumine osa võimaldab samuti pärast rasedust emal imikut rinnaga toita. Tuunika puhul nagu ka kleidi puhul võiks kaaluda jällegi rinnajoone kõrgemale tõstmist. Üheks tähelepanekuks, mis näidiseid üle mõõtes selgus, mida ka edaspidi arvestada, oli see, et kangas oli päris mitme toote puhul pikkusesse mitu sentimeetrit välja veninud. Vastavates kohtades tuleks lõike pikkust reguleerida. Töö eesmärgiks ei olnud välja töötada esimese korraga ideaalselt istuvaid tooteid, vaid kontrollida näidismudelite peal teooria õigsust, mis mõnel juhul osutus tõeseks (kleidi allääre pikendamine), kuid mõnel juhul vääraks (läbilõikejoone allapoole toomine rinnamahu suurenemise ning rindade alla vajumise tõttu). Tehtud tööd võib lugeda õnnestunuks, sest ettevõttel on nüüd olemas baaslõiked ja istuvuse kontrollimiseks ka näidised, mille põhjal tooteid edasi arendada ning sügisest tootmisse anda. Nagu ka turu analüüsist selgus, ei ole praegu Eestis ühtegi ettevõtet, kes pakuks rasedatele orgaanilistest kangastest rõivaid, mis tähendab seda, et tegemist on veel avastamata nišiga. Selline olukord võimaldab GreenEstil rahulikult selles suunas edasi liikuda ning uusi mudeleid rasedatele järjest rohkem välja töötada, lähtudes ettevõtte juhataja isiklikust kogemusest, seoses raseduse ja rasedate rõivaste kandmisega.
Piiratud juurdepääs
Digitaalse printimise tehnoloogia kasutamine T-särkide disainkollektsiooni loomise eesmärgil
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Gumennik, Natalja; Ada, Traumann
Lõputöö eesmärk oli tuua turule T-särkide kollektsioon, mis eristub pereväärtusi ühendava disainpildiga kasutades kaasaegset DTG trükkimise tehnoloogiat. Põhiline ülesanne oli planeerida autori ettevõttele T-särgi disainide kollektsiooni. Turule tulek ja lõplik kollektsiooni koostamine toimuvad hiljem, selleks kasutades uurimistöö protsessis saadud teoreetiliseid teadmisi, samuti arvestades trüki värvipüsivuse katse tulemusi ja hinnakalkulatsiooni numbreid. Antud lõputöö on selleks põhjalik ja vajalik eeltöö. Esimeses teoreetilises osas selgitati turuanalüüsi mõisteid nagu turu-uuring, sihtgrupp, konkurendid ja nišš. Uuriti kes on autori ettevõtte jaoks konkurendid turul, koostati potentsiaalse kliendi profiil ja selgitati kuidas nendeni jõuda ning mis hinnaga tooteid pakkuda. Nišiturg on hetkel vaba. Põhiline sihtgrupp on Eestis elavad pered lastega. Peamine turustuskanal on e-pood ja sotsiaalmeedias grupid. Teises teoreetilises osas käsitleti disaini väljatöötamise mõisteid, väljatöötati brändi disaini elemendid nagu logo, kirjatüüp ja värvid. Otsiti parimaid inspiratsiooniallikaid. Analüüsiti toote disaini, materjale ja stiili, tuginedes raamatutest kogutud teoreetilistele materjalidele. Koostati globaalsete-, makro- ja moedisaini trendide ülevaade, kasutades usaldusväärseid allikaid trendide prognoosimise valdkonnas. Käsitleti hinnakujundamise põhireegleid ja kirjeldati hinnaklasse. Toote hinnaklassiks on valitud keskmine. Vastavalt trendidele ja prognoosidele, tarbijad ootavad tootjate poolt rohkem käsitööd ja mugavaid riideid. Kolmandas uurimistöö osas kirjeldati trükkimismeetodite protsesse. Toodi välja siiditrüki, kuumpresstrüki ja DTG trüki võimalused ja iseärasused. Koostati printimismeetodite võrdlustabel ja tehti järeldusi ning selgitati, miks autori äritegevuseks sobib kõige rohkem DTG trükkimismeetod. Siiditrüki tehnoloogia on usaldusväärne ja odav, võrreldes DTG trükitehnoloogiaga, kuid sobib ainult suurtele kogustele ja sobib väikse värvide arvuga piltide printimiseks. DTG printeri trükk on käega katsudes pehme ja sobib väikelastele ning allergikutele. Empiirilises osas valmistati tootenäidised ning katsetati trüki värvipüsivust laboris. Viidi läbi kaks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standartidele vastavat testi: värvipüsivus pesus ja värvipüsivus hõõrdumisele. Analüüsiti tulemusi ja jõuti järeldustele, et hõõrdumistesti tulemused on rahuldavad ja pesutesti tulemused on head. Pesus trükk üldjuhul ei pleeki, hinne 5 ja ainult polüestrist kangale must tint andis värvi, hinne 4/5. Kangatrükk ise kaotas värvi, hinne oli 4. Kuivhõõrdumisel trüki värvimuutust praktiliselt ei esinenud ja hinne oli 4/5. Testkanga värvumise hinded olid 3/4 koe- ja 4 lõimesuunas. Märghõõrdumisel tulemused on halvemad, testitav kangas on muutnud värvi ja hinded olid 3 nii koe- kui ka lõime suunas. Värvumise hinded olid 2/3 koe- ja 1/2 lõime suunas hõõrdumisel. Viimases lõputöö osas kalkuleeriti kollektsiooni hinda printeri ostmise ja sisseostetava trükiteenusega. Jõuti järeldusele, et on mõistlik soetada endale printer, kuid vajaliku summa puudumisel võib esimestel tegutsemisaastatel trükiteenust sisse osta. Ostetud printer tasub end ära 1 – 1,5 aasta pärast. DTG printeri tasuvus on võimalik saavutada 211 laste ja 421 täiskasvanu T-särgi müügiga. Töö käigus kogutud ja töödeldud teoreetiline materjal, läbi viidud ja analüüsitud tootenäidiste katsetamised ning koostatud hinnakalkulatsioon olid vajalikud ja kasulikud uurimistöö põhieesmärgi saavutamiseks.
Piiratud juurdepääs
Digitaalselt trükitud kangaste kataloogi loomine ettevõttele Lipuvabrik OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Laan, Liina; Traumann, Ada; Merje Beilmann
Digitaalselt trükitud kanganäidiste kataloogi loomine ettevõttele Lipuvabrik OÜ, mis tutvustab 18 rõiva-, kodu- ja sisustustekstiilide trükkimiseks ja tootmiseks sobilikku tekstiilmaterjali.
Piiratud juurdepääs
Ergonoomilise istumistumba kasutusuuring
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Arjus, Kaili; Vaab, Evelin
Lõputöö teoreetilises osas kirjeldati toote elutsüklite kontseptsiooni ning selle seost käesolevas lõputöös käsitletud ergonoomilise istumistumbaga. Lähtudes toote elutsükli teooriast võis väita, et ergonoomiline istumistumba oli juurutusfaasis ning tootearenduse eesmärk oli vähendada juurutusfaasile iseloomulikku teadmiste puudust ning parandada toote funktsionaalsust. Lõputöös käsitleti toote väärtust tarbija jaoks ning positiivse kasutuskogemuse tähtsust. Põhjalikult kirjeldati väärtuse erinevaid vorme ning neid mõjutavaid tegureid. Lõputöös käsitleti ka seda, kes on üldse kasutaja, kuidas kujuneb positiivne kasutuskogemus ning mis seda mõjutab. Lõputöö autor selgitas töö teoreetilises osas kasutusuuringu olemust ning planeerimist. Töös kirjeldati kasutusuuringu eesmärkide seadmist ja selle tähtsust kasutusuuringu läbiviimise õnnestumiseks. Uuringustrateegia koostamisel käsitleti töös uurimistingimusi- ja keskkonda, määratleti ergonoomilise istumistumba sihtrühm ning koostati uuringuplaan. Tuginedes teoreetilistele allikatele koostati küsimustik internetikeskkonnas www.connect.ee/uuring/413014026/. Küsimustik koosnes kolmeteistkümnest küsimusest. Uuringu läbiviimise keskel lisati uuringu teostaja poolt lisaküsimus uuringus osalejate pikkuse kohta, mille põhjendus lisati töö teoreetilisele osale. Uuringu läbiviimiseks valmistati 16 prototüüpi. Seejärel koostati internetipõhine üleskutse uuringus osalemiseks. Uuringu toimumise aeg oli 11.03- 07.04.2019. Iga uuringus osaleja sai istumistumbat kasutada ühe nädala jooksul, mille järgselt tuli täita küsimustik. Tulenevalt uuringuplaanist oli uuringu eesmärgiks välja selgitada, kas istumistumba prototüüp on kasutajatele väärtuslik ning piisavalt funktsionaalne, et tagada kasutusmugavus ning positiivne kasutuskogemus. Küsimustikule vastas 28 kasutusuuringus osalejat. Küsimustiku tulemuste analüüsist selgus, et uuringus osalejate kasutuskogemust võis üldiselt hinnata heaks ning 25 osalejat 28-st oli valmis istumistumbat ka oma tuttavatele soovitama. Peamised istumistumba omadused, mida uuringus osalejad oluliseks pidasid, olid kasutusmugavus, vormihoidvus, kergus ja kasutaja anatoomilistele mõõtudele vastav suurus. Põhiliste probleemidena toodi vastustes välja istumistumba valet kõrgust ning kõvadust. Uuringus osalejad tõstatasid ka istumistumba hooldamise ja puhastamise küsimuse. Hind, mida kasutusuuringus osalejad olid nõus istumistumba eest maksma, jäi kõige sagedamini vahemikku 30-50 €. Lähtuvalt küsimustiku vastuste analüüsist tegi käesoleva lõputöö autor järeldused ja ettepanekud ergonoomilise istumistumba prototüübi parendamiseks. Kõige olulisemad ettepanekud olid järgnevad: 1) vajalik on toota vähemalt kahes, võimalusel ka kolmes, erinevas kõrguses istumistumbasid 2) kasutajal peab olema võimalus täitematerjali ise eemaldada või vajadusel juurde panna 3) võimalusel tuleks istumistumbasid toota erinevatest materjalidest (masinpestavad/ desinfitseeritavad) 4) edaspidi tuleks läbi viia täiendavad uuringud, mille alusel uurida selgunud probleemide võimalikke lahendusi ning kinnitada läbiviidavate parendusmuudatuste tõhusust. Lõputöö autori hinnangul selgusid uuringutulemustest ergonoomilise istumistumba kõige olulisemad probleemsed aspektid ning tulemuste analüüsi põhjal tehtud ettepanekud võimaldavad ettevõttel muuta istumistumba omadusi selliselt, et toode oleks tarbijale võimalikult väärtuslik ning pakuks positiivse kasutuskogemuse.
