Lõputööd (TK)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (TK) Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 147-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Pooltoodete planeerimine ABB AS Komplektalajaama tehase näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Süld, Janar; Murumaa, LeaLõputöö on teostatud ABB AS Komplektalajaama tehase näitel, mille käigus analüüsiti ühe kliendi 2019. aastal toodetud alajaamadele planeeritud töötunde ja tarnekindlust mõjutanud tegureid. Autori püstitatud eesmärk oli analüüsida ja leida lahendusi tootmise efektiivsemaks planeerimiseks, et hoida klientidele soovitud tarnekuupäeva. Analüüsi tulemusena selgus asjaolu, et tööetappide teostamiseks määratud normtunnid erinevate alajaamade lõikes ei pea paika. LVS-i tootmine on muutunud efektiivsemaks ja selletõttu on tegelikud töötunnid ka väiksemad. Kahel alajaamal E ja F oli analüüsi käigus töötunnid küll kõrgemad, mis võib olla põhjustatud madalast valimi arvust ja perioodil, kus uusi töötajaid koolitati. Kaablite tootmine oli eelmine aasta stabiilne ja püstitatud töötunnid pidasid paika. Tulemust on mõjutanud asjaolu, et antud osakonnas on töötajad suurema kogemusega, sest töötajate voolavus on väike. Materjalide puudujääk oli minimaalne ja sellest tulenevaid seisakuid praktiliselt ei esinenud. 2019. aastal oli tarnekindlus mõjutatud teguritest, mida ei suudetud õigeaegselt teostada. Kõige rohkem kannatasid tellimused, kus disaini muudatus oli valesti planeeritud ja ei arvestatud ka tellimuste kõrgenenud mahuga. Tootmise ülekoormus oli põhjustatud tellimuste kiirest kasvust ja suuremast nõudlusest GRP alajaamade järgi, mille tootmine on raskem ja nõuab rohkem ressurssi. Materjalide poolest jäid hiljaks tellimused, mis olid seotud vundamendi tarne hilinemisega ja praak materjalide esinemisega tootmises. Eelnevalt mainitud tegurid olid otseselt seotud tarnijatega ja neid võib kategoriseerida kui mitte meist sõltuv hilinemine. Kõikidele välja toodud põhjustele teostati osakonna siseselt juurpõhjuste analüüs, mille tulemusena leiti parendusettepanekud protsessi muutmiseks. Seoses suurenenud GRP tellimuste mahuga, milletõttu on liinid rohkem koormatud, tuleb leida lahendusi nii efektiivsemaks planeerimiseks, kui ka koostöö osakondade vaheliselt. Siit järgnevad etapid on normtundide muutmine vastavalt analüüsitud tulemustele, et tootmise planeerimine oleks täpsem ja tööetapid efektiivselt koormatud. Infovahetuse parendamiseks on eesmärk luua digitaalne süsteem, kus reaalajas tootmisprotsessi jälgida. Selle tulemusena osakondade vaheline koostöö suureneb tagades tootmisprotsessis seisakute tuvastamise ja kiire infoliikumise kõikide osapoolte vahel. Protsessis tekkinud seisakud mõjutavad tarnekindlust olulisel määral.Nimetus Piiratud juurdepääs Projektidel esinevate probleemide juurpõhjused ABB AS Komplektalajaamade tehase näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pärnamäe, Rakell; Aasjõe, ÜlleIgas protsessis võib esineda tagasilööke, kuid oluline on leida nende aspektide juurpõhjused. Ettevõtete eesmärk on edu saavutamine ning see eeldab protsessivoo efektiivsust. Sellest tulenevalt on organisatsiooni produktiivsuses oluline roll projektijuhtimisel. Projektijuhtimise läbi seotakse ettevõtte protsessid, töötajate oskused ning vahendid ühtseks tervikuks, mille tulemusena saavutatakse ebaefektiivsete tegevuste vähendamine. Käesolev lõputöö uuris ABB AS Komplektalajaamade tehase projektijuhtimise siseprotsessi kaardistust ning selle seost näiteprojekti läbiviimisega. Töö tulemusena pakutakse ettevõttele projektide kõrvalekallete vähendamiseks sobivad lahendused. Lõputöö teostamiseks püstitati neli uurimisküsimust, andmed koguti ettevõtte süsteemide ning autori poolt läbi viidud intervjuude alusel. Töö teoreetilises osas käsitleti probleemide juurpõhjuste leidmise olulisust, ebaefektiivsuse viise tootmisettevõttes ning nende mõju organisatsioonile. Seejärel toodi välja metoodikad juurpõhjuste tuvastamiseks ning ebaefektiivsuse võimalikud algallikad. Diplomitöö praktiline sisu seisnes näidisprojekti protsessi kirjelduses ning kaardistamises. Töös on välja toodud protsessi etappide kaardistused ning tulemusena teostas autor kolmest osast koosneva analüüsi. Analüüsi osadeks on protsessivoo hinnang, näidisprojekti ja kaardistatud siseprotsessi ajakava võrdlus ning intervjuud. Protsessivoo hinnangu tulemusena leidis autor, et kõige nõrgem ülevaade reaalsest protsessist on kaardistatud hankimise ning tootmise faasis. Teises analüüsi osas teostatud ajakava võrdlus tõendas siseprotsessivoo kaardistuse mõju, sest näiteprojekti ajaskaala eristus siseprotsessi kaardistusest alates hankimise faasist. Intervjuude käigus selgus, et protsessivoost puudub selge ning ühtne arusaam ka projektijuhtidel endil, mis põhjendab täiendatud siseprotsessi diagrammi loomist. Tulemusena leidis töö autor projektijuhtimise siseprotsessis neli tellimuste täitmist takistavat juurpõhjust. Nendeks on strateegilise planeerimise puudumine, ettevõttesisese imago kuvand, majandustarkvara kasutamisoskuse tase ning siseprotsessi kaardistuse osaline ebatäpsus. Parendusettepanekute loomisel lähtus töö autor tehases reaalselt teostatavatest viisidest. Välja on toodud ka prognoositav aeg tulemuste saavutamiseks ning vastutavad isikud või osakonnad. Juurpõhjuste lahendusteks on välja toodud tiimipõhise strateegiaplaani loomine, töötajate tunnustamine ja lähedasema meeskonna loomine ning majandustarkvara SAP koolituse läbiviimine. Viimase parendusena leidis autor lahenduseks täiendatud siseprotsessi kaardistamise, mille teostas käesoleva diplomitöö raames ise (Lisa 2 – Lisa 6). Lõputöö raames sooviti leida projektijuhtimise protsessivoogu takistavad tegurid ning leida nende juurpõhjused. Autori hinnangul töö eesmärk saavutati. Lisaks ABB AS Komplektalajaamade tehasele on võimalik antud töö tulemusi seostada ka teiste ettevõtetega, kelle protsessis esineb samasuguseid tagasilööke. Teemat on võimalik edasi uurida kui pakutud protsessiparendused on ettevõttes realiseeritud ning on teada saavutatud tulemused.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmise monitooringu andmebaasi loomine ettevõttes Lasita Maja AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Erm, Tuuli; Murumaa, LeaTehnoloogia areng toob kaasa keeruliste tootmissüsteemide kasvu, mistõttu on oluline kursis olla protsesside arenguga. Konkurentsis püsimiseks peavad ettevõtted tähtsustama tootmise planeerimist ning jälgimist. Tootmise monitooring võimaldab reaalajas märgata seisakuid, selgitada nende põhjused ning vastavalt olukorrale kiiresti reageerida. Käesoleva lõputöö teema on tootmise reaalajas monitooringu andmebaasi koostamine ettevõttes Lasita Maja AS. Ettevõte loodi 1998. aastal ning asub Pihva külas Tartumaal. LM tegeleb puitehitiste tootmisega, kuhu kuuluvad aiamajad, paviljonid, garaažid, suvemajad, hoiuruumid, lastemajad ja kuurid. Samuti toodetakse kliendi soovile vastavaid eriprojekte. Lõputöö viiakse läbi ukse- ja aknatehases, kus valmistatakse majadele kuuluvaid avasid. Antud tehases ei ole majandustarkvara juurutatud ning tehasejuht saab vajaliku informatsiooni osakonna meistritelt. Sellest tulenevalt