Hoonete ehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Hoonete ehitus Märksõna "Construction--Building Construction--Construction--Renovation and reconstruction work" järgi
Näitamisel1 - 20 20-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Heltermaa mnt 6 hoone seisukorra analüüs ja rekonstrueerimise ettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Julge, Jari; Pille, HamburgHoonele on tehtud põhjalik analüüs visuaalsel vaatlusmeetodil, kirjeldatud on olemasolevat seisukorda, mida on toetatud fotodega. Leiti mitmeid niiskus- ja külmakahjustusi, lisaks veel bioloogilisi, korrosiooni ning päikese mõjust tulenevaid kahjustusi. Kahjustuste likvideerimiseks ning edaspidiste kahjustuste vältimiseks on tehtud analüüsi vastavates peatükkides omanikele ettepanekud ja lisaks antud soovitusi põhjalikemate uuringute tegemiseks. Hoone rekonstrueerimisettepanekud on jagatud kolme erinevasse paketti. 0-paketis on rõhku pandud kõige enam remonti ja uuendust vajavatele hoone osadele. Selle paketi peamisteks töödeks nähtakse ette loomuliku ventilatsiooni vahetamist mehaanilise vastu, amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustike väljavahetamine, elektritööd, fassaadi parandused ning vihmavee äravoolu süsteemi ehitamine. Viimane on tähtis, et vältida edaspidi suuremaid niiskuskahjustusi väliskonstruktsioonidel, kuna paljud kahjustused tekkisid just vihmavee vabalt liikumise tulemusel. Esimene pakett näeb ette lisaks 0-paketi töödele hoone seinade välissoojustuse asendamise modernsema vastu. Uued lahendused parandavad tunduvalt antud konstruktsioonide soojuspidavust. 0-paketil on investeeringu tasuvus kiirem, kuid esimese paketi välispiirete soojustamisega, on peale 18-ndat aastat antud paketi tootlus suurem. Teises paketis on lisaks välisseina soojustamisele ettenähtud pööninglae lisasoojustamine ning hoone vanade avatäidete väljavahetamine uute vastu. Teises paketis installeeritakse soojustagastusega mehaaniline ventilatsiooni süsteem, mille tulemusel on hoonel palju madalam kütteenergiakulu ning nüüdisväärtuse arvutused näitavad investeeringute tasuvust ligikaudu kaheksa aasta jooksul. Lõputöö viimases osas on tehtud ehitusplatsi ja tööde lühikirjeldused teisele rekonstrueerimispaketile ning lisaks lahendatud ehitusplatsi asendplaan ning kalendergraafik töömeeste vajadusega platsil.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäneda mõisa aida remont ja rekonstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Raudam, Mart; Paap, LeenaKäesolevas lõputöös on vastavalt eesmärkidele kaardistatud Jäneda mõisa aidahoone tehniline seisukord, selgitatud kahjustuste põhjuseid, kirjeldatud aidahoone ehitustehnilist lahendust ja tehtud ettepanekud remondiks ja rekonstrueerimiseks. Seisukorra hindamiseks on teostatud objektil visuaalne vaatlus ja mõõdistused olulisematele konstruktsioonidele. Probleemseimatele kohtadele on esitatud olukordade kirjeldused, kahjustuste tekkepõhjused ja asjakohased fotomaterjalid. Kõige rohkem on konstruktsioone kahjustanud vesi. Vesi on pääsenud konstruktsioonidesse tulekahju kustutamisel ning katuse läbijooksudest. Rekonstrueerimisettepanekute esitamisel on lähtutud muinsuskaitselistest nõuetest ning töö tellija plaanidest seosest hoone kasutuselevõtuga. Suurimad rekonstrueerimisega seotud tööd seisnevad pööningualuse ruumi kasutuselevõtus majutusruumidena, milleks on vajalik katukonstruktsiooni tõstmine 0,9 m võrra; eterniitkatusekatte väljavahetamises kivikatte vastu ja suure osa esimese korruse vaheseinade likvideerimises. Katuse tõstmise osas on vajalik Muinsuskaitseameti kooskõlastus, lõputöö kirjutamise seisukohalt ei ole vastav kooskõlastus vajalik, kuna töö tellijal on selge huvi hoone rekonstrueerida ainult sellisel kujul, kus teisel korrusel on majutusruumid. Teisele korrusele koostatud soovituslik arhitektuurne lahendus toob välja, milline on ruumide paigutus, tuginedes Muinsuskaitseameti esindaja suusõnalistele tingimustele. Hoonet hakkab kütma ja sooja tarbeveega varustama maasoojuspump. Hoonesisene küte on vesipõrandaküte. Piisava värske õhu juurdevoolu ja saastunud õhu välja tõmbe tagab soojustagastusega ventilatsiooniagregaat. Lõputöös on esitatud teostavate tööde kirjeldused, nende omavahelised ajalised seosed, tõstetehnika kasutamise vajadus, koos tõstegraafikuga, ning mahuarvutus koos töö teostamise ajaliste normidega EKE NORA kataloogi põhjal. Graafilises osas on esitatud kalendergraafik koos vajaminevate tööjõuressurssidega ning ehitusplatsi generaalplaan. Katusesarika ristlõike piirseisundite kontrollimisel on lähtutud ohtlikuimast olukorrast, kus pikim sille on lihttala. Teostatud arvutuste põhjal osutuks puidul tugevusklassiga C24 sobilikuks sarikaristlõikeks 45x245 mm. Teostatud koormus arvutusi saab tulevikus kasutada katuse toolvärgi ning vahelaekoormuste arvutamisel. Lõputööd on võimalik kasutada Jäneda mõisa aida rekonstrueerimise tööprojektide ja ehituse organiseerimise projektide koostamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Juhkentali 8 kortermaja fassaadi rekonstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Sõmer, Ero; Tuhkanen, EeroKäesoleva töö eesmärk oli välja selgitada, millisel põhjusel on lagunema hakanud Juhkentali 8 maja krohvfassaad ning välja pakkuda fassaadi materjal koos lahendusega, mis oleks pikaajaliselt vastupidav Eesti vahelduvale kliimale, järgiks kehtivaid õigusakte ja ei nõuaks omanikelt suuri kulutusi fassaadimaterjali hooldustöödele. Enne 10 aasta möödumist maja kasutusloa väljastamisest oli fassaadile tehtud juba mitmes kohas krohviparandusi. Hooldustöid antud perioodil ei tehtud, kuna soovituslikult tuleb krohvfassaadile teha täishooldus (pesemine, värvimine) 10-12 aasta möödudes, kuid antud ajaks oli maja krohvfassaad seisukorras, kus tuli hakata mõtlema hooldustööde asemel renoveerimis- või rekonstrueerimistöödele. Hoone visuaalsel vaatlusel ja fassaadi avamisel tuvastati mitmeid ehitusaegseid ehitustehnilisi möödapanekuid, mis on põhjuseks krohvi enneaegsele lagunemisele ning mille tulemusel on mitmed korterid saanud fassaadi läbijooksu tõttu niiskuskahjustusi. Soojustusplaatide (SBS) paigaldamisel on seina ja soojustusmaterjali vahele jäetud 30-35 mm õhkvahe, kus konvektsiooonist tingituna on tekkinud õhu liikumine, mis omakorda on halvendanud seina soojapidavust. Soojustusplaatide vahelised vuugid on täidetud armeerimisseguga, mille soojusjuhtivustegur erineb isolatsioonimaterjali soojusjuhtivusest. Antud piirkondades põrkub talvel hoone seest tulev soe õhk külma välisõhuga, tulemuseks on praod krohvfassaadis. Lisaks ei vasta hoone fassaad hetkel kehtivatele tuleohutusnõuetele. Katuseparapeti kattematerjalil ei ole piisavat ülekatet, et kaitsta konstruktsiooni sadevee eest, lisaks on suures ulatuses parapetipleki alla jääv tuulutusvahe suletud, mille tõttu on puudulik katuselae tuulutuse toimimine. Hoone fassaadi rekonstrueerimislahendusena on ette nähtud käesolevas töös ülestäheldatud puuduste kõrvaldamine ning kasutada uueks fassaadimaterjaliks Eternit Equitone tsementkiudplaate. Eternit Equitone plaadi kasuks räägib materjali vastavus omanike poolt seatud tingimustele- vastupidavus ilmastikuoludele, vähene hooldusvajadus ja materjali sobivus ümbruskonnaga. Olemasolev fassaadi soojustusmaterjal on kõvasti ja tihkelt betoonseina küljes kinni, seetõttu on autori valitud rekonstrueerimislahendus ebatüüpiline. Nimelt on tsementkiudplaate kinni hoidev puitroovitus pikkade kruvidega kinnitatud betoonseina külge, läbides kihtide vahele jääva soojustuse. Ehitustöödele on teostatud orienteeruv kalkulatsioon maksumusega 330500 eurot. Samuti on koostatud tööjõuvajaduse ning ajakulu graafik, mille alusel on orienteeruv ehitustööde periood 87 tööpäeva. Kui hoone rekonstrueerimistöödel kasutatakse käesolevas töös käsitletud lahendusi, siis paraneb korterite sisekliima soojusliku mugavuse osas, tõstab hoones olevate korterite väärtust ning hoone väljanägemine sobitub linnaruumi.Nimetus Piiratud juurdepääs Korterelamu renoveerimis- ja laiendusprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mitt, Marchello; Kaasik, Kennet; Kuningas, AndresKäesoleva lõputöö eesmärgiks on välja selgitada olemasoleva korterelamu seisukord, koostada katusekorruse välja ehitamiseks konstruktiivne projekt ning koostada korterelamu renoveerimiseks ja katusekorruse välja ehitamiseks eelarve. Renoveerimis- ja laiendusprojekt on koostatud stalinistliku arhitektuuriga korterelamule Nõmmel, millele kehtivad muinsuskaitse eritingimused. Lõputöö kajastab korterelamu olemasoleva olukorra kirjeldust, renoveerimise ettepanekuid, arhitektuurset põhiprojekti, konstruktiivset projekti, ehitusinfomudelit, eelarvet ja eeldatavat ajagraafikut, mistõttu on lõputööl kaks autorit. Lõputöös on eelarve koostamiseks on kasutatud EKE NORA andmebaasi ja ehitusinfo mudeli mahte. Koormuste ja konstruktsioonide arvutamisel on lähtutud konstruktsioonide ainekava konspektidest. Projekti koostamisel on kasutatud koolis õpetatud ehitustarkvara lahendusi. Lõputöös tuginetakse eelnevalt valminud arhitektuursele eelprojektile ja tehnosüsteemide projektidele. Renoveerimis- ja laiendustööde käigus ehitatakse olemasolev pööningukorrus elamispinnaks, mille raames renoveeritakse või ehitatakse välja järgmised osad [1]: • välisseina krohv koos viimistlusega (sh. aknaplekkide vahetus); • olemasolevate rõdude ja varikatuste taastamine; • katusekontsruktsioon koos vintskappide ja vihmaveesüsteemidega (sh. lumetõkked, käiguteed, vihmaveesüteem jne); • olemasolevate sisetreppide taastamine ja uute treppide rajamine pööningu korrusele; • pööningukorrus koos avatäidetega; • kütte- ja ventilatsioonitööd; • vee- ja kanalisatsioonitööd; • trepikodade korrastamine; • ventilatsioonilõõride puhastus; • elektritööd. Renoveerimis- ja laiendustööde perioodiks on hinnatud 8,5 kuud ning ehitustööde tulemusel lisandub 314 m2 elamispinda. Hoone renoveerimis- ja rekonstrueerimistööde maksumuseks on EKE NORA andmebaaside tulemusel saadud 705 349 eurotNimetus Piiratud juurdepääs Kunda hüdroelektrijaama renoveerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Niilo, Margus; Paap, LeenaHoone mõõtmisest saadud tulemustega on koostatud joonised, kasutades abivahendina säilinud pilte hüdroelektrijaama vanadest joonistest. Seejärel on objekti visuaalse vaatluse käigus kaardistatud hoone kahjustused ja tehtud nendest ka fotod. Kogutud andmete põhjal on lõputöös kirjeldatud hoone olemasolevat seisukorda. Põhilisteks kahjustusteks, mis halvendavad hoone seisukorda on soolkahjustused, külmakahjustused, karboniseerumine, armatuuri korrosioon ja puidu mädanikkahjustused. Vastavalt olemasoleva seisukorra kirjeldusele ja muinsuskaitse eritingimusele on töös välja pakutud renoveerimislahendused. Põhilised tööd mida tuleb teha katusega on kandekonstruktsiooni renoveerimine, katuselaudise asendamine roovidega, aluskatte paigaldus ja katusekatte vahetus. Katuse kandevkonstrutksiooni jaoks on kindlasti vaja teostada täiendavaid arvutusi dimensioneerimaks fermide ja pärlinite mõõtmed ning kinnitused. Ülejäänud hoone osades tuleb teha hüdroisolatsiooni töid, betooni remonti, tasandusvalu, avatäidete vahetus ja viimistluse parandamist/uuendamist. Järgnevalt on töös kirjeldatud tööde teostamise tehnoloogiat arvestades objekti asukoha keerukust. Välja pakutud lahenduse järgi saavad ehitusmaterjalid objektile kraanaga tõstes. Kaevetöödeks kasutatakse sammekskavaatorit. Fassaadi ja siseseinte krohvimiseks püstitatakse tellingud. Vajalikud on veel soojakud, ajutine elekter ja vesi, mis samuti tagatakse. Tööde teostamisele kulub 14 nädalat mis on saadud EKE NORA ajanorme kasutades. EKE NORA kataloogi kasutades on leitud ka ehitus ja projekteerimistööde ligikaudne maksumus, mis on lõputöö viimaseks peatükiks. Ligikaudne on see seepärast, et kõiki töid pole võimalik ette prognoosida praeguste andmete põhjal. Täpsema hinna saavutamiseks oleks vaja teha põhjalikumad uuringud kahjustuse ulatuse osas (näiteks betooni pH-taseme määramine), mille põhjal prognoosida tehtavate tööde mahtu täpsemalt. Arvestatud sai ka ehitushinna muutumist aastate lõikes kasutades ehitushinna indekseid. Käesoleva lõputöö autorile andis selle koostamine takistuste ületamise oskust ja palju teadmisi valdkondadest milledega töö koostamise käigus kokku puututi. Renoveerimist alustada selle lõputöö põhjal veel ei saa, kuid vähemasti annab see hüdroelektrijaama omanikule ülevaate sellest, et mida annaks hoones olevate kahjustuste kõrvaldamiseks teha. Lisaks saab siit teada missuguseid arvutusi või uuringuid on veel juurde vaja, et projekt oleks terviklik.Nimetus Piiratud juurdepääs Lembitu tn 6 korterelamu seisukorra analüüs ja rekonstrueerimise ettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Tammar, Rainis; Hamburg, Pille; Andres KuningasTöös võeti vaatluse alla Tallinnas Lembitu tn 6, asuva neljakorruselise kortermaja konstruktsioonid ning tehnosüsteemid. Töö käigus anti hinnang hoone üldseisukorrale ning pakuti välja renoveerimispaketti, lisaks hinnati pakettide maksumust ja tasuvusaega. Analüüsi käigus arvutati soojuserikaod läbi külmasildade, välispiirete, infiltratsiooni ning ventilatsiooni. Töö käigus teostati sisekliima mõõtmised, süsinikdioksiidi konsentratsioonile õhus, suhtelisele õhuniiskusele ja temperatuurile. Mõõtmistulemustest saab järeldada, et süsinikdioksiidi määr ei vasta lubatud normile. Peamiseks probleemiks hoonel on moraalne vananemine. Ventilatsioon on mittetoimiv, välispiirded vajavad värskendust ja küttesüsteem on vaid osaliselt uuendatud. Probleemide lahendamiseks on töös välja pakutud kolm erinevat rekonstrueerimispaketti. Pakett 0 sisaldab hädavajalikke tõid hoone püsimise tagamiseks ja II klassi sisekliima tagamiseks. Töö autori hinnangul on lahendused vundamendi hüdroisoleerimine, fassaadi parandused ja mehaanilise ventilatsiooni ehitamine. Paketis I ja II on välja pakutud hoone täieulatuslik renoveerimine, mille käigus uuendatakse välisilme, kaitstakse vundament niiskuse eest, soojustatakse pööning, vahetatakse ja parendatakse avatäited, ehitatakse välja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ning tasakaalustatakse küttesüsteem. Paketis II on täiendavalt veel taastuvenergia lahendus päikesepaneelide näol. Projketi käigus teostatud hoone kütteenergiakulu arvutused on arvutatud vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele „Hoone energiatõhususe miinumumnõuded“ (Vastu võetud 03.06.2015 nr 55) lihtsustatud meetodil [17]. Arvutused näitavad, et suuremahulise rekonstrueerimisega on võimalik vähendada kütteenergia kulu ja paraneks ka sisekliima. Diskonteeritud tasuvusaja arvutused on teostatud vastavalt rekonstrueerimispakettide maksumusele ja kütteenergia kulule. Intressi määr tasvusaja arvutustel on 3%. Tulemustest on teada, et komplektse renoveerimise tasuvusaeg on ca 30 aastat. Hinnangulselt on see tasuv. Lisaks on veel võimalus renoveerimist finantseerida pööningukorruse müügiga. Sellisel juhul on Paketi I tasuvusaeg 7 aastat ja Paketi II tasuvusaeg 8 aastat. Pakettidest eelistab autor Pakett I, kuna Pakett II ja Pakett I erinevus KOKKUVÕTE 63 seiseb vaid taastuvenergia lahenduses. Pakett II taastuvenergialahenduse võib võimalusel ka hiljem paigalda. Rekonstrueerimisettepanekute järgi on koostatud hinnanguline ehituse organiseerimise juhend koos kalendergraafikuga. Tööde teostamiseks kulub 5 kuud. Töö käigus teostati konstruktsiooni arvutused, mille tulemusena võib kindel olla, et hoone pööningukorrus on võimalik välja ehitada ohustamata hoone stabiilsust.Nimetus Piiratud juurdepääs Noblessneri laevaehitustsehhi ja valukoja rekonstrueerimistööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Lepp, Kristjan; Pedak, AivoLõputöö eesmärgiks oli organiseerida Peetri tn 10 asuva Noblessneri valukoja ja laevaehitustsehhi renoveerimise töid. Hoonel on kolm korrust ja asub Põhja-Tallinna linnaosas. Lõputöö käigus kirjeldab autor hoone arhitektuurset ja konstruktiivset lahendust. Lahenduste kirjeldamisel on kasutatud OÜ KAOS Arhitektid arhitektuurset projekti ja OÜ Ehitusekspertiisibüroo poolt tehtud konstruktiivset projekti. Tööde ajamahtude määramiseks kasutati EKE NORA ja Ratu andmebaasidest saadud mahtusid ja korrigeeriti vastavalt juhendaja soovitustele ja ettepanekutele. Hoone renoveerimistööde maksumuseks on 4 452 760 eurot. Lõputöö autor on eraldi peatükina välja toonud ehitus organiseerimise kulud, mis moodustavad 7,7% tervest eelarvest. Kogu hoone ehitusperiood algab 04.06.18 ja lõppeb 23.07.19 ja vastavalt kalendergraafikule on maksimaalne tööliste arv ühel päeval 66. Ehitusplatsi üldplaanil on välja toodud peatöövõtja ja alltöövõtjate soojakud, ajutine piirdeaed, materjalide ladustamise alad, esmaabi vahendite asukoht ja sanitaarsoojakud. Lõputöös valitud tööde teostamisel on kasutatud autotõstukit, ekskavaatorit, kõrvtõstukit, käärtõstukit ja pumi. Lõputöö koosneb seletuskirjast, eelarvest, ehitustööde kalendergraafikust, ehitusplatsi üldplaanist ja kahest tehnoloogiakaartist, milleks autor on valinud katusetööde ja fassaditööde organiseerimised. Lõputöös on käsitletud ka üldiseid tööohutusnõudeid ja tööde kvaliteedi tagamise põhimõtteid.Nimetus Piiratud juurdepääs Olemasoleva elamu seisukorra analüüs ja rekonstrueerimise ettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Lootus, Siim; Hamburg, PilleTöös analüüsiti aadressil Vana-Kalamaja 17, Tallinn oleva neljakorruselise telliselamu väliskonstruktsioone ja tehnosüsteeme, anti rekonstrueerimise ettepanekud ning arvutati ettepanekute põhjal koostatud renoveerimispakettide maksumused. Analüüsi käigus koostati hoone digitaalsed ülesmõõtmisjoonised, arvutati soojuserikaod läbi välispiirete, külmasildade, ventilatsiooni ja infiltratsiooni. Töö käigus teostati ruumide sisekliima mõõtmised (suhteline õhuniiskus ja temperatuur), millest järeldus, et suhteline õhuniiskus siseruumides ei vasta alati lubatud normidele. Hoone probleemideks on moraalselt amortiseerunud soojustuslahendus, mittetoimiv ventilatsioonisüsteem ja ebaefektiivne küttesüsteem (ühetorusüsteem). Vastavalt probleemidele koostati kolm erinevat rekonstrueerimispaketti, kus pakett 0 sisaldas hädavajalikke töid hoone sisekliima tagamiseks ja konstruktsioonide püsimiseks. Pakettides I ja II pakuti välja hoone kompleksset rekonstrueerimist, mille käigus soojustatakse hoone välispiirded, vahetatakse aknad ja paigaldatakse need soojustuse sisse ning paigaldatakse uus kütte- ja ventilatsioonitorustik koos uue soojustagastiga ventilatsiooniseadmega. Projektis arvutati vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele "Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (Vastu võetud 05.06.2015 nr 58) lihtsustatud meetodil hoone kütteenergiakulu. Kütteenergia kulu on võimalik tervikliku rekonstrueerimisega oluliselt vähendada, sealjuures paraneks ka sisekliima. Töös teostati diskonteeritud tasuvusarvutused vastavalt kütteenergia kulu muutusele ja rekonstrueerimispakettide maksumusele. Diskonteeritud tasuvusaja arvestusel kasutati intressi väärtusena 3%. Arvutustulemused näitasid, et hoone kompleksne renoveerimine projektis näidatud mahus andis tasuvusajaks ca 30 a, mis autori hinnangul on tasuv. Eelistatuks jäi pakett I, kuna tasuvusajad ei erinenud oluliselt kahe paketi vahel ja pakett I toodud rekonstrueerimislahendus muutis hoone välimust vähem. Töös kirjeldatud rekonstrueerimise ettepanekute järgi koostati üldsõnaline ehitusorganiseerimise juhend koos kalendergraafiku ja asendiplaaniga. Ehitustööde ajaks kujunes kaks kuud. Töö käigus ei koostatud ehitusprojekti, vaid anti hinnang hoone olukorrale, pakuti välja rekonstrueerimislahendused ja analüüsiti võimalike rekonstrueerimislahenduste tulemusi. Käesolevat tööd võib käsitleda eskiisina Linnaplaneerimise Ametist projekteerimistingimuste taotlemiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse- ja miljööalade osakonnalt arvamuse saamiseks. Vajadusel saab töös kirjeldatud mahtude alusel küsida ehitusettevõtetelt eelhinnapakkumisi, kuid lõplik hind ja ehitustöö maht selgub vastavalt ehitusprojektile, mille koostab vastavat kvalifikatsiooni ja kutset omav spetsialist.Nimetus Piiratud juurdepääs Olemasoleva mõisahoone rekonstrueerimise ettepanekud kahepere elamuks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Maalt, Fredy; Paap, LeenaAntud töös analüüsiti Luugi tee 3 mõisahoone konstruktsioone ja tehnosüsteeme, mille tulemusena pakuti välja rekonstrueerimise lahendused. Vastavalt ettepanekute põhjal arvutati hinnanguline rekonstrueerimise maksumus. Lõputöö käigus teostati mitmeid vaatlusi objektil, mille käigus fikseeriti olemasolev olukord. Kõik vaatluste käigus ilmnenud kahjustused dokumenteeriti ja võeti arvesse rekonstrueerimislahenduste välja töötamisel. Hoone peamisteks probleemideks on amortiseerunud soojustuslahendus, puudulik vihmaveesüsteem, puudulik ventilatsioon ja ebatõhus küttelahendus. Ühe peamise mõjutajana võiks välja tuua hoone tühjana seismine viimased 20 aastat. See aeg on jätnud hoonesse mitmeid jälgi, mille tulemusena ei ole mõis enam elamiskõlbulik. Kõige rohkem kahju on tekitanud niiskus, mis on rikkunud hoone ilmet nii visuaalselt kui ka füüsiliselt. Lõputöö teises osas võeti arvesse esimese osa kirjeldusi hoone tehnilisest olukorrast ning pakuti tänapäevasemaid lahendusi konstruktsioonidele ja tehnosüsteemidele. Keldri põrandalt eemaldati olemasolev pinnas, seejärel süvendati põrand piisavalt sügavale. Aluspõhi tasandati liivaga ning põrand soojustati 100 mm paksuse vahtpolüstürooliga, millele valati peale 80 mm paksune raudbetoon plaat. Selle tulemusena saavutati põranda soojusläbivuseks U=0,28 W/m²⸱K. Sokliseinas olemasolev krohv osaliselt eemaldati ning teostati parandustöid. Sokkel soojustati 150 mm vahtpolüstürooliga ning selle tulemusena saavutati seina soojusläbivuseks U=0,18 W/m²⸱K. Keldrikorrus jääb antud hoonel kütmata piirkonnaks ja soojusläbivuse arvutustes tuli seda ka arvestada. Esimese korruse põranda soojustus vahetati välja ning mille tulemusena saavutati keldrilae soojusläbivuseks U=0,16 W/m²⸱K. Mõisahoone olemasolev välissein on ehitatud rõhtpalkidest, seina peal olev soojustus ei ole piisav tagamaks nõuetekohast soojusläbivust. Kogu seina kihid eemaldati kuni rõhtpalgini. Kuna kandev konstruktsioon jääb alles, siis olemasolev sein soojustati väljast poolt 150 mm paksuse villaga. Sinna peale tuli 75 mm paksune tuuletõkkeplaat. Ning välisvoodrina kasutati puitlaudist. Sisepinnas teostati mõningaid parandustöid, mida on niiskus tekitanud. Sisemine pool kaeti aurutõkke kilega, ning lisati 50 mm soojustust, mis kaeti kipsplaadiga. Välisseina rekonstrueeritud lahenduse järgi saadi soojusläbivuseks U=0,13 W/m²⸱K. Olemasoleva hoone katuse üldine seisukord oli head, kuid konstruktsioon oli ehitatud erinevatest käepärastest vahenditest, mille tulemusena ei olnud võimalik konstruktsiooni renoveerida. Kogu hoone katuse konstruktsioon eemaldati ning asendati fermidega. Vana katuse kontseptsioon muudeti viilkatuseks ja uuele lahendusele pööningut ei ehitatud. Kogu lagi soojustati mineraalvillaga, mille tulemusena on katuse soojusläbivus U=0,14 W/m²⸱K. Hoonel kõik avatäidet eemaldati ja asendati uutega. Aknad vahetati välja Viking Window AS poolt pakutavate kolmekordse paketiga DK13 tüüpi akendega, mille tootja poolne lubatud soojusläbivus on U=0,64 W/m²⸱K. Uksed asendati Jeld-Wen Eesti AS poolt pakutavate Function F2050 tüüpi ustega, mille soojusläbivus on U=0,70 W/m²⸱K. Küttesüsteemiks on valitud maaküte, ning soojusallikateks on radiaatorid. Hoone ventilatsioon on mehaanilise sissepuhke ja väljatõmbe lahendusega, mis aitab kaasa hoone energiatõhususele. Kogu hoone veevärk uuendatakse koos kanalisatsiooniga. Hoone elekterisüsteem asendatakse täielikult uute lahendustega. Käesolevas projektis on arvutatud vastavalt majandus ja taristuministri määrusele ’’Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika’’ (Vastu võetud 05.06.2015 määrus nr 58) lihtsustatud meetodil hoone netokütteenergia kulu. Lähtudes renoveeritud hoone piirdetarindite, -akende,-uste, -ventilatsiooni ja küttelahendustest arvutati aastaseks neto kütteenergiakuluks Q_a=16090 kWh/a. Antud lõputöö eesmärk oli anda hinnang olemasolevale hoonele, pakkuda välja lahendused ja tuua välja hinnanguline maksumus. Rekonstrueerimise hinnanguline maksumus on 173 831,65 €.Nimetus Piiratud juurdepääs Osaliselt renoveeritud korterelamu rekonstrueerimise paketi koostamine vastavalt KredEx 40% toetuse saamise nõuetele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Remsel, Andre; Hamburg, AntiLõputöö eesmärgiks oli analüüsida 1992. aastal Rakvere linnas ehitatud 3- korruselise korterelamu sisekliima olukorda ja energiatõhusust, ning pakkuda välja rekonstrueerimise lahendus vastavalt KredEx 40% toetuse saamise nõuetele. Hoone seisukorra hindamiseks kasutati visuaalset vaatlusmeetodit, millega kaardistati hoone probleemid. Suurimateks kahjustusteks osutusid katusekatte ning panduse seisukord. Samuti oli hoone sisekliima olukord halb. Sisekliima hindamiseks, teostati kolmes korteris mõõtmised, mille käigus selgus, et peamiseks probleemiks oli õhuvahetus ning korterite kõrge CO2 tase. Kõrge CO2 tase viitab halvale õhuvahetusel. Õhuvahetuse kontrollimiseks teostati ühes vaadeldud korteris õhuhulkade mõõdistamised, kus selgus, et õhuvahetus jäi vahemiku 0-2 l/s. Halva õhuvahetuse peamisteks põhjuseks uuritaval hoonel oli ventilatsioonišahtide kinni katmine katusel kui ka korterites, värskeõhuklappide suletud asendis kinni kiilumine. Hoone kütte- ja tarbevee torustiku seisukord on halb, torustikel puudub isolatsioon ning tarbevee torud on ummistunud. Ummistustest tingituna on elanikel tarbevee kasutamine keerukas, sest puudub surve. Antud hoone seisukorra parandamiseks lähtus töö autor KredEx korterelamute rekonstrueerimise 40% nõuetest, ning pakkus seeläbi välja rekonstrueerimise lahenduse. Olemasoleva hoone energiatarbe välja selgitamiseks koostati simulatsiooni programmiga IDA ICE mudel, mis viidi vastavusse tegeliku olukorraga ning kaalutud energiatarbimiseks saadi 160,8 kWh/(m2·a). Vastavalt KredEx 40% toetuse nõuetest, on mudelisse sisestatud andmed ja leitud rekonstrueeritava hoone kaalutud energia tarbimine. Sisestatud andmed oodatud tulemust ei andnud, kus hoone energiatõhusese arv vastaks klassile C ≤150 kWh/(m2·a). Pärast rekonstrueerimis meetmete rakendamist osutus hoone kaalutud energiatõhususe arv 158,3 kWh/(m2·a), mis tagab hoonele juba olemasoleva D klassi. Saamaks energiamärgist C, kus kaalutud energia tarbimine ≤150 kWh/(m2·a), pakub töö autor välja päikesepaneelide kasutamise, mis aitavad tagada soovitud energiatõhusus arvu, mille alusel on võimalik KredEx toetuse taotlemine. Väljapakutud renoveerimispaketi II tasuvusajaks osutus 91 aastat, mis ei ole mõistlik. Kuigi majanduslikult ei osutunud hoone rekonstrueerimine antud lahendustega tasuvaks, siis elanike heaolu tagamine on hindamatu ning rekonstrueeritud hoone väärtus on ajas püsivam. Antud hoone rekonstrueerimiseks tuleb leida kulutõhusamad lahendused, mis aitaks ühistu liikmeid veenda rekonstrueerimise olulisuses. Töö autor leiab, et hoone edasiseks püsimiseks on kindlasti vaja teostada 0-paketis välja toodud tööd, mis aitavad vältida edaspidiseid suuremaid kahjustusi ja tagada sisekliima klassi II.Nimetus Piiratud juurdepääs Paekivi varemetele eluhoone rekonstrueerimise ettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Joandi, Kert; Paap, LeenaLõputöös on kaardistatud paekivi müüritise ja selle ümbruse tehniline seisukord. Selgitatakse puuduseid ja pakutakse terviklik rekonstrueerimise lahendus, mis sisaldab osalist arhitektuurset lahendust ning kandekonstruktsioonide ja energiamärgise arvutusi. Olukorda hinnati visuaalselt. Täiendavaid lähteandmeid täpsustati objektipõhiste mõõdistustega. Kuna müüritise seisukord on halb, arvestatakse arvutustes kõige nõrgemate olemasolevate müüritise omadustega. Katuse arvutustes on lähtutud standarditest, mis käsitlevad puitkonstruktsioone ja konstruktsioonidele mõjuvaid koormuseid. Arvutustes on lähtutud kõige ohtlikumast olukorrast. Aluseks võetud koormuskombinatsioonidest selgus, et kõige ohtlikum olukord tekib lumekoormusest. Katusekonstruktsiooni on käsitletud kui staatikaga määramatut konstruktsiooni, mille tõttu on kasutatud sarikatele mõjuva jõu arvutamiseks programmi „Autodesk Robot Structural Analysis”. Lõputöös kontrollitakse sarikate tugevust kandepiirseisundis. Arvutuste tulemusena valiti sarikate ristlõikeks 200x50 mm. Vahelage käsitletakse kui lihttala ja koormused on arvutatud vastavalt lihttala skeemile. Vahelagedel on kontrollitud arvutused kandepiirseisundis ja kasutuspiirseisundis. Vahelagedel on arvestatud kõik jõud mõjuma koormuskombinatsioonides maksimaalselt. Kontrolli tulemusena on leitud, et kõrvuti asetsevate talade ristlõige 250x100 mm ja samm 450 mm on piisavad. Müüritise arvutuses on leitud kahe erineva kivitüübi normatiivne survetugevus. Seejärel leitakse kas on tingimus täidetud kui tala toetub otse müüritisele. Järgnevalt kontrollitakse ristlõike kandevõimet kahes lõikes, antud lahenduses on ülemises lõikes Columbia kivi ja alumises paekivi. Arvutuste tulemusel on müüritise kandevõime tagatud. Energiamärgise saamiseks on „IDA ICE” abil leitud küttenetoenergia vajadus 14630 kWh/a ning energiatõhususarv 165 kWh/(m2a), mille alusel kuulub hoone „D” klassi.Nimetus Piiratud juurdepääs Paeküla mõisa rekonstrueerimise ettepanek puhkekoduks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Almosen, Cärola; Paap, LeenaLõputöö käsitleb Paeküla mõisa hoone rekonstrueerimist. Töö raames on kaardistatud hoone hetke seisukord, selgitatud välja kahjustused ning pakutud nende rekonstrueerimiseks lahendused. Lõputöö raames töötati välja uus arhitektuuriline lahendus, mis vastab tellija soovile rajada hoonesse puhkekodu. Uue plaanilise lahenduse kohaselt asuvad esimesel korrusel puhkekodu üldkasutatavad ruumid, söögisaal, personali ruumid ja kuus külaliste tuba. Teisel korrusel asuvad viis tuba, millelt avaneb terrass hoone katusele. Lisaks on esitatud hoone konstruktsioonis esinevatele kahjustustele võimalikud lahendused. Uute jooniste koostamisel lähtuti olemasolevatest joonistest, mida täpsustati objektil teostatud mõõdistustega. Objekti olukorda hinnati visuaalse vaatluse käigus, konstruktsioone avamata. Hoone esimese korruse vahelaele on pakutud uus konstruktiivne lahendus. Programmi „Autodesk Robot Structural Analysis“ abil on arvutatud vahelaes tekkivad sisejõud. Lõputöö käigus on dimensioneeritud vahelae peamine armatuur mõlemas suunas. Rekonstrueeritud hoone lahendusele teostati energiatõhususe arvutused. Selgitati välja soojuskaod ning leiti, et hoone kütteenergia vajaduse väärtus on 71 513 kWh/a ja kütteenergia erivajaduse väärtus on 119,9 KWh/m2a. Uueks küttesüsteemi lahenduseks pakutakse välja lokaalkatlamaja pelletkatlaga. Ventilatsioonisüsteemiks nähakse ette mehaaniline soojustagastusega ventilatsioon. Kirjeldatud on teostatavaid töid ning nende järjekorda, koostatud on hinnanguline kalendergraafik. Planeeritavate tööde põhjal on hinnatud hoone rekonstrueerimise maksumust, mille tulemusel on tööde kogumaksumuseks hinnatud 253 500€ ning ruutmeetri maksumuseks 350€.Nimetus Piiratud juurdepääs Polikliiniku rekonstrueerimistööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Karu, Kristo; Tammaru, Enn; Tarmo TeraLõputöö eesmärk oli lugejaile anda ülevaade kuidas korraldatakse ehitustöid rekonstrueeritaval raviasutuse hoonel, mis peab paralleelselt ehitustöödega jätkama oma tavapärast tööd. Vastavalt koostatud ehitustööde kalendergraafikule kujunes suurimaks tööliste arvuks platsil 108 inimest, antud perioodil teostatakse lammutustöid, konstruktiivseid ehitustöid, eriosade ehitustöid ning siseviimistlustöid samaaegselt. Käesolev töö toob välja, et lisaks täpsusele, korrektsusele ja tehnilistele teadmistele on ehituse organiseerimises väga oluline osa ka loomingulisus ning oskused/kogemused leida lahendusi olukordades, mis esmapilgul võivad näida mitteteostatavad. Samuti annab autor lõputöös hea ettekujutuse, kui palju tuleb rekonstrueeritaval objektil jooksvaid lisatöid, mida antud töövõtu meetodi juures peab peatöövõtja omajõududega lahendama. Autor jõuab oma lõputöös järeldusele, et antud objekti rekonstrueerimise organiseerimine on uue hoone ehituse organiseerimisest oluliselt keerulisem, kuna ehitajal tuleb valmis olla lahendada ettenähtamatuid probleeme, mis ilmnevad alles konstruktsioonide avamisel. Lisaks eelmainitud asjaolule peab ehitaja arvestama ehitamise kõrval polikliiniku külastajate ja töötajate tööohutuse, olmetingimuste ning tagama tehnosüsteemide tõrgeteta töö.Nimetus Piiratud juurdepääs Puhke tn 4 korterelamu rekonstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Mustkivi, Mario; Hamburg, PilleAntud töös on analüüsitud hoone tarindite ja tehnosüsteemide olukorda ning pakutud lahendusi nende rekonstrueerimiseks. Töö koostamisel on tuginetud arhiivimaterjalidele, eelkõige hoone erinevatele projektidele ja inventariseerimise joonistele, mis olid aluseks hoone mahtude leidmisel. Parema ülevaate saamiseks viidi objektil läbi visuaalne vaatlus, mille käigus kaardistati probleemid. Kõige rohkem kahjustusi täheldati tellistest välisseintel, millel on niiskus- ja külmakahjustusi kui bioloogilisi kahjustusi, mis väljenduvad pragunenud ja osaliselt maha pudenenud lubikrohvis. Bioloogiliste kahjustuste põhjuseks on Puhke tänava äärsed puud, mille oksad on aastakümneid vastu hoone fassaadi kasvanud ja seda lagundanud. Niiskus- ja külmakahjustused on põhjustatud vana katuse puudulikust vihmavee äravoolust ning purunenud vihmaveetorudest ja -rennidest, mistõttu on vesi mööda seinu alla voolanud. Kahjustuste põhjused on nüüdseks likvideeritud – puu oksad kärbitud ja mõne aasta taguse katusevahetuse käigus paigaldati uued vihmaveetorud ja -rennid. Kahjustuste likvideerimiseks tuleks aga fassaad vanast lahtisest krohvist puhastada, uuesti krohvida ning värvida. Ülejäänud hoone konstruktsioonidel suuri puudusi ja kahjustusi visuaalsel vaatlusel ei paistnud ja need on heas seisukorras. Avatäidetest on hoonel aknad ja trepikodade rõduuksed vahetatud, välisuste vahetus on plaanis lähiajal ja on kajastatud ka antud töös. Hoone tehnosüsteemid on rekonstrueeritud vaid osaliselt - vee- ja kanalisatsioonitorusid on vahetatud vastavalt vajadusele, elektrikaablid on uued ainult liitumiskilbi ja peakilbi vahelisel lõigul. Soojussõlm on rekonstrueeritud ja paigaldatud on kaugloetav soojusmõõtja ning välistemperatuuri andur, küttesüsteem on vana ühetorusüsteem, küttekehadeks malmradiaatorid. Ventilatsiooni väljatõmme peaks toimuma läbi ventilatsioonikorstnate ning värske õhu juurdevool läbi seintes paiknevate värskeõhuavade, mis on küll osaliselt kinni kaetud ning katusekorruse korterites puuduvad üldse, mille põhjal võib järeldada, et ventilatsioon ei ole piisav. Rekonstrueerimislahendusena on ettenähtud küttesüsteemi ümberehitus kahetorusüsteemile koos küttekehade vahetusega ning reguleerventiilide ja küttekeha põhiste küttekulu andurite paigaldus. Ventilatsioonikorstnate seisukorra hindamiseks tuleb tellida ekspertiis ja vajadusel lõõrid puhastada ning parandada. Seintes olevad värskeõhuavad tuleb avada ja puhastada ning katusekorruse korteritesse avad puurida. Katusele on ettenähtud paigaldada mehaanilised väljatõmbe ventilaatorid. Vee- ja kanalisatsioonitorustike ning elektrisüsteemi rekonstrueerimise vajadus selgub tellitava ekspertiisi käigus. Hoone rekonstrueerimiseks on koostatud kaks paketti – 0-pakett, mis käsitleb igal juhul vajaminevate tööde tegemist, mis tagab hoone edasise püsimise ja elamisväärsena säilimise ning säästupakett, mis on suunatud kütteenergia kulude kokkuhoiule. 0-paketi tööde käigus rekonstrueeritakse küttesüsteem ja ventilatsioonisüsteem, rajatakse vundamendi vertikaalne hüdroisolatsioon ja sillutisriba, paigaldatakse uued välisuksed ja korrastatakse hoone fassaad. Ventilatsiooni korrastamise ja parema õhuvahetuse tagajärjel tõuseb aastane kütteenergia kulu senise 162,0 kWh/m2∙a 173,2 kWh/m2∙a. Paketis ettenähtud tööde hinnanguline maksumus on 64270 € ja need on võimalik teostada katusekorruse pööningu müügist saadava tuluga, mis peaks olema umbes 70560 €. Suurenenud kütteenergia kulu vähendamiseks on koostatud säästumeetmete pakett, kus on välja pakutud lisaks 0-paketis tehtavatele töödele pööningu vahelae ja keldri lae soojustamine. Selliselt on võimalik võrreldes 0-paketi kütteenergia kuluga kokku hoida 18 kWh/m2∙a, mis teeb aastaseks säästuks 18,7 MWh ehk praeguse hinna juures 1120 € aastas. Paketi maksumus koos 0-paketi töödega on 76310 €, millest 70560 € on võimalik katta pööninguosa müügituluga, korteriühistu vajalik lisainvesteering oleks sel juhul 5750 € ja diskonteeritud tasuvusaeg 6,1 aastat. Arvestades parendusmeetmete eluigasid – tehnosüsteemidel 20 aastat ja muudel töödel 40 aastat, siis tasub välja pakutud rekonstrueerimistööd igal juhul teha. Ilma välisseinu soojustamata ei ole küll võimalik saavutada märkimisväärset kokkuhoidu kütteenergia kuludelt, kuid vähem tähtsaks ei saa pidada paranenud elamistingimusi ning hoone välisilmet.Nimetus Piiratud juurdepääs Reedika talu abihoone rekonstrueerimisprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Õun, Jaanus; Kiisa, MarttiLõputöö „Reedika talu abihoone rekonstrueerimisprojekt“ objektiks on Saaremaal, Leisi vallas, Mätja külas asuva Reedika talu abihoone renoveerimisprojekt. Renoveerimise käigus säilitakse ja kasutatakse võimalikult palju vanu ja kohalikke looduslikke materjale ning jälgitakse, et säiliks kohalik Saaremaale kohane kobarküla miljöö. Lõputöös pakutavad lahendused võimaldavad abihoone kasutusiga pikendada 50 aasta võrra, ehitada välja teine korrus ja terve abihoone töötubadena aastaringsesse kasutusse võtta. Projektiga on lahendatud hoone säilimise seisukohast olulised probleemid: • esimese korruse sauna leiliruumi, riietusruumi ja puhkeruumi vaheseinad kui mittevajalikud konstruktsioonid lammutatakse; • vundament parandatakse ja põrandad uuendatakse. Esimesele korrusele paigaldatakse köetavad betoonpõrandad ja teisele korrusele laudpõrand; • eemaldatakse katuselt eterniit ja paigaldatakse 300 mm roogkatus; • koormusarvutuste tulemusena selgus, et roogkatuse ja soojustuse paigaldamiseks ei pea roove ja sarikaid tugevdama ning teise korruse ruumi kõrguse suurendamiseks võib eemaldada sarikatelt pennid; • hoone piirdekonstruktsioonid renoveeritakse, soojustatakse ja viimistletakse; • küttekoormuse vähendamiseks akna sisemine klaas asendatakse kahekordse selektiivklaaspaketiga ja renoveeritakse uksed; • hoone idapoolses otsas olevasse eraldi sissekäiguga hoiuruumi paigaldatakse trepp; • projekti koosseisus leiti hinnanguline kütteenergia kulu ja võimsus hoone kütteseadme dimensioneerimiseks • hoone hinnanguline ETA on 153 kWh/(m2a) ja kuulub energiamärgise klassi C. Projekti käsitletavad teemad ja teostatud arvutused loovad eelduse renoveerimistööde alustamiseks vajaliku ehitusloa taotlemiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi rekonstrueerimistööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Brona, Mark; Ramjalg, AnneliKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli lahendada ja organiseerida Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi rekonstrueerimistööd. Arhitektuurses osas toodud lähteandmed on võetud Resand Inseneribüroo AS poolt koostatud põhiprojekti joonistest ja seletuskirjadest, mis näevad ette osalist koolihoone lammutamist ja uue hoone juurdeehitamist. Alltöövõtjate poolt saadud hankeaegsete hindade põhjal on koostatud objekti eelarve. Rekonstrueerimistööde maksumus ilma käibemaksuta on 5 688 432 eurot. Ehituse organiseerimise kulud koosnevad ehitusplatsi korraldus- ja üldkuludest, mille protsent kogu ehituse maksumusest on 9,5%. Üldine objekti planeerimisloogika on toodud ehitusplatsi üldplaanil ja selle juurde kuuluvas seletuskirjas. Lisaks arvutas autor välja ajutise vee- ja elektrivajaduse objektil. Koondkalendrigraafiku põhjal on näha, et rekonstrueerimistööde kestvus on 12 kuud. Lõputöös on lahendatud kaks tehnoloogia kaarti lammutus- ja müüritöödele. Tehnoloogilised kaardid koosnevad graafilisest osast, kus on skemaatiliselt näidatud ehitustööde põhimõte ja töötsoonid. Graafilist osa toetab seletuskiri, kus on esitatud ehitustöödes kasutatud meetodid ja võtted koos lähteandmetega ning töömahtude arvutused koos muude töövahendite vajadusega.Nimetus Piiratud juurdepääs Timuti tn 14 korterelamu oleva olukorra analüüs ja ettepanekud renoveerimistöödeks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kurvits, Merle; Hamburg, PilleKäesolevas töös on käsitletud Timuti tn 14 kortermaja olemasolevat olukorda. Hoone osade lähemal uurimisel selgus, et peamised rekonstrueerimist vajavad osad on katus, vihmaveesüsteem, avatäited, fassaad ja ebapiisav ventilatsioon. Katuse põhiprobleem oli ebatihedus, mille lahenduseks pakuti katusekatte vahetamist. Vihmaveesüsteem on roostetanud ning osaliselt puudulik ning tuleb terviklikult asendada. Fassaad ja avatäited on bioloogiliste kahjustustega, töö autor soovitab avatäited puhastada ja värvida ning fassaadilaudis asendada uuega. Korterites läbi viidud temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse mõõtmiste tulemusel on saadud ülevaade, et need jäävad eluruumidele esitatud nõuete lubatud piiridesse. Süsinikdioksiidi mõõtmisel selgub, et öösiti tõuseb selle tase üle eluruumidele kehtestatud nõuete lubatud piiri, kui ruumis viibib mitu inimest. Seetõttu on õhuvahetuse tagamine mehhaanilise ventilatsiooniga vajalik. Ülejäänud tehnosüsteemide olulisi puudusi visuaalsel vaatlusel ei täheldanud. Nende puuduste kõrvaldamisel pikeneb maja eluiga. Kuna hoone paikneb miljööväärtuslikus piirkonnas, siis fassaadi korrastamise tulemusel sulandub hoone ümbruskonnaga ning täiendab miljööala terviklikkust. Kandetalade kontrollarvutused näitasid, et talale esitatud tugevus-, stabiilsus- ja jäikusnõuded on tagatud. Hoonele on koostatud kolm rekonstrueerimise paketti, arvutatud nende maksumused ning teostatud tasuvusarvutused. Kõikides pakettides välja toodud vajalike tööde ja materjalide ning masinate kulu kohta on tehtud orienteeruvad maksumuste kalkulatsioonid. Tasuvusarvutuste tegemiseks on koostatud lihtsustatud kütteenergiakulu arvutused nii olemasoleva seisukorra alusel kui ka erinevate välja pakutud rekonstrueerimise pakettide kohta. Pakutud lahenduste võrdlusel saab hinnata, et minimaalsete vajalike tööde teostamisel paraneb hoone sisekliima, kuid suureneb kütteenergia vajadus paketis 0. Paketis 1 väljapakutud minimaalne soojustuse lisamine välisseintele ning keldri ja pööningu vahelagedele ning soojustagastusega ventilatsiooni väljaehitamine vähendab kütteenergiatarvet. Välja pakutud rekonstrueerimise pakettides on lähtutud eelkõige hoone eripärast, sest hoones olevad ühetoalised korterid, on peamiselt üürikorteritena kasutusel, samuti on arvestatud miljööala piirangutega. Seetõttu on kõige ratsionaalsem pakett 1, mis on koostatud selliselt, et sisaldab nii hädavajalikke töid kui ka soojusmugavust tõstvaid töid ning on maksumuselt soodsam. Nimetatud paketi kohta on koostatud ehitustööde organiseerimise kava orienteeruva kestvusega kolm kuud. Pikema ehitustegevuse kestuse võivad tingida piirdekonstruktsioonide avamisel ilmnevad ettenägematud asjaolud, ilmastikuolud, ehitusmeeskonna suurus, või üldine tööde sujuvus.Nimetus Piiratud juurdepääs Veisefarmi rekonstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Grigorjev, Mihhail; Birk, AinKäesoleva töö põhiosana lahendati lauda hoone viilkatuse ja lae rekonstrueerimine. Katuse kandekonstruktsiooni lahenduseks pakuti penniga sarikad, mis on seda tüüpi katustel parim lahendus. Sarikate valmistamiseks on kasutatud puitmaterjali ristlõikega 75 x 150 mm. Pennideks on kasutatud puitmaterjale ristlõikega 75 x 150 mm. Lae konstruktsioon on valmistatud puitprussidest ristlõikega 100 x 150 mm, pikkusega 7000 mm ning sammuga 1200 mm. Teostati arvutusi kandepiirseisundis katuse- ja lae kandekonstruktsioonidele. Kandekonstruktsioonideks valiti kohalik ehitusmaterjal puit. Säilitati hoone väliskuju ning mõõdud. Säilitati puitakende jaotus ning puidust uste ja väravate välisilme. Üks osa hoonest lisasoojustati, millega saavutatakse tarbitava soojusenergia kokkuhoid. Arvutused näitasid, et valitud puitmaterjalide ristlõiked on piisavad ja kandevõime on tagatud. Töö graafilises osas on hoonest lõiked, plaan, fassaadi vaated, katuseplaan, sarikate plaan, laetalade plaan ning sõlmede joonised. Lõputöö seletuskirjas pakuti veel perspektiivseid lahendusi küttesüsteemile, ventilatsioonile, olmevee kanaliseerimisele ning sõnnikuhoidla kaasajastamiseks. Juhiti tähelepanu piksekaitsesüsteemi vajadusele.Nimetus Piiratud juurdepääs Viimsi mõisa moonakatemaja rekonstrueerimise ettepanek(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Oder, Harri; Paap, LeenaLõputöö käsitleb Viimsi mõisa moonakatemaja, aadressil Aiandi tee 13, Viimsi. Lõputöös pakkutakse välja rekonstrueerimise lahendused arvestades muinsuskaitse eritingimusi ning tellija soove. Töö käigus hinnatakse konstruktsioonide hetke olukorda, leitakse probleemide allikad ning pakutakse välja rekonstrueerimise lahendused. Tulenevalt hoone seisukorrast on renoveerimine või rekonstrueerimine hädavajalik hoone edasiseks kasutuskõlblikuna püsimiseks. Pakkutava rekonstrueerimise tulemuseks on kaasajastatud ning audentse välimusega hoone. Rekonstrueerimistööde käigus vahetatakse hoone katusetarind, soojustatakse hoone välisseinad ning põrandad. Lisaks kindlustakse vundament ning taastatakse hoone välisfassaad, karniisid ning maakivi sillusriba. Akende seesmised raamid asendatakse energiatõhusamate klaaspakettidega. Erinevatel aegadel paigaldatud erivälimusega välis- ja siseuksed asendatakse analoogidega võttes aluseks Viimsi mõisa teine moonakatemajaga. Lõputöös leiti pakutava rekonstrueeritud katuse konstruktsioonile mõjuvad koormused ning koostati projekteerimistarkvaraga Autodesk Robot Structural Analysis arvutusmudelid. Arvutusmudelite põhjal arvutati kandekonstruktsioonis kasutatavate sarikate materjali tugevusklass ja ristlõige. Lisaks antakse lõputöös ülevaade rekonstrueerimistöödest ning nende soovituslikust järiekorrast ja tehnoloogiadest. Lähtuvalt pakutavast rekonstrueerimis lahendusest lahendatakse lõputöö raames lihtsustatud meetodil hoone energitõhusus arvutused vastavalt Majandus- ja taristuministri määrustele, mille tulemuseks on hoone hinnanguline ETA 151,3 ning hoone kuulub energiamärgise klassi C. Töö aluseks on hoone omanikult saadud joonised ja FIE Katrin Uibo poolt väljastatud muinsuskaitse eritingimused.Nimetus Piiratud juurdepääs Võidula mõisa renoveerimise ettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Nikolajev, Peeter; Paap, LeenaKäesolevas lõputöös on kirjeldatud Võidula mõisa hoone seisukorda, kaardistatud kahjustused ja nende põhjused. Selleks külastas töö autor hoonet mitmeid kordi ning tegi hoone haldaja loal käsitsi kaeveid nii hoones sees kui sellest väljas. Suur osa probleemidest on põhjustatud ebakvaliteetsest katusekatte paigaldamisest ja vihmaveerennide puudumisest. Kahjustused on jäädvustatud fotodele. Põhjalike jooniste koostamiseks viis töö autor läbi hoone mõõdistamise. Vastavalt välja selgitatud olukorrale on töös välja pakutud renoveerimise lahendused, arvestades muinsuskaitseameti eritingimusi ning rahvamaja juhataja soove. Renoveerimise käigus tuleb: • toestada ja taastada vundament ning luua dreensüsteem; • korrastada ja taastada välisseinad, fassaadilaudis ning puuduolevad avatäited; • vahetada katuse konstruktsiooni elemendid ning paigaldada vihmaveerennid; • ehitada välja vastavalt korruseplaanile küttekehad; • taastada siseviimistlus; • toestada vahelaed, soojustada pööninglagi ning renoveerida/ rekonstrueerida põrandad. Samuti on töös tehtud kandepiirseisundi arvutused uuele roovitusele ning olemasolevatele sarikatele ja kirjeldatud ehitustööde tehnoloogiat ning järiekorda. Seejärel on töös välja toodud arvutatud mahtude põhjal hoone renoveerimise orienteeruv maksumus, milleks on ilma käibemaksuta 483 545,74 eurot (käibemaksuga, milleks on 20% - 580 254,89 eurot). Viimaks graafiline osa koos renoveerimisettepanekute joonistega. Kuna arhitektuurimälestis vajab sobivat ja stabiilset kasutusrežiimi, siis rahvamaja funktsioon on ka edaspidi hoonele sobiv. Mõisa peahoone väärib stiilitundlikku lähenemist, et väärtustada ja eksponeerida hoone ajalugu.