Sirvides Autor "Traumann, Ada" järgi
Näitamisel1 - 20 52-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs 5S süsteemi juurutamine Jospel OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Lissitsõna, Natalja; Traumann, AdaAntud töö eesmärgiks oli ettevõtte töökeskkonna ja töö organiseerimise parendamine töökohtades, et saavutada sujuvam tööprotsess, vähendada ajakulu ja tõsta töötajate rahulolu. Parendusprotsess edukas ettevõttes on pidev ja katkematu tegevus kogu organisatsiooni tegevuse aja väitel. Reaalse olukorda peegeldamiseks oli koostatud ja läbiviidud küsimustik Jospel OÜ meeskonna seas. Ettevõtte analüüs edastab ülevaade hetke seisu kohta, aitab määratleda probleemseid kohti ja viisi tegevuse parendamiseks. Kvaliteedi juhtimise meetodeid on loodud palju ja nende süsteemidega tutvudes võimalik teostada valikut, mis maksimaalselt rakendatav valitud organisatsiooniga ja parimal viisil aitab ettevõtte jätkuvas arengus. 5S süsteem on tunnustatud kordahoidev meetod ja laialt kasutust leitav ka mainekates kvaliteedijuhtimise kontseptsioonide hulgas nagu Toyota tootmissüsteem, Lean mõtteviis, Kaizen jms. Pideva ja jätkusuutliku parendamise protsessis jääb 5S süsteemis väheseks, kuid see on kindel alus, millele saab toetuda ettevõtte kvaliteedijuhtimine. Ettevõtte tegevuse protsesside analüüs ja vajalike meetmete rakendamine aitab kaasa juhtkonnal hinnata reaalset olukorda, mõõta arengufaase, teostada vajalikke muutusi ja sellele tulemusena püsida konkurendis. Sobiva meetodi leidmiseks hinnati ja analüüsiti ettevõtte töö organiseerimist tootmises. Töös on vaadeldud ettevõtte üldiselt, selle toodangumahtu, meeskonda, kui toimivat organismi ja töökorraldus erinevate korruste tootmisruumides. Empiirilises osas on kasutatud andmed, mis on kogutud ettevõtte tegevusega tutvumisel läbi küsitluste, visuaalsel vaatlemisel ja tootmisprotsessi jälgimisel. Lõputöö autor tänab Ada Traumanni juhendamise ja Jospel OÜ töötajaid meeldiva koostöö ees.Nimetus Piiratud juurdepääs Ajastu 1920-1940 stiilis ülikondade ja kostüümide turu-uuring lähtuvalt erinevatest subkultuuridest Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kangur, Cornelia; Traumann, AdaKäesoleva lõputöö "ajastu 1920-1940 stiilis ülikondade ja kostüümide turu-uuring lähtuvalt erinevatest subkultuuridest Eestis" eesmärgiks oli välja selgitada 1920ndate- 1940ndate stiilis ülikondade ja kostüümide eeldatava turu potentsiaal. Eeldusliku sihtgrupi põhiparameetrid on subkultuurilise identiteedi potentsiaal, vanus, sugu ja sissetulek. Subkultuurilise identiteedi potentsiaali analüüsiti antud töö raames chap, hipster ja dändi kogukonnas. Selleks, et teada saada antud töö raames turupotentsiaali, teostas töö autor turu-uuringu, mille peamisteks meetoditeks olid küsitlus ning süvaintervjuu.Nimetus Piiratud juurdepääs Baltic Fibres OÜ tekkide praaktoodangu analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Komp, Maarja-Liis; Traumann, Ada; Diana TuulikKäesolev lõputöö on koostatud Baltic Fibres OÜ näitel. Lõputöös käsitletakse praaktoodangu teket ettevõttes. Autor analüüsib kolme kuu praaktoodangu tekkepõhjuseid: Detsember 2016, Jaanuar 2017 ja Veebruar 2017. Analüüsis tuuakse välja erinevad praaktoodangu aspektid arvulistes kogustes kolme kuu lõikes. Seejärel selgitab välja enim esinevad põhjused ning analüüsib nende teket. Töö koosneb kahest osast: teooriast ja metoodikast. Teoorias uuris autor protsesside juhtimist, tootmise korraldamist, kvaliteedijuhtimisesüsteemi ISO 9001, keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001, ning lisaks töökeskkonda. Tuginedes teooriatele tegi autor ülevaate Baltic Fibres OÜ kvaliteedikontrollist, mille käsitlusalaks on tekkide, patjade ja madratsite tootmine. Lisaks toob autor välja ka Baltic Fibres OÜ peamised tegevuseesmärgi, ning praagi käsitlemise etapid. Metoodika osas tõi autor välja kvaliteediuuringu tulemused ja analüüsis neid, Baltic Fibres OÜ tootmisprotsessi kirjelduse, kolme kuu praaktoodangu analüüsi, kolme kuu suurimad praaktoodangu tekkepõhjused, ning ettenähtud praaktoodangu käsitlemise ettevõttes. Lõputöös sooviti leida alternatiive tootmistsüklite parendamiseks, seeläbi praaktoodangu tekke vähendamiseks. Autor kasutas töös kvantitatiivset uuringut ja vaatlust. Kvantitatiivses uuringus töötles esmalt läbi kolme kuu praagi tekke, teise kvaliteedi toodangu tekke, ning toodete koguse, mis läks koheselt esimesse kvaliteeti. Kolme kuu vältel tekkinuid praaktoodangu vigu tõi autor välja arvuliselt nii tekstis, kus on väljatoodud ka praagi põhjus, kui ka tabelina. Tabel annab parema ülevaate konkreetsest veast ja praaktoodangu kogusest. Neid andmeid analüüsis autor lisaks ka Excel programmis, selleks, et protsendiliselt luua parem ülevaade, kui suur on praagi protsent Baltic Fibres OÜ-s. Vaatluse osas jälgis autor tekiliinide tööd kaks nädalat. See andis võimaluse põhjalikult vaadelda nii operaatorite tööd mõlemas vahetuses kui ka liinide tehnilist valmidust ning toote tekkimise tsükleid. Autor teostas osaliselt mittesekkuva vaatluse, kus uuris tehtavaid tegevusi, ise mitte sekkudes, jälgides keskkonda, inimesi ja protsesse kõrvaltvaatajana. Lisaks masintootmisele, võttis arvesse ka keskkonda ettevõttes, ning töötajate suhtumist ja töökust, et näha keskkonda ja suhteid läbi oma silmade. Uurijana ei võtnud töö autor protsessidest osa, kuid vajadusel küsis täpsustavaid küsimusi töötajatelt, et protsessidest paremini aru saada. Vaatluse tulemusena eristati üle- ja alakaalu 67 tekkepõhjuste põhilised mure kohad, ning tepingute ja pooli vahetuse probleemid. Praagiprotsent on ettevõttes lubatud maksimaalselt 2%, läbivalt on kolme kuu analüüsis vaid tekkide praak 1-2%. Protsentuaalselt on see arv väike, kuid koguseliselt vaga suur number. Liinide tootlikkus saab alguse sellest, mida ja mis kogustes toodetakse. Kõik raiskavad tegevused tuleb võimaluse korral likvideerida või viia miinimumi. Liiniti ja kuuti mängivad rolli erinevad aspektid, tulenevalt sellest, kuidas on liinid üles ehitatud, hopperite arv liinidel, liinide pikkused, jooksude pikkused, operaatorite võimekus jne. Lähtudes praaktoodangu tekke põhilistest põhjustest ja praaktoodangu tekkimise alandamiseks, pakkus autor välja järgnevad ettepanekud: ala- ja ülekaalu vähendamiseks, tuleks tootmisplaani tegemisel maksimeerida ühetüüpsete toodete järjestikust tootmist selleks, kehtestada minimaalsed jooksu pikkused ehk töökäskude miinimum tooteühikute arv, ühtlustada hopperite arvu kõigil liinidel. Kaalu asukoht liinil tuua ettepoole, kaaluprobleem avastatakse alles siis kui terve liini pikkuse jagu tekke on juba toodetud, sest kaalu fikseerimine on liini lõpus. Lisaks sisse viia uuendatud kaalukontrolli süsteem, juurutada tootegruppide põhised tootmise seadistused liinile, operaatorite kompetentsi tõstmine ja järjepidev hoidmine. Tepingu probleemide ja pooli vahetuse vigade vähendamiseks tuleks katsetada teiste tarnijate niidipoole, ühe niidipooli lõppemisel tuleks vahetada korraga kõik liinil olevad niidipoolid, juurutada tootegruppide põhised tootmise seadistused liinile, ning operaatorite kompetentsi tõstmine ja järjepidev hoidmine. Autor on arvamusel, et võttes arvesse parendusettepanekuid, saaks ettevõtte Baltic Fibres OÜ osaliselt või täielikult praaktoodangu tekkimist ettevõttes vähendada.Nimetus Piiratud juurdepääs Bellus grupi arenemise võimalused Eesti turul(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Lille, Liis; Traumann, AdaAntud lõputöö on Bellus Furnitur OÜ ja Bellus Beds OÜ ettevõttete baasil ülesehitatud. Töös on väljatoodud Bellus grupi lühi iseloomustus ja struktuur. Teooria osas on kirjeldatud turunduse olemust ja turunduse planeerimisest, ostu- ja müügitööd ning kvaliteedi protsesse. Töö eesmärgiks oli analüüsida Bellus Furnitur OÜ ja Bellus Beds OÜ toodete müügistrateegiat Eesti turul. Tööd alustati lühikese turuolukorra analüüsiga, mille käigus selgitati välja, millised kauplused müüvad Belluse toodangut Eesti turul. Täpsemalt oli vaja külastada kolme Tallinnas asuvat kauplust, milledeks olid Asko, Masku ja Isku. Külastuse käigus intervjueeris lõputöö koostaja kaupluste juhatajaid, esitades Bellus Furnitur OÜ ja Bellus Beds OÜ toodanguga seonduvaid küsimusi. Samuti töös on kasutatud vaatluse uurimismeetodit, kus töö koostaja vaatles, kuidas olid kauplused müügisaalides, kujundanud toodetest väljapanekud. Kaupluste juhatajate vastuste põhjal koostas lõputöö tegija analüüsi, mis olid ettevõtte toodete puhul positiivne ja negatiivne. Peale seda kasutati ettevõttes intervjuu vormis uurimismeedotit, kus püüti leida reaalseid lahendusi negatiivsetele vastustele. Küsitluse käigus selgus, et kõige suuremaks probleemiks osutub tarneag. Samuti oli ka probleeme kvaliteediga. Analüüsi käigus tehti järeldused, et ettevõte valmistab messidele väga vähe mudeleid, mis sobiksid Eesti turule. Ettevõte valmistab suurema osa mudelitest välismaa turule. Ettevõtet külastades sai töö autor informatsiooni uutest võimalustest, kuidas saaks muuta Bellus Furnitur OÜ ja Bellus Beds OÜ toodetega Eesti turgu. Ettevõte lahkus Taani turult, kuna müümine Taani turule ei olnud kasumis. Ettevõte on ühe turu võrra väiksem, seega oleks reaalne võimalus enim keskenduda Eesti turule. Samuti iga muutusega kaasnevad ka ohud ning need probleemid on välja toodud antud töös. Töö andis autorile selge ülevaate Eestis müüdavate Bellus Furnitur OÜ ja Bellus Beds OÜ toodete müügistruktuurist ja strateegiast. Antud müügistrateegiat saab parandada ja on võimalus laiendada ettevõtte toodete müüki Eesti turule. Antud lõputöö andis ülevaate Bellus Furnitur OÜ ja Bellus Beds OÜ turundusosakonnale, mida ettevõtte töötajad saavad teha laiendamaks toodete müüki Eesti turul. Lõputöö koostajale sai selgeks, et Bellus Furnitur OÜ ja Bellus Beds OÜ on innovatiivse mõttelaadiga ettevõte, kellel on tulevikku vaatavalt head võimalused realisatsiooni tõsta ja jääda jätkuvalt Eesti turule. Tuleb alustada sellest, et leida ettevõttele sobiv müügiinimene, kes tegeleb Eestisse müüdavate toodetega.Nimetus Piiratud juurdepääs Digitaalselt trükitud kangaste kataloogi loomine ettevõttele Lipuvabrik OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Laan, Liina; Traumann, Ada; Merje BeilmannDigitaalselt trükitud kanganäidiste kataloogi loomine ettevõttele Lipuvabrik OÜ, mis tutvustab 18 rõiva-, kodu- ja sisustustekstiilide trükkimiseks ja tootmiseks sobilikku tekstiilmaterjali.Nimetus Piiratud juurdepääs Digitaalsete trükitehnoloogiate kaardistamine AS Fifaa näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kiisküla, Kaidi; Traumann, AdaLõputöö eesmärk oli kaardistada AS Fifaas kasutusel olevad digitrükitehnoloogiaid - digikleebise trükk, sublimatsiooni trükk ning DTG trükk, mida Tallinna Tehnikakõrgkool saab oma uue õppeaine raames õppematerjalidena kastutada. Välja on toodud trükiettevalmistus, trükkimine, järeltöötlus – kõik etapid, mis tuleb läbida ühe digitrüki töö valmimiseks. Protsesse illustreerivad näitlikud fotod. Samuti oli eesmärgiks valmistada kaardistatud trükitehnoloogiate trükinäidised, mis paremini tööd illustreeriks. Antud lõputöö annab põhjaliku ülevaate kajastatud trükitehnoloogiatest. Esimeses teoreetilises osas uuriti trüki ajalugu. Uurimist alustati 100 000 aasta tagusest ajast, kui inimkond tegi jooniseid koobaste seintele. Kajastatud on põhilisi pidepunkte trüki ajaloos, nagu puuklots trükk, vasegravüür, rulltrükk, siiditrükk, laserlõikus ning tänapäevane digitaalne trükk. Esimene peatükk annab põhjaliku ülevaate, kuidas trükk on alguse saanud ning aastatega arenenud. Teises teoreetilises osas käsitleti digitaalse trükkimise tehnoloogiate teooriat. Antud peatükis on autor andnud ülevaate digitaalse trüki eelistest analoogmeetodite ees tekstiilkangastele. Samuti on kirja pandud täpne trükitehnikate teooria ning selgeks tehtud trükkide puhul kasutatavad mõisted nagu värvaine ja substraat. Samuti on parema ülevaate andmiseks koostatud kaardistatavate trükitehnoloogiate võrdlustabel, mis kajastab põhilisi aspekte. Kolmandas lõputöö osas on kirjeldatud arvutigraafikat ja selle vajadust seoses digitaalse trükiga. Peatükk selgitab, mis on kujutis ja piksel ning kuidas arvutiekraan kujutisi kuvab. Samuti selgitatakse kujutiste kvaliteedi aspekti. Arvutigraafika puhul eristatakse kahte põhilist graafikaliiki – raster- ning vektorgraafika, milledest on antud põhjalik ülevaade ning selgitatud milliste trükitehnoloogiate puhul oleks mõistlik kumba graafikaliiki kasutada. Samuti on koostatud graafikaliikide võrdlus põhiliste erinevuste eristamiseks. Neljandas peatükis räägitakse trükkimiseks kasutatavatest värvidest. Autor on andnud ülevaate pigment-, reaktiiv- ning dispersioonvärvidest ning millise trükitehnoloogia puhul antud värve kasutatakse. Viiendas ehk empiirilises osas on AS Fifaa tutvustus. Antud on ülevaade, millega ettevõte tegeleb ning milliseid võimalusi on rõivastele trüki teostamiseks. Samuti on viienda osa esimeses alapeatükis kaardistatud DTG tööprotsess. Antud peatükk annab detailse ülevaate, kuidas valmib töö kasutades DTG trükitehnoloogiat alustades trükifailide koostamisest ning lõpetades tindi kinnitamisega. Samuti räägitakse trükiettevalmistusest, toote ettevalmistusest ning trükkimise tööprotsessist. Antud on ülevaade AS Fifaa-s kasutusel olevatest DTG trüki masinatest ning trükkimise võimalustest. Viienda osa teises alapeatükis on kaardistatud sublimatsiooni trüki tööprotsess ning antud ülevaade, kuidas koostatakse trükifaile, kuidas toimub trükiettevalmistus tootmises ning detailne ülevaade kujutise trükkimisest tootele. Samuti on ülevaade AS Fifaa-s kasutusel olevatest sublimatsiooni trüki masinatest ning trükkimise võimalustest. Viienda osa kolmandas alapeatükis on kaardistatud digikleebise trüki tööprotsess. Samuti on antud peatükis detailne ülevaade trükifailide koostamisest, trükiettevalmistusest tootmises, digikleebiste ettevalmistuses ning kujutiste trükist tootele. Peatükis on ka räägitud AS Fifaa-s kasutusel olevatest digikleebise trüki masinatest ning trükkimise võimalustest. Lõputöö viimases osas on kirjeldatud trükinäidiste valmistamise tööprotsessi kolme trükitehnoloogia kohta. Autor on kirjeldanud logode valikut, paigutust tootel ning tooteid, millele trükinäidised on tehtud. Töö lisadesse on lisatud kuvatõmmised programmide kasutamisest, mida on vaja antud trükitehnoloogiate teostamiseks. Kuvatõmmised on hea illusatratsioon parema ettekujutuse tekkimiseks. Antud lõputöö käigus kogutud ning läbitöötatud teoreetiline ja praktiline materjal, kaardistatud trükitehnoloogiad ning trükinäidiste valmistamine olid vajalikud ning kasulikud antud lõputöö põhieesmärgi saavutamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Digitrüki tehnoloogia standardi koostamine ettevõtte Lipuvabrik OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Rauba, Brigita; Traumann, AdaLõputöö eesmärgiks oli kaardistada Lipuvabrik OÜ-s kasutusel olevad digitrüki meetodid ja tööprotsessid selleks, et koostada digitrüki standard. Käesoleva lõputöö raames valmis digitrüki üldstandard. Lisaks koostas töö autor kahe erineva Lipuvabrikus kasutatava tehnoloogia digitrüki standardid, millest üks põhineb DTF- ja teine sublimatsioontrüki tehnoloogial. Standardi koostamisel lähtuti digitrüki kontseptsioonist, mille järgi digitrüki neli põhielementi on riistvara, tarkvara, tindid ja tekstiil. Nende elementide õigel valikul ning nende omavahelisel sobivusel saavutatakse vajalik trükikvaliteet. Lõputöö teoreetilises osas käsitleti DTF- ja sublimatsioontrüki tehnoloogiaid, digitrüki eeliseid traditsiooniliste trükitehnoloogiate ees. Kirjeldati digitrükis kasutatavaid värve ja kangaid. Samuti uuriti digitrüki tehnoloogia eeliseid traditsioonilise trüki tehnoloogia ees. Digitrükk on ökonoomsem ja efektiivsem. Võrreldes traditsioonilise trükiga sisaldab digitrüki protsess vähem etappe ja toode jõuab turule kiiremini. Seda kõike eeldusel, et on olemas tootele vastav printer, tarkvara, kangas ja värv. Töö empiirilises osas tutvustati Lipuvabrik OÜ-d, ettevõttes kasutatavaid printereid, tarkvara, materjale ja värve ehk digitrüki protsessi alustalasid. Peatükis 4.4 käsitletakse ruumide tingimusi, lisaks digitrüki sisenditele on olulised trüki hea tulemuse saavutamiseks näiteks ruumi õhuniiskus ja temperatuur. Ettevõttes kohapeal kasutatakse kangaid, mis on kanga tootja poolt juba eeltöödeldud. Seega Lipuvabrik OÜ-s kanga eeltöötlemist ei toimu. Vajaduse korral rakendatakse kangale eeltöötluse protsessi, mille käigus liimitakse sünteetiline tekstiilmaterjal (liimitäppidega) originaalkanga külge kuumpressimise teel. Töös kirjeldati ning süstematiseeriti Lipuvabrik OÜ digitrüki tööprotsesse. Kogutud info põhjal koostati kaks standardinäidist, mis vormistati tabeli kujul. Üks standard DTF- ning teine sublimatsioontrüki tehnoloogia kohta. Standard hõlmab praktiliselt kogu digitrüki tööprotsessi, seetõttu on see ettevõttele oluline dokument. Standard on mõeldud kasutamiseks ettevõttes juhendina trükkalile. Standard sisaldab trükiprotsessi eri etappe ning juhul kui printeri operaator peaks vahetuma, siis uuel töötajal on hea toetuda sellele dokumendile. Standardis sisalduvat infot saavad kasutada ka teised ettevõtte spetsialistid töö planeerimiseks ning põhi- ja abimaterjalide tellimiseks. Samuti töös kogutud andmeid on võimalik kasutada digitrüki temaatilise õppematerjali koostamiseks 52 Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Uurimustöö käigus autor vaatles tööprotsesse Lipuvabrik OÜ-s kohapeal ning intervjueeris töötajaid. Intervjuu küsimused on toodud välja lisas. Vaatluse käigus koguti infot, fotomaterjali printimisprotsessi eri etappide kohta. Intervjuu andis võimaluse täpsustada arusaamatuks jäänud teemad ja küsimused. Lipuvabrik OÜ-s seni ei ole taolist standardit olemas. Autori loodud standardi võib võtta aluseks ametijuhendi koostamiseks. Tabel on pigem inforohke ja seda võiks graafiline disainer kujundada kasutajasõbralikumaks. Autor on lõputöös uurinud informatsiooni eesmärgil reaktiiv- ja happevärve juhuks kui ettevõte soovib tulevikus kasutada teisi tehnoloogiaid ning nendega koos ka reaktiiv- ja/või happevärve. Tehnoloogiate areng toimub pidevalt ning seadmete tootjad töötavad välja efektiivsemaid ja säästlikumaid printereid. Juba on olemas printerid, kus kujutise printimine paberile jääb vahele ning sublimeeritakse otse kangale. Lipuvabrik OÜ võiks tulevikus soetada ka sellise seadme, see muudab töö veelgi kiiremaks ning keskkonnasäästlikumaks. Lõputöö autorile andis tehtud uurimistöö suurel hulgal uusi teadmisi ning praktilisi oskusi digitrüki valdkonnas.Nimetus Avatud juurdepääs Digitrükiprotsessi mudeli loomine digitaalsete kaksikute tehnoloogia baasil ettevõttes Disaintekstiil OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-11) Annilo, Markus; Traumann, Ada; Kaur, ErvinLõputöö eesmärk oli luua ettevõtte sublimatsioonitrüki protsessi näitel simulatsiooni prototüüpi kasutades digitaalsete kaksikute tehnoloogiad ja Emulate3D tarkvara. Tulemus aitas toetada Tallinna Tehnikakõrgkooli osalemist Erasmus plus projektis DigiSmartTech ning luua ettevõttele esimene digitaalne mudel tootmisest, mida edaspidi on oma digitaliseerimise protsessi juures võimalik edasi arendada. Lisaks on toodud informatsioon nii 4.0 tööstusest kui ka selle mõjudest tehnoloogiale ning ühiskonnale. Põhjalikult on kirjeldatud digitaalse kaksikut, selle tehnoloogilisi eripärasid ja terminoloogilisi mõisteid. Tehtud tööd ilmestavad erinevad fotod ja joonised. Eesmärk oli praktiliselt teostada simulatsioonimudeli loomise protsess. Töö annab hea ülevaate digitaalsete kaksikute tehnoloogiast, selle rakendamisest ning ka loomisest. Esimeses teoreetilises osas võetakse lahti 4.0 tööstuse mõiste ja seletatakse selle arengusamme ning kuidas see suures pildis mõjutab maailma arengut. Samuti võetakse üldsõnaliselt ette kõik 4.0 tööstuse arenguga seotud tehnoloogilised uuendused: suurandmed, robotid, simulatsioonid, horisontaalne ja vertikaalne integratsioon, 3D printimine, asjade internet, küberturvalisus, virtuaal- ja liitreaalsus. Puudutamata ei jää inimeste ning ühiskonnaga seotud muutused. Teises teoreetilises osas võetakse põhjalikult ette 4.0 tööstuse tehnikaime - digitaalne kaksik. Võimalikult täpselt kirjeldab autor selle kontseptsiooni ja ajalugu, ilmestades seda esimeste reaalsete näidetega praktilisest maailmast. Samuti tuuakse välja kes, kus ja kuidas on digitaalseid kaksikuid defineerinud. Avatakse lugejale üldist digitaalsete kaksiku struktuuri ning ülesehitust, samuti saavad seletatud digitaalseid kaksikuid puudutavad mõisted. Peatükist leiab üldise väärtuste väljatoomine, mida nimetatud tehnoloogia võiks pakkuda ettevõttele. Sellele järgneb põhimõtete kirjeldamine, millest lähtuda, kui on vaja digitaalseid kaksikuid arendama hakata. Teise peatüki üks alapeatükk kirjeldab tänaseid rakendusviise, kuidas mõned erinevad rahvusvahelised ettevõtted või organisatsioonid on digitaalset kaksikut kasutavad. Tuuakse näiteid transpordisektorist, toitlustusest ja isegi linnaplaneerimisest. Autor tõi selles alapeatükis esile oma koolitusel läbiviidud küsitluse tulemused Eesti ettevõtjate seas. Vastused andsid aimu, milline võib olla teadlikkuse tase digikaksikute teemal tänase seisuga erinevate sektori seas. Tulemus näitas selgelt, et teema on värske ning vajab Eestis veel kõvasti selgitamist. Kolmandas peatükis ehk empiirilises osas kirjeldatakse ettevõtte Disaintekstiil OÜ tegevust. Antakse ülevaade selle ajaloost ja arengust, tegevusest ning toodetest. Kolmanda osa teise alapeatüki juures kirjeldatakse printimise ja trükkimise protsesse, mida on kavas simuleerima hakata. Kolmanda alapeatüki eesmärk oli uurida ja kirjeldada tehnilisi seadmeid, mida trükkimise ja printimise tootmisprotsessis ettevõte kasutab. Peatükist on võimalik lugeda seadmete tööprotsessi kohta ning näha tähtsamaid tehnilisi parameetreid nagu töökiirused, energiatarbimine, tööala möödud. Kolmanda peatüki neljandas alapeatükis leiab kirjelduse simulatsiooni arendamise kohta. Põhjalik ülevaade mudelite loomisest CAD tarkvaras, Emulate3D keskkonna seadistamisest ja mudelite omavahelisest ühendamist, vooprotsessi loomisest ning selle mitmekesistest võimalustest. Esile on toodud tarkvaraprogrammi kirjutamise selgitus ja ülevaade. Alapeatükk lõppeb võimalike variantide kirjeldamisega, mida simulatsiooniga edasi teha ja kuidas tuua esile selle majanduslik väärtust. Samuti on autoripoolsed ettepanekud, kuidas simulatsiooni täiendada. Töö lisadest leiab erinevad kuvatõmmised programmi kasutamisest. Kuvatõmmised illustreerivad paremini tööd ja loodud simulatsiooni. Antud lõputöö käigus kogutud ning läbitöötatud teoreetiline ja praktiline materjal aitasid saavutada lõputöö põhieesmärki.Nimetus Piiratud juurdepääs Digiturunduse arendamine Smiletex OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Malm, Kaidi; Traumann, AdaKonkurentsi tihenedes on turundus ettevõtte seisukohalt aina tähtsam. Koos tehnika arenguga on ka inimeste harjumused muutunud