on töö probleem tootmise reaalajas jälgimiseks vajaliku programmi puudus. Eesmärk on analüüsida probleemi võimalikke lahendusi ning selle tulemusena luua protsesside reaalajas monitooringu andmebaas. Andmebaasi loomisel kasutatakse tootmisjuhi koostatud tootmisplaani, materjalide spetsifikatsioone ning töökeskuste andmeid. Töö eesmärgist lähtudes on lõputöö autor püstitanud järgnevad uurimisküsimused: • Milline on tõhusaim viis tootmise jälgimiseks? • Milliseid andmeid peab andmebaas sisaldama? • Kuidas mõjutab andmebaasi loomine infoliikuvust? • Millised on võimalikud andmebaasi puudused? Andmebaasi loomise protsess algab materjalide spetsifikatsioonide koostamisega, mida kasutatakse hiljem andmebaasi loomisel. Teine etapp on ajurünnak, kus osalevad lõputöö autor, tehasejuht ning SAP tarkvara arendaja. Leitakse sobivaim andmebaasi lahendus ning sisestatakse esmased andmed. Järgmine etapp on valemite koostamine ning andmebaasi täiustamine. Juurutamise protsess algab andmebaasi tutvustamisega ja töötajate koolitamisega ning lõpeb tulemuste mõõtmisega. Lõputöö on jaotatud viieks osaks. Esimeses osas antakse ülevaade ettevõtete infosüsteemidest, sealhulgas ettevõtte ressursside planeerimise süsteemist. Teine osa sisaldab Lasita Maja AS tutvustust, organisatsiooni skeemi, ettevõtte infosüsteemi ning kirjeldab ukse- ja aknatehase hetkeolukorda. Töö kolmas ja neljas osa kajastab andmebaasi koostamise protsessi ja kasutuselevõttu ning viiendas osas toimub tulemuste analüüs.Nimetus Piiratud juurdepääs Milrem AS Tarneahela parendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Jakunin, Kerdo; Murumaa, Lea; Juhani AlmersTöö autor jälgis ettevõtte esimese kahe seeria tootmise jooksul sisse tulevate detailide tarneeaegu ning kvaliteeti. Tulemused kaardistati ning analüüsiti. Loodi süsteem tarnijate hindamiseks. Autor teeb erinevate probleemide lahendamiseks töös ettepanekud, mis on toetatud teoreetilise osaga. Töö kokkuvõtteks on ettevõte võtnud osasid ettepaneku punkte juba aluseks, et protsessi parendada.Nimetus Piiratud juurdepääs Starship Technologies OÜ tootmismahu suurendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Juhandi, Karl; Popell, JanekAutor kogus käesoleva töö jaoks andmeid Eesti ühe edukama Start-Up ettevõtte, autonoomseid pakiroboteid valmistava Starship Technologies OÜ tootmismeeskonnas. Valdkond kus firma tegutseb, on äärmiselt põnev, uudne ja pakub palju väljakutseid. Starship on 2020. aasta plaanideks seadnud hoogsalt laieneda ja avada iga kuu kolmes uues USA ülikoolilinnakus oma robotkullerteenus. Iga linnak vajab 30 robotit ning seega oodatakse tootmismeeskonnalt iga kuu vähemalt 100 robotit. Seni on tootmismahud olnud mitu korda väiksemad ning selleks, et jõuda eesmärgini tuleb tootmises läbi viia mitmeid olulisi muudatusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Vase puuduse probleemi uurimine mähiste tootmises, ettevõttes ABB AS, Jüri M&G tehases(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kuznetsov, Juri; Raid, RuslanOma töös autor vaatles probleemi, millega ta puutus kokku tööülesannete täitmise ajal. Töö alguses autor kaldus hüpoteesile, et tegemist on kompleksse probleemiga, mis on esiteks seotud inimeste rolliga tööprotsessis: sellega, kuidas töötaja töödokumentatsiooni ja protsesse aru saab, ja teiseks puutub kokku ka seadmete pargiga: seadmete omadustega, nõrkustega, erisustega. Sellise kompleksse teema uurimine nõudis mitu kuud aega ja tasus end ära, kinnitades autori algset hüpoteesi. Juhtumiuuring toimus 2019 a. detsembrist 2020 a. aprilli keskpaigani, selle aja jooksul kontrollis autor probleemi olemasolu, kogudes andmeid materjali erakorralisest ostmisest. Meeskonna uurimisel viis autor läbi intervjuusid töötajatega ning korraldas ka nende anonüümset testimist. Autor kontrollis järjepidevalt ka ABB tehases kasutatud regulatiivseid ja töödokumente, kontrollides nende vastavust ABB-s kehtivatele kvaliteedistandarditele, samuti uuris autor standardprotsesse. Eraldi uuris autor seadmepargi seisu, vaatluse ja intervjueerimise teel. Kuna autor töötab ABB M&G tehases töödejuhatajana, tal oli võimalus vestelda ka remondiüksuse mehaanikutega. See aitas kaasa parandusmeetmete valimisele ning meetmete efektiivsuse hindamisele. Uuringu tulemusi kogudes ja neid analüüsides jõudis autor järeldusele, et probleem on tõesti mitmetahuline ja selle juur peitub personali tegevustes, ebatäiuslikes seadmetes, tõhusa motivatsioonisüsteemi puuduses, aga ka paljudes teistes keeltes kasutatavate tüüpdokumentide kättesaamatuses, eriti arvestades töötajate rahvusvahelist koosseisu. Kompleksne probleem nõuab terviklikku lahendust. Autor usub, et kerimispinkide operaatorite jaoks tuleks luua motivatsioonisüsteem, mis hõlmab nii rahalisi kui ka mitterahalisi aspekte. Autor soovitab korraldada operaatoritele kvaliteediga seotud praktilisi koolitusi, analüüsides aktiivselt olukordi, mille jooksul on operaatoritel võimalus vaadata oma töö tulemusi tootmisprotsessi teisel pool. Seadmete park on koosneb **% vananenud masinatest. Vananenud varustust tuleb hoida heas tehnilises seisukorras, samuti varustada olemasolevad seadmed poka-yoke süsteemidega. Autor arvab, et sellised täiendused ei vaja suuri finantsinvesteeringuid ega keerukat projekteerimist, aga lahendavad enamik seadmete pargiga seotud praagijuhtumitest. Kuna tehasel on rahvusvaheline meeskond ja paljud selle esindajad saabusid teistest riikidest, tuleks kogu tehniline ja üldine dokumentatsioon tõlkida lisaks inglise ja vene keelde. Kuna tehase tooted on täpsete tehniliste arvutuste tulemus ja nõuavad standardsete protseduuride järgimist, peab iga töötaja dokumentidest täielikult aru saama, mitte aga osaliselt. Üldiselt ei nõua probleemi lahendamine suuri investeeringuid, kuid see võib tehasele anda märgatavat kasu materjalikulude vähendamise, meeskonna töötingimuste parandamise, tarnekindluse parandamise ja klienti maine kasvu näol. Autor arvab, et probleemi parim lahendus on probleemi ennetamine. Generaatormähise kvaliteet algab kerimispingist. Kerimispingi operaator on võimeline probleemi nii ennetada kui ka ignoreerida, tema on see isik, kes ei lase vigastatud traadi edasi tootmisesse, tema on ka see, kes paneb põrandale kukkunud mähisetooriku pooltoodangu kärule. Tema tegevustes on probleemi lahendamise võti. Uuendatud „vana“ kerimispink aitab probleemi ennetada või signaliseerib probleemi olemasolust. Operaator on see inimene, kes reageerib kas õieti või valesti. Head operaatorit tuleb kasvatada, õpetada ja juhendada. Lähitulevikus autor kavatseb käesolevas töös toodud meetodid ellu viia.