Sirvides Autor "Tammik, Toivo" järgi
Näitamisel1 - 20 29-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Elva veekeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Griffel, Anett; Tammik, ToivoKäesoleva arhitektuurse projekti raames projekteeriti Elva kesklinna, Arbi järve äärde veekeskus. Projekteerimisel arvestati Elva linnale iseloomuliku looduslähedase elukeskkonnaga. Eesmärgiks oli linnaruumi muutmine kompaktsemaks ja Kesk tänava sidumine Arbi järve äärse alaga. Autori ideeks oli kasutada keskväljaku potentsiaali, projekteerides Elva veekeskuse keskväljakult alguse saava promenaadi lõppu. Autor sai projekteerimiseks inspiratsiooni Kanadas St.Lawrence jõe kaldal asuvast spaahoonest, aga ka Otepää külje all asuvast Pühajärve spaa hoonest. Need hooned olid heaks eeskujuks maapinna kasutuseks ja basseini projekteerimiseks hoone teisele korrusele. Lisaks inspireeris töö autorit Oslo ooperimaja oma sujuvalt tõusvate kaldpindadega. Projekti lõplik idee ja kontseptsioon ei erinenud oluliselt algsest ideedest. Samas muudeti hoone projekteerimise käigus mitmeid kordi selle kuju ja kasutamisviise. Elva veekeskus on projekteeritud lihtsa ristkülikukujulise vormiga. Hoonele annab vormi kaldega katus. Pikliku põhiplaaniga hoone on asetatud krundile ida-lääne suunaliselt. Hoone kandvateks osadeks on raudbetoon konstruktsioonid ning liimpuidust post-tala süsteem.Nimetus Avatud juurdepääs Erivajadustega laste päevakodu Suurupis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-25) Kondratjeva, Jana; Tammik, ToivoKäesoleva lõputöö raames projekteeritud Suurupi erivajadustega laste päevakodu hõlmab endas kõiki vajalikke aspekte laste arenguks ja lõbusaks ajaviitmiseks. Küsitledes kohalikke elanikke ning uurides olemasolevaid võimalusi selgus, et tuntakse puudust kodu lähedal asuvast lasteaiast, mis oleks kaasaaegne ning kaasaks ka erivajadustega lapsi. Laste päevakodu peab olema mugav, lõbus ja turvaline keskkond. Seda soodustab ümbritsev loodus, sest lastele ja eriti erivajadustega lastele aitab värke õhk ja aktiivsed tegevused õues sotsialiseeruda ja areneda. Õuealale on planeeritud mänguplatsid, atraktsioonid, liikumisõpetuse ala ja liivakastid. Kattepinnaks on kasutatud lapsesõbralikke looduslikke materjale. Laste päevakodu koosneb põhiliselt kahest osast – klassiruumid ning teraapia ja spordikompleks. Igal rühmal on oma ruum, kus on eraldi mänguala, wc, kööginurk, panipaik, kuivatusruum. Selline eraldatud ruumijaotus tagab produktiivsema individuaalõppe kuna lapsi saab jaotada vajaduste järgi. Spordikompleksis on suur ujula, soolakamber ja füsioteraapia saal. Ujula on ka kohalike elanike kasutada kuna lähim asub Tabasalus. Laste päevakodu lõunaosa keskmes laiub suur ja valgusküllane aatrium, mille keskosa on eraldatud klaasist seintega loomateraapia otstarbeks. Hoone ruumid on projekteeritud vastavalt invanõuetele.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaasaegse kunsti muuseum Narvas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Baikova, Veronika; Tammik, ToivoKõik linnad arenevad ja vajavad avalikke kohti. Narva pole suur linn, kuid see vajab ka arengut. Narva on Eesti nägu idarannast saabuvate inimeste jaoks , kuna see on piiriäärne linn. Diplomitöö pakub üht võimalust, kuidas parandada ja anda hoogu Narva kaasaegse kunsti arengule. Tänu sellele areneb linn mitte ainult rikkaliku ajaloo tõttu, vaid käib ka ajaga kaasas. Muuseumi kõrval asuv ala annab elanikele ja külalistele võimaluse külastada ja korraldada üritusi. Projekt annab uue julge otsuse selle territooriumi juba olemasoleva projekti jaoks. Samuti meelitab ligi rohkem turiste nii teistest riikidest kui ka teisi Eesti elanikke. See on teine koht, kus inimesed saavad lõõgastuda ja imetleda jõe ja kuulsate losside ilusat vaadet. Diplomitöö on käsitletud võttes arvesse olemasolevat detailplaneeringut ja vastavaid norme. Projekt võtab arvesse elanikke ja linnade huve ja vajadusi, kaasaegset lahendust ja linna arengut.Nimetus Avatud juurdepääs Kahaneva linnaruumi revitaliseerimine: Säde kvartal Valgas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-24) Elvet, Steven; Tammik, ToivoKäesolev lõputöö keskendub kahaneva linna probleemistikule ning selle lahendamisele läbi vertikaalkvartali kavandamise. Kahaneva linna nähtus, mida iseloomustab elanikkonna vähenemine, majandustegevuse langus ning linnakeskkonna degradeerumine, on levinud mitmetes Eesti väikelinnades, sealhulgas Valgas. Antud uurimistöö eesmärk on pakkuda välja terviklik lähenemine linna revitaliseerimisele ja selle elujõulisuse taastamisele. Säde kvartali kavandamine pakub mitmeid lahendusi, kuidas vastata kahaneva linna probleemidele. Vertikaalkvartal võimaldab tõhusalt kasutada linnaruumi, luues mitmeotstarbelisi alasid, mis teenindavad erinevaid sihtgruppe. Hoone polüfunktsionaalsus mitte ainult ei maksimeeri ruumi kasutamist, vaid aitab kaasa ka linnaruumi dünaamilisusele ja elavusele. Kvartal toetab noorte ja eakate integratsiooni, pakkudes haridusasutuste, noortekeskuste ja teenuste integreeritud keskkonda. Selline lähenemine vähendab sotsiaalset isolatsiooni ning loob võimalusi ühiste tegevuste ja suhtluse jaoks erinevate vanuserühmade vahel. Kvartali kavandatud viljapuuaed ja mitmekesised rekreatsioonivõimalused aitavad luua atraktiivse keskkonna, mis kutsuvad inimesi linna südamesse veetma aega ja osalema kogukondlikus tegevuses. Viljapuuaed mitte ainult ei pakugi esteetilist naudingut, vaid ka toimib vastusena autostumisele, julgustades jalakäimist ja jalgrattasõitu ning vähendades seeläbi autoliiklust kesklinnas. Kokkuvõttes esindab Säde kvartal innovaatilist lähenemist linnaruumi planeerimisele, pakkudes lahendusi kahaneva linna probleemidele. See integreeritud linnaruumi kavandamine mitte ainult ei taasta linna elujõulisust, vaid loob ka jätkusuutliku keskkonna, kus erinevad sihtgrupid saavad elada, õppida, töötada ja puhata. Torni eesmärk on anda Valga siluetile uus maamärk, mis oleks dialoogis ajalooliselt olulise Valga Jaani kirikuga ning püüet harmoniseeruda ümbritseva keskkonnaga ilma et ta varjutaks kontaktvööndi ajaloolisi hooneid.Nimetus Piiratud juurdepääs Kalasadama Kvartal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Nagelmann, Grete Liis; Tammik, ToivoTallinna linnal on erakordne ja unikaalne geograafiline positsioon Tallinna lahe kaldal ning selle ala potentsiaal linnaehituslikus tähenduses on väga suur - eriti perspektiivikaks võib lugeda kesklinna kohtumispunkti merega. Antud diplomitööga on esitatud planeeringuettepanek Kalasadama alale, milles on rõhutud funktsionaalsele ja sotsiaalsele mitmekesisusele, luues uute mereäärsete tõmbekeskuste ja liikumisteede keskmesse terviklik elukeskkond. Tervikut on loodud ühendades pargi-, rekreatsioonialade, korrapärase tänavatevõrgu ning ühtse ümbruskonnaga suhestuva hoonestusega. Linnaehituslike dominantide olemasolu planeeringualas tagab kohale omase identiteedi ning aitab kaasa inimeste mälupildi loomisele meeldivast keskkonnast. Uue hoonestuse ja avaliku ruumiga on püütud seda kuvandit täiendada. Ülelinnalise tähtsusega funktsioonid nagu Kalaturg ja Kaasaegse Kunsti Muuseum aitavad tagada ala jätkusuutliku arengut. Luues inimmõõtmelist linnaruumi ning pöörates tähelepanu ühendustele ning avaliku ruumi kvaliteedile linnasüdames kajastub see ka kodanike rahulolus. Linn on täpselt nii terve kui on tema inimesed ning just linnaelanikele on ääretult tähtis defineeritud linnakeskuse ja avaliku ruumi kvaliteet ning kättesaadavus.Nimetus Piiratud juurdepääs Kopli eakate korterelamu ja huvikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023) Assmann, Marie; Tammik, ToivoKopli liinide kõrvale on toodud uuenduslik mitmekülgse funktsiooniga eakate korterelamu ja huvikeskus. Eakate korterid on toodud keskkonda, kus neil on võimalus ise hakkama saada ja olla sotsiaalne. Korterelamu on ühendatud esimese korrusega, mille kaudu on elanikel hoones lihtne liikuda huvikeskusesse, terviseabisse, restorani, apteeki, spordiruumi kui ka erinevatesse äri ruumidesse. Hoone arhitektuurse ruumiprogrammiga on loodud aktiivsed võimalused nii seeniorieas elanike omavaheliseks läbi käimiseks kui ka huviringi külastajatega suhtlemiseks. Huviring meelitab alale erinevas vanuses inimesi. Kinnistu kõrval paiknev park ja esimese korruse katusele rajatav eakate elanike ühine aed annab korteritele lisaväärtust. Restoranist ja katuseterrassilt avanevad põnevad vaated pargile, katuseaiast ka merele. Katuselt avanevad merevaated tänu Kopli liinide hoonestussammu kopeerimisega antud hoone teisele ja kolmandale korrusele. Viilkatusega teise ja kolmanda korruse mahud sulandavad muidu üsna suuremahulise hoone miljööväärtuslikku piirkonda.Nimetus Piiratud juurdepääs Kõrghoone Keldrimäe asumis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Sepp, Siim; Tammik, ToivoKavandatav arhitektuurne eskiis on eesmärgiks seadnud võtta vananevas elamukvartalis tühjalt seisma jäänud plats ja sellest kujundada nüüdisaegsesse linnaruumi nii mahuliselt kui funktsionaalselt sobiv terviklahendus. Linnaruumiliselt on jätkatud kahte suunda - Liivalaia tänava äärset korterelamute motiivi ning Tornimäe poolt liikuva kõrghoonete ansamblit. Mõlemat suunda on analüüsitud on leitud mugav üleminek olemasolevalt uuele ohverdamata peamist eesmärki - luua värske elukeskkond kesklinna servas. Funktsionaalselt on pakutud lahendus samuti sobilik jätkamaks väljakujunenud olukorda kuid samas seda värskendades ja elavdades. Kesklinnale sobilikult on elukeskkond kombineeritud kaubandus- ja teenindusaladega. Need rollid komplimenteerivad teineteist kuid samas ka distsiplineerivad vältides kindlate piirkondade tekkimist. Tööd on teostatud mitmete vahendite ja lahendustega alustades töömaketiga ja skeemidega lõpetades visualiseeringute ja hoone lõigetega. Esitatud lahendus katab vaid väikese osa sellest tööst kuid annab parima aimduse kuidas on jõutud käesoleva lahenduseni.Nimetus Piiratud juurdepääs Kullo huvikeskuse uushoonestus ja selle integreerimine Löwenruh' pargiga(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Sigus, Kadi; Tammik, ToivoKäesolev projekt ning selle kirjalik osa on Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriiinstituudi rakendusarhitektuuri eriala diplomitöö, mille sisuks on Tallinnas Löwenruh’ pargi ning sellega külgneva kinnistu aladele projekteerida uus huvikeskuse hoonestus. Projekti eesmärk on luua ruumikas spetsiaalselt huvitegevusele loodud keskkond, kus tunneksid end mugavalt nii praegune noorem kasutajarühm kui ka uute funktsioonide ja ruumidega sinna tõmmatud vanem kodanikkond. Eesmärk omaette oli ka luua vormilt pargi endaga sünergias olev hoonekompleks, mis küll hoonestuselt tungib pargi aladele, ent seda minimaalselt ja võimalikult säästlikult, et tekitada esmane side kahe kinnistu vahel. Põhirõhk kahe kinnistuvahelise seose loomisel on pigem asetatud väikevormidele ja -rajatistele. Töö käigus sai välja pakutud multifunktsionaalne mööda teeääri liikuvat ridaküla meenutav “huvilinnak”, mis lisaks huvikooli funktsioonile toob kinnistule ka mitmeid avalikke hooneid nagu saalhoone, raamatukogu ning restoran. Lähtutud sai inimese liikumisest, olemasolevast olukorrast (või selle puudumisest) ning eesmärk oli luua teatud südamik, kus kohtuvad kinnistuid ümbritsevad vägagi eriilmelised rajoonid ja nendes elavad ja töötavad inimesed. Pakutav lahendus võtab arvesse nii eelnimetatud eripärast keskkonda, mis kinnistuid ümbritseb kui ka põhifunktsiooni – huvikooli vajadusi ning lõpptulemus on antud kontekstis nii kasutaja kui ka linnaehitusliku ilme poolest huvitav ning eriilmeline keskkond.Nimetus Piiratud juurdepääs Kümbluskompleks Katariina kai ümbruskonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Alavee, Katre; Tammik, ToivoKümbluskompleks Katariina kai ümbruskonnas on lõputöö, mis püüab viia inimesed igapäeva kiirest elutempost rahulikku looduskaunisse paika, kus inimesel oleks aega keskenduda iseendale. Teekonnale jäävad installatsioonid püüavad inimese panna suhestuma oma meeltega ning seeläbi jõuda tunnetusliku sisemaailma keskpunkti. Jõudes hoonekompleksini on võimalus einestada merevaatega restoranis, nautides maitseelamusi või hoopis virgutada oma keha ja vaimu saunades. Saunad on olnud tuhandeid aastaid hinge ja keha puhastavateks ja keha lõõgastavateks paikadeks. Kümbluskompleks annab külastajale võimaluse higistada ja vihelda maha kogu stress ja pinge ning naasta reipana taas argiellu. Luues lisaväärtusi looduskaunitesse kohtadesse on võimalik suunata inimesi tervislikemate eluviisideni. Paljassaare on koht, kus külastaja saab nautida kauneid linna- ja merevaateid, seigelda huvitavatel loodusradadel ning õppida tundma erinevaid linnu- ja loomaliike. Lõputöös välja pakutud kümblemise ja kehakinntamise funktsioon lisaks paigale väärtust ja paneks inimesi rohkem huvi tundma iseenda ja keskkonna vastu.Nimetus Piiratud juurdepääs Laiuse ordulinnuse külastuskeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Vanemb, Anni; Tammik, ToivoLõputöö eesmärk on panna inimesi märkama ja hindama vanu varemeid meie ümber ja nägema neis potsentsiaali linna - või külaelu aktiviseerimisel. Laiuse ordulinnus oma rikka ajaloopagasiga on just selline potsentsiaaliga koht, mis vajaks ära märkimist. Aastast-aastasse toimunud rahvalikud üritused on nüüdseks peatatud ja varemed on koguni varisemisohtlikud. Seega püüab antud projekt Laiuse ordulinnuse hävinemisjärgus olukorrale tähelepanu osutada ja pakkuda omaltpoolt sellele lahendus. Projektilahendus näeb ette uue ja vana koosluse läbi lahendamist, kus uus astub sammu tagasi ja varemed oma täies hiilguses asuvad esiplaanile. Töö eesmärk on mitte lõhkuda olemasolevaid varemeid, sealjuures lähenedes selliselt, et varemed jääksid põhifookusesse ja avaneksid külastajaile oma suursuguses kividerägastikus. Eksponeeritud varemete kõrvalt on aga püütud tekitada antud alale keskkond, mis kõnetaks erinevates vanuse- ja huvigruppides olevaid inimesi.Muuseumi, kohviku ja multifunktsionaalse hoone loomine võimaldab erinevate tegevuste kooseksisteerimise, ja nende ühendamine minevikus toimunuga andis võimaluse tekitada sinna omanäolise teekonna läbi ajaloo.Nimetus Piiratud juurdepääs Louis Kahni Keskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Stroom, Kaspar; Tammik, ToivoLõputöö Louis Kahni Keskuse kavandamiseks Kuressaarde koosnes nii teoreetilisest kui praktilisest osast. Töö käigus koostati mitmeid kavandeid saavutamaks monumentaalset arhitektuurset lahendust. Monumentaalsust on viimase kümnendi ehitiste puhul võrdlemisi raske leida. Kaasaja ühiskonna nõudmised ja arengusuunad tingivad pigem praktilisi ja funktsioonist lähtuvaid lahendusi, milles puudub vaimsus ja igavikulisus. Sellistel ühte kindlat funktsiooni täitvatel hoonetel on raske käia kaasas muutustega ja need võivad jääda ajale jalgu. Käesoleva lõputöö põhimõtted ja kontseptsiooniline lähenemine erinevad sellest, millega puututakse kokku arhitekti igapäevatöös. Lihtsad vormid ja avarad tühjad pinnad on ruumi omadused, mida püütakse töödes vältida. Käesoleva lõputöö koostamisel omandatud teadmised on pannud sellise mõtteviisi kahtluse alla. Tühi ruum võib olla paindlik, seda on võimalik kohandada väga erinevaid funktsioone täitma. Louis Kahni Keskuse monumentaalsuse puhul on taotlus olla igavikuline. Ajatu arhitektuurne ruum on saavutatud lihtsa vormiga, funktsionaalselt tühjade galeriipindadega ning erifunktsiooniliste hoonemahtudega. Samuti on hoone jaotatud kolme ossa: väline osa, hoonet teenindav tsoon ja hoone keskne aatrium, mis ühtlasi ühendab nii ruumi erinevaid osi kui loob läbi katuseavade ühenduse kogu universumiga. Sellise hoone keskmes seistes tekib tunne, et see on osa ajaloolisest piiskoplinnusest, osa millestki