ning aina rohkem veedetakse aega internetiavarustes. Digiturunduse eesmärgiks on olla kohal seal kus inimesed oma aega aina rohkem viidavad – internetis. Internetis turundamine annab ettevõtetele võimaluse olla klientidele lähemal ning saada ka kohest tagasisidet. Sotsiaalmeedia annab võimaluse olla loominguline ning luua vahetu kontakti enda klientide ja potentsiaalsete klientidega. Antud lõputöö on ajendatud asjaolust, et siiani ei ole Smiletex OÜ enda digiturunduse arendamisele suurt rõhku pannud. Töö eesmärk on tõsta Smiletexi kui ettevõtte ja tema poolt pakutavate toodete ja teenuste nähtavust internetis. Smiletex OÜ on 2015 loodud ettevõte, kelle põhitegevuseks on pakkuda laias valikus kvaliteetseid ja kaasaegseid tekstiililahendusi restoranidele, hotellidele, SPA-dele ja laevadele. Hetkel tegeletakse peamiselt vahendustegevusega, kuid valmistatakse tooteid ka vastavalt kliendi erisoovidele. Konkurentide analüüsi, Smiletex OÜ kodulehe ja sotsiaalmeedia kontode analüüsimise ning erinevate digiturunduse võimaluste uurimise käigus selgus, et ettevõttel mitmeid võimalusi enda digiturunduse arendamiseks. Ettevõtte koduleht on võrreldes konkurentidega kehvemas seisus. Puudub mitmekeelsus, lingid sotsiaalmeedia kontodele, kodulehe disain on vana. Samas sotsiaalmeedia kanalites on Smiletexil tugev konkurentsieelis, sest vaid üks konkurent neljast omas Facebooki lehekülge, rääkimata teistest sotsiaalmeedia kanalitest. Lisaks on Smiletexil mitmeid võimalusi, kuidas ennast nähtavaks teha koostöös blogijatega, ajakirjades ning digireklaamiga. Antud töös on autor teinud omapoolsed ettepanekud, kuidas Smiletexi digiturundust arendada nii, et see tõstaks ettevõtte ja tema poolt pakutavate toodete ja teenuste nähtavust internetis. Ettepanekud ja soovitused annavad ülevaate, kuidas parendada olemasolevat kodulehte ning sotsiaalmeedia kanalites olevaid ettevõtte lehekülgi. Lisaks ettepanekud, kuidas kasutada ära digiturunduse võimalusi sisuturunduse artiklite, blogijatega koostöö ning digireklaami näol, mida siiani tehtud ei ole. 40 Käesolevaks hetkeks on mõningaid autori soovitusi arvesse võetud ning valmimas on Smiletexi uus koduleht (Lisa 6 [37]), millel on uus kaasaegne disain, lingid sotsiaalmeedia kontodele, toodete tutvustused ning suurklientide info.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti tarbija uuring digitaalse rõivamärgistuse väljatöötamiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Olljum, Merily; Traumann, AdaKäesoleva lõputöö eesmärk oli saada kinnitust rõivamärgistuste probleemide eksistentsile ja välja selgitada tarbijate valmisolekut digitaalsele rõivamärgistusele. Läbi viidud uuringu tulemused tõestasid püstitatud tööhüpoteese: − Tänased suuremahulised ja mitmekihilised rõivamärgistused põhjustavad tarbijatele ebamugavust; − Ebamugavusest tingitud rõivamärgistuste eemaldamine muudab hooldusmärgistuse otstarbetuks ja selle puudumine võib soodustada rõivatoodete vale hooldamist. Respondentidest enamik hindavad rõivamärgistusi ebamugavateks, olles liiga suured ja koosnedes mitmekordsetest siltidest. Põhjustades kandjale seeläbi häirivat sügelust, torkivist, ja mõjutades mõnede rõivatoodete esteetilisust. Ligi 85% respondentidest peavad vajalikus eelloetud juhtudel rõivamärgistused eemaldada, kuid mille puudumisel ei saa enam järgida hooldustingimusi. Ühtlasi tulid uuringus esile teisigi murekohti seoses olemasolevate rõivamärgistustega. Nimelt esineb nende kulumist, või ei pruugi tarbija tunda tingmärke, või on juhised väikse kirja tõttu loetamatud. Nendest sõltuvalt on pidanud 99% respondentidest kogema sagedast rõivaste deformeerumist, tulenedes valesti valitud hooldustoimingust. Uuringu teine pool kinnitas tarbijate kasutusvalmidust digitaliseeritud rõivamärgistuse kohta. Nutitelefoni olemasolu ja kasutamist kinnitasid 98% respondentidest ja NFC-tehnoloogia laialdasest rakendatavusest teadsid 72%. Tarbijatele graafilise juhendi abil tutvustatud ja selgitatud digitaalse rõivamärgistuse kasutamist peavad tõenäoliseks 70% respondentidest. Ei tasu kõrvale jätta ka 19% vastajatest, kes hetkel ei osanud kindlat vastust anda. Neil võib olla nii huvi kui ka mõni kahtlus idee suhtes, mis on igati ootuspärane. Kuna autori probleemipüstitus tulenes eelkõige tema laste kogemustest, tundis temagi muret ega tehnoloogiline seade kätke endas tervisele ohtu. Uurimistöö käigus selgus, et passiivsel NFC-kiibil pole toiteallikat ega levita raadiolaineid ajal, mil seda ei loeta. Seetõttu võiks kiipi rõivatootes julgelt pidama samaväärseks metallist tõmblukuga. Ühtlasi sai kummutatud privaatsuse küsimus, nimelt NFC-kiip ei võimalda kellegi jälgimist ja isikustamist. Selleks tuleb rõivatootjal valida RO-mäluga (s.o ainult lugemisvõimalusega) NFC-kiip. Uurimuse käigus selgunud innovaatilise lahenduse realiseeritavus, võimaldas autoril koostöös ettevõttega Nordic Blue Communications OÜ luua esmane prototüüplahendus, mille teabesisu toetub lõputöös uuritud standardiseeritud märgistamise nõuetele. Lõpetuseks, uurimistöö eesmärk sai täidetud, on teada tarbijate mured seoses rõivamärgistustega ja ollakse valmis kasutama selle asemel innovaatilisemat lahendust. Autor leiab, et rõivamärgistuste laialt eksisteeriva probleemiga tuleb kiiresti midagi ette võtta. Rõivaste mugav kandamine on tarbijatele oluline, aga veelgi olulisem on keskkonnahoid, mida saaks parandada kui rõivamärgistused oleksid kasutatavad tarbijakeskselt. Tarbijad saaksid kasutada ja järgida arusaadavaid hooldustähistusi, ennetades sellega rõivaste kahjustamist ja sellest tulenevate jääkide tekkimist ja liigtarbimist. Rõivamärgistuste probleemiga peaksid tegelema rõivatootjad, europarlament ja rahvusvahelised standardiorganisatsioonid. Pole õige, et tarbijate rahulolematus on sellisel kujul pidanud kestma jääma, kuid ometi on olemas digitaalsed lahendused (st tehnoloogilised võimalused), kuidas see probleem ära lahendada. Kui tulevikus oleksid kõik rõivatooted varustatud digitaalse rõivamärgistusega, saaks sellele rakendada väga palju teisi ühiskonda ja keskkonda säästvaid kasutusvõimalusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Ettevõtte AS Baltika Baltmani kaupluse klienditeeninduse hindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Pruul, Pillerin; Traumann, AdaTänapäeval on jaekaubanduses väga suur konkurents, seda eriti moetööstuses. Kliendil on võimalik valida sadade brändide, kaupluste ja toodete vahel. Konkurentidest eristumiseks tuleb tõsiselt pingutada. Üheks võimaluseks konkurentidest eristuda on suurepärase klienditeeninduse pakkumine. Klienditeenindajad esindavad kaupluses ettevõtte brändi ja selle olemust. Teenindajate võimuses on luua kliendi arvamus ettevõttest, kaubamärgist ja toote väärtusest. Teenindajate pikaajalisem töömeetod loob ettevõttele omase kultuuri. Ettevõtte kultuuri on äärmiselt keeruline muuta, kui see on juba välja kujunenud. Suuremas pildis mõjutab ettevõtte kultuur kogu meie rahvuse kultuuri, seda eriti teenindussektoris. Turistid puutuvad kõige enam oma reisi jooksul kokku teenindava personaliga, teenindav personal annab kliendile edasi ettevõtte kultuuri ning turist teeb suurel määral selle põhjal järeldused kogu rahvuse kultuurist. Üha enam ettevõtteid mõistavad suurepärase klienditeeninduse olulisust. Paljudel ettevõttetel on loodud teenindusstandardid, mida töötajad oma igapäeva töös peaksid järgima. Teenindusstandardid annavad töötajale ülevaate, mida temalt oodatakse, samuti annavad aluse ettevõtte teeninduskultuurile. Antud töös on hinnatud ettevõtte AS Baltika Baltmani kaupluse teenindust. Teeninduse hindamise aluseks on võetud ettevõtte premium brändide teenindusstandardid. Autori töös on toodud välja mitmeid viise teeninduskvaliteedi hindamiseks. Kõige põhjalikuma ülevaate teeninduskvaliteedi tasemest saab kasutades SERVQUAL uuringumeetodit või Mystery Shopping meetodit. Antud töös on kasutatud teeninduskvaliteedi hindamiseks Mystery Shopping meetodit. Töö empiirilises osas viidi läbi kümme testostu erinevates Baltmani kauplustes- Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Testostjateks olid kaks noormeest, kes on ka Baltmani kliendid. Peale igat testostu täideti etteantud ankeet ja hinnati kaupluses kogetud teenindust punktidega. Hindamisankeet on koostanud töö autor AS Baltika teenindusstandardite põhjal ning kinnitatud ettevõtte personalijuhi poolt. Hindamisankeedi punktiarvestuse põhjal on võimalik võrrelda kaupluste vahelist teenindust. Testostud sooritati ajavahemikul 31.03.18-13.04.18. Sooritatud testostude põhjal selgus, et kaupluste vaheline teeninduse tase on väga erinev. Need kaupluste teenindajad, kes enam-vähem järgisid teenindusstandardeid pakkusid väga head klienditeenindust ning testostjad jäid rahule, mõnel korral sooviti ka reaalselt ost sooritada. Kümne külastuse jooksul kogeti ka ükskõiksust ja hoolimatust. Tulemused jagunesid enam-vähem pooleks, viiel külastusel kogeti üle keskmise teenindust ning üle jäänud viiel kogeti keskmist või alla keskmise teenindust. Kaupluste keskmine tulemus oli 20,2 punkti, mis on parima tulemusega võrreldes väga madal. Parim saadud punktiskoor oli 62 punkti, madal keskmine näitab, kui suur on kaupluste vaheline erinevus. Nii suure erinevuse tõttu ei saa kliendi jaoks välja kujuneda ühtne teeninduskultuur ning klient ei saa arvestada teadmisega, et antud kaupluses ootab teda alati abivalmis ja tore klienditeenindaja. Empiirilise töö tulemustest on näha, et teenindusstandarditele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata teenindajate koolitamisele ja motiveerimisele. Töö autor pakub lahenduseks teenindusjuhi ametikoha loomise. Teenindusjuht töötaks igapäevaselt koos kaupluste juhatajate ja töötajatega. Oleks leidlik töötajate motiveerimisel ning koolitamisel. Teenindusjuht haldaks kõiki kauplusi ning omaks ülevaadet kaupluste teeninduse tasemetest. Tema võimuses oleks ühtlustada teenindusetaset ning luua ettevõttele ühtne teeninduskultuur. Teenindusjuht oleks eeskujuks ja toeks kõikidele kaupluste töötajatele. Klient on iga ettevõtte toimimise alus. Oma kliente tuleb aidata, hoida ja väärtustada. Suurepärane klienditeenindus ja kvaliteetne kaup ei jäta kunagi klienti külmaks, pigem toovad teda alati tagasi. Konkurentidest tuleb samuti eristuda, selleks on kaks võimalust - teha paremini või teha teistmoodi. Antud juhul on võimalik teha mõlemat- teenindada kliente paremini ning motiveerida oma töötajaid teistmoodi.Nimetus Piiratud juurdepääs Euroopa kergetööstuspiirkondade kaardistamine hankebaasi laiendamise eesmärgil ettevõttele AS Baltika(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Uustalu, Kadi; Traumann, AdaAntud lõputöö teemaks on Euroopa kergetööstuspiirkondade kaardistamine hankebaasi laiendamise eesmärgil ettevõttele AS Baltika. Lõputöö eesmärk on kaardistada Euroopa kergetööstuspiirkonnad ettevõtte AS Baltika hankebaasi laiendamiseks. Töö eesmärk sai täidetud hankebaasi laiendamise ettepanekute näol. Lähtuvalt töö eesmärgist antakse teoreetilises osas ülevaade hankeprotsessist. Töös käsitletakse hankeprotsessi etappe ning hankijate ja tootjate valiku kriteeriume. Lisaks antakse ülevaade hinnapäringu koostamisest ning pakkumiste võrdlemisest parima hankija valikuks. Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse teoreetilist materjali praktilises osas, kus lõputöö autor tutvub ettevõtte AS Baltika tegevuse, hankeprotsessi ning hankijate hindamise süsteemiga. Kuna ettevõtte soov oli tuua osa tootmist Euroopasse, kaardistati seitsme Euroopa riigi kergetööstuse piirkonnad. Riikide valiku määras ettevõtte AS Baltika hanke- ja tarneahela juht. Valitute hulka kuuluvad neli EL-i liikmesriiki, milleks on Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, ning kolm EL-i välist riiki, Serbia, Valgevene, Türgi. Ülevaate saamiseks viidi läbi intervjuud ning koguti andmeid Euroopa rõiva- ning tekstiilitööstuse konföderatsiooni EURATEX-i ametlikelt liikmetelt. Lisaks rõiva- ning tekstiilitööstuse kontaktidele otsiti kontakti ka potentsiaalsete hankijatega. Töö käigus leiti ettevõttele AS Baltika seitse hankijat, kes on huvitatud koostöö läbirääkimisest ettevõttega AS Baltika. Analüüsist lähtuvalt selgus, et kõige soodsamad võimalused hankebaasi laiendamiseks Euroopas on Rumeenia, Bulgaaria, Serbia ning Türgi turgudel. Antud riikides tootmisel on ettevõttel Eestis tootmisega võrreldes madalamad tööjõukulud. Lisaks sellele on valitud riikidel geograafiliselt soodne asukoht kauba maanteeveoks Eestisse. Maanteeveol Euroopast Eestisse on märgatavalt lühemad tarneajad kui mereveol senisest suurimast hankeriigist Hiina. Töö tulemusena tulid välja ettevõtte AS Baltika võimalused laiendada oma hankebaasi Euroopa turul. Euroopa turule laienemine võimaldab ettevõttel optimeerida nii tööjõu-, imporditollimaksude kui ka kauba tarnimise kulusid.Nimetus Piiratud juurdepääs Foxily Design OÜ klientide rahulolu uuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tagam, Liisa-Helena; Traumann, AdaUurimustöö „Foxily Design OÜ klientide rahulolu uuring” eesmärk oli läbi viia klientide rahulolu uuring ning seeläbi teha ettepanekuid klientide rahulolu parendamiseks. Antud töö annab ettevõttele informatsiooni klientide soovidest, arvamustest, eelistustest ja vajadustest, seoses Foxily Design OÜ ettevõtte poolt pakutava kauba ja teenindusega. Ettevõttele on oluline pakkuda klientidele kvaliteetseid ja isikupäraseid tooteid ning rõõmsameelset ja asjakohast klienditeenindust. Seetõttu on uuringu tulemused ennekõike suunatud ettevõttele, et anda vastused küsimustele, mida tuleks muuta ja miks on vajadus muuta, et saavutada võimalikult kõrge rahulolu tase klientide seas.Nimetus Piiratud juurdepääs Hankeprotsess tarnijate leidmiseks brändi Helg näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kriisa, Marleen; Traumann, AdaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli anda brändile Helg ülevaade võimalikest juurdelõikuse ja õmblusteenuse ning DTG (direct-to-garment) printimisteenuse pakkujatest Eesti turul. Lähtuvalt lõputöö eesmärgist käsitleti teoreetilises osas hankeprotsessi, selle läbiviimist, tarnijate ja tootjate eelvaliku kriteeriume ning hinnapäringu koostamise põhimõtteid. Ülevaade anti ka transpordi olemusest ja selle arvestamisest hankeprotsessis. Eesmärgi saavutamiseks tuginetakse töö teoreetilisele osale ja rakendatakse seda empiirilises osas. Töö autor tutvub brändi Helg tegevuse ja toodetega ning paika pannakse ettevõttepoolsed kriteeriumid tarnijatele. Juurdelõikuse ja õmblusteenuse ning DTG (direct-to-garment) printimisteenuse pakkujate leidmiseks kasutati Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu veebilehekülge kui ka Google otsingumootorit. Tuginedes ettevõtte kriteeriumitele koostati töö käigus hinnapäring potentsiaalsetele tarnijatele. Päring sisaldas brändi Helg lühitutvustust, tellimusmahtusid ning fotosid toodetest, millele hinnapäring suunatud. Tarnijatelt saadud hinnapakkumisi võrreldi omavahel ning vaadeldi nende vastavust eelnevalt paika pandud brändi Helg kriteeriumitega. Töö lõpus tehti järeldused ja ettepanekud brändile Helg võimalikest tarnijatest Eesti turul. Selgus, et brändi Helg kriteeriumitele vastab kõige paremini juurdelõikust ja õmblusteenust osutav ettevõte OÜ Liisbetiõmblus. Antud ettevõte pakub kõige soodsamat hinda väikeste tootmismahtude juures. Nende olemas olevad seadmed, tootmisajad ja maksetingimused vastavad brändi Helg soovidele ja kriteeriumitele. DTG (direct-to-garment) printimisteenuse pakkujatest selgus, et kõige soodsam on tellida OÜ Punane Ploom ettevõtte käest. Antud ettevõtte printimise kvaliteet, hinnatase ja asukoht tootmisettevõtte suhtes vastavad brändi Helg ootustele ja kriteeriumitele. Hinnapäringule vastati kiiresti ning kangale tehtud prooviprint jäi kvaliteetne ja detailirohke, andes brändile Helg kinnitust sobivast koostööpartnerist. Siiani on Helg omanik materjali, furnituuri ning valmistooteid ise transportinud tootmisettevõttesse ja lattu. Esialgu jääb transpordi korraldus samaks, kui aga koostöö tarnijaga sujub ning tellimusmahud suurenevad, soovitab töö autor kaaluda koostööd veoteenuse pakkujaga.Nimetus Piiratud juurdepääs Hankeprotsessi analüüs kulude optimeerimise eesmärgil miDeer OÜ kottide näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kallisma, Karin; Traumann, AdaAntud lõputöö teemaks on hankeprotsessi analüüs kulude optimeerimise eesmärgil miDeer OÜ kottide näitel. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning püstitatud uurimisküsimusele saadi vastus. Lähtuvalt lõputöö eesmärgist antakse teoreetilises osas ülevaade hankeprotsessi erinevatest etappidest ja kriteeriumitest. Käsitletud on hinnapäringu vajalikkust ja eesmärki. Ülevaade antakse ka hankimisel tekkivatest kuludest ning omahinna kujunemisest. Saavutamaks eesmärki rakendatakse teooriat praktilises osas, kus tutvutakse ettevõtte miDeer OÜ tegevuse, kotikollektsiooni ja tootmiseks vajaliku toormaterjali ning teenuste hankekuludega. Kuna kottide disain pidi jääma samaks, toimus sobiva toormaterjali ning tootmisteenuse võimaluste leidmine vastavalt lähteandmetele. Hinnapakkumiste saamiseks, koostati töö käigus hinnapäringud uue põhimaterjali, furnituuride, niidi ning tootmisteenuse leidmiseks. Need edastati valitud tarnijatele ning tootmisettevõtetele. Soodsaima toormaterjali ja tootmisteenuse väljaselgitamiseks, võrreldi saadud hinnapakkumiste hindu hetkelistega. Lõputöö käigus selgus, et hetkel on kõige soodsam nõeltöödeldud vilti tellida praeguselt tootjalt. Kuigi töö käigus leiti uus võimalik materjalitootja, muutuks sinna lisanduva transpordikuluga meetrihind kõrgemaks. See tähendab, et tõuseks ka kottide omahind. Sellest tulenevalt tehti ettepanek jätkata tellimist praeguselt materjalitootjalt. Samas arvab töö autor, et kindlasti tasuks hakata edasi otsima teisi võimalusi. Näiteks messide külastuse abil, kus on võimalik luua uusi kontakte ning tutvuda materjalivalikuga. Hetkel on nii magnetkinnituse kui ka takjapaela hind kõige soodsam, seega tehti ettepanek jätkata tellimist hetkeliselt tarnijalt. Pingutite osas leiti, et kõige soodsamat hinda pakub Rivet OÜ, mistõttu võiks uuritav ettevõte neid edaspidi sealt soetada. Rihmapaela soodsaimat hinda pakub Hainela Paelavabrik OÜ. Sellest lähtuvalt tasuks edaspidi rihmapaela osta antud ettevõtte käest. Niidi puhul tehti ettepanek tellida edaspidi Eesti tootjalt Coats Eestis AS, sest tegemist on soodsa ning kvaliteetse toodanguga. Analüüsist selgus, et kõige soodsam on kottide tootmisteenus tellida Gevatex OÜ-st. Lisaks odavale hinnale on ettevõttel olemas vajalikud seadmed ning oskused, mis tõstaks ettevõtte senist tootmisvõimsust. Kõike neid arvesse võttes tasuks tellida tootmisteenuse Gevatex OÜ-st. Lõputöös saadi ülevaade, millised toormaterjali ning tootmisteenuse võimalused on ettevõttele kõige soodsamad optimeerimaks hankeprotsessis tekkivaid kulusid. Lisaks selgus, et miDeer OÜ hankeprotsessi kulusid on võimalik optimeerida. Optimeerimine toimus peamiselt soodsama tootmisteenuse leidmise abil, mis alandas enamuste kottide omahinda.Nimetus Piiratud juurdepääs Hankeprotsessi väljatöötamine nutika elustiilikoti näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kivilo, Erle; Traumann, AdaKäesoleva lõputöö teemaks on hankeprotsessi väljatöötamine nutika elustiilikoti näitel. Töö eesmärk sai täidetud ning püstitatud uurimusküsimustele leiti vastused. Töö teoreetilises osas anti ülevaade hankeprotsesside nendest etappidest, mida reaalselt antud töö käigus läbiti – tarnijate ja tootjate eelvalikust, hinnapäringute koostamisest, hanketingimustest ja tähtaegadest, prototüübi analüüsist ja materjalide valikust ning toote omahinna kujundamisel tekkinud kuludest. Eesmärgi saavutamiseks kasutati teooriat praktikas, mida kirjeldati töö empiirilises osas. Kõigepealt tutvuti ettevõtte Noexcuse Lifestyle OÜ tegevuse, tulevikuplaanide ning arendatava nutika elustiilikoti idee sünni ja arenguga. Seejärel selgitati välja nutika elustiilikoti uue prototüübi muudatused ja materjalide valik, et nendest johtuvalt välja otsida arendajate poolt seatud tingimustele vastavad tarnijad ja tootjad. Hinnapakkumiste alusel teostati hinnavõrdlused, kujundati nutika elustiilikoti omahind ning pakuti välja võimalik müügihind. Töö käigus teostati valik arendajate nõudmistele vastavate tarnijate seast, kellelt hankida põhi-, voodrimaterjalid ja furnituur ning kellelt tellida tootmine. Tootja valikul sai positiivne hinnang antud kõrgemast hinnast hoolimata professionaalsemale pakkujale. Välja sai arvestati toote omahinnad erinevate materjalide kasutamisel. Töö tulemusel selgus, et omahinda on võimalik alandada tarnijate valikut rahvusvaheliselt laiendades, furnituuri valikut korrigeerides ning tootmismahust sõltuvalt materjalide ja tootmise sisseostu teostades. Analüüsist lähtuvalt anti soovitus, et enne tootma asumist tuleks täpsemalt kindlaks teha sihtrühm ja sihtturg või turud ning turu-uuringu käigus või turu jälgimise abil sihtrühma nõudlus.Nimetus Piiratud juurdepääs Jätkusuutliku rõivatarbimise teadlikkuse tõstmine Eesti põhikoolides programmi "Säästev vs saastav mood" abil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-17) Laas, Melani Hanna Britt; Õunapuu, Elise; Traumann, AdaTöö koostamisel on tutvutud Eesti haridussüsteemiga ja uuritava teema käsitlemisega. Uuringu kaudu on selgitatud välja, milliseid teemasid on käsitletud seoses rõivavaldkonna ning tekstiili ringmajanduse ja jäätmekäitlusega. Olukord haridussüsteemis on andnud kinnitust, et Eesti põhikoolides on vajalik parendada rõiva ja tekstiili kohast haridust. Ehkki haridussüsteemis on käsitletud rõivavaldkonna ning tekstiili ringmajanduse jäätmekäitluse teemasid juba viimased kaheksa aastat, ei ole antud teemadest räägitud kõikides põhikoolides ning need ei moodusta kogu haridussüsteemist suurt osa. Töös on põhjalikult uuritud tekstiilitööstuse probleeme ja jätkusuutlikku rõivatarbimist Eestis, kuna teemad olid sisend õpilaste küsimustikkude koostamisel. Lisaks on kaardistatud Eestis keskkonnahariduse õppeprogramme vedavad organisatsioonid eesmärgiga luua programm “Säästev vs saastav mood”. On selgunud, et rõivavaldkonna ning tekstiili ringmajanduse ja jäätmekäitlusega seotud teemad on MTÜ Mondo, Rohelise kooli, Eesti Keskkonnahariduse Ühingu ja Alutaguse matkaklubi programmides. MTÜ Mondo on koostanud põhjaliku juhendamaterjali tekstiilist ning toonud välja kolm filmi, mis räägivad moetööstuse probleemidest. Rohelise kooli programmil enda koostatud materjale ei olnud, õpetajatel tuleb valida ise 12 teemat, mida kolme aasta jooksul käsitleda. E-kirja vestluses Rohelise kooli programmi Eesti kordinaatori Eva Kirsipuu-Vadiga selgus, et ta arvab, et õpetajad on rõivavaldkonna teemadel rääkinud, kuid et seda kinnitada, tuleb see autoritel ise välja selgitada. Eesti Keskkonnnahariduse Ühingu veebilehel oli üks rõivaste ja tektiili teemat käsitlev materjal ning Alutaguse matkaklubi oli koostanud kaks tasulist 4-6 tunnilist õppeprogrammi, kus räägitakse, kui kurnav on tekstiilitööstus. Õppematerjale kasutanud koolide nimekiri oli MTÜ Mondol ja Rohelise koolil, kellel puudusid aga ülevaated millistes koolides nendest on käsitletud rõivavaldkonna teemasid. Programmis osalenud õpetajatele koostati küsimustikud, kuid vastamisaktiivsus õpetajate seas oli madal. Küsitlustest saadud andmetest selgus, et enamus vastajatest on viinud läbi tundi, mis on seotud rõivavaldkonna ning tekstiili ringmajanduse ja jäätmekäitlusega ning peamiselt käsitleti taaskasutuse teemat. Töö eesmärgi täitmiseks olid autorid seadnud valimi 10% Eesti iga maakonna põhikoolidest ja seetõttu võeti e-kirjade teel ühendust ka MTÜ Mondo ja Rohelise kooli programmi väliste 5-9. klasside õpetajatega. Kahjuks oli ka nende õpetajate vastamisaktiivsus madal. Pärast korduvalt saadetud e-kirju, saadi kokku 10% valim 10-s maakonnas. Need pedagoogid, kes e-kirjale vastasid, pidasid uuritavat teemat väga oluliseks, selgus, et suur hulk õpetajatest on viinud läbi tundi rõivavaldkonna teemadel. Peamiseks teemaks, mida tundides on käsitletud, osutus taaskasutus, mida on selgitatud nii teoreetiliselt, kui viidud ka praktikasse. Rõiva- ja moetööstusega seotud probleeme ega jätkusuutlikku moodi väga paljud õpetajad puudutanud ei olnud. Õpilaste küsitlused on läbi viidud kahes osas, kus arvesse on võetud seda, kas õpilastele on tundi läbi viidud seoses rõivavaldkonna ningi tekstiiliringmajanduse ja jäätmekäitluse teemadel või mitte. Õpilaste küsitlustes osales 590 vastajat ja soovitud 10% valim on kokku saadud viies maakonnas. Seega on olnud õpilaste aktiivsus veelgi madalam kui õpetajatel. Õpilaste vastustest, kellel on tunde läbi viidud sesos rõivavaldkonna ningi tekstiili ringmajanduse ja jäätmekäitluse teemadel, selgus, et neile on senised tunnid meeldinud, kuid sisu oleks vaja huvitavamaks ja mitmekülgsemaks muuta. Õpilastelt, kellele tundi läbi viidud ei oldud, uuriti, kas nad sooviksid olla jätkusuutlikud tarbijad ning sealt tuli välja selge huvi antud teema vastu. Töö käigus selgitati välja ka õpilaste teadlikkus rõiva- ja moetööstuse teemade kohta ning jõuti järeldusele, et see on madal. Ka paljud õpilased, kellele rõivaste teemadel oli tundi läbi viidud, ei osanud küsimustele vastata. Uuringust selgus, et kõige laiemad on õpilaste teadmised taaskasutusest, seda ilmselt seetõttu, et antud teema on hetkel koolides peaaegu ainus, millest räägitakse. Samuti on see teema ka Eesti riigis selles valdkonnas kõige kajastatum. Siit võib järeldada, et kui käsitleda kooli programmis ka teisi rõivavaldkonna teemasid, siis tõenäoliselt kasvaks teadlikkus ka nendest ja õpilased suudaksid seda valdkonda laiemalt näha, kui ainult rõivaste taaskasutus. Kui õpilased ei tea probleeme moetööstuse kohta ning informatsiooni jätkusuutlikkust moest, siis ei näe nad ka põhjuseid miks oma seniseid tarbimisharjumusi muuta. Õpetajad on seni ilmselt rääkinud õpilastele ainult taaskasutusest, kuna vajalikud õppematerjalid ja videod valdkonna teemadel üleüldiselt puuduvad. Hetkel käsitlevad seda teemat tundides peamiselt käsitööõpetajad ja nendel on taaskasutuse teemat oma tundidesse kõige lihtsam põimida. Ainus küsimus, kust tuli välja selge erinevus õpilaste teadlikkusest, oli moetööstuse probleemide väljatoomine. Ehkki mõlemas küsimustikus ei osanud enamus vastajatest neid nimetada, teadsid siiski paremini neid õpilased, kellele oli tundi läbi viidud, mis näitab, et haridusest on siiski kasu olnud ja teemat oleks vaja koolis käsitleda, aga süvendatumalt. Koostatud on programm “Säästev vs saastav mood”, kus lisaks taaskasutuse teemadele on käsitletud ka rõiva- ja tekstiilitööstusega seotud probleeme ning jätkusuutlikkust. Selle abil on põhikooliastme õpetajatel võimalus ka teisi teemasid õpilastele edasi anda ning materjalid on lihtsasti üheskoos leitavad ja need vastavad õpetajate ning õpilaste soovidele. Küsitluse tulemustest selgus, et õpilaste kõige soovitumad tegevused on videote ja filmide ning slaidide vaatamine, arutelude läbiviimine ja mängimine. Samuti on neil suur huvi külalisõpetajate ja väljasõitude vastu. Õpetajad vajaksid tunni paremaks läbiviimiseks õppematerjale, filme ning slaide. Tulemustele põhinevalt on lisatud programmi “Säästev vs saastav mood” nii autorite enda kui MTÜ Mondo, Fashion Revolution'i ja Eesti Keskkonnahariduse Ühingu leheküljelt leitud materjale, mille hulgas on soovitud õppefilmid, arutelud, mängud, slaidid ning ülesanded. Pakutud on erinevaid väljasõidu võimalusi ning külalisõpetajaid. Õppetööks koostatud programmi “Säästev vs saastav mood” abil on põhikooli õpetajatel võimalik tõsta õpilaste teadlikkust lisaks taaskasutusele ka jätkusuutlikkust moest ning probleemidest moetööstuses. Koostatud lõputöö koos õppematerjalidega on leitav Tallinna Tehnikakõrgkooli repositooriumis. Kuigi 10% valimit Eesti iga maakonna põhikoolide vastajatest ei saavutatud, kujunesid selgelt välja populaarsemad vastused õpetajate ja õpilaste küsimustikkudest. Sellega võib lugeda töö eesmärgi täidetuks ning julgeme väita, et haridus on alus tarbimisharjumuste muutmiseks ja teadlikkuse tõstmiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaitseväe rõivastuse käitlemise võimalused lähtuvalt ringmajanduse mudelist(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Suup, Kristi; Traumann, AdaKäesolevas lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade Kaitseväes sihtotstarbeliselt kasutuskõlbmatuks muutunud rõivastuse käitlemise võimalustest lähtuvalt ringmajanduse mudelist, ning teha ettepanekuid vältimaks jäätmete sattumist prügimäele. Probleemina tõstatati Kaitseväes tekkivate tekstiiljäätmete käitlemise viisid, tuues näidetena välja kõige suurema tonnaažiga tooted: talvine välivorm, vihmaülikond, maskeerimisülikond ja saapad. Need annavad ülevaate toodete iseloomuomadustest ja koostisest, leidmaks sobivaid võimalusi keskkonnasäästlikumaks käitlemiseks, ümbertöötlemiseks kiuks, tootjavastutuse rakendamiseks või disainiks. Kaitseväe rõivastuse kasutuskõlbmatuks muutumisel on tegu tarbijajärgsete tekstiiljäätmetega, millele puuduvad hetkelise seisuga keskkonnasõbralikuks käitlemiseks optimaalsed lahendused. Tegu on olulise teemaga nii riigi kui globaalse maailmavaate seisukohalt, millega tuleks tegeleda igapäevaselt. Siinkohal on olulisel kohal ettevõtete ja asutuste hulgas teavitustöö läbiviimine ning suunamine ringmajanduse mudelile. Eesmärgiks on vähendada jäätmeteket nii asutuste, kui ka ettevõtete siseselt ning sellega koos tutvustada nende endi ressursside optimaalsemat kasutust. Seoses kiirelt muutuva ühiskonnaga on vaja käia kaasas muutuvate suundadega maailmas, liikudes ringmajanduse suunas. On selge, et rohkem tähelepanu on vaja hakata pöörama tarbijajärgse tekstiili käitlemise võimalustele. Samuti suureneb igapäevaselt vajadus suunata rõivatootjaid rohkemal määral mõtlema tekkivatele jäätmetele. Töös selgitati üldistavalt tekstiiljäätmete tekkimise olukorda, sellega kaasnevaid probleeme ning anti ülevaade kasutuskõlbmatute tekstiilmaterjalide käitlemise võimalustest. Tutvustati Kaitseväe rõivastuse olemust ning toodi näiteid kasutatud armeerõivastuse käitlemisest globaalsemas vaates. Lisaks anti ülevaade vormirõivastusest ning lõpetuseks toodi välja uurimustöö järeldused ning ettepanekud, mis aitaksid liikuda kaasa jätkusuutlikuma ning ressursitõhusama arengu suunas. Töö tulemusena leidis autor, et kindel tarvidus on korduskasutus- ja taaskasutamise lahenduste leidmine riigivõimuasutustes nagu seda on Kaitsevägi. See võimaldab näidata eeskuju konkreetses sektoris ka globaalses vaates. Tarvidus soetada Kaitseväe rõivastust riigihangete korras on möödapääsmatu. Sellest lähtuvalt tõi autor välja olulise vaatenurga riigihangete sisus, millest tulenevalt oleks tarvidus hakata praktiseerima ringhankeid. Nende eesmärk on, et toote disainimise hetkest oleks teada, mis saab pärast toote kasutusaja lõppu. Sel juhul on vaja määrata, kas tekstiili ümbertöötluse tulemuseks on uus tooraine, kiud või disain, millega on igal tootel rääkida oma lugu. Muutuste teostamine antud valdkonnas on äärmiselt oluline, et mitte maha jääda maailma arengust ning liikuda kaasa eesmärkidega elukeskkonna puhtamana säilimise nimel. Lähtuvalt Kaitseväe varustuse pidevast arendamisest ning vastupidavamaks muutumisest on tekitatud visioon viia mahakantavate toodete maht 20-25 tonnile aastas praeguse ligikaudu 60 tonni asemel. Kuna tuleviku vaates on vajadus tekstiiljäätmete eraldi sorteerimise järele, mitte osana olmeprügist, siis peaks olema teada võimalused, milliseid lahendusi saaks kasutada. Oluline on luua kontaktvõrgustikud ja leida koostööpartneid, kellele suunata jäätmeid edasi ning kitsaskohad, mis tulenevad seadustest peaksid olema kõrvaldatud. Autori arvates oleks üks olulisemaid etappe ringmajanduse sissetoomine ka tekstiilivaldkonda ja avalikku sektorisse. See tähendaks suuri muudatusi ühiskonnas ning oleks toiming, mis annaks suure panuse keskkonna säilimise nimel.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaubamärkide jätkusuutlikkuse analüüs Tallinna Kaubamajale(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kert, Anna; Traumann, AdaVastutustundlik, eetiline ja jätkusuutlik rõivatööstus on suurim heategu, mida planeedile teha. Kümnendeid kestnud masstootmine ja hullumeelne tarbimine on jätnud keskkonnale sügava jälje, mille tulemusel on paljud looma- ja taimeliigid välja surnud, hakkab otsa lõppema puhas vesi, maakera on kattunud plastiku reostusega ning hakkavad otsa lõppema eluks vajalikud looduslikud ressursid. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida Tallinna Kaubamajas müüdavate kaubamärkide jätkusuutlikust. Analüüs teostati 53le kaubamärgile (Lisa 1), millest tulemusi andsid 25 rõiva kaubamärki. Kaubamärke analüüsiti jätkusuutlikkuse näitajate alusel ning analüüsitavateks parameetriteks olid: tarneahela läbipaistvus, transport ja logistilised lahendused, tootmisjääkidega tegelemine, ohtlike kemikaalide kasutamine tootmises, säästlik energia kasutamine, vee kasutamine tootmises, töötajate võrdne kohtlemine, turvaline töökeskkond, õiglase palga maksmine, lapstööjõu või sundtöö kasutamine, jätkusuutlike materjalide kasutamine, toodete taasringlusesse suunamine tootja poolt, toodete taaskasutamise lihtsustamine tarbija jaoks. Parameeterid hinnati 5-palli skaalal. Hinnatavate parameetrite aluseks oli Global Fashion Agenda raportid Pulse of the Fashion Industry ja CEO Agenda. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks kogus autor kaubamärkide veebilehekülgedelt kokku info, mis puudutas hinnatavaid parameetreid ning teostas tulemusliku analüüsi järgnevatele kaubamärkidele: Boboli, Calvin Klein, Desigual, DKNY, Esprit, Gerry Weber, G-Star RAW, Guess, Hugo Boss grupp, I Do, Ivo Nikkolo, JOOP!, Levis, Marccain, Mayoral, Michael Kors, Mosaic, Name It, Olymp, Reima, S.Oliver, Ted Baker, Tom Tailor, Tommy Hilfiger, Triumph. Analüüsi tulemusel selgus, et vähem kui pooled kõikidest analüüsitavatest kaubamärkidest rakendavad uuritavaid meetmeid jätkusuutlikkuse poole pürgimiseks. Kõige rohkem tulemusi andis kaubamärk Esprit. Nende veebileheküljel oli väga põhjalikult välja toodud, kuidas oma ettevõttega ringmajandusliku tootmise suunas liiguvad ning mida teevad keskkonna heaks. Teistest rohkem tulid esile ka Hugo Boss, Desigual, G-Star RAW, S.Oliver, Olymp, Ted Baker ja Reima. Ka nendel KOKKUVÕTE 38 kaubamärkidel oli kirjeldatud ettevõtte jätkusuutlikkuse meetmeid. Suurem osa leitud infost oli siiski ainult lubadused ja eesmärgid tulevikuks ning rohkem kui pooltel kaubamärkidel polnud üldse asjakohast infot kajastatud, nende seas suured nimed nagu Liu Jo, Weekend Maxmara, Pierre Cardin, Canada Goose ja Betty Barclay. Subjektiivse hinnangu alusel soovitab autor anda jätkusuutlikkuse märgise Espriti kaubamärgile. Tehtud uurimistöö andis lõputöö autorile väga hea ülevaate praegusest moetööstusest ning suurimatest probleemikäsitlusest jätkusuutlikkuse tagamisel valdkonnas. Samuti andis töö tegemine ülevaate tuntumate kaubamärkide hetkeolukorrast ning tuleviku eesmärkidest just ringmajanduse seisukohast. Lõputöö edasiarendusena oleks võimalik teostada veel põhjalikum uurimus ning välja töötada kaubamärkide jätkusuutlikkuse analüüsimise metoodika ja vastav märgis.Nimetus Piiratud juurdepääs Kinnitusvahendite mõistekataloogi koostamine ettevõttele YKK(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Aus, Ingrid; Traumann, AdaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli koostada furnituuride mõistekataloog ettevõttele YKK, kuhu on koondatud kinnitusvahendite kasutusel olevad nimetused moetööstusele. Lõputöö koostamisel on käsitletud teoreetilist materjali kliendisuhete, kliendilojaalsuse ja business-to-business müügistrateegia kohta. Kogutud informatsiooni põhjal on selgeks tehtud klientide vajadused ning kuidas nendeni jõuda. Töö raames viidi läbi uuring kinnitusvahendite käibelolevate nimetuste kogumiseks. Tulemusi analüüsiti põhjalikult ja anti ülevaade saadud vastustest. Nende põhjal koostati mõistekataloog. Ettevõte, kellele jaoks uuring tehti, oli YKK. Teoreetilisest osas selgub, et kliendisuhted on ärikeskkonnas olulisel kohal. Olgugi, et klientidel on oma ootused ja vajadused selles osas, mida ja kuidas nad saada tahavad, on ettevõttel nende täitmisel suur roll. See aitab luua kestvaid kliendisuhteid ja panna aluse kliendilojaalsuse kujunemisele. Kliendilojaalsus on aeganõudev protsess, sest eeldab kliendi mitmekordset pöördumist kaubapakkuja poole. Teoreetilises osas käsitleti kliendisuhteid ka B2B ehk ärilt-ärile strateegiale tuginedes. Seda seetõttu, et ettevõtte YKK, kellele lõputöö uuring suunatud oli, on samuti B2B müügistrateegiaga ettevõte. Nad pakuvad valmisosasid teiste ettevõtete tegevuseks, kasvuks ja kasumiks, mis on üks eeldusi B2B müügistrateegias. Kõik sisulised erinevused, mis leiavad aset B2B ja B2C vahel, on töös välja toodud. Empiirilises osas keskenduti mõistekataloogi koostamise protsessile ja selle jaoks vajaminevatele tegevustele. Kõigepealt tutvustati ettevõtte YKK tegevust. Seejärel leiti sobiv uurimismetoodika, et saavutada töö eesmärki. Selleks valiti küsimustik, mis viidi läbi internetipõhiselt Google Forms keskkonnas. Küsitlus oli illustreeritud tootedetaili piltidega ja vastajad said nii eesti-, kui ka võõrkeelseid nimetusi anda avatud küsimuse vormis. Küsitlust jagati 43-le valdkonnaga kursis olevale inimesele, kes puutuvad oma igapäevatöös kinnitusvahenditega kokku. Nendest vastajaid saadi kokku 28. Vastuste tulemusena saadi kinnitusvahendite detailidele lai valik pakutud nimetusi, mida kasutati mõistekataloogi koostamiseks. Peamised tulemused, mis uuringu läbiviimisest välja tulid, on seotud nimetuste erinevate variantidega. Nagu vastustest selgus, siis puudub ühtne terminoloogia kinnitusvahendite nimetuste jaoks. Küsitluse tulemustest selgus veel, et detaile tellides on ette tulnud valestimõistmisi. Loodud mõistekataloog aitaks panna aluse ühtse terminoloogia kujunemisele. Seeläbi paraneks kliendirahulolu tellimuste läbirääkimisel. Koostatud uurimistöö on ettevõttele YKK igati kasulik. Info, mis ettevõtte tööst saab, aitab neil oma klienti paremini tundma õppida ja kasvatada püsiklientide lojaalsust. Kliendilojaalsus tõstab aga kliendikasumlikkust. Läbiviidud uuringuga koostati ettevõttele YKK mõistekataloog ja seeläbi saavutati püstitatud eesmärk.
- «
- 1 (current)
- 2
- 3
- »