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmishaldus tarkvara IME kasutusjuhendi loomine ettevõttes AS Salvest(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rahu, Helena; Reinok, AnneliKäesolev lõputöö annab tervikliku pildi muudatuste juhtimisest– selle olemusest, põhimõtetest, protsessist, mõjutavatest teguritest ja mõjust töölistele.Lõputöö puudutab ka IME süsteemi, ettevõtte AS Salvestit ja ettevõtte sisest uuringut.Nimetus Piiratud juurdepääs Ühe tüki voo rakendamise analüüs ABB AS Komplektalajaamade tehase näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pikk, Henri; Murumaa, LeaABB AS Komplektalajaamade tehase näitel läbiviidud uuringute tulemustest selgusid J-EL osakonna puudused kulusäästlikul juhtimisel. Probleemina nägi autor asjaolu, et sesoonsed mahumuutused mõjutasid antud osakonna tootmisvõimsust ja -aegu tugeva deviatsiooniga. Hüpoteetilise lahendusena analüüsis autor ühe tüki voo põhist tootmisloogikat, mille juurutamine toetaks osakonna tootmiskorraldust ja planeerimist paindlikumalt. Probleemi lahendamiseks kasutas autor kombineeritud juhtumiuurimust. Esmalt uuris autor J-EL osakonnas toodetavate kilpide hulka ja keerukust, mille tulemusel selgusid standardsete toodete osakaalud. Ligi 60% terviklikust tootmisplaanist moodustasid LVS 1 kilbid, mille tõttu seadis autor kulusäästliku fookuse just nendele projektidele. Osalusvaatluse käigus kaardistas autor vajalikud operatsiooni- ja tsükliajad, mille töötulemusi võrreldi hiljem normaliseeritud piirmääradega. Vaatlustulemustest selgusid, et ühe kilbi keskmine kasulik valmistamisaeg oli 1,65 tundi, mis võrreldes normtundidega oli tunduvalt madalam. Ettemääratud kahe kuni neljatunnised standardajad täideti 78% ulatuses õigeaegselt, mis tähendab, et töötajad on võimelised tootma samaväärseid kilpe palju kiiremini. Elektrikute töökohapõhiseks produktiivsuseks mõõdeti 85%, mis teeb nelja töötajaga ühes vahetuses kokku 12 kilpi. Võrdluseks ühe tüki voo liiniga saavutaksid elektrikud lõpptulemuseks 14 LVS 1 kilpi, tingimusel, et järgitakse 30-minutilist taktiaega. See tõstaks valmistatavate toodete sageduskiirust kuni 75% luues J-EL osakonda rohkem stabiilsust ning süstemaatilisust. Lisaks loob see töötajatele rohkem väärtust, kui nad saavad oma oskusi liinitööl operatsioonide kaupa parendada. Autor tegi ettepaneku rakendada ühe tüki voo loogikat kõrghooajal, kus mahud on suuremad. Kombineerituna töökohapõhise tootmisega annab see ettevõttele lisavõimaluse kasutada oma ressursse efektiivsemalt vastavalt nõudlusele. Peamisteks riskideks võivad kujuneda, et töötajad ei järgi soovitud tingimusi või nad pole selleks vastavalt kvalifitseeritud. Vajalikud info- ja materjalivood on puudulikud, mille tõttu langeb osakonna töökvaliteet ning süstematiseeritus. Autori hinnangul täitis käesolev lõputöö oma eesmärki, kuna hinnati mõlema tootmisprotsessi mõju J-EL osakonnatööle. Väljatöötatud lahendus ühendab nii töökoha kui ka ühe tüki voo põhised tootmisprotsessid ja on aluseks paindlikumale tootmisele. Analüüsis arvestati hooajaliste teguritega, kus töödejuhatajatel on võimalik kasutada oma töötajaid mitmel erineval viisil, sealhulgas rakendataval tööliinil. Sellega on loodud eeldused tööjõuressursi kuluefektiivsemaks kasutamiseks, mille tõttu soovitab autor järgmiseks uurimissuunaks analüüsida teiste koostekilpide tootmisaegu. Teostada osakonnasiseseid normtundide analüüse ja monitooringuid regulaarselt nii, et loodud süsteemi saab järjepidevalt täiustada.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootlikkuse parendamine ettevõtte Saare Dolomiit-Väokivi OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kesküla, Siim; Murumaa, LeaNeli antud masinat on olulise tähtsusega tootmises ja seetõttu nende määravus on kõige suurem. Eelkõige tuli tutvuda seadmete hetkeseisuga ja nende põhi- ja lisaoperatsioonidega kurssi viia. Seetõttu tuli autoril aluseks võtta PDCA tsükkel. Esialgsed aja mõõtmised andsid teadmise, milline on seis. Seejärel sai vaadeldud, millised tegevusi saaks parendada ja mille käigus tekiks juurde väärtuslikku aega. Ühisteks joonteks osadel masinatel oli koristamine, seadistamine ja lõike planeerimine. Koristamise ajakulu peaks olema minimaalne kuna ei ole väärtustloov tegevus. Masinate seadistamine on oluliselt ajakulukam tegevus võrreldes mõnekümne aastate taguse ajaga ja seetõttu on oluline seda teha võimalikult optimaalselt. Kiire ja eduka seadistamise aluseks on masina väga hea tundmine. Eesmärgi mõõtmiseks sai aluseks võetud ajavahede võrdluse siis koondtabelis on selgelt näha kõikide seadmete üldaegade paranemine. Mõned ettepanekud on teoreetilised aga selgelt annavad ajavõitu ning ettevõtte juhtkonnal on võimalus neid kaaluda. Suurem osa ettepanekuid ei eelda praktiliselt otsest rahalist kulu ning vajavad ainult väikest ajalist investeeringut. Piisab senise töökorralduse muutmisest ja koolitusest. Materiaalset kulu vajavad frees- ja tross-saag, mille puhul tuleks aluse/laua serva paigaldada vastuvõtvad pulgad/toesed jäägi kinni püüdmiseks. Kõikidest etappidest on võimalik saada tänu ettepanekutele aega juurde ja seetõttu paraneb tootlikkus oluliselt. Väheneb koristamise vajadus, ohutegur ja töötajad on motiveeritumad tänu tööetappide kiiremale kulgemisele ja koristamise vajaduse kaotamisele. Tänu nendele selgub vajadus koolituse järele. Uue töötaja juhendmisel ei piisa ainult masina tutvustamisest vaid peab ka lahti seletama, kuidas teatud operatsioone kiirelt läbida. Seetõttu tuleb pidevalt analüüsida protsesse ja seda eriti veel siis, kui toote iseloom muutub.Nimetus Piiratud juurdepääs Mee töötlusbussi arendamine väikeettevõtjale(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mätas, Laura; Reinok, AnneliMesindus on kallis hobi, mis nõuab rahalisi kulutusi, kuid eriti kõige kallimat vara – aega. Tipptehnoloogia aitab võita aega, aga selle kõrge maksumus paneb inimese otsima soodsamaid alternatiive. Lisamesilatest meevõtmine on aeganõudev tegevus edasi-tagasi sõitmise tõttu. Selle lahenduseks on autor otsustanud luua mobiilse meetöötlusbussi, mis oleks väikeettevõtjale taskukohane lahendus probleemile.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmise tugiüksuse loomine Thermory AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kütt, Rebeka; Reinok, AnneliLõputöö eesmärgiks oli välja selgitada Thermory AS Loo tehase juhtivtöötajate ebaefektiivse töökorralduse põhjused, peamised lisategevused ja probleemid, mis võiksid kuuluda tootmise tugiüksuse haldusalasse. Tootmise tugiüksuse eesmärk on aga toetada tootmise tegevust selliselt, et nad saaksid täielikult keskenduda oma põhitööle ning seeläbi tõsta ka tootmise efektiivsust. Viimase saavutamiseks on vaja tootmise juhtivtöötajate tööst väärtust mitteloovad tegevused ja raiskamised kõrvaldada, et siis nende töötootlikkuse tõstmise läbi suurendada tootlikkust üldiselt. Lõputöö teoreetilises osas uuriti tootmise põhi-, tugi- ja abiprotsesse ning nende omavahelist mõju ettevõtte edukaks toimimiseks. Kuna just kontorist saavad alguse enamus tootmise põhiprotsesse, siis tuleb tugifunktsioonidel alustada administratiivsete takistuste ja muu üleliigse töö kõrvaldamist just sealt. Sealjuures ei tohi unustada ka töökorraldust ja üldist töökultuuri ühtlustamist ning ühistele arusaamadele ja väärtushinnangutele tuginemist. Kogu eelpoolmainitu rakendamine ning töötajate kaasamine aitavad aga edukalt muudatusi juhtida ja ellu viia. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi Thermory AS Loo tehase tootmise planeerijate, tootmise meistrite ja tootmispingi operaatorite seas läbi struktureeritud küsitlused või vestlused. Lisaks viidi läbi teoreetiline andmeanalüüs, et analüüsida planeerijate ja meistrite töökorraldust ja võimalikku mõju tootmise efektiivsusele üldiselt. Andmeanalüüsi käigus uuriti tootmispinkide seisakute hulka ja osakaalu, mida on võimalik töökorralduslikult vähendada või täielikult likvideerida. Tulemustest selgus, et peamised tööd takistavad seisakud on pakkimine, materjali ootamine ja selle ettevalmistus. Kõiki antud seisakuid on võimalik töökorralduslike muudatustega mõjutada ning vähendada. Samuti uuriti tootmise planeerijate töökorraldust ja töö kvaliteeti. Analüüsi käigus selgus, et tootmise planeerijate tööjaotus on ebaproportsionaalne ja sellest tulenevalt on ka töökoormus erinev. See aga mõjutab tellimustele tagasiside andmist ning infovahetuse kvaliteeti kõigi osapoolte vahel. Kuna tehases puudub isik, kes tegeleks keskpika perioodi või strateegilise planeerimisega, siis keskendutakse peamiselt nii-öelda tulekahjude kustutamisele ja tellimuste õigel ajal välja saatmisele. Andmete analüüs ning juhtivtöötajate ametijuhendite ülevaatus tekitasid vajaduse täiendava küsitluse läbi viimiseks. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada lisategevused ametipositsioonide lõikes, mis takistavad neil oma peamistele tööülesannetele keskendumast. Samuti koguti ettepanekuid ja ideid töökorralduslike muudatuste osas. Küsitluse tulemusena selgus, et kõigi vaadeldavate ametipositsioonide lõikes kerkis esile nii väiksemaid kui ka suuremaid töökorralduslikke kõrvalekaldeid, mille likvideerimine aitaks keskenduda töötajate peamistele tööülesannetele. Teostatud analüüsi ja kogutud informatsiooni põhjal tõi lõputöö autor välja tegevused, mida on võimalik tootmise tugiüksuse abil ellu viia. Seeläbi vähendades tootmise lisategevusi ning tehes kättesaadavaks puudulikku informatsiooni ja andmeid. Tootmise põhiprotsesside edukale toimimisele saab tootmise tugiüksus kaasa aidata juhendite koostamise ja haldamisega, vajalike andmete analüüsi ja kättesaadavaks tegemise ning osalise tootmise digitaliseerimisega. Samuti on vajalik pakkuda igapäevast tuge nii infotehnoloogiliste kui ka üldist tootmisprotsessi puudutavate küsimuste ja probleemide korral. Töö praktiline väärtus seisneb analüüsi ja küsitluse tulemuste põhjal koostatud parendusettepanekutes. Kuigi lõputöö autor tõi parendusettepanekuid välja mitmeid, peab autor oluliseks välja tuua tootmise planeerijate töökorralduse muudatuse. Planeerijate töökoormus on vaja viia ühtsele tasemele ning loogilisele tööjaotusele. Samuti on vaja eraldi tegeleda strateegilise planeerimisega, et ennetada tekkivaid pudelikaelu ja pidevat nii-öelda tulekahju kustutamist. Lisaks vajavad tootmise planeerijate ning tootmise meistrite töövõtted lihtsustamist digitaliseerimise näol. Teise olulise ettepanekuna toob lõputöö autor välja olemasolevate tootmise andmete parema analüüsi ning rakendamise vajaduse ehk täna juba kogutud ning olemasolevad andmed tuleb enda kasuks tööle panna. Andmete parem analüüs aitaks oluliselt kaasa vajalike muudatuste tegemisel ka töökorralduse osas. Sel juhul on võimalik tugineda faktidele ja tehtud muudatuste mõju paremini hinnata. Töö autor näeb, et analüüsi ja küsitluse käigus esile kerkinud probleemidega tuleb ettevõttes edasi tegeleda ning probleemide olulisust ja tekkepõhjuseid detailsemat uurida ja seeläbi neile sobivad lahendused leida. Samuti tasub arvesse võtta välja toodud ettepanekuid ning neid võimalusel rakendada.Nimetus Piiratud juurdepääs Projektijuhtimise parendamine ettevõttes NOTE Pärnu OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kasesalu, Meelike; Raid, RuslanKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida erinevaid projektijuhtimise meetodeid ja ettevõttes kasutusel olevat projektijuhtimise protsessi ning seejärel uuritava teaduskirjanduse põhjal anda soovitusi, kuidas parendada projektijuhtimist ettevõttes NOTE Pärnu OÜ. Eesmärgi täitmiseks viis autor läbi poolstruktureeritud küsitluse ettevõtte uue toote juurutamise osakonna projektijuhtidega ning analüüsis projektide juhtimisega seotud dokumentatsioone. Töö teooria osa põhjal võib järeldada, et projektijuhtimine ja projektid on tänapäeva ühiskonnas pidevas arengus, eesmärgiga muutuda järjest paremaks ja efektiivsemaks. Ettevõtetes toimub pidev areng projektijuhtimise valdkonnas ning projektid ja hea projektijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamisel oluliseks aspektiks. Traditsioonilise projektijuhtimise puhul peetakse oluliseks projektile seatud eesmärkide täitmist ning eelarves ja ajakavas püsimist. Projektijuhtimine hõlmab endas erinevate tehnikate ja tavade rakendamist, mille põhjal saavutada projektile seatud eesmärgid ja ülesanded. Antud lõputöös keskendus autor peamiselt projektijuhtimise metoodikate uurimisele ning tõi välja peamised traditsioonilised ja agiilsed projektijuhtimise metoodikad ning nende omadused. Autori järelduste põhjal sobib elektroonikaettevõtetes rakendamiseks traditsioonilisele projektijuhtimisele omased eesmärkide püstitus, ajakava ja eelarve järgimine ning kontrollnimekirjad. Kombineerides sinna vajadusel juurde ka agiilse metoodika tehnikaid. Lõputöö empiirilises osas jõudis autor järeldusteni, et ettevõtte uute toodete juurutamise protsessi kirjeldus ja tööriistad ei toeta projektijuhtimise protsessi. Ettevõtte töötajad ei ole teadlikud erinevate projektijuhtimise metoodikate rakendamise võimaluste kohta. Ja ettevõttes puudub korralik ülevaade projektide staatuse, ajakava ja eelarve kohta. Parendusettepanekutena toob autor välja projektijuhtimise standardi kasutusele võtmise, mille alusel kehtestada projektijuhtimise kord ja luua abistavad tööriistad ning määratleda sinna juurde projekti planeerimise metoodika. Et saavutada ühtne arusaam projektijuhtimise tavadest ettevõttes, tuleb koolitada kõiki projektidega seotud töötajaid. Projekt peaks algama eesmärgi püstitusega, mis oleks konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt ohjatud. Veendumaks, kas liigutakse püstitatud eesmärkide suunas, tuleks kasutusele võtta tulemuslikkuse võtmemõõdikud. Projektijuhtide silmaringi laiendamiseks soovitab autor investeerida projektijuhtide koolitamisse. Töö autor loodab, et koostatud lõputöö on abiks ettevõtte projektijuhtimise efektiivsemaks muutmisel ja seeläbi suudetakse kokku hoida aega ja raha ning suurendada ka kliendi rahulolu.Nimetus Avatud juurdepääs Mobiilse tootmis- ja teenindussüsteemi protsessi kaardistamine ja parendamine ettevõtte HANSA-FLEX OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Randoja, Marek; Murumaa, LeaLõputöös „ Mobiilse tootmis- ja teenindussüsteemi protsessi kaardistamine ja parendamine“ analüüsib autor teoreetilisele taustale tuginedes mobiilse kiirteeninduse osutamise protsessi parendusvõimalusi hüdraulikalahendusi pakkuvas ettevõttes HANSA-FLEX Eesti OÜ. Teoreetilises osas käsitleb autor tootmis ja teenindussüsteemide funktsionaalseid seosesid tugi ja põhisüsteemide vahel. Töö käigus uuris autor tootmis või teenindussüsteemi arendamise olulisust ja selgitas kuidas erinevad piirangud mõjutavad protsessi tulemuslikkust. Lõputöö analüütilises osas keskendus autor mobiilse teenindusüksuse kitsaskohtade välja selgitamisele ja protsessi kaardistamisele. Selleks viis autor läbi süvaintervjuu ettevõtte juhi ning tehnikuga. Kiirteeninduse osutamise protsessi kaardistamine aitas mõista, kus võivad tekkida vead ja millised on võimalused säästa aega ja muuta protsessi efektiivsemaks. Autor sai kinnitust, et digitaliseeritud laosüsteem ning töökäskude ja raportite digitaliseerimine muudaks tehniku tööd efektiivsemaks ja aitaks vältida vigade tekkimise võimalust raportite koostamisel. Tehtud parendusettepanekud on esitatud ettevõttele üle vaatamiseks ja töö on autori hinnangul oma eesmärgi saavutanud.Nimetus Piiratud juurdepääs Töökorralduse parendamine Farmi Piimatööstuse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Nigul, Raili; Reinok, AnneliKäesolev lõputöö keskendus nelja tootmismeistri töökorralduse parendamisele Farmi Piimatööstuses. Töö põhifookuses oli meistrite tööpäevade kaardistamine, leidmaks kõige ajamahukamad ülesanded kontoris ja nendele kuluvat aega vähendada ning tõsta tootmises viibimise ja selle jälgimise aega. Lõputööga käigus lahendatavaks probleemiks oli meistrite ajapuudus. See tulenes sisestamist vajavate andmete suurest hulgast, millele kulus suurem osa tööpäevast. Meistrid, kes oleksid pidanud tegelema tootmisega ja osalema selles protsessis rohkem, ei saanud seda teha, sest aega ei jätkunud. Autori ülesandeks oli vaadelda tööpäevi ja need kaardistada ning tulemusi analüüsides leida igale ülesandele kuluv aega ja kõige ajarohkemate kohustuste hulka kontoris vähendada. Eesmärgiks oli tõsta toomises ringkäikude ja kontrollide tegemise aega ning suurendada üldist tootmise jälgimist, olles ise kontoris või koosolekul. Meistritega läbiviidud individuaalsetest intervjuudest enne parendamiste läbiviimist selgus, tegemist on oma tööga rahulolevate ja motiveeritud töötajatega. Oma tööjuures soovisid nad muuta vaid tööpäevade pikkust. Kõige ajakulukamate ja keerulisemate ülesannetena nimetati andmete sisestamine, Kreeka jogurti valmistamine ning töögraafikute koostamine. Parendusprotsessidena viidi esmalt läbi palgatõusud, et lisandunud tööülesannetega koos tõsta meistrite motivatsiooni, nende tegemiseks. Lisaks suurendati kaasamist ning osatähtsust tootmise juhtimises, otsuste tegemises ja planeerimises, et näidata nende arvamuse vajalikkust. Värvati tööle andmesisestaja, et vähendada AX programmi andemete kandmisele kuluvat aega, mis varem võttis enda alla suurema osa päevast. Tootmise jälgimise suurendamiseks on kasutusele võetud kaamerad ja GlobalReaderi programm, et võimaldada kontrolli kontoris või mujal tootmisest eemal olles. Tööpäevade kaardistamisest selgub, et tootmises veedetud aeg ei muutunud väga palju. Algselt veetis meister hommikuses vahetuses tootmises päevasest ajakulust 29% ning pärast 26%. See tähendab, et tootmises veedetav aeg veidi vähenes, miks see nii oli, autor täpselt ei tea, üheks võimalikuks mõjutajaks võis olla Kreeka jogurti tootmise vähenemine ja seeläbi tootmises viibimise aja langus. Õhtuses vahetuses suudeti tootmises kuluvat aega tõsta 10%. Muutust võis põhjustada kontrollringkäikude tihedam tegemine. Eesmärk, milleks oli andmete sisestamise vähendamine, sai täidetud. Hommikuses vahetuses oli see ajakulu algselt 37% ning pärast 14%. Õhtusel meistril kulus aga esmalt 20% tööajast ja pärast parendusi vaid 5%. Aja jooksul see protsent tõenäoliselt väheneb veelgi, sest praegu on andmesisestajal õppeperiood ja ta ei tööta täiskoormusel ning vajab vahel meistrite abi, aga tema tööülesanded ja koormus edaspidi tõusevad ning seeläbi meistrite oma väheneb. Tootmise jälgimine ja kontroll läbi kaamerate ja GlobalReaderi programmi tõusis tänu andmete sisestamise aja vähenemine. Läbi nende jälgitakse masinate töötamist, seisakute aegu ja põhjusi ning masinate tootlikkust. Nende kasutamisele võtmine näitab, et meistrid said tootmisega kursis olemiseks aega juurde, mis omakorda kinnitab eesmärgi saavutamist. Palgatõus on kaasa toonud ka vastutuse suurenemise, juurde on meistrite ülesandeks tulnud hügieenilehtede igapäevane täitmine ja selle jaoks ka hügieeniringkäikude tegemine toomises, mille ajakulu tõusu hommikuses vahetuse, näitas ka ajakulu kaardistamine. Töökorralduse parendamine ja töö ajakulu kaardistamine aitab hästi välja tuua ülesanded, mille tegemisele kulub liiga palju aega ning samuti aitab see näha neid, mis on jäänud tahaplaanile ning vajaks rohkem kontrolli ja tähelepanu. Pärast parendusi saavad meistrid tegeleda rohkem tootmisega, mis ongi nende töö peamine eesmärk. Just seda aitaski käesolev töö Farmi Piimatööstuses saavutada ja rakendatud parendusi on võimalik kasutada igas ettevõttes kus esineb sarnaseid probleeme või mis soovib lihtsalt töökorraldust paremaks muuta. Tuginedes suurele andmesidestamise hulgale Farmi Piimatööstuses, oleks autoripoolne ettepanek võtta tootmises kasutusele skännerid, mis aitaksid lihtsustada tööd ja jälgida toodete liikumist igas etapis. Tulevikus soovib autor veelkord protsesside ja ajakulu kaardistuse läbi viia, et näha, kas pikemas perspektiivis parenduste mõju ja väärtus kasvab ning tekib võimalus lühendada meistrite tööpäevade pikkust.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmisliinide seisakute vähendamine Saint-Gobain Glass Estonia SE näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Adler, Karl; Murumaa, LeaLõputöö eesmärgiks oli välja selgitada Saint-Gobain Glass Estonia SE kahe tootmisliini viis peamist seisakute põhjust, tuvastatud põhjuseid analüüsida ning välja pakkuda erinevaid lahendusi seisakute vähendamiseks või likvideerimiseks, mille tulemusena kasvaks mõlema tootmisliini efektiivsus. Teema valiku põhjuseks oli see, et igapäevaselt on võimalik näha, kui palju mõjutavad seisakud tootmisprotsesse kui ka ettevõtte eelarvet. Ühe tunnise seisaku tõttu tootmisliinil jääb ettevõttel käivet saamata umbkaudselt 1000€. Seisakuid on olemas kolme erinevat liiki downtime, positive delays, negative delays. Positiivsete seisakuteta ei ole võimalik sisuliselt toota, sest tegemist on pauside ja planeeritud hooldustega. Downtime ehk seisakuaeg ja negative delays ehk negatiivsed seisakud on mõjutatavad erinevate parendustegevuste abil. Tulemuslikkuse näitajatest olid töös kasutusel OEE ehk Overall Equipment Effectiveness, EFF ehk Production Efficiency ja KPI ehk Key Performance Indicator. Valiku puhul lähtus autor eelkõige püstitatud eesmärgist, et oleks võimalik tootmisliinide tulemuslikkust hinnata ning saavutatud tulemusi ka analüüsida. Tootmisliinide seisakute analüüsimiseks kasutas autor 5 miksi ehk The 5 Why’s ja kalaluudiagrammi ehk fishbone diagram. 5 miksi on üldjuhul sisendiks kalaluudiagrammile, aga antud töös on kasutatud neid täiesti eraldiseisvatena. Valitud meetodite taga peitub see, et ettepanekute tegemisele ning rakendamisele peab eelnema juurpõhjusteni jõudmine ning nende meetodite abiga oli see võimalik. Seisakute väljaselgitamisel oli abiks programm nimega Evocon Line Efficiency, mis on ühenduses tootmisliinidega ning aitab analüüsida ja kontrollida tootmises toimuvat. Lisaks on kajastatud ka tootmisliini efektiivsus. Ilma antud programmita oleks olnud väga keeruline kui mitte võimatu tuvastada peamiseid seisakuid. Peamised seisakud tootmisliinide lõikes olid erinevad. Suure liini peamised seisakute põhjused: • GPS identer skänner ei tööta, • defektne klaas, • klaasi sorteerimine või otsimine, • aluste vahetamine, • suurte liistude paigaldamine. Väikse liini peamised seisakute põhjused: • defektne klaas, • puudub klaas tootmisliinil enne pesumasinat, • tünnivahetus robotil, • puuduvad liistud/ei ole toodetud, • asenduste tootmine. Ettepanekute tegemine põhines analüüsi tulemustel ning sellele järgnes tehtud ettepanekute rakendamine. Ilmnes ka selliseid tegureid, mida otseselt ei olnud võimalik mõjutada, näiteks tarnijast tulenenud probleemid. Töös käis autor välja ka pakkumise, et võiks suunata Väikse liini meeskonna Suurele liinile ja vastupidi, et välja selgitada, kas tulemusi mõjutavad ka organisatoorsed probleemid või mitte. Kahjuks seda ei olnud võimalik sellisel kujul proovida, kuna tootmises oli antud hetkel kõrghooaeg. Hilisem tulemuste analüüs toimus tootmisliinide lõikes eraldi, sest andmeid on eraldiseisvatena töö vältel käsitletud. Võrdluse aluseks olid Suure liini kui ka Väikse liini tulemused enne ja pärast tehtud ettepanekute rakendamist. Tulemusi analüüsis autor üldiselt mitte kuude lõikes eraldi, sest eesmärk oli seatud siiski üldise efektiivsuse kasvatamise kohta. Suure liini puhul ei õnnestunud saavutada ettevõtte poolt seatud eesmärki, aga siiski õnnestus tootmisliini efektiivsust kasvatada. Väikse liini puhul õnnestus saavutada ettevõtte poolt seatud eesmärk. Pärast ettepanekute rakendamist Suurel liinil esines käsitletud seisakuid 774 korda vähem. Peamiste seisakute vähendamisega Suurel liinil võitsime kolme kuulise perioodiga 4 tööpäeva. Arvutuse aluseks on võetud kaks vahetust. Rahaliseks võiduks oli 69274€. Saavutatud OEE oli 64,4%, mis jääb ettevõtte poolt seatud eesmärgile alla 0,6% võrra. Seega õnnestus kolme kuu vältel kasvatada Suure liini efektiivsust 19,5% võrra. Väikse liini puhul vähenesid seisakud 44,8% võrra ehk siis seisakuid esines 442 korda vähem. Seisakutele kuluv aeg vähenes 70% võrra, pärast ettepanekute rakendamist kaotati 23 töötundi. Saamata jäänud käibe vahe ennem ja pärast ettepanekute rakendamist oli 23056€. Saavutatud OEE oli kõrgem, kui Suure liini puhul ja selleks oli 78,2%, mis ületab ettevõtte poolt seatud eesmärki 13,2% võrra. Seega õnnestus kolme kuu vältel kasvatada Väikse liini efektiivsust 18,4% võrra. Lõputöös püstitatud uurimisküsimused leidsid töö tegemise käigus vastused. Välja pakutud lahendusi oli võimalik tootmises rakendada. Peamiste seisakute vähendamisega ei hakanud teiste seisakute osakaal kasvama. Kolmas püstitatud küsimus sai ka vastuse lähtudes saavutatud tulemustest ehk siis läbi tootmisliinide seisakute vähendamise on võimalik kasvatada tootmisliinide efektiivsust. Saint-Gobain Glass Estonia SE peab kindlasti tootmisliinide seisakutega edasi tegelema, sest tegemist on teemaga, mille arvelt on võimalik väga palju säästa. Lisaks tuleb juurde ka paindlikkust ning lõppkokkuvõttes kasvab ka klientide rahulolu.Nimetus Piiratud juurdepääs Väärtusahela kaardistamine ettevõtte AS Harju Elekter Elektrotehnika näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Saar, Gerda; Murumaa, LeaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli Lean-juhtimise meetodite abil välja selgitada AS Harju Elekter Elektrotehnika alajaamade tootmisüksuses enim levinuimad raiskamistüübid, analüüsida nende põhjuseid ja teha parendusettepanekuid nende vältimiseks. Selleks, et tagada võimalikult täpset tarneaega, tuleb ettevõtetel üle vaadata oma protsesside korraldus. Kas kõik protsessid toimivad nii hästi ja efektiivselt kui võimalik. Kui leidub selliseid protsessiosi või tegevusi, mistõttu tarneajad ei vasta kliendi ootustele ja nõuetele, siis tuleb hakata tegelema nende juurpõhjustega. Kõigepealt on oluline on leida üles need parendamist vajavad protsessiosad, mille puhul on võimalik tulemusi saavutada vähima ressursi abil. Seejärel muuta need efektiivsemaks ja siis alles hakata suuremate protsessi väljakutsetega tegelema. Üheks populaarseimaks viisiks, kuidas tootmisprotsesse parendada ja efektiivsemaks muuta, on kasutada Lean-juhtimise meetodeid, mis viimastel aastatel järjest enam üle maailma populaarsust on kogunud. Lean-juhtimise meetodite abil on võimalik ettevõtetel oma tulemuslikkust tõsta ja seeläbi saavutada veelgi tugevama konkurentsieelise teiste organisatsioonide ees. Antud juhtimise peamiseks eesmärgiks on pakkuda klientidele maksimaalset väärtust, samal ajal minimeerides kõiki võimalikke raiskamisi. Meetodi põhimõtteks on aga leida üles kõik need protsessid ja tegevused, mis väärtust ei lisa ja muuta need võimalikult efektiivseks ja kulusäästlikuks. Kõik need ettevõtted, kes soovivad klientidele maksimaalset väätust pakkuda, peavad keskenduma just võtmeprotsessidele. Sellised ettevõtted ongi edukad, kus toetatakse Lean-juhtimise põhimõtete rakendamist. AS Harju Elekter Elektrotehnika on osa Harju Elekter kontsernist, mille põhitegevuseks on tootmine ning kinnisvara ja muud segmenteerimata tegevused. Enam, kui 50-aastase ajalooga kontsern on kasvanud olulise mõjuga ettevõtteks Eestis, Leedus, Soomes ja Rootsis. Rahvusvahelisel turul konkurentsis püsimise ja kasvamise eelduseks on jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimine. Jätkusuutlikkus ning aus ja eetiline äritegevus on saanud üha olulisemateks koostööfaktoriteks Kontserni huvigruppidele, mistõttu peetakse oluliseks juhinduda igapäevatöös just äritegevuses ausa ja läbipaistva ärikultuuri põhimõtetest. Selleks, et püstitatud uurimisküsimustele vastuseid leida, kasutas autor nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvalitatiivse uurimismeetod hõlmas endas vaatlust. Vaatlus seisnes alajaamade tootmisprotsessi jälgimist, kus märgiti ära kõikide protsessisammude tegemiseks kulunud aeg, misjärel analüüsiti põhjalikult raiskamisest tekkinud põhjuseid. Kvantitatiivse meetodiga analüüsiti juba olemasolevaid protsesse ning mõõdetud andmeid, mis võimaldas teha järeldusi. Töös leidis väga suurt tähelepanu Lean-juhtimise meetodid ja tööriistad, mida tutvustati töö teoreetilises osas ning empiirilises osas kasutati neid suurimate kitsaskohtade analüüsimiseks ja parendusettepanekute tegemisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Workflow Analysis for a Single Product and Finding Manufacturing Cost at the Workshop of Magnetic MRO AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mölder, Maria Kristiina; Stelmak, IngaUurimistöö eesmärk oli leida ühe konkreetse tootenumbriga toote hoolduse keskmised ajad ja tootmiskulud, mõõtes ja analüüsides ühe kindla töökoja tööprotsesse ettevõttes Magnetic MRO AS. Vajadus selleks tekkis, kuna ettevõttel, kus uurimistööd tehti, puudus ülevaade töökoja tööprotsesside tegelikust kestusest ja tootmiskuludest. Selleks, et saavutada uurimistöö eesmärk, tegi autor järgmist: • Teostas Pareto analüüsi ja valis selle põhjal välja, SLIDE 2-1 tööprotsessid, mida mõõdeti ja analüüsiti; • kaardistas SLIDE 2-1 hooldusprotsessi teostamiseks vajalikud protsessid; • viis läbi tööprotsesside, seisakuaja ning puhkepauside mõõtmise, kasutades kronometraaži meetodit; • määras töövoo mõõdikud tegevuste kategoriseerimiseks ja tööprotsesside analüüsi lihtsustamiseks; • kasutas Lean metoodikat tegemaks ettepanekuid protsesside parandamiseks ning raiskamiste kõrvaldamiseks; • kaardistas väärtusvoo saamaks ülevaadet nendest tegevustest, mis loovad lisandväärtust ning mis ei loo lisandväärtust; • leidis SLIDE 2-1 hooldusega seotud tootmiskulud; • võrdles leitud tootmiskulusid fikseeritud tootmishinnaga. Kasutades kogutud andmeid ja teooriat, leidis autor päästeliugtee töökojas vaadeldud tööprotsessidele keskmised ajad ja tootmiskulud. Autor viis läbi Pareto analüüsi ja valis välja 18 erineva tootenumbriga tootest, mille kumulatiivne protsent oli kuni 80%, analüüsitavaks tooteks liugtee tootenumbriga SLIDE 2-1. Protsesside kaardistamine viidi läbi, et mõista tegevusi, seisakuid, informatsiooni, materjale ning liikumisi, mis on vajalikud selleks, et teostada liugtee hooldust. Erinevad protsessid jaotati erinevate tööjaamade vahel. Kõik liugtee hooldusega seotud materjalid, informatsioon, protsessid, viivitused, liikumised ning otsused kaardistati. Tootenumbriga SLIDE 2-1 liugtee tööprotsesse mõõdeti kolm korda, kasutades selleks kronometraaži meetodit. Tulemused registreeriti autori poolt loodud kindla vorminguga töölehel. Andmeid koguti töökäsu, protsessi, toote, tootegrupi, kuupäeva, seisakuaja, puhkepauside, algus- ja lõpuaja, inimeste arvu, ajakasutuse, tööaja/tööpäeva jaotuse, koguaja ja iga protsessi summa kohta. Tegevuste kategoriseerimiseks ja tööprotsesside analüüsi lihtsustamiseks valis autor erinevad töövoo mõõdikud. Ajakasutuse märkimiseks kasutati mõõdikuid nagu hooldus, ebanormaalne seisakuaeg, normaalne seisakuaeg, järjekorra aeg ja transpordiaeg. Lisaks kasutati mõõdikuid nagu tsükliaeg ja tööaeg, tegemaks arvutusi ja analüüsimaks töövoogu ja ajakasutust. Andmaks ettepanekuid protsesside parendamise ning raiskamiste eemaldamise osas, kasutati Lean metoodikal põhinevat kaheksat raiskamist. Tuvastamaks erinevaid raiskamisi, vaadati liugtee hooldusega seotud protsesse kliendi vaatenurgast. Kaheksast raiskamisest esines järgnevaid kuute tüüpi raiskamist: transport või liikumine, üleliigsed liigutused, ootamine, ületöötlemine, defektid, töötajate oskuste raiskamine. Päästeliugtee töökojas on kolm puhkepausi. Puhkepauside koguaeg on 75 minutit. Abiaja koefitsient on päästeliugtee töökojas 1,18. Seda koefitsienti ei kasutatud aga koos mõõdetud aegadega, et arvutada standardaegu, kuna töötajatel on võimalik puhkepause teha regulaarsetest hooldustöödest tekkivate seisakute ajal. Kõik vajalikud andmed, mis koguti kronometraaži meetodit kasutades, kaardistati spetsiaalse vorminguga lehel. Tööprotsesside ajad liigitati, kasutades erinevaid värve. Ajad jaotati vastavalt lisandväärtust andvaks ajaks, vajalikuks tööajaks, lisandväärtust mitte loovaks, kuid vajalikuks ajaks ja lisandväärtust mitte loovaks ajaks. Samuti leiti erinevaid aegu. Mõõdetud aegade ning eelnevalt fikseeritud teabe ja hindade põhjal leiti tööaja hind ning see seoti toote hooldamisega. Mõõdetud ajad koondati ühte tabelisse. Arvutamaks tootmiskulusid, kasutati erinevat liiki aegu nagu tsükliaeg (ilma ahjuajata), töötunnid ja tööaeg (ilma seisakuaja ja ahjuajata). Katmaks lisakulusid, määrati katteprotsent. Tuginedes arvutustele leidmaks planeeritud tootmisomahinna väärtust mõõdetud keskmiste töötundide põhjal ning võrreldes saadud väärtust fikseeritud tootmishinnaga, võib öelda, et fikseeritud tootmishind on õiglase hinnaga ning ettevõtte jaoks kasumlik. Kulud, mis tekivad tehnoloogilisest seisakust tuleneva aja tõttu peaksid aga siiski olema tootehinda sisse arvestatud. Seetõttu tuleks SLIDE 2-1 töötundide ja tootmiskulude määramisel kasutada planeeritud tootmisomahinna väärtust, mis on leitud keskmise tööaja (ilma seisakuaja ja ahjuajata) põhjal, ning autor soovitab fikseeritud töötundide ja tootmisomahinna väärtused üle vaadata ja muuta. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö annab ettevõttele Magnetic MRO AS ülevaate töökoja tööprotsesside tegelikust kestvusest. Samuti on lõputöö info sisendiks teiste töökoja tööprotsesside keskmiste aegade ja tootmiskulude leidmisel. Autori arvates oleks ettevõttel mõistlik kaaluda liugtee hoolduse SLIDE 2-1 fikseeritud töötundide ja tootmisomahinna muutmist.Nimetus Piiratud juurdepääs Protsesside kaardistamine Stora Enso Eesti AS Näpi saeveski näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Helm, Maarja; Murumaa, LeaLõputöö teemaks oli „Protsesside kaardistamine Stora Enso Eesti AS Näpi saeveski näitel“. Lõputöö eesmärgiks oli Näpi saeveski tootmisprotsesside kaardistamine ning tootmisprotsessides esinevate kitsaskohtade väljaselgitamine, pakkuda välja omapoolseid parendusettepanekuid. Autori poolt püstitatud uurimisküsimused aitasid jõuda töö eesmärgini. Esimeses peatükis kirjutatud teooria, andmed ettevõtte andmebaasidest ning dokumentatsioonidest, struktureerimata intervjuu ning vaatluse tulemusena teostatud tootmisprotsesside kitsaskohtade analüüs aitasid vastata uurimisküsimustele. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks tuli autoril teostada tootmisprotsesside vaatlus ning kaardistamine, mis selgitab välja protsessides esinevad kitsaskohad ning toetudes neile saab autor pakkuda välja omapoolseid parendusettepanekuid. Esimeseks kitsaskohaks, mis autor vaatluse käigus leidis, oli see, et höövelliinide pakilammutuse osakonnas ei toimunud tooriku kvaliteedi kontrolli. Samuti puudus vastav juhend, kuidas peaks toimuma tooriku kontroll, selle registreerimine ning millised on tegevused kui toorik ei vasta nõuetele. Probleemne toorik tuleb liinil alles hiljem välja ning selle liinilt maha võtmine tekitab ettevõttele lisakulutusi, ajakadu ning liini efektiivsus langeb. Antud kitsaskoha eemaldamiseks pakkus autor välja koostada juhend tooriku kontrollmõõtmiseks. Kontrollida tuleb liinile toodud paki sildilt tooriku vastavust etteantud spetsifikatsioonile (paki number, mõõdud, puuliik) ning hindama visuaalselt paki vastavust etteantud kvaliteedinõuetele. Tooriku kontrollmõõtmise andmed tuleb kanda vastavasse tabelisse. Autor on antud töö raames koostanud tooriku kontrollmõõtmise juhendi ning vastava tabeli, kuhu tuleb kontrollmõõtmise andmed kirjutada, mis on välja toodud lisades 1 ja 2. Teiseks probleemseks kohaks oli toodangu kvaliteedi kontroll. Stora Enso Eesti AS Näpi saeveskis tekkis tihti olukord, kus ei teatud, miks mingisuguse toote praagi protsent väga kõrge on. Autor pakkus välja rakendada prakeeritavate toodete osakaalu jälgimist. Autori idee oli panna töökäsku kirja plaanitav maksimaalne B kvaliteedi protsent ning seadistada tootmises olevad ekraanid nii, et oleks tegeliku B kvaliteedi protsendi kõrval näha ka plaanitavat/ennustavat B kvaliteedi protsenti. Operaatoril on kohustus jälgida ennustavat/plaanitavat B kvaliteedi protsenti ning teavitada kvaliteedispetsialisti kui B kvaliteedi protsent on suurem töökäsus näidatud plaanitavast maksimaalsest B kvaliteedi protsendist. Kolmandaks kitsaskohaks leidis autor, et protsessiohje protseduuri ei ole hiljuti üle vaadatud ning seal võib olla erinevusi reaalsete tegevuste ja teiste juhenditega võrreldes ning protsesside voodiagrammid ei ole tootmistöölistele kättesaadavad. Antud kitsaskoha eemaldamiseks kaardistas autor höövelliinide ja värvimise osakonna uuesti, mis on välja toodud lisade 3 kuni 10. Kaardistatud protsessid lisati Näpi saeveski Sharepointi lehele, mille autor oli loonud. Autor lõi Sharepointi eraldi Näpi saeveski lehe, kuhu ta andis läbi meiliaadresside ligipääsu tootmistöölistele. Näpi saeveski Sharepointi lehele koostati igale osakonnale vastav koht. Vastavale osakonnale klikkides, näeb tootmistöötaja tema osakonnas kasutatavaid juhendeid ning vorme. Kokkuvõttes suudab ettevõtte tänu tooriku kontrollmõõtmisele, prakeeritavate toodete osakaalu jälgimisele ning uuesti kaardistatud protsessidele luua sujuvama ning efektiivsema tööprotsessi ning toota kvaliteetsemat toodangut. Ettevõte kulutab vähem ressursse tootmisprotsesside toimimiseks ning seeläbi muutub tootmisprotsess efektiivsemaks. Lõputöö täitis autori hinnangul oma eesmärgi, kuna välja pakutud parendusettepanekud tootmisprotsesside efektiivistamiseks on ettevõtte jaoks teostatavad ning põhjendatud. Ettepanekutest saadav kasu on arvestatava väärtusega ning ettevõtte ei pea ettepanekute elluviimiseks tegema suuri investeeringuid.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmise planeerimise protsessi parendus ettevõtte X näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ott, Mariella; Murumaa, LeaLõputöö on kirjutatud tootmise planeerimise protsessist. Töö teoreetiline osa annab ülevaate tootmise planeerimise teoreetilistest alustest, tuginedes asjakohasele õppe- ja teaduskirjandusele. Käsitletud on nii planeerimist kui protsessi kui ka planeerimisotsuste mõju ülejäänud ettevõtte tööle ja tulemustele, samuti on puudutatud antud teemakohaseid digilahendusi. Teine osa kirjeldab empiirilist osa: läbi viidi arendusuurimus, mis tugineb vaatluse teel kogutud info põhjal kaardistatud hetkeolukorrale. Töö uurimisobjekt oli ühe konkreetse ettevõtte tänane tootmise planeerimise protsess, kuid ettevõtte enda taust ei ole töös kirjeldatud, sest tulemuste osas ei ole see oluline. Vaatluse tulemusel selgus, et tänane protsess on üles ehitatud paralleelselt kahte süsteemi. Planeerimisülesanded on jagatud kolme erineva ametikoha vahel, kes omavahel peamiselt e-kirjade teel infot vahetavad. See toob kaasa tükeldatud töö ühtse sujuva protsessi asemel, lisaks kahes süsteemis laiali olevale plaanile on kasutusel ka mitu erinevat tabelit, mis üldiselt on ka erinevatel töötajatel omamoodi paika sätitud. Hetkeolukorrast joonistus välja 23 tegevussammuga protsessikaart. Vaatluse ja hetkeolukorra tulemuste analüüsist järeldub, et ettevõtte tootmise planeerimise protsessi keerulisus tuleneb paralleelselt paljude tabelite ja kahe süsteemi kasutamisest. Sisulise töö ja planeerimisega ettevõtte tulemuslikkuse parandamise asemel tehakse palju tööd, et tabelites olevat infot korrigeerida ja hallata. Manuaalsest lisatööst tuleb ka palju inimlikke eksimusi. Töö praktiline väärtus seisneb analüüsi põhjal koostatud parandusettepanekutes. Autor esitab neid kaks tükki. Suurima panuse tootmisplaani arusaadavamaks muutmisel ja selle koostamisel eksimuste vähendamisel annaks kogu tootmise planeerimise olemasolevasse majandustarkvarasse üleviimine. Sobiv süsteem on täna juba kasutusel, kuid ainult osalises mahus. Üleminek vajab laiendatud teadmisi süsteemi toimimise osas ning ka lisakoolitusi, samuti ühekordset planeerimisandmete analüüsi ja korrigeerimist, kuid see lahendaks suurema osa probleemidest, mis täna tootmise planeerimisega seotud on. Muuhulgas väheneks läbiviidavate tegevuste arv, mis tootmise planeerimisega seotud on, kahekümne kolmelt üheteistkümnele. Teine ettepanek on koostada ja juurutada üldine planeerimisstrateegia. Tootmise planeerimisega saab mõjutada erinevaid aspekte, nagu efektiivsus, ressursikasutus, kvaliteet, läbiminekuaeg. Ettevõtte jaoks parima mõju tagamiseks on oluline, et kõik osakonnad suhtuksid planeerimisülesannete lahendamise küsimustesse ühte moodi ning lähtuksid samadest eesmärkidest. Selle tagamiseks on oluline ettevõtteülese strateegia loomine, millest igapäevatöös juhinduda saab. Samuti on vajalik, et planeerimisega seotud töötajatel oleks strateegia elluviimiseks piisavalt aega, et vajaliku andmeanalüüsiga tegeleda. See aeg tekiks tootmise planeerimise majandustarkvarasse üleviimise tulemusena vähenenud dokumendihalduse arvelt. Töö edasiarenduse võimalusena näeb autor tootmise planeerimise ja ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamise omavaheliste seoste uurimist. Samuti on võimalik uurida töötajate hoiakuid ja motivatsiooni väljapakutud suuremahuliste muudatustega sarnaste uuendustega kaasaminekuks.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootegrupi planeerimiseprotsessi parendamine tootmisettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Truumees, Mari; Murumaa, Lea; Rasmus RistmäeTänapäeva ettevõtluskeskonnas peavad tootmisettevõted olema järjest paindlikumad ja kohanemisvõimelisemad. Seda tänu pidevalt lüheneva toodete elutsükli, suureneva toote mitmekesisuse, ebastabiilse nõudluse, turu globaliseerumise ja paljude muude tegurite tõttu. Konkurentsieelise saavutamiseks ja säilitamiseks on ettevõtetel seetõttu vaja tooteid ja tootmisprotsesse pidevalt parendada ja ümber hinnata. Samuti kipub enamike protsesside jõudluse tase aja jooksul vähenema, kui sellele ei pöörata tähelepanu. Antud bakalaureuse töö käsitleb ühe tootmisettevõtte planeerimisprotsessi ja selle parendamise võimalusi. Töö eesmärgiks on ühe tootegrupi põhjal ettevõtte planeerimisprotsessi kitsaskohtade välja selgitamine, võimalike protsessi parendusettepanekute esitamine ning seejärel ühe ettevõttega kooskõlastatud protsessiparenduse läbiviimine. Töö teooria osas anti ülevaade tootmise planeerimise põhiprintsiipidest ning enam levinud protsessiparendusmetoodikatest nagu TQM, Lean, Six Sigma ja Lean Six Sigma. Samuti toodi välja protsesside kaardistamise rolli olulisus protsessi tõhustamise võimaluste välja selgitamisel. Uurimustöö empiirilises osas tutvustati analüüsitavat objekti ning kaardistati tootegrupi tootmis- ja planeerimisprotsess. Tootegrupi planeerimiseprotsessi lähemalt uurides toodi välja järgmised kitsaskohad: • osade materjalide ostmata jätmine õigel ajal tänu ostuprotsesside erinevusele ettevõttes; • tellimuse tarnekuupäevadega manipuleerimine MRP-süsteemis, selleks et materjalide saadavus ajastada planeeritud tootmise alguseks; • manuaalne ja väheefektiivne materjalide analüüsimise meetod; • toote testimisaegade varieeruvus ning puuduv info olemasoleva testimisressursi (inimesed ja seadmed) kohta; • vähe taktikalist proaktiivset planeerimist, peamiselt tegeletakse operatiivse planeerimise ja n-ö tulekahju kustutamisega. Järgnevalt arutleti võimalike protsessiparenduste üle, selleks et tarnetäpsust tõsta. Tulenevalt ettevõtte vajadustest ning olemasolevatest resurssidest, otsustati lõputöös järgnevalt keskenduda ühele protsessiparendusettepanekule, milleks oli tootmistsükli aegade lisamine MRP-süsteemi, selleks, et vähendada inimfaktorist tulenevaid eksimusi ning suurendada planeerimisesüsteemi läbipaistvust. Lõputöö tulemusena rakendati välja töötatud parendus ka ettevõtte MRP-süsteemi. Loodud parendust näeb töö autor esimese faasina terve uuritava osakonna planeerimissüsteemi uuendamisel ning lähitulevikus on ettevõttel plaanis seda ka rakendada teistele tootegruppidele, et viia MRP-süsteem ühele põhimõttele.