Lõputööd (TI)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/40

Sirvi

Sirvides Lõputööd (TI) Märksõna "Infosüsteemid" järgi

Näitamisel1 - 4 4-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Apple tööjaamade haldus mitme domeenivõrguga suurettevõttes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Tumanova, Karina; Rebane, Meelis; Salmus, Edward; Reinla, Mart
    Lõputöö teemaks oli Apple tööjaamade haldus mitme domeenivõrguga suurettevõttes. 2020. aastal juurutati Ekspress Grupis Apple tööjaamade keskhaldustarkvara Mosyle Business, kuid seni puudus võimalus keskhaldussüsteemis seadmeid lisada mitmesse domeeni – seetõttu oli võimalus keskhaldust reaalselt kasutada vaid ühel tütarettevõttel, Delfi Meedial (kontsernis on kokku 14 tütarettevõtet). Lõputöö käigus loodi ning implementeeriti olemasolevasse keskhaldussüsteemi uus funktsionaalsus, tänu millele on võimalik erinevate Windowsi domeenide kasutajatel ennast halduses olevates Apple seadmetes autentida – ehk enam pole takistusi haldustarkvara juurutamiseks kõigis tütarettevõtetes. Juurutusprojekti esimeses osas kirjeldas autor Apple tööjaamade senist haldust kontserni ettevõtetes (as-is), analüüsis lähtuvalt E-ITSi etalonturbe kataloogist Apple seadmete käsitsi seadistamise protsessi ja arvuti edasist kasutust (ilma keskhalduseta ettevõtte näitel) ning kirjeldas projekti ajakava. Seejärel andis autor ülevaate Apple tööjaamade keskhalduse teoreetilistest lähtekohtadest ning kirjeldas seadmete keskhaldussüsteemi liidestamise protsessi. Lisatava funktsionaalsuse loomise esimese etapina alustas lõputöö autor koostöös IT süsteemide administraatori ning IT kasutajatoe juhiga vajalike nõuete kaardistamise ning prioritiseerimisega. Nõuete kaardistamiseks kasutas autor laialt levinud FURPS metoodikat ning prioritiseerimiseks MoSCoW meetodit, tulemused kirjeldati tabelitena. Funktsionaalsuse loomiseks valis autor agiilse Scrum raamistiku. Autori hinnangul raamistiku peamisteks eelisteks on – paindlikkus, meeskonnatööle orienteeritus ning jooksvalt projekti muudatuste sisseviimise lihtsus. Funktsionaalsuse arendus toimus kolme sprindi jooksul. Projekti arenduskäiku ning testimist on lõputöö autor kirjeldanud töö viiendas peatükis, tuues välja sprindi jooksul tehtud ülesanded, testimine ja sprindi jooksul täidetud nõuded. Esimese sprindi eesmärgiks oli luua uue domeeni jaoks konfiguratsiooniprofiilid, teise sprindi eesmärgiks lisada macOS seade deploy jooksul teise domeeni ning viimase sprindi eesmärgiks keskhalduses oleva seadme tõrgeteta kasutamine ning kasutajale üle andmine. Eelviimases ehk kuuendas peatükis toob autor välja omapoolsed kuus ettepanekut kontsernis keskhalduse edasiseks arendamiseks, nendeks on: ● Võtta MDM rakenduses kasutusele Mosyle Embark featuur. ● Asendada hetkel kasutuses olevad võrgukettad Sharepointi pilveteenusega. ● Juurutada kontsernis eriõigustega kontode ehk eeliskontode haldamine (privileged access management, PAM). ● Viia kasutajakontode autentimine Azure AD peale. ● Automatiseerida Mac arvutite deploy protsessi selliselt, et IT süsteemide administraator ei peaks töövoos enam olema. ● Kasutada ettevõtte põhist brändingut läbi MDM teenuse. Lõputöö tulemusel on loodud ning juurutatud lahendus keskhaldussüsteemist mitmest domeenist autentimiseks – tänu millele on võimalik keskhaldusrakendus võtta kasutusele kontserniüleselt. Loodud lahendusega tõhustatakse tööjaamade turvameetmeid ning seeläbi parendatakse ettevõtetes tunduvalt küberturvalisust. Keskhaldusega on võimalik saada mugavalt ülevaade ettevõttes kasutusel olevatest varadest, monitoorida kasutajate kasutuses olevaid seadmeid, kontrollida tööjaamade olekut, uuendada tööjaamades tarkvara ning kõige tähtsam – seadmeid on võimalik keskselt hallata ning rakendada turvapoliitikaid. Autori hinnangul said kõik töö alguses püstitatud eesmärgid sooritatud.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-08) Aasamets, Carmen; Freienthal, Heli
    Lõputöö pealkiri on „Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele“. Lõputöö eesmärk oli kaardistada Eesti riigi infotehnoloogia asutuste näitel DevOps põhimõtetele üleminekut ja arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid. Eesmärgi täitmiseks püstitati kuus uurimisülesannet: 1) tuua välja DevOps olemus ja kasutamise eesmärk; 2) võrrelda DevOps olemust ja printsiipe teiste tarkvaraarenduse metoodikatega; 3) tuua välja DevOps juurutamise protsessi põhimõtted ning DevOps metoodika täiustamine DevSecOps põhimõtetega; 4) lähtuvalt valitud metoodikast luua uurimisinstrument empiirilise uuringu läbiviimiseks; 5) kaardistada asutuste DevOps põhimõtetele üleminekut, arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid ja uue metoodika eeliseid võrreldes asutuses kasutatava arendusmetoodikaga; 6) saadud tulemuste põhjal teha järeldusi ja ettepanekuid, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekul. Lõputöö ülesehitus lähtub deduktiivsest lähenemisviisist. Uurimisstrateegia on küsitlus (survey). Andmete kogumiseks on kasutatud kvalitatiivset andmete kogumise meetodit. Lõputöö uurimisobjektideks oli neli Eesti riigi infotehnoloogia asutuste DevOps põhimõtetele ülemineku ja/või juurutamise protsessi eest vastutavat töötajat või töötajad, kes on asutuses DevOps põhimõtetele üleminekuga kõige rohkem kursis. Uurimisinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud. Kvalitatiivset sisuanalüüsi teostati nelja poolstruktureeritud intervjuu põhjal. Selgusid põhilised arendusmetoodika muutmist tinginud tegurid: arenduse, halduse ja äri koostöö edendamine, „silodtornide“ lõhkumine struktuuris ehk teenusepõhiste DevOps tiimide tekitamine, teenuste toimivus, väline surve (kiiremad ja kvaliteetsemad teenused), kliendikeskus ning vastutuste määratlemine tiimides. Arendusmetoodika muutmine ja DevOps metoodikale üleminek võib tuua asutustele kasutajakesksema arenduskäsitluse, hõlbustada suhtlust arenduse, halduse ja äri vahel, mis lisaks hõlbustab kogemuste ja teadmiste edasiandmist meeskondade vahel. Autor koostas kümme ettepanekut, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekuks. Olulisemateks punktideks DevOps metoodikale üleminekuks osutusid: teenusepõhiste DevOps tiimide loomine, Agile Coach`i kaasamine, meeskondliku vastutuse teadvustamine ning iga rolli vastutuse määratlemine, DevOps töömeetodite ja -vahendite kasutuselevõtt ja sellega seoses juhendite ja näidiste koostamine, töötajate koolitamine (näiteks rollipõhised koolitused tooteomanikele, ITIL koolitus töötajatele), turvalisuse aspekti DevSecOps integreerimine arendusprotsessi, töövoogude ja -protsesside automatiseerimine ning automaattestide ülesehitamine, töötajatelt tagasiside küsimine seoses DevOps metoodika rakendamisega ja üldiste suuremate muudatuste korral, klientidele agiilse süsteemisisese tagasiside andmise võimaluse loomine ning kogemuste vahetamine teiste infotehnoloogia asutustega.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    ISO 9001:2015 standardile vastava teabehalduse korraldamine energiaettevõttes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Hoolemaa, Pille-Riin; Murulaid, Tiia
    Teabehaldus on organisatsioonile oluline mitmel põhjusel nagu näiteks tõhus info kasutamine: organisatsioonid koguvad suures koguses teavet erinevatest allikatest, sealhulgas klientidelt, partneritelt, sisemistest süsteemidest jne. Hästi korraldatud teabehaldus võimaldab sellel infol muutuda kasulikuks ressursiks, mida saab kasutada strateegiliste otsuste tegemiseks ja äriprotsesside parendamiseks. Otsuste tegemisel: juhtimisotsused põhinevad sageli olemasolevatel andmetel ja teabel. Korraldatud teabehaldus tagab, et juhtidel ja otsustajatel on juurdepääs ajakohasele, täpsele ja usaldusväärsele teabele, mis võimaldab neil teha teadlikke ja hästi informeeritud otsuseid. Töötajate tõhusus: Hästi korraldatud teabehaldus võimaldab töötajatel kiiresti leida vajalikku teavet ja dokumente. See suurendab nende tõhusust ja tootlikkust, kuna väheneb aeg, mis kulub teabe otsimisele ja töötlemisele. Andmekaitse ja turvalisus: organisatsioonide jaoks on oluline tagada nende kogutud andmete turvalisus ja konfidentsiaalsus. Teabehaldussüsteemid aitavad rakendada ja jälgida turvameetmeid, et kaitsta andmeid volitamata juurdepääsu ja lekke eest. Klienditeenindus: kiire ja täpne info kättesaadavus on oluline ka klienditeeninduse seisukohalt. Korraldatud teabehaldus võimaldab ettevõtetel paremini mõista klientide vajadusi ja pakkuda neile kiiremat ja tõhusamat teenindust. Kokkuvõttes võimaldab hästi korraldatud teabehaldus organisatsioonidel tõhusamalt toimida, paremini juhtida riske, suurendada töötajate tootlikkust ning pakkuda paremat teenust nii sisemistele kui ka välistele huvigruppidele. Lõputöö eesmärk oli kaardistada teabehalduse hetkeolukord, et tuua välja järeldused ja teha ettepanekud selle vastavusse viimiseks ISO 9001:2015 standardiga. Eesmärgi täitmiseks anti ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja standardist. Analüüsiti hetkeolukorda ja tulemuseks loodi dokumendihalduse juhend, dokumendi liigitusskeem ja teabevahetuse protsessi kirjeldus. Lisaks tegi autor ettevõtte teabehalduse parendamiseks muudatusettepanekuid. Peamine probleem, miks eelnimetatud dokumendid loodi oli, et ettevõtte teabehaldus oli reguleerimata ja ettevõtte soovib kasutusele võtta ISO 9001:2015 standardit, mis näeb ette teabe dokumenteerimist ja haldamist ja on protsessikeskne standard. Lõputöö eesmärk täideti läbi liigitusskeemi, teabevahetuse protsessi kirjelduse ja dokumendihalduse juhendi koostamise loomisega. Analüüsi tulemusena tehti parendusettepanekud, et parendada ettevõtte teabehalduse korraldamist.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Siseauditite korraldamine tootmisettevõtte näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Hektor, Jandra; Murulaid, Tiia
    Lõputöö eesmärk oli välja selgitada teoreetilistele allikatele tuginedes siseauditeerimise korraldamine tootmisettevõtte näitel, et vajadusel tuua välja parendusettepanekud. Autori hinnangul lõputöö eesmärk täideti tänu püstitatud uurimisülesannetele. Autor andis eesmärgi täitmiseks esmalt ülevaate siseauditi teoreetilisest käsitlusest. Lõputöö teoreetilises osas selgus, et siseauditeerimine on universaalne ja laia kasutusalaga tegevus. Siseaudit on osa sisekontrollisüsteemist ja seda peetakse efektiivseks abivahendiks ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Sisemise auditi eesmärk on anda kinnitust, et ettevõtte tegevus vastab ettevõttes kehtestatud nõuetele, riiklikele seadustele ja rahvusvahelistele regulatsioonidele. Siseauditi roll ettevõtte tegevuses on üha kasvav. Neid kasutatakse riskide hindamiseks ja hea kvaliteedi tagamiseks. Toimiva sisekontrolliga ettevõtetel on konkurentsieelis, sest siseauditite üks roll on anda juhtkonnale vajalikku informatsiooni erinevate otsuste vastuvõtmiseks. Lisaks toovad siseauditid välja võimalused erinevate sisemiste ja välimiste riskide vähendamiseks. Lõputöö eesmärgi täitmiseks kaardistati uuritavas tootmisettevõttes siseauditite korraldamine, et vajadusel välja tuua parendusettepanekuid. Selle käigus viidi tootmisettevõttes läbi poolstruktureeritud intervjuud ja dokumentide läbivaatus. Valimi moodustas autor lähtuvalt oma teadmistest ettevõttes auditeerimisega kokkupuutuvatest inimestest, kelleks olid ettevõtte juhatuse liige, kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor ja assistent. Intervjuude käigus otsis autor vastuseid küsimustele lähtuvalt lõputöö teoreetilises osas käsitletud teemadele. Uuringus kogutud andmed analüüsiti kvalitatiivset sisuanalüüsi kasutades ehk teksti süstematiseerimise kaudu. Uuringu tulemuste analüüsimisel selgus, et tootmisettevõte teostab regulaarselt siseauditeid ja peab neid tähtsaks kvaliteedi tagamise, riskide vähendamise ja ressursside kokkuhoidmise seisukohast. Ettevõttes peetakse oluliseks tööprotsesside ja sisekontrollimeetmete pidevat parendamist, mille aluseks kasutatakse ka siseauditi tulemuste analüüsimist. Uuringust selgus, et siseauditiga seotud dokumendid on uuritavas tootmisettevõttes enamjaolt välja töötamata. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesanneteks olid puuduva siseauditite juhendi ja siseauditite plaani väljatöötamine. Eesmärk sai täidetud, sest lõputöö käigus töötas autor välja tootmisettevõtte siseauditite protsessi, plaani ja juhendi.