Piiratud juurdepääs
Esinemiskostüümide valmimisprotsessi analüüs akrobaatikaringi "Zagadka" näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Villers, Kristina; Tuulik, Diana; Tuulik Kikas
Lõputöö "Esinemiskostüümide valmimisprotsessi analüüs akrobaatikaringi 'Zagadka' näitel" eesmärgiks oli analüüsida ja parendada kostüümide valmimise protsessi. Töös püstitatud eesmärkide saavutamiseks teostas autor juhtumiuuringu, mille käigus uuriti esinemiskostüümide valmimise protsessi kui tervikut. Juhtumiuuringu raames teostas töö autor akrobaatikaringis vaatluse, mille käigus kogus andmeid esinemiskostüümide valmimise protsessi kohta. Saadud andmete põhjal koostas autor voodiagrammi ja selgitas välja esinemiskostüümide valmimisprotsessi etapid. Järgmiseks viis töö autor läbi õpetajatega intervjuu, mille eesmärgiks oli välja selgitada esinemiskostüümide vamimisprotsessi kitsaskohad. Täiendavate andmete saamiseks intervjueeris töö autor ka õmblejat. Juhtumiuuringu raames viis töö autor läbi ka küsitluse lastevanemate seas, mille eesmärgiks oli välja selgitada lastevanemate nõudmised ja üldine rahulolu esinemiskostüümidega. Akrobaatikaringi „Zagadka“ kõige sobilikuma esinemiskostüümi tegumoe välja selgitamiseks analüüsis töö autor viimase viiel aastal õmmeldud kostüümide juurdelõikus akte, mille käigus selgitati välja akrobaatikaringile sobilikum kostüümi tegumood, sobilikumad materjalid ning vajaminevad seadmed nende õmblemiseks. Uuringute käigus selgus, et esinemiskostüümide valmimisprotsessis olevate osapoolte vahel puudub piisav koostöö, mille tulemusel ei vasta valmis õmmeldud kostüümid esialgsele kavandile. Seni õmmeldud kostüümidega ollakse üldiselt rahul, kostüümidega rahulolunäitaja lastevanemate seas on 3,6 skaalal 1-5 ühest viieni. Lastevanemate küsitlusest selgusid kostüümide olulisemad omadused, kostüümide juures on kõige olulisemaks teguriks mugavus ja vastupidavus, mille ühendusõmblused ei hargne ega katke esinemise aeg. Esinemiskostüümide mugavuse tagavad vastavalt etteastele valitud kostüümi tegumood, materjalid, lõiked, mis sobivad tantsustiiliga ning võimaldavad tantsijal neid sooritada ilma ebamugavust tundmata, ei hõõru ega pigista. Kostüümid peaksid olema moodsad ja laval efektsed välja nägema. Kõige vähem olulisemaks hinnati kostüümi hinda. Kõige sobilikumaks esinemiskostüümiks on liibuva tegumoega rõivad, kas trikoo, liibuv kombinesoon ning retuusid särgi või pluusiga. Analüüsi käigus selgus ka, et sageli ei vasta kostüümide materjalid tantsuseadele, kuna kangad kostüümide jaoks ostetakse õpetaja poolt ilma õmblejaga konsulteerimata. Intervjuust õmblejaga selgus, et kostüümide tellimuse etteteatamise aeg on liiga lühike, mõnikord vaid nädal aega enne plaanitavat esinemist.
Piiratud juurdepääs
G4S töörõivaste parendus
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tikk, Caro-Liine; Katsevič, Made; Kuusk, Margit
Käesoleva lõputöö tulemusena on ettevõttes A La Carte Uniforms OÜ praktikantidena töötades lõpule viidud G4S töörõivaste parendusprojekt. Töö käigus on parendatud nelja tööriiet, milleks on sularahavest, konvoijakk, konvoipüksid ja tehnikute tunked. Sularahavesti ja konvoijaki juures ilmnenud probleemid on sarnased, seega on nende toodete konstruktsioonides läbi viidud parendused ühesugused, väljaarvatud vesti lühendatud ja süvendatud käeaugukaar. Mõlema toote üldpikkus on muudetud ühesuguseks. Nii jaki kui ka vesti olulisemad valupunktid on liiga pikk õlajoon ja väike kaelakaar. Seetõttu näevad hetkel kasutuses olevad rõivad meeste seljas välja liiga suured ja kohmakad ning kinninööbitud krae jätab poova mulje. Konvoijaki küljejoon on tehtud sirgeks nii nagu see on vestil, et tagada kena istuvus. Kuna sularahavesti ja konvoijaki kehaosad on tehtud võimalikult ühesugusteks, siis on konstrueeritud uus krae, mis sobib nii vestile kui ka jakile. Erinevalt endisest konstruktsioonist, on aluskrae väiksem kui pealiskrae, mis aitab kaasa paremale istuvusele. Uus konstruktsioon on tehtud ka konvoijaki varrukatele. Kõigist neljast tootest kõige vähem parendustööd nõuavad konvoipüksid, millele on tehtud kolm muudatust. Pükste värvli kummikanal on muudetud pikemaks, et see ulatuks esiosa vöötripist kuni küljetripini. See muudatus aitab kaasa tingimusele, et toode peaks sobima selga ka suurema vööümbermõõduga figuurile. Põlvetugevduste asukoht on viidud kõrgemale, sest liikudes, istudes ja kükitades peab tugevdus asuma kandja põlvenukkide peal. Toote üldpikkust on lühendatud. Kõige enam parendustööd nõuavad tehnikute tunked, milles on läbi viidud kolmteist muudatust. Kõige olulisem valupunkt tunkede juures on nende liiga väike liikumisvabadus kandjale. Toote pihaosa on liiga pikk, istmikukaar on liiga madalal ning puusa- ja reiepiirkonnas on toode liibuv. Seega vajuvad tehnikute tunked puusapiirkonnas kandja seljas liiga madalale ning istuda või kükitada ei ole võimalik. Parendatud toote konstruktsiooni tulemusena on uued tunked piisavalt avarad, rõiva pihaosa on lühem ning istmikukaar on nihutatud kõrgemale. Uuendatud tootel on õlaõmbluses volt, mis annab võimaluse toote pikkust muuta vastavalt erinevate kandjate kasvudele. Olulise muudatusena võib välja tuua kummipaela lühendamise vöökummikanalis, et toode hoiaks kandjal vastu selga ning tagaks hea liikumismugavuse. Praegu kasutuses oleva toote vöökummikanal ei täida hetkel mingit eesmärki. Lisaks on selgunud, et vöökummikanal on vajalik vaid toote seljaosas, seega on uuendatud toote esiosa vööjoon ilma kummikanalita. Hea ülevaate lõigete erinevusest saab töös kajastatud muudatuste loeteludest ja konstruktsioonijoonistelt, kus on võrreldud endiseid lõikeid uutega. Parendustöö tulemusena on sularahavesti, konvoijaki, konvoipükste ja tehnikute tunkede õmblussõlmedest välja valitud kõige olulisemad ja keerulisemad ning nendest ka läbilõikejoonised tehtud. Kõikide toodete õmblustehnoloogia on jäetud samasuguseks nagu endistel toodetel, sest selline oli ettevõttepoolne tingimus projekti läbiviimiseks. Lõputöö tulemusena on programmis Modaris valminud kõikide toodete lekaalid ning koostatud ka paljundusskeem. Vastavalt ettevõtte soovile on toodete suurused viidud täheskaalasse. Kuna soovikohaselt on vaja suurusteskaalat vähendada, siis on uued tooted skaalas S kuni XXL. Suuruste paikapanemisel on kasutatud Passeli meeste figuurimõõtude tabelit, milles kajastatavad suurusnumbrid 44 kuni 62 on pandud vastavusse uue skaalaga S kuni XXL. Lekaalide tehnilisel paljundamisel on aluseks võetud kehatüüp C-normaalne ning pikkusrühm 176±3. Toodetele paljundusskeemi koostades on võimalikult palju arvestatud ettevõtte poolt seatud tingimusi, et rõivaste üldilme, taskute suurused ja asukohad ei tohi muutuda. Küll aga on tehtud vajalikud erandid taskute suurustes kõige väiksema ja kõige suurema tootesuuruse puhul. Sellega on tagatud toote hea välisilme ning valmisõmblemise mugavus. Paljundusskeem on valminud toetudes paljunduse analüüsi tabelile. Iga toote suurustesse paljundust on lõputöös näidatud paljundusjoonistel, millel on märgitud punktide liikumised nii x- kui ka y-telje suunas. Parendustöö tulemusena saab välja tuua mitmeid ettepanekuid edasisteks parendusteks, mida võiks tulevikus läbi viia G4S töörõivaste puhul. Näiteks sularahavesti ja kovoijaki taskute klappide kinnitused võiksid olla takjapaelaga mitte nööpidega. See tagaks töörõiva kandjale kiirema ja mugavama ligipääsu taskutesse. Nii vesti kui ka jaki esikinnise nööpaugud võiksid olla vertikaalse või diagonaalse, mitte horisontaalse suunaga, et oleks toodet mugavam eest kinni panna. Konvoipükste taskute ning tehnikute tunkede reie- ja tagatasku klapid võiks kõigepealt kinnitada õmblusega ning siis pealt kapinguga, mitte lihtsalt õmblusvaru tagasi keerata ning kinnitada pealt kahe paralleelse kapinguga. Konvoipükste värvel võiks olla murdejoonega. Nii konvoipükste kui ka tehnikute tunkede alläärte palistused võiks olla laiemad, et vajadusel saaks ka säärepikkust muuta. Vajalikuks võib see osutuda näiteks väga pikka kasvu meesterahva puhul. Käesoleva lõputöö tulemusena valminud sularahavesti, konvoijaki, konvoipükste ja tehnikute tunkede näidistooted on endistest parema istuvuse ja kandmismugavusega, küll aga on edasiseks arendustööks piisavalt väljavaateid.
