Teenusmajanduse instituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teenusmajanduse instituut Märksõna "Economy and Management" järgi
Näitamisel1 - 15 15-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Eesti noorte valmisolek aktsiatesse investeerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vipper, Merili; Nõuakas, KatiKäesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti 18-26aastaste noorte valmisolekut, teadlikkust ja takistusi aktsiatesse investeerimisel. Enne investeerimisega tegelema hakkamist on oluline osata oma rahaasju kontrolli all hoida ning igakuiselt säästa. Kogutud andmete põhjal sai kinnitust väide, et noored tegelevad väga suures mahus säästmisega. Peamisteks põhjusteks, miks seda tehakse, on soov soetada endale elamispind, minna reisima ning varuda raha pensionile jäämiseks. Seega on vastajad kohusetundlikud ning mõtlevad juba aastakümneid ette, et nad ka siis oleksid rahaliselt kindlustatud. Eesti noorte valmisolek aktsiatesse investeerimisel on väga suur, kuna on hulk vastajaid, kes sellega ei ole tegelenud, kuid kindlasti sooviksid seda teha kui keegi neid õpetaks või jagaks õpetussõnu. Kusjuures enamus kõikidest vanusegruppidest tõid välja põhjuseks teadmiste puudumise, seega on see suureks murekohaks. Samas on üheks murekohaks ka algkapitali puudumine, kuna enamus vastajad sooviksid aktsiatesse investeerida, kui neil oleks vaba raha. Kuigi vastajad koguvad igakuiselt sääste, siis ei ole nad valmis seda raha investeerimisse suunama, vaid käituvad vastutustundlikult ning kasutavad seda raha ainult selleks ettenähtud otstarbel. Leidub ka muid põhjuseid, miks ei ole siiani aktsiatesse investeerimisega tegeletud – näiteks vajaliku aja puudumine, et ettevõtteid analüüsida. Selleks, et investeerimine oleks tulus, peab tõesti lisaks põhilistele teadmistele investeerimisest olema teadmised ka ettevõtte näitajate kohta ning neid pidevalt jälgima – kui soovitakse tegeleda aktiivse investeerimisega. Ettevõtte näitajad võivad aga väga tihti ja väga suures mahus muutuda, seetõttu tuleb pidevalt ettevõtete käekäiguga kursis olla, aga ka majanduse sündmustega, et ennetavaid investeerimisotsuseid teha. Lõputöö autori hinnangul vajab uuritav probleem edasist uurimist, kuna tulemusi ei saa üldistada kõikidele Eesti noortele.Nimetus Piiratud juurdepääs Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Joosepson, Leila; Nukka, AveLõputöö teemaks on Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Lõputöö on 99 lehekülge pikk ning koosneb viiest peatükist ja nende alampeatükkidest ning sisaldab kahte autori koostatud küsimustikku. Lõputöö teema on ajendatud asjaolust, et infotehnoloogia hüppeline areng on viinud kogu ühiskonna koos raamatupidamisvaldkonnaga uute väljakutsete ja võimalusteni, mille rakendamine hoiab raamatupidamise infosüsteeme pidevas muutumises. Lõputöö eesmärk on hinnata Eestis kasutatava raamatupidamistarkvara toodete vastavust digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Eesmärgi saavutamiseks on autor seadnud järgmised ülesanded: 1. 1. Selgitada digipöörde olemust ja sellest tulenevate muudatuste vajalikkust ja tausta arvestusalal. 2. Kaardistada 01.01.2017 RPS-i redaktsiooni digitaalsetest muudatustest tulenevad nõuded arvestusala infosüsteemidele. 3. Välja tuua arvestusala ootused raamatupidamisprogrammidele tulenevalt parimatest praktikatest majandusarvestuse automatiseerimise vallas. 4. Hinnata Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade valmisolekut vastata raamatupidamise seaduse nõuetele ja arvestusala ootustele, tuua välja arenguvõimalused. See uuring põhineb deduktiivsel strateegial. Empiirilise uuringu käigus koguti andmeid kombineeritud meetodi, kvantitatiivse-kvalitatiivse uurimismeetodi abil. Andmeanalüüsi meetodid olid peamiselt statistilised, eesmärgiga võrrelda, kui suurt osa teoreetilisest hüpoteesist empiirilised uuringutulemused kinnitavad. Empiirilise uurimistöö käigus kogutud andmeid analüüsiti kirjeldava statistika abil. Lõputöö teoreetilise osa peamisteks allikateks on RPS-i uus versioon, mis kehtib Eestis alates 01.01.2017, ja pärast seda kehtivad versioonid, erinevad IKT arengukavad Eestis ja Euroopa Liidu uuringud digitaalse transformatsiooni kohta. Seda täiendavad arvestusala spetsialistide artiklid erialases meedias ning mitmed samateemalised magistritööd. Kuna see on üsna uus teema, on seda teemat käsitleva kirjanduse valik olnud suhteliselt piiratud. Lõputöö eesmärk on esitatud ülesandeid täites ja nende tulemusi dokumenteerides saavutatud. Uuringust selgus, et suurem osa uuritud raamatupidamisprogrammidest vastab raamatupidamise seaduse nõuetele ja raamatupidamise valdkonna ootustele ning on saadaval erinevatele turusegmentidele, nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele. Ehkki on olemas mõned kriitilised funktsioonid, mida tuleb tulevikus täielikumaks arendada, et need oleksid seadustega täielikult kooskõlas. Käesoleva lõputöö raames tehtud tähelepanekud on oluliseks sisendiks raamatupidamisprogrammide loojatele ja raamatupidamise seaduse loojatele, et raamatupidamiskohustuslased saaksid seaduse sätteid parimal võimalikul viisil täita.Nimetus Avatud juurdepääs Erinevate generatsioonide motiveerimine Sihtasutuses Tallinna Lastehaigla(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Julge, Kai; Kirikal, HeveLõputöö eesmärk oli välja selgitada Sihtasutus Tallinna Lastehaigla erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajaid motiveerivad tegurid ja ootused juhile, et luua tööalast tegevust toetav keskkond. Lõputöö uurimuse käigus koostati teoreetiline raamistik erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate motiveerivate tegurite ja juhile esitatavate ootuste väljaselgitamiseks. Keskenduti motivatsiooni olemusele, käsitleti erinevaid motivatsiooni liike ning vahendeid. Kets de Vries’i joonise abil näidati, millistest teguritest kujuneb välja juhtimisstiil. Dannebaumi-Schmidti eestvedamise pideva telje abil selgitati kolmest juhtimisstiilide jaotust ning lisaks anti põhjalik ülevaade autorite Goleman, Boyatzis ja McKee kuuesest juhtimisstiilide jaotusest. Empiiriline uuring viidi läbi kaardistusuuringuna (survey) ning andmekogumismeetod oli kvantitatiivne. Andmekogumisvahendiks oli ankeetküsitlus ning kasutati standardiseeritud küsimustikku. Andmeanalüüsi meetodina kasutati kirjeldavat statistikat. Andmeid töödeldi tabeltöötlusprogrammi Microsoft Excel abil. Statistiliste andmete analüüsimiseks kasutati aritmeetilise keskmise näitajat (m) ning standardhälvet (SD). Uuringu üldvalimi moodustasid SA Tallinna Lastehaigla arstid ning õendusjuhid kokku 205 inimest. Täielikud ankeedid saadi 84lt inimeselt, mis moodustab üldvalimist 41%. Empiirilise uuringu käigus määratleti SA Tallinna Lastehaigla erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate poolt väärtustatavad motiveerimise vahendid. Motiveerimise vahendid tuletati Suve (2017) teoreetilisest käsitlusest, mis liigitab motiveerimise liigid väliseks, sisemiseks, materiaalseks ja rahaliseks ning toob sellest tulenevalt välja ka võimalikud motiveerimise vahendid. Beebibuumi generatsioonile on uuringu tulemuste põhjal võrdselt olulised nii tööülesannete täitmisel otsustusvabaduse andmine, kaasaegsete tehnikaseadmete olemasolu kui ka panusele väärilise töötasu makmine. Y-generatsioonile on beebibuumi generatsiooniga sarnaselt olulised otsustusvabaduse andmine ning kaasaegsete tehnikaseadmete kasutamise võimalus. X-generatsioon pidas olulisimaks tööpanusele väärilise tasu maksmist. Uuringu käigus selgitati välja erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate eelistused juhtimisstiilidele. Aluseks võeti autorite Goleman, Boyatzis, McKee raamatus “The New Leaders: Transforming the Art of Leadership into the Science of Results“´s välja toodud kuuene juhtimisstiilide jaotus. Selle alusel liigituvad juhtimisstiilid visionäärlikuks, demokraatlikuks, juhendavaks, domineerivaks, käskivaks ja ühendavaks. Uuringu tulemustest selgus, et juhtimisstiilidest oli eelistatuim visionäärlik stiil, millele andsid keskmiselt kõrgeima hinnangu kõik uuritavad generatsioonid. Kui beebibuumi generatsioon ning X-generatsioon eelistasid enim visionäärliku stiili kasutamist, siis Y-generatsioon andis sarnaselt kõrged hinnangud nii visionäärlikule, demokraatlikule kui ka juhendavale stiilile. Uuringu tulemustele toetudes tehti järeldusi ning esitati ettepankuid erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate juhtimiseks ja motiveerimiseks. Tööalast tegevust toetava keskkonna loomiseks on oluline tagada täienduskoolitustel osalemine, tööülesannete täitmisel otsustusvõimaluse andmine ning tööpanusele väärilise tasu maksmine. Kuna kõik uuringus osalenud generatsioonid hindasid kõrgeimalt visionäärliku juhtimisstiili kasutamist, siis tuleb töötajaid kursis hoida ettevõtte tegevustega ja põhjendada vastuvõetavaid otsuseid sidudes need eesmärgiga. Et olla atraktiivseks tööpakkujaks ka noortele on oluline nende arengu tagamiseks kasutada mentorsüsteemi.Nimetus Piiratud juurdepääs IT teenuse halduse tarkvara ja tehnilise toe osakonna tööprotsessi analüüs Eesti Post AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Potman, Aire; Furs-Nižnikova, Nadežda; Meelis RebaneLõputöö teemaks oli valitud „IT teenuse halduse tarkvara ja tehnilise toe osakonna tööprotsessi analüüs Eesti Post AS näitel“ ja probleemiks oli, kas ettevõtte tehnoloogiavaldkonna tehnilise toe osakonnas kasutuses olev IT teenuse halduse tarkvara vastab tänastele tööprotsessidele, kuna infotehnoloogia valdkond on pidevas muutuses ja nende muutustega tuleb kaasas käia ning nendega kohaneda. Lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade IT teenuse haldusest ja vajadusest ettevõttes, kirjeldada IT sektoris kasutatavaid raamistikke, teooriaid, parimaid praktikaid ja protsesside modelleerimise tehnikaid, anda ülevaade turul pakutavate IT teenuse halduse tarkvaradest, viia läbi uuring ning teha uuringust lähtuvalt järeldusi ja ettepanekuid. Töö teoreetilises osas tugines töö autor mitmetele inglise- ja eesti keelsetele artiklitele, uurimustele, diplomitöödele ja raamatutele. Kirjeldas erinevaid IT sektoris kasutatavaid raamistikke, teooriaid, parimaid praktikaid ja protsesside modelleerimise tehnikaid ning andis ülevaate turul pakutavate IT teenuse halduse tarkvaradest. Empiirilise uuringuna viidi läbi juhtumiuuring, mille lähenemiseviis oli dektutiivne ehk kontrolliti teooriat, mida kõrvutati kogutud andmetega. Andmeid koguti kvalitatiivsel meetodil, kasutades hetkeolukorra tööprotsessi arusaamiseks BPMN joonist ja raamistike võrdlustabelit ning kaardistati IT teenuse haldusele esitatavad nõuded kasutades FURPS mudelit ja tarkvarade võrdlustabelit. Tööprotsessi hetkeolukorra vaatluse ja raamistike võrdlustabeli võrdlusena selgus, et kõige paremini sobib siiski kasutada edasi ITIL raamistiku põhimõtteid, kuna tehnilise toe osakonna eesmärkideks on sarnaselt ITIL-iga väärtusliku teenuse pakkumine, klientide vajaduste rahuldamine ja ettevõtte ärieesmärkide saavutamine. IT teenuse halduse tarkvarade võrdlustabeli jaoks viidi läbi kõige pealt nõuete kaardistamine, vaatluse käigus sai selgeks, et tehnilise toe osakonnas kasutatav IT teenuse haldus tarkvara Cherwell Service Management on korralik tarkvara paljude erinevate võimalustega ja selle kasutusele võtuga on tehtud õige valik. Samuti toetab tarkvara tehnilise toe tööprotsessi, kuna Cherwell tarkvara toetab ITIL-i põhimõtteid. Uuringu tulemustest lähtuvalt tehti kaks ettepanekut tööprotsessi parendamiseks ja kolm ettepanekut IT teenuse halduse Cherwell potentsiaali kasutamiseks. 45 Ettepanek 1. Efektiivistada tööprotsessi, vähendada pöördumiste edasi-tagasi suunamist, millega vähendatakse pöördumise lahendamisele kulunud aega, pöördumisi lahendatakse selle võrra rohkem. Väärtustatakse kliendi ja IT aega, tõstetakse kliendi rahulolu ja hoitakse kokku kulusid. Ettepanek 2. Arendussooviga pöördumised suunata arendusosakonda, tõstes sellega kliendi rahuolu, hoides kokku kliendi aega ja pakkudes paremat teenust. Ettepanek 3. Võtta kasutusele IT teenuse haldus tarkvaras Cherwell teadmusbaas. Juhendid ja lahendused on kõik ühes kohas. Tehnilise toe töötaja, IT tehnik või administraator leiab lahenduse kiiremini, kliendil võimalik enne pöördumise saatmist leida juba vastus kasutajaportaalist. Ettepanek 4. Liidestada Cherwell Jiraga. Arendussoovide edastamiseks arendusosakonda, vähendab kliendi aega ja kulu. Võimalik on vähendada üldisi tegevuskulusid, suurendada meeskonna vastutust ja tööviljakust. Ettepanek 5. Võtta kasutusele Cherwell-is porbleemihaldus. Samasuguste pöördumiste koondamine üheks ja kõik saavad vastuse korraga. Vähendab lahendajate aega üks haaval klientidele vastamise näol. Võimalik on minimeerida probleemide mõju, vähendada üldisi tegevuskulusid, suurendada meeskonna vastutust ja tööviljakust. Ettepanek 6. Võtta kasutusele täies ulatuses IT varahaldus. Selle kasutusele võtuga on võimalik ennetada klientide pöördumisi, võimalus jälgida ühes kohast litsentside aegumisi, monitoorida serverite ja seadmete tööd. Võimalik on minimeerida probleemide mõju, vähendada üldisi tegevuskulusid, suurendada meeskonna vastutust ja tööviljakust. Lõputöö eesmärk, milleks oli analüüsida Eesti Post AS tehnoloogiavaldkonna tehnilise toe osakonnas kasutatavat IT teenuse halduse tarkvara sobivust, arusaamaks kas olemasolev tarkvara vastab tänastele ettevõtte tehnoloogiavaldkonna tehnilise toe osakonna tööprotsessidele, sai täidetud. Uuringu analüüsiga leiti vastused ja tehtud ettepanekutega on võimalik ettevõttel tehnilise toe tööprotsessi parendada ja IT teenuse halduse tarkvara võimekust paremini kasutada.Nimetus Piiratud juurdepääs Juhtimisstiilide uuring koolieelses lasteasutuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ivainen, Tuuli; Kirikal, HeveLõputöös selgitati välja erinevate juhtimisstiilide olemus ning ühtlasi ka nende mõju koostööle organisatsioonis. Tööga anti ülevaade erinevatest stiilidest ning erinevate stiilide positiivsetest ja negatiivsetest külgedest. Lõputöö uuringu eesmärgiks oli välja selgitada kasutuselolevad juhtimisstiilid koolieelses lasteasutuses ning uuringutulemustest selgus, et kõige vähem oli juhi poolt rakendatud autoritaarset juhtimisstiili, millele järgnes tulemustest lähtuvalt delegeeriv juhtimisstiil ning kõige suuremal määral on kasutusel demokraatlik juhtimisstiil. Uuringutulemustest selgus samuti see, et alluvate lemmikuks osutus demokraatlik juhtimisstiil, mille näol on tegemist stiiliga, mis hõlmab endas nii inimlikkus, õiglast ja rahumeelset suhtumist kui ka austust alluvate suhtes. Seetõttu oli meeldiv tõdeda, et ka uuringutulemusted kinnitasid, et uuringu keskmes olevas koolieelses lasteasutuses rakendatakse juhi poolt kõige enam demokraatliku juhtimisstiili ning töötajate õiglast ning inimlikku kohtlemist. Juhtimisstiilid mõjutavad väga suurel määral organisatsiooni tööd ja efektiivset toimimist. Õige stiilivalik aitab meeskonda koos hoida ning liikuda koos edukalt ühise eesmärgi suunas. Juhtimisstiili rakendamine mõjutab omavahelisi tööalaseid suhted juhi ja alluvate vahel ning sellest sõltub töötajate rahulolu või hoopis vastupidiselt rahulolematus. Organisatsiooni juhtimisstiilide klassifikatsioon tugineb kokkuvõtvalt sellele, mil viisil rakendatakse võimu, kuidas see jaotub ning kas ja mil määral on alluvad kaasatud organisatsioonis toimuvasse. Sujuvaks koostööks on vajalik üksteise mõistmine ning teineteisega arvestamine, mistõttu on oluline, et juht oleks teadlik erinevatest juhtimisstiilide käsitlustest ning oskaks vastavalt olukorrale ja inimestele õige stiil valida. Töös kasutatud nii Anti Kidroni, Ruth Alase, Peter Northouse’i kui ka mitmete teiste autorite teoseid, milles on kirjutatud põhjalikult lahti erinevate juhtimisteoreetikute käsitlusi juhtimisstiilidest. Töös on kasutatud üheksat erinevat võõrkeelset allikat, sealhulgas ka veebiallikaid. Õige juhtimisstiili kasutusele võtmine toob ettevõtetele palju kasu, parandades nii töötajate omavahelist läbisaamist kui muutes seeläbi ka tööõhkkonna meeldivamaks, töötajad õnnelikumaks ning töö sujuvamaks. Õige juhtimisstiilivalik on organisatsiooniliste eesmärkide suunas liikumisel asendamatu lüli. Analüüsitulemustest lähtuvalt tehakse juhi ja töötajate vahelise tööalase läbisaamise parendamiseks koolieelses lasteasutuses järgnevad ettepanekud: 1. Analüüsitulemustest selgus, et kuigi juht on koostööle orienteeritud ning püüab töötajaid otsustamisprotsessidesse kaasata, siis ei võta ta tihtipeale töötajate ettepanekuid arvesse, sest tal pole selleks aega. Vältimaks tulevikus selliseid konflikte, soovitab autor juhil korrigeerida oma aja planeerimist ning seada tööülesanded tähtsuse järjekorda, et jääks rohkem aega ka alluvaid kuulata ning nendega suhelda. 2. Lisaks selgus tulemustest, et töötajate hinnangul juht ei usalda oma töötajaid piisavalt. Autoripoolsed soovitused siinkohal oleksid, et juhil tasuks olla töötajate osas avatum ning luua töötajates tunne, et ta usaldab neid ja nende arvamust. Ettepanekute tegemisel on tuginetud nii teooria osas väljatoodule kui ka uuringutulemustele. Tulemustest selgus, et juht kasutab kõige enam demokraatlikku juhtimisstiili, mis on oma olemuselt kõige enam töötajatega arvestav, kuid kuna töötajate hinnangute kohaselt ei võta juht siiski aja puuduse tõttu töötajate ettepanekuid arvesse ning ei usalda neid piisavalt, soovitab autor teha tööülesannete planeerimisel mõningaid muudatusi, et alluvate jaoks siiski piisavalt aega leida ning olla veidi enam avatum, et luua töötajates turvatunne. Selleks, et edaspidist tööõhkkonda ning tööalast läbisaamist parendada ongi autor esitanud vastavad soovitused ja ettepanekud. Tuginedes nii töö teooriale kui ka uuringutulemuste analüüsile, võib öelda, et demokraatliku juhtimisstiili rakendamine tõstab töötajate enesemotivatsiooni ning on seetõttu oluliseks teguriks organisatsiooni eesmärkide täitmise seisukohalt. Demokraatliku juhtimisstiili kohaselt on vajalik töötajaid kaasata otsustamisprotsessidesse, kuulata ende arvamusi ning otsuste tegemisel võtta arvesse ka töötajate seisukohti. Tulemustest selgus, et uuritava asutuse juht on küll koostööle orienteeritud ning püüab töötajaid erinevatesse protsessidesse kaasata, küll aga esinevad veel mõningad kitsaskohad, millele tuleks juhil tähelepanu pöörata. Käesolev lõputöö sisaldab nii teoreetilist kui ka uuringupõhist informatsiooni juhtimisstiilide ning nende rakendamise kohta, mis võib edaspidi olla abiks tööalaste suhete parendamisel.Nimetus Avatud juurdepääs KiireKart OÜ äriplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Toming, Kevin; Vahtramäe, EvaLõputöö on koostatud teemal „KiireKart OÜ äriplaan“. Lõputöö koosneb 62 leheküljest, 9 illustratsioonist ja 5 lisast. Töös on kokku kasutatud 50 allikat, millest 12 on võõrkeelsed allikad ja 1 võõrkeelest eesti keelde tõlgitud allikas. Lõputöö eesmärk on koostada OÜ KiireKart äriplaan selleks, et välja selgitada äriidee tasuvus. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1) luua teoreetiline raamistik äriplaani koostamisest äri alustamisel; 1) turu-uuringuga välja selgitada Rakvere linna ühe peamise sihtgrupi huvi kardisõidu vastu; 2) määratleda ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid ning selgitada ideed ning loodava ettevõtte üldandmeid; 3) analüüsida ettevõtluskeskkonda, turgu ja konkurente ning koostada SWOT analüüs; 4) koostada turundus- ja finantsprognoos ning hinnata riske ja äriidee tasuvust. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, mille esimene peatükk käsitleb ettevõtluse olemust ja sellega alustamist läbi teoreetilise raamistiku. Teises peatükis antakse ülevaade empiirilise uuringu meetoditest ja kirjeldatud nende sisu. Lõputöö on koostatud kasutades kombineeritud metoodikat, kus tekstianalüüs ja vaatlus on kvalitatiivsed ning turu-uuring ja finantsprognoosid on kvantitatiivsed. Kolmas peatükk kajastab KiireKart OÜ praktilist äriidee analüüsi ja uurimust. Äriideeks on asutada meelelahutusettevõte, mis pakuks kõigile head meelelahutust kardisõidu näol. Peamiseks sihtgruppiks on aktiivset ja huvitavat tegevust armastavad pered, sõpruskonnad vanuses 14-50 eluaastat. Plaan on rentida kaarhall, kus teha väike ringrada ja soetada esialgu 5 bensiinimootoriga karti ning piljardilaud ooteaja sisustamiseks. Tegutsemise asukohaks on Rakvere linn. Üldine turg on suunatud kõigile alates 14-ndast eluaastast ja turistidele, kes külastavad Rakvere linna. Turistidest tulenevalt on plaanis koostöö teiste meelelahutusasutuste ja majutusasutustega. KiireKart visiooniks on olla aastaks 2021 laialdaselt külastatav ja tuntuim kardisõidu teenuse pakkuja Lääne- ja Ida-Virumaal. Missiooniks on pakkuda klientidele kõrgekvaliteedilist teenust, muutes vabaaja väärtuslikumaks ja tõsta meelelahutuse osa, mis vähendab inimestes stressi. Soov luua uued võimalused ja alternatiivid suitsude, alkoholi ja muude pahede kõrval, et muuta inimeste eluviis tervislikumaks. Äriidee realiseerimist ja äriplaani koostamist toetab läbiviidud turu-uuring, kust selgus et Rakvere linnas pole piisavalt vabaaja veetmis võimalusi ja suur osa küsitluses osalejatest huvitub pakutavast kardisõidu teenuse kasutamisest. Finantsprognoosidest ja analüüsist selgus, et ettevõtte tegevus tasub ennast ära, kuigi käivituskulud on suured. Ettevõtte prognoositavad müügikogused on pigem pessimistlikud, kuid kasumiaruanne näitab kasumlikkust, millest saab järeldada, et äriplaan on reaalselt teostav ja pikas perspektiivis kasumlik. Ettevõtte esimese tegevusaasta prognoositavaks kasum on 3 381 eurot, kuid juba teise tegevusaasta lõppedes on prognoositavaks kasumiks 22 083 eurot. Sellest tulenevalt saab järeldada, et kardisõidu teenuse pakkumine on tasuv ja äriplaan on realiseeritav. Kokkuvõtteks lõputöö eesmärk sai täidetud ja koostatud on KiireKart OÜ äriplaan hindamaks äriidee tasuvust. Koostatud äriplaan näitab idee tasuvust ja on aluseks ettevõtte käivitamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Lean filosoofia rakendamine Rimi Eesti Food AS Tartu Rimi mini kauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tuvikene, Piia; Kirikal, HeveLõputöö eesmärk oli teoreetiliste allikate põhjal välja selgitada Lean põhimõtted ja filosoofia ning nende rakendamine. Rimi Eesti Food AS-i neljas Tartu Rimi Mini kaupluses. Lean filosoofia põhineb kulusäästlikkusel ja vootõhususel, tulemuseks on efektiivsus ja kliendi rahulolu. Kuna Lean eesmärgid ühtivad Rimi eemärkidega, võeti Rimis vastu strateegiline otsus hakata rakendama Lean meetoditel põhinevat juhtimist. Esimene pilootkauplus alustas Lean'i rakendamisega aastal 2016. Kuna pilootprojekt oli edukas, otsustati Lean juhtimist juurutada kogu Rimi Eesti Food AS-is. Töö teoreetilises osas uuris töö autor Lean filosoofia olemust ja ajalugu. Milline on Lean põhimõtete kujunemine ja kust pärinevad. Uurimuse käigus, selgus, et nii Lean'i mõiste, rakendamise, kui pärimuse kohta, on erinevatelt autoritelt palju erinevaid arvamusi ja teooriaid. Välja selgitati erinevad meetodid ja rakendamisvõimalused, mis on abiks Lean juhtimise juurutamisel ja jätkusuutlikkusel. Lean konseptsiooni juurutamisel on peamine omandada kulusäästlik