Moetööstus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Moetööstus Märksõna "Clothing and Textiles--Technology and Textile Science" järgi
Näitamisel1 - 20 22-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Biolagunevad agrotekstiilid kui alternatiivid polüetüleenkilele maasikakasvatuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Klein, Pille; Tuulik, DianaBiolagunevad agrotekstiilid hõlmavad kõiki tekstiilitooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks põllumajandusettevõtetes ja mis lagunevad pinnases mikroorganismide toimel. Praegu domineerivad turul biolagunevatest agrotekstiilidest peamiselt sünteetilised biopolümeersed materjalid. Lõputöö „Biolagunevad agrotekstiilid kui alternatiivid polüetüleenkilele maasikakasvatuses“ eesmärk oli leida alternatiivid maasikakasvatuses laialdaselt kasutatava polüetüleenkilele (PE-kile) biolaguneva agrotekstiili näol. PE-kile ja biolagunevate agrotekstiilide kohta koguti informatsiooni teadusartiklitest, raamatutest ning tootjate kodulehekülgedelt. Seejärel koostati küsitlus, milles sooviti analüüsida Eesti maasikakasvatajate taustinformatsiooni ja nende valmisolekut uudsete materjalide kasutamiseks. Lisaks kontakteeruti ka biolagunevate agrotekstiilide tootjatega, et saada lisainformatsiooni müügil olevate biolagunevate agrotekstiilide kohta (materjali omadused, hind jne). Kirjandusuuringule tuginedes võib järeldada, et PE-kile populaarsus tuleneb tõenäoliselt selle lihtsast käsitlemisest, inertsetest omadustest ja madalast hinnast. Samal ajal kujutab PE-kile endast suurenenud tootmise ja kasutamise tõttu koormust keskkonnale. Sellest tulenevalt on tekstiilitööstused PE-kile asendamise eesmärgil arendanud uudseid biolagunevaid agrotekstiile. Uuringu tulemusi analüüsides selgus, et biolagunevatele polümeeridele on viimastel aastakümnetel küll palju tähelepanu pööratud, kuna nende võimalikud rakendused on seotud keskkonnakaitsega. Praegu on aga vähesed biopolümeeride rühmad turule tähtsad. Peamine põhjus on nende hinnatase, mis ei ole konkurentsivõimeline. Iga biopolümeeri tulevik sõltub mitte ainult selle konkurentsivõimest, vaid ka ühiskonna võimest selle eest tasuda. Biopolümeeride materjalide arengu tulevikuväljavaated on aga paljulubavad. Käesolevas töös jagati biolagunevad agrotekstiilid kaheks: sünteetilisel ning looduslikul kiul põhinevad agrotekstiilid. Leiti, et kuigi looduslikel kiududel põhinevad agrotekstiilid on üldiselt pinnasele ja keskkonnale soodsamad, on nende rakendamine niiskes kliimas limiteeritud liiga kiire biolagundatavuse, halbade esteetiliste omaduste ja kõrge hinna poolest. Looduslikust kiust biolagunevaid agrotekstiile on oluline kasutada riikides, kus tööjõu ja prügilasse ladestamise kulud on kõrged ning need on sobilikud kasutamiseks katmikaladel või kuivemas kliimas, mida iseloomustavad kõrged õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Siiski on saadaval lai valik sünteetilist kiudu sisaldavaid agrotekstiile, mis on samuti hästi biolagunevad ning meie kliimas paremini rakendatavad. Leiti, et kõige mõistlikum on Eestis maasikataludes kasutada toodet Ökolys, sest see on 100% biolagunev ning teiste toodetega võrreldes pikema kasutusajaga (3 aastat). Eesti maasikakasvatajatele tehtud uuringust selgus, et 28% talunikest on kasutanud alternatiivseid materjale ning 52% maasikakasvatajatest on motiveeritud maksma biolagunevate agrotekstiilide eest kõrgemat hinda kui sobiv toode oleks saadaval. Vajadus, mida maasikakasvatajad peavad oluliseks, on materjali lagunemise kiirus ehk materjali omadus mõjuda umbrohutõrjena ja hind. Seega on oluline jätkata Põhjamaade kliimas rakendatavate kulutõhusate biolagunevate agrotekstiilide arendamist ja tootmist. Lõputöö eesmärk, milleks oli leida alternatiivid maasikakasvatuses põhiliselt kasutatava UV-kaitsega PE-kilele biolaguneva agrotekstiili näol, on täidetud ja lõputöö sisaldab teavet levinumate biolagunevate agrotekstiilide kohta. Uurimustööle esitatud hüpotees leidis osalise kinnituse. Uurimustulemustest selgus, et informatsiooni vähesus ei ole peamine põhjus biolagunevate agrotekstiilide mittekasutamises. Määravaks saab biolagunevate agrotekstiilide kaks kuni kolm korda kallim hind UV-kindlast PE-kilest ning biolagunevate materjalide liiga kiire biolagunemine.Nimetus Piiratud juurdepääs Digitaalselt trükitud kangaste kataloogi loomine ettevõttele Lipuvabrik OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Laan, Liina; Traumann, Ada; Merje BeilmannDigitaalselt trükitud kanganäidiste kataloogi loomine ettevõttele Lipuvabrik OÜ, mis tutvustab 18 rõiva-, kodu- ja sisustustekstiilide trükkimiseks ja tootmiseks sobilikku tekstiilmaterjali.Nimetus Piiratud juurdepääs Digitaalsete trükitehnoloogiate kaardistamine AS Fifaa näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kiisküla, Kaidi; Traumann, AdaLõputöö eesmärk oli kaardistada AS Fifaas kasutusel olevad digitrükitehnoloogiaid - digikleebise trükk, sublimatsiooni trükk ning DTG trükk, mida Tallinna Tehnikakõrgkool saab oma uue õppeaine raames õppematerjalidena kastutada. Välja on toodud trükiettevalmistus, trükkimine, järeltöötlus – kõik etapid, mis tuleb läbida ühe digitrüki töö valmimiseks. Protsesse illustreerivad näitlikud fotod. Samuti oli eesmärgiks valmistada kaardistatud trükitehnoloogiate trükinäidised, mis paremini tööd illustreeriks. Antud lõputöö annab põhjaliku ülevaate kajastatud trükitehnoloogiatest. Esimeses teoreetilises osas uuriti trüki ajalugu. Uurimist alustati 100 000 aasta tagusest ajast, kui inimkond tegi jooniseid koobaste seintele. Kajastatud on põhilisi pidepunkte trüki ajaloos, nagu puuklots trükk, vasegravüür, rulltrükk, siiditrükk, laserlõikus ning tänapäevane digitaalne trükk. Esimene peatükk annab põhjaliku ülevaate, kuidas trükk on alguse saanud ning aastatega arenenud. Teises teoreetilises osas käsitleti digitaalse trükkimise tehnoloogiate teooriat. Antud peatükis on autor andnud ülevaate digitaalse trüki eelistest analoogmeetodite ees tekstiilkangastele. Samuti on kirja pandud täpne trükitehnikate teooria ning selgeks tehtud trükkide puhul kasutatavad mõisted nagu värvaine ja substraat. Samuti on parema ülevaate andmiseks koostatud kaardistatavate trükitehnoloogiate võrdlustabel, mis kajastab põhilisi aspekte. Kolmandas lõputöö osas on kirjeldatud arvutigraafikat ja selle vajadust seoses digitaalse trükiga. Peatükk selgitab, mis on kujutis ja piksel ning kuidas arvutiekraan kujutisi kuvab. Samuti selgitatakse kujutiste kvaliteedi aspekti. Arvutigraafika puhul eristatakse kahte põhilist graafikaliiki – raster- ning vektorgraafika, milledest on antud põhjalik ülevaade ning selgitatud milliste trükitehnoloogiate puhul oleks mõistlik kumba graafikaliiki kasutada. Samuti on koostatud graafikaliikide võrdlus põhiliste erinevuste eristamiseks. Neljandas peatükis räägitakse trükkimiseks kasutatavatest värvidest. Autor on andnud ülevaate pigment-, reaktiiv- ning dispersioonvärvidest ning millise trükitehnoloogia puhul antud värve kasutatakse. Viiendas ehk empiirilises osas on AS Fifaa tutvustus. Antud on ülevaade, millega ettevõte tegeleb ning milliseid võimalusi on rõivastele trüki teostamiseks. Samuti on viienda osa esimeses alapeatükis kaardistatud DTG tööprotsess. Antud peatükk annab detailse ülevaate, kuidas valmib töö kasutades DTG trükitehnoloogiat alustades trükifailide koostamisest ning lõpetades tindi kinnitamisega. Samuti räägitakse trükiettevalmistusest, toote ettevalmistusest ning trükkimise tööprotsessist. Antud on ülevaade AS Fifaa-s kasutusel olevatest DTG trüki masinatest ning trükkimise võimalustest. Viienda osa teises alapeatükis on kaardistatud sublimatsiooni trüki tööprotsess ning antud ülevaade, kuidas koostatakse trükifaile, kuidas toimub trükiettevalmistus tootmises ning detailne ülevaade kujutise trükkimisest tootele. Samuti on ülevaade AS Fifaa-s kasutusel olevatest sublimatsiooni trüki masinatest ning trükkimise võimalustest. Viienda osa kolmandas alapeatükis on kaardistatud digikleebise trüki tööprotsess. Samuti on antud peatükis detailne ülevaade trükifailide koostamisest, trükiettevalmistusest tootmises, digikleebiste ettevalmistuses ning kujutiste trükist tootele. Peatükis on ka räägitud AS Fifaa-s kasutusel olevatest digikleebise trüki masinatest ning trükkimise võimalustest. Lõputöö viimases osas on kirjeldatud trükinäidiste valmistamise tööprotsessi kolme trükitehnoloogia kohta. Autor on kirjeldanud logode valikut, paigutust tootel ning tooteid, millele trükinäidised on tehtud. Töö lisadesse on lisatud kuvatõmmised programmide kasutamisest, mida on vaja antud trükitehnoloogiate teostamiseks. Kuvatõmmised on hea illusatratsioon parema ettekujutuse tekkimiseks. Antud lõputöö käigus kogutud ning läbitöötatud teoreetiline ja praktiline materjal, kaardistatud trükitehnoloogiad ning trükinäidiste valmistamine olid vajalikud ning kasulikud antud lõputöö põhieesmärgi saavutamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Digitrüki tehnoloogia standardi koostamine ettevõtte Lipuvabrik OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Rauba, Brigita; Traumann, AdaLõputöö eesmärgiks oli kaardistada Lipuvabrik OÜ-s kasutusel olevad digitrüki meetodid ja tööprotsessid selleks, et koostada digitrüki standard. Käesoleva lõputöö raames valmis digitrüki üldstandard. Lisaks koostas töö autor kahe erineva Lipuvabrikus kasutatava tehnoloogia digitrüki standardid, millest üks põhineb DTF- ja teine sublimatsioontrüki tehnoloogial. Standardi koostamisel lähtuti digitrüki kontseptsioonist, mille järgi digitrüki neli põhielementi on riistvara, tarkvara, tindid ja tekstiil. Nende elementide õigel valikul ning nende omavahelisel sobivusel saavutatakse vajalik trükikvaliteet. Lõputöö teoreetilises osas käsitleti DTF- ja sublimatsioontrüki tehnoloogiaid, digitrüki eeliseid traditsiooniliste trükitehnoloogiate ees. Kirjeldati digitrükis kasutatavaid värve ja kangaid. Samuti uuriti digitrüki tehnoloogia eeliseid traditsioonilise trüki tehnoloogia ees. Digitrükk on ökonoomsem ja efektiivsem. Võrreldes traditsioonilise trükiga sisaldab digitrüki protsess vähem etappe ja toode jõuab turule kiiremini. Seda kõike eeldusel, et on olemas tootele vastav printer, tarkvara, kangas ja värv. Töö empiirilises osas tutvustati Lipuvabrik OÜ-d, ettevõttes kasutatavaid printereid, tarkvara, materjale ja värve ehk digitrüki protsessi alustalasid. Peatükis 4.4 käsitletakse ruumide tingimusi, lisaks digitrüki sisenditele on olulised trüki hea tulemuse saavutamiseks näiteks ruumi õhuniiskus ja temperatuur. Ettevõttes kohapeal kasutatakse kangaid, mis on kanga tootja poolt juba eeltöödeldud. Seega Lipuvabrik OÜ-s kanga eeltöötlemist ei toimu. Vajaduse korral rakendatakse kangale eeltöötluse protsessi, mille käigus liimitakse sünteetiline tekstiilmaterjal (liimitäppidega) originaalkanga külge kuumpressimise teel. Töös kirjeldati ning süstematiseeriti Lipuvabrik OÜ digitrüki tööprotsesse. Kogutud info põhjal koostati kaks standardinäidist, mis vormistati tabeli kujul. Üks standard DTF- ning teine sublimatsioontrüki tehnoloogia kohta. Standard hõlmab praktiliselt kogu digitrüki tööprotsessi, seetõttu on see ettevõttele oluline dokument. Standard on mõeldud kasutamiseks ettevõttes juhendina trükkalile. Standard sisaldab trükiprotsessi eri etappe ning juhul kui printeri operaator peaks vahetuma, siis uuel töötajal on hea toetuda sellele dokumendile. Standardis sisalduvat infot saavad kasutada ka teised ettevõtte spetsialistid töö planeerimiseks ning põhi- ja abimaterjalide tellimiseks. Samuti töös kogutud andmeid on võimalik kasutada digitrüki temaatilise õppematerjali koostamiseks 52 Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Uurimustöö käigus autor vaatles tööprotsesse Lipuvabrik OÜ-s kohapeal ning intervjueeris töötajaid. Intervjuu küsimused on toodud välja lisas. Vaatluse käigus koguti infot, fotomaterjali printimisprotsessi eri etappide kohta. Intervjuu andis võimaluse täpsustada arusaamatuks jäänud teemad ja küsimused. Lipuvabrik OÜ-s seni ei ole taolist standardit olemas. Autori loodud standardi võib võtta aluseks ametijuhendi koostamiseks. Tabel on pigem inforohke ja seda võiks graafiline disainer kujundada kasutajasõbralikumaks. Autor on lõputöös uurinud informatsiooni eesmärgil reaktiiv- ja happevärve juhuks kui ettevõte soovib tulevikus kasutada teisi tehnoloogiaid ning nendega koos ka reaktiiv- ja/või happevärve. Tehnoloogiate areng toimub pidevalt ning seadmete tootjad töötavad välja efektiivsemaid ja säästlikumaid printereid. Juba on olemas printerid, kus kujutise printimine paberile jääb vahele ning sublimeeritakse otse kangale. Lipuvabrik OÜ võiks tulevikus soetada ka sellise seadme, see muudab töö veelgi kiiremaks ning keskkonnasäästlikumaks. Lõputöö autorile andis tehtud uurimistöö suurel hulgal uusi teadmisi ning praktilisi oskusi digitrüki valdkonnas.Nimetus Piiratud juurdepääs Diivanite polstrite ōmblusprotsessi parendamine ettevōttes Borg OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Badasjan, Anna-Marie; Lillmaa, MarjuLõputöö ülesandeks oli parendada mudelite Custo ja Velveti polstrite õmblusprotsessi ettevõttes Borg OÜ tuues ettevõttele ettepanekuid, mis aitaksid muuta töö efektiivsemaks. Lõputöö tehnoloogilises osas tehti mudelitele Custo ja Velvet tehnoloogilised joonised, lekaalide ja detailide loetelu, polstrite läbilõikejoonised, polstrite tootekaardid koos kogu vajaliku informatsiooniga. Lõputöö esimeses osas toodi välja põhikangaste, lisamaterjalide ja abimaterjalide iseloomustused. Lõputöö käigus tehti mudelitele paigutusjoonised kolmele kanga laiusele: 1,3 m, 1,4 m ja 1,5 m. Mudelil Custo on kasutatud kahte erinevat kangast- tumesinine kangas LDS69 ja hall kangas LDS31. Kangas laiusega 1,5 m osutus kõige efetiivsemaks. Paigutuse efektiivsuse protsendiks tuli 83,08 % ja kanga pikkust kulus 2,66 m. Hallil kangal LDS31 oli efektiivseim paigutus kangal laiusega 1,3 m, kuid sellele kulus ka kõige rohkem kangast pikkusesse. Kõige vähem kangast pikkusesse kulus 1,5 m laiusele. Mudelil Custo on samuti kasutatud vatiini ja lausmaterjali. Ettevõte tellib vatiini laiusega 1,4 m, ja selle paigutuse efektiivsus antud mudelile on 73,75 %. Lausmaterjali ostetakse sisse laiusega 1,5 m ja selle paigutusefektiivsus on samuti suhteliselt madal 68,83 %. Antud lisamaterjalide kanga jääke võiks alles hoida, sest neid saaks kasutada ka teistel mudelitel. Mudelile Velvet koostati paigutusjoonised arvestades juurdelõikuslaua pikkust, milleks on 5 m. Antud mudeli paigutusjoonised olid jagatud mitmeks osaks, et nad mahuksid ära juurdelõikus lauale, kõige efektiivsemaks paigutuseks osutus kangas laiusega 1,3 m, kuid selle kanga pikkust kulus kõige rohkem. Kõige vähem kanga pikkust kulus kangale laiusega 1,5 m, mille paigutuse efektiivsuseks oli 87,31%. Paigutusjooniste koostamisel tehti mudelile Velvet ka täispikkuses paigutused, et võrrelda osadeks jaotatud paigutuse ning täispikkuses paigutuse kanga kulu. Täispikkuses koostatud paigutusjoonis kangale laiusega 1,5 m osutus efektiivsemaiks, mille efektiivsusprotsent oli 89,65%. Täispikkuses tehtud paigutusega säästab 0,92 m võrra rohkem kangast kui osadeks jaotatud paigutusega. Lõputöö korralduslikus osas on soovitatud ettevõttel võtta kasutusele 5S-süsteem, mis looks ettevõttes süsteemse korra ning kasvataks töö efektiivsust. 5S- süsteemi kasutusele võttes tuleb teha töötajatele süsteemi kasutamiseks selgitustööd, süsteemi kasutamine aitab hoida töökohta puhtana, mistõttu muutub töö tegemise paremaks, mugavamaks ja ohutumaks. Lõputöö teises osas koostati kaks töökohaplaani mudelile Velvet. Üks töökoha plaan on tehtud operaatorile, kes õmbleb kogu polstri algusest lõpuni valmis ja teine töökohaplaan on mõeldud operaatoritele, kellel on üks kindel tööoperatsioon, mille järgselt antakse töö järgmisele operaatorile edasi. Töökohaplaanidel muudeti laudu suuremaks, et operaatoritel oleks mugavam õmmelda polstreid ja töökohtade kõrval on abipinnaks kärud, millele paigutatakse detailid. Kärud oleksid suureks abiks ettevõttes, sest siis ei peaks õmblejad iga kord tõusma ja minema abilaua juurde, et tõsta sinna polstrite detailid. Samuti lõputöö teises osas on võrreldud normeeritud aegu SSD- aegadega. Mudelil Custo normeeritud ajaks tuli 58,04 minutit ja SSD ajaks 53,06 minuti. Aegade vaheks tuli 4,98 minutit. Mudelil Velvet on normeeritud ajaks 104,43 minutit ja SSD ajaks 97,66 minutit ja nende vaheks oli 6,77 minutit. Antud ettevõttes tekitab aja vahet abilaua kaugus operaatoritest ning vajalike detailide otsimiseks kuluv aeg. Toote valmimisaega mõjutab ka see, et iga polstri valmistab vaid üks operaator. Päeva jooksul käsitlevad operaatorid erinevate mudelite polstreid, mis võib tekitada operaatorites segadust ning aja kulu eri mudelite õmblustehnoloogiate meelde tuletamiseks. Viimaseks mõjuteguriks on toote tellimuse maht, mis ei pruugi olla suur ning operaatorid planeerivad oma tööd nii, et tegevust jätkuks terveks päevaks. Lõputöö majanduslikus osas on välja toodud ettevõtte juhtimisstruktuur ja töötajate ülesanded. Borg OÜ ettevõte areneb kiirelt ning vajab kollektiivi suurenemist. Hetkel teevad töötajad mitmeid tööülesandeid üheaegselt ja ei suuda keskenduda oma tööle. Kollektiivi suurendamine aitaks tõsta ettevõtte efektiivsust ja kõik töötajad saaksid keskenduda oma töökohustustele. Lõputöö kolmandas osas arvutati põhikangaste, lisamaterjalide ja abimaterjalide hinnad mistõttu arvutati ka polstrite hinnad käibemaksuga ja käibemaksuta.Nimetus Piiratud juurdepääs Eestis disainitud rõivaste väärindamisvõimaluste kaardistamine ja analüüs MTÜ uuskasutuskeskuse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kotov, Katariina; Vaab, EvelinAntud lõputöö eesmärgiks oli analüüsida ja kaardistada väärindamist vajavate Eesti disaini rõivaste väärindamisvõimalusi. Analüüs andis ülevaate rõivaste seisukorrast ja taastamise võimalikkusest. Teema on aktuaalne kuna tekstiilitööstuse mõju keskkonnale on suurem kui eales ja tarbimise tagajärjel on tekkinud suur hulk jäätmeid ja alakasutatud rõivaid. Tekstiiliringlusest rääkides on laiemalt levinud teema tekstiilijäätmete ümbertöötlus, vähem räägitakse või propageeritakse olemasolevate rõivaste parandamisest. Uuskasutuskeskus on Eesti tekstiiliringluses märkimisväärne osa. Annetusi kogudes ja nende ringlusesse saates päästetakse prügimäele sattumisest iga aasta ligi 1600 tonni rõivaid. Väärindamist vajava kauba analüüs näitas seda, et paljud tooted, mis esialgu ei vasta Uuskasutuskeskuse nõuetele, on hea kvaliteediga ja neid väärindades oleks võimalik need korduvkasutuseks ringlusesse saata. Uurimustöö käigus läbi viidud kauba analüüs, testid ja intervjuud näitasid, et kauba väärindamine on suures osas tulemuslik ja väärindamist juurutades oleks Uuskasutuskeskusel võimalus saata ringlusesse hinnanguliselt 97% nõuetele mitte vastavatest rõivastest. Väärindamiseks vajalikud tegevused on õmblemine, pesemine ja viimistlemine. Kuna viimistlemisega on võimalik tegeleda poodides ja laos koha peal, siis just pesemise ja õmblemise juurutamisel on vajalik langetada otsus kas seda teha ning kui jah, siis kuidas tegevused lahendada- kas ettevõttesiseselt või allhanget kasutades. Kuna Uuskasutuskeskus on sotsiaalne ettevõte, siis uurides võimalusi väärindamise läbiviimiseks, koguti andmeid lisaks traditsioonilisele parandus-või puhastusteenuse kasutamisele ka hoolekande asutuste kaasamise võimalikkusest. Oma tegevustega aidatakse suuresti kaasa kohalikule tekstiiliringlusele ja taaskasutuse sõnumi levitamisele. Küll aga oleks Uuskasutuskeskuse võimalused ja mõjukus suurem, kui firma tegevustesse panustaksid ka hetkel rõivatootmisega tegelevad asutused. “Eesti disain“ projekti käigus kogutud Eesti brändide rõivaste analüüs näitas, et 70% olid Eesti kaubamärgi Baltika toodang ja tulemustega viidi kurssi ka Baltika esindajad. Nii tollase projekti käigus toimunud suhtlus kui ka antud lõputöö raames läbi viidud intervjuu näitasid Baltika poolset huvi alustada kasutatud rõivaste KOKKUVÕTE 55 jäätmekäitlusest eemale suunamisega. Arvestades Baltika osakaalu rõivatööstuses ja kaubamärgi tuntust, oleks see suur samm teadlikuma tarbimise propageerimiseks Eestis. Nii tekstiilide ringluses kui ka väärindamisel on oluline ettevõtete omavahelise suhtluse ja võrgustiku loomine. Kuna tekstiilitööstus koosneb mitmetest erinevatest osapoolest, on ressursitõhusate lahenduste eelduseks sujuv koostöö. Vastutustundlikult peaksid käituma nii rõivatootjad kui ka tarbijad ning riik peaks tekitama tingimused, kus tarbimise puhul on eelistatud variant taaskasutatud tooted ja äride loomisel ja toimimisel ringmajanduse mudel.Nimetus Piiratud juurdepääs Hinnang CLO 3D rõivadisaini tarkvarale(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Jäger, Marie-Helene; Psikuta, Agnes; Diana TuulikKäesoleva lõputöö “Hinnang CLO 3D rõivadisaini tarkvarale” eesmärgiks oli hinnata CLO 3D rõivasdisaini tarkvara võimekust visualiseerida simulatsiooni käigus rõivaste drapeeruvust ning seda erinevate keerukustega tasemetel staatilises olekus. Lõputöö on tehtud Empa ettevõttes Šveitsis ja St. Galleni linnas. Tegemist on riiklikute laboratooriumitega materjalide teaduse ja tehnoloogia uurimiseks. Täpsemalt biomimeetiliste membraanide laboratooriumis ning kehamonitooringu grupis. Tänapäeva kiire tootearenduse ning toomisprotsessi fookuspunktiks on 3D simulatsiooni tarkvarad. Antud programmid eemaldavad tootearenduse ja tootmisprotsessi vahel vajaduse valmistada toodetest makette ning samuti ei pea tootel olema mitmeid proovimisi. 3D simulatsiooni programmid on kasuks ka rõivaste uurimise teadusvaldkonnas, kus leitakse rõivaste ja keha vahel olevaid õhukihte ning otsest kokkupuudet, et hinnata soojusliikuvust kanga ja keha vahel. Antud parameetrite kindlaksmääramisel saab ka kaitse- ja funktsionaalrõivaste disainiprotsessi põhjalikumalt kavandada. Eelnevalt on Psikuta [1, 2, 3] ning ka Mert [8] uurinud soojusülekannet rõivaste ning keha vahel nii staatilises kui dünaamilises liikumises. Antud uuringute käigus välja pakutud meetodid õhukihtide ja kontaktalade leidmiseks 3D kehaskaneerimise abil on täpsed ning usaldusväärsed. Mainitud meetodid on aga aeganõudvad ning selle tõttu otsitakse abi väljatöötatud 3D rõivasimulatsiooni tarkvaradelt, et kiirendada rõivaste kuvamist ning hindamist mannkeeni seljas. Lõputöö koosnes kahest suuremast etapist ning eesmärk täideti järgnevate punktide abil: a) laialdasem uuring antud teemal sisaldades kirjanduse läbitöötamist, kangaste testimist ning järgnevate järeltöötlus programmide tundmaõppimist: CLO – 3D simulatsiooni tarkvara (CLO Virtual Fashion Inc., Lõuna-Korea); Corel Draw – kangaste testimise järeltöötlus (Corel Corporation, Kanada); Artec – skaneerimine (Artec Co., LTD., Jaapan); Geomagic – järeltöötlus (Geomagic, Inc., USA); 54 b) hinnang CLO 3D tarkvarale, tuginedes kanga drapeeruvusele lihtsatel geomeetrilistel kujunditel, mis hõlmas ka kangaste karakteriseerimist ning õigete meetodite väljaselgitamist antud eesmärgi täitmiseks; c) hinnang CLO 3D tarkvarale, tuginedes rõiva drapeeruvusele keerukamatel geomeetrilistel kujunditel nagu inimkeha imiteeriv mannekeen, kasutades selleks 3D kehaskaneerimise meetodit ning andmebaasis olemasolevaid rõivaid ja lõputöö käigus väljatöötatud rõivast; d) kvalitatiivne ning kvantitatiivne hinnang CLO 3D tarkvara võimekusele, selgitades välja lokaalsete õhukihtide suuruseid ning kontaktalasid rõivaste ning keha vahel. Esimese etapi käigus katsetati tarkvara täpsust väiksema mahuliste testide käigus nagu Cusicku drapeeruvuse test, mille käigus katsetati kuue kanga langevust ning selgitati välja iga materjali drapeeruvuse koefitsient vastavalt ISO 9073-9 standardile [17]. Enne Cusicku testi selgitati välja ka kangaste mass ning paksus vastavalt ISO 3801 [16] ning ISO 5084 [15] standarditele, et olla kindel, et välja valitud füüsilised kangad on sarnased CLO 3D tarkvara valikus olevatele kangastele. Drapeeruvuse test viidi läbi ka simulatsiooni programmis, kus loodi Cusicku testi imiteeriv situatsiooni ning mõõdeti ka virtuaalsete kangaste drapeeruvuse koefitsiendid. Lõpuks võrreldi kolme väiksema mahulise testi tulemusi ning selgitati välja kõige täpsemaid resultaate andev kangas. Selleks osutus tabel 1 (Table 1) välja toodud popliin kangas, mida kasutati ka antud lõputöö käigus väljatöötatud rõiva valmistamisel. Teise etapi käigus võeti kasutusele naise inimkeha imiteeriv mannekeen ning hinnati tarkvara võimekust veelgi detailsemalt ning keerukama geomeetrilise objekti abil. Teine etapp koosnes veel eraldi kahest osast. Esiteks võeti kasutusele eelneva uurimistöö [13] käigus valmistatud ning juba 3D skaneeritud rõivad (loose fitted T-särk, regular fitted T-särk, casual fitted teksad ning regular fitted püksid), mis vajasid vaid 3D simulatsiooni programmis simuleerimist ning järeltöötlust. Teiseks valmistati antud lõputöö käigus semi-fitted kleit, mis puudus siiani ettevõtte andmebaasist. Kleidile valmistati lõige, simuleeriti antud rõivas, skaneeriti see 3D skanneriga ning nii simulatsioon kui ka skaneeringud töödeldi järeltöötlus programmis. 3D skaneeritud rõivaste analüüsimiseks kasutati varasemalt Psikuta [1] välja töötatud metoodikat. Antud metoodika käigus skaneeritakse kõigepealt mannekeen ilma riieteta ning seejärel kuus korda riietega. Iga skaneerimise lõpus riietatakse mannekeen uuesti, et tagada rõiva juhuslik istuvus ning leidmaks skaneeringute vahel standardhälve. Seejärel töödeldakse skaneeringud järeltöötlus programmis. Kõik skaneeringud joondatakse ühe kindlaksmääratud skaneeringu järgi, eemaldatakse skaneerimise käigus 55 tekkinud üleliigne müra ning täidetakse augud, mida skanner algse protokolli alusel ei tuvastanud. Mannekeeni keha ning rõivas jaotatakse kindlateks kehapiirkondadeks ning igale jaotatud osale tehakse 3D võrdlus. Võrdluse käigus selgub kui kaugel asetseb rõivas kehast ning leitakse rõiva- ja kangavahelise õhukihi suurus ning ka kontaktalad. Selle tulemusel saab hinnata rõivaste istuvust ning mugavust inimkehale ning jälgida soojusliikuvust keha ning keskkonna vahel. Antud lõputöös järeltöödeldi kuue skaneeringu andmeid ning leiti nende vahel keskmine ning ka standardhälve. Simulatsiooni käigus saadud 3D objekt vajas ühekordset töötlust. Mõlemast meetodist kogutud andmeid võrreldi nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Saadud tulemuste põhjal võib väita, et järgides antud lõputöö raames kasutatud meetodit, võib CLO 3D simulatsiooni programmi pidada usaldusväärseks. Valideeritud CLO 3D simulatsiooni programm elimineerib vajaduse kasutada õhukihtide suuruste ning kontaktalade leidmiseks aeganõudvat 3D kehaskaneerimise meetodit. Antud programmis simuleeritud mannekeene, rõivaid ja animatsioone saab edasiselt rakendada teistes väljatöötatud ning väljatöötamisel olevates programmides.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaitseväe rõivastuse käitlemise võimalused lähtuvalt ringmajanduse mudelist(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Suup, Kristi; Traumann, AdaKäesolevas lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade Kaitseväes sihtotstarbeliselt kasutuskõlbmatuks muutunud rõivastuse käitlemise võimalustest lähtuvalt ringmajanduse mudelist, ning teha ettepanekuid vältimaks jäätmete sattumist prügimäele. Probleemina tõstatati Kaitseväes tekkivate tekstiiljäätmete käitlemise viisid, tuues näidetena välja kõige suurema tonnaažiga tooted: talvine välivorm, vihmaülikond, maskeerimisülikond ja saapad. Need annavad ülevaate toodete iseloomuomadustest ja koostisest, leidmaks sobivaid võimalusi keskkonnasäästlikumaks käitlemiseks, ümbertöötlemiseks kiuks, tootjavastutuse rakendamiseks või disainiks. Kaitseväe rõivastuse kasutuskõlbmatuks muutumisel on tegu tarbijajärgsete tekstiiljäätmetega, millele puuduvad hetkelise seisuga keskkonnasõbralikuks käitlemiseks optimaalsed lahendused. Tegu on olulise teemaga nii riigi kui globaalse maailmavaate seisukohalt, millega tuleks tegeleda igapäevaselt. Siinkohal on olulisel kohal ettevõtete ja asutuste hulgas teavitustöö läbiviimine ning suunamine ringmajanduse mudelile. Eesmärgiks on vähendada jäätmeteket nii asutuste, kui ka ettevõtete siseselt ning sellega koos tutvustada nende endi ressursside optimaalsemat kasutust. Seoses kiirelt muutuva ühiskonnaga on vaja käia kaasas muutuvate suundadega maailmas, liikudes ringmajanduse suunas. On selge, et rohkem tähelepanu on vaja hakata pöörama tarbijajärgse tekstiili käitlemise võimalustele. Samuti suureneb igapäevaselt vajadus suunata rõivatootjaid rohkemal määral mõtlema tekkivatele jäätmetele. Töös selgitati üldistavalt tekstiiljäätmete tekkimise olukorda, sellega kaasnevaid probleeme ning anti ülevaade kasutuskõlbmatute tekstiilmaterjalide käitlemise võimalustest. Tutvustati Kaitseväe rõivastuse olemust ning toodi näiteid kasutatud armeerõivastuse käitlemisest globaalsemas vaates. Lisaks anti ülevaade vormirõivastusest ning lõpetuseks toodi välja uurimustöö järeldused ning ettepanekud, mis aitaksid liikuda kaasa jätkusuutlikuma ning ressursitõhusama arengu suunas. Töö tulemusena leidis autor, et kindel tarvidus on korduskasutus- ja taaskasutamise lahenduste leidmine riigivõimuasutustes nagu seda on Kaitsevägi. See võimaldab näidata eeskuju konkreetses sektoris ka globaalses vaates. Tarvidus soetada Kaitseväe rõivastust riigihangete korras on möödapääsmatu. Sellest lähtuvalt tõi autor välja olulise vaatenurga riigihangete sisus, millest tulenevalt oleks tarvidus hakata praktiseerima ringhankeid. Nende eesmärk on, et toote disainimise hetkest oleks teada, mis saab pärast toote kasutusaja lõppu. Sel juhul on vaja määrata, kas tekstiili ümbertöötluse tulemuseks on uus tooraine, kiud või disain, millega on igal tootel rääkida oma lugu. Muutuste teostamine antud valdkonnas on äärmiselt oluline, et mitte maha jääda maailma arengust ning liikuda kaasa eesmärkidega elukeskkonna puhtamana säilimise nimel. Lähtuvalt Kaitseväe varustuse pidevast arendamisest ning vastupidavamaks muutumisest on tekitatud visioon viia mahakantavate toodete maht 20-25 tonnile aastas praeguse ligikaudu 60 tonni asemel. Kuna tuleviku vaates on vajadus tekstiiljäätmete eraldi sorteerimise järele, mitte osana olmeprügist, siis peaks olema teada võimalused, milliseid lahendusi saaks kasutada. Oluline on luua kontaktvõrgustikud ja leida koostööpartneid, kellele suunata jäätmeid edasi ning kitsaskohad, mis tulenevad seadustest peaksid olema kõrvaldatud. Autori arvates oleks üks olulisemaid etappe ringmajanduse sissetoomine ka tekstiilivaldkonda ja avalikku sektorisse. See tähendaks suuri muudatusi ühiskonnas ning oleks toiming, mis annaks suure panuse keskkonna säilimise nimel.Nimetus Piiratud juurdepääs Kasukate valmistamise tehnoloogilise protsessi parendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Valdmaa, Eliisa; Tšistova, Anu; Eeva OjametsAntud diplomitöö eesmärgiks oli anda ülevaade karusnahast, selle ettevalmistusprotsessidest, juurdelõikusest ning muuta kasukate valmistamise protsessi efektiivsemaks. Tehtud töös tutvustatakse karusnahka kui materjali ja tema omadusi – erinevate karusloomade näitel. Eeloleva diplomitöö käigus käsitleti karusnahksete toodete loomise ja töötlemisega kaasnevaid etappe ja välja on toodud köösneritöö eripärad. Diplomitöö ülesandeks oli anda ülevaade tehnoloogilisest protsessist ja selle korraldusest. Töös käitletavad mudelid on valitud vastavalt sarnasustele lõikelise lahenduse, materjalide sobivuse ja töötlemismeetodite poolest. Tootmisprotsessi korraldamiseks on vaja esmalt ära teha eeltöö, mida on kirjeldatud tehnoloogilises osas. Kirjeldatud on valitud mudeleid ning materjale, karusnaha juurdelõikusprotsessi ja eeltöötlemist, tootmiseks vajaminevaid seadmeid ja töövahendeid. Välja on toodud detailide ja lekaalide loetelud vastavalt mudelitele ning on kirjeldatud karkuli- ja naaritsanaha omadusi. Organisatsiooniline osa hõlmab tootmisprotsessi jaoks vajalikke arvutuste tegemist ning mudelite töömahukuse analüüsi, mille põhjal sai valitud tootmistüübiks järjestikuline söötmisviis.Vastavalt tootmistüübile on koostatud operatsioonide ja koondoperatsioonide loetelu ja tööjaotus. Ettevõttes valmistab ühte toodet kuni kolm töölist, kuid otsustasin projekteerida antud mudelite töö liinitööks, kus tootmisprotsessis osaleb kaheksa inimest. Koostatud tööjaotuse analüüsist selgus, et paljude operatsioonide puhul on tegemist kas ala- või ülekoormusega. See tuleneb jagumatute operatsioonide aegadest, mis osaliselt on väga suured ning tulenevalt karusnaha õmblemise eripärast ei saa neid tööliste vahel jagada. Tööjaotusel on väga oluline arvestada töölise oskustaset ja kogemust, sest karusnaha õmblemisel on vajalikud spetsiifilised teadmised. Suured erinevused tulenevad ka sellest, mis materjali antud koondoperatsioonis töödeldakse. Karusnahk võtab rohkem aega kui tekstiilmaterjal, seega näiteks voodri õmblemine toimub kordades kiiremini kui kehaosa õmblemine põhimaterjalist ning vajavad ka erinevate oskustasemega töölist. Majanduslike andmete juures on välja arvutatud mudelite materjalide maksumus ning toote omahind. Töös käsitletud toote omahind kujunes materjalikulu ja töötlemise tasu põhjal, millele lisaks arvestatakse ka ettevõtte muude kuludega Lisaks ülevaade karusnaha hinna kujunemisest ning müügiprotsessist oksjonil. Kogu töö tulemust on võimalik kasutada, et muuta tootmine efektiivsemaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Kohvik Rannapaargu klienditeenindajatele töörõivastuse välja töötamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tüür, Tea; Kuusk, MargitKäesoleva diplomitöö käigus on kavandatud kohvikule Rannapaargu töörõivad, mis sobivad nii igapäevaseks kandmiseks kui ka pidulikumaks puhuks. Kavandati viis mudelit – seelik “Merit”, püksid “Katrin”, pluus “Merilin, vest “Herta ja põll “Anett”. Mudelitest valmisid tehnilised kirjeldused, tehnilised joonised ja moejoonised. Lähemalt keskenduti kolmele mudelile – pluus, vest ja põll, mille jaoks leiti sobivad põhi- ja abimaterjalid; konstrueeriti baas- ja moekohased lõiked; arendati välja tehnoloogiad; arvestati materjalide kulu; koostati tehniline dokumentatsioon ning leiti toodete müügihind. Kvaliteetsed ja vastupidavad tööriide materjalid said valitud tänu Tallinna Tehnikakõrgkooli tekstiililabori võimalustele. Kokku testiti seitset kangast, millest viis osutusid sobivateks. Mudelitele “Merilin” ja “Anett” valiti tööriiete kangad, mille kiuline koostis on 65% polüester, 35% puuvill. Valitud kangad on toimse sidusega, värvipüsivad ja hõõrdekindlad. Mudelile “Herta” valiti samuti toimse sidusega kangas, mille kiuline koostis on 65% polüester, 33% viskoos ja 2% elastaan. Mudelile valiti ka antistaatilise töötlustega 100% polüesterkiust vooder. Mudelite “Herta ja “Anett” õmblemisel kasutatakse ka teist põhimaterjali – 100% polüesterkiust satiini. Eelnevalt nimetatud kolmele mudelile konstrueeriti põhilõiked suurusele 38, kasvule 164, ühtse süsteemi järgi, kasutades GOSTi mõõtude tabelit. Põhilõigetest tuletati moekohased lõiked. Viidi läbi maketiproovid, mille käigus moekohaseid lõikeid parandati ja täiendati. Valminud lõigetest moodustati lekaalid ning koostati tehniline paljundus suurustele 34-44, kasvudele 164 ja 170. Tehnoloogia valikul peeti silmas peamiselt valitud õmblusmaterjalide omadusi ja iseärasusi. Töös käsitletavad kolm mudelit on ajatud töörõivad, mis peaksid olema vastupidavad ja kvaliteetselt töödeldud. Tehnoloogia valikut kirjeldatakse läbilõikejooniste abil. Oluline on ka mudelite töötlemise aeg, mis mudeli “Merilin” puhul on 0,44 h, mudeli “Herta” puhul 0,57 h ja mudeli “Anett” puhul 0,2 h. Mudelite õmblemiseks vajalikele kangastele koostati paigutusjoonised, et oleks võimalik arvestada keskmist kangakulu ühe toote õmblemiseks. Samuti arvestati välja niidikulu, mõõtes ära toodete õmblusjoonte pikkused ning korrutades need piste tüübile ja õmblusmasinale vastava koefitsendiga. Mudelitele koostati tehniline dokumentatsioon, mis koosneb tootekaartidest, tellimuse suurusest ja valmistoodete mõõtude tabelitest. Kokku soovis kohvik saada 27 pluusi, 13 vesti ja 13 põlle. Valmistoodete mõõtude tabelid varustati mõõtmiskohtade kirjelduste ja skeemidega, et mõõtmine oleks lihtne ja ühtsesti arusaadav. Majandusosas kirjeldati lühidalt tootva ettevõtte juhtimisstruktuuri ning leiti toodete ja tellimuse hind. Mudeleid valmistab 7 õmblejat. Mudeli “Merilin” müügihind ilma käibemaksuta on 12,75 €, mudeli “Herta” 16,69 € ning mudeli “Anett” 6,10 €. Kogu tellimuse maksumuseks ilma käibemaksuta on 640,65 €. Diplomitööle on lisatud fotod kohvik Rannapaargu inter- ja eksterjöörist ning mudelite tootmiseks vajalike kangaste üksik- ja kombineeritud paigutused mõõtkavas 1:10. Lõputöö “Kohvik Rannapaargu klienditeenindajatele rõivastuse välja töötamine” on valminud koostöös tehnoloogia eriala diplomandi Kaisa Raskaga, kelle lõputöö “Kohviku klienditeenindajate vormiriiete tehnoloogilise protsessi korraldamine”, kujutab kolme mudeli – “Merilin”, “Herta” ja “Anett” – tehnoloogia välja arendamist, õmblusmaterjalide testimist, tootmise organiseerimist ja kulu normeerimist.Nimetus Piiratud juurdepääs Korduvkasutatavate ja ühekordsete käterätikute elutsükli hindamine ning kasutus juuksurisalongides(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rämmar, Helina; Tuulik, DianaLõputöö “Korduvkasutatavate ja ühekordsete käterätikute elutsükli hindamine ning kasutus juuksurisalongides” eesmärk oli teha ettepanekuid juuksurisalongidele ressursisäästlikumaks käitumiseks käterätikute kasutamisel. Lõputöö koostamiseks uuris autor erinevaid elutsüklite teooriaid leidmaks sobivaima, et analüüsida ja hinnata korduvkasutatavate ja ühekordsete käterätikute elutsüklit. Uurimismetoodika valik tugines sellele, milline teooria annaks kogu ülevaate toote hällist hauani elutsüklist ja selle hindamisest. Seetõttu osutus valikuks LCA hällist hauani („Cradle-to-grave“) elutsükli analüüs. Seejärel koostati küsitlus, milles sooviti analüüsida juuksurisalongides kasutatavate käterätikute eelistusi ja nende kulu. Tuginedes erinevate kirjandusallikate uurimisest saadud tulemustele võib järeldada, et korduvkasutatavate käterätikute tootmiseks kasutataval puuvillal on keskkonnale suurem koormus kui ühekordsete käterätikute tootmiseks kasutatavatel lausmaterjalidel. Uuringu tulemusi analüüsides selgus, et puuvilla suur keskkonnakoormus tuleneb põhiliselt suures koguses vee-, maa-, energia ja pestitsiidide kasutamisest. Lausmaterjalide tootmisel on tehnoloogia kõrgelt arenenud ja investeeritakse tööstuse jätkusuutlikumaks muutmiseks. Võrreldes puuvillaga on lausmaterjalide tootmine odavam ja kiirem tootmisprotsesside vähesuse tõttu. Käesolevas töös uuriti ühekordsete käterätikute tootmiseks kasutatavaid materjale, milleks olid tselluloosi ja polüpropüleeni segu ning biolagunev viskoos. Leiti, et polüpropüleeni tootmisega kaasnevate mürgiste kemikaalide sattumine vette ja õhku mõjutab ümbritsevat kesk- ja elanikkonda. Viskoosi tootmise keskkonnamõjutused tulenevad enamasti lageraie ja tselluloositehastest saasteainete ja kemikaalide keskkonda sattumise tagajärjel. Tehnoloogia arengu ja kehtestatud piirangutega ohtlike ainete keskkonda viimise kohta on tselluloositehased viimastel aastatel vähendanud keskkonnamõjusid. Juuksurisalongidele tehtud uuringust selgus, et 70% juuksuritest kasutavad nii korduvkasutatavaid kui ka ühekordseid käterätikuid, puuvillaseid käterätikuid kulub ühel juuksuril päevas keskmiselt 10 tükki ja ühekordseid 15 tükki. Ollakse arvamusel, et korduvkasutatavate käterätikutega hoitakse kokku raha ning toetatakse keskkonda, lisaks peetakse oluliseks puuvillase rätiku head imamisvõimet. Ühekordsete käterätikute ebameeldivaks aspektiks osutus nende suur kulu, kuid hügieenilisus ning kasutusmugavus olid tugevad positiivsed argumendid ühekordsete rätikute eelistajatel. Pidades silmas lõputöös käsitletud ressursse (raha, tööjõud, aeg, materjal ja tehnoloogia), saab vastata küsimusele kas juuste kuivatamiseks juuksurisalongides on sobivaim lahendus korduvkasutatavate või ühekordsete rätikute kasutamine. Lõputöö tulemustest selgus, et ühekordsete käterätikute kasutamine hoiab kokku eelpool nimetatud ressursse ja on samal ajal ka keskkonda toetavamad. Arvestades lõputöös nimetatud ressursse ja uurimistulemusi on autor teinud järgnevad ettepanekud juuksurisalongidele ressursisäästlikumaks käitumiseks käterätikute kasutamisel: • Rahalise kokkuhoiu mõttes on soovitatav kasutada tavalisi ühekordseid käterätikuid, mis hoiavad kokku vee- ja energiakulusid. Lisaks välistavad pesumasina ja kuivati vajaduse salongis. • Ühekordsete käterätikute kasutamine hoiab kokku hulgaliselt aega, mida juuksurid saavad efektiivselt kasutada muude igapäevaste toimingute jaoks, teenindades rohkem kliente, mis võimaldab ettevõttel suurendada käivet. • Materjali aspektist on soovitatav kasutada ühekordseid biolagunevaid käterätikuid, mis lagunevad kolme kuu jooksul, jättes keskkonda võimalikult väikese jalajälje. Toetades lisaks rohelist mõtteviisi, mis tõstab salongi konkurentsieelist ja mainet. • Ühekordsete käterätikute kasutamine võimaldab juuksuril üksi tegutseda, kuna puudub vajadus assistendi järele puuvillaseid käterätikuid käitlema. • Puuvillaste käterätikute kasutajatel on soovitatav pesta rätikuid salongis pesumaja suure kulu tõttu. • Olla avatud tuleviku väljavaadetele minnes kaasa uuendustega käterätikute kasutamisel, arvestades klientide vajadusi ja keskkonnateadlikkust. Uurimistöös esitatud hüpotees, et ühekordsete käterätikute kasutamine saastab keskkonda rohkem kui korduvkasutatavate käterätikute kasutamine, ei leidnud kinnitust. Arvestades puuvilla tootmisega kaasnevat keskkonnakoormust ja elutsükli analüüsist saadud tulemusi, on võimalik väita, et tavapärase puuvilla tootmine saastab keskkonda rohkem kui ühekordsete käterätikute tootmine. Määravaks saab suur kogus erinevate ressursside (kemikaalide, vee-, maa-, ja energia) mittereguleeritud kasutamine ja järelevalve puudumine arengumaades.Nimetus Piiratud juurdepääs Kvaliteedi tööriistade rakendamine bränd Trallibussikoondis näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Reitalu, Leelo-Maarja; Vaab, EvelinTrallibussikoondis OÜ tegeleb omatoodangu disainimise ja valmistamisega. Ettevõte asutati 2017.a. veebruaris ning ettevõtte tegeleb M.Teng autoriloomingul põhinevad brändide arendusega, mille eesmärk on pakkuda klientidele läbimõeldud disainilahenduse kogemust ja kvaliteetset toodangut. Lõputöö keskendub nimetatud ettevõtte brändile Trallibussikoondis ja uurib toodangu põhimaterjali väljavahetamise protsessi kvaliteedi tööriista Failure Mode and Effect Analysis (FMEA) teooria rakendamisel. FMEA meetodil on võimalik kaardistada tekstiiltoote tootmisprotsess ja protsessis esinevad mittevastavused. FMEA järgselt saab analüüsida kriitilisemate riskinumbriga mittevastavuste potentsiaalseid põhjuseid tuginedes Ishikawa/Werminghaus põhjus-tagajärg meetodile ning 5-MIKS-i meetodit kasutades on võimalik selgitada välja protsessis esinenud mittevastavuse juurpõhjus. FMEA analüüsi järgselt selgus, et peamised mittevastavused on seotud põhimaterjali korrapäratu kvaliteedi ja materjaliomadusi kirjeldavate tehniliste andmete puudumise tõttu, mille ajendil telliti uuelt potentsiaalselt koostööpartnerilt sobivuse testimiseks uus materjal, millele samuti tootja ei paku tehnilisi andmed. Meetodipõhiste analüüside järgselt testiti kasutusel oleva ja planeeritava kanga omadusi selleks, et Trallibussikoondis saaks koostada oma toodangu põhimaterjalile nõuded, mis vastavad nii ettevõtte kui ka EU nõuetele. Tuginedes labori järgsele PMI analüüsile, saab väita, et tootele Trallibuss on parim, kui katte kanga hõõrdekindlus vastaks nii struktuuri kui trüki vastupidavuses EU Science Hub poolt esitatud nõuetele, mis kehtivad ökomärgisega sisutustekstiiltoodetele. Lõputöö tulemusena valmis Trallibussikoondise jaoks toodangu valmistamise parendamise eesmärgil kasutatav koosteprotsessi analüüsiv tööriist, mis põhineb FMEA teoorial. Samuti teostati tekstiiltoote Trallibuss pestava katte materjali uuring, mis hõlmas kasutusel oleva kanga ja planeeritava kanga omaduste testimist ning võrdlemist EU standarditega.Nimetus Piiratud juurdepääs Lamamistooli katete juurdelõikuse ja valmistamise tehnoloogiline protsess(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Vändrik, Margit; Vakk, PiretDiplomitöö ülesandeks oli anda ülevaade tehnoloogilisest protsessist ja selle korraldusest. Töös käitletavad mudelid on valitud vastavalt materjalide sobivusele ja töötlemismeetodite sarnasusele. Tehnoloogilise poole pealt on ära näidatud mudelite joonised ning läbilõiked erinevates piirkondades. Samuti on väljatoodud detailide ja lekaalide loetelud vastavalt mudelitele. Antud on ka ülevaade kasutatavatest materjalidest ning seadmetest. Mudelitele on koostatud operatsioonide- ja koondoperatsioonide loetelu koos ettevõttest saadud standardaegadega. Peale esialgseid arvutusi oli näha, et Lojeri mudelite puhul tuleb kasutada järjestikulist söötmisviisi ja Unimuna puhul liiguvad detailid sirgjooneliselt. Graafiliselt analüüsilt on näha, et enamasti on töötajad kas üle- või alakoormatud. Seda seetõttu, et mudelitel on üsna suured detailid, mis muudavad ühe operatsiooni ajaliselt pikaks ning koondoperatsioonide koostamise keerukaks. Alakoormuse vähendamiseks võivad vastavad töölised aidata pooltooteid ja detaile transportida ühelt töökohalt teisele. Antud ettevõttes õmbleb konkreetseid mudeleid üks inimene algusest lõpuni, kuid otsustasin tuua sisse väikse muudatuse ning projekteerida valitud tooted liini tööle. Andmaks paremat ülevaadet detailide kulgemisest erinevate töökohtade vahel koostasin ka montaažigraafiku mõlemale mudelile. Lojeri puhul oli see küll üsna keeruline ja aeganõudev, kuid lõpptulemusena annab see siiski hea ülevaate. Kuna projekteerisin liini just vastavatele mudelitele, siis kulgeb töö liinis sirgjooneliselt, mis muudab jälgimise ka tunduvalt kergemaks. Töökorralduse poolt kajastavad esmalt juurdelõikuse- ja õmblustsehhi plaanid, kus on hästi näha kus midagi paikneb. Tööd õmblustsehhis juhib meister, kes annab õmblejatele töö kätte ning vajadusel juhendab. Juurdelõikuses korraldab protsessi juurdelõikuskonstruktor, kes vormistab vajalikud töölehed mudelite lõikuseks. Tööuuringute osas on tehtud ühele õmblejale päevavaatlus,mille käigus selgus mille jaoks ja kui palju aega kulub. Veel sai koostatud ka SSD tööuuring Lojeri mudelile, kus sai leitud standardaeg ning lisaks ka õmbleja töökohaplaan. Majandusliku osa poole pealt on välja toodud toote hinna kujundamine ning lõplik hind nii käibemaksuga kui ilma. Eraldi on koostatud tabel ka materjalide hindadele ning nende kulunormidele ühe toote kohta. Töö käigus tegin ettevõttele omapoolseid soovitusi vastavalt tehtud tööle ning viisin läbi parendusi, erinevatel paigutustel vähendades sellega oluliselt kangakulu, eriti Lojeri mudelite puhul.Nimetus Piiratud juurdepääs Laste lavakostüümid taaskasutatud materjalidest(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Sööt, Eva-Liis; Kuusk, MargitLõputöö käigus on lahendatud probleemid, mis selgusid projekti eripärasid arvestades. Lahendusvõimalused kujunesid välja töö käigus katsetades ja proovides erinevaid variante. Mõõtmistulemustena selgunud suur erinevust laste pikkustes ja täidlustes vaatamata ühele vanusele vajas lihtsustatud paljundusskeemi. Selle probleemi lahenduse tulemusena valmisid laste põhilõiked, mille paljundustest läksid kasutusse neli suurusnumbrit. Nendest suurustest piisas, et riietada kõik osatäitja. Erinevate lõigetes suurusnumbrite arvu vähendamine lihtsustas juurdelõikuse protsessi ja võimaldas suurele arvule lastele teha moekohased kostüümid väiksema ajamahuga. Selles projektis oli see põhjendatud, kuna toodetele esitatavad nõuded istuvuse koha pealt on väiksemad ja oluline on üldmulje. Piiratud materjali kasutamisvõimaluse probleemi lahenduseks sai suurema kangapinna loomine. See toimus enne juurdelõikust, et oleks lihtsam teha paigutus ja toimuks kiiremini detailide väljalõikamine. Töös põhjalikult käsitletud mudelite kangas õmmeldi ribadena kokku. Hargnematu õmblusvaru andis võimaluse kasutada neid õmblusvarusid toote paremal poolel andes tootele lisaväärtuse disaini eripära näol. Materjali eripära tõttu oli kangaarvestuse tegemise süsteem erinev traditsioonilisest, kuid vajalik, et teada saada, kui palju kulub konkreetse mudeli peale kangast. Selle abil oli võimalik värvida õiges koguses kangaid, et ei tekiks puudujääke ega ülemäära jääke, kuna värvide maksumus on suur. Lisaks läks palju materjali kasutusse lavakujunduses ja etenduse rekvisiitide valmistamisel, mille tõttu oli vaja tagada piisav materjali kogus nende mudelite tarvis. Töö sisaldab toodete valmistamise protsessi jaoks vajalikke joonised ja tabelid. Need tõestava ja tagavad lõigete ja õmmeldud toodete õigsuse ja lihtsustavad õmblusosakonna tööülesandeid. Mudelite puhul osutus ainsateks märkimisväärseteks kuludeks värvimiskulu ja töötajate palk. Materjalikulu alla kuulus vaid transpordikulu, mis on kogu etenduse kostüümide peale kokku ja seega ühe mudeli peale tühine, kui arvestada, et materjali kasutatakse kõikide kostüümide ja ka lavakujunduse jaoks. Kõige ajamahukamaks toodete valmistamisel kujunes protsess, mille käigus oli vaja materjal ette valmistada. Sinna alla kuulus materjalide värvimine, kuum-niiske töötlemine ja juurdelõikusele eelnev kangaste kokkuõmblemine paigutuse tegemise jaoks. Selle kulu hindamine konkreetsete toodete puhul ei ole otstarbekas ja arvestused tehakse hiljem kogu etenduse pealt kokku. Õmblemiskulude ja värvimiskulude põhjal võib öelda, et toodete maksumuseks on keskeltläbi 5 eurot. Hind koosneb suures osas tekstiili värvimiskuludest. Lõputöö on valminud koostöös disaineriga Daniel Kroh, kelle kaubamärgiks on disainerrõivad taaskasutatud materjalidest. Mudelite disain on tema nägemus etenduse jaoks vajaminevatest kostüümidest. Vastavalt disaineri ja lavastaja nägemusele on lahendatud nende valmistamisega kaasnevad probleemid. Tulemuseks valmisid töö käigus kaks kõige suuremamahulist kostüümi osatäitjatele, mille koguseks kokku on 158 toodet. Aluseks kasutatud põhilõige jääb kasutusse edaspidiste kostüümide valmistamisel nii selle etenduse kui ka edaspidiste jaoks. Kuna lõputöös on välja toodud vaid kuu aja jooksul tehtu tulemuse, siis ei hõlma see kogu etendusega seonduvaid kulusid, protsesse ja arvestusi. Väljaarendatud tehnoloogilised uuendused on kasulikuks infoks taaskasutuse rakendamiseks sarnaste toormaterjalide puhul. Käsitletud töö on ehtsaks näiteks, kuidas on võimalik hoida kulud madalad ilma et peaks tegema järelandmisi ja sel moel saada efektse kostüümid ja lavakujundus. Ettevõttes, kust materjalid saadud, tekib sellises koguses jäätmeid iga päev ja seda mitte ainult selles tootmisettevõttes. Väga oluline on leida alternatiivseid lahendusi vähendamaks kahjusid keskkonnale. Lisaks saada sellest kasu ka ise.Nimetus Piiratud juurdepääs Laste ülerõivaste pealikangaste kulunormid ja mustrilisa koefitsiendid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kulbas, Kätlin; Laid, Marika-My; Anu TšistovaLõputöös koostati kolmele mudelile: laste kombinesoonile „Romeo“, beebide jopele „Hugo“ ning laste komplektile „Remi“ kulunormide ja koefitsientide tabelid. Lisaks võrreldi omavahel ettevõtte, tootja ja autori puhtaid kulunorme ning selgitati välja, kui palju mõjutavad mustriraportid ning mustri rihtimine kangakulu. Selleks kõigeks oli vaja luua paigutusjoonised valitud mudelitele ja valitud kangastega ning seejärel tuli neid analüüsida ja tuua välja tähtsamad andmed. Eelkõige keskenduti töös parimate paigutuste koostamisele. Paigutusi tehes oli oluline pidada kinni paigutusreeglitest. Paigutused teostati kõigile kolmele mudelile viie erineva kangaga. Paigutusteks oli ühele mudelile välja valitud neli erinevate mustriraportitega kangast ning üks ühevärviline kangas. Mustrite puhul nagu „Safari“ ja „Grafiti“ teostati lisaks rihitud paigutusele ka rihtimata paigutus. Mõlema mustri puhul sai mõlemat paigutusviisi proovitud, et näha, kui palju on rihitava ja rihtimata paigutuse kangakulu. Tulemus oli etteaimatav. Teooriast oli teada, et rihtimisel kangakulu suureneb ning tõepoolest kangakulu suurenes. Seetõttu tasub alati võimalusel kangast mitte rihtida. Ettevõttelt saadud nende endi kulunormide arvutamise tabelid andsid informatsiooni, kuidas ettevõtte kulunorme arvutab ning mis mõjutab nende tulemusi. Ettevõtte kulunormide tabelid on väga informatiivsed, lähtudes näidismudelitelt saadavast teabest. Samuti on olulisel kohal kangalaius, mis määrab hiljem suuresti ära kangakulu suuruse. Kulunormide tabelites ei arvestata kanga mustritega, mustrilisa rihtimiseks lisatakse tabeli väliselt vaid mustrile „Lightning“. Ettevõtte poolt lisatakse mustrilisa mustrile „Lightning“ ning seda ka 30% saadud kangakulust. Lõputööst selgus, et nii suur lisa ei ole vajalik, piisab 5-6% mustrilisast. Mudelite koefitsientide tabelid võtavad hästi kokku selle, kuidas kangaste mustrid mõjutavad kanga pikkust. Tabelitest selgus, et rihtimisel kasvab kangakulu koguni 3%. Samuti selgus tabelitest, kui palju lähtuvalt mudelist tuleks kangamustrile kanga tellimisel lisa anda. Nagu eelnevalt mainitud, ettevõtte poolt 30% mustrilisa mustrile „Lightning“ on liiga suur, seega antud tabelitest leiab edaspidi igale mustrile sobiva lisa. Samuti saab tabelist vaadata palju muutub kangakulu sõltuvalt suurusest ja kangamustrist. Sellest tulenevalt selguski, et ühevärviline kangas „Solid“ ja mustriga kangas „Gerbera“ on kõige väiksemate mustrilisa koefitsientidega ning kangastele lisa ei pea arvestama. Tööst selgus ka, kui palju erinevad ettevõtte, tootja ning autori puhtad kulunormid teineteisest. Sellest tulenevalt tuli välja, et autori kulunormid on oluliselt väiksemad kui ettevõtte või tootja omad. Ainult „Romeo“ alaosa ning „Remi“ pükste puhul olid autori kulunormid veidi suuremad.Nimetus Piiratud juurdepääs Naturaalse kanga digitrükiteenuse võimalused sisenemiseks Eesti turule(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Jevstafjev, Agnes; Tuulik, DianaTeostatud lõputöö pealkiri on "Naturaalse kanga digitrükiteenuse võimalused sisenemiseks Eesti turule". Lõputöö sisendiks oli ettevõtte Lipuvabrik OÜ soov laiendada oma digitrükiteenuste valikut ning siseneda Eesti turule uue teenusega, mis teostab naturaalse kanga digitaaltrükki. Selleks oli vaja koostada uuring, mis selgitaks välja, kas ning millised on naturaalse kanga digitrükiteenuse võimalused sisenemiseks Eesti turule. Koostatud lõputöö on jaotatud kaheks. Tuginedes digitrükki käsitlevale kirjandusele, andis autor töö esimeses osas ülevaate digitaalse tekstiilitrüki protsessist ja tehnoloogiast. Lisaks kirjeldati turupotentsiaali ning uuringuprotsessi olemust. Töö empiirilises osas anti ülevaade, toetudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel olevatele majandust käsitlevatele uuringutele, Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuse hetkeolukorrast. Seejärel teostas uuringu autor kaudsete konkurentide kodulehekülgede sisunalaüüsi, viis läbi küsitluse, et selgitada välja naturaalse kanga digitrükiteenuse turupotentsiaal Eesti turul ning suhtles tekstiiliprinterite edasimüüjatega nii Eestist kui ka välismaalt. Kodulehekülgede jälgimise tulemusena selgus, et Eestis tegutsevad digitrükiettevõtted, kes trükivad puuvillasele kangale, kasutavad selleks väikeformaadilisi printereid, millega on võimalik digitrükkida üldiselt ainult t-särkidele ja aksessuaaridele. See tähendab seda, et uuringus käsitletud teenus oleks esimene omataoline Eesti turul ning sellest tulenevalt puuduksid Lipuvabrik OÜ - l otsesed konkurendid. Rõiva- ja tekstiilivaldkonna spetsialistide seas läbi viidud veebiküsitlusest selgus, et sihtgrupi huvi naturaalse kanga digitrüki vastu on keskmisest kõrgem. Sellest võib järeldada, et antud teenuse kättesaamatus Eesti turul on probleemiks nii mõnelegi ettevõtjale, kes tegeleb rõiva- ja/või tekstiilidisainiga. Järelikult on tekstiilitrüki valdkonnas mitmeid tarbijaid, kelle vajadused ei ole rahuldatud. Selleks, et saada rohkem aimu digitaalsest tekstiilitrüki turust Eestis, koguti käesoleva lõputöö raames andmeid interneti, küsitluse ning suhtluse teel. Teostatud lõputööl oli abistav roll ning selle eesmärk oli anda ettevõttele Lipuvabrik OÜ esmane ülevaade naturaalse kanga digitrükiteenuse nõudlusest kohalikul turul.Nimetus Piiratud juurdepääs Pükstükkide mudelite arendus alustavale ettevõttele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Siirak, Kadri; Peets, TeeleLõputöö, mille teemaks on pükstükkide mudelite arendus alustavale ettevõttele, eesmärgiks on arendada kolm erineva tegumoega kevad-suvist pükstükkide mudelit alustava ettevõtte tooteportfelli. Ettevõte on suunatud nišiturule ning soovib luua enda nägemuse järgi, avaralõikelised mudelid linnapildis populaarsust kogunud pükstükkidele. Arendustegevus algab moejoonistest, mille tegemisel peetakse silmas ette antud nõudmisi tegumoele ning kangavalikule. Mudelite baaskonstruktsioonide tegemiseks kasutatud konstrueerimissüsteem on autori jaoks uus lähenemine ning proovikivi, kuid töö käigus selgub, et on tegelikkuses lihtne ja kiire lahendus. Tehtud põhilõigetest on modelleeritud lõppkavandite põhjal mudelite lõiked. Modelleeritud lõigete baasil koostatud tootmisprotsessiks vaja minevad lekaalid vajaliku informatsiooniga, samuti detailide paljundusskeemid suurustesse 32-40 ning prototüüpide paigutusjoonised kangale. Paigutusjoonistest tuleneva materjalikulu abil arvestatakse prototüüpide valmistamiseks kuluvate põhi- ja abimaterjalide maksumus. Ka toodete õmblemise operatsioonid ning õmblussõlmede läbilõiked on töös õmblusprotsessi seletuseks välja toodud. Lõputöö tulemusena saab alustav ettevõte pükstükkide mudelite välja töötatud lõiked ning prototüübid baassuurusele 36 koos dokumentatsiooniga, mille põhjal oma edasist tootmist organiseerida ning vajadusel ka tooteid edasi arendada.Nimetus Piiratud juurdepääs Tehnoloogide töökorralduse parendamine toote kvaliteedi tagamisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mooses, Kristiina; Tšistova, AnuKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida tehnoloogide töökorraldust ja teha parendusettepanekuid. Töökorralduse uurimisel lähtuti Baltika AS protsesside ja reeglite juhenditest. Uuriti tehnoloogide tööosasid ning toodi välja kitsaskohad. Igas töö peatükis on parendusettepanekuid töö kiirendamiseks, lähtudes sellest, et töö kvaliteet ei tohi langeda. Esmalt uuriti tenoloogi tööülesandeid ning nende täitmise raskendavaid tegureid. Tehnoloogi töö mudeliga algab protonäidise tööse andmisega, mis tähendab tehnoloogi jaoks tähtaegade jälgimise algust. Proto kommentaaride tegemisel peab jälgima, et soovitud mõõdud ja parendusettepanekud ühtivad. Tehnoloog peab alati seisma disaineri soovide eest ning rõhutama disaini eripärasid. Näidise korrektsuse hindamist alustatakse toote mõõtmisega ja seejärel vaadatakse istuvust modelli seljas. Korrektset üldmuljet mõjutab kanga koostis ja omadused ning lõikeline lahendus ja tehnoloogiad. Selliste hankijatega, kelle toodetel esineb tihti erinevaid kvaliteedipuuduseid peab kindlasti koostöö lõpetama, sest osapoolte arusaam kvaliteedist on erinev. Ettevõttele on oluline, et ühe toote arenduseks vajalike tellitavate näidiste arv oleks võimalikult väike. Selle saavutamiseks peab leidma suurte kogemustega, kuid ka väikestele tellijatele sobiva tootja, pidades silmas piiratud rahalisi ressursse. Autor leiab, et tehnoloogil on võimalik luua hankijatega hea koostöö, kui tekib ühine arusaam mõlema osapoole soovidest. Autor leiab, et kangaste ja toodete protsessi saaks parendada. Hetkel saadab hankija näidise ja kanga sama aegselt ning mõlemad saadetakse testimisse. Hankija võiks saata kanga testimise eesmärgil varem ning seejärel saab otsustada, kas näidist sellest kangas soovitakse. Protsessist tulenevalt ei ole ostutoodete puhul alati võimalik kangast vahetada, seega peab hankija kanga omadusi parandama. Kanga kvaliteedi probleemde esinemise tõttu peaks jääma hankijal aega parenduste tegemiseks. Proovikandmiste tabeli uurimisel võib järeldada, et kandja kommentaaridesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest tihti esines kandja ja tehnoloogi avamuse erinevuseid. Peamisteks proovikandmise põhjusteks on pillingu tekke ning välja venivuse kontroll. Tulemuste hindamisel tuleb kasuks kandja harjumuste tundmine, sest defekti võib põhjustada ka vale kandmise koht või meetod. WO süsteemis uuenduste sisse viimisest tulenevate probleemide kõrvaldamiseks oleks hea eraldi salvestamise funktioon, mis salvestaks pooleli oleva töö WO tootekaardi formaadis ning vajadusel saaks puuduliku tootekaardi üle kirjutada tehnoloogi poolt salvestatud andmetega. WO tootekaartide kasutamine on raskendatud ka printvaate ja arendusvaate erisuste tõttu. Arendusvaates võiks olla lehekülje piiride nägemise võimalus. Kaartide lugemise muudaks lihtsamaks, kui vaikimisi teksti suurus oleks mõlemas vaates 16 punkti. Sobiva furnituuri otsimisele kuluva aja vähendamiseks võiks tihti kasutatavad furnituurid, olla eraldi grupeeritud, et neid oleks filtreerimise teel lihtsam leida. Võrreldes vana süsteemiga on WO tootekaartide eelis vajaliku informatsiooni lihtne kopeerimise võimalus eelnevatelt tootekaartidelt. WO tootekaartide süsteemi kasutamise suurimaks eeliseks on ettevõtte sisene arendustiim, tänu kellele saab probleeme kiiresti lahendada. Suureks abiks on ka kogu tehnoloogide tiimiga koos tehtavad töötoad. Suure optsioonide arvu korral ei ole ühe toote kaupa probleemide lahendamine jätkusuutlik. Sellisel juhul peaks süsteemi arendustiim, kes saaks pakkuda tarkvara alast tuge olema suurem. Samuti aitaks nii tehnolooge kui ka infotehnoloogia tiimi teineteise erialased koolitus, et mõista paremini, millised funktsioonid on vajalikud ning kuidas saab neid luua ja kasutada. Ühe alternatiivse variandina uurit CLO-SET tootekaarte, mida saaks kasutada toodetel, mille lõigetele on Baltikal ligipääs. Autor leiab, et CLO-SET süsteemis loodud tootekaartide kasutusele võtmine ei oleks otstarbekas, sest kogu vajalik info ei ole seal kättesaadav ühes kohas ning redigeerima peab ka juba valmis toote kaarti, mis alla laaditakse. Samuti peab kulutama resursse tehnoloogide välja koolitamisele ja võimaldama neile vastav programm. CLO-SET tootekaartidel esineb probleeme korrektse info kuvamisega, see programm vajab veel arendamist ning parenduste ellu viimine võtab aega, sest sellel programmil on palju kasutajaid. Tehnoloogide töökoha ergonoomika uurimisel jälgiti nii istuvas asendis arvuti taga töötamist kui ka seistes toodete mõõtmist. Töölaual asetsevad kõik töö tegemiseks esmavajalikud töövahendid ning vahekaugused on määratud töötaja enda poolt, tagamaks mugav tööasend. Uurimuse põhjal järeldati, et tehnoloogi töölaud on vajalike ülesannete täitmiseks liiga väike. Hetkel mõõdetakse tooteid seisvas asendis, istuva töö jaoks mõeldud kõrgusega laua peal. Nendel tööpäevadel, kui näidiseid saabub korraga palju muutub vale sundasend ebamugavaks. Autor leiab, et füüsilise ülekoormuse vältimiseks peaks tehnoloogi laua kõrgus olema reguleeritav. Tehnoloogide töökoormus on vahelduv, mis tähendab, et ühe hankija juurest tuleb palju näidiseid korraga ja nendega peab samaaegselt tegelema. See võib panna töötaja end tundma psüühiliselt ülekoormatult. Selle vältimiseks peab organiseerima tööd nii, et töö jaotus oleks ühtlasem. Seda on hea tagada, kui tehnoloog töötab paljude erinevate hankijatega, kellele antud tähtajad on erinevad. Tööstressi vähendamiseks ja heaolu parandamiseks peaks uuele töökohale asumisel lisaks enda tööprotsessidele ka kindlasti tutvuma teiste ametikohtada tööprotsessidega, see tagab selgema ülevaade kogu organisatsioonist ja töökorraldusest. Need teadmised aitavad näha oma töö tähtsust ja seost kogu ettevõttes laiemalt.Nimetus Piiratud juurdepääs Trikotaažtoodete töötlemise standardaegade analüüs AS Protex Baltis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Uuspalu, Eve; Kaarelson, SiiriRESÜMEE Antud lõputöö teemaks on „Trikotaažtoodete töötlemise standardaegade analüüs AS Protex Baltis“. Lõputöö analüüsitavateks toodeteks on mudelid, mille töötlemisel leidus probleemseid koondoperatsioone ning mille standardajad olid õmblejate jaoks, kas liiga suured või vastupidi väikesed. Valitud toodeteks on naiste paanidega seelik „Amelia“, naiste pikad pesupüksid „Janus“ ning naiste tuunika „Sokeri“. Standardaegade analüüsimise raames viisin läbi kolm töömahulist uuringut – abiaja uuringud läbi tööpäeva pildistuste erinevatele töökohtadele, normaalaja uuringud ning SSD Pro programmiga läbi viidud tööaja uuringud. Abiaja uuringud olid vajalikud õige ning kõige tõenäolisema abiaja lisa protsendi määramiseks, mis esialgselt oli 10% igal töökohal. Tegelikkuses uuringutes tulenevalt on abaja lisad erinevatele töökohtadele erinevad – universaalmasinaga töökohal 14% abiaja lisa, 4 – niidilise äärestusühendusmasinaga töökohal 20%, 6-niidilisel äärestusühendusmasinaga töökohal 16%, kattemasinaga töökohal 16% ning triikimiskohal 11%. Tulemustest järeldades peaks ettevõte kaaluma abiaja lisa protsentide muutmist või rõhku panema sellele, mis on abiaja kulutuste tegelik sisu. Standardaegade võrdlemisel oli näha suuri erinevusi Protex Balti tehnoloogia järgi paika pandud standardaegade ja normaalaja uuringute tulemusel saadud standardaegade vahel. Aegade erinevuste põhjusteks on partiide suurus, mis on pika aja vältel väiksemaks muutunud; õmblejate valede töövõtete kasutamine; detailide ebasobilik paigutus; üleliigsed keha pingutused, liigutused; sooritatakse tööülesandeid, mis ei kuulu õmblejate ülesannete alla; meistri või tehnoloogi ootamine. Et neid tööaja kadude põhjuseid vältida oleks ettevõttele väga kasulik värvata tööle õmblejate koolitaja, kes õpetaks õmblejatele paremaid töövõtteid, detailide paigutust ning selgitaks õmblejatele kui vajalik ja kasulik on õpetus töölise tervisele ning samuti ettevõttele ise. Kiirema töö sujumiseks võiks ettevõttes töötada ka pooltoodete/valmistoodete söötja. Nii jääb ka meistril kauem aega õmblejate abistamiseks ning õmblejad ei pea kaua ootama meistrit, et konsulteerida. Masina rikete korral ajakadu vähendaksid nö varu masinad, mis oleksid alati töökorras. Kui toote töötlemisel ühes koondoperatsioonis läheb mitut erinevat liiki masinat vaja, siis oleks hea kui need on eelnevalt seadistatud ning niidistatud. Usun, et AS Protex Baltis on võimalik antud ettepanekuid kasutusele võtta, kui finantsilised ressursid on olemas ning muudatuste vajalikkus on ettevõtte jaoks piisavalt põhjendatud. Antud ettepanekute kasutusele võtuga paraneks ettevõtte lihttööliste heaolu nii tervise kui ka motivatsiooni suhtes. Samuti paraneks tootlikkuse efektiivsus ning viljakus. Kuna ettevõte paneb suurt rõhku just toodangu kvaliteedile on vajalik töötajate koolitamine ning sobivate töötingimuste tagamine, mis ongi aluseks ettevõtte tasandil töö efektiivsuse ja tootlikkuse tõstmiseks.