oluliselt suuremast. Selline energeetiline ruum mõjub aukartust äratavalt, inspireerides vaatajat. Arhitektuurset täiuslikkust, milles enam midagi muuta ega lisada pole võimalik, autor kindlasti ei saavutanud. Küll käidi läbi väga huvitav ja mitmekülgselt hariv rada, milles koostati erinevaid kavandeid ja vorme. Lõputöö koostamisel õpiti Louis Kahni loomingu kaudu tundma monumentaalse arhitektuuri olemust. Louis Kahni võib kindlasti pidada üheks maailma suurtest Arhitektidest, kelle tähtsust Saaremaa ja kogu Eesti elanikele ei saa üle hinnata. Lõputöö autor loodab, et tema arhitektuurne visioon Louis Kahni Keskuse jaoks aitab kaasa teema aktuaalsemaks muutmisele ja paneb aluse selle ehitamisele tulevikus. Lõputöö valmimisele aitasid kaasa mitmed Kahni loomingut ja sidemeid Eestiga uurinud inimesed: Heie Treier, Arne Maasik, Ott Rätsep ja Olavi Pesti. Koostöö Louis Kahni Eesti Sihtasutsega ja Saaremaa Muuseumiga on motiveerinud autorit ning aidanud kaasa töö valmimisele. Eriti tahab autor esile tuua juhendaja Toivo Tammiku panust nii inspireerimisel kui suunamisel parima võimaliku lahenduse saavutamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Mustamäe tee alguse linnaehituslik visioon(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Oksaar, Marika; Tammik, ToivoHea tänava loomiseks ei ole kindlat valemit: isegi, kui kõike justkui õigesti (by the book) teha, ei pruugi tänav siiski tööle hakata. Vaja on ka veidi müstikat. Ehk peitub see müstika koha omapäras, koha vaimus. Kui seda tabada, siis tekib ka õige tunne. Mustamäe tee algust iseloomustavad dünaamilised arengud. Tegemist ei ole kohaga, mis oleks ühesugusena tekkinud, et sellisena jääda, vaid kohaga, mis pidevalt otsib enda teed. Just teda dünaamikat ja pidevat teelolekut püüdsin panna ka enda lahendusse: siksakiliselt kulgevad jalakäijate sillad, justkui ajarattana keerduv ümar hammastega hoonevorm, kolmnurkselt piki Paldiski mnt kõrgustesse suunduv nurgahoone. Soovisin lahendusse kaasata vihjed paiga erinevatele ajaloolistele kihistustele. Seepärast pakkusin välja, et piirkonnas võiks asuda tööstusmuuseum, mis võiks olla ka üks piirkonna tõmbekeskusi. Ka galeriidena kulgev talveaed kui jalakäijate alternatiivne käimistee on viide kunagistele heina-, põllu ja aiamaadele. Selleks, et hoonestus sobituks ühelt poolt Mustamäe tee massiivarhitektuuriga ning teisalt sisekvartalite eramuvaibaga, olen kasutanud rohkelt liigendatud mahte. Selliselt mõjuvad mahud samaaegselt nii suure (tervikuna) kui väiksena (osadena). Liigendatud mahte – terrassmajana - pakkusin ka paneelelamute ja eramute lepitusvahendina. Selline majatüüp võib leida kasutust ka mujal. Üle Mustamäe tee minevad jalakäijate sillad on kui traagelniit, mis tee eri külgedel oleva veidi eriilmelise linnakoe ühtseks tervikuks seovad. Muutsin tänava jalakäijale orienteerituks, seda nii haljastuse, tänavafrondi kui liikumisteede osas. Lisaks tänavatasapinnale on jalakäijatel võimalus liikuda tänava tasapinnast oluliselt kõrgemal asuvatest sisegaleriidest ja suletud sildadest (tunnelitest) koosnevat haljastatud marsruuti pidi. Loodud on mitmeid taskuparke ja –väljakuid, mis võimaldavad tänavamürast eemalduda ning teisalt ka läbi kvartali diagonaalis liikuda. Lahendus sisaldab ka mitmeid istumis-olemisalasid, nt POP-pargi amfiteatrilaadne istmestik, Talleksi esine lõuna- ja õhtupäikesele avatud trepistik. Eri tasapindade kasutamine on loonud rohkelt kohti, kus on hea peatuda ning inimesi ja elu vaadelda. Parkimishoonete mahte olen kasutanud kõrgema tasapinna avaliku ruumi loomiseks. Ringikujulise parkimismaja puhul on park parkimisala keskel ning amfiteatrilaadselt langev trepistik tagab kogu päeva jooksul päikselise koha olemasolu. Teiselt on ringikujuline käidav katusepind sobiv koht ka sportimiseks. Kolmnurkse hoone parkimisala peal asuv haljastusaukudega katusepark aga tagab kõrgemate hoonete vahel enam päikesevalgust võrreldes maapinnal asuvaga. Sarnased lahendused oleks kasutatavad ka mujul.Nimetus Avatud juurdepääs Paavli elu-ja kultuurikvartal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-23) Etti, Hanna; Tammik, ToivoKäesoleva planeerimisprojekti eesmärgiks oli Põhja-Tallinnas asuva 14,7 ha Paavli ärikvartalile luua uus arhitektuurne ilme. Praeguse armotiseeritud tööstusala asemele planeeritakse uus elurajoon, mis arvestab ümberkaudse piirkonna vajadusi ja võimalusi. Manufaktuuri kvartali ja Putukaväila vahelisele alale on loodud terviklik tõmbekeskus nii kohalikele kui ka turistidele elu- ja kultuurikvartali näol. See hõlmab nii büroohoonete uuendamist, uute elupindade loomist, maastikuarhitektuuri lisamist ning jätkusuutlikku arengut ja majanduse elavdamist eesmärgil erinevas vanuses inimeste ja turistide ligimeelitamist. Kopli poolsaar, kus ala asub, on kiirelt arenev piirkond, mis on atraktiivne hea transpordiühenduse, looduse ja ranna läheduse tõttu. Oluline on arvestada ümbritsevat keskkonda, sealhulgas Putukaväila looduskeskkonda ja head ühistranspordiühendust, et luua meeldiv ja sidus elukeskkond. Uus kvartali planeering aitab parandada inimeste elukvaliteeti, elavdada kultuuri ning tugevdada kogukonda, muutes Paavli ala ühtseks ja aktiivseks linnaosaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Paldiski linnaplaneering Leetses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Shabelnikova, Anastasia; Tammik, ToivoPaldiski on rikkaliku ajalooga väike linn, mis praegu kujutab endast depresiivne kohta. Pakri poolsaarel asuv linn on väga oluline Eesti tööstuste arenemiseks. Seal on hea logistika ja soodsad tingimused. Paldiski linna eluhoonete all asuvad maad on tööstuste omanike ja linnaelanike vahel tüli objektiks, mis 2005. aasta üldplaneeringu järgi on otsustatud ära anda linna ümbritsevate tööstuste kasutuseks. Selline otsus tekitas lahkarvamused rahvastiku vahel ja probleemi, kuhu mahutada 4000 inimest. Selles lõputöös on pakutud lahendus, mis saab olla võimalik, töötav ja rahuldav nii linnaelanikele kui ka tööstustele. Uus linn on planeeritud üldplaneeringuga ette nähtud Pakri poolsaare teisele poole, Leetse külla. Linnaplaneerimises on arvestatud üldplaneeringu nõudeid ja krundi linnaehituslike eripärasusi. Leetse linna projekteerimisel on võetud arvesse võimalikult palju tegureid, mis mõjutavad linnaelu: Paldiski ja Leetse elanike huvid ja soovid, kaasaegsed linnaehituslikud lahendused, Leetse looduse säilitamine ja muud. Uus linn on lahendatud radiaal-ring süsteemis ja koosneb viiest rajoonist, mis kujutavad endast sektoreid. Leetse linn on piiratud rajatava Tallinn – Leetse maanteega ühelt poolt ja pankrannikuga teiselt. Paldiski linnaelanike soovide järgi on uues linnas planeeritud madal, kolme- ja kahekorruseline hoonestus. Linna tänavad ja väljakud on paigutatud nii, et tagada päikese poolt loodud soodsaid tingimusi või ilusat vaadet igale majale. Niisuguse projekti realiseerimine parandab elutingimusi mitmele tuhandele inimesele.Nimetus Avatud juurdepääs Puhkeobjektid Pärnu muulil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-26) Paemre, Elina; Tammik, ToivoDiplomitöö hõlmab endas Pärnu muuli ning selle lähiala, mis piirneb mere, jõe ja promenaadiga. Töö eesmärgiks on rannaala maastiku, loodusjõudude ning asukoha parim võimalik ära kasutamine. Diplomitööle seadsin järgmised eesmärgid: Aastaringne pääs muulile Kogu planeeringuala ööpäevaringselt avalikku kasutusse andmine Kavandatud hoone ja rajatiste sidumine ümbruskonna, maastiku ja ajalooga Pärnu linna arengu toetamine Planeeringu järk-järgulise realiseerimise võimalus. Arhitektuurne hoonestuse ettepanek on püüdnud rõhutada asukoha erilisust ja ümbritsevaid loodusjõude s.o merd, muuli ja jõge. Eestlased on olnud alati looduseusku ja saunamõnusid armastav rahvas, see on koht kuhu minnakse stressi maandama, võtmaks endale aega lõõgastumiseks. Käesolev projekt täiustab suurepärast valitud planeeringu asukohta Pärnus, avades inimestele seni vähetuntud muuli ja parkmetsa. Projekti lõplik lahendus sündis kui oli paigas üldine kontseptsioon millele järgnes dünaamiline ja loogiline mahtude paigutus ning nende funktsionaalsus. Majutuskeskuse kümme numbrituba koos saunaga hoiab korraga külastavate inimese arvu mõõduka, võimaldades personaalsemat lähenemist ja luues intiimsemat õhkkonda. Muuli tipus asuv vaatetorn oleks maamärk nii maalt kui merelt kulgejale. Laudteed, supluskohad ja vaatetornid pakuksid suurepärast lõõgastusvõimalust Pärnu elanikele ning linna külastajatele. Pakutud lahendus on samaaegselt nii mugav kui ka privaatne, andes külastajale võimaluse leida meelepärane tegevus ja nautida ürgseid loodusjõude.Nimetus Piiratud juurdepääs Rakvere diagonaaltänava kvartal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Suvi, Karoliina; Tammik, ToivoKäesolev diplomitöö käsitleb endas väiksema mahulist planeeringut Rakvere Aqva Spa parkla ja olemasoleva Kirikupargi alale. Planeeringu eesmärk on tekitada uus tõmbekeskus, mis kutsuks inimesi kesklinna uudistama ja pakkuda lahendus väikelinnade elanikkonna kahanemisega seotud probleemidele. Uue tõmbekeskuse loomine olemasolevate tähtsate ühenduste vahele muudab Vallimäe ja Keskväljaku vahelise ala atraktiivsemaks ja pikeneb ka inimeste Rakveres veedetud aeg. Töö autori eesmärgiks on kujundada uus linnaruum, mis oleks funktsionaalne ja sobituks Rakvere väikelinna keskkonda. Diplomitöö eesmärk on aidata kaasa kohaliku linnakeskkonna kaasajastamisele: luua erinevate funktsioonidega mõnus linnaruum, mis pärsib kohalike elanike soovi oma kodukohast lahkuda. Diplomitöö idee on muuta planeeringuala kõigile Rakvere elanikele ja külastajatele erinevaid funktsioone pakkuvaks ajaviitekohaks, kus on tegevust loomevaldkonnale, teenindus- ja kaubandusasutused, äri- ja eluhooned ning park. Uue diagonaaltänava ümber tekib uus hoonestus, mille ühele poole jääb vabaajakeskus ja teisele poole äri, büroopinnad ning korterid. Lõuna osas turuhoone ja lääne osas tantsuteater koos funktsionaalse pargiga. Planeeringu alal on hoonete funktsioonid jagatud selliselt, et inimesed leiaksid seal tegevust igal aastaajal ja kellaajal. Antud ala elavdamine, ja sinna uue aktiivse keskkonna loomine, suurendab Keskväljaku ja Vallimäe vahelise ala jalakäijasõbralikku läbikäidavust. Oluline on, et planeeringu ala oleks kõigile kättesaadav ja meelitaks ligi inimesi igast valdkonnast.Nimetus Piiratud juurdepääs Scheeli mõisa taaselustamine Pirita Kosel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Sander, Aet; Tammik, ToivoKäesolevas projektis on käsitletud Tallinnas, Pirita Kosel, Pirita jõe kaldal asuva Scheeli mõisa taaselustamist. Asukoha valimisel sai määravaks looduse lähedus, maastikku reljeef ning võimalus kavandada mitmekülgselt kasutatavat ala. Teisalt mängis suurt rolli antud ala hetke olukord ning suur soov taastada kunagine populaarne suvemõisa piirkond lisades juurde uusi funktsioone. Muinsuskaitse nõuetest lähtuvalt saab säilinud mõisakompleks uue funktsiooni Perekeskuse näol, kunagi vene vägede korraldatud massihukkamispaika on kavandatud mälestusmärk ning arvestades käesoleva ala harmoonilist ja loodusrohket olemust on sinna planeeritud ka Tervise ja Taastusravikeskus. Perekeskuse planeerimisel mõisa seinte vahele on lähtutud maksimaalse säilitamise printsiibist. Ruumiprogrammis on olulisemad kohvik, loengusaal, treeningsaal, kolm tegevustuba ja väikelaste päevahoid. Mõisahoovi on planeeritud keskne väljak, mis ühendab peahoonet ja tiibhooneid, laste mänguväljak ning välikohvik. Tervise ja taastusravikeskuse kavandamisel sai määravaks loodusliku reljeefi ja hoone ühendamine. Hoone ruumiprogramm jaotub tinglikult neljaks – ülemine nõlvapealne korrus vastuvõtuhalli, restorani ja konverentsiruumiga. Kolmandal korrusel taastusraviosakond ja spaa, mis langeb läbi kahe korruse ning teine, esimene korrus on majutusfunktsiooniga. Kavandatud memoriaal mälestab 1941 a. massihukkamise ohvreid ning arhitektuurselt on vana ja uue sümbioos. Kavandatavat kolme objekti ühendab sujuvalt sillutatud sihid ja platsid ning nõlvast allajuhtivad laudtrepid. Platsidele on planeeritud istumisalad ja mõisahoovi ka hooajaline välikohvk. Mugav ligipääs on nii jalgsi liiklejale kui ka autoga saabujale. Suurem parkla asub ala lääne küljes, mis teenindab normidekohaselt Tervise ja taastusravikeskuse külastajat ning on võimalus siseneda ka ala ida küljest kulgevat teedpidi, mis viib mõisa lähistele. Kokkuvõttes võib öelda, et on püütud luua võimalikult multifunktsionaalne ala, mis kasutab ära olemasoleva keskkonna võlu ning samal ajal seda täiendada.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinn-Helsingi vahelise merealuse tunneli Eesti terminal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Pira, Alari; Tammik, ToivoAntud lõputöö projekt pakub Eesti-Soome vahelisele raudtee mereühendusele välja ühe võimaliku terminali asukoha Tallinnas. Välja valitud ala asub Põhja-Tallinnas, kahe ajaloolise miljööväärtusliku ala vahel asuva Kopli kaubajaama territooriumil. 36 hektariline tööstusala, mis katkestab linnaruumi on plaanis avardada ja muuta uueks avalikuks tõmbekeskuseks. Kopli kaubajaama ala vajab värskendust ja sidumist linna üldpildiga. Alale planeeritavad pargi- ja sportimisalad peaksid tekitama mõnusad ajaveetmiskohad Tallinna südames ja soodustama elanike konsentreeritust piirkonnas, mis peaks ajendama tööstuse välja viimist linnaruumist. Pargi kujundus loob ala keskele aktiivse sportimis keskkonna. Põhjapoolsele osale on planeeritud rahulik ja vaikne puhkeala mitmete basseinide ja purskkaevudega. Terminali plaanitavas asukohas Telliskivi tänava ääres, saab olema aktiivne tänavafront. Terminali hoone kujundus järgib silla kuju, ühendades Kalamaja ja Pelgulinna – kahte ajalooliselt eraldatud piirkonda. Hoone maht on loodud selliselt, et sellest on võimalik üle liikuda, tekitades kõrgeimas punktis platvormi, kust avanevad panoraamvaated vanalinnale, merele, planeeritavale avalikule rohe- ja vabaajaveetmise aladele ja ka ümbruskaudsele linnapildile. Selle diplomitöö visioon pakub välja Eesti-Soome vahelise raudteeühenduse terminali ühe võimaliku asukohana Kopli kaubajaama ala Tallinna südames. Sellel projektil on potensiaali saada järgmiseks suureks tõmbekeskuseks nii kohalikele elanikele kui ka turistidele.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Loomaaia põhjaala(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Palmik, Martin; Tammik, ToivoLoomaaedade vajalikkus kasvab iga aastaga kuna üha enam loomaliike satub looduse hävinemise ja reostumise tõttu väljasuremisohtu. Lisaks on loomaaedade eesmärk teha teadustööd, säilitada ning kaitsta ohus olevaid liike ning tõsta inimeste teadlikust looduses toimuvate protsesside kohta. Hetkel on Tallinna Loomaaia ala laialivalguv ning kohati jäävad eksponaatide vahele liiga pikad vahemaad. Lõputöö eesmärgiks oli välja pakkuda lahendus Tallinna Loomaaia Paldiski maantee poolsele pääslale ning selle kõrval asuvale tühjale alale. Ideeks on luua terviklik kompleks koos sissepääsu ja polaaralaga hetkel kehvades tingimustes elavatele hüljestele ning uutele asukatele – pingviinidele ja kaladele. Kompleksi eesmärk on tuua eksponeeritavad loomad sissepääsule lähemale ning tihendada kasutatavat maa-ala. Antud lahendus on täienduseks 2017. aastal valminud jääkarupolaariumile. Eksponaatide hooned vastavad kõikidele loomadele vajalikele nõudmistele ja tingimustele, et loomad püsiksid terved ja elujõulised. Hooneid planeerides on pööratud tähelepanu ka külastajate heaolule. Liikumisteede kavandamisel on arvestatud loogilisi liikumistrajektoore. Pakutav lahendus võiks olla eeskujuks järgmistele loomaaia projektidele oma terviklikkuse ning kompaktsusega. Uued hooned, esinduslik väljak ning uued asukad võiksid veelgi suurendada külastajate arvu.