Teenusmajanduse instituut

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/13

Sirvi

Näitamisel1 - 4 4-st

Piiratud juurdepääs
Kontoritöötajate tööajakulutajad Järvamaa kohalikes omavalitsustes
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Taurus, Ene; Õun, Merje
Töölepingu seaduse kohaselt on Eestis täistööaeg 8 tundi päevas, ehk 40 tundi nädalas, kuid tuleb tunnistada, et keegi ei suuda 8 tundi järjest ainult tööülesannetele keskenduda, sest energia on piiratud ressurss. Tööajakulutajad on asutusele ressursikulukad, mistõttu tuleks neid vältida. Paraku ei oska inimesed aja efektiivset kasutamist ning see on oskus, mida tuleb õppida, et vältida tööajakulutajaid. Valupunktidele asutuses ei oska aga sealsed töötajad enne tähelepanu pöörata, kui keegi nendele tähelepanu ei pööra. Kui tavapäraselt arvatakse, et ajaraiskamine töökohas tuleneb vaid töötajate isikuomadustest ja harjumustest, siis modernsel töökohal tuleks vaadata indiviidi tasemelt kõrgemale ja mõista, et aega tuleb asutustes planeerida ja eesmärkide poole püüelda hoopis kollektiivselt. Eesti rahvastiku ajakasutuse uuringust (2010) selgus, et inimene kasutab tasustatud töö tegemiseks vaid kolm tundi ööpäevas. Arvatakse, et kohalikes omavalitsustes on väga palju bürokraatiat ning see kulutab aega ja energiat, mida saaks panustada hoopis kohaliku omavalitsuse arengusse. Lõputöö eesmärk oli selgitada välja Järvamaa kohalike omavalitsuste töötajate poolt tajutavad tööajakulutajad, et teha ettepanekuid tööajakulutajate ennetamiseks ning vähendamiseks. Lõputöö teoreetilises osas käsitleti tööajakulutajaid jaotatuna sisemisteks tööajakulutajateks ja välisteks tööajakulutajateks. Sisemisi tööajakulutajaid on nii inimesest endast tulenevaid, kui inimese psühholoogilisest seisundist tulenevaid. Need on näiteks pikad kohvipausid, raskused ühelt tegevuselt teisele lülitumisel, tööde mitte üleskirjutamine ja mitte tähtsusejärjekorda seadmine, parima aja vääriti kasutamine, üleväsimus. Välised tööajakulutajad saavad olla nii teistest inimestest põhjustatud, kui välistest ärritajatest põhjustatud. Nende alla kuuluvad näiteks sotsiaalsed kontaktid, telefonikõned, e-post, viljatud ja ebavajalikud koosolekud, müra, halb õhk või hoopis lõhnad. Teooria teine peatükk käsitles tööajakulutajate vältimise võimalusi, milles toodi lahendusi eelnevalt nimetatud ajakulutajatele. Näiteks kuidas kasutada oma produktiivset aega, kuidas tegevusi planeerida, kuidas tulla toime töönarkomaaniaga, milliseid põhimõtteid kasutada väikeste tööülesannete tegemisel ning kuidas saab organisatsioonis vastu võetud otsustega aega paremini säästa. Empiiriline, kvantitatiivne uuring viidi läbi Järvamaa kolmes kohalikus omavalitsuses (Paide Linnavalitsus, Türi Vallavalitsus ja Järva Vallavalitsus) töötavate kontoritöötajate seas, kasutades struktureeritud küsimustikku. Küsimustik koosnes 35 väitest ning väiteid sai hinnata Likerti skaalal. Küsimustik saadeti valimile elektroonselt läbi asutuste juhtide. Küsimustikule vastas 77 kontoritöötajat, mis oli üldkogumist 58%. Andmeid analüüsiti kasutades kirjeldavat statistikat, leiti väidetele nende hinnangute keskväärtused ja standardhälbed. Uuringu tulemustest selgus, et kolmes Järvamaa kohalikus omavalitsuses on töötajate taju tööajakulutajatele mõne ajakulutaja suhtes väga sarnane. Kõikides Järvamaa kohalikes omavalitsustes tajuti ajakulutajatena pikemate tööpäevade tegemist või tööülesannete koju kaasa võtmist. See näitab, et töötajate produktiivse aja määratlemine on kehv ning tööajaga ei tulda toime. Veel hindasid vastajad kõrgelt väiteid, mis puudutasid tööga seotud mõtteid pärast tööaega, üleväsimust ja unehäireid. Vastustest saab järeldada, et töötajad tajuvad tööajakulutajana ka tööga seotud pinget ja stressi. Kõikides Järvamaa kohalikes omavalitsustes tajuti tugevalt tööajakulutajana ka viljatuid ja ebaotstarbekaid koosolekuid. Tööajakulutajatena tajutakse ka telefonikõnesid, e-postile kohe vastamist ja katkestusi teiste inimeste poolt ning kõrgelt tajuti veel teistega suhtlemisest tingitud tööajakulutajana „ei“ ütlemist kaastöötajale tööülesande kohta, mida ei ole aega või ei taheta teha. Lähtuvalt uuringu tulemustest tehti ettepanekud kõikidele Järvamaa kohalikele omavalitsustele. Lisaettepanekud koostati Paide linnavalitsusele ja Türi vallavalitsusele. Järva vallavalitsusele lisaettepanekuid ei koostatud, sest nende uuringutulemused kattusid üldistega. Lõputöö edukale kaitsmisele järgneb kontakt Järvamaa kohalike omavalitsuste juhtidega ning empiirilises uuringus selgunud tööajakulutajad ning nende vähendamiseks koostatud ettepanekud arutatakse omavalitsuste juhtidega läbi, et vähendada tööajakulutajaid. Omavalitsuste juhtidega kokkuleppel saadetakse töötajate käitumist puudutavad ettepanekud ka eraldi kõikidele töötajatele. Kuna uurimus hõlmas Järvamaa kõiki kohalikke omavalitsusi, siis saades nõusoleku Järvamaa kohalike omavalitsuste juhtide käest, kirjutatakse Järva Teatajasse artikkel teemal tööajakulutajad kontoritöös ja kuidas end hoida.
Avatud juurdepääs
Personali värbamise protsessi täiustamine ettevõttes Valeri Group oü
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Zossenko, Diana; Nõuakas, Kati
Käesoleva lõputöö autori eesmärgiks oli ettevõtte Valeri Group OÜ personalivaliku protsessi arendamine läbi protsessi parendusettepanekute koostamise. Eesmärgi saavutamiseks viis autor läbi värbamise ja valiku teoreetiliste seisukohtade analüüsi, intervjuud ettevõtte juhiga ning koostas ankeetküsitlused 16 töötaja seas. Lõputöö teema aktuaalsus seisneb selles, et praegu seostatakse mis tahes organisatsiooni tööd paratamatult personalivajadusega. Uute töötajate valimine ei taga mitte ainult organisatsiooni normaalset toimimist, vaid loob aluse ka edaspidiseks edukuseks.
Avatud juurdepääs
Töötajate motiveerimise võimalused aktsiaseltsis Helia Puit
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kristi, Kärner; Heve, Kirikal
Lõputöö on koostatud teemal töötajate motiveerimise võimalused aktsiaselts Helia Puit näitel. Lõputöö eesmärk oli küsimustiku abil selgitada välja, millised on töötajate poolt eelistatuimad motiveerimise tegurid ja töörahulolutase, analüüsida tulemusi ning teha nende põhjal järeldused ja ettepanekud. Lõputöö koostati uurides erinevaid teoreetilisi allikaid, uurimusi, raamatuid, artikleid ja veebilehti töötajate motiveerimise võimaluste kohta, koostati nende põhjal küsimustik, mis esitati ettevõtte töötajatele ning seejärel toodi välja uuringu tulemused. Järeldustena on ka välja toodud soovitused juhtkonnale, kes on eelkõige eeskujuks alluvatele. Kellegi motiveerimine eeldab ka, et juhtkond ise on motiveeritud. Enamus inimesi peab rohkem avaldama siirast ja enesekindlust tõstvat kiitust: rääkima südamega, mitte ainult mõistusega, kasutama lihtsaid üheleheküljelisi plaane, et varakult edusamme teha ning aktiivselt jälgima oma sisemonolooge ja tõekspidamisi, mis mõjutavad edukust (Landsberg, 2003, lk 253). Lõputöö küsimustiku tulemuste analüüs näitab Helia Puit AS töötajate töörahulolutaset, mis on keskmise keskmisest kõrgema hinnanguga (m=3,6) ning 80% töötajatest peab kõige olulisemaks motivatsiooniteguriks palka ja lisasoodustusi. Selleks, et tõsta Helia Puit AS töötajate motivatsioonitaset, on vaja ettevõttel tuua sisse olulised muudatused nagu näiteks töötajate tunnustamine, soetada isikukaitsevahendeid, elektrilisi tööriistu efektiivsemaks tööks, kontoriruumide kui ka tootmisruumide ergonoomilisemaks muutmist ning suitsetamise ranget keelustamist olmeruumides.
Avatud juurdepääs
Videovärbamise rakendamise võrdlev analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Lossmann, Erika; Kirikal, Heve
Lõputöö on koostatud teemal Videovärbamise rakendamise võrdlev analüüs. Värbamine sarnaneb järjest enam turundusega. Enam ei piisa ainult töökuulutusest ajalehes ning ettevõtted peavad järjest rohkem tegelema sisuturundusega, et silma jääda kandidaatidele ning eristuda konkurentidest. Muutused tööjõuturul on toonud kaasa turundusliku mõtlemise personalivärbamises. Kiire infotehnoloogia areng mõjutanud ka värbamis- ja valikuprotsessi. Järjest enam kasutatakse sotsiaalmeediakanaleid (Facebook, LinkedIn, Twitter). Kuigi videosuhtlusvahendite kasutamine ei ole enam väga uus tehnoloogia, leitakse juurde uusi võimalusi, mis teevad inimeste elu lihtsamaks. Videotöökuulutustega on võimalik visualiseerida töökultuuri ja tõmmata rohkem tähelepanu. Värbamisprotsessi on võimalik muuta kiiremaks ja mugavamaks, viies läbi videointervjuusid. Videointervjuud võimaldavad tööd paremini planeerida. Lõputöö eesmärk on analüüsida uuritavate ettevõtete videovärbamise rakendamise praktikaid ning selgitada välja videovärbamise eelised ja puudused ettevõtete ja töötajate hinnangul videovärbamise parendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks püstitab autor järgmised uurimisülesanded: • selgitada teoreetilistele allikatele tuginedes välja videovärbamise teoreetilised lähtekohad personali värbamisel ning koostada metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks; • kaardistada ja analüüsida uuritavate ettevõtete värbamiskanalite eelistusi; • selgitada välja vabade töökohtade info- ja otsingukanalid töötajate hinnangul; • selgitada välja ja analüüsida videovärbamise eeliseid ja puudusi ettevõtete ja töötajate hinnangul; • analüüsida ja võrrelda uuritavate ettevõtete videovärbamise rakendamise praktikaid; • teha järeldused ja esitada uuritavatele ettevõtetele ettepanekud videovärbamise parendamiseks tuginedes ettevõtete ja töötajate hinnangule. Empiiriline uuring viidi läbi kolmes ettevõttes, kasutati mixed-meetodit. Kvalitatiivse uurimismeetodina kasutati struktureeritud intervjuud ja kvantitatiivse meetodina ankeetküsitlust. Intervjuud viidi läbi kolme ettevõtte personalijuhiga, et kaardistada uuritavate ettevõtete värbamiskanalite eelistused ning videovärbamise kasutamise eelised ja puudused. Intervjuude tulemustest selgus, et ettevõtted on leidnud värbamiskanalid, mille kaudu jõuda õige sihtrühmani, mis kattub ka töötajate peamiste vabade töökohtade otsingu- ja infokanalitega. Ankeetküsitlus viidi läbi töötajate seas, kes olid videovärbamise teel tööle kandideerinud ja tööandja poolt väljavalituks osutunud. Küsimustiku link saadeti 29-le töötajale ja küsimustikule vastas neist 13. Uuringu tulemustest selgus, et töötajate hinnangul on peamised info- ja otsingukanalid CV Online, CV keskus ja sotsiaalmeedia (Facebook, LinkedIn jne). Selgitati välja töötajate hinnangud videovärbamisele, videovärbamise rakendamise eeliste ja puuduste kohta. Uuringust ilmnes, et videotöökuulutus ja videoCV ei mõjutanud kandideerijate soovi ettevõttesse kandideerimisel. Uuringus osalejad julgustavad oma kogemuse põhjal ka teisi kandideerima ettevõtetesse, kes kasutavad videovärbamist. Videointervjuu kasutamist peeti kiireks ja mugavaks ning ei tekitanud stressi. Uuringu tulemustest selgus, et kõik kolm ettevõtet eelistavad värbamisel kasutada sotsiaalmeedia kanaleid Facebook ja LinkedIn. Samuti ei erine uuritavad ettevõtted tööportaalide kasutamise osas. Töötajate hinnangul on kõige populaarsem vabade töökohtade otsingu- ja infokanal CV Online. Kõik ettevõtted eelistavad värbamiskanalitest CV Online’i ja CV Keskust, sest need võimaldavad jõuda kõige paremini sihtrühmani. Erinevalt ettevõttest S, kasutavad ettevõtted H ja T värbamisel ka töökuulutusi kohalikus ajalehes, haridusasutuste kanaleid ning oma töötajate soovitusi. Ettevõte H kasutab ka personaliotsingufirmasid ning ettevõte T sise- ja välisveebi ning muid võimalusi ettevõtte reklaamimiseks (nt reklaam tehnikute autodel, välisreklaam ettevõtte peamajal jne.). Ettevõtete ja töötajate hinnangul on videovärbamise eeliseks aja kokkuhoid, vähem stressi, on mugav ja lihtne ning vastab hügieeninõuetele tulenevalt Covid-19 pandeemiast. Puudustena toodi välja, et puudub isiklik kontakt ja inimest on raskem hinnata. Ettevõtete hinnangul võib videovärbamise teel kandidaadist jääda vale mulje ja vähese kandideerimiskogemusega inimene võib jääda tahaplaanile. Töötajad tõid puudustena välja, et pole võimalik näha töökeskkonda, teisi kolleege ning ka tehnilised probleemid võivad olla takistuseks. Töötajate hinnangul on videoCV koostamine ning saatmine uus ja põnev kogemus ning ettevõtted võiksid rohkem rakendada videoCV-ga kandideerimise võimalust traditsioonilise CV asemel.

Sirvi

Sirvides Teenusmajanduse instituut Märksõna "Economy and Management--Business Relations and Negotiations" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud