Lõputööd (TK)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/55

Sirvi

Sirvides Lõputööd (TK) Märksõna "Keskkonnatehnoloogia::Tehnoloogia ja jäätmehooldus" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    ESG põhimõtted Hilding Anders Baltic AS näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-17) Haukanõmm, Allan; Vilms, Monica; Elbrecht, Pirjo
    KOKKUVÕTE Lõputöös uuriti mitmeid olulisi aspekte ettevõtete jätkusuutlikkuse kontekstis, eriti keskenduti ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandlusele. Töö hõlmas andmete kogumist ja analüüsimist, et anda selge ülevaade ettevõtte tegevuste mõjust ning rõhutada vajadust jätkusuutlikuma ja vastutustundlikuma ettevõtluse järele. Uuriti ka ringmajanduse kontseptsiooni, mis keskendub ressursside tõhusamale kasutamisele ja jäätmete vähendamisele, ning selle potentsiaali ettevõtete keskkonnamõju vähendamisel ja majandusliku jätkusuutlikkuse suurendamisel. Töö käigus analüüsiti Euroopa Liidu ESG aruandluse kohalduvaid direktiive, millest selgus, et ettevõte peab tegema olulisi kohandusi oma toodete kavandamises, tootmises ja turundamises, et vastata ELi nõuetele. Analüüsi tulemusena määrati kindlaks olulised kriteeriumid ja tegevused, mis on vajalikud direktiivide rakendamiseks. Selgus, et ettevõte peab tagama oma toodete vastavuse jäätmekäitluse ja ökodisaini nõuetele. Õigusaktid sätestavad nõuded nii tootmise, andmete esitamise kui ka kasutusaja lõppenud toodete vastutuse kohta. Koostati ajakava direktiivide rakendamise kohta ettevõtte grupi jaoks. Käsitleti ringmajanduse kontseptsiooni, rõhutades selle potentsiaali ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja jäätmete vähendamiseks, ning selle mõju ettevõtete keskkonnamõjule ja majanduslikule jätkusuutlikkusele. Keskenduti tekstiilijäätmete sorteerimisprotsessi parendamisele ja juurdelõikusliini analüüsile ettevõttes. Esimeses osas uuriti materjalide värvust, kiudude tüüpe ja omadusi ning klassifitseeriti jäätmed nende omaduste põhjal. Koostati näidised, mis aitavad töötajatel visuaalselt eristada valget ja kirju tekstiili ning suunata need õigesse sorteerimispressi. Selle muudatuse tulemusel vähenes "kirju tekstiili" kogus veebruaris 2024 võrreldes jaanuariga ligikaudu 5,4 tonni, samal ajal kui "valge tekstiili" kogus suurenes ligikaudu 4 tonni võrra. Teises osas uuriti, kuidas optimeerida juurdelõikusliini kõige suuremate kuludega toodet. Parandusettepanekuna soovitati asendada praegu kasutusel olev laiem kangarull kitsama variandiga, mis aitaks vähendada jäätmete hulka ja kulusid. Analüüsi tulemusena leiti, et kitsama kanga kasutamisega oleks aastane kokkuhoid umbes 1 082 054,7 €. Samuti leiti, et kitsama kangarulli kasutamisel kui väheneb jäätmete hulk siis ka jäätmete tõstmine jäätmekointeinerisse ajaline kulu väheneb. Kasutades 185 cm kangast on aastane arvestuslik ajaline võit 2237,3 (min). Uurimistulemused näitavad, et tekstiilijäätmete sorteerimisprotsessi parendamine ja juurdelõikusliini efektiivsuse suurendamine võiksid oluliselt vähendada kulusid ja ressursside raiskamist ettevõttes. Lisaks võib see kaasa tuua positiivseid keskkonnamõjusid, vähendades jäätmete kogust, mis suunatakse prügilatesse või põletatakse, ning säästes loodusressursse. Edasised uuringud võiksid keskenduda, milliseid mõõdikuid ja standardeid saab arendada jätkusuutlikkuse hindamiseks ja aruandluseks ettevõtetes, eriti seoses ringmajanduse põhimõtetega. See võimaldaks ettevõtetel paremini jälgida ja hinnata oma jätkusuutlikkust. Kokkuvõttes pakub uurimistöö olulist panust arusaamisele, kuidas integreerida keskkonnakaitse põhimõtteid tootmisprotsessidesse ning toetada üleminekut ringmajandusele, edendades jätkusuutlikku arengut ja vastutustundlikku ettevõtlust.