Piiratud juurdepääs
Hankeprotsessi väljatöötamine nutika elustiilikoti näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kivilo, Erle; Traumann, Ada
Käesoleva lõputöö teemaks on hankeprotsessi väljatöötamine nutika elustiilikoti näitel. Töö eesmärk sai täidetud ning püstitatud uurimusküsimustele leiti vastused. Töö teoreetilises osas anti ülevaade hankeprotsesside nendest etappidest, mida reaalselt antud töö käigus läbiti – tarnijate ja tootjate eelvalikust, hinnapäringute koostamisest, hanketingimustest ja tähtaegadest, prototüübi analüüsist ja materjalide valikust ning toote omahinna kujundamisel tekkinud kuludest. Eesmärgi saavutamiseks kasutati teooriat praktikas, mida kirjeldati töö empiirilises osas. Kõigepealt tutvuti ettevõtte Noexcuse Lifestyle OÜ tegevuse, tulevikuplaanide ning arendatava nutika elustiilikoti idee sünni ja arenguga. Seejärel selgitati välja nutika elustiilikoti uue prototüübi muudatused ja materjalide valik, et nendest johtuvalt välja otsida arendajate poolt seatud tingimustele vastavad tarnijad ja tootjad. Hinnapakkumiste alusel teostati hinnavõrdlused, kujundati nutika elustiilikoti omahind ning pakuti välja võimalik müügihind. Töö käigus teostati valik arendajate nõudmistele vastavate tarnijate seast, kellelt hankida põhi-, voodrimaterjalid ja furnituur ning kellelt tellida tootmine. Tootja valikul sai positiivne hinnang antud kõrgemast hinnast hoolimata professionaalsemale pakkujale. Välja sai arvestati toote omahinnad erinevate materjalide kasutamisel. Töö tulemusel selgus, et omahinda on võimalik alandada tarnijate valikut rahvusvaheliselt laiendades, furnituuri valikut korrigeerides ning tootmismahust sõltuvalt materjalide ja tootmise sisseostu teostades. Analüüsist lähtuvalt anti soovitus, et enne tootma asumist tuleks täpsemalt kindlaks teha sihtrühm ja sihtturg või turud ning turu-uuringu käigus või turu jälgimise abil sihtrühma nõudlus.
Piiratud juurdepääs
Hinnang CLO 3D rõivadisaini tarkvarale
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Jäger, Marie-Helene; Psikuta, Agnes; Diana Tuulik
Käesoleva lõputöö “Hinnang CLO 3D rõivadisaini tarkvarale” eesmärgiks oli hinnata CLO 3D rõivasdisaini tarkvara võimekust visualiseerida simulatsiooni käigus rõivaste drapeeruvust ning seda erinevate keerukustega tasemetel staatilises olekus. Lõputöö on tehtud Empa ettevõttes Šveitsis ja St. Galleni linnas. Tegemist on riiklikute laboratooriumitega materjalide teaduse ja tehnoloogia uurimiseks. Täpsemalt biomimeetiliste membraanide laboratooriumis ning kehamonitooringu grupis. Tänapäeva kiire tootearenduse ning toomisprotsessi fookuspunktiks on 3D simulatsiooni tarkvarad. Antud programmid eemaldavad tootearenduse ja tootmisprotsessi vahel vajaduse valmistada toodetest makette ning samuti ei pea tootel olema mitmeid proovimisi. 3D simulatsiooni programmid on kasuks ka rõivaste uurimise teadusvaldkonnas, kus leitakse rõivaste ja keha vahel olevaid õhukihte ning otsest kokkupuudet, et hinnata soojusliikuvust kanga ja keha vahel. Antud parameetrite kindlaksmääramisel saab ka kaitse- ja funktsionaalrõivaste disainiprotsessi põhjalikumalt kavandada. Eelnevalt on Psikuta [1, 2, 3] ning ka Mert [8] uurinud soojusülekannet rõivaste ning keha vahel nii staatilises kui dünaamilises liikumises. Antud uuringute käigus välja pakutud meetodid õhukihtide ja kontaktalade leidmiseks 3D kehaskaneerimise abil on täpsed ning usaldusväärsed. Mainitud meetodid on aga aeganõudvad ning selle tõttu otsitakse abi väljatöötatud 3D rõivasimulatsiooni tarkvaradelt, et kiirendada rõivaste kuvamist ning hindamist mannkeeni seljas. Lõputöö koosnes kahest suuremast etapist ning eesmärk täideti järgnevate punktide abil: a) laialdasem uuring antud teemal sisaldades kirjanduse läbitöötamist, kangaste testimist ning järgnevate järeltöötlus programmide tundmaõppimist:  CLO – 3D simulatsiooni tarkvara (CLO Virtual Fashion Inc., Lõuna-Korea);  Corel Draw – kangaste testimise järeltöötlus (Corel Corporation, Kanada);  Artec – skaneerimine (Artec Co., LTD., Jaapan);  Geomagic – järeltöötlus (Geomagic, Inc., USA); 54 b) hinnang CLO 3D tarkvarale, tuginedes kanga drapeeruvusele lihtsatel geomeetrilistel kujunditel, mis hõlmas ka kangaste karakteriseerimist ning õigete meetodite väljaselgitamist antud eesmärgi täitmiseks; c) hinnang CLO 3D tarkvarale, tuginedes rõiva drapeeruvusele keerukamatel geomeetrilistel kujunditel nagu inimkeha imiteeriv mannekeen, kasutades selleks 3D kehaskaneerimise meetodit ning andmebaasis olemasolevaid rõivaid ja lõputöö käigus väljatöötatud rõivast; d) kvalitatiivne ning kvantitatiivne hinnang CLO 3D tarkvara võimekusele, selgitades välja lokaalsete õhukihtide suuruseid ning kontaktalasid rõivaste ning keha vahel. Esimese etapi käigus katsetati tarkvara täpsust väiksema mahuliste testide käigus nagu Cusicku drapeeruvuse test, mille käigus katsetati kuue kanga langevust ning selgitati välja iga materjali drapeeruvuse koefitsient vastavalt ISO 9073-9 standardile [17]. Enne Cusicku testi selgitati välja ka kangaste mass ning paksus vastavalt ISO 3801 [16] ning ISO 5084 [15] standarditele, et olla kindel, et välja valitud füüsilised kangad on sarnased CLO 3D tarkvara valikus olevatele kangastele. Drapeeruvuse test viidi läbi ka simulatsiooni programmis, kus loodi Cusicku testi imiteeriv situatsiooni ning mõõdeti ka virtuaalsete kangaste drapeeruvuse koefitsiendid. Lõpuks võrreldi kolme väiksema mahulise testi tulemusi ning selgitati välja kõige täpsemaid resultaate andev kangas. Selleks osutus tabel 1 (Table 1) välja toodud popliin kangas, mida kasutati ka antud lõputöö käigus väljatöötatud rõiva valmistamisel. Teise etapi käigus võeti kasutusele naise inimkeha imiteeriv mannekeen ning hinnati tarkvara võimekust veelgi detailsemalt ning keerukama geomeetrilise objekti abil. Teine etapp koosnes veel eraldi kahest osast. Esiteks võeti kasutusele eelneva uurimistöö [13] käigus valmistatud ning juba 3D skaneeritud rõivad (loose fitted T-särk, regular fitted T-särk, casual fitted teksad ning regular fitted püksid), mis vajasid vaid 3D simulatsiooni programmis simuleerimist ning järeltöötlust. Teiseks valmistati antud lõputöö käigus semi-fitted kleit, mis puudus siiani ettevõtte andmebaasist. Kleidile valmistati lõige, simuleeriti antud rõivas, skaneeriti see 3D skanneriga ning nii simulatsioon kui ka skaneeringud töödeldi järeltöötlus programmis. 3D skaneeritud rõivaste analüüsimiseks kasutati varasemalt Psikuta [1] välja töötatud metoodikat. Antud metoodika käigus skaneeritakse kõigepealt mannekeen ilma riieteta ning seejärel kuus korda riietega. Iga skaneerimise lõpus riietatakse mannekeen uuesti, et tagada rõiva juhuslik istuvus ning leidmaks skaneeringute vahel standardhälve. Seejärel töödeldakse skaneeringud järeltöötlus programmis. Kõik skaneeringud joondatakse ühe kindlaksmääratud skaneeringu järgi, eemaldatakse skaneerimise käigus 55 tekkinud üleliigne müra ning täidetakse augud, mida skanner algse protokolli alusel ei tuvastanud. Mannekeeni keha ning rõivas jaotatakse kindlateks kehapiirkondadeks ning igale jaotatud osale tehakse 3D võrdlus. Võrdluse käigus selgub kui kaugel asetseb rõivas kehast ning leitakse rõiva- ja kangavahelise õhukihi suurus ning ka kontaktalad. Selle tulemusel saab hinnata rõivaste istuvust ning mugavust inimkehale ning jälgida soojusliikuvust keha ning keskkonna vahel. Antud lõputöös järeltöödeldi kuue skaneeringu andmeid ning leiti nende vahel keskmine ning ka standardhälve. Simulatsiooni käigus saadud 3D objekt vajas ühekordset töötlust. Mõlemast meetodist kogutud andmeid võrreldi nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Saadud tulemuste põhjal võib väita, et järgides antud lõputöö raames kasutatud meetodit, võib CLO 3D simulatsiooni programmi pidada usaldusväärseks. Valideeritud CLO 3D simulatsiooni programm elimineerib vajaduse kasutada õhukihtide suuruste ning kontaktalade leidmiseks aeganõudvat 3D kehaskaneerimise meetodit. Antud programmis simuleeritud mannekeene, rõivaid ja animatsioone saab edasiselt rakendada teistes väljatöötatud ning väljatöötamisel olevates programmides.
Piiratud juurdepääs
Hobusetekkide kasutusuuring
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Salep, Mary-Heleen; Tuulik, Diana
Antud lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada hobusetekkide kasutamisega seonduvad probleemid. Lõputöö annab ülevaate hobusetekkide kasutajate arvamustest, vajadustest ning hobusetekkidega seonduvatest probleemidest. Hobusetekkide kasutajatele on väga oluline looma heaolu tagamine, mistõttu on uuringutest saadud tulemused suunatud hobusetekke tootvatele ettevõtetele, mida tuleks parendada ja arendada, et tagada hobusetekkide kasutajate seas suurem rahulolu tootega. Töö esimeses osas on erinevatele teoreetilistele teostele toetudes kirjeldatud tootearendust ja selle etappe, kuid peaasjalikult olemasoleva toote parendamist; kasutusuuringut kliendiuuringust lähtuvalt; kvaliteeti ning kliendirahuolu. Antud teooria peatükist selgub, et kõik eelmainitud lülid on omavahel tihedalt seotud ning mängivad olulist rolli teineteise täiendamisel nii olemasoleva toote parendamisel kui ka uue toote turule toomisel. Töö teine osa koosneb uurimismetoodikate valikust ning uuringutest – ülevaade hobusetekkidest, ankeetküsitlus hobusetekkide kasutajate seas, struktureeritud eksperdiintervjuu B2F Factory OÜ juhatuse liikme Eiki Altjõega, uuringu tulemuste analüüs ning järeldused ja ettepanekud hobuseteki arenduseks. Ankeetküsitlus hobusetekkide kasutajate seas viidi läbi vahemikus 09.09.2017-20.03.2017 elektroonselt. Küsitlusankeet 27 küsimusega postitati Facebookis asuvasse 2011. aastal loodud Eesti Hobuseinimeste gruppi, kus sel hetkel oli 3600 liiget. Hobusetekkide kasutusuuringust võttis osa 246 hobusetekkide kasutajat, kelle vastuste põhjal selgitati välja hobusetekkidega seonduvad probleemid. Antud uuringu tulemustest selgus, et 246 vastaja seast 79% on hobustega seotud ratsutamisega, kuid lisaks tegeletakse hobuste kasvatamisega, nende treenimisega ning vastanute seas olid ka hobuhuvilised, hobuse- ja talliomanikud ning hipoteraapiaga tegelevad inimesed. Hobustega on ligikaudu 56% vastanutest tegelenud juba enam kui kümme aastat ehk tegu on inimestega, kellel on aastatepikkused kogemused. Hobusetekke omatakse palju, 147 vastajat omavad 1 kuni 5 tekki ning 99 vastajat omavad üle kümne teki. Tekkidest enim kasutatakse vihma-, õue-, higi-, talli-, putuka- ja trennitekke, sest need on meie kliimat ja ilmastikku arvesse võttes kõige olulisemad. Kokku on 246 vastajat ostnud 1327 tekki, millest enim ehk 352 tk on ostetud hinnavahemikus 20 € - 40 € ning vähim on ostetud hinnavahemikus 201 € ja enam. Enim on ostetud vihmatekke, 237 tk ning kõige vähem trennitekke, 203 tk. 44% vastanutest leidis, et tekkide hind ja kvaliteet on omavahel vastavuses. Võttes arvesse fakti, et hobuseteki kasutajad omavad palju tekke, mis on ostetud erinevates hinnaklassides ning nendele on kulutatud palju raha, peetakse oluliseks hobusetekkide kvaliteeti. Hobusetekkide kasutajate jaoks seisneb hobuseteki kvaliteet eelkõige selle materjali vastupidavuses, kuid samaväärselt oluliseks peetakse nende materjalide rebenemiskindlust, õiget istuvust hobuse seljas ning mitte hõõruvaid õmbluseid. Hobusetekkide kasutajad on tekkidel täheldanud probleeme ning puudusi, neid eelkõige seoses lõikeliste lahenduste ja istuvusega, tekkidel kasutatavate materjalidega, tekkide kinnitustega, tekkide hooldamisega ning tekkidel kasutatavate õmblustega. Olulise lisana peetakse tekkidel turjakaitset, mis aitab mitmete probleemide, karva ning turja hõõrumist, vältida. Lisaks leiavad hobusetekkide kasutajad, et hobusetekkidel võiks olla innovaatiline sensor, mis annab informatsiooni hobuse seisundi – kehatemperatuuri, südametöö ning higistamise kohta. Hobusetekkide kasutusuuringu tulemuste põhjal võib väita, et hobusetekkidel esineb mitmeid probleeme ja puudusi, mida on võimalik tootearenduse protsessi käigus parendada või hoopis kõrvaldada. Struktureeritud eksperdiintervjuu hobusetekke tootva ettevõtte B2F Factory OÜ juhatuseliikme Eiki Altjõega viidi läbi silmast silma 31. märtsil 2017. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning see kestis 45 minutit. Intervjuu koosnes 32 küsimusest. Intervjuust hobusetekke tootva ettevõtte juhatuse liikmega selgus, et antud ettevõtte toodangus on esinenud väiksemaid defekte, kuid ettevõttel ei esine toodangus sarnaseid probleeme ja kvaliteedivigu, mis ilmnesid hobusetekkide kasutusuuringu ankeetküsitluse tulemustes. Lähtudes hobusetekkide kasutusuuringu tulemustest oli autoril võimalik lõputöös esitada võimalikud lähtepunktid ettepanekute näol hobusetekkide tootjatele hobuseteki arenduseks. Ettepanekud esitati seoses tekkide lõikeliste lahenduste ja istuvusega, hobusetekkidele mõeldud võimalike lisadega, hobusetekkide valmistamisel kasutatavate materjalidega, hobusetekkide kinnitustega, tekkide suurusmõõtudega, toodete õmblemisel kasutatavate õmblustega, tekkide hooldamisega, hobusetekkide siltidel esitatava informatsiooni ning innovaatilise lahendusega. Esitatud ettepanekute põhjal on hobusetekkide tootjatel võimalik enda tootevalikus olevaid tooteid parendada ning sellest tulenevalt toodete kvaliteeti ning klientide rahulolu toodete suhtes tõsta. Võttes arvesse, et ettepanekutega hobuseteki arenduseks lõppeb antud lõputöö, on võimalik antud töö tulemust edasi arendada ja muudatused professionaalide poolt rakendada. Toetudes uuringu tulemustele, võib autor väita, et lõputöö eesmärk välja selgitada hobusetekkidega seonduvad probleemid, sai täidetud ning nendest tulenevalt said tulemuste põhjal esitatud võimalikud lähepunktid ettepanekuteks hobuseteki arenduseks, mille abil on hobusetekkide tootjatel võimalik hobusetekke parendada ning edasi arendada.
Piiratud juurdepääs
Insuliinipumpa kandvate Eesti laste ja noorte vajadus spetsiaalrõivaste järele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Käo, Angelika; Tuulik, Diana; Heldi Kikas
Käesoleva töö temaatika tuleneb asjaolust, et iga päev haigestub nii Eestis kui kogu maailmas üha rohkem lapsi ja noori I astme diabeeti. Võttes arvesse töös esitatud arvandmeid, võib öelda, et tegemist on lausa epideemiamõõtmetega haigusega, mille tekkepõhjused on tänaseni teadmata. I astme diabeet puudutab ka Eestis elavaid lapsi ja noori, kelle elukvaliteeti aitab parandada insuliinipump. Insuliinipumba kandmisviise on erinevaid, kuid autorile teadaolevatel andmetel puuduvad Eestis insuliinipumbale kohandatud rõivad. Töös tõstatatud hüpoteesi kohaselt on insuliinipumpa kandvatel lastel ja noortel sotsiaalne ning praktiline vajadus spetsiaalrõivaste järele. Sellest lähtuvalt selgitati välja, kas Eesti pumbakandjate seas esineb vajadus spetsiaalrõivaste järele ning toodi omapoolseid näiteid võimalikest insuliinipumba kandmisviisidest. Probleemi lahendamiseks viidi Eesti pumbakandjate seas läbi ankeetküsitlus, selgitamaks välja põhilisemaid insuliinipumba kandmisega seotud kitsaskohti. Töö teoreetilises osas anti ülevaade erinevatest olemasolevatest insuliinipumba kandmisvõimalustest nii Eestis kui väljaspool Eestit. Lisaks õnnestus läbi viia intervjuu ühe insuliinipumpa kandva lapse emaga. Küsitluste ja intervjuu vastuste ning töös esitatud teoreetilise materjali põhjal leidis töös tõstatatud probleem lahenduse. Insuliinipumpa kandvatel Eesti lastel ja noortel esineb vajadus mõlemate, nii insuliinipumbale kohandatud spetsiaalrõivaste kui ka erinevate pumbaaksessuaaride järele. Pumbakandja otsustada jääb, kas tal on lihtsam paigutada sobiv pumbaaksessuaar rõivaste külge või kanda juba pumbale kohandatud rõivaid. Vajadus spetsiaalrõivaste järele sõltub insuliinipumpa kandva lapse vanusest. Uuringu tulemustest lähtuvalt muutub pumbale kohandatud rõivaste olemasolu vajalikuks alates seitsmendast eluaastast, sest siis muutub oluliseks riiete trendikus ning soovitakse pumpa riiete alla peita. Tuginedes uuringu tulemustele, tuuakse töös näiteid võimalikest pumbale kohandatud rõivalahendustest. Pumbaaksessuaaride valik Eestis on piiratud. Lähtuvalt töös läbiviidud uuringu tulemustest, vajavad pumbakandjad lisaks kõhu ümber kinnitatavatele pumbakottidele ka sääre ning reie ümber kinnitatavaid pumbakotte. Käesolevas töös tõstatatud probleemi lahendus aitab arendada diabeedivaldkonda. Insuliinipumbale kohandatud rõivaste loomine annab Eesti moedisainile uue niši. Uute pumbaaksessuaaride turule toomine mitmekesistab insuliinipumba kandjate valikuvõimalusi. Selle tulemusena rahuldatakse insuliinipumpa kandvate Eesti laste ja noorte praktilised ning sotsiaalsed vajadused ning paraneb üldine elukvaliteet.
Piiratud juurdepääs
Jalgrattasärgi tootearendus nutika idufirma meetodi abil
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Saar, Liisi; Tuulik, Diana
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja arendada elegantne vabaaja stiilis (inglise keeles smart casual) jalgrattasärk, mis vastaks sihtrühma kliendi ootustele ja vajadustele ning pakuks neile midagi enamat, kui saadaolevad jalgrattasärgid. Selleks loodi idee polosärgist, mida on võimalik kanda nii jalgrattasõidu ajal kui ka selle järgselt ja mis ei näe välja kui traditsiooniline sportimiseks mõeldud jalgrattasärk, kuid samas katab ära jalgrattasõiduks vajalikud nõudmised. Sealjuures oli probleemiks, kuidas teha särgi detailide osas selliseid valikuid, et särk rahuldaks klientide vajadusi? Töö esimeses osas on tutvustatud tootearendusega seonduvat teooriat. Esmalt on tehtud ülevaade integreeritud tootearendusest, mida iseloomustavad paralleelne, integreeritud ja samaaegne sünergiapõhine tegevus kõikides tootearenduse tegevusliinides, milleks on turundus, projekteerimine, tootmine ja finantseerimine. Sealt on liigutud edasi nutika idufirma meetodi tutvustamisele, mida jalgrattasärgi tootearenduses kasutatakse. Selle meetodi idee seisneb selles, et toote loomisel tuleb läbi viia iteratiivsed protsessid, mille käigus seatud hüpoteese testitakse klientidega. Protsessi jooksul toimub pidev õppimine, mis põhineb klientide käest saadud tagasisidel. Protsessi korratakse senikaua, kuni jõutakse tooteni, mis rahuldab ära sihtrühma kliendi vajadused ning nutika idufirma meetodi juures nimetatakse seda kontseptsiooni toote ja turu sobivuseks. Järgnevalt on töös käsitletud innovatsiooni, sest see on üheks märksõnaks konkurentsieelise saavutamiseks ja erakordsete toodete loomiseks. Innovaatiliste toodete loomisel on mõistlik kasutada just nutika idufirma meetodit, kuna see võimaldab toodete osas, mille idee pole veel ennast tõestanud, saada kiiret klientide tagasiside. Käsitletakse ka disainil põhinevat innovatsiooni, mis sisuliselt tähendab selliste toodete loomist, mis kliente kõnetavad ja millel on nende jaoks tähendus. Lisaks on töös antud teoreetiline ülevaade turu segmenteerimist, turu-uuringute olemusest ja toote kontseptsiooni testimisest. Seatud eesmärgi täitmiseks uuriti esmalt jalgrattasõidu harrastaja rahulolu hetkel pakutavate jalgrattasärkide suhtes ning üritati üles leida need kitsaskohad, millega rahul ei olda. Viidi läbi küsitlus, et välja selgitada jalgrattasõiduga tegelevate inimeste jalgrattasärkide eelistused, oluliseks peetavad omadused, peamised ootused, suurimad puudused ja hinnaootused. Küsitlusest ilmnes, et kõige olulisem jalgrattasärkide puhul on mugavus, istuvus, hingavus, kvaliteet ja hea materjal. Tihti esinevate puudustena toodi välja halba lõiget, istuvust, materjali ning mitteatraktiivset välimust. Lisaks ei meeldi paljudele suured logod ja reklaamid ning liigselt spordile orienteeritud välimusega jalgrattasärgid. Pigem soovitakse põnevaid värvilahendusi, mis oleksid stiilsed, kuid samas ka liikluses nähtavad. Küsitlus andis ülevaate jalgrattasõide harrastajate eelistustest, kuid paremini sihtrühma klientide vajaduste mõistmiseks viidi läbi intervjuud sihtrühma esindajatega. Intervjuude eesmärgiks oli uurida, kas jalgrattaga liiklemisel kohandatakse vastavalt ka riietust, mida enamasti jalgrattaga sõites kantakse ja mida sihtrühma kliendid turul pakutavate jalgrattasärkide juures muudaks. Nende käigus selgus, et sihtrühma kliendid on jalgrattaga liikumisel riietuse osas valivamad ja tunnetavad vajadust sobiliku jalgrattasärgi osas. Väga oluliseks peeti hingavust ja kiiresti kuivavat materjali, mugavust, head taskut, selja katvust ja kõrget kraed tuule kaitseks. Samuti tuli välja, et väga oluline on ka atraktiivne välimus ja oma stiiliga kokku sobitavus. Seejärel viidi jalgrattasärgi arenduseks läbi nutika idufirma meetodi protsess. Küsitlusest ja intervjuudest saadud infot võeti arvesse esimese jalgrattasärgi loomisel ning seejärel seda testiti klientidega. Saadud tagasiside põhjal loodi uus ja parandatud jalgrattasärgi versioon. Seda protsessi korrati neli korda ja klientidega testimine leidis aset peale iga versiooni loomist. Neljas jalgrattasärk oli juba piisavlt hea, et seda pikemalt testida. Selleks jagati sihtühma klientidele välja 17 jalgrattasärki, mida nad said 2 suvekuu jooksul testida. Testimisjärgse tagasisde saamiseks viidi läbi küsitlus, millest selgus, et testijad hindasid toodet väga hästi ja kiitsid paljusid lahendusi. Üldiselt arvati, et liigutakse õiges suunas, aga veel on vaja mõned sammud teha, et parandada toote funktsionaalsust ja disaini. Enamasti leiti, et särgi väljanägemine on küll soliidne, aga sellel puudub eriline välimus, mis paneks seda tahtma ja mõjutaks tegema valikut just selle särgi kasuks. Kokkuvõttes saab öelda, et jalgrattasärgi arendamine nutika idufirma meetodil oli efektiivne, aga lisaks erinevate tehniliste lahenduste testimisele, oleks pidanud varasemalt hakkama testima ka disainilahendust ning panema rõhku atraktiivse välimusega särgi loomisele.
Piiratud juurdepääs
Jätkusuutlik rõivas: Eesti tarbijate keskkonnateadlikkus ning käitumine rõivaesemete soetamisel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Raaliste, Merle; Kikas, Heldi
Käesolev töö jagunes neljaks peatükiks. Esimesed kolm andsid tööle teoreetilise raamistiku ning viimane osa on praktilise sisuga ning põhineb autori poolt läbiviidud empiirilisel uuringul. Töö teoreetilises pooles selgitati jätkusuutlikkuse olemust ning olulisust, anti ülevaade teguritest, mis mõjutavad rõivasektori säästlikkust ning tutvuti tarbijakäitumise temaatikaga. Töö praktiline osa keskendus töö autori poolt läbiviidud uuringule, mille eesmärk oli selgitada välja, kui jätkusuutlik on Eestis elava tarbija käitumine rõivaste ostmisel ning kas tarbija käitumine on seotud tema keskkonnateadlikkusega. Antud eesmärk sai töö käigus ka sooritatud. Uuringu tulemusi analüüsides selgus, et oma ostuharjumustelt nagu rõivaste ostmise sagedus, põhjus, ostu läbimõeldus jm Eesti tarbijad kuigi säästlikud ei ole, kuid teatud juhtudel valivad nad meelsasti säästlikuma toote tavalise asemel. Rõivaid ostetakse küllaltki tihti, koguni pooled vastanutest ostavad rõivaid vähemalt kord kuus või veel tihedamini, mis viitab liigsele tarbimisele. Kuigi küllaltki sageli ostetakse rõivaid mõjuval põhjusel, et vanad on kulunud, siis väga paljud tarbijad ostavad endale rõivaid ka üsna ebaratsionaalsetel põhjustel – näiteks soovitakse värskendada oma rõivavalikut, kuna leitakse, et midagi ei ole selga panna, ostetakse spetsiaalselt mõne ürituse jaoks või siis emotsiooni ajel. Samuti selgub vastustest, et tarbijate ostuotsused on sageli läbimõtlemata, kuna väga suur osa tarbijatest ostab või on ostnud endale ka rõivaid, mida nad hiljem tegelikult ei kanna. Selline käitumine tarbijate poolt põhjustab asjatut raiskamist nende toodete valmistamiseks kulunud ressursside näol. Rõivaste valikul olid olulisemad tegurid rõiva kvaliteetsus ja vastupidavus ning seejärel odavus, samuti trendikus. Kui rõiva kvaliteetsus on jätkusuutlikkuse koha pealt oluline omadus, mis tagab rõivale pikema eluea ja vähendab vajadust uute toodete järgi, siis rõiva odavus ning viimasele trendile vastavus võib autori arvates viidata kiirmoe tarbimisele ning sel juhul on rõivaste eluiga pigem lühike ning rõivavalikut uuendatakse tihti. Sellele viitab ka juba väljatoodud suur rõivaste ostmise sagedus. Enamasti ostetakse rõivaid poest uuena, kuid teatud osa tarbijatest ostab omale aeg-ajalt rõivaid ka taaskasutusest, mis on pigem säästlik tegevus. Samuti selgus tulemustest, et võimalusel valiks suur osa tarbijaid meeleldi jätkusuutlikuma rõiva tavalise asemel ning ollakse säästlikuma (nt orgaanilisest kangast või Fairtrade märgisega) rõiva eest nõus teatud määral ka rohkem maksma. Jätkusuutlikuse koha pealt on eeltoodud tulemused positiivne ilming, sest see näitab, et olenemata inimese ostuharjumusest on säästlik ja eetiline rõivas inimestele siiski mõnevõrra oluline. Inimeste rõivaostukäitumise ja keskkonnateadlikkuse vahel leiti tulemuste põhjal teatud seos. Selgus, et keskkonnateadlikumate inimeste käitumine rõivaste ostmisel oli pisut säästvam kui mitteteadlike inimeste puhul. Samas selgus ka, et inimese teadlikkus ei tähenda tingimata säästvamat käitumist rõivaste ostmisel, kuid on üheks eelduseks sellele – ehk siis mida teadlikum on inimene, seda suurem on võimalus, et ka inimese käitumine on säästvam. Kuna selgus, et keskkonnateadlikkus on ka teatavaks eelduseks säästvamale käitumisele rõivaste ostmisel, siis leidis töö autor, et oleks oluline tarbijaid jätkusuutliku rõiva teemal teadvustada ning harida, et panna neid oma tarbimisharjumuste üle mõtlema ning neid seeläbi ehk ka muutma. Seda võiks teha näiteks üleriigilise kampaania teel või siis mõne säästliku suunaga rõivapoe või poeketi eestvedamisel. Samuti pani autor ette laiendada jätkusuutlikumate rõivaste valikut, kättesaadavust ning nähtavust Eestis. Kuna küsitluse tulemustest selgus, et suur osa inimesi on meeleldi valmis valima säästlikuma toote tavalise ees, siis võiks selliste rõivatoodete parem kättesaadavus töö autori hinnagul suurendada nende toodete müügi osakaalu ning muuta tarbijate käitumist rõivaste ostmisel seeläbi säästvamaks. Lõputöös saadud tulemuste rakendamisel tuleb arvestada asjaoluga, et uuringu valim on juhuslik ning tulemused ei ole laiendatavad kogu Eesti elanikkonnale. Sellegipoolest peab töö autor valimit piisavaks, et teha saadud vastuste põhjal järeldusi Eesti tarbijate rõivavalikute jätkusuutlikkuse kohta.
Piiratud juurdepääs
Juurdelõikusjäätmeteta rõivaste tootearendus
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Vreimann, Liina; Peets, Teele
Lõputöö eesmärgiks on uurida juurdelõikusjäätmeteta ehk nn zero waste moesuunda ning välja töötada mudelid, mis vastaksid antud teema nõuetele. Antud lõputöö raames valmis seitse erinevat toodet, mis moodustavad ühtse kollektsiooni. Teema idee sai alguse dokumentaalfilmidest “The True Cost” ja “Moest väljas”, mis räägivad moetööstuse telgitagustest. Filmides toodi välja, et moetööstus toodab tonnide kaupa jäätmeid ning see on üha suurenev probleem. Nähes, kui keeruline on reaalselt tootmisjääke uuesti kasutusse võtta, hakkas antud lõputöö koostajat huvitama, kas on võimalik täielikult vältida tootmisjääkide ja eelkõige juurdelõikusjääkide tekkimist. Töö esimene peatükk on uurimuslik, seletades lahti, miks on jõudnud tänapäeva moemaailm sellisesse punkti, et on tekkinud vajadus zero waste rõivasuuna järele. Kõige suuremad tarbijaeelsed jäätmed tekivad toodete juurdelõikuse käigus: erinevate allikate kohaselt on see keskmiselt 15% kangast. Kui aastal 2015 toodeti rõivatööstuse jaoks umbes 400 miljardit ruutmeetrit kangast, siis 15% sellest on 60 miljardit ruutmeetrit. Juurdelõikusjäätmeteta mood ehk zero waste fashion on reaalselt eksisteeriv moesuund, mille all mõeldakse tooteid, mille juurdelõikuse protsessi käigus ei teki jäätmeid. See on mõõdetav toote detailide paigutuse efektiivsusega materjalil ja peab olema 100%. Tänapäeval tegeleb selle suuna arendamisega mitmeid moedisainereid, näiteks Holly McQuillan, David Andersen ja Yeohlee Teng ning kursusi viiakse läbi näiteks New York’i disainikoolis Parsons ja Soomes Lahti Tehnikakõrgkoolis. Uurimuse käigus selgus, et zero waste kui mõttelaad, mille kohaselt ei teki rõivaste valmistamise käikus jäätmeid, on eksisteerinud juba sajandeid. Näideteks ajaloost võib tuua Antiik-Kreeka, India, Jaapani ning ka Eesti rahvarõivate seast. Töös on lähemalt uuritud Jaapani rahvarõivast kimonot, selle erinevaid mudeleid ning kuidas traditsioonilist kimonot valmistatakse. Alates diplomitöö teisest peatükist käsitletakse zero waste rõivamudelite väljatöötamist. Esmalt kirjeldatakse kollektsiooni ja toodete kavandamist. Tööd illustreerivad programmis Adobe Illustrator CC joonistatud moejoonised komplektidest ning tehnilised joonised toodetest. Kirjeldatud on seitset lõplikku mudelit, valitud kangaid ning lisamaterjale. Kolmas peatükk keskendub toodete lõigete konstrueerimisele ja saja protsendilise efektiivsusega paigutusjooniste koostamisele. Baassuuruseks on valitud M. Müller & Sohn’i 38 [17] ning suuruste tabel on koostatud õpiku “Metric Pattern Cutting” [18] abil. Esmalt on konstrueeritud põhilõiked. Modelleerimise käigus on lisatud õmblusvarud, milleks on kõikide toodete puhul 1,0 cm, ning koheselt detailide paigutust arvestades valmisid moekohased lõiked. Esialgselt konstrueeriti kõik lõiked käsitsi ning hiljem detailide lihtsuse tõttu konstrueeriti moekohased lõiked sisse digiteerimata konstrueerimisprogrammis Modaris V7R2. Lõplikud paigutusjoonised on tehtud programmiga DiaminoV5R4. Neljandas peatükis on välja toodud toodete tehnoloogia. Toodete tehnoloogilised sõlmed on kirjeldatud läbilõigetena ning tabelitena on kirjas toodete töötlemise tehnoloogiline järjekord ning kastutavad seadmed. Töö viiendas osas on seletatud, kuidas on võimalik tooteid tehniliselt paljundada ehk välja töötada erinevad suurusnumbrid. Võimalus on välja töötada nn. üks-suurus-kõigile mudel, kus toote suurus on muudetav lisadetailide reguleerimisega: vöö pingutamisega, voltide sügavuse muutmisega või näiteks venivate materjalide kasutamisega. Traditsioonilise tehnilise paljundamise puhul on võimalik hoida toodete paigutusefektiivsus 100% erinevate kangalaiuste kasutamisel või erinevate suuruste koos paigutamisel. Kusjuures paljundatud on ainult põhidetailid: kaunistus- ning lisadetailid nagu taskud, värvel ja esikinnise detailid kujunevad paigutuse käigus. Kõige viimane teemapeatükk kannab nime „Järeldused“. Välja on toodud lõputöö koostaja hinnang valminud toodetele, zero waste moedisaini olulisusele ning mida on teemast kaasaegsel masstööstusel õppida. Lõputööga paralleelselt valmis seitse erinevat toodet. Pükste Malin, Mai ja Beth valmistamisel on kasutatud sama põhilõiget. Erinevuseks on nende avaruslisad, pikkused ning taskute asukohad. Mudel Malin on lühikesed ja liibuvad tagataskutega püksid. Mudel Mai puhul on tegu avaralõikeliste keskmise pikkusega pükstega, millel on küljeõmbluste vahele õmmeldud taskud ning peitlukk selja keskjoonel. Mudel Beth on keskmise liibuvusastmega poolpikad püksid, millel on samuti küljeõmbluste vahele õmmeldud taskud. Kimono on sirgelõikeline avarate varrukatega õlale toetuv toode. Töös on käsitletud kahte erinevat kimonot: ühekordsest kangast kimono ning kahekordsest kangast kahte pidi kantav kimono. Pluusid Kai ja Piia on avaralõikelised lühikeste varrukatega pluusid, mille lõiked on saavutatud põhilõikelise pluusi ja kimono lõike kombineerimisel. Mõlematel pluusidel on väikesed pealeõmmeldud taskud, v-kujulisse kaelusesse on õmmeldud sirge seotav krae ning nööpidega esikinnis. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö on täitnud oma eesmärgi. Lahti on seletatud juurdelõikusjäätmeteta moe ehk zero waste fashion teema ning uuritud on selle olulisust. Töö käigus arendati välja seitse kantavat toodet, mis vastavad zero waste rõivamoe põhimõtetele.
Piiratud juurdepääs
Kangajääkideta vabaajarõiva tehnoloogia arendamine ja tootmise planeerimine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kärt, Jõgila; Soidla, Ester; Anu Tšistova
Lõputöö raames valmib kolm ilma kangajääkideta vabaaja rõivast, koostöös diasineri Ester Soidlaga. Töö peamine eesmärk on disainitud toodetele välja töötada võimalikult lihtne tehnoloogia ning teha tööstuslikud lõiked ja 100%-lise efektiivsusega paigutused. Kangad, mida toodetel kasutatakse, on rõivatootmisettevõtte kanga ülejäägid. Sissejuhatuses püstitatud toote kriteeriumitest on leitud kõikidele lahendus. Näiteks, et toode oleks kantav erinevate suurusnumbritega inimestele, on see disainitud võimalikult avaraks, et seda enda soovile meelepäraselt reguleerida saaks. Lisaks erinevate kangaste ja värvide kasutamine muudab rõiva kantavaks mõlemale sugupoolele. Töö tehnoloogilises osas on välja toodud toodete töötlemismeetodid, kust on näha, et kõik õmblused on puhtaks kapitud kahekordse palistusõmblusega. Selline protsess on aeganõudvam ja keerukam, kuid tagab toote esteetilisema väljanägemise. Toote tehnoloogilise protsessi lihtsustamiseks ei ole sõlmed keerukad ja need on sarnased terve toote ulatuses. Samuti on tervel tootmisprotsessil kasutusel ühesugused masinad. Mudelite tehnoloogilisest järjestusest on näha, et tootel kasutatakse palju aurupresse, mis muutus probleemiks ka töö korralduslikus osas koondoperatsioonide koostamisel. Igale mudelile tekkis seetõttu üks maksimum takti ajast kõrvalekalduv koondoperatsioon. Hetkel on lahenduseks see, et alakoormatud operaator, kes on aurupressil välja koolitatud, läheb appi ülekoormatud koondoperatsiooni. Töö korralduslik osa on puhtalt teoreetiline ning põhieesmärgiks oli välja selgitada tootmismaksumus. Selle hinna sisse ei ole arvestatud materjalide hinda ja furnituuride maksumust, mis on vajalik toote omahinna arvestamisel. Tooted teeb eriliseks see, et kui tavaliselt algab disain tootest, kuid antud juhul on see vastupidi, toode algab materjalist ja paigutusest, mis on uut moodi lähenemine disainiprotsessile. Toodete paigutuse koostamisel oli vaja teada kanga laiust, millest on võimalik tuletada ligikaudsed detailide laiused ja nende kogused, et tagada tootele kangajääkideta paigutus. Seetõttu võib tuleviku tootmine muutuda keerukamaks, kuna uute mudelite loomine ja uute kangaste kasutamine nõuab lisaaega ja planeerimist. Ettevõtetest saadavad kangad on erinevate omaduste ja laiustega ning 100%-lise efektiivsuse saamine võib osutuda keerukaks. Lisaks on ettevõtte kangajääkide kasutamine riskantne, kuna see ei ole jätkusuutlik ning peab arvestama, et ülejääkide kogused on muutlikud. Selline tootmisprotsess on muidugi huvitav seetõttu, et identseid tooteid ei ole võimalik teha ning klientidele on tagatud unikaalne toode. Sealhulgas on tegu erilise tootega, kuna lõikeid saab kasutada erinevate omadustega kangastel, mis muudab toote efektiivsemaks ja roheline jalajälg on veelgi suurem. Koostatud lõputööst on võimalik arenedada veel paljugi: koostada erinevad baasmudelid ning teha neile paigutus erinevatele kangalaiustele, mis muudab tulevikus hõlpsamaks uute kangastega töötamise.
Piiratud juurdepääs
Kassitarvete sortimendi kujundamine kaubamärgile NufNuf
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Koit, Kätlin; Tuulik, Diana
Käesolev lõputöö annab ülevaate kaubamärgile NufNuf Eesti lemmikloomapoodidest leitavast sortimendist, nende hindadest, kassiomanike soovidest ja vajadustest ning Kassikasvatajate Liidu nõuannetest. Töö on abiks nende alabrändi NufNuf Cats sortimendi kujundamisel ja turule toomisel. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on töö esimeses peatükis ülevaade turust, selle segmentimisest, uue toote kujundamisest, sortimendist ning hinnakujundusest. Teises peatükis on töö autor välja toonud uuringute läbiviimiseks vajalikud esmase info kogumise meetodid. Töö teine pool selgitab esmalt välja peamised kasside vajadused kassitarvete järgi. Edasi annab töö autor ülevaate Eestis tegutsevatest loomapoodidest, nende sortimendist ning hindadest. Andmed loomapoodide kohta on kogutud vaatluse käigus. Kõige suurema osa tööst moodustab kassiomanike seas läbiviidud küsitlus, millele vastas 443 kassiomanikku. Küsitlus uuris kassiomanike eelistusi kassitarvete valimisel ja ostmisel. Töö neljandas peatükis on kokkuvõte uuringu tulemustest, nende põhjal tehtud järeldused ja ettepanekud. Uuringu põhjal võib järeldada, et toakasside omanikud ostavad oma lemmikutele mõeldud tarbeid rohkem kui õuekasside omanikud. Kõige enam eelistatakse osta kassitarbeid lemmikloomapoodidest ning 90% vastajatest on hetkel turul pakutava sortimendiga väga rahul või pigem rahul. Kassiomanike arvates kõige suurem kitsaskoht Eesti turul pakutavate kassitarvete puhul on hinna ja kvaliteedi suhe ning toodete disain. Enne uuringu läbiviimist arvas töö autor, et kolm kõige populaarsemat kassitarvet võiksid olla mänguasjad, kraapimispuu ning kassipesa. Uuringust aga selgus, et pesa ei kuulu nende kolme hulka. Olenemata sellest, on kassipesa siiski väga vajalik toode, mis on olemas pea pooltel kassiomanikest ning ka tulevikus plaanivad mitmed kassiomanikud antud toodet soetada. Kõige populaarsem toode, mida omatakse või plaanitakse veel tulevikus osta, on mänguasjad. Eelistatuimad mänguasjad on nööriga. Samuti on populaarsed pehmed ning sulgedega mänguasjad. Kõige suurem osa vastajatest eelistas osta mänguasju, mis jäävad 1-5 euro vahemikku. Teisena oluliseks tooteks peetakse kraapimispuud. Kraapimispuu puhul on kõige olulisemaks teguriks vastupidavus. Kõige suurem osa vastajatest leidis, et kraapimispuu võiks maksta kuni 30 eurot. Kolmandana peetakse vajalikuks kassitarbeks jalutamiseks vajalikke vahendeid. Kaelarihmale eelistatakse trakse, mis on ohutumad. Kuna tänapäeval on kassid on osaks perekonnast on transpordikott paljude vastajate jaoks väga oluline kassitarve. Kassipesa osutus viiendana populaarseks tooteks. Kassipesa puhul peetakse kõige tähtsamaks seda, et pesa oleks võimalik kergesti hooldada. Hind võiks vastajate arvates jääda kuni 30 euro juurde. Võttes arvesse konkureerivaid tooteid, kassiomanike eelistusi ning Kassikasvatajate Liidu soovitusi ning ka NufNufi praeguse sortimendi laiust ja sügavust, siis viis toodet, millega võiks turule tulla on: • mänguasjad (nööriga, pehmed ja sulgedega mänguasjad), • kraapimispuu, • jalutustraksid, • transpordikott, • pesa. Toetudes läbiviidud uuringu tulemustele võib öelda, et töö eesmärk sai täidetud. Antud lõputöö aitab alabrändil NufNuf Cats mõista paremini potentsiaalsete klientide soove ja vajadusi ning annab võimaluse pöörata tähelepanu turul valitsevatele kitsaskohtadele.
Piiratud juurdepääs
Kevad- sügis mantlid Pierro OÜ-le
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Põld, Hannah; Kuusk, Margit
Lõputöö ülesandena on valminud kaks mudelit - Mona ja Lisa brändile Piret Kuresaar Desing asutuses Pierro OÜ. Millest mudel Mona läks lõpptootmisesse. Mõlemad mudelid on sügis-kevad hooajaks mõeldud mantlid, mille pealismaterjal on villasest kangast ja vooder viskoosist. Mantlid on konstrueeritud unifitseerimismeetodil. Mõlemad mantlid on vööga seotavad, käeaugukaarest algavate printsessläbilõigetega, seljakeskõmbluses olev lahtine lõhik, kaherealine esikinnis ja kaheosalised otsaõmmeldud varrukad. Mudel Monal on moekohane krae, esiosas moekohased reväärid ja seljaosas kaelale liibuv püstkrae, kolme varjatud nööbiga suletav kaherealine esikinnis ja õmblusesse töödeldud taskud. Mudel Lisal on sallkrae, kolme varjatud trukiga suletav kaherealine esikinnis ja voodriga töödeldud pealeõmmeldud taskud. Eelnevalt nimetatud mudelitele konstrueeriti põhilõiked suurusele 36 ja kasvule 172 cm. Baaskonstruktsiooni väljatöötamisel kasutasin Soome standardmõõtude tabelit N2001. Põhilõige on konstrueeritud Mülleri metoodika järgi ja põhilõigete järgi on tuletatud moekohane lõige. Pärast moekohaste lõigete valmistamist on tehtud maketiproovid ja prooviparendused lõigetele. Mudelitele on koostatud tootekaardid. Järgnevalt läks tootmisele üks mudel Mona, mille tarbeks on antud ülevaade lekaalide valmistamisest. Selleks on näidatud tehnoloogiliste sõlmede läbilõikejoonised, mis annavad ülevaate toote õmblemisel kasutatavatest materjalidest ja pistetüüpidest. Valminud lõigetest on moodustatud lekaalid ja koostatud paljundus suurustele 34-42. Mudelile Mona on välja toodud toodete tehnoloogilise töötlemise järjekord ja lekaalide loetelu koodsüsteem. Mudeli õmblemiseks vajaminevatele kangastele koostati paigutusjoonised, et oleks võimalik arvestada kanga kulu kahele mudelile. Seejärel on arvestatud välja niidikulu, mõõtes ära toote õmblusjoonte pikkused ning korrutades need piste tüübile ja õmblusmasinale vastava koefitsiendiga. Kõige lõpuks on arvutatud mudeli tootehind. Näidistoodetena on valminud kaks toodet - mudel Mona suurusnumbrile 36 ja mudel Lisa suurusnumbrile 40. Mudelid vastavad nõutud sihtgrupile ning on vastavat hooaega järgivad. Mudelid on kooskõlas ettevõtte missiooni ja visiooniga ning ülesande täitmisega saavutati ettevõttes püstitatud eesmärk.
Piiratud juurdepääs
Kevad-suvi 2015 kleitide kollektsiooni kavandamine ettevõttele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kõiv, Nele; Kuusk, Margit
Kevad-suvi 2015 mudelite kavandamise protsessi tulemusena valmisid kaks mudelite perekonda, kus ühes perekonnas on mudelid „Siret“ ja „Piret“ ning teises perekonnas on mudelid “Merilin“ ja „Merike“. Mudelite perekonnad on sihtgruppe arvestavad ning hooaega järgivad. Mudelite tegumoed on sellised, mida ettevõte pole eelnevalt kasutanud ning vastavad esitatud nõudmistele. Mudelid on kooskõlas ettevõtte missiooni ja visiooniga ning ülesanne täitis ettevõttes püstitatud eesmärki. Mudelite valmimiseks tehti algselt kavandid, kogudes inspiratsiooni etteantud kangastest, moest ja ettevõtte tootekataloogist. Peale sobilike kavandite välja valimist koostati mudelitele selgitavad tehnilised joonised, tehti mudelitele lõiked , lõigete põhjal tehti lekaalid ning teostati paljundusskeemid mudelite suurendamiseks. Lõpuks kontrolliti lõikelist istuvust suurustele C38 ja C50 3D-mannekeeni seljas. Kui istuvus oli kontrollitud, siis tehti mudelitele programmiga Optitex paigutused ning õmmeldi tooted valmis järgides õmblusoperatsioonide järjekorda. Mudel “Piret“ ja „Siret“ on tootmiskõlbulikud, kuna vastavad ettevõtte kriteeriumitele. Mudelid “Merilin“ ja „Merike“ on tootmiskõlbulikud, kuid paigutuse efektiivsuse parendamiseks võib kasutada mudeli „Merike“ puhul väiksema mustriga kangast, ühevärvilist kangast või siis lõimejoon diagonaali asemel vertikaaliks muuta. Selline lähenemine aitab kokku hoida kanga kulu ja aega. Eesmärk oli kavandada 2015. aasta kevad-suve näidismudelite kollektsioon ning käesolevas töös kirjeldati näidismudelite tootmistsüklit, kus eraldi peatükkides on etapid lahti kirjutatud selgitavate tekstide, tabelite ja jooniste näol.
Piiratud juurdepääs
Klienditeenindajate töörõivaste kavandamine ja tellimine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kudep, Olga; Drozdova, Antonina
Vaevalt leidub veel eriala, kus töötaja välimus mängib nii tähtsat rolli kui klienditeeninduses. Klienditeenindaja loob tiheda kontakti ostjaga poodi sisenemisel ning säilitab seda poest lahkumiseni. Just teenindajast oleneb kliendi heaolu, kliendi mulje firma mainest ning ostu-müügi edu. Seega on hästi oluline teenindajate ametlik ja esinduslik rõivastus, mis tagab kliendile professionaalsuse- ja turvatunde. Projekt on suunatud ülemaailma tuntud jalatsibrändi Bata eesti kauplustele, kus vaatamata kindla firmastiili olemasolule puudub ühtne teenindajate rõivastus (va brändi logoga trikotaažsärgi, mida saadetakse iga hooaeg Itaalia partneri poolt). Selline puudus häirib firma ühtsuse muljet ning tekitab kliendil ebamugavust suhtlemisel ja kahtlust teenindajate asjatundlikkuses. Seega on väga oluline töötada välja uus ametirõivaste komplekt kogu kollektiivile, arvestades igaühe soove ja vajadusi ning mis oleks esinduslik ja kavandatud ühes stiilis. Püstitatud probleem on lõputöö teema valiku inspiratsiooniks. Lõputöö põhieesmärgiks on kavandada Bata Estonia kauplusteketi teenindajate sügis-talvise hooaja ametirõivastuse komplekt, mis sobiks paljudele tüüpfiguuridele, vastaks töötaja vajadustele ja soovidele, ettevõtte ja tööetikeedi nõuetele; põhieesmärgiks on teha tellimiseks vajalikud toodete tehnoloogilised iseloomustused ja majanduslikud arvutused. Kõrvaleesmärgiks on pakkuda tellimuste teostavale ettevõttele OÜ Rozanna Services uus tegevusala, mis laiendab toodangu sortimenti, mitmekesistab klientuuri ja suurendab tulusid. Uus tegevusala võimaldab tellimustega võrdselt toota omatoodangut, mis pakub huvi Ida-Virumaa teenindussfäärile. Põhieesmärgi lahendamiseks oli teostatud tarbijakeskne tootearendusprojekt kvalitatiivse uurimustöö põhjal, mille käigus selgusid nõuded ametirõivastusele tarbijate poolt. Saadud tulemused olid lähtetoodete uuendamise aluseks. Kui tooted said kavandatud, siis kontrolliti ka nende konkurentsivõimet. Tootearendusprojekti osa tulemuseks on konkurentsivõimelised tooted, mille tegumood tagab tarbijate vajadused, täidab ametirõivastuse etikeedi nõudeid ning sobib paljudele tüüpfiguuridele. Tehnoloogilises osas on töötatud välja kavandatud toodete tehnilised kirjeldused, mis täiendavad tooteid konstruktiivsete ja tehnoloogiliste finessidega, tõstes nende funktsionaalsust ja kvaliteeti. Tehnilised kirjeldused on tellimuse aluseks, kuna sisaldavad olulist teavet materjalide valiku ja õmblustehnoloogia kohta. Majanduslik osa kujutab endast tellijale müügihinna arvutamist ning tellimuse kasulikkuse analüüsimist mõlemale poolele. Järelduseks on väide, et tellimus on mõlemale poolele kasulik, sest tootjale see katab firma kulud ning toob kasumi summas 427,42 € ning tellijale pakub hinda 2565,23 € kogu tellimuse eest, mis on võrreldes teiste ettevõttetega üks madalamaid. Seega on sissejuhatuses püstitatud probleem lahendatud ning eesmärgid täidetud. Tagajärjeks on väljatöötamine uue tootmissuuna tootja OÜ Rozanna Services jaoks, mis võimaldab toota konkurentsivõimelist omatoodangut ning tõstab ettevõtte majanduslikke näitajaid. Tellija Elektius OÜ jaoks on kavandatud ametirõivaste komplekt, mis vastab sissejuhatuses esitatud nõuetele.
Piiratud juurdepääs
KliimaKit OÜ kliimaseadme hoolduskomplekti prototüübi arendamine tootmisnäidiseks
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Roosimaa, Heleri; Traumann, Ada
Antud lõputöö teemaks on Kliimakit OÜ lodud kliimaseadme hoolduskomplekti tootearendamine tootmisnäidiseks, mis vastab ettevõtte ootustele ning, mille põhjal on võimalik leida esialgne komplekti omahind. Töö teoreeetilises osas on tutvustatud tootearendusega seotud teooriat. Esmalt on antud ülevaade toote ja omahinna kujunemise mõistet. Seejärel on kirjeldatud integreeritud tootearendust ning kaheksa etapilist tootearendusesprotsessi. Tootearendusest eraldi peatükina on käsitletud spetsifikatsiooni ja standardi mõistet. Empiirilises osas kirjeldatakse KliimaKit OÜ hoolduskomplekti ja turul olevaid sarnaseid tooteid. Antakse ülevaade tootearendusest ja suhtlusest võimalike partneritega. Töö käigus on loodud komplektile spetsifikatsioon, mille loomise aluseks võeti KliimaKit OÜ nõuded komplektile ning tähelepanekud, mis on tehtud hoolduskomplekti testimise ja võimalike tarnijatega suhtlemisel. Lõputöö raames selgus, et hoolduskomplekti on võimalik komplekteerida, ent see vajas esmalt mõningast modifitseerimist. Uurimuse käigus selgus, et kui hoolduskomplekti kuuluvaid tooteid, nagu survepihusti, kemikaalitaara ja ämber on valmiskujul tootjalt või edasimüüjalt võimalik sobival kujul tarnida, siis hoolduskotiga oli vaja enam tegeleda ning arendada tootest võimalikult lihtsasti toodetav ja komplekteeritav toode. Hoolduskoti ning sellele äravoolutoru pikenduse leidmise lahendusega ongi töö empiirilises osas suures mahus tegeletud. Uurimuse käigus leiti hoolduskotile uus ja toodetav tehniline lahendus. Seal hulgas määrati tootele sobiv materjal ja lisafurnituur, ning leiti tootele nii võimalikud tootmispartnerid kui ka võimalik lahendus äravoolutoru pikendusele. Ettepanekute tegemisel on lähtutud töö uurimuse käigus tehtud järeldustest. Töö autor soovitab kriitilise pilguga üle vaadata komplekti kuuluvad plast-tooted ning mõelda nende optimeerimisele. Lähtuvalt toote osadest on soovituslik kindlaks määrata uus võimalik toote eluiga. Lisaks tehakse ettepanek hoolduskomplekti kasutusjuhendi visualiseerimiseks, kas video või illustratsiooni kaudu. Kokkuvõttes võib öelda, et lõputöö eesmärk sai täidetud ning tootearenduse tulemusena on leitud võimalikud komplekti osade tarnijad ning esialgne omahind. Töö käigus leitud omahind on piisavalt mõistlik, et põhjendada toote turule toomise ja komplekteerimise vajaduse. Hinnavõrdluses kajastati kolme sarnast toodet, mis oma hinna poolest ei pruugi olla ebamõistlikud, ent tootele lisanduv transpordikulu suurendab hinda ning lähtuvalt sellest on mõttekas komplekti komplekteerida ja turustada Eestis, sest konkurents siinsel turul sarnase toote korral on puudulik.

Sirvi

Sirvides Lõputööd (MO, TD, RR) Märksõna "Clothing and Textiles--Product Development" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud