Moetööstus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/51

Sirvi

Näitamisel1 - 20 71-st

Piiratud juurdepääs
Ajastu 1920-1940 stiilis ülikondade ja kostüümide turu-uuring lähtuvalt erinevatest subkultuuridest Eestis
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kangur, Cornelia; Traumann, Ada
Käesoleva lõputöö "ajastu 1920-1940 stiilis ülikondade ja kostüümide turu-uuring lähtuvalt erinevatest subkultuuridest Eestis" eesmärgiks oli välja selgitada 1920ndate- 1940ndate stiilis ülikondade ja kostüümide eeldatava turu potentsiaal. Eeldusliku sihtgrupi põhiparameetrid on subkultuurilise identiteedi potentsiaal, vanus, sugu ja sissetulek. Subkultuurilise identiteedi potentsiaali analüüsiti antud töö raames chap, hipster ja dändi kogukonnas. Selleks, et teada saada antud töö raames turupotentsiaali, teostas töö autor turu-uuringu, mille peamisteks meetoditeks olid küsitlus ning süvaintervjuu.
Piiratud juurdepääs
Brändi tuntus kohalikul turul Arno Fashion OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Teidla, Gertu; Diana, Tuulik; Uleksina Liza
Käesolev lõputöö kannab pealkirja „Brändi tuntus kohalikul turul Arno Fashion OÜ näitel”. Diana Arno on 2011. aastal turule tulnud Eesti rõivabränd, mille kaubamärk on mõeldud julgele ja hea stiilitundega naisele, kes peab rõivaste juures oluliseks kvaliteetset õmblustööd, huvitavaid lõikeid ning hindab naturaalseid materjale. Varasemalt pole ettevõttes tarbijauuringuid läbi viidud ning seeläbi klientidelt ega tarbijatelt tagasisidet saadud. Diana Arno soovib, et Eestis suhteliselt vähe aega turul olnud rõivabränd tarbijate teadusesse jõuaks kui eristuvate, väljapeetud ja kvaliteetsete naisterõivaste rõivabrändina, kuid ei tunneta hetkel oma tuntust kohalikul turul. Seetõttu oli käesoleva lõputöö eesmärgiks välja selgitada rõivabrändi Diana Arno tuntus tarbijate seas Eesti turul. Käesolevas töös viidi läbi kvantitatiivne uuring mõõtmaks Diana Arno rõivabrändi tuntust kohalikul turul. Brändi tuntuse mõõtmisel lähtus autor spontaanse, tipu- ja aidatud tuntuse mõõtmise teoreetilistest käsitlustest. Lisaks saadi küsitluse abil tagasisidet logo ning toodete kohta. Uurimuse läbiviimiseks jagas autor elektroonilist küsitlust sotsiaalmeedias ning foorumites, et saada võimalikult suur hulk vastajaid. Uuringus osales kokku 664 inimest, kellest 158 ehk 23,8% vastanutest kuulusid Diana Arno rõivabrändi sihtkliendi kirjelduse alusel sugu ja vanust arvesse võttes potentsiaalsesse sihtgruppi. Uuring andis vastuse uurimisküsimusele, mis oli abiks lahendamaks probleemi ja saavutamaks töö eesmärki. Uurimusest selgus, et Diana Arno domineeriv ning spontaanne tuntus ei ole kõrge, Eesti rõivabrändide seas nimetati Diana Arnot spontaanselt vaid 21 korral 664-st (3,2%) ning ainukese vastusevariandina ehk domineerivalt 6 korral. Aidatud tuntus on aga üsna hea, Diana Arno brändi tundis etteantud vastusevariantide seast ära 23,9% vastanutest. Seost Diana Arno brändi ja pildina näidatud tootekomplektide vahel ei osanud luua 80% vastanutest. 53 Kasutuselolevat lindnaist kujutavat logo ei tundnud ära 88,6% vastanutest. Diana Arno tähtedest koosnevat logo tundis see-eest aga 40,8% vastanutest. Kõige enam on Diana Arno bränd vastajatele tuttav internetist, seejärel televisioonist ja ajakirjandusest. Toetudes lõputöös käsitletud teoreetilistele alustele, uurimusele ning selle analüüsile, tõi autor lõputöö viimases alapeatükis välja ettepanekud turundustegevuse parendamiseks, tõstmaks Diana Arno tuntust kohalikul turul:  parendada seniseid müügi- ja turundusstrateegiaid;  logotüübi neutraliseerimine ja kordamine;  leida koostöövõimalusi;  keskenduda EV100 juubelitähistustele;  jätku-uuringud Vastavalt töös püstitatud uurimisprobleemile, paika pandud uurimisülesannetele ning analüüsile, leidis töö eesmärk lahenduse - Diana Arno rõivabrändi domineeriv ega spontaanne tuntus ei ole kõrged, kuid aidatud tuntus on vastanute seas heal tasemel. Lisaks sai ettevõtte soovitud tagasiside logo ning karusnahksete toodete osas. Toetudes uuringu tulemustele, tegi autor järeldused ja ettepanekud brändi tuntuse tõstmiseks ning jõudmaks suurem hulga Eesti tarbijate teadvusesse.
Piiratud juurdepääs
Brändi tuntuse uuring kohalikul turul River Islandi näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rosenberg, Kelli; Vaab, Evelin
Käesolevas töös viidi läbi kombineeritud uuring ankeetküsitluse vormis välja selgitamaks River Islandi tuntust Eesti turul. Brändi tuntuse mõõtmiseks kasutas autor brändi tuntuse püramiidi, kus kesksel kohal on brändi äratundmise ja meenutamise võime. Ka uuriti brändi teadlikkust ja rahulolu, sest tuntuse mõistmiseks on oluline mõista seoste ja arvamuste ajendeid. Tegevuskavade planeerimisel on põhjalikuma informatsiooni alusel võimalik teha enesekindlamaid ja teadlikumaid otsuseid. Sotsiaalmeedias jagatud ankeetküsitlusele vastas kuue päeva jooksul 105 inimest, kes moodustasid mugavusvalimi, kuna autor jagas küsitlust oma tuttavate vahel, kes omakorda jagasid seda oma lähedastega. Uuringu vähesest vastanute arvust ning mugavusvalimist tingituna tegi autor üldised tähelepanekud brändi edukuse kohta Eestis. Ankeetküsitluses selgus, et River Islandi brändi meenutamise võime tarbijate seas oli väiksem kui äratundmise võime. Brändi äratundmine on abistatud viis tuntuse määramisel ning seetõttu väiksema osatähtsusega, lisaks vajab see vähem pingutust mõttetöös. Küsitluse teises osas selgus brändi teadlikkuse ja rahulolu küsimuste taustal, et River Islandi brändi teatakse stiilsete, värviliste ja omapäraste toodete poolest ning samal ajal tunnetatakse brändi kui kohta, kus on võimalik soetada riideid ja aksessuaare eriliste sündmuste ja ürituste tarbeks hinna ning omanäolisuse alusel. Turundustegevuse planeerimisel võiks laiendada brändi reklaamimist geograafiliselt, et jõuda suurema hulga tarbijateni, kuna suured konkurendid nagu Zara ja H&M on tänavapildis esindatud jõulisemalt suurema arvu kauplustega. Autor pakub reklaamtahvlite kasutamist Eesti suuremates linnades Tartus, Pärnus ja Narvas. Lisaks geograafilisele tegurile võiks tähelepanu pöörata ka Riveri Islandi igapäevasemate toodete reklaamimisele, et tarbijad näeksid brändi ka tagasihoidlikema toodete pakkujana. Eristamaks brändi ühest või teisest on olulisel kohal tema karakteristikud, eriti selliste suurte ja tuntud konkurentide vahel nagu Zara ja H&M, ning üheks põhiliseks omaduseks on logo. Uuringus selgus, et 49% ei olnud tuttavad River Islandi logoga ning 17% vastajatest, kellele logo oli tuttav ei teadnud, et see on just uuritava brändi oma. Brändi nime mainimisel olid vastajad põhjalikumad seoste nimetamisel ning leidsid rohkem pidepunkte. Logo näitamisel jäid seosed üldisemaks, mainiti brändi ennast, logo, riideid, kuid nime välja toomisel mainiti kaupluste olemasolu, moodi, omanäolisust, päritolu ja stiili. Turundustegevuse planeerimisel soovitab autor kasutada rohkem logo, et tarbijatel tekiks rohkem seoseid selle nägemisel ning tänu teadlikumale tarbijale on võimalik, et järgmine kord ostu planeerides on uuritav bränd eelistatud. Eespool mainitud psühholoogia alased uuringud on näidanud, et ainuüksi äratundmine võib põhjustada positiivseid tundeid või olles situatsioonis, kus tooted tunduvad võrdsed, valitakse see bränd, kes on tuttavam, sest see valik tundub turvalisem. Töö käigus selgus, et viimastel kuudel maailmas toimuvate sündmuste tagajärjel on hetkel uuritav bränd Eestis oma uksi sulgemas, aprilli lõpus avati e-pood, kuid kahjuks erinevate kohustuste tõttu ei ole see piisav praegu tegevuse jätkamiseks. Uurimisprobleemi tähtsus on seetõttu jäänud tagaplaanile aga selle aktuaalsus ei ole kadunud juhtkonna ega peakorteri jaoks, tuleviku prognoosimine on keeruline, kuid asjaolude muutumisel on uuringu tulemused kättesaadavad ning abiks edasiste tegevusplaanide väljatöötamisel. Vaatamata sellele on see töö autori jaoks olnud informatiivne ja põnev uuring, olles vahelduva eduga olnud seotud brändiga üle nelja aasta, oli huvitav lugeda ja mõista teiste inimeste arvamusi uuritava teema kohta ning kindlasti on see aidanud autoril paremini aru saada brändi tuntuse mõistest ning River Islandi positsioonist Eestis.
Piiratud juurdepääs
Brändisaadikute mõju tarbija ostukäitumisele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Paalits, Liis; Tuulik, Diana
Sotsiaalmeedia turundus on saanud iga ettevõtte lahutamatuks osaks ning järjest enam on hakatud kasutama mõjuliidri turundust, mis on üks sotsiaalmeedia turunduse viisidest. Mõjuliidrite populaarsus on kasvav trend Eesti turul, kus tarbijad ning ettevõtted on kõige aktiivsemad Instagram ja Facebook platvormidel. Need kaks sotsiaalmeedia kanalit on sarnased, kuid Facebook pakub mitmeid erinevaid funktsioone, mis Instagram’is puuduvad. Kui viimane on tugevalt hinnatud tarbijate seas siis ettevõtetele on turunduse seisukohast kasulikum Facebook. Kuna tänapäeva tarbijad hindavad kiirust ja kergesti haaratavat sisu, on nad aktiivsemad Instagramis, sest see on oma loomult kergemini hallatav kanal ning seal kajastatakse eelkõige visuaalset sisu. Facebook omakorda annab parema võimaluse suhtlemiseks, lugude jagamiseks ja reklaamimiseks. Koos mõjuliidri turunduse kasvuga on Eestis mõistagi järjest populaarsemaks muutunud mõjuliidrid ise. Tänu oma jälgijatele omavad nad hinnatud positsiooni tarbijate seas, kes üha enam on hakanud hindama mõjuliidrite arvamust. Kui mõjuliider midagi reklaamib, julgevad tarbijaid seda toodet või teenust ka ise järgi proovida. Just seetõttu on ettevõtetel kasulik nendega koostööd teha. Seda on võimalik neil teha pika või lühikese perioodi jooksul, olenevalt ettevõtte turunduseesmärkidest. Kui soovitakse, et mõjuliider esindaks ettevõtet oma sotsiaalmeedia kanalitel pidevalt, saab ettevõte talle pakkuda brändisaadiku positsiooni. Sellega kaasneb üldiselt brändi edendamine ja positiivses valguses näitamine. Selleks, et hinnata mõjuliidri turunduse ning brändisaadikute mõju tarbijatele koostati uurimus koostöös ettevõttega Põldma Kaubanduse AS, kes tegeleb rõivaste jaemüügiga. Uurimuse keskmeks oli 2 praktilist ülesannet, mille tulemuste analüüsist sai töö autor teha järeldused uurimisprobleemi kohta. Esimese osana koostati tarbijauuring, kus sooviti teada saada kuidas tarbijad käsitletavasse teemasse suhtuvad. Tulemustest selgus, et Eesti tarbijate seas on levinud kõik 3 võimalikku seisukohta – mitte meeldimine, ükskõiksus ning meeldimine. Kõige rohkem oli neid, kes leidsid, et antud teema neid ei huvita üldse või neil pole otseselt vahet, kes konkreetselt brändi tooteid reklaamib. Samas oli vastajate seas 37% neid tarbijaid, kes mõjuliidri turundusse suhtusid positiivselt, mis tähendab seda, et antud turundusviisil on Eesti turul olemas sihtgrupp. Küsitlusest selgus ka, et moe- ja elustiili valdkonnad on teemad, mis tarbijaid kõige rohkem huvitavad. Põhiliselt jälgitakse mõjuliidreid Instagramis, kus kogutakse nendelt inspiratsiooni. Selleks, et brändikoostöö mõjuks tarbijatele loomulikult, tuleks enne koostöö alustamist osapooltel veenduda, et nad esindavad sama väärtusi ning sobivad omavahel kokku. Kuna selgus, et tarbijad hindavad sotsiaalmeedias kõige enam pildi või video kvaliteeti, siis ka sellele tuleks turunduskampaaniat luues keskenduda. Uurimuse teises osas võrreldi Põldma Kaubanduse AS e-poe müügitulemusi enne mõjuliidri turunduse kasutamist ning selle ajal. Ettevõte viis läbi brändisaadikute kampaania, kus 3 Eesti mõjuliidrit reklaamisid oma Instagram’i kontodel igaüks ühe brändi tooteid. Saadikut jaotusid bränditi järgnvalt – Inga Tislar Calvin Klein’le, Marii-Heleen Penu Guess’le ja Maarja Brenner Tommy Hilfiger’le. Kampaania tulemusena selgus, et tänu brändisaadikutele on tooted klientidele internetis palju nähtavamad ning mõjuliidrite kampaania postitused meelitavad tarbijaid ettevõtte e-poodi. Märgatavalt suur erinevus oli ettevõtte ning brändisaadikute kaasatuse osas, mis näitab seda, et brändisaadikutel on suurem võimalus tarbijaid mõjutada ning neid ostma panna. E-poe müügitulemuste võrdlusest tuli välja, et sellel kuul, kui kasutati brändisaadikuid turundustegevuses, oli ettevõtte käive 40% suurem kui kuul, mil neid ei kasutatud. Tulemuste nii suur erinevus oli tingitud mitme asja kokku langemisest ning kuna kampaania mõõtmisel ei olnud võimalik näha mitu tarbijat jõudis tooteni läbi kampaania postituste, ei saa töö autor anda täpset hinnangut selle kohta kui suure osa moodustas brändisaadikute kampaania müügitulemustest. Siiski võib kampaania analüüsi tõttu eeldada, et tarbijatele mõjus turunduskampaania hästi ning ettevõte käive tänu sellele suurenes. Töö tulemusena selgus, et Eestis on mõjuliidri turundusel palju potentsiaali, sest siin on olemas tarbijad, kes selle vastu huvi tunnevad ning lisaks on Eestis väga palju sotsiaalmeedia mõjuliidreid, kellega ettevõtted võiksid koostööd teha. Küsitlusest selgus, et tarbijad, kes ise hindasid, et neile antud turundusviis huvi ei paku, vastasid samas, et on juba ostnud endale toote seetõttu, et nägid seda mõjuliidri kontol. Seetõttu võib järeldada, et mõjuliidri turundus paneb tarbijaid rohkem ostma isegi siis, kui nad seda ise ei märka. Mõjuliidreid usaldatakse ning nende poolt pakutav ilus ning kvaliteetne sisu meelitab tarbijaid ligi. Lisaks tõestas turundusviisi kasulikkust Põldma Kaubandusega koostöös läbiviidud eksperiment, kus tuli selgelt välja brändisaadikute kampaania edukus.
Piiratud juurdepääs
Digiturunduse arendamine Smiletex OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Malm, Kaidi; Traumann, Ada
Konkurentsi tihenedes on turundus ettevõtte seisukohalt aina tähtsam. Koos tehnika arenguga on ka inimeste harjumused muutunud ning aina rohkem veedetakse aega internetiavarustes. Digiturunduse eesmärgiks on olla kohal seal kus inimesed oma aega aina rohkem viidavad – internetis. Internetis turundamine annab ettevõtetele võimaluse olla klientidele lähemal ning saada ka kohest tagasisidet. Sotsiaalmeedia annab võimaluse olla loominguline ning luua vahetu kontakti enda klientide ja potentsiaalsete klientidega. Antud lõputöö on ajendatud asjaolust, et siiani ei ole Smiletex OÜ enda digiturunduse arendamisele suurt rõhku pannud. Töö eesmärk on tõsta Smiletexi kui ettevõtte ja tema poolt pakutavate toodete ja teenuste nähtavust internetis. Smiletex OÜ on 2015 loodud ettevõte, kelle põhitegevuseks on pakkuda laias valikus kvaliteetseid ja kaasaegseid tekstiililahendusi restoranidele, hotellidele, SPA-dele ja laevadele. Hetkel tegeletakse peamiselt vahendustegevusega, kuid valmistatakse tooteid ka vastavalt kliendi erisoovidele. Konkurentide analüüsi, Smiletex OÜ kodulehe ja sotsiaalmeedia kontode analüüsimise ning erinevate digiturunduse võimaluste uurimise käigus selgus, et ettevõttel mitmeid võimalusi enda digiturunduse arendamiseks. Ettevõtte koduleht on võrreldes konkurentidega kehvemas seisus. Puudub mitmekeelsus, lingid sotsiaalmeedia kontodele, kodulehe disain on vana. Samas sotsiaalmeedia kanalites on Smiletexil tugev konkurentsieelis, sest vaid üks konkurent neljast omas Facebooki lehekülge, rääkimata teistest sotsiaalmeedia kanalitest. Lisaks on Smiletexil mitmeid võimalusi, kuidas ennast nähtavaks teha koostöös blogijatega, ajakirjades ning digireklaamiga. Antud töös on autor teinud omapoolsed ettepanekud, kuidas Smiletexi digiturundust arendada nii, et see tõstaks ettevõtte ja tema poolt pakutavate toodete ja teenuste nähtavust internetis. Ettepanekud ja soovitused annavad ülevaate, kuidas parendada olemasolevat kodulehte ning sotsiaalmeedia kanalites olevaid ettevõtte lehekülgi. Lisaks ettepanekud, kuidas kasutada ära digiturunduse võimalusi sisuturunduse artiklite, blogijatega koostöö ning digireklaami näol, mida siiani tehtud ei ole. 40 Käesolevaks hetkeks on mõningaid autori soovitusi arvesse võetud ning valmimas on Smiletexi uus koduleht (Lisa 6 [37]), millel on uus kaasaegne disain, lingid sotsiaalmeedia kontodele, toodete tutvustused ning suurklientide info.
Piiratud juurdepääs
Dokumentatsiooni väljatöötamine BORG OÜ-le
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Okas, Greete; Lillmaa, Marju; Anu Tšistova
Lõputöö ülesandeks oli kokku koguda piisavalt andmestikku dokumentatsiooni välja töötamiseks BORG OÖ-le. Töö tehnoloogilises osas on välja toodud toodete tehnilised joonised koos läbilõigetega. Et tooteid näeb ka klient seestpoolt, äärestatakse kõiki detaile enne õmblemist. Tegelikkuses ei ole vaja kõiki detaile äärestada, sest osades õmblustes jääb äärestusühendus peitu. Äärestusõmbluste vähendamine aitab vähendada ühele tootele kuluvat tööaega. Lisaks on ülevaateks välja toodud vajaminevad seadmed ning materjalid, koos tehnoloogiliste parameetritega. Töö on jagatud jagunematuteks etappideks, et neid lihtsam mõõta oleks. Igat etappi on mõõdetud ja neile on ajalised väärtused tabelis välja toodud. Et vältida suuri ülejääke on oluline, et igal tootel oleks oma kindel kulunorm. Mudelitele on leitud kõige optimaalsem laotus kolmele erinevale kangalaiusele. Lisas on olemas ka laotused, mida on nii juurdelõikajal, kui kangaste tellijal oluline oma tööd tehes jälgida. Töö korraldusliku osa peatükis on välja toodud SSD-5 programmida saadud aegade ja mõõdetud õmblusaegade erinevused. Kuna tööoperatsioonide loetelu tablisse pole sisse arvestatud abiaja lisasi, siis olen seda ka SSD-d koostamisel jälginud ja abiajaks on märgitud 1. Saadud õmblusaegade erinevused võivad tuleneda valedest töövõtetest, abilaua paiknemisest või detailide paiknemisest töölaual. Soovitan ettevõttel kasutusele võtta sisetranspordi vahendeid, et vähendada õmblejate liikumist omale töö otsimisega. Normaalaegasi on tootmises vaja, et panna paika tellimustele reaalsed tähtajad. Samuti seab see kindla piiri, mille ületamisel peaks üle vaatama, millele ja miks kulus toote valmistamiseks kaua aega. Eriti tähtis on see uute õmblejate puhul, sest valede töövõtete juures võivad need kinnistuda ja sellest tulenevalt muutuvad ka õmblusajad pikemaks. Et saada normeeritud tööaeg on läbiviidud õmblejate töö uurimiseks päevapildistamisi, mille alusel on arvutatud abiaja lisa koefitsent. Saadud abiaja koefitsent on korrutatud standariseeritud tööaegadega, et leida tootmiseks sobilik normaalaeg. Töö uuringutes selgus, et töötajad kulutavad suure osa oma tööajast omale tööd ettevalmistades ja parandusi tehes. Minu ettepanek oleks välja töötada baastoodetele täpsed vineer- ja kanga lõiked, et tagada töö kiireloomuline käik kõikides tootmisetappides – selleks tuleks olemasolevatele toodetele läbi viia tootearendused. Töö käigus olen ettevõttele teinud mitmeid ettepanekuid ja loodan, et nende kasutusele võtmisel parendab ettevõte oma töö planeerimist. Kui tootmises on olemas dokumendid tehnoloogilisest infost, sõlmedest, juurdelõikusplaanist, kangakuludest ja normaalaegadest, siis muudab see töö lihtsamaks ja peaks olema tootmise planeerimisel suureks abiks. Kui õmblejad siiski ületavad projekteeritud normaalaja, soovitan õmblejaid koolitada paremate töövõtete omandamiseks või palgata tootmisesse toomisjuht. Lõputöö autorina sooviksin tänada BORG OÜ juurdelõikajat ja minu juhendajat Marju Lilmmaad, kes jagas mulle oma erialaseid teadmisi ning aitas mind tekkinud küsimuste korral. Samuti tänan Tallinna Tehnikakõrgkooli poolset juhendajat Anu Tšistovat ning konsultanti Merje Beilmanni.
Piiratud juurdepääs
E-poe optimiseerimise võimalused Bebe Organic näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kivisalu, Doris; Vaab, Evelin
Kiire tehnoloogia areng on võimaldanud e-kaubandusel kasvada traditsioonilise kaubandusega võrdseks äri pidamise viisiks. Aina suureneva konkurentsi tõttu tuleb ettevõtetel turul püsimiseks analüüsida pidevalt sooritust ning leida viise äritegevuse parandamiseks ning edendamiseks. Üheks konkurentsieelise saavutamise võimaluseks on kliendilojaalsus. Kliendilojaalsuse soodustamiseks peab tagama väga hea kliendirahulolu. Kliendirahulolu tekkimine sõltub nii pakutava toote kvaliteedist, kui ka protsessist, mida selle toote soetamiseks sooritati. E-pood on üks viis rakendada e-kaubandust. Ühtlasi on e-poe ostuprotsess ka protsessiks mõne toote või teenuse omastamiseks. Seega on veebipoe kvaliteet üks kliendirahulolu mõjutajaid. E-poe soorituse hindamiseks on erinevaid viise. Uuringu käigus kasutati uuritava e-poe soorituse hindamiseks veebianalüütikat, kasutatavuse teste ning küsitlust kliendirahulolu hindamiseks. Tulemuste võrdlusel selgus, et e-poes esineb probleeme, mis võivad takistada või katkestada ostuprotsessi ning muuta ostuprotsessi kvaliteeti üleüldiselt halvemaks. Samuti selgusid kasutatavuse testide ning küsitluse käigus sarnased probleemid, mis klientidel ja kasutajatel e-poe ostuprotsessi käigus tekkisid. Tuli välja, et ostuprotsessi kvaliteeti võivad mõjutada toodete filtreerimisfunktsiooni võimalused, tootekategooriate sõnastus, sobiva toote valimise protsess, maksmisviiside valik, tarneviiside valik ja tarnehind. Leitud kvaliteediaspektide ning nende hinnagu põhjal koostati ettepanekud ostuprotsessi parandamise võimalusteks. Kuna uuritud ettevõtte e-poe veebianalüüsi käigus tuvastati mõned statistilised näitajad, mis erinevad ülemaailmsetest keskmistest, siis on soovitatav läbi viia muudatused e-poe parandamiseks. Kogu ostuprotsessi ning e-poe kvaliteedi parandamine soodustaks klientide ostuprotsessi kulgu, sobiva toote leidmist ja ostude sooritamist. Sooritatud ostude arv on omakorda väga otsene ettevõtte kasumlikkuse mõjutaja. Kokkuvõttes aitaks Bebe Organic e-poe optimiseerimine suurendada kliendirahulolu ning läbi selle parandada ettevõtte ärilisi sooritusi ning positsiooni turul ja konkurentide seas.
Piiratud juurdepääs
Eesti rõiva- ja tekstiilidisainerite loomingu kajastamine Eesti ajakirjade poolt
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Saarep, Katrin; Tuulik, Diana
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti rõiva- ja tekstiilidisainerite loomingu kajastamisest Eesti trüki- ja veebiajakirjade poolt. Tööst selgus, et ajakirjad on üheks meediaplatvormiks disaineritele, kuidas enda loomingut ja sõnumit kajastada. Tänapäeva infokülluse tõttu on ajakirjanikel, aga vähem aega uue artikli väljastamiseks ning põhjaliku taustuuringu tegemiseks. See võib aga soosida pealiskaudsete artiklite levimist, mis võib mõjutada ka disainerite loomingu kirjelduse ja sõnumi vähest kajastamist ajakirjades. Lisaks infoküllusele võib rääkida ka tooteküllusest, mis tähendab, et tarbijate ostusooritamiseks ei piisa ainult toote välimusest, vaid pööratakse tähelepanu ka brändi väärtustele ja sõnumile. Olulisel kohal on, kuidas disaineri loomingut ajakirjades kajastatakse. Teoreetilises osas selgus, et ajakirjades keskendutakse nii tekstilisele kui ka visuaalsele poolele. Tekstilise osa võib omakorda jagada tehniliseks ja ilukirjanduslikuks keeleks. Siinkohal aga, et tarbijat kõnetada nii emotsionaalsel tasemel, kui ka anda võimalus leida bränd, kellega oleks tarbijal sarnased väärtused, tuleks kasutada mõlemat, nii tehnilist kui ka ilukirjanduslikku keelt. Käesoleva lõputöö raames viidi empiirilises osas läbi intervjuud Eesti rõiva- ja tekstiilidisaineritega, et välja selgitada intervjueeritavate arvamus seoses ajakirjade olulisusega ning seeläbi uurida disainerite ootuseid ja võimalikke valupunkte ajakirjade kohta. Kokkuvõtteks võib öelda, et disainerite jaoks on ajakirjad olulise väärtusega ning soovivad olla esindatud Eesti trüki- ja veebiajakirjades. Siinkohal eelistatakse kajastamist eelkõige läbi persooniloo, arvustuste ja moeseeriate. Valupunktidest toodi välja artiklite reklaamikesksus ja sisutühjus. Disainerite poolt välja toodud ootuseid ja valupunkte analüüsiti Eesti trüki- ja veebiajakirjade artiklites, mis on avaldatud ajavahemikus märts 2018 kuni märts 2019. Nii intervjuud, kui ka ajakirjade analüüs on koostatud kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, et pöörata tähelepanu teksti sisule ning selle tähendusele. Süstematiseeritud vastuste põhjal selgus, et Eesti disainereid kajastatakse analüüsitud Eesti trüki- ja veebiajakirjade poolt, kuid suurem rõhk on pandud ilukirjanduslikule keelele. See tähendab, et kuni pooltes analüüsitud artiklites ei tulnud tarbija jaoks olulisel punktid välja, nagu materjalide kasutamine ja brändi sõnum. Antud lõputöö andis ülevaate, milline on reaalne olukord analüüsitud ajakirjades seoses Eesti rõiva- ja tekstiilidisainerite loomingu kajastamisega. Ülevaade andis selguse, millistele trükiajakirjanduse toimetuse liikidele ajakirjades keskendutakse ning kas see vastab intervjueeritud disainerite ootustele. Lõputöö autorile andis koostatud uurimistöö uusi teadmisi ajakirjanduse ja rõiva- ja tekstiilivaldkonna vahelistest seostest, mis on tänapäeval järjest aktuaalsem teema ning millele pööratakse ka riiklikul tasandil järjest rohkem tähelepanu.
Piiratud juurdepääs
Eestis disainitud rõivaste väärindamisvõimaluste kaardistamine ja analüüs MTÜ uuskasutuskeskuse näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kotov, Katariina; Vaab, Evelin
Antud lõputöö eesmärgiks oli analüüsida ja kaardistada väärindamist vajavate Eesti disaini rõivaste väärindamisvõimalusi. Analüüs andis ülevaate rõivaste seisukorrast ja taastamise võimalikkusest. Teema on aktuaalne kuna tekstiilitööstuse mõju keskkonnale on suurem kui eales ja tarbimise tagajärjel on tekkinud suur hulk jäätmeid ja alakasutatud rõivaid. Tekstiiliringlusest rääkides on laiemalt levinud teema tekstiilijäätmete ümbertöötlus, vähem räägitakse või propageeritakse olemasolevate rõivaste parandamisest. Uuskasutuskeskus on Eesti tekstiiliringluses märkimisväärne osa. Annetusi kogudes ja nende ringlusesse saates päästetakse prügimäele sattumisest iga aasta ligi 1600 tonni rõivaid. Väärindamist vajava kauba analüüs näitas seda, et paljud tooted, mis esialgu ei vasta Uuskasutuskeskuse nõuetele, on hea kvaliteediga ja neid väärindades oleks võimalik need korduvkasutuseks ringlusesse saata. Uurimustöö käigus läbi viidud kauba analüüs, testid ja intervjuud näitasid, et kauba väärindamine on suures osas tulemuslik ja väärindamist juurutades oleks Uuskasutuskeskusel võimalus saata ringlusesse hinnanguliselt 97% nõuetele mitte vastavatest rõivastest. Väärindamiseks vajalikud tegevused on õmblemine, pesemine ja viimistlemine. Kuna viimistlemisega on võimalik tegeleda poodides ja laos koha peal, siis just pesemise ja õmblemise juurutamisel on vajalik langetada otsus kas seda teha ning kui jah, siis kuidas tegevused lahendada- kas ettevõttesiseselt või allhanget kasutades. Kuna Uuskasutuskeskus on sotsiaalne ettevõte, siis uurides võimalusi väärindamise läbiviimiseks, koguti andmeid lisaks traditsioonilisele parandus-või puhastusteenuse kasutamisele ka hoolekande asutuste kaasamise võimalikkusest. Oma tegevustega aidatakse suuresti kaasa kohalikule tekstiiliringlusele ja taaskasutuse sõnumi levitamisele. Küll aga oleks Uuskasutuskeskuse võimalused ja mõjukus suurem, kui firma tegevustesse panustaksid ka hetkel rõivatootmisega tegelevad asutused. “Eesti disain“ projekti käigus kogutud Eesti brändide rõivaste analüüs näitas, et 70% olid Eesti kaubamärgi Baltika toodang ja tulemustega viidi kurssi ka Baltika esindajad. Nii tollase projekti käigus toimunud suhtlus kui ka antud lõputöö raames läbi viidud intervjuu näitasid Baltika poolset huvi alustada kasutatud rõivaste KOKKUVÕTE 55 jäätmekäitlusest eemale suunamisega. Arvestades Baltika osakaalu rõivatööstuses ja kaubamärgi tuntust, oleks see suur samm teadlikuma tarbimise propageerimiseks Eestis. Nii tekstiilide ringluses kui ka väärindamisel on oluline ettevõtete omavahelise suhtluse ja võrgustiku loomine. Kuna tekstiilitööstus koosneb mitmetest erinevatest osapoolest, on ressursitõhusate lahenduste eelduseks sujuv koostöö. Vastutustundlikult peaksid käituma nii rõivatootjad kui ka tarbijad ning riik peaks tekitama tingimused, kus tarbimise puhul on eelistatud variant taaskasutatud tooted ja äride loomisel ja toimimisel ringmajanduse mudel.
Piiratud juurdepääs
Ettevõtte AS Baltika Baltmani kaupluse klienditeeninduse hindamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Pruul, Pillerin; Traumann, Ada
Tänapäeval on jaekaubanduses väga suur konkurents, seda eriti moetööstuses. Kliendil on võimalik valida sadade brändide, kaupluste ja toodete vahel. Konkurentidest eristumiseks tuleb tõsiselt pingutada. Üheks võimaluseks konkurentidest eristuda on suurepärase klienditeeninduse pakkumine. Klienditeenindajad esindavad kaupluses ettevõtte brändi ja selle olemust. Teenindajate võimuses on luua kliendi arvamus ettevõttest, kaubamärgist ja toote väärtusest. Teenindajate pikaajalisem töömeetod loob ettevõttele omase kultuuri. Ettevõtte kultuuri on äärmiselt keeruline muuta, kui see on juba välja kujunenud. Suuremas pildis mõjutab ettevõtte kultuur kogu meie rahvuse kultuuri, seda eriti teenindussektoris. Turistid puutuvad kõige enam oma reisi jooksul kokku teenindava personaliga, teenindav personal annab kliendile edasi ettevõtte kultuuri ning turist teeb suurel määral selle põhjal järeldused kogu rahvuse kultuurist. Üha enam ettevõtteid mõistavad suurepärase klienditeeninduse olulisust. Paljudel ettevõttetel on loodud teenindusstandardid, mida töötajad oma igapäeva töös peaksid järgima. Teenindusstandardid annavad töötajale ülevaate, mida temalt oodatakse, samuti annavad aluse ettevõtte teeninduskultuurile. Antud töös on hinnatud ettevõtte AS Baltika Baltmani kaupluse teenindust. Teeninduse hindamise aluseks on võetud ettevõtte premium brändide teenindusstandardid. Autori töös on toodud välja mitmeid viise teeninduskvaliteedi hindamiseks. Kõige põhjalikuma ülevaate teeninduskvaliteedi tasemest saab kasutades SERVQUAL uuringumeetodit või Mystery Shopping meetodit. Antud töös on kasutatud teeninduskvaliteedi hindamiseks Mystery Shopping meetodit. Töö empiirilises osas viidi läbi kümme testostu erinevates Baltmani kauplustes- Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Testostjateks olid kaks noormeest, kes on ka Baltmani kliendid. Peale igat testostu täideti etteantud ankeet ja hinnati kaupluses kogetud teenindust punktidega. Hindamisankeet on koostanud töö autor AS Baltika teenindusstandardite põhjal ning kinnitatud ettevõtte personalijuhi poolt. Hindamisankeedi punktiarvestuse põhjal on võimalik võrrelda kaupluste vahelist teenindust. Testostud sooritati ajavahemikul 31.03.18-13.04.18. Sooritatud testostude põhjal selgus, et kaupluste vaheline teeninduse tase on väga erinev. Need kaupluste teenindajad, kes enam-vähem järgisid teenindusstandardeid pakkusid väga head klienditeenindust ning testostjad jäid rahule, mõnel korral sooviti ka reaalselt ost sooritada. Kümne külastuse jooksul kogeti ka ükskõiksust ja hoolimatust. Tulemused jagunesid enam-vähem pooleks, viiel külastusel kogeti üle keskmise teenindust ning üle jäänud viiel kogeti keskmist või alla keskmise teenindust. Kaupluste keskmine tulemus oli 20,2 punkti, mis on parima tulemusega võrreldes väga madal. Parim saadud punktiskoor oli 62 punkti, madal keskmine näitab, kui suur on kaupluste vaheline erinevus. Nii suure erinevuse tõttu ei saa kliendi jaoks välja kujuneda ühtne teeninduskultuur ning klient ei saa arvestada teadmisega, et antud kaupluses ootab teda alati abivalmis ja tore klienditeenindaja. