Lõputööd (HE)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (HE) Märksõna "Construction--Building Construction--Building Construction and Design--Building Technical Systems and Energy Efficiency" järgi
Näitamisel1 - 14 14-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Autonoomse Ujuvmaja Projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kraas, Georg Sebastian; Parts, Egert-RonaldAntud lõputöö eesmärk oli lahendada veepealse hoone tehnosüsteemid ning luua veepealne autonoomne suvemaja. Töö käigus uuriti uudseid tehnoloogiaid ehituses, mis enamikul juhul on loodud euroopas ning mõeldud meie kliimasse. Lõputöö saab tulevikus olema aluseks reaalsele projektile, millele on leitud investorid ja juba hetkel valmis olevatele mudelitele tuginedes on ka esitletud potentsiaalsetele klientidele. Esialgne eesmärk luua veepealne ujuv maja, mis oleks autonoomne, kvaliteetse sisekliimaga ja energiasäästlik sai täidetud. Hoone asukohaks saab tulevikus Ahvenamaa, mille kliima sarnaneb piisavas mahus Eesti kliimaga. Andmete õigsuses veendumiseks on lahendatud hoone energiatõhusus vastavalt Eesti kliima failide, seaduste ja standardite põhjal. Kuna on teada, et Eestis kehtestatud määrused hoone energiatõhususele on Euroopa Liidus ühed rangemad, siis ei pidanud autor vajalikuks eraldi Soome määruste järgi hoone energiatõhusust lahendama. Töös kajastatud eeldatava maksumuse põhjal on alustatud ettevõtte finantsplaani koostamisega. Lõputöös kajastatud omahinna eelarve erines tellija algse eeldatava maksumusega 19% ulatuses. Erinevuse põhjuseks oli tellija arvestamine eraldi paigaldatud päikesepaneelid ning ebamäärane ujuvpontooni hind. Tellija valik osutus integreeritud katuse- ja päikesepaneeli lahenduse kasuks, kuna autori poolne põhjendus mitte kasutada katusest välja ulatuvaid eraldi seisvaid konstruktsioone merel esineva tuule tõttu osutus mõistlikuks. See parandab hoone välja nägemist ja nõupidamises konstruktoriga tekib ühtlasem tuulekoormus. Tellija poolt saadud tagasisides märgiti ära, et suur huvi on tekkinud hoone vastu ka sooja kliimaga riikides nagu näiteks Panama. Uute teadmiste kohaselt ning tehtud töö põhjal on soov tellijal järgnevalt lahendada hoone sooja kliimasse. Antud lõputööga täideti eesmärk, mis sai püstitatud ning välja toodud informatsiooni põhjal alustatakse hoone eelprojekti ja põhiprojekti koostamisega.Nimetus Piiratud juurdepääs Dünaamilise energiasimulatsiooni teostamine kasutades eelseadistatud IFC mudelit(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Salo, Greteliis; Parts, Egert-RonaldKäesoleva lõputöö raames teostati analüüsitavale korterelamule dünaamiline energiasimulatsioon kasutades selleks eelseadistatud IFC mudelit. Töö teostamise aluseks ning peamisteks lähteandmeteks oli olemasolev hoone arhitektuurne IFC mudel ning arhitektuurse osa tööprojekt. Lisaks kasutati kütte ja ventilatsiooni osa tööprojekti ning energiatõhususe osa eel- ja tööprojekti andmeid. Töö esimene osa nägi ette olemasoleva arhitektuurse IFC mudeli ümber seadistamist selliseks, et mudel oleks asjakohane kasutamaks energiaanalüüsi teostamise tarbeks simulatsioonitarkvaras IDA ICE. Mudeli ettevalmistamiseks kasutati töös mitmeid erinevaid tarkvarasid, kuid põhiline osa tööst tehti ära kasutades Simplebim tarkvara. Kõnealune tarkvara osutus mudeli seadistamise mõttes küllaltki väärtuslikuks. Tarkvara kasuks räägib kindlasti asjaolu, et selles on võimalik ära seadistada vastavalt oma soovidele ning IDA ICE programmi poolt esitatavatele nõuetele template fail, mis võimaldab samade seadistuste alusel erinevatest mudelitest kiirelt ebaoluline eemaldada ning säilitada vaid asjakohane ja kohandatud info. Samuti võib positiivse küljena tuua välja programmi võimekuse väljastada valideerimisaruanne, mis kajastab kas töös olev mudel vastab IDA ICE-i nõuetele või mitte. Valideerimisaruande väljastamise näol on näiteks energiatõhususe spetsialistil lihtne ning kiire võimalus edastada arhitektile info, millist teavet peaks arhitektuurne mudel endas sisaldama, et seda saaks efektiivselt kasutada ka simulatsioonimudelina energiaarvutuste teostamise tarbeks. Antud töös näiteks puudusid esialgsest mudelist simulatsiooni mõistes väga vajalikud ruum-elemendid, mida pidi nüüd tagantjärgi sinna lisama hakkama, kuid tegelikult oleks võinud arhitekt need mudeli tegemise hetkel juba palju lihtsama vaevaga ära sisestada, kui oleks tehtud koostööd eneriatõhususe inimesega juba hoone projekteerimise algstaadiumis. Pärast IFC mudeli seadistamist ning kohandamist IDA ICE tarkvara poolt esitatavatele nõuetele, imporditi IFC mudel IDA ICE keskkonda. Üldjoontes võib saadud tulemustest järeldada, et info ülekandmine IFC mudelist simulatsioonitarkvarasse õnnestus küllaltki hästi. Miinustena võib tuua välja impordi käigus akende detailsuse kaduma mineku avatavuse osas. Samuti ei õnnestunud IFC-st üle tuua akende sügavust seina suhtes. Antud parameeter on simulatsiooni teostamise seisukohast aga oluline ära määrata. Natukene lisatööd põhjustas ka asjaolu, et impordi käigus läks kõrguslikult paigast ära hoone soklikorrus, mistõttu tuli antud korrusele tsoonid lisada manuaalselt. Positiivse poole pealt võib aga välja tuua selle, et impordi käigus kandusid IFC mudelist simulatsioonimudelisse üle aknad ja uksed õigete mõõtude ning kõrgusliku paiknemisega. Lisaks oli kerge tänu sisestatud ruum-elementidele luua tsoone ning neid seejärel vastavalt korteritele ning üldkasutatavatele pindadele üheks simulatsioonitsooniks kokku liita. IFC mudeli importimise järgselt teostati vastavalt loodud simulatsioonimudelile ning sisestatud lähteandmetele hoonele energiasimulatsioon. Energiasimulatsiooni teostamise tulemusena saadi vajalikud arvulised väärtused, millele vastavalt arvutati hoonele energiatõhususarvud tuginedes erinevatele soojusallika liikidele. Soojusallikatena analüüsiti käesolevas töös kaugkütet, tõhusat kaugkütet, pelletikatelt, gaasikatelt, kondensatsioonikatelt, maasoojuspumpa ning õhk-vesi soojuspumpa. Lisaks leiti hoone ETA-d vastavalt kahele erinevale määrusele – mittekehtivale majandus- ja taristuministri määrusele nr 55 ning kehtivale ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63. Kahe erineva määruse põhjal saadud tulemuste võrdlusest võib järeldada, et üleüldises plaanis on energiatõhususe miinimumnõuded kehtiva määrusega karmistunud, kuid kui lähtuda korterelamute lõikes madalenergia- ja liginullenergiahoone piirmäärade saavutamisest, siis võib öelda, et energiatõhususe miinimumnõudeid on kehtiva määruse kohaselt lihtsam saavutada, sest muutusid mõnede energiakandjate kaalumistegurite väärtused, täpsustus arvutusmetoodika soojuspumpade osakaalu arvestamisel, täpsustusid soojuspumpade soojustegurite määratlemise põhimõtted ning ETA’de piirmäärasid suurendati 5 ühiku võrra. Lisaks leiti iga soojusallika liigi kohta ka vajalik lokaalse taastuvenergia vajadus saavutamaks vastavalt algsele ETA-le kas madalenergiahoone piirväärtust või liginullenergiahoone piirväärtust. Saadud tulemustest ei olnud paljud variandid realistlikud, kui võtta arvesse maksimaalselt vajalikku PV-paneelide kogust ning olemasolevat katusepindala, kuhu taastuvenergia allikaid paigutada. Seetõttu võiks laiemaks sihiks ning eesmärgiks olla siiski hoone võimalikult energiatõhusaks projekteerimine ilma taastuvenergiatehnoloogia poolt pakutavate lahenduste kasutamiseta.Nimetus Piiratud juurdepääs Energiatõhusate hoonete projekteerimise projektijuhtimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Nikland, Jarmo; Anti, HamburgSeoses Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiviga on Eesti võtnud endale kohustuse vähendada energiatarbimise hulka. Vastavalt Energiatõhususe miinimumnõuete määrusele peavad alates aastast 2019 olema kõik uued ehitatavad avalikud hooned liginullenergiahooned ja alates aastat 2021 peavad liginullenergiahooned olema kõik uued ehitavad hooned. Kohustus tagada energiatõhususe arv eeldab projekteerimise jooksul pidevat energiatõhususe jälgimist. Sellega seoses tuleb täiendavalt panustada projekteerimisse, mis tõstab projekteerimise ajakulu ning projekteerimise maksumust. Töös uuritakse kuidas on valmistunud Eesti ehitusturu erinevad osapooled toimuvateks muudatusteks. Millised on tehnoloogilised võimalused. Kuidas toimub liginullenergiahoonete projektide projektijuhtimine. Liginullenergiahoonete projekteerimine nõuab suuremat tähelepanu pööramist energiatõhususele erinevates projekteerimise etappides. Enam ei ole võimalik piirduda lihtsalt energiamärgise esitamisega, energiatõhususega tuleb tegeleda nii eel-, põhi-, tööprojektis kui ka ehituse ajal. Töös toodud näite põhjal on selge, et projekteerimise hind on selle tõttu kõrgem 6,6% , kuid samas väheneb risk, et projekteerimise lõppfaasis tuleb teha kardinaalseid muudatusi projektis, mis avaldavad mõju nii projekteerimise eelarvele kui ka tellijate soovidele. Asjaolu, et pideva energiatõhususe jälgimisega projekti koostamise jooksul, väldib hilisemaid ümberprojekteerimise kulutusi võib olla tellijate üheks motivaatoriks, kallimate projektide tellimisel. Alates aastast 2019 tuleb tellijatel teha suuremaid investeeringuid projekteerimisse ja ehitamisse, et jälgida kehtestatud energiatõhususe klasse. Täna saaks selleks motivaatoriks olla riik, kes kataks osaliselt karmima energiatõhususega seotud kulutused. Töö koostamise käigus läbitöötatud materjalid ja uuritud näited annavad alust arvata, et kui tegutsetakse vastavalt riiklike strateegiliste dokumentides tehtud ettepanekutele, koolitatakse spetsialiste ja tõstetakse avalikkuse teadlikkust energiasäästu teemadel, on võimalik ilma suurema segaduseta alustada 2019 aastal liginullenergiahoonete projekteerimise ja ehitamisega. Koostatud töö on heaks materjaliks projekteerimisala ettevõtjatele ja ehitajatele, kes planeerivad oma tegevust ette pikemaajaliselt ja soovivad olla valmis liginullenergiahoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks, ja oskaksid tellijale selgitada, milliseid eeliseid annab energiatõhususega arvestamine lähteülesande koostamisel ja projekteerimisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Hoone renoveerimisega saavutatud energiatõhususe analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Needo, Aire; Hamburg, AntiAntud diplomitöös uuritakse 1985. aastal ehitatud ja 2013. aastal soojusenergia säästmiseks renoveeritud kortermaja. Töö eesmärgiks on analüüsida hoone arvutuslikku kütteenergia vajadust ning võrrelda seda tegelikult ostetud kütteenergia kogusega. Elamu on renoveeritud Sihtasutus KredEx toetusraha kaasabil. Sihtasutus KredEx reglementeerib kortermajale koostama energiatarbe analüüsid. Mille järgi leitakse renoveerimistöödeks parimad lahendused, saavutades sealjuures kindel kütteenergia sääst. Hoonele 2010. aastal koostatud energiaauditi raporti [1] järgi väljastatud energiaauditi lisa (Lisa 1), mis on teostatud 2012 aastal, lubab energiasäästu väärtuseks vähemalt 63%. Antud töö autori poolt leitud arvutuslik hoone kütteenergia tarbimise arvutus näitas, et enne renoveerimist ja järgneva olukorra võrdlus ei tagaks hoones nõutavat energiasäästu protsenti. Hinnanguliselt täpsema energiasäästu leidmise aluseks on õiged hoone algandmed – välispiirde pindade mahud ja konstruktsiooni soojusjuhtivuse väärtused. Sihtasutus KredEx´i poolt määratud renoveerimisnõudeks on eluruumides sisekliima parandamine, mis näeb ette hoones õhuvooluhulga suurendamist vähemalt 0,5 kordseks ühe tunni jooksul. Arvutuslikult selgus, et saavutatav kütteenergia sääst tuleneb hoone sisekliima arvelt. Kortermaja elanikud mõjutavad mehaaniliselt regeneratiivse soojatagastusega paaris töötavaid ruumipõhiseid ventilatsiooniseadmete tööd, mis vähendab hoones värske õhu soojendamiseks kuluvat energiahulka. Hoonele ettekirjutatud kütteenergia säästuväärtuse saavutamist mõjutavad kasutatavad ventilatsiooniseadmed, mille tööefektiivsus on madalam, kui seda lubatakse. Teiseks põhjuseks saab pidada arvutuslike energiaanalüüside erinevusi tegeliku olukorraga, mis mõjutab renoveerimistööde tegelikku vajadust. Energiasäästu saavutamist võib mõjutada ka hoone soojustustöödel tehtud ehituslikud vead. Hoone renoveerimise maksumus on kõrge, mis tihtipeale vajab panga poolset finantseeringut, see aga tõstab elanike maksukoormust. Töös on välja toodud hoone renoveerimistööde tasuvusajad nii lihttasuvusaja kui ajas lineaarselt tõusva küttehinnaga arvestava tasuvusaja meetodit kasutades. Mille tulemusena võrreldakse nende kahe arvutusmeetodi poolt saadud erinevusi ja mõju renoveerimistööde otsustamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Hruštšovka renoveerimise võimalused SmartEnCity projekti raames(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kaha, Ülle; Hamburg, AntiKäesolevas lõputöös on analüüsitud Tartu kesklinnas asuvat 1962.aastal ehitatud 4-korruselise telliskorterelamu energiatõhusust. Hoone visuaalsel vaatlusel tuvastati suuremate probleemidena praod fassaadikivides, niiskunud sokkel, ebatihe katus ning niiskunud ja osaliselt tallatud soojustus pööningul. Logerite mõõtmistulemustest selgus, et keskmine sisetemperatuur on ligikaudu 21⁰C, keskmine õhuniiskus 50%. Samas ületab mõnes korteris suhteline õhuniiskus sisekliima III klassi nõudeid 77% mõõtmisperioodi ajast, mis viitab korteris suurele niiskuslisale ja võib tekitada hallituse teket. Hallituse ja kondensaadi tekke ohule viitavad ka termografeerimise tulemused, mille alusel arvutatud fRsi < 0,7. Ventilatsiooni õhuhulkade mõõtmistega tuvastati, et loomulik ventilatsioon hoones ei toimi, mistõttu ei juhita kogunenud niiskust korteritest välja ja õhuvahetus toimib ebatihedate piirete kaudu. Toodud probleemide lahendamiseks on välja pakutud komplekssed energiasäästlikud renoveerimisettepanekud. Enne renoveerimistööde alustamist tuleb tellida analüüsitavale hoonele ehitusekspertiis, mille põhjal otsustatakse, kas hoone põhikonstruktsioonid vajavad enne renoveerimist põhjalikumat remonti. Hoone soojus-, elektrienergia ja tarbegaasi tarbimisandmete alusel on analüüsitud hoone energiatarbimist ja arvutatud hoone kaalutud energiaeritarbimine ehk KEK. Saadud tulemuse järgi - KEK 246,7 kWh/(m2a), kuulub hoone korterelamu kaalutud energiaerikasutuse skaalas klassi F. Hoone inventariseerimisplaanide ja tarbimisandmete alusel on koostatud IDA ICE programmis hoone simulatsioonimudel, mis on viidud tegeliku olukorraga vastavusse nii, et mudeli arvutuslikud soojus- ja elektrienergia tarbimised vastaksid mõõdetud tarbimisele. Tuginedes simulatsioonimudeli arvutustele on välja toodud kütteenergia kaod läbi välispiirete, infiltratsioonist ja keldri küttetorustikust ning vabasoojusenergia kogused päikesest, inimestest, seadmetest, valgustusest ja soojusinertsist. Kõige suuremad kütteenergia kaod on läbi hoone seinte 32%, läbi akende 21% ja läbi infiltratsiooni 19%. Suurim vabasoojuse allikas on päike 36%, seejärel seadmed 28% ja inimesed 20%. IDA ICE energiasimulatsiooni tulemusena on saadud hoone kütteenergia vajaduseks kokku ligikaudu 200 MWh, mis erineb tegelikust keskmisest kraadpäevadega korrigeeritud soojusenergia tarbimisest ~5%. Saadud vahe võib tuleneda sellest, et korterites hoitakse veidi kõrgemat temperatuuri kui uuritavad 3 korterit seda näitasid. Tuginedes simulatsioonimudelile ja seades eesmärgiks energiatõhususe arvu ETA < 90 kWh/(m2a) saavutamine, on välja pakutud lahendused hoone energiasäästlikuks renoveerimiseks, mis vastaksid ka SA KredEx`i 40% toetuse saamise nõuetele. Pakutud renoveerimislahenduste tulemusena saadi välisseinte keskmiseks soojusläbivuseks 0,17 W/(m²·K), katuse soojusläbivuseks 0,08 W/(m²·K), uste soojusläbivuseks 0,89 W/(m²·K) ja akende keskmiseks soojusläbivuseks 0,74 W/(m²·K). Keskmiselt vähendatakse kütteenergia kadusid 72%. Hoone sisekliima nõuete täitmiseks on ventilatsiooni lahenduseks planeeritud tsentraalse plaatsoojustagastiga kõrge efektiivsusega ventilatsiooniagregaat. Renoveerimistööde tulemusena on hoone prognoositav hoone kütteenergia vajadus 37,8 MWh ja energiatõhususe arv 124 kWh/(m²·a). Seatud eesmärki ületatava energiakoguse 34 kWh/(m²·a) katmiseks on arvutatud vajaminev energiapaneelide hulk, milleks on 96 tükki võimsusega 250 W/tk. Probleemne on vajamineva paneelide koguse mahutamine hoone katusele. Täpsemate arvutuste tegemiseks on vaja tellida konkreetsele hoonele renoveerimisprojekt. Lahendusena välja pakutud renoveerimisprojekti tasuvusaeg on 9 aastat, kui korteriühistul õnnestub saada vahendeid nii suurprojektist SmartEnCity kui ka KredEx`ist.Nimetus Piiratud juurdepääs Korterelamu energiasimulatsioonide koostamine ja analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Gilden, Madis; Hamburg, AntiKoostatud töö eesmärk oli korterelamu energiatõhususe analüüs läbi koostatud energiasimulatsioonide. Simulatsioonide koostamiseks kasutati arvutusprogrammi IDA ICE. Töö koostamise lähteandmeteks kasutati korterelamule koostatud energiaauditit, hoone algset ehitusprojekti ja hoone renoveerimisprojekti. Analüüsi jaoks koostas autor lähtematerjale kasutades arvutusmudeli renoveerimiseelse olukorra kohta, renoveerimisprojekti lahenduste põhjal ja renoveerimisjärgsete lahenduste põhjal. Renoveerimiseelse mudelsimulatsiooni koostamisel selgus, et energiaauditis toodud piirete hinnangulised soojusjuhtivused on hinnatud liiga heaks. Soojuskadude võrdlusest selgub, et olenemata piirete soojusjuhtivuse väärtuste erinevusest auditi ja käesoleva töö vahel, on auditis toodud soojuskaod läbi välispiirete suuremad, kui mudelsimulatsioonis. Sellest selgub, et energiaauditi soojuskadude alusel ei saa määrata tegelikku, hoone energiakadu mõjutavate, oluliste elementide olukorda. Renoveerimisprojekti lahenduste alusel koostatud energiasimulatsiooni tulemusi võrreldi renoveerimisprojekti käigus koostatud energiaarvutustega, mis olid aluseks KredExi toetuse väljastamisele. Lubatud energiasääst renoveerimisprojekti arvutuste järgi oli 55%. Käesoleva töö autor sai samade lahendustega koostatud energiasimulatsiooni järgi võimalikuks energiasäästuks 42%, mis ei oleks täitnud tingimusi KredExi väljastatavaks renoveerimistoetuseks. Erinevate tulemuste põhjused on energiaauditist lähtuvate erinevate lähteandmete kasutamine välispiirete osas, arvutusprogrammi erinevustest tulenevad vabasoojuse utilisatsiooni suurused ja ventilatsioonisüsteemis kasutatud soojuspumba soojusteguri ülehindamine. Renoveerimisjärgse energiasimulatsiooniga arvutati hoone energiakogused ja võrreldi neid renoveerimisjärgselt mõõdetud reaalse tarbimisega. Mudelsimulatsiooni tulemuste ja reaalse tarbimistulemuste võrdlusest selgus, et renoveerimisega saavutatud energiasääst 2008 ja 2014 aasta võrdluses on 44%. Hoone energiabilansi koostamisel tuvastas töö autor, et ventilatsioonisüsteemi tootja poolt etteantud soojustagastusmäär ja tegelikud õhuhulgad on ülehinnatud, mida toetas ka varemkoostatud rekonstrueeritud korterelamute sisekliima uuring. Hoone renoveerimisega on saavutatud arvestatav energiasääst ja tasuvuarvutuste kohaselt on ka tööde tasuvusajad mõistlikud. Arvestades soojuse 3% hinnatõusuga, on tasuvusaeg korteriühistule 16,1 aastat. Samas tuleb tõdeda, et saavutatud sääst on hoone sisekliima arvelt, kuna hoones ei ole tagatud ventilatsiooniga vajalikku õhuvahetust. Nõuetekohase õhuvahetuse korral oleks energia kokkuhoid väiksem ning tasuvusaeg veelgi pikem. Hoonete sisekliima ja tarbimine sõltuvad suuresti kasutajatest endist ning olemasolevates korterelamutes on kallis ja keeruline ehitada süsteeme, mille parameetreid ei oleks elanikel võimalik oma tahte korral muuta.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuidas on realiseerunud projekteeritud A energiatõhususklass kortermaja näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Peetris, Inge; Hamburg, AntiKäesolevas uurimistöös teostati Juurdeveo 25b kortermajale kolm dünaamilist simulatsiooni Equa Simulation AB tarkvaraga IDA Indoor Climate and Energy 4.8 [24]. Simulatsioonide tegemisel võeti väliskliimana aluseks Eesti energiaarvutuse baasaasta. Esimesena teostati kontroll bürooruumidega kortermajale väljastatud energiamärgisele (ETA 2018). Et simulatsiooniprogrammi sisestatavad andmed oleksid õiged, töötati läbi kogu EHR-i sisestatud ehitusdokumentatsioon. Hoone välispiirete soojusläbivused arvutati standardi EVS 908-1:2016 arvutusjuhendi järgi, külmasildade väärtused kontrolliti tarkvaraprogrammiga Therm 7.7.10 või võeti Kredex AS juhendmaterjalidest. Ventilatsiooni õhuvooluhulgad sisestati vastavalt kehtinud määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“– büroopindadel 2 l/(sm2) ja eluruumides 0,5 l/(sm2) [23]. Õhulekkearvuks võeti võrdluse eesmärgil sama, mis väljastatud energiamärgisel − 1,3 m3/(hm2). Analüüsides väljastatud märgisel olevaid tulemusi, selgus, et energiakulude arvutamisel ei oldud arvestatud büroo ja eluruumide erinevate kasutusprofiilide ja -astmetega, mis otseselt mõjutavad vabasoojusi ja seeläbi küttekoormust. Viga on tehtud päikesekollektorite tootluse sisestamisega – arvestamata on jäetud kollektorite efektiivsus (48,5%), mis tarnija arvutustes välja oli toodud. Seega päikese poolt prognoositav soojusenergia ei ole mitte 37,3 MWh, vaid 18,1 MWh, mis omakorda muudab sooja tarbevee sõltuvuse määra gaasist. Summaarse kütteenergia vajaduse kõrvutamise tulemusena saadi kardinaalne erinevus − märgisel on selleks 2,99 kWh/(m2a), kontrollitud arvutusel 28,6 kWh/(m2a). Kokkuvõttes sai töö autor büroopindadega kortermajale energiatõhususarvuks 137 kWh/(m2a) ja energiaklassiks C, kui väljastatud oli vastavalt 98 kWh/(m2a) ja A. Teiseks arvutati hoone kaalutud energiaerikasutuse klass (KEK 2020) 2019. a tarbimisandmete põhjal. Lähemalt uuriti elektri-, kütte- ja sooja vee kulusi, ning päikesekollektorite poolt toodetud soojusenergiat. Et võrrelda tegelike kulusi standardkasutusega, teostati energiasimulatsioon kortermajale ilma büroopindadeta (ETA 2020) − sest tegelikult kasutatakse kõiki ruume eluruumidena. IDA ICE programmis muudeti büroopindade kasutusprofiilid ja -astmed eluruumidele vastavaks, niisamuti ventilatsiooni õhuvooluhulgad. Õhulekkearvuks võeti määrusejärgselt 2,5 m3/(hm2), kuna puudus tõendusmaterjal väiksema väärtuse õigsuse kohta. Võrdlusel selgus, et hoone 2019. a elektri- ja sooja tarbevee energiakulu on suurusjärgus sama, mis standardkasutusel (±3−4%). Päikesekollektoritega toodeti 18,9 MWh soojusenergiat, mis on 4,2% rohkem kui arvutuslikult, seega kattub nii määrusejärgse kui tootja arvutusega. Kardinaalne erisus ilmnes aga kortermaja summaarses kütteenergias, mis simulatsiooni põhjal on 28,32 kWh/(m2a), kuid tarbimisandmete põhjal 47,9 kWh/(m2a). Suuresti viimasest tulenevalt saadi märkimisväärne erinevus kortermaja arvutusliku energiatõhususarvu ETA 2020 128 kWh/(m2a) ja hoone kaalutud energiatõhususarvu 154 kWh/(m2a) vahel. Esimene jääb energiaklassi C, teine D. Mõõdetud siseõhutemperatuuride kõrvutamisel välistemperatuuriga olulist sõltuvust ei täheldatud, seega võib eeldada, et küttesüsteem töötab vastavalt küttegraafikule, ja põhjus, miks küttekulu nii palju suurem on, tuleb elanike harjumuslikust käitumisest. Sisekliima küsitluse tulemustele tuginedes tehti hoonele tegeliku olukorra energiasimulatsioon. Tõsteti minimaalset siseõhutemperatuuri vastavalt mõõdistustele +23 kraadini, ning lõuna- ning edelasuunalistel korteritel seadistati üks aken tuulutusasendisse üks tund päevas. Tulemused näitavad, et sellisel juhul on hoone summaarne kütteenergiavajadus 127,6 MWh/a, mis on sarnane ka tegelikule soojusenergiakulule (120 MWh/a). Kuna uuele hoonele tõenäoliselt lisainvesteeringuid ei planeerita, siis antud lõputöös neile ei keskendutud. Kulude vähendamise võimalused on valdavalt seotud elanike käitumisharjumusi muutes, lisaks soovitati paigaldada fassaadile läbimõeldum varjestus, või ehitada välja jahutussüsteem. Käesoleva uurimistöö analüüsi võib laiendada kaasaja energiatõhusatele hoonetele kehtivate nõuete järgimisele ja saavutamisele. Isegi kui ehitatakse soojapidavate välispiiretega hooneid, kasutatakse kõrgema kasuteguriga tehnoseadmeid ja taastuvenergiat, siiski on tarbijal oluline osa energiakulude kokkuhoiul. Tihti elanik ei tea, kuidas ja kui tihti reguleerida ja hooldada ventilatsioonisüsteemi ning millal ja millist mõju see sisekliimale avaldab. Tõenäoliselt tuleks projekteerimisel ka arvestada inimeste soojusliku mugavuse miinimumtemperatuuri tõstmisega paari kraadi võrra. Et vältida ebamugavat sisekliimat ja suuri energiakulusi, tuleks hoonete projekteerimisel arvestada passiivse varjestusega, mille mõju mitmed simulatsiooniprogrammid analüüsida võimaldavad. Käesolevast tööst selgub ka, et energimärgiste sisuline kontroll kohalike omavalitsuste poolt peaks olema aktiivsem ja teadlikum.Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse peremajade energiatõhususe analüüs ja renoveerimise ettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tarvis, Anno; Hamburg, AntiJärgneva lõputöö eesmärkideks oli hinnata Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse peremajade sisekliima olukorda, analüüsida hoonete energiatõhusust ning teha ettepanekud renoveerimistöödeks. Objekt valiti seetõttu, et Pärnu linnavalitsuse andmetel on ruumid talvel külmad ja ülalpidamiskulud kõrged ning põhjused ei ole selged. Uurimistöö meetoditeks on sisekliima mõõtmised, dünaamiliste energiasimulatsiooni mudelite koostamine programmis IDA Indoor Climate and Energy 4.8 ja kohapealsed vaatlused. Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus koosneb kuuest peremajast ja ühest tegelusmajast. Hoonetele väljastati ehitusluba 2009. aastal kui Eestis kehtis määrus nr. 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. Käesolevas töös leitakse A-tüüpi peremajale energiatõhususarv määruse nr. 258 standardkasutuse alusel, et võrrelda seda miinimumnõuetega. Lisaks arvutatakse energiatõhususarv tänapäevaste nõuetega ning võrreldakse tegeliku tarbimisega. 2019. aasta lõpus renoveeriti osaliselt kaks A-tüüpi peremaja. Autor analüüsib käesolevas töös teostatud renoveerimistööde tasuvust ning pakub välja omapoolsed mõistlikud ettepanekud muudatuste tegemiseks. Lähteandmeteks on uurimistöös hoonete projektdokumentatsioon ja soojusenergia tarbimisandmed aastatel 2017-2019. Sisekliima mõõtmiste tulemusena selgus, et siseõhu temperatuur ruumides oli ebastabiilne, mille põhjuseks võib olla valesti reguleeritud küttegraafik või hoonete halb soojapidavus. Süsihappegaasi sisaldus oli ühes peremaja magamistoas 77% mõõdetud ajast üle normi, mis viitab ruumide halvale ventilatsioonile. Ilmselt samal põhjusel kasutatakse ka ruumide tuulutamiseks akende avamist. Ventilatsiooni õhuvooluhulkade mõõtmisel selgus, et süsteem on tasakaalust väljas. Peremajade õhulekketestidel saadi tulemuseks 4,9 m3/(hm2), mis on pigem halb tulemus. Termopiltidelt on näha, et suurimad lekkekohad on välisseinte ja katuslae liitumised. Arvutustes saadi A-tüüpi peremaja energiatõhususarvuks 2008. aasta nõuete ja standardkasutuse järgi 203 kWh/(m2a), mis on tunduvalt suurem kui sellel ajal maksimaalne lubatud 180 kWh/(m2a). Kuigi 2019. aasta standardkasutuse järgi oleks A-tüüpi peremaja energiatõhususarv 179 kWh/(m2a), siis vahepeal on muutunud arvutamise metoodika ning piirväärtused ei luba seda vanade tulemustega võrrelda. Arvestada, et suurim lubatud sellisele hoonele oleks hetkel kehtivate nõuetega 120 kWh/(m2a), võib öelda, et A-tüüpi peremaja ehitamine ei oleks aastal 2020 lubatud. Loa saamiseks tuleks kindlasti vähendada piirdekonstruktsioonide soojusläbivust. Kaalutud energiaerikasutuse tulemuseks saadi 191 kWh/(m2a), mis näitab, et tegelik tarbimine on ilmselt A-tüüpi peremajas veel suurem, aga täpsete tarbimisandmete puudumisel ei saa seda käsitleda faktina. 2019. aasta lõpus renoveeriti osaliselt kaks A-tüüpi peremaja. Tuginedes sisekliima mõõtmistulemustele ning tööde maksumusele, hindab käesoleva töö autor teostatud renoveerimist mittetasuvaks. Järgnevateks muudatusteks Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuses soovitab uurimistöö autor esmajärjekorras kontrollida ja vajadusel reguleerida küttegraafikut, paigaldada peremajadesse soojamõõtjad ning tasakaalustada ventilatsioonisüsteemid. Lisaks tuleks kindlasti avada peremajades probleemsete piirdekonstruktsioonide liitekohad, need korralikult tihendada ja vajadusel soojustada.Nimetus Piiratud juurdepääs Renoveeritud puhkemaja energiatõhususe analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Plakk, Mikk; Hamburg, AntiKäesolev lõputöö lähtub elamule koostatud rekonstrueerimisprojektist, mille lisas 3 toodud kvaliteedinõuded määravad, et hoone peab tulema energiatõhus. See tähendab, et hoonele esitatavad nõuded on märgatavalt karmimad ning sõlmede tüüplahendused erinevad tavaehitusest. Uurimustöö keskendus ehitusprotsessi lõpptulemuse uurimisele. Projekteerimise- ning ehitusprotsessi kirjelduses jõuti järeldusele, et ehitaja valikul on olulise tähtsusega põhjalik eeltöö. Samuti aitab kaasa enda kurssi viimine vastavate ehitustehnoloogiatega ja nõuetega. Lõputöö objektiks oleva hoone ehitamisel esines hulgaliselt probleeme ebapädevate töömeeste ning ebapiisava tööde juhtimise pärast. Töö autori poolt koostati arvutused arvutusliku neto kütteenergiavajaduse leidmiseks. Samuti koostati energiasimulatsioonid erinevate hoone kasutusprofiilide järgi ning võrreldi tulemusi. Võrdluse tulemusena tõdeti, et vastavalt valitud algandmetele erinesid saadud tulemused kordades. Seoses algandmete puudumisega teatud kasutusostarbega hoonetele on võimalik seadusega kooskõlas olles mõjutada saadud tulemusi. Mõõdetud energiakuluandmete analüüsis tõdeti, et hoone on hoolimata õhutiheduse probleemidele tõesti energiatõhus. Võrdlusena toodi välja tehtud uuring kus oli arvutatud välja keskmine eramute elektrikulu hind ruutmeetri kohta. Kuigi kasutusaste on mõningal määral madalam uuringus võrreldavaga saab hinnata, et hoone ülalpidamiskulud on soodsad. Objekti ülevaatusel teostati termograafia, õhulekketest ning ventilatsiooni õhuhulkade mõõtmine. Teostatud termograafia näitas ilmekalt, et avatäidete õhutihedaks teipimisel esines puudusi. Kohati leidus kohtasid kus on hallituseoht. Õhulekketesti tulemused iseloomustasid termograafias nähtud pilti kus avatäidete ümbrused ei olnud piisavalt õhutihedad. Töö autori poolt sooritatud õhulekketesti tulemusena erines saadud õhulekkearv projektis nõutust kordades. Samuti esines puudusi hoone kasutusele võtmisel eelnenud õhulekketestis. Ventilatsiooni õhuhulkade määramine näitas, et ainult ühest plafoonist puhus ligilähedast õhuhulka ventilatsioonibilansis projekteeritule. Väljastatud energiamärgise analüüsis tõdeti, et energiamärgis on väljastatud korrektsetele arvutustele tuginedes. Lisaks toob lõputöö autor välja asjaolu, et vastavuses kehtivatele seadustele, on võimalik energiamärgise väljastaja poolsele lähteandmete valikule mõjutada saadud tulemust ehk hoonele väljastavat energiaklassi.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinn Tööstushariduskeskuse õpilaskodu sisekliima ja energiatarbe analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Ilinõh, Ilmar; Hamburg, AntiKäesoleva lõputöö raames analüüsiti Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilaskodu olemasolevat sisekliima olukorda, teostati hoone energiatarbimise analüüs ning tehti ettepanekud nii sisekliimaga seotud probleemide lahendamiseks kui ka energiatarbimise vähendamiseks ja säästmiseks [4]. Ettepanekute tegemise aluseks oli tarkvaraprogrammis IDA ICE koostatud hoone ehitustehnilisele infole ning reaalsele õpilaskodu energiatarbele tuginev arvutuslik simulatsioonimudel, mis võimaldas hinnata tehtavatest parandusettepanekutest tulenevaid sääste. Parandusettepanekuteks vajalike investeeringute ja tekkivate säästude suhtena arvutati ettepanekute tasuvusaeg. [4] Lõputöö teostamisel selgus, et peamiseks probleemiks on kõrge süsihappegaasi kontsentratsiooni tase, mis saadi hoone sisekliima kaardistamisel, see ületab keskmiselt üle 60% nõuetest, mis on tingitud värskeõhuklappide filtrite ummistumisest ja klappide kinni katmisest õpilaste poolt. Süsihappegaasi kontsentratsiooni taseme tõusu tingib ka ventilatsiooni süsteemi säästlik kasutusprofiil nii väljatõmbe kui sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooni süsteemil. Teise probleemina ilmnes keldri korruse kõrge temperatuur, mis on tingitud küttetorustiku halvast isoleerimisest, kohati selle puudumisest ning rikkumisest. Hoone visuaalsel vaatlusel ei tuvastatud probleeme fassaadil, sokli korrusel ega katusel. Termografeerimise tulemused näitasid, et peamised soojuslekkekohad õpilaskodu avatäidete ümbruses ja sokli/välisseina liite kohtades. Nende renoveerimistööde lahendustega antud lõputöös ei täheldata. Logerite mõõtmistulemustest selgus, et keskmine sisetemperatuur on ligikaudu 22,5⁰C ja keskmine õhuniiskus 33%. Antud lõputöös ventilatsiooni õhuhulkade mõõtmist ei tehtud. Nimetatud probleemide lahendamiseks on välja pakutud komplekssed energiasäästlikud renoveerimisettepanekud. Hoone soojus- ja elektrienergia tarbimisandmete alusel on analüüsitud hoone energiatarbimist ja arvutatud hoone kaalutud energiaeritarbimine ehk KEK. Saadud tulemuse järgi - KEK 171 kWh/(m2 a), kuulub hoone kaalutud energiaerikasutuse skaalas klassi D. Hoone inventariseerimisplaanide ja tarbimisandmete alusel on koostatud IDA ICE programmis hoone simulatsioonimudel, mis on viidud tegeliku olukorraga vastavusse nii, et mudeli arvutuslikud soojus- ja elektrienergia tarbimised vastaksid mõõdetud tarbimisele. IDA ICE energiasimulatsiooni tulemusena on saadud hoone kütteenergia vajaduseks kokku ligikaudu 312 MWh, mis erineb tegelikust keskmisest kraadpäevadega korrigeeritud soojusenergia tarbimisest ~5,94% võrra suurem. Saadud vahe võib tuleneda sellest, et osades õpilas korterites hoitakse tegelikkuses madalamat temperatuuri kui seal sees keegi ei ela. Soojusenergia tarbeerinevust võib olla tingitud ka õppeklasside madalamast öisest kütte temperatuurist, mida on muudetud sellele otstarbel, et säästa soojusenergiakulu haldusosakonna juhata väitel. Projekti järgse töö tulemuseks, kus ventilatsioon töötab terve ööpäev, saadi kogu aastaseks kütteenergia tarbimiseks 539 MWh. Nõuete kohase ventilatsioonisüsteemi optimiseerimise, reguleerimise ja hooldusega saadi kütteenergia kuluks 383 MWh aastas. Pakutud renoveerimislahenduste tulemusena, peaks õpilaskodu korterite energiatõhususe saavutamiseks paigaldama ventilatsiooni soojustagastusega tsentraalse plaatsoojustagastiga kõrge efektiivsusega ventilatsiooniagregaat. Renoveerimistööde tulemusena, kus on väljaehitatud soojustagastusega tsentraalse plaatsoojustagastiga ventilatsiooni süsteem oleks hoone prognoositav kütteenergia vajadus 216 MWh aastas ja kaalutud energiaerikasutus arv 166 kWh/(m²·a). Alternatiivse lahenduse resultaadiks, kus on välja ehitatud soojustagastusega ventilatsiooni süsteem ja elektrienergia tootmiseks kasutatud päikesepaneele, oleks hoone prognoositav kütteenergia vajadus 216 MWh aastas ning kaalutud energiaerikasutus arv 138 kWh/(m²·a). Tarbitava sisse ostetava elektrienergia 30% vähendamiseks oleks alternatiivina taastuv elektrienergia kasutamine. Elektrienergia saadaks päikesepaneelide rakendamisel, milleks on 300 tükki võimsusega 265 W/tk, energiakogus kaetakse 68 688 kWh/m² aasta ulatuses. Lõputöö lahenduseks oli näidata haldusosakonnale soojusenergia kadude hulk ja kuidas seda oleks võimalik kokku hoida. Piirdeid ei plaanita renoveerida. Tulevikus tuleks vaadelda antud õppehoonete kompleksi kui tervikuna.Nimetus Piiratud juurdepääs Üksikelamu olemasoleva olukorra hindamine ja selle renoveerimise võimalused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Pajumäe, Siim; Hamburg, PilleKäesoleva lõputöö eesmärk oli kirjeldada hoone olemasolevat olukorda, kaardistada kahjustused, teha lihtsustatud kütteenergiakulu arvutus, koostada rekonstrueerimismaksumused ja tasuvusajad. Lisaks oli eesmärk uurida hoone laiendamise seadustamise protseduuridest kohalikust omavalitsusest. Lõputöö raames koostati mahu arvutusteks ja konstruktsioonide kirjeldamiseks inventariseerimisjoonised, mis tuginesid hoone ehitusprojektile ja ehitusjärgsele inventariseerimisprojektile. Lisaks teostati täpsustusteks kohapeal mõõdistusi. Hoone visuaalse ülevaatuse käigus kaardistati ja fotografeeriti kahjustused. Ülevaatusel kogutud andmete põhjal on välja pakutud kahjustuste renoveerimislahendused. Põhilised kahjustused tulenesid puudulikust või halvast hooldusest. Ülevaatuste ajal olid vajumised lõppenud, sest vihmavesi oli ajutiselt pikema renniga hoonest eemale juhitud. Puudusteks oli veel amortiseerunud ja nõuetele mitte vastavaid elektripaigaldisi ja avatäidete vahetamisest tingitud puudulikust tihendamisest. Olemasoleva olukorra põhjal koostati hinnanguline kütteenergiakulu arvutus, mille põhjal pakuti välja rekonstrueerimispaketid energiakulu vähendamiseks. Rekonstrueerimispakettides pakuti välja soojustada olemasolevaid välispiirdeid, pööningu puhul välja vahetada olemasolev saepuru soojustus, soojustagastiga mehaanilise ventilatsioonisüsteemi ehitamist, küttesüsteemi tasakaalustamist ja termostaatventiilide paigaldamist. Lisaks pakuti välja tarindite püsivuseks ankurdus meetmeid ja tehnosüsteemide osas uuendusi parema sisekliima tagamiseks. Rekonstrueerimispakettides esitati nende maksumus, energiasääst aastas ja lihttasuvusaeg energiasäästu ja selle maksumuse põhjal. Antud hoone puhul on soovitav rekonstrueerida pakett III järgi, mille erinevus maksumuselt võrreldes pakett II on väike, kuid energia sääst oluliselt suurem.Nimetus Piiratud juurdepääs Üksikelamu projekteerimine ja eelarvestamine energiaklassi A või C valikuks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Eisberg, Gerli; Hamburg, Anti; Pille HamburgHoonete energiatõhusaks projekteerimine on Euroopa Liidu, sealhulgas ka Eesti riigi energiasäästupoliitika üks alustalasid. Hoonete energiatõhusust väljendab energiatõhususarv (ETA), mis ühelt poolt hõlmab hoone summaarset energiakasutust ning teiselt poolt arvestab ka selle energia tootmise mõju keskkonnale. Kui käesoleval hetkel võib ehitada energiaklassile C vastavaid üksikelamuid, mille ETA on kuni 160 kWh/(m2•a), siis alates 2021. aastast lubatakse ehitada ainult liginullenergiahooneid, mis vastavad energiaklassile A (ETA ≤ 50 kWh/(m2•a)). Lühidalt öeldes näitab ETA, kui palju kulub hoone köetava pinna ruutmeetri kohta energiat, mida kasutatakse sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning valgustuse ja elektriseadmete kasutamiseks. ETA leidmiseks on Eestis välja töötatud kohalik energiatõhususe arvutamise metoodika, mis on keeruline, eeldab põhjalikku süvenemist ja mitmete erinevate komponentidega arvestamist. Seejuures on soovitav juba hoone projekteerimise faasis võimalikult palju energiatõhusust puudutavaid aspekte läbi mõelda ja projektis käsitleda, vastasel juhul võivad hoone ehituse käigus tehtavad projektimuudatused viia energiatõhususarvu vähenemiseni ja nõuetele mittevastavaks muutumiseni. ETA üheks peamiseks sisendiks on üksikelamu kütteenergia netovajadus, mille kujunemist igas ajahetkes on võimalik jälgida dünaamilise energiasimulatsiooniga. Antud töös on üksikelamusse tarnitud energia ja sisekliima muutuste arvutamiseks kasutatud tarkvara IDA-ICE, mis kasutab arvutusteks kohalikke kliimaandmeid ning arvestab ka päikese liikumisega vastavas piirkonnas. IDA-ICE energiasimulatsiooni tulemuseks on muuhulgas kütteenergiavajaduse arvsuurus ning energiabilanss, mis väljendab hoones n.ö vabasoojuskoormusega toodetud ja hoonesse tarnitud energia vahekorda. Käesoleva lõputöö aluseks oleva 2011. aastal koostatud hoone ehitusprojekti ehk mudeli 1 kontrollimiseks tehtud energiaarvutused andsid D energiaklassile vastava ETA 206,5 kWh/(m2•a), mis ligikaudu 30% suurem lubatud miinimumsuurusest ehk energiaklassist C. Liginullenergiahoonele kehtestatud piirmäära ületab see rohkem kui neli korda. Mudelis 1 on kasutusel halukatlal põhinev küttesüsteem ning puudub ventilatsioon. Energiaarvutused näitavad, et enim eraldub hoonest soojuskadudena piirdetarindite (53%) ja ventilatsiooni (42%) kaudu, vabasoojusena „toodetakse“ tagasi umbes 32% kütteenergia vajadusest. Muutmaks mudeli 1 aluseks olev hoone energiatõhusamaks nii, et oleks kindlustatud vastavus energiaklassile C, tuleb hoonesse paigaldada soojustagastusega ventilatsiooniseade ning välispiirdeid täiendavalt soojustada. Energia¬arvutused annavad sellisele hoonele ehk mudelile 2 ETA arvu suuruseks 155,6 kWh/(m2•a) ning kaks korda väiksema kütte netoenergiavajaduse. Soojuskadusid läbi piirete ja ventilatsiooni on vähendatud 40% ning vabasoojusena „toodetakse“ peaaegu pool kütteenergia vajadusest ehk kokku 55,1 kWh/(m2•a). Majandusarvutused näitavad, et mudelis 2 tehtavad investeeringud muudavad esialgse projekti 5% ehk ligikaudu 13 tuhat eurot kallimaks ning nende investeeringute lihttasuvusaeg on 16 aastat. Et mudeli 1 aluseks oleva hoone energiakasutus vastaks aga energiaklassile A, tuleb lisaks soojustagastusega ventilatsiooniseadme paigaldamisele ja välispiirete täiendavale soojustamisele asendada halukatlal põhinev küttesüsteem tõhusama maasoojuspumbaga. Samuti tuleb hoones lokaalselt toota kahe päikesekollektoriga soojusenergiat ning 39 päikesepaneeliga elektrienergiat. Mudeli 3 energiaarvutuste kohaselt on energiaklassile A vastav ETA 48,9 kWh/(m2•a). Kuigi kütte netoenergiavajadus on samal tasemel kui mudelis 2, kompenseeritakse oluline osa hoones kasutatavast sooja- ja elektrienergiast päikese toodetava energiaga. Esialgse projekti energiaklassile A vastavusse viimine muudab alginvesteeringu 14% ehk ligikaudu 34 tuhande euro võrra kulukamaks. Lihttasuvuse arvutuste kohaselt teenivad need investeeringud enda tasa 12 aastaga. Kokkuvõtvalt, antud töö raames tehtud energiaarvutused näitavad, et ilma lokaalselt taastuvenergiat tootmata ei ole võimalik energiaklassi A saavutada. Kuigi liginullenergiamajale vastava hoone ehitamiseks tuleb koheselt maksta raha välja ligikaudu 10% rohkem kui energiatõhususe miinimumnõuetele vastava mudeli 2 puhul, soovitab antud töö autor ehitata ikkagi energiaklassile A vastava üksikelamu. Lisaks keskkonnasõbralikule elamule ja enda elukeskkonna paranemisele võidab üksikelamu omanik hoonet liginullenergiahooneks planeerides ka kinnisvara hinnatõusust. Teise alternatiivina soovitab töö autor esialgu investeerida madalama energiaklassiga hoonesse, milles oleks tagatud valmidus päikeseenergia kasutuselevõtuks, ning oodata päikesepaneelide hinna odavnemist.Nimetus Piiratud juurdepääs Üksikelamu viimistlusmaterjalide ja tehnoseadmete hinnatav eluiga(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Valler, Mart; Hamburg, AntiKoduostja sooviks on tavaliselt osta korralik kodu. Eeldus on ka, et kinnisvara ost on midagi kindlat ja püsivat. Selliste eelduste ja lootustega, kuid ilma pädeva spetsialisti abita, võime sattuda olukorda, kus mõne aja pärast pole meil kodu ja tagatiseta jäänud pangalaen ootab tasumist. Uurimistöös võtsin ülesandeks analüüsida viimistlusmaterjalide ja tehnoseadmete hinnatavat eluiga. Eluea analüüsis tõin välja materjalide ja seadmete hooldus-, vahetuskorrad ja kulud lihtsustatult, mis on vajalikud hoone väärtuse säilitamiseks ja mille tegemise vajalikkusest ei ole tavaliselt majaomanikul enne mingit infot, kui juba kahju on pöördumatu ja kulutused ületavad taluvuse piiri. Elueaks valisin kõige tavalisema projekti kirjutatava eluea – 50 aastat. Materjalide valiku tegemine on ka lihtsam, kui saame kindlad olla, et ei pea teatud töid enam hoone eluea jooksul uuesti tegema. Ehitusettevõtja valikul on kindlasti vajalik vastavate materjalide paigalduse koolituse läbimine materjali tootja juhendite järgi. Sama oluline on ka järelevalve pidev koolitamine. Kandekonstruktsioonide puhul ei ole vaja teha hoone eluea jooksul lisakulutusi, kui konstruktsioon on ehitatud kvaliteetsest materjalist ja pädeva ehitaja poolt. Tähtis on kogu dokumentatsiooni olemasolu ja kaetud tööde aktid koos fotodega tegelikust olukorrast. Vahetust või korrastamist vajavad kattematerjalid ja nende tööde teostamise tihedus sõltuvalt materjalidest tuleb välja tabelitest. Tehnoseadmete puhul on olukord keerulisem, kuna seadme ostu ja õige paigaldusega ei ole asi veel lõppenud. Seadme seadistamine ja töökorras hoidmine on pidevalt korduv tegevus. See tähendab, et peame leidma usaldusväärse partneri seadme hooldusel aastateks. Ei ole mõistlik seadmeid osta kampaania korras müüjatelt, kellel puudub hoolduspädevus. Tehnoseadmete vahetuse ja hoolduse tõin välja eraldi tabelite kaudu. Tehnoseadmete valikut on raskem prognoosida, kuna me ei suuda ette näha arenguid uute tehnoloogiate arenduses. Torustike ja juhtmete vahetus ei ole vajalik 50 aasta jooksul, kui need on kvaliteetsed ja paigaldus korrektne. 50 aastat on pikk periood ja kaheaastane garantiiperiood ei lahenda neid probleeme, mis maja omamisega kaasnevad. Seega on oluline hakata rääkima hoonete puhul pikemast garantiist ja seadmete puhul tööeast täpsemalt. Garantiiperioodi saame pikendada ainult hästi läbimõeldud projekti puhul. Esimese sammuna tuleb kõrvale jätta vähempakkumine, sest vähempakkumine lähtub ainult ehitushinnast. Ehitushind ei ole ainus kulu hoone eluea puhul. Igal materjalil ja seadmel on eluiga, peame suutma kajastada seda hinnapakkumises. Selle järgi on tellijal võimalik otsustada, kas odavam pakkumine on ikka odavam. Teiseks on vaja hakata teostama paremat järelevalvet, et ei väljastataks ehituslubasid eskiisprojekti või eelprojekti alusel. Põhiprojekti oleks tellijal soovituslik tuua sisse ka tööprojekt, kus saab lahendada materjalid ja seadmed, ning määrata nende eluiga. See kõik võib tunduda hetkel bürokraatia suurendamise sooviga, kuid hoone eluea tagamiseks ei saa jätta neid lahendusi töömehe kanda. Kui meil on projekt poolik, siis tavaliselt on eramaja tellija nõustajaks töömees või seadme müügimees. Millest nemad juhinduvad on raske arvata, aga enamikel juhtudel mitte erialastest teadmistest. Saan uurimistöö võtta kokku mõttega - hoone eluea tagab kvaliteet ja kvaliteedi tagab läbimõeldud projekt.Nimetus Piiratud juurdepääs Viljandi lasteaia "Mesimumm" sisekliima ja energiatarbe analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Hankov, Monica; Hamburg, AntiKäesoleva lõputöö raames selgitati välja Viljandi lasteaia Mesimumm olemasolev sisekliima olukord, teostati hoone energiatarbimise analüüs ning tehti ettepanekud nii sisekliimaga seotud probleemide lahendamiseks kui energiatarbimise vähendamiseks ja säästmiseks. Ettepanekute tegemise aluseks oli tarkvaraprogrammis IDA ICE koostatud hoone ehitustehnilisele infole ning reaalsele lasteaia energiatarbele tuginev arvutusliku simulatsioonimudel, mis võimaldas hinnata tehtavate parendusettepanekutest tulenevaid sääste. Parendusettepanekuteks vajalike investeeringute ja tekkivate säästude suhtena arvutati ettepankute tasuvusaeg. Viljandi linna ootus tööle oli selgitada välja hoone suurte energiakulude põhjus ning võimalused energia kokkuhoiuks. Lasteaia juhtkonna täiendavaks huviks oli analüüsida hoone õhu kvaliteeti ning pakkuda lahendused, kuna tunnetuslikult on õhk kuiv ning põhjustab lastele terviseprobleeme. Sisekliima hindamiseks viidi hoones 2015. aasta veebruarikuus kahenädalasel perioodil läbi siseõhu temperatuuri, suhtelise õhuniiskuse ning õhu süsihappegaasi konsentratsiooni mõõdistamised. Mõõdetud ruumi siseõhu temperatuur püsis küttesüsteemide tööga seadistatud 22 °C juures, muutudes vähem kui kraadi võrra üles- või allapoole. Lasteaia nõuetele täismahus mittevastavaks osutusid mõõdetud ruumi suhteline õhuniiskus ja süsihappegaasi kontsentratsioon. Saadud tulemused ning ka vestlused lasteaia personaliga viitasid, et lasteaia suhteline õhuniiskus on madal. Suhteline õhuniiskus mõõdetud ruumis lasteaia avatud oleku ajal oli keskmiselt 30% juures, tõustes vähesel ajal 40% juurde ning langedes 2,5% mõõdetud ajast ka alla lubatud normi (25%). Talvisel perioodil, mil ka välisõhu suhteline niiskus on madal, on mõõdetud tulemused üldjoontes lubatud, kuid muretekitav oli lasteaia juhata hinnang, et õhukuivus põhjustab lastel tervisehädasid, sealhulgas silmade kipitust ja naha karedust. Süsihappegaasi kontsentratsiooni tase ei vastanud 25% mõõdetud ajast koolieelsele lasteasutustele seatud nõuetele ületades maksimaalse tulemusena piirväärtust 1000 ppm kuni pooleteistkordselt. Sisekliima parandamiseks on vajalik vähemalt rühmaruumides viia läbi täpsed õhuvooluhulkade mõõdistamised ning vajadusel seadistada ventilatsiooni toimimist. Õhuniiskuse tõstmine eeldab suuremat investeeringut ehk keskse niisuti soetamist lasteaia ruume teenindaval ventilatsiooniseadmele. Energiasäästu ettepanekute tegemiseks analüüsiti põhjalikult hoone soojus- ja elektrienergiatarbimisi. Analüüsi tulemusena selgus, et suurim osa hoone soojus- ja elektrienergiast kulub küttele (71%), järgnevad elektrikulu lasteaia seadmetele ja valgustusele (12,6%), soojusenergia sooja vee ringlusele (7%), elektrikulu ventilatsiooniseadmete tööle (5%) ja energiakulu sooja vee tootmisele (4,15%). Simulatsioonimudeli tulemused näitasid, et küttele kuluvast energiast 55% kulub põrandküttele ja 45% ventilatsiooniküttele. Analüüsides täpsemalt küttekulusid ventilatsioonile, selgus, et aastasest soojusenergiast ventilatsiooniküttele (110 MWh) kulub 68% vaid kööki ja söögisaali teenindavale soojustagastuseta seadmele, mille pindala kogu hoonest on kümnendik. Samuti näitab suurt energiakulu asjaolu, et sooja vee ringlusele kulub hinnanguliselt enam soojusenergiat kui sooja vee tootmisele. Hinnates ka hoone välispiiretest tekkivaid soojuskadusid, võib öelda, et kuna piirete soojusläbivused (välja arvatud aknad ja uksed) jäävad energiatõhususe miiniumnõuete soovituslike piirväärtuste sisse, on suur energiatarbimine lasteaias seotud tehnosüsteemide seadmete valikutest, nende kasutusprofiilidest ja seadistustest. Olemasoleva tarbimise põhjal arvutatud kaalutud energiaerikasutuse alusel kuulub hoone E energiaklassi. Arvestades, et hoone valmis alles kaheksa aastat tagasi ning linna võimalused suuremahulisteks investeeringuteks on piiratud hõlmasid energiasäästu ettepanekud tehnosüsteemidega seotud muudatusi. Kokkuvõttes näitasid simulatsioonimudeli alusel tehtud arvutused, et lasteaia soojus- ja elektrienergia tarbimist on võimalik vähendada 30% kui soetada söögisaalile eraldi soojustagastiga ventilatsiooniseade, viia köögi soojustagastita ventilatsiooniseade automaatsele juhtimisele vastavalt köögi vajadustele ja kasutada soojaveeringlust vaid lasteaia tööaegadel. Nende ettepanekutega kaasnevad lisainvesteeringud tasuvad tekkiva säästuga ära 1,5 aastaga. Kui soetada ja paigaldada ruumide suhtelise õhuniiskuse tõstmiseks ventilatsioonile niisutusseade, pikeneb tasuvusaeg 6 aastani. Ettepanekute rakendamise järgselt tekkiva energiaerikasutuse alusel kuulub hoone D energiaklassi.