Lõputööd (ME)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (ME) Pealkiri järgi
Näitamisel1 - 20 301-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs 3-teljelise portaaltüüpi virnastaja Y ja Z telje eelprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Põõsaste, Peeter; Moor, Madis; Andres PetritšenkoKogu projekti eesmärk on projekteerida ja valmistada uus virnastaja 3D manipulaator, mis liigutab X-, Y- ja Z- teljel kanistrite haaratsit. Tegemist on teistkordse projektiga samale kliendile. Varasem juba toimiv pakkeautomaat, mille Teamwork Engineering OÜ projekteeris ja koostas, on tehtud hammaslatt ülekandega. Klient ja tööde teostaja on eesmärgiks seadnud, et uuel virnastajal tuleb hammaslattülekanne asendada rihmülekandega, millega tahetakse saavutada soodsam hind, väiksemad hoolduskulud ja vaiksem töökeskkond.Nimetus Piiratud juurdepääs 3d-prinditud radiaatori projekteerimine tudengi vormeli võistlusautole FEST19(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Ilustrumm, Konrad; Šverns, PeterKäesoleva lõputöö eesmärk oli projekteerida 3D-prinditud radiaator võistlusautole FEST19. Üldised mõõtmed määrati MS Exceli arvutusmudeliga. Lisaks sellele uuriti vee ja õhu külje soojusülekandeid eraldi soojusülekande analüüsidega. Otsiti lahendust, kus ribi või veekanali pinnatemperatuur on kõige madalam, mis näitab seega suuremat soojusülekandetegurit. Selleks loodi ühtsed parameetrid, millega tehtud analüüse on võimalik omavahel võrrelda. Eelmise hooaja lahendusest tehti baasanalüüs, millega võrreldi väljavalitud lahendusi. Lõpuks tehti kahest väljavalitud lahendusest 3D-prinditav CAD-mudel, mis toodeti metallprintimistehnoloogiat kasutades.Nimetus Piiratud juurdepääs 590 kg tõstevõimega mitmeotstarbelise kraananoole projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kristjan, Tikka; Marek, Pakkin; Kakko AgoLaadurkraanale BIGAB Z8.0 projekteeritud uus kraananool, milles hüdrovoolikute süsteem jookseb noole seest, tagab kraananoole töökindlama, ohutuma ja mugavama kasutamise. See rahuldab paremini klientide vajadusi ning on turul konkurentsi pakkuv. Teostatud turu-uuringuga saadi aimu konkurentide hinnatasemeist, turupositsioonidest ja ettevõtete arengusuundadest. Selgus, et sellist kraanat saab turustada. Projekteerimise käigus teostati tugevusarvutused näitasid, et optimeerides materjali kasutust ja leides nutikaid lahendusi, on võimalik toodet parendada ja samas hinda mitte väga palju muutes. Selgus, et: • kõik hüdrovoolikud saab vedada kraananoole profiili seest, • kraana siruulatus säilis 8 meetrit ja tõstevõime 590 kg. Kraananoole mass suurenes 5,5kg kuid tänu kaalujaotuse parenamisele tõstevõime jäi samaks, • hüdrosilinder võib jääda samaks, • kraana käib kokku transpordiasendisse nagu vana versioon, • uue kraananoole hind tuli 3,3% kallim vanast, • kraananool vastab standardile EN 12999:2011+A1:2012. Projekteerimisel olid abiks nii Fors MW AS juhendaja, koolipoolne juhendaja ja õppejõud, kui ka ettevõtte juhtkonna ja turundusosakonna soovitused. Projekteerimisel sai toetuda isiklikule töökogemusele ettevõttes, õpingute käigus omandatule, õppe- ja veebimaterjalidele. Kuna töö käigus õnnestus saavutada püstitatud eesmärgid väljaarvatud hind mis ületas 0,3% võib projekti siiski lugeda edukaks ja ettevõttel on kavas ehitada uue kraananoole prototüüp.Nimetus Piiratud juurdepääs 5S süsteemi juurutamine Paulig Coffee Estonia AS hooldusosakonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Randpere, Ivo; Jagomägi, AndresJuurutusprotsess viidi läbi Paulig Coffee Estonia AS hooldusosakonnas ning see kestis kolm kuud. Kaardistati ja optimeeriti hooldusosakonna kõik pakutavad teenused. Samuti kaardistati ja süstematiseeriti kogu töökeskkond. Määrati ära tööalad ja nendes vajalikud töövahendid. Süsteemi hoidmiseks loodi kontrollgraafik, mis tagab süsteemi pikaajalise toimivuse.Nimetus Piiratud juurdepääs 6000 kg kandevõimega madelveoki platvormi projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kaul, Toomas; Pakkin, Marek; Andres SolodovoiKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli projekteerida ja konstrueerida madelveoki platvorm. Töö käigus on kirjeldatud platvormile esitatud nõudeid ja materjalide valikut ning põhjendatud projekteeritud konstruktsiooni eripära. Lõputöös on teostatud tugevusarvutused platvormi konstruktsiooni elementidele. Peale tugevusarvutuste on koostatud simulatsioonimudelid, kasutades joonestusprogrammi Solid Edge. Nimetatud mudeleid on analüüsitud ja saadud tulemusi on võrreldud tugevusarvutustega. Arvutuslikul teel ja simulatsioonist saadud tulemused on ligilähedased. Lisaks eelpool mainitule on teostatud reaalsed läbipainde katsed, mille mõõtmistulemused kinnitavad töös käsitletud teooriat. Valmis projekteeritud madelveoki platvormile on koostatud tootmistehnoloogia kirjeldus. Tootmistehnoloogia käsitleb erinevate operatsioonide spetsiifilisi parameetreid. Antud parameetrite otseseks väljundiks on koostus sisalduvate detailide koondaegade leidmine. Majanduslikus osas teostati projekteeritud madelveoki platvormile omahinna arvutus. Omahinna arvutusel on kasutatud tootmistehnoloogiast varasemalt leitud koondaegasid. Projekteeritud platvormi omahinnaks tuli 3382 eurot. Eelneva kolme madelveoki platvormi müük näitab, et tegu on konkurentsivõimelise hinnaga. Antud lõputöö praktiliseks väljenduseks on ehitusjärgus olev madelveoki platvorm. Ühtlasi on ettevalmistamisel ka järgmise madelveoki platvormi konstrueerimine. Arvestades kõiki ülaltoodud aspekte võib järeldada, et tegemist on jätkusuutliku ja tasuva projektiga.Nimetus Piiratud juurdepääs A-portaali konstruktsiooni projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Sepp, Veljo; Kangru, Tavo; Ingmar PillKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli Stockholmi Ülikooli uurimislaevale A-portaali projekteerimine. Stockholmi Ülikooli uurimislaev on ettevõttele Baltic Workboats AS esitatud ja sõlmitud tellimus, millel on kindlad kuupäevalised projekti lõpetamise tähtajad. Projekteerimise käigus tutvuti analoogsete olemasolevate konstruktiivsete ning tehnoloogiliste lahendustega ning analüüsiti nende sobivust Stockholmi Ülikooli uurimislaeva projekti jaoks. Selleks, et A-portaal projekteerida, vaadati üle kogu setteproovide seadeldiste käsitlemistehnoloogia laeval ning kooskõlastati erinevate seadmete kasutamine, mis on vajalikud seadeldiste liigutamiseks ning kiireks, sujuvaks, ohutuks ja tõrgeteta tööks. Lõputöös tutvustati detaili, millele A-portaal projekteeriti, koos näidetega olemasolevatest sarnastest toodetest. Välja toodi ka tõsteseadme valmistamiseks kasutatavate metallitöötluspinkide loetelu ja nende peamine karakteristika. Üldiselt kirjeldati konstruktsioone ja kasutatavaid silindreid ning teostati sinna juurde kuuluvaid arvutusi nagu näiteks arvutused silindrite poolt avaldatavatele jõududele ning tugevusarvutused kinnituskonstruktsioonile. Lõputöö käigus kirjeldati hüdrosilindrite tööd iseloomustavat hüdraulikaskeemi. Lisaks joonestati välja kõik tööks vajaminevad joonised. Majanduslikku poolt alustati materjalide kuluarvutustega, koostati erinevate kuluartiklite koondtabelid ning teostati palgafondide ja teiste kulude eelarvete arvutused selleks, et teada saada projekteeritava toote valmistamiseks kuluv rahaline ressurss ehk toote omahind. Projekti lõpuks valmis kliendi nõuetele ning klassiühingu reeglitele vastav seade, mis on mugavalt ning kiirelt kasutatav ning mille kasutamise juures on tagatud igasugune ohutus. Projekteerimise käigus tehti koostööd tellijaga, et valmiks toode, mis vastab kõikidele tellijapoolsetele soovidele. Projekteeritud tõsteseadeldis valmis konkreetse uurimislaeva jaoks, kuid projekti muutes on võimalik kerge vaevaga saavutada ka teistele, erineva geomeetria ja konstruktsiooniga Baltic Workboats AS-i tooteperekonda kuuluvatele laevadele paigaldatav A-portaal. Kokkuvõttes võib öelda, et lõputöö tulemused vastavad püstitatud probleemidele seega on saavutatud vajalikud eesmärgid.Nimetus Piiratud juurdepääs ABBE universaalse pikkusmõõtemasina moderniseerimise strateegiad(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Bochese, Luca Giorgio; Pihl, Toomas; Tavo KangruKäesoleva lõputöö eesmärgiks on analüüsida, kirjeldada ja valida Zeiss Jena universaalse pikkusmõõtemasina ULM 01 600 D, valmistatud 80’ aastatel SDVs (Ida-Saksamaal), moderniseerimise parimat strateegiat. Taolised ULM masinad olid väga stabiilsed, täpsed ja kasutusel ka tänapäeval paljudes kalibreerimise laborites, kuigi vananenud DOS operatsioonisüsteemidega, parimal juhul Microsoft Windows 95 ning RS232 9/25 kontaktilise jadasiinidega. Feanor OÜ poolt hiljuti ostetud kasutatud ULM mõõtemasin oli tõenäoliselt toodetud 1985. aastal ja sellel on üks 9-kontaktiline M23 ümmargune pistik, mida oli lühikest aega kasutatud Heidenhain klaasskaalaga. Antud lõputöö viitab taolisele mõõtemasinale, millel on kohene praktiline rakendus ning selle tulemusi on võimalik kasutada paljudes (umbes15 Itaalias, 1 Eestis, 20 Saksamaal, 8 Hispaanias) sarnastes ULM-ides. Soetatud kasutatud ULM võimaldab nüüd mõõta ainult väliseid kaliibreid, sellel on tundmatu klaasskaala ja ei ole kuvarit. Seega käituti järgmiselt: 1) Analüüsiti klaasskaala lainekujusignaale. 2 Tuvastati vastavalt sobivad inkremetaalplaadid/kuvarid, mida kasutatakse mõõdetud väärtuste kuvamiseks. 2) Kalibreerida ja korrigeerida klaasskaala mõõtevigu on võimalik, kasutades sertifitseeritud pikkusplaate (või laser interferomeetrit). 3) Paigaldati metroloogia tarkvara kaliibrite kalkuleerimiseks ja haldamiseks ning selle seadistamiseks vastavalt tuvastatud moderniseerimise võimalustele. 4) Selle tarkvara rakendusulatuse laiendamine on võimalik läbi vajalike originaaltarvikute soetamise või projekteerimise (1.1.6, L3 ja L4). Seda tehakse tulevikus. 5) Lisati peamise, kuid laiendatava, ühe anduriga temperatuuri korrigeerimise süsteemi, integreerides selle kaliibri arvutamise tarkvarasse (L1 ja L2). 50 Tehti kindlaks seitse erinevat võimalust Zeiss ULM'i uuendamiseks. Algselt oli valitud esimene variant (kõige säästlikum) ULM'i tarbeks Tallinna Metroloogiakeskus OÜ's, kuid siis liiguti ND 280 kuvariga neljanda valiku juurde, et saaks kasutada kaasaegseid arvuteid, operatsioonisüsteeme ja kaliibri arvutamise ja hindamise standardeid. Professionaalsed kasutajad peaksid üldiselt valima seitsmenda variandi, mis tagab maksimaalse eluea isegi kui see ei võimalda mõõtmisi ilma arvutita. Osad kasutajad eelistavad välist digitaalset kuvarit, samas kui teised kasutajad soovivad dünaamilist tulpdiagrammi kuvarit inversiooni punkti kindlakstegemiseks. Kliendi eelistust ja rutiinset kontrolli tuleb igal juhul arvesse võtta. Edasine arendus hõlmab draiveri disaini laser interferomeetrile LabVIEW'ga ja selle integreerimist QMSOFT'i pikemate mõõtesüsteemide jaoks (valik 7 on alles väljatöötamisel).Nimetus Avatud juurdepääs Abilifti lisamine saematerjali pakkeliinile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-12) Must, Vaido; Kangru, Tavo; Tammeväli, SiimAntud lõputöö teemaks oli „Abilifti lisamine saematerjali pakkeliinile“ Combimill Sakala saeveski näitel. Töö eesmärgiks oli luua saeveskile lahendus pakkeliini tootlikuse tõstmiseks. Kuna saematerjali pakkimise kitsaskohaks on kujunenud ajaline seisak protsessis, siis abilift võimaldab koostamist jätkata perioodil, mil pakilift liigub ühest asendist teise. Töö käigus sai analüüsitud olemasoleva liini parameetreid ja kinemaatilisi liikumisi. Uue lahenduse loomiseks oli vaja arvestada algandmeid: lauapaki massi, abilifti paika liikumise kiirust, olemasoleva konstruktsiooni eripära. Nendest lähtuvalt sai loodud 3D-mudel olemasoleva liini pakiliftist. Pakilifti dimensioone arvestades sai projekteeritud abilift, mis sobib antud tööstuslikku keskkonda. Tööprotsessi käigus sai analüüsitud konstruktsioonimaterjale tugevusele ja läbipaindele. Vastavalt analüüsi tulemustele, valiti materjaliks konstruktsiooniteras S355, kuna antud materjal tagab piisavad tugevusomadused käpa konstruktsioonile ja hinna vahe materjaliga S235 on marginaalne. Sai valitud sobivad ajamid liikuvatele konstruktsiooni osadele. Selleks teostati arvutused arvestades mõjuvaid koormusi. Abilifti juhtimine on plaanitud integreerida olemasolevasse pakkeliini kontrollerisse. Piirasendite kontrollimiseks kasutatakse induktiivandureid. Lauapaki ülemise asendi kontollimiseks kasutatakse optilist difusioonandurit. Hüdrosilindrite juhtimiseks kasutatakse proportsionaal suunaventiili, sest see tagab sujuva liikumise algus ja lõpp punktis, ning võimaldab ka silindrite kiirust määrata. Elektrimootori juhtimiseks kasutatakse sagedusmuundurit. Seadme ja liini ohutuse tingimuste loomisel on arvestatud standardis IEC 61508 kirjeldatud SIL2 nõudeid. Lõputööga saavutati eesmärk luua lahendus Combimill Sakala pakkeliinile abilifti lisamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Abrasiiv lõikeseade pindkarastatud ümarmaterjali lõikamiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Lepik, Henry; Piiritalo, JanisPuidu- ja masinatööstus on mõlemad Eesti tööstuses olulised harud. Kuna ettevõte kliendibaasis on aktiivsena mõlema tööstusharu alla kuuluvaid ettevõtteid, siis on oluline, et oleks tagatud kvaliteetne ja kiire teenindus. Lõputöö on valminud osaühing Varson Pärnu toel, kelle peamine tegevusala on tööstustarvikute müük, hüdrauliliste seadmete ja komponentide remont (silindrid, jagajad, pumbad). Projekteeritud lõikeseade on mõeldud sisseseadeks ettevõtte uude hoonesse. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on projekteerida abrasiivlõikeseade, mis oleks võimeline lõikama kuni kuue meetri pikkusega ja 30-120 mm läbimõõduga pindkarastatud ümarmaterjali ja samal ajal tagab lõigatava materjali pöörlemine 20±3 p/min, et saavutada materjali ühtlane lõikamine ja hoida ära lõikeketta ning materjali ülekuumenemine. Samuti on ette nähtud lõikepea vaba liikumine terve lõikeseadme pikkuse ulatuses. Seadme vajalikkus tulenes suurenevatest müügimahtudest ja hetkel puuduvast lõikeseadmest. Kuna käsitsi lõikamine nõuab aja- ja tööjõumahukat ettevalmistust, leidis ettevõtte, et spetsiaalne lõikeseade antud tööks on oluline. Töö käigus on väljatoodud projekteeritud seadmes kasutatavad komponendid. Projekteerimise käigus on arvutatud reduktori ja elektrimootori sobivus seadme opereerimiseks ja muude komponentide vastavus etteantud parameetritele. Komponentide valiku juures tehti ka tugevus- ja keevitusarvutused maksimaalsete koormuste korral, et tagada valitud materjalide ja profiilide sobivus. Neljandas peatükis on väljatoodud majanduslikud näitajad, seadme omahind (5870 €) ja seadme tasuvusaeg 0,45 aastat (6 kuu). Samuti on välja toodud allhankena tehtavate tööde maksumus, milleks on plasmalõikamine ja treimine. Seadme omahind osutus kõrgemaks kui algul planeeritud, kuid seadme tasuvusaeg ja peaaegu 2 korda odavama toorme tarne, mis kaasneb uue lõikeseadme evitamisega, on piisavad argumendid seadme elluviimisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Akukruvikeeraja otsikute magasini prototüübi valmistamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Šverns, Peter; Kangru, Tavo; Ilmar KõivKäesoleva lõputöö raames konstrueeriti ja valmistati uudse ehitustarviku, akukruvikeeraja otsikute magasini kaks prototüüpi. Akukruvikeeraja otsikute magasin kujutab endast seadet, mis ühendab kruvikeeraja otsikute hoiustamise ning vahetamise selliselt, et otsikute vahetamiseks pole vaja kasutada sõrmi. Otsikute vahetamiseks tuleb akukruvikeeraja adapteris olev (kasutatud) otsik sisestada magasini tühja pesasse, suruda magasinil olevat nuppu ja magnetadapter pesast välja tõmmata. Uue otsiku võtmiseks tuleb tühi magnetadapter sisestada vastavasse pesasse ja, peale otsiku magnetjõu mõjul adapterisse liikumist, välja tõmmata. Magasini eelised tulevad eriti hästi esile töötades keerulistes tingimustes (tellingutel, redelil jne). Lõputöö käigus konstrueeritud ja valmistatud prototüübid TL2.3 ja TL2.4 on väliselt identsed, kuid erineva tööpõhimõttega. Mõlema prototüübi konstruktsioon kirjeldati eraldi ning kokkuvõtlik võrdlus toodi koondtabelis. Lähtuvalt katseliselt määratud sisendparameetritest ja kirjanduse andmetest, teostati prototüüpide mehaaniliste sõlmede arvutused, mille käigus määrati konstruktsiooni tööelementide täpne geomeetria (nt koonushülsi koonilisus kiilemehhanismis). Kriitiliste detailide vastupidavuse kontrollimiseks teostati tugevusarvutused ning FEM-analüüsid. Eraldi peatükis toodi välja magasini konstruktsioonis kasutatavad materjalid. Lõputöö raames alustati ka valminud prototüüpide katsetamisega. Katsetuste teostamiseks kasutatati kahte erinevat meetodit: 1) detailide kulumise analüüs spetsiaalselt selleks valmistatud katsestendil; 2) prototüüpide katsetamine reaalsetes kasutustingimustes ehitusobjektil. Katsetuste analüüsis käsitleti neid tulemusi, mis olid saadaval lõputöö valmimise ajal. Lõputöö majanduslikus osas arvutati akukruvikeeraja otsikute magasini omahind, lähtudes sellest, et partii suuruseks oleks 500 tükki ning toote konstruktsioon põhineks otseselt väljatöötatud prototüüpidel. Omahinnad tulid vastavalt 65,30 € (põhineb prototüübil TL2.3) ning 63,93 € (põhineb prototüübil TL2.4). Omahind hõlmab endas toormaterjali, detailide valmistamise, ostutoodete ning koostamise maksumust. Lõputöö lähteülesandes püstitatud eesmärk konstrueerida ja valmistada akukruvikeeraja otsikute magasini prototüüp, sai täidetud. Lõputöö kaitsmise järgselt on plaanis jätkata akukruvikeeraja otsikute magasini tooterarendust. Põhilised ülesanded, millega tootearenduse käigus peab tegelema, on järgnevad: 1) tuleb jätkata prototüüpide katsetamist, hindamaks detailide vastupidavust ja tööriista ergonoomikat ning avastamaks võimalikke konstruktsiooni puudujääke; 2) väljatöötatud kahest tööpõhimõttest (prototüübist) tuleb valida suurema potentsiaaliga lahendus; 3) valitud konstruktsiooni tuleb parendada ja optimeerida selliselt, et suureneks töökindlus ja väheneks toote omahind; 4) tuleb välja töötada väikeseeria tootmistehnoloogia.Nimetus Piiratud juurdepääs „Allhankevõrgustiku ohjamissüsteemi loomine vastavuses EVS EN 1090-1 nõuetega“(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Lehemets, Martin; Veski, ValdurLõputöö eesmärgiks oli luua allhankijate ohjamissüsteem ettevõttele AS VMT Tehased, mis vastaks standardi EVS EN 1090-1 nõuetele. Püstitatud sihi täitmiseks jaotati töö sisuline osa nelja järku, mida toetati majanduslike arvutuste, jooniste ja blankettidega. Lõputöö esimene osa annab ülevaate firmast, kuhu vastavat süsteemi looma hakati. Samuti anti ülevaade ühest koostööpartnerist – AS Nuia PMT. Lisaks ettevõtete kirjeldustele tutvustati harmoneeritud standardit ning Euroopa komisjoni poolt koostatud regulatsiooni. Teises osas kirjeldati allhankijate ohjamissüsteemi struktuuri graafiliselt, kus määratleti protsesside järjekord, alusdokumendid ja vastutajad. Voodiagrammi alusel koostati protseduuride kirjeldused, mis annavad üldised juhised allhankijate ja neile suunatud projektide käsitlemiseks. Kolmas osa andis juhised allhankijate auditeerimiseks, erinevad hindamispunktid vastavad standardile EVS EN 1090-1. Vastavate seletuste alusel loodi auditeerimise plaan, lisaks kirjeldati auditeerimist ja auditeerijat. Samuti anti ülevaade hindamise kavast. Allhankeregister loodi Microsoft Sharepoint 2013 süsteemi, kust saab vastavalt vajadusele valida sobivat ettevõtet. Allhankija valimist kirjeldati voodiagrammina, mis annab ülevaate protsessi läbiviimiseks. Neljandas osas anti ülevaade AS Nuia PMT hindamisest, mis viidi läbi ohjamissüsteemi testimiseks. Auditi tulemuste alusel koostati tabel koos kirjelduste ja seletustega. Majanduslikus osas leiti allhankijate kaasamise juures teenitav absoluutne ja suhteline juurdekasv. Samuti anti kinnitust konkurentsivõime suurenemises, tänu ohjamissüsteemi loomisele. Lõputöö eesmärk sai täidetud allhankijate ohjamissüsteemi loomisega, vastavuses EXC 2 nõuetele. Eelnevalt oli allhankijate võimekuse ja võimsuse määratlemine keeruline, samuti oli puudulik info liikumine ettevõttes.Nimetus Piiratud juurdepääs Alumiiniumist väikelaeva aluskonstruktsiooni projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Pääro, Kalev; Tavo, KangruLõputöö eesmärgiks oli valitud lehtmetallist paadikere projekteerimine. Lahenduste otsismise käigus töötati läbi erinevad inglisekeelsed erialased raamatud, kuna eestikeelne kirjandus antud teemal puudub või on vähene. Kogutud info alusel jõuti järeldusele, et tavapäraste paadikerede puuduseks saab pidada paadikülgede deformeerumist kasutamisel. Seetõttu otsiti antud töös võimalusi paadikerede valmistamise tehnoloogia täiustamiseks. Projekti koostamise esimeses etapis on valminud täielik 3D mudel, mis on valmistatud Solid edge tarkvaraga. Väikelaeva kere projekteerimine andis palju erinevaid kogemusi valitud idee realiseerimiseks võimalike lahenduste otsimisel ja leitud alternatiivsete variantide võrdlemisel. Kirjeldati ja põhjendati materjali valikut ning teostati konstruktsioonilised arvutused. Töö käigus selgus, et enim kulub aega CAD tarkvara rakendamisele ja õigete töövõtete leidmisel modelleerimisel. Töö teises etapis leiti konstruktiivne lahendus paadikere koostamiseks. Selleks töötati välja põhimõtteline tehnoloogiline lahendus. Projekteeritud paadikere koosneb kokku 51 detailist. Leitud on nende ühendamiseks kuluv aeg. Arvutuste tulemusena jõuti järeldusele, et projekteeritud paadikere saab koostada vähem kui nädala ajaga. Koostamiseks projekteeriti paadikere detailide ühendamiseks vajalik rakis. Algfaasis tehtud võrdlus turul pakutavatest väikelaevadest andis hea ülevaate sarnaste toodete hindadest ja konstruktsioonist. Projekteeritud kere on ca 5 tuhat eurot ehk alla 20% müügil olevate analoogiliste paatide müügihinnast. Sellest saab teha järelduse, et pakutav lahendus võib olla majanduslikult kasumlik. Leitud paadikere valmistamise tehnoloogiline lahendus saab edaspidi olla aluseks väikelaevade ehitamiseks kasutada projekteeritud paadikeret.Nimetus Piiratud juurdepääs Alumiiniumkomposiit fassaadikasseti juurutamine ettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Raudsepp, Andrus; Piiritalo, JanisLõputöö teemaks on „Alumiiniumkomposiit fassaadikasseti juurutamine ettevõttes“ ning see on tehtud koostöös Ruukki Products AS-iga. Ettevõte soovis välja töötada ja juurutada täiesti uue fassaadikassetisüsteemi, sest sarnastest toodetest küllastunud fassaadikattematerjalide turg tingis Ruukki Product AS-is reaalse vajaduse uue ja eristuva toote järele. Lõputöö eesmärgiks oli leida uus ja innovaatiline lahendus premiumklassi alumiiniumkomposiit fassaadikassetile. Antud töö lähteülesande püstitamisel selgus, et Ruukki pakub oma klientidele kvaliteetseid, jätkusuutlikuid, pikaajalise garantiiga ja kuluefektiivseid lahendusi ning uue fassaadikassetisüsteemile lahenduse leidmisel tuleb lähtuda samadest kriteeriumidest. Uue kontseptsiooni põhjal peab olema võimalik loodavat toodet ettevõttes juurutada. Ruukki eelistas uue premiumklassi fassaadikasseti tootmiseks larson ® FR ja A2 materjale, nende laialdaste kasutusvõimaluste ja kõrge kvaliteedi ning sertifitseeritud tuleohutuse tõttu. Kvaliteetne toormaterjal tagab uuele tootele kvaliteedi, ohutuse, kuluefektiivsuse, visuaalselt esteetilise välimuse ja turul püsivuse. Lõputöö käigus uuriti, kas tootmises kasutusel olevaid standard tooteid või Alucoili poolt pakutavat lahendust saab kasutada uue fassaadikasseti juurutamisel. Antud lahenduste puhul jäi alumiiniumkomposiitmaterjali sisumaterjal välja paistma, mis ei ole visuaalselt esteeline. Samuti oli oluline uue idee väljatöötamisel horisontaalsete kaldvuukide kasutamine. Probleemi lahendamiseks töötati välja täiesti uus liiteplaat fassaadikasseti nurga kinnitamiseks, sest larson ® materjali tootja Alucoili kanduri LCR-40 lahendus on mõeldud 90° nurgalahendusega fassaadikassettidele. Uuel liiteplaadil on avade vahe vähendatud, millega suureneb materjali kasutamise efektiivsus, sest plaati saab kiiremini ja kergemini toota. Seoses liiteplaadi väljatöötamisega, sai uue lahenduse ka südamiku peitmiseks mõeldud toormaterjali voltimise süsteem, tänu millele näeb uus fassaadikassett esteetiline välja kõikidest nurkadest. Järgnevalt katsetati töö käigus kasseti nurkade kinnitamiseks erinevaid neete. Esmaseks neediks valiti roosneet, mis on visuaalselt ilusam ja välistab kahe metalli vahele tekkiva oksüdatsiooni. Töö käigus arvutati fassaadikasseti seinale kinnitamiseks optimaalne kandurite kogus paneeli kohta ning tehti FEM simulatsiooni lihtsustatud mudel näitamaks, kuidas negatiivne rõhk mõjub fassaadikasseti ühele kõrvale. See võimaldas välja töötada kanduri, mis oleks reguleerimisvõimalusega ja ühilduks Ruukki Products AS standard seinarooviga. Lõpplahenduseks valiti see versioon kanduritest, millel on tagatud suurem koormustaluvus ja väiksem läbipainduvus. Uue disaini juurutamise käigus monitooriti fassaadikattematerjalide tootjaturu hetkeseisu, määrati kindlaks riskid ja leidti nendele maanduslahendused. Samuti uuriti Ruukki poolt toodetele pakutavaid garantiisid ning määrati hinna kujunemise protsess. Pikaajalise disainiprotsessi tulemusel valmis üksikasjalikult läbi mõeldud alumiiniumkomposiit toormaterjalist uuendusliku kaldvuugisüsteemiga tootekontseptsioon. Nüüdseks on välja töötatud lahendusest saanud uusim Ruukki premium toode Skyline 150. Ruukki uut alumiiniumkomposiit fassaadikassetti lahendust iseloomustab kõige paremini ettevõtte moto – „Tulevikuhoonete ehitamine juba täna“. Toote kontseptsioonlahendus on kaasaegne ja funktsionaalne ning selle esteetiline välimus harmoneerub kogu vormiga. Eriti oluline juurutamise lähtekriteerium oli sobivus teiste Ruukki toodetega, et uue toote portfoolio saaks olla võimalikult avar. Toodet on võimalik kombineerida teiste Ruukki fassaadikattesüsteemidega nagu Liberta kassetid, Ruukki lamellid, Ruukki disainiprofiilid ja tervikliku Ruukki Forma fassaadisüsteemiga. Kuna uute fassaadikassettide vuukide laius on millimeetri täpsusega kohaldatav, saavad projekteerijad ise määrata vuukide laiused etteantud vahemikus ja kassette on võimalik ka asendada, näiteks kui üks kassett on ekspluatatsiooni käigus viga saanud. Selline kliendile suunatud lähenemine võimaldab kulusid kokku hoida töö kiirema teostamisaja pealt. Toormaterjali tugevuse ja kaalu väga hea suhe ning kaldvuugisüsteem, lasevad eksperimenteerida kasseti mõõtudega, mida ei ole varem saanud teha. Kassettide horisontaalvuugid on konstrueeritud hoonest eemale suunatud kaldega, et vuukidesse ei koguneks vett ega prahti. Fassaadi hooldamisele on mõeldud juba toodete arendusfaasis, millega vähenevad märkimisväärselt hoolduskulutused. Uue lahenduse edukuse tulemuslikkust näitab kõige selgemini laialdane kasutuselevõtt ning hea tagasiside klientidelt.Nimetus Piiratud juurdepääs APJ jahutusvedeliku analüsaatori prototüübi arendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-12) Rebane, Mihkel Erik; Saarts, Samo; Luus, ArgoLõputöö käigus on välja töötatud APJ jahutusvedeliku analüseerimis ja doseerimis seade, mis hoiab APJ jahutusvedeliku määratud kontsentraadi juures ja tagades sellega kokkuhoiu. Lõputöö raames uuriti erinevate kasutusel olevate jahutusvedelike emulsioonide kohta infot. Samuti uuriti, et mis põhjustab jahutusvedeliku riknemise ja mis võimalused on probleemi vältimiseks. Prototüübi projekteerimise käigus kaardistati ülesse Euroopas tegutsevad sarnase sisuga masinad ja nende tugevused ja nõrkused. Antud projektis toodi kõikide masinate tugevused kokku ja selle põhjal hakati projekteerima antud prototüüpi. Lisaks tehti küsitlus Eesti metallitootmisettevõtete hulgas mille andmeid analüüsiti ja kasutati töös, et probleemidele lahendusi leida. Lõputöö käigus leiti kuidas: analüüsida, paigutada andureid ja täitureid ja kuidas doseerida. Analüüsiks valiti erinevaid andureid mis suhtleva loogikakontrolleriga ja sealt edasi täituritega mis siis doseerivad uut jahutusvedeliku või ventileerivad vannis olevat vedeliku. Seadme projekteerimine osutus planeeritust kallimaks ja prototüüp rohkem kui kaks korda kallimaks kümnesest seeriatootmisest. Kalliks tegi andurite hind ja sisseostetud tööde kulu, hetkel on masina tootmine klientidele kallis. Lisaks arvutati toote ajapõhine tasuvus ettevõttes, mis säästetakse operaatori vabastamisest jahutusvedeliku täitmisel. Antud lõputöö masinaga on tegu nišši tootega kas meditsiini, sõjanduse või kosmose tööstusesse kus on vaja täpselt jahutusvedeliku olukorda kontrollida. Prototüübil on vaja kas teist tehnilist lahendust või oodata, et tööstuse ettevõtted oleks nõus saavutatud hinda lõputöös projekteeritud masina eest välja käima.Nimetus Piiratud juurdepääs Asendianduriga hüdraulilise silindri projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Panksep, Rene; Aigro, Aiko; Madis MoorKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli asendianduriga hüdraulilise silindri projekteerimine vastavalt lähteandmetele. Töös toodi välja konkurentide seadmete hinnad ning tutvustati peamiseid meetodeid asendi määramiseks hüdraulilistes silindrites. Asendi määramise meetod on oluline informatsioon kontaktivaba asendimääramisega hüdraulilise silindri projekteerimiseks. Lähteandmete valideerimise eesmärgil teostati tugevusarvutused, veendumaks kas ettevõtte poolt planeeritud parameetritega silindrite valmistamine on reaalne. Seejärel teostati sammhaaval ülevaade peamistest silindri komponentidest. Selle käigus kaardistati ettevõtte jaoks potentsiaalsedtakistused mis võivad tootmist pikendada või ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel tootmise peatada. Tehnoloogilises osas käsitletakse käesoleva ettevõtmise üht keerulisemat aspekti, süvapuurimist. Lisaks teostatakse ligilähedased arvutused saamaks aimu potentsiaalsest töömahukusest ning saada ülevaade missuguseid mehaanilise töötlemise siirdeid vaja teostada. Kasutades kindlat meetodit tuuakse lisaks masinaaegadele välja ka tööga kaasnevad muud tegevused mis muudab saadud informatsiooni veelgi usaldusväärsemaks. Lõputöö majanduslikus peatükis leiti projekteeritava silindri omahind võttes arvesse tööd, komponente ning alltöövõttu. Arvutuslikuks omahinnaks kujunes 2391,17 €. Arvestades saritootmisel tootmise maksumuse vähenemist saab järeldada, et antud toode on turul konkurentsivõimeline. Tuleb märkida, et tarkade süsteemide tootmine on kasvava turuga ning üha enam süsteeme ootab täiturseadmetelt ka mingisugust tagasiside signaali. Kokkuvõttes on ettevõttel otstarbekas nimetatud tooteid arendada. Töö saab lugeda õnnestunuks kuna teostati analüüs kõikide hüdraulilise komponentide osas ning saadud tootmise hind on reaalne. Projekteeritud asendianduriga silindri kogukaal on 25 kg ning kogupikkusega 951 mm mis on ligilähedane standardsetele silindritele.Nimetus Piiratud juurdepääs ATV tänavapuhastushari(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Smekalov, Pavel; Tiidemann, MartKäesoleva lõputöö raames sai projekteeritud ettevõttele Iron Baltic OÜ uus toode – ATV tänavapuhastushari. Harja kasutatakse lume, langenud lehtede ja muu prügi teelt kõrvaldamiseks teeäärele. Harja energiaallikaks on Honda GX160 5,5 HP bensiinimootor. Harja jõuülekanne koosneb kahest komponendist: rihmülekandest ja kettülekandest. Jõuülekande lõplik ülekandearv on 7,97. Harja töövõlli pöörlemiskiirus on vastavalt mootori pöördele vahemikus 251–452 p/min, maksimaalne võimsus töövõllil on 3,05 kW ja maksimaalne pöördemoment 70,7 Nm. Harja tööasend on pööratav paremale ja vasakule kuni 24º sammuga 12º. Harjal on olemas ka transportasend, millele üleminek toimub ATV esivintsi abil. Hari on varustatud tugiratastega ning nende asukohta on võimalik muuta vastavalt töötingimustele – kokku on selleks ette nähtud viis kinnituskohta. Tänu tugiratastele ja ujuvale seosele harja ja raami ning raami ja ATV vahel toode kopeerib maapinna kuju. Toote konstruktsioonile on teostatud mitu tugevusarvutust, milleks on: Võllide tugevusarvutused paindele ja väändele; Laagrite eluea arvutused; Liistude muljumispinge kontrollarvutus; Regulaatori pöördteljes asuvate poltide tugevusarvutus nihkepingetele; Regulaatori ratta kandurite tugevusarvutus paindele; Regulaatori enda arvutus paindele; Mootori alusplaadi arvutus paindele. Samuti on määratud iga detaili valmistamise tehnoloogia, arvutatud iga detaili valmistamise, koostude koostamise, keevitamise ja värvimisajad, arvutatud materjali kulu. Lõputöö majanduslikus osas olid välja arvutatud kõik harja tootmisega seotud kulutused liikide kaupa ning teostatud omahinna ja tasuvusaja arvutused. 63 Töö eesmärk oli jagatud kaheks osaks: tehnoloogiliseks ning majanduslikuks. Lõputöö eesmärgi tehnoloogiline osa nõuab, et projekteeritud toote omadused oleksid enam-vähem konkurentidega samalaadsed ja nii nad on: projekteeritud tootel on natuke väiksem töölaius (1,3 m, konkurentidel 1,35 ja 1,5); samalaadne energiaallikas (5,5 HP bensiinimootor, konkurentidel 5,5 HP ja 6 HP); samalaadsed harja kettad (läbimõõt 45 cm, konkurentidel eeldatav 45–46 cm ja 46 cm); harja tõstmine toimub vintsi abil (mis ühe konkurendi puhul läheb lisana); harja tööasend käsitsi on pööratav paremale ja vasakule (ühel konkurendil samuti käsitsi ning teisel – elektriliselt); harja mass võrreldes vähemalt ühe konkurendiga (teise konkurendi toote massi pole teada) on oluliselt väiksem – 124 kg, kusjuures konkurendil on 243 kg. Lõputöö eesmärgi majanduslik osa nõuab, et projekteeritud toote müügihind oleks konkurentidega võrreldes madalam ning toode peaks olema selle tõttu kättesaadav suuremale auditooriumile, ehk jutt käib suurest hinnavahest. Projekteeritud harja realiseerimishind 1920€ on võrreldes konkurentidega 1,8 ning 2,1 korda madalam (konkurentide toodete müügihinnad on 3500€ ja 4000€). Kuna lõputöö tulemused vastavad nõudmisele, loetakse lõputöö eesmärk saavutatuks täies mahus.Nimetus Piiratud juurdepääs Autoklaasi kontroll-liini pöördlaua projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Ploom, Ede; Pakkin, MarekKäesoleva lõputöö käigus projekteeriti autoklaasi kontroll-liini üks osa, milleks on pöördlaud. Projekteeritud seadme eesmärgiks oli kliendi poolt etteantud aja jooksul klaaside kogumisaluse eest ära viimine. Lõputöös on kirjeldatud ja projekteeritud pöördlaud, mis suudab pöörata 180° etteantud 10 sekundi jooksul, võttes arvesse klaaside maksimaalsed gabariitmõõdud ja massi. Selleks on projekteerimise käigus välja arvutatud vajaminevate silindrite ja mootori sobilikkus ning kirjeldatud ka teiste ostuosade valikut. Teostati majanduslik kalkulatsioon leidmaks pöördlaua omahind. Arvesse on võetud kulud: projekteerimisele, koostamisele, materjalile, ostuosadele, pinnakattele, transpordile, paigaldusele ja tootmise üldkulud. Lühidalt on kirjeldatud projekteeritud seadme ohutusnõudeid.Nimetus Piiratud juurdepääs Autonoomse mobiilse roboti tasuvusarvutus ettevõtte Scanfil OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Jaanoja, Siim; Kivima, Gerth; Marek PakkinKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida autonoomse mobiilse roboti kuluefektiivsust ja rakendamise võimalusi ettevõtte Scanfil OÜ näitel. Autonoomsete robotite kasutamine tootmises on lähiaastatel hüppeliselt kasvanud ja järjest enam ettevõtteid uurib, kuidas neil on võimalik oma protsesse robotitega liita ja seeläbi suunata inimesi väärtust lisavatele operatsioonidele. Rutiinsete ja füüsiliste tööde hulga vähendamiseks on võimalik kasutada transpordiroboteid. Seoses jätkuva tööjõukulude suurenemise ja korduvate monotoonsete tööde minimeerimiseks uuritakse võimalusi tööde automatiseerimisel ettevõttes globaalselt ja esimesed robotid on juba rakendatud töösse Rootsi ja Poola tehases. Lõputöö põhiosa koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis tutvustati Scanfil Pärnu tehase rolli suuremas kontserni ettevõttes. Pärnu tehasesse suunataksse tooted, millel on madal nõudlus, aga suur nomenklatuur. Pidev toodete muutus nõuab sagedat liinide optimeerimist ja tehas on pidevas muutuses. Teises peatükis teostati andmete analüüs. Andmete analüüsiks koguti andmeid tootmispõrandal ja ERP programmist. Test teostati tootmispõrandal kahel vabalt valitud kuupäeval ja andmeid võrreldi eelmise aasta ERP programmi tulemustega. Testi tulemus klappis eelmise aasta andmetega ja tulemuseks saadi keskmiselt 29 töökäsku ühe vahetuse kohta. Aastas kulub materjalide veoks 645 töötundi, mis kilomeetritesse ümber kalkuleerides teeb 1936 kilomeetrit. Roboti võimekus on aastas 10 120 km ja leiti, et mehaanikaosakonnas pole piisavalt tööd robotile pakkuda. Üheks põhjuseks tuvastati kvaliteedikontrolli asukoht mehaanika osakonna ja koosteliinide vahel. Asukoht on eraldiseisev ja see ei luba tooteid transportida kohe sihtkohta. Autor on välja pakkunud ka idee liita visuaalkontroll mehaanika protsessidega, et saaks teostada kontrolli koheselt liinidel. Lisa koormuse leidmiseks uuriti ostumaterjalide vedu. ERP andmete põhjal teostati 2018. aastal 99 018 kannet. Süsteemi andmete põhjal ei suudetud tuvastada palju materjale ühele kärule ladustatakse, selle tuvastamiseks vaadeldi käru liikumist tootmispõrandal ühe nädala jooksul. Keskmiseks tulemuseks saadi, et käru liigub keskmiselt päevas 26 korda ja keskmiselt ladustatakse ühele kärule 15 erinevat materjali. Sellest järeldas lõputöö autor, et materjalide komplekteerimine pole ettevõttes standardiseeritud ja on oht lisa kvaliteediriskideks, sest tuvastati olukorrad, kui materjale viidi liinidele rohkem, kui süsteem näitas vajadusi. Kolmandas osas analüüsiti tehase laomajandust. Töö koostamise käigus uuriti kahte stsenaariumit, milles üks keskendus pooltoodete sisetranspordile ja teine ostumaterjalide ringlusele tehases. Kirjeldati tänast olukorda tootmises ja otsiti raiskamisi. Töö autor leidis, et LEAN põhimõtteid järgides on võimalik liikuda ühe tüki voo poole, kus tootmisprotsessid on omavahel nii lähedal, et neid ei tule vahepeal ladustada ja seeläbi väheneb toodete mitmekordne käsitlemine. Neljanda peatükis tutvuti autonoomsete robotite ajalooga. Võrreldi erinevaid autonoomseid roboteid. Uuriti robotite ohutust ja teostati sobiliku roboti valik. Robotite võrdluses oli üksteist erinevat tootjat uurimise all. Ohutustegurite all kontrolliti tootjatele esitatavaid nõudeid ja uuriti robotitega seotud õnnetusi. Pöörati tähelepanu ka tehases põrandate olukorrale. Üheks põhjuseks oli veenduda, et põrandad on robotite tööks vastavuses. Üldine põrandate olukord on tehases hea, küll aga vajab parandamist tootmishallide liitekohad, mis lisaks robotite tööle pidurdab ka täna majas töötavate operaatorite tööeffektiivsust, sest liitekohas tuleb koormat vedades aeglustada. Robotite valikul lähtuti ettevõtte nõudmistest. Robot pidi vastama ESD nõudmistele ja tehase pideva liinide ümberkoraaldamise tõttu peab ise takistustest suutma ümber põigata. Arvestades eelpoolnimetatud nõudmisi valiti kaks autonoomset robotit. Viiendas peatükis teostati majandusarvutused. Eelmise aasta andmete põhjal teostati tasuvus analüüs, leidmaks kas roboti rakendamine on tasuv ja kas seadme implementeerimise järel on suuteline asendama töölist. Tasuvusanalüüsist peegeldus tõsiasi, et ilma töömeetodeid muutmata on roboti eluiga lühem, kui tasuvusaeg mehaanika osakonnas. Tasuvusajaks kujunes 12 aastat. Ostumaterjalide veo puhul arvutati tasuvusajaks neli aastat ja implementeerimise tulemus parandaks ka töötamise effektiivsust, sest materjalide käru oleks võimalik liinidel kasutada. Lõputöö autor leidis, et lisades rohkem osakondi roboti tööpiirkonda vähendaks roboti tasuvusaega tunduvalt. Käesolevas töös leidis töö autor, et robot on suuteline asendama töölisi ja neid on võimalik suunata väärtust lisavatele operatsioonidele. Tasuvusaja lühendamiseks tuleks roboti tööpiirkonda liita juurde teised osakonnad. Teiste osakondade laokandeid antud töös ei analüüsitud ja neid tuleks enne investeeringu tegemist veel uurida.Nimetus Piiratud juurdepääs Avatava konteiner-veoki soojaku automatiseeritud avamislahendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kaurit, Cedrik; Roots, RuuboTöö käigus lahendati probleem, mis tulenes ettevõtte soovist arendada rohkem automatiseeritud avamise lahendus olemasolevale avatava konteinerveoki süsteemile. Projekteeritud hüdrauliline avamismehhanism täitis ettevõtte peamise eesmärgi – süsteem suutis täita oma ülesannet ja mahtus olemasolevasse paigaldustaskusse konteineri seinas ning avatava põranda alla. Hüdrosüsteem projekteeriti komplektina, mida saab lisada olemasoleva konteineri mudelisse, komplekt koosneb kolmest hüdraulilisest silindrist, silindrite otste kinnitamiseks projekteeritud kronsteinidest ning lisadetailideks süsteemide ühendamiseks ning kinnitamiseks. Avamissüsteem ühildub juba olemasoleva hüdraulilise nivelleerimisjalgade hüdrojaamaga ning hüdrosüsteemi kontrolleriga. Kinnituskronsteinid disainiti roostevabast terasest (AISI 304), mille voolavuspiir on 215 MPa. Kronsteinidele mõjuv maksimaalne jõud on 55MPa, seega detailid kannatavad tekkivaid koormuseid mitmekordse varuga. Leiti sobiv lahendus disainile, mis on sobilik ettevõttele MDSC Systems. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning automaatne hüdrauliline avamissüsteem sai projekteeritud, mis saab olema valikuvõimaluseks lisaks olemasolevatele õhkamortide lahendusele järgnevates tellitavates pealisehitise projektides.