filosoofia ja järgida seda mõtteviisi, kasutada oma organisatsiooni jaoks sobivaid meetodeid ja tööriistu. Empiiriline uuring viidi läbi kaardistusuuringuna, kasutati deduktiivset lähenemisviisi. Andmekogumismeetod oli kvantitatiivne. Kasutati dokumendivaatlust. Andmeid analüüsiti dokumendivaatluse teel. Valimi moodustasid kaupluste sisesed tegevusmõõdikute graafikuid, 6S auditid ning ettevõtte sisene tegevusmõõdikute koondtabel. Empiirilise uuringu käigus selgitati välja erinevate Lean meetodite rakendamine Rimi Eesti Food AS-i neljas Tartu Rimi Mini kaupluses. Uuritavaks perioodiks oli märts 2019, kui alustati Lean'i juurutamisega, kuni veebruar 2020, kui oli aasta projektiga tegeletud. Analüüsimiseks kaardistas töö autor kogutud tegevusmõõdikute tulemused. Kirjeldas protsesse ning erinevate tegevusmõõdikute kasutamist. Tuginedes teoreetilisele osale, analüüsis töö autor andmeid ning tõi välja erinevad probleemid, mis takistavad eesmärkide täitmist. Selgitas välja valitud tegevusmõõdikute otstarbekuse, eesmärkide täitmise ning tegi järeldused saadud tulemuste põhjal. Analüüsist selgus, et kauplused on uuritava kaheteistkümne kuu jooksul olnud jätkusuutlikud. Kõige edukam on olnud kaupluste ladudes 6S-i rakendamine, mis tagab hea töökeskkonna, kiirendab protsesse ning, mille abil on ülevaade kogu laos toimuvast. Kõiki 57 enese seatud eemärke ei täidetud, kuid tegevuste tulemusel, mis eesmärkide saavutamiseks tehti, on kõigis neljas kaupluses oluliselt vähenenud laopäevade arv ja kaubavarude laoväärtus. Eesmärkide täitmist on osaliselt takistanud kauplusest mittesõltuvad faktorid ettevõtte siseselt, millest töö autor järeldab, et Lean juurtamine peaks toimuma kõikidel ettevõtte tasanditel. Uurimuse põhjal järeldab töö autor, et Lean tööriistade rakendamisel tuleb tegeleda kõikide mõõdikutega samaaegselt. Kui tegeleda ühega rohkem, võib see kahjustada teise tulemust. Oluline on hoida tasakaalu ning iga kauplus peab leidma, milline tulemus on optimaalne. Kõik töös analüüsitud tegevusmõõdikud on olulised, mille jälgimine ja parendamine aitab saavutada lõppeesmärke nagu efektiivsus, kulusäästlikkus ja kvaliteet. Rimi on Lean juurutamisega alles algusfaasis, kõikides kauplustes ei ole veel alustatud Lean meetodite rakendamist. Kas Rimist saab Lean põhimõtete jätkusuutlik järgija, ei tea, kuid esimesed sammud on selleks tehtud ja siiani edukalt. Lean juhtimist ja põhimõtteid juurutades peab ettevõte endale selgeks tegema tõsiasja, et Lean kui projekt ei saa organisatsioonis kunagi lõplikult läbi, see on elukestev protsess, mille käigus toimub pidev areng ning parendamineNimetus Piiratud juurdepääs Lean meetodi juurutamine Rimi Eesti Food AS kauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sohranitš, Janely; Kirikal, HeveKäesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on olnud lean rakendamise mõju ning efektiivsus kolme kaupluse näitajate põhjal, analüüsides lean tegevusmõõdikuid ning olulisi võtmenäitajaid. Analüüsitud tulemuste põhjal anda ülevaade antud perioodi jooksul toimunud muudatustest kauplustes ning vastavalt tulemustele teha parendusettepanekuid. Töö teoreetilises osas andis autor ülevaate lean teoreetilisest käsitlusest, milles kirjeldas lean filosoofiat ja põhimõtteid, kirjeldas kuidas sai lean alguse ning kuidas see on mõjutanud tootlikkust. Samuti tõi autor välja käsitöönduslikku, masstootmise ja lean tootmise võrdluse töötajate, töövahendite, puuduste, tootevaliku, organisatsiooni ning nende eesmärkide näol, millest tuli selgelt välja, et lean tootmise eesmärgiks on olla täiuslik. Järgnevas alapeatükis tõi autor välja lean juhtimise rakendamise, tööriistad ning tehnikad. Antud alapeatüki alt võib tuua välja olulise illustratsiooni, House of Lean, ehk siis ühed olulisemad lean tööriistad on pandud majakujulisele joonisele (Joonis 1). Esimese peatüki viimases alapeatükis on välja toodud lean puudused ning kriitika. Teises peatükis toodi välja empiirilise uuringu eesmärk ja metoodika ning kirjeldati ettevõtet. Kolmandas peatükis kirjeldatakse lean meetodi juurutamist Rimi Eesti Food AS kauplustes, analüüsitakse tulemusi vastavalt andmetele ja tulemuste põhjal tehakse järeldused ning ettepanekud. Analüüsid andsid ülevaate 11 kuu kohta ehk siis millised muutused on toimunud alates 2019. aasta aprillist kuni 2020. veebruarini. Antud tulemused andsid ülevaate lean juurutamise mõjust kaubarullikute arvule laos, riiuliaukude arvu, negatiivsete saldode ridade arvust, 6S auditi tulemustest ning töötajate poolt tehtud parendusettepanekute arvust. Samuti analüüsis käesoleva lõputöö autor müügi tulemusi eesmärgist, muude kaupluste kulude tulemust eesmärgist kui ka laopäevade arvu kolme kaupluse lõikes. Erinevate tegevusmõõdikutega tegelemine ning protsesside pidev parendamine aitab kaasa mitmetele olulistele võtmenäitajatele. Erinevate eesmärkide täitmine ja ületamine sõltub erinevatest teguritest, kuid väga palju saavad kaupluse töötajad ise ära teha. Tööaega ei tohiks kulutada ebaproduktiivsetele tegevustele, seega on oluline roll ka protsessides, näiteks tööpäeva õige planeerimine, et kõik vajalikud toimingud saaksid tehtud. Kui tundub, et mõni tööprotsess ei toimi, tuleks see üle vaadata, sest pidev parendamine toob tulemusi. Selleks, et leani juurutamine toimiks, peab lean kasulikkust mõistma kogu kaupluse meeskond. Seega on oluline, et kõik töötajad saaksid koolitustel osaleda ning samuti tõi töö autor välja ettepaneku, et töötajatele võiks teha korduskoolitusi korra aasta jooksul, et kinnistada lean põhimõtteid. Väga oluline roll on 6S audititel, mis toovad välja kaupluse kitsaskohad ning millele peaks rohkem rõhku panema. Hea töökeskkonnaga kaasnev kasu seisneb erinevate raiskamiste elimineerimisel. Kokkuvõtteks on lean mõtteviisi eesmärgiks luua ettevõttes sellised tingimused tänu millele suureneb efektiivsus, vähenevad kulud, paraneb kvaliteet ning suureneb kliendi rahulolu. Lean juurutamist soodustab järjepidevus ja pidev mõõtmine. Mõõtmine on esimeseks sammuks kontrolli, parendamise ning jätkusuutlikkuse suunas.Nimetus Avatud juurdepääs Peipsiäärse valla ettevõtluse areng perioodil 2013-2017(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sirk, Cäthli; Nõuakas, KatiLõputöö koostamise ajendiks on Eesti ettevõtluse kasvustrateegias, aastateks 2014-2020, välja toodud kitsaskohad, kus üheks ettevõtluse arengut takistavaks teguriks on inimressursi nappus. Inimressursi nappus väljendub linna piirkondades tööspetsiifika iseärasustest ning maapiirkondades üleüldisest töötajate puudusest. (Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014 – 2020, 2013) Väga paljusid ettevõtteid ilmestab vähene ambitsioonikus, mida kinnitab ka alla 10 töötajaga ettevõtete suur ülekaal – 2017. aastal oli see 94% (Majanduslikult aktiivsed ettevõtted töötajate arvu järgi, aasta, 2018). Lõputöö eesmärk on analüüsida Peipsiäärse valla ettevõtluse arengut 2013 - 2017 aastatel ning sellest tulenevalt teha vallale ettepanekud ettevõtluse arendamiseks. Ettevõtluse on mitmekülgne avaldumine, mida saab analüüsida protsessina, ressursina kui ka tegutsemise vormina. Ettevõtlus on muutunud üha olulisemaks majandusliku kasvu ja arengu saavutamiseks. Ettevõtlus on kogum erinevatest käitumisviisidest, mille tulemusena toimub majandusressursside ümberpaigutamine. Pikaajaliseks eesmärgiks on väärtuse loomine läbi ettevõtlusest tulenevate vahendite. (Toma jt, 2014) Peipsiääre vallas on perioodil 2003-2018 elanike arv vähenenud keskmisel 1,5% aastas. Ettevõtete aktiivsus, kus alla 10 töötajaga ettevõtteid on üle 90%, näitab stabiilset joont. Üle 10 töötajaga ettevõtteid on keskmiselt 9. Samas on ka neid ettevõtteid, kellel majanduslik tegevus üldse puudub, mis omakorda viis järelduseni, et ettevõtlusambitsioonikust on vaja tõsta. Ettepanekuks on ettevõtlusteadlikkuse tõstmine läbi mitmete tegevuste. Selleks võib olla erinevate seminaride läbiviimine, koolituste korraldamine, karjääriplaneerimise vestlused või ümberõppe võimaluste tutvustamised, samas ka piirkondlikult nende läbi viimine. Teoreetiliselt kitsaskohtade väljatoomine ettevõtlusmaastikul on oluline samm edasiseks arenguks. Samuti on oluline ettevõtlusmaastikul ettevõtete tagasiside. Lõputöö ankeetküsitluse tagasiside oli väga väike ning korralikke üldistavaid vastuseid ja probleemide olemasolu teada ei saanud. Kuid statistiliste andmete rohkus ja nende analüüs aitas saada ülevaadet Peipsiääre valla ettevõtluse kohta. Nende tulemuste keskmes tehti ettepanekud omavalitusele ettevõtluse arendamiseks ning läbi selle omavalitsuse arenguks.Nimetus Piiratud juurdepääs Personali töörahulolu ja motivatsioon spaahotellis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sutt, Merili; Transtok, VirveAntud ettevõttes on töötajate rahulolu valdavalt hea. Kõikide teemaplokkide aritmeetiline keskmine tuli 3,52, mis näitab üldjoontes rahulolu, aga ettevõttejuht ise sooviks, et keskmine tulemus oleks 4,0. Tulemustest lähtuvalt tõid töötajaid välja enim motiveerivamad ja tähelepanu vajavad tegurid. Enim kõrgemalt hinnatud plokid olid töökeskkond, töökorraldus ja motivatsioon. Tähelepanu vajavad ootuste, juhtimise ja tasustamise plokid. Töötajad on välja toonud nõrgemad kohad milleks on sisekommunikatsioon, raskused eneseteostuseks, töötajate vähene tunnustamine ja hindamine, töötasu, mis ei vasta ootustele ja töötaja poolt antud tööpanusele.Nimetus Piiratud juurdepääs Sisekommunikatsiooni uuring ettevõttes Lindström OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rillo, Liis; Kirikal, HeveSisekommunikatsioonil on ettevõtte edukalt toimimisel ääretult suur osa. Organisatsioonisisest kommunikatsiooni peetakse üheks alustalaks, et ettevõttes toimiks kõik efektiivselt. Sisekommunikatsioon puudutab kõiki organisatsioonis osalevaid inimesi ning sellel on ka mitmeid eesmärke organisatsioonis. Sisekommunikatsioon aitab luua organisatsiooni siseselt usaldust ning moodustab töötajatest meeskonna ehk loob ühtse terviku ettevõttes töötavate inimeste näol.Nimetus Piiratud juurdepääs Töötaja ootused tuleviku töökohale ettevõtte Olerex AS Lõuna piirkonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kruusamägi, Kaire; Kirikal, HeveKäesolevas lõputöös käsitletakse tuleviku töökohta mõjutavaid tegureid ja töötaja ootuseid tuleviku töökohale ning valmisolekut uute tehnoloogiliste lahendustega toimetulekuks. Tuleviku töötajatelt oodatakse t-kompetentsi ja mitmekesiseid oskuseid. Antud lõputöö tulemused annavad uuritavale ettevõttele teadmised oma töötajate ootustest ja soovidest, aidates seeläbi hoida oma töötajaid veelgi paremini ja olla hea tööandja ning säilitada tugev ettevõtte maine.Nimetus Avatud juurdepääs Töötajate motiveeritus lisamüügiks Da Vinci Pasta ja Pitsa restoranis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kaag, Carmen; Maasik, LiinaEttevõtluseks võib nimetada organisatsiooni või majandussüsteemi, kus kaupu ja teenuseid vahetatakse teineteise või raha eest. Ettevõtte peamiseks eesmärgiks on kasumi tootmine – see tähendab, et kõige olulisemal kohal on müük. Ka autor leiab, et ilma müügita ei ole võimalik ettevõttel piisavat kasumit teenida, et ärimaailmas ellu jääda. Müügiks võib nimetada tegevusvaldkonda, millest sõltub igasuguse kaubandustegevuse edukus. Müügist saab lihtsalt edasi liikuda üle lisamüügile. Müük ja lisamüük on oma olemuselt sarnased, kuid erinevuseks toob autor välja, toetudes teoreetilistele allikatele, et lisamüük on kliendile lisaväärtuse pakkumine lisaks ostetavale kaubale, et tõsta ettevõtte käivet läbi kliendi ostukorvi suurendamise. Samal ajal on oluline, et säiliks kliendi rahulolu. Tänapäeval, eriti just Eestis, on müüjatel kartus, et lisamüügiga mõjutakse kliendile pealetükkivalt ja seda pigem ei julgeta teha. Seda on näha ka igapäeva teeninduses, et teenindajad hoiavad rohkem tahaplaanile. Tegelikult on eduka lisamüügi alus vaid kasulik lisasoovitus. Kuid see on valdkond, mille treenimisele tuleb panna rõhku, et teenindaja oskaks seostada põhitoodet lisatootega, mida kliendile juurde pakkuda. Kõige olulisem roll lisamüügi juures on suhtlemine. Teenindaja ning kliendi vahel peab tekkima vestlus, kus teenindaja on hea kuulaja ning ühtlasi ka vastuste andja, et selgitada välja kliendile parim lahendus. Autor nõustub väitega, et oma kliente hästi teenindada, peab teadma nii täpselt kui võimalik, mida, kuidas ja millal nad tahavad, millise hinna ja kui pika ooteajaga nad arvestavad ning millised ootused neil eel on. Töötajate motiveerimisel on suur seos lisamüügiga. Selleks, et töötajaid motiveerida tegema lisamüüki, tuleb saada aimu motivatsiooni olemusest. Tasu tehtud töö eest mõjutab oluliselt töötajate motivatsiooni ja käitumist. Erinevad motivatsiooniteooriad annavad põhjaliku aluse motivatsiooni olemusele ja töötajate erinevatele ootustele töömotivatsioonis. Da Vinci Pasta ja Pitsa restoranides sai läbi viidud küsitlus, mis selgitas välja teenindajate arusaama ning motiveerituse lisamüügi kohta. Lisaks teostas autor dokumendivaatluse ettevõtte andmebaasis, et välja võtta lisamüügi toodete müüginumbrid. Saadud informatsiooni analüüsiti ning tehti vastavad järeldused ning seosed ning esitati ettepanekuid ettevõttele lisamüügi töö parendamiseks. 45 Esimeses osas annab autor ülevaate müügi kasvatamise teoreetilistest lähtekohtadest ning kirjeldab töötajate motivatsiooni ja teooriaid töötajate motiveerimiseks. Teises osas on koostatud metoodika lõputöö uurimuse läbiviimiseks ning kolmas osa tööst keskendub empiirilise uuringu analüüsile, järeldustele ning ettepanekutele. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada töötajate motiveeritus Da Vinci Pasta ja Pitsa restoranis lisamüügisooritamisel, et teha võimalusel ettevõttele ettepanekuid parendustegevusteks. Töötajate motiveeritus selgitati välja struktureeritud ankeetküsitlusega. Tulemusi analüüsiti ning tehti järeldused ning ettepanekud ettevõtte edaspidiseks tööks. Lähtuvalt eesmärgist püstitas autor ülesanded, mis said lõputööga täidetud. Olulisemaks tulemuseks selgus, et tegelikult on Da Vinci Pasta ja Pitsa töötajad väga motiveeritud lisamüüki tegema. Töötajad mõistavad väga hästi lisamüügi olemust ja teavad miks see vajalik on nii ettevõttele, neile endale kui ka kliendile. Sellega seoses ei selgu läbi viidud uuringust tegelikku põhjust, miks jääb ikkagi lisamüük suures osas tegemata, kui samaaegselt ollakse motiveeritud. Sellest lähtuvalt esitas autor ettepanekud. Autori hinnangul täitis lõputöö oma püstitatud eesmärgi ja esitatud ülesanded said lahendatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Tulemustasustamine ettevõttes Kohila Vineer OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Jurkatam, Kevin; Kirikal, HeveLõputöö eesmärgiks oli välja selgitada töötajate rahulolu tulemustasustamisega ettevõttes Kohila Vineer OÜ tulemustasusüsteeemi tõhustamiseks Tulemustasustamise puhul peab arvestama asjaoluga, et seda ei saa võtta kui tasu, mida võib töötajalt ära võtta või anda siis, kui ettevõte seda soovib. Tulemustasustamine on põhimõtteliselt nagu töötasu, mille äravõtmine või vähendamine peab toimuma mõjuva põhjusega või poolte vahelisel kokkuleppel. Tulemustasustamine on hea viis, et hoida tööjõukulud kontrolli all. Näiteks kõrge põhipalgaga töötaja võib olla ettevõttele kahjumlik, kui eesmärke ei täideta või majandusest lähtuvalt ei saa eesmärke täita. Väiksema põhitöötasu juures aitab tulemustasutamine hoida tööjõukulud madalad juhul kui eesmärke ei täideta. Eesmärkide saavutamisel on võimalik tasustada töötajat vastavalt sooritusele ning ettevõttele kahjumit tekitamata. Tulemustasustamine võib olla väga hea vahend ettevõttele tema eesmärkideni jõudmiseks, kuid see peab olema üles ehitatud õigesti ning tuginema ettevõtte vajadustele ja arvestama töötajate võimekust. Üks süsteem ei sobi kõigile. Selleks, et tulemustasustamine oleks motiveeriv, peab olema see paika pandud selliselt, et töötajad oleksid sellega seotud. Näiteks oleks müügiosakonnal müügist lähtuvad tulemustasud (müügi käive/tulu, uued kliendid) ja tootmisel oleks tootmisest lähtuvad tulemustasud (toodetud ühikute arv, kvaliteet). Tulemustasustamise puhul peavad eesmärgid olema selged ja saavutatavad. Tulemustasustamine jaguneb kaheks põhiliseks osaks: individuaalne ja meeskonnapõhine tulemustasusüsteem. Individuaalse tulemustasustamise puhul peab töötulemusi saama mööta konkreetsetel arvudel põhinedes, mitte subjektiivsel hinnangul. Meeskonnal põhineva tulemustasusüsteemi puhul tuleb arvestada ka laiemat pilti, näiteks kulude kokkuhoidu. Empiiriline uuring viidi läbi ettevõttes Kohila Vineer OÜ. Uuringu tulemustest selgus, et peamiselt eelistati ettevõtte töötajate poolt individuaalset tulemustasusüsteemi. Ainult administratiivtöötajad eelistaksid oma tulemustasustamisel näha meeskonnatöö panusel põhinevat tulemustasusüsteemi. Individuaalse tulemustasu süsteemi pooldajad põhjendasid oma vastuseid selliselt, et individuaalne tulemustasusüsteem sõltub vaid töötajast endast ning selle saamine on kindlam. Üldiselt pani töötajaid pingutama tulemustasu teenimise võimalused. Tulemustasu olemasolu ettevõttes on mänginud enamuste jaoks rolli, ettevõttes töötamisega alustamiseks ning on ka töötajaid, kes ei ole läinud uuele pakutavale ametikohale selle tõttu, et pakutaval ametikohal puudus või oli ootustele mittevastav tulemustasusüsteem. Sealt on võimalik järeldada, et tulemustasustamine on oluline komponent töötajate saamiseks ning hoidmiseks. Kõige enam sooviti, et tulemustasu oleks vahemikus 21%-30% kogutöötasust ning samuti soovisid enamus töötajad saada oma tulemustasu kätte igal kuul koos töötasuga. Erisused tulid administratiivtöötajate poolt, kellest pooled soovisid saada tulemustasu hoopis korra kvartalis. Tulemustasu süsteemist eeldavad töötajad saavutatavaid eesmärke, info liikumist ning tööks tehtavate pingutuste arvestamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Vähenenud töövõimega inimeste võimalused tööturul Ida-Virumaa näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Teder, Anne-Ly; Männamäe, MeeliKäesoleva töö eesmärk oli uurida Ida-Virumaa vähenenud töövõimega inimeste ja tööandjate teadlikust tööturuteenustest ja -toetustest ning nende toel avatud tööturule saamise kogemusi nii vähenenud töövõimega inimeste endi kui ka tööandjate tõlgenduste põhjal. Vähenenud töövõimega töötute hõivesse siirdumine muutub üha olulisemaks teemaks elanikkonna vähenemise ja vananemise tingimustes. Tööturu toimimise parimate lahenduste leidmine ja suutlikus neid lahendusi õigesti ära kasutada, aitab vähenenud töövõimega inimesi tagasi töisesse ellu. Võimalikult suurema hulga tööealise elanikkonna kaasamine aitab kompenseerida üha suurenevaid sotsiaalkaitsega seotud kulusid. Töötuse vähendamiseks kasutatakse erinevaid tööturumeetmeid. Eesti aktiivne tööturupoliitika rõhk on peamiselt suunatud takistusi eemaldavatele meetmetele (nõustamisteenused, proovitöö, palgatoetus). Need passiivsed meetmed on suunatud juba tekkinud probleemide leevendamiseks. Inimkapitali investeerivate meetmete (tööturukoolitused, ümberõppe) kulutuse maht on olnud tagasihoidlikum, kuid nüüd aina suurenev. Need aktiivseid meetmed püüavad probleeme ennetada. Seetõttu on just viimaste edukat kasutamist peetud vähenenud töövõimega inimeste töötuse vähendamisel oluliseks. Töös tugineti süsteemiteooriale, väärtusteooriale ja rolliteooriale. Just ühiskonna poolt loodud süsteemid, tavapäraseks peetavatele sotsiaalsetele standarditele vastavus ja rolli komplementaarsus aitavad kaasa vähenenud töövõimega inimeste paremaks kohanemiseks nii ühiskondlikus kui ka tööelus. Töö teoreetilises osas anti ülevaade tööhõivega seotud seadusandlusest ja erinevatest vähenenud töövõimega inimeste tööle kaasamise ja tööl püsimisega seotud teenustest ja toetustest. Uurimuse tulemusel võib välja tuua järeldused: • Ida-Virumaa tööandjate poolt kõige rohkem kasutatud teenused olid tööpraktika, palgatoetus ja tugiisikuga tööle võtmise teenus; • vähenenud töövõimega töötud inimesed on teadlikud Eesti Töötukassa poolt pakutavatest teenustest ja toetustest; • vähenenud töövõimega töötavad inimesed ei ole teadlikud Eesti Töötukassa kaudu saadavatest tööl püsimist toetavatest teenustest ja toetustest; • vähenenud töövõimega inimeste arvamusel nende tööle rakendumist kõige soodustavam teenus on tööturukoolitus. Kõik tööandjad on pidanud tööotsinguid toetavaid ja tööle rakendumist soodustavaid teenuseid efektiivseteks. Tööandjad on kindlad, et lühiajaliselt on teenused ja toetused perspektiivsed. Samas arvatakse, et pikaaegses perspektiivis võib töötaja vähenenud töövõime olemasolu olla ikkagi ettevõtte stabiilsust takistav tegur. Tööandjate arvates on need vähenenud töövõimega inimesed, kes olid tööturul aktiivsed ka enne toimunud reforme, seda ka nüüd. Enne reforme ja aktiivsusnõuete kasutusele võttu kodused olnud inimesed ei ole veel valmis pikaajaliselt tööprotsessis osalema. Nad ei ole valmis endast tööülesannete täitmiseks kõik välja andma. Jätkuvalt on tööandjad kinni arvamuses, et vähenenud töövõimega inimestel on ebapiisavad teadmised ja oskused ning sellest tulenevad ka töötuse probleemid. Aegunud või tööga enam mitte kokkusobivad oskused tööle rakendumisel positiivset mõju ei avalda. Oma eriala spetsialistidel, kes oma teadmisi on pidevalt täiendanud, ei tohiks töövõime vähenemine või erivajadus olla töötamisel takistuseks. Uurimuse tulemusel leidis kinnitust, et mitte kõike vähenenud töövõimega inimesed ei ole valmis omandama uusi oskusi ja täiendama teadmisi, kuigi võimalused on erinevate koolituste, sealhulgas ka tasemeõppes osalemise toetamisega loodud. Seega mõjutavad vähenenud töövõimega ja erivajadustega inimeste tööle värbamist nende vananenud oskused. Või see, et tööoskused on omandatud tervena, kuid erivajadusest tingituna töö enam ei sobi ja inimene ei suuda seda endale teadvustada. Selgus, et töötukassa poolt pakutavad teenused ja toetused aitavad kaasa vähenenud töövõimega inimeste kaasamisele tööellu siis, kui inimesed ise on valmis panustama uute oskuste omandamisse. Vähenenud töövõimega inimesed on valmis proovima uusi võimalusi ja sobitama neid enda tervisliku seisundiga. Mitte olema alati kinni oma haiguses ja pidama ennast invaliidiks. Kindlasti ei pea kõik uus toimuma tervise arvelt, kuid peab olem avatud ja valmis katsetama. Uurimuse tulemusel leidis kinnitust ka see, et vaatamata aktiivsuspoliitikaga seotud erinevatele teenustele, toetustele ei ole osa vähenenud töövõimega inimesi ise valmis osalema tööturul. Samuti ei ole kõigile vähenenud töövõimega inimestele ka kõige parema riigi, tööandjate ja inimese enda tahtmise juures võimalik leida sobivat tööd. Olukorra parandamisele aitaks kaasa rohkem tõeliselt sotsiaalsete ettevõtete loomine, kodanikuühiskonna ja kogukonna arendamine. Lõputöö koostamine ja uurimuse läbiviimine andis töö autorile erinevat informatsiooni, nii üldise teadlikkuse tõstmiseks kui ka tööalaseks kasutamiseks. Kahjuks selgus ka, et enamiku ettevõtjate sotsiaalne vastutus ja panustamise soov, vahel ka võimalus ei ole ühiskonna huvide täideviimiseks kuigi suur. Sellest järeldub, et oleks vaja riiklikul tasemel abi sotsiaalsete ettevõtete loomiseks, kus leiaksid rakendust tööd teha soovivad vähenenud töövõimega inimesed.