Lõputööd (AT)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/45

Sirvi

Sirvides Lõputööd (AT) Märksõna "Economy and Management--Process Modelling" järgi

Näitamisel1 - 4 4-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Auto müügi- ja teenindusettevõtte haldussüsteemi struktuuri põhimõtete väljatöötamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Koolmeister, Hannes; Vennikas, Henri
    Antud lõputöö on kirjutatud pakkumaks tänapäeval autoteenindusettevõtetes kasutatavate haldussüsteemi programmidele parendusideid ning põhimõtteid ja ülesehitusloogikat uue programmi loomiseks koos autori töös kajastatud tänapäevaste ideedega. Kõigepealt pakuti töös autori poolt Lean ja UX disaini töötamisprintsiipe, millele uus haldusprogramm võiks toetuda, et saavutada maksimaalne kasutamise efektiivsus. Lean juhtimine on lõputöö ning loodava programmi mõistes programmi kasutamise ajakulu minimiseerimine. UX disaini on kasutatud lõputöös, et pakkuda mõtlemisviisi ning meetodeid kõige kasutajasõbralikuma haldussüsteemi loomiseks. Idee oli mõlema koostöös saavutada võimalikult ajasäästlik programm. Lõputöös oli välja toodud struktuur programmi aluspõhja loomiseks, kuidas programm autoteenindusprotsessi läbima peaks. Autoteenindusettevõtte tööprotsess programmis sai jagatud vastavalt ametikohtadele ning kirjeldatud ja illustreeritud skeemidega. Kooskõlas töötamisprintsiipide ja programmi aluspõhja struktuuriga sai loodud demoprogramm. Programmis sai välja arendatud klientide ning sõidukite lisamise protsess, töökäsu vormistamine koos sinna juurde kuuluvaga ning laoprotsessid. Lisaks sai programmi juurde arendatud lihtsustatud variant töökäsust tehniku jaoks, millega võimaldati tal teha mobiilselt tööd, lisada töökäsule leitud vigu ning fotosid, märkida töid sooritatuks ning varuosi vahetatuks. Demoprogrammi arendamise käigus järeldus, et kogu programmi, mitte ainult tehniku tööprotsessi, oleks võinud luua kahes variandis – arvutile ning lisaks täies mahus mobiilse kasutusvõimalusega. See võimaldaks kõigil tööprotsessis osalevatel ametitel kasutada programmi mobiilselt. Nutitelefonide ja tahvelarvutite kaasamine lubab vähendada ettevõtte kulutusi, kuna nutiseadme ühikuhind on tavaliselt madalam, kui laua- või sülearvutil. Demoprogrammi arendamisel valmistas raskusi oskuste ning kogemuste puudumine. Autor polnud varasemalt kokku puutunud veebilehekülgede ega programmide loomisega ning puudus koodikirjutuse oskus. Lähtuvalt eelnevast oli demoprogrammi loomiseks kõigepealt vaja leida tarkvara või arenduskeskkond, mis võimaldaks püstitatud ülesannet läbi täita ning arendada programmi koodi kirjutamiseta. Valituks osutus Bubble arenduskeskkond, mis täitis suuremas osas vajalikud ülesanded ning vastas ootustele. Kuigi programm võimaldas klientide, sõidukite ning töökäskude elementide haldamist teostada efektiivselt ning kasutajasõbralikult, jäi autor demoprogrammis hätta laoprotsessi ostupoole loomisega ning ajagraafiku visualiseerimisega. Loodud demoprogramm läbis arendusjärgus intensiivse testimise autori ning hiljem ka nelja autotehniku töökogemusega katsetaja poolt. Kasutajatega demoprogrammi katsetamine oli vajalik, kuna see andis väärtuslikku informatsiooni programmis loodud funktsioonide vajaduse ning kasutusmugavuse kohta, lisaks tagasisidet ja parendusettepanekuid. Katsetajad praktiliselt ei kasutanud leitud vigade sisestamiseks rippmenüüsid ning eelistasid trükkimist. Tagasisides toodi testijate poolt välja, et ajabroneeringu lisamine võiks olla lihtsam, visualiseeritud ning mitmekülgselt kasutatav. Lisaks pakuti, et töökäsul oleks nähtav tehniku ning töö soorituse märkimise seotus. Katsetajate arvates vajab programm siiski veel täiendust, kuid on alternatiividest kasutajasõbralikum. Demoprogrammiga oli võimalik mõningad tänapäevased ideed teostada, näiteks haldussüsteemi mobiilne kasutus, tööde soorituste ja varuosade vahetatud oleku märkimine töökäsule tehniku poolt ning piltide lisamine. Autori koodi kirjutamise oskuse puudumise tõttu jäid välja arendamata mõningad muud lisavõimalused, nagu rakendusliideste koostoime demoprogrammiga. Lõputöö raames loodud demoprogramm on algeline, vajab täiendust, palju ideid ning protsesse jäi välja arendamata. Sellegipoolest on autori arvates lõputööd võimalik kasutada uue haldusprogrammi loomisel või olemasolevate parendamisel, kuna osad ideed realiseerusid demoprogrammis ning tagasiside testijatelt oli positiivne.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Hooldusosakonna tööprotsesside uurimine ja tõhustamine BMauto OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Maas, Rene; Gorislavskaja, Inna
    Lõputöö oli kirjutatud BMauto OÜ heaks, uurides ettevõtte tööprotsesse, kommunikatiivseid protsesse ja tuues välja parendusettepanekud. Tehtud ettepanekute tasuvust analüüsiti hilisemalt. Esmalt vaadeldi ettevõtte majandusnäitajaid ja analüüsiti, saamaks ülevaadet ettevõtte finants trendidest, kuivõrd need on seotud töökoja tõhususega. Ettevõttes pole varasemalt tõhusust mõõtvaid uurimusi tehtud. Töö autor kogus andmeid ja esitas need diagrammi vahendusel. Diagrammilt lähtus, et töökoja keskmine efektiivsus on 83%, kui erinevus töötajate lõikes on suur. Järgnevalt seati eesmärgiks töökoja keskmine efektiivsus saavutada 90%. Selleks uuriti kahte erinevat kontseptsiooni, millest üks oli suunatud kahe kõige madalama tehniku tõhususe tõstmiseks, mõne kindla instrumendiga. Teine lähenemine vaatles töökoja efektiivsust üldisemalt, tõstes kõigi töötajate tõhusust, muutmise aluseks oli protsesside parendamine. Seejärel uuriti tööprotsesse, mille ülevaatlikumaks esitamiseks viidi nad voodiagrammi vormi. Lisaks kirjeldati kõigi ametikohtade tööülesandeid ja koostati analüüsi baasilt probleemsete kohta koondtabel. Probleemsete kohtade analüüsist selgus, et diagnostikud ei kirjelda piisavalt sõidukiga tehtud töid, mistõttu on hooldusnõunikel keeruline müüa maha töötunde. Selle probleemi lahenduseks pakkus lõputöö autor välja teha ettevõttes miniuuring, viies sisse ühe diagnostiku töökäsu digitaalne formaat. Miniuuringust selgus, et selle tulemusena kasvas diagnostiku nädala müüdavate töötundide maht 22%. Seejärel arvutati välja kogu hooldussaali üleminek digitaalsele töökäsule kasumlikus. Lahendus teeniks tekkinud kulutused tagasi kuuendal päeval. Mistõttu võib ettevõte kaaluda seda lahendust. Lisaks tuli analüüsist välja, et tehnik ja lao töötaja istuvad koos arvuti taga ja teevad mootoritöödega seonduvaid hinnapakkumisi, mis kestavad keskmiselt 52 minutit. Lõputöö autori arvates saaks seda aega kasutada teiste tööülesannete täitmiseks, kui võtta kasutusele standardsete hinnapakkumistega süsteem ehk panna kokku 10 kõige kasutatavamat hinnapakkumist. Selle jaoks hinnati, kui palju hetkeliselt aega raisatakse pakkumiste tegemiseks ja millal teeniks ettevõte tagasi kulutused, kui valmistada standardsed hinnapakkumised, mida saab hilisemalt uuesti kasutada. Tasuvusanalüüsist selgus, et tasuvuspunktiks tuleb kolm kuud. Lisaks hinnati võimalust jätta hinnapakkumiste tegemine selliselt nagu ta hetkel on, selleks arvutati, kui palju hetkel raisatakse aega hinnapakkumiste tegemisele. Kasumite omavahelisel võrdlemisel sai selgeks, et optimaalsem on luua standardsete pakkumiste tabelid. Analüüsist selgus, et ettevõte võib kaaluda minna üle teisele töökoja haldamistarkvarale, jättes Directo ja vahetades see välja mõne teise vastu. Selleks kõrvutati tarkvarade kuutasud ja kitsaskohtade lahendusvõimalusi, mis hetkel BMautos kasutatava tarkvara puhul ilmnevad. Viimase probleemina käsitleti hommikust esimeste tööde peale sõitmise probleemi. Nimelt on see hetkel BMautos ühe inimese töö. Uurimisest selgus, et viimane tehnik saab enamasti 22 pärast tööpäeva algust oma tööga alustada. Selleks, et olukorda muuta, analüüsiti võimalust anda tehnikutele igal hommikul puhtad tunked ja nii võimaldada neil endil sõidukid töökohale sõita. Järeldus, et sellega suudetakse kokku hoida aega, mida hooldusnõunikul on võimalik maha müüa. Realiseerumisel teenib investeering ennast kuuendal päeval tagasi.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tasuvusanalüüs Ida-Virumaa kaevandusettevõtete Toyotade hooldamiseks nende tööpiirkonnas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Vaabla, Andres; Lukk, Aimar
    Antud lõputöö peaeesmärk oli leida, kas Amserv Järvel Toyota edasimüüjana on kasulik pakkuda suurklientidele Toyotade hooldamise ja remontimise teenust klientide tööpiirkondades. Lõputöö uurimuslikust osast selgub, et sellist teenust on esialgu võimalik pakkuda kahele Ida-Virumaal asuvale kaevandusettevõttele, kellel on kokku 35 sõidukit. Teenus on ettevõtetele eelkõige kasulik aja kokkuhoiu tulemusel. Tööde maht, mida antud ettevõtted telliksid, on prognoosi kohaselt 207 tundi aastas. See tähendab, et väljakutseid aasta peale tuleb 8 tunniste tööpäevade korral 26. Optimaalseim lahendus nii vähese töömahu korral on kasutada teenuse osutamisel Amserv Järve rendipargi kaubikut. Teise võimalusena kaalumisel olnud liikuvtöökoja tellimine antud töömahu juures (ostuhind ettevõttele 26 009 €) ei ole majanduslikult otstarbekas. Selle ära tasumiseks peab tööde maht olema vähemalt neli korda suurem (840 tundi). Nii väike tööde maht tähendab ka seda, et antud teenuse osutamiseks ei ole vajadust palgata lisatööjõudu. Keskmiselt 2 väljakutset kuus on Amserv Järve võimeline haldama ka praeguse meeskonnaga, väljakutsete organiseerimisega tegeleb hooldussaali nõunik ning väljakutsele sõidab üks kuni kaks tehnikut. Antud uurimustöö raames koostatud teenuse pakkumise hinnakirja põhjal on ühe töötunni maksumus kliendile 35,5 € ning kilomeetritasu väljakutsel 45 senti (hindadele lisandub käibemaks). Suurema töömahu korral sõidab väljakutsele kaks tehnikut ja sellisel juhul on kilomeetri hind 65 senti. Antud töö hulga juures on eeldatav kasum 5-aastase teenuse pakkumise perioodi jooksul 28 775 €. Probleemiks on antud teenuse pakkumisel maaletooja loa puudumine garantiitööde teostamiseks kliendi töökojas, mida tuleb taotelda. Juhul, kui maaletooja edasimüüjale sellist luba ei väljasta, ei ole võimalik ka pakkuda piisavalt usaldusväärset hooldusteenust, mida iga uue garantiilise auto ostja ootab. See tähendab, et juhul, kui autol on kehtiv tehasegarantii, peab klient ikkagi kulutama vähemalt pool tööpäeva, et käia lähimas esinduses. Suure tõenäosusega ei ole võimalik viga kohe parandada ja klient peab lisaks veel ühe tööpäeva raiskama, et viga lahendatud saaks. Seega usaldusväärse teenuse pakkumise üheks põhiargumendiks on ka garantiitööde teostamine kliendi remondikeskuses. Juhul, kui maaletooja selle loa annab, on lõputöö põhjal antud teenusega kasumlik turule tulla.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Toyota Material Handling Baltic SIA Eesti Filiaali hooldusosakonna arendamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Karpenko, Julia; Henri, Vennikas
    Käesoleva lõputöö „Toyota Material Handling Baltic SIA Eesti Filiaali hooldusosakonna arendamine“ raames käsitleti Lean kontseptsioonide teoreetilisi aluseid ning nende praktilist rakendamist TMHB SIA Eesti Filiaali hooldusosakonna tulemuslikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks. Kulusäästlikkuse põhimõtteid hakati juurutama detsembris 2017 ning 2018. aasta kevadel saab autor välja tuua tööprotsesside ja nende tulemuste osas positiivseid muutusi. Järgides Lean metodoloogiat, tuvastati hooldusosakonna kitsaskohti ning nende tekkepõhjuseid, kaardistati raiskamisi ning aspekte, mis tekitavad kulusid. Kitsaskohtade ja raiskamiste kõrvaldamiseks võeti kasutusele kulusäästlikke tööriistu kogu väärtusahela elementide parendamiseks. Lõputöös püstitatud eesmärgid saavutati läbi allpool kirjeldatud tegevuste: • meeskonna töö planeerimise süsteemi loomine, mis vähendas kaotatud tellimuste hulka, tööaja- ja transpordikulu; • teeninduskvaliteedi parendamine tellimuste vootõhususe tõstmise- ja tööprotsesside standardimise vahendusel; • hooldusosakonna töötajate koolitussüsteemi kavandamine meeskonna professionaalse kompetentsi tõstmiseks. Nagu kontseptsioonid Jidoka, õigeaegsus, Heijunka ja standarditud töö on omavahel tihedalt seotud, nii hooldusosakonna tööprotsessid on üksteisest sõltuvuses. Selleks, et rakendada õigeaegsuse põhimõtet, peab tootmine olema stabiliseeritud. Tootmise stabiliseerimiseks on vajalik selle elementide ehk töö erinevate etappide standardimine. Hooldusosakonna jaoks tähendavad stabiliseerimine ja standardimine järgmist: tellimuste tõhus käsitlemine ja nende alusel õigete varuosade tellimine tagab seda, et mehaanik tuleb kliendi juurde õigel ajal, õigesse kohta ja teeb seda tööd, mida klient on tellinud. Optimaalse tulemuse saavutamiseks peavad tööprotsessid vastama kokkulepitud tavadele ehk olema standarditud. Selleks, et teha tööd korrektselt, peab mehaanik olema koolitatud, juhendatud ja motiveeritud. Kui üks nendest aspektidest langeb välja, siis väärtusvoo ahel võib rebeneda ning tulemusena langevad tulemuslikkus ja konkurentsieelis. Hooldusosakonna meeskond võttis kasutusele Kanban kontseptsiooni baasil ehitatud planeerimise abitööriista (Trello), mis vähendas kaotatud ja õigeaegselt täitmata tellimuste hulka ning seeläbi suurendas kliendirahulolu. Seoses mainitud tööriista rakendamisega stabiliseerus laekuvate tellimuste käsitlemise protsess, meeskond sai ülevaadet sissetulevate tellimuste kohta ning kontrolli nende täitmise üle. Tulemusena kasvas tööaja kasutamise efektiivsus ning vähenes sõiduaja osakaal. Tänu koolitussüsteemi loomisele ja meeskonna kulusäästlike põhimõtetega tutvumisele paranes osutatava teenuse kvaliteet, mida kinnitab kordusvisiitide ja garantiiliste tööde osakaalu vähenemine. Sõiduaja ja garantiiliste tööde osakaalu kahanemise tõttu vähenesid hooldusosakonna kulud, mis tähendab seda, et meeskond suunati püstitatud eesmärgi täitmisele - raiskamise ja kulude vähendamisele. Teenindusstandardi juurutamine, kus selgitatakse välja kliendi vajadused, antakse tagasisidet teostatud tööde kohta, pakutakse lisateenuseid kliendi ärile väärtuse lisamiseks, tõstis oluliselt klienditeeninduse kvaliteeti. Meeskonna liikmete sõnavarasse lisandusid sellised mõisted nagu Kaizen, Muda, Heijunka. Töötajad hakkasid aktiivselt tegema parendusettepanekuid ning arutama neid regulaarselt toimuvatel Kaizen’i koosolekutel. Autor leiab, et lõputöös püstitatud eesmärgid on saavutatud ning plaanib jätkata meeskonna arengu- ja koolitamisega, soodustada Lean tehnikate kasutamist, töötada jätkuvalt teeninduskvaliteedi parendamise osas ning seeläbi tõsta finantsaasta jooksul hooldusosakonna kasumlikkust vähemalt 10%. Lean filosoofia põhineb pideval arengul. See tähendab, et regulaarselt tehakse väikesi samme, mis on nähtavad kõigile ettevõtte töötajatele. Ideaalis saavad juurutatud tehnoloogiad igapäevase töö osaks ja sellest saavad kasu nii töötajad, kui ka ettevõtte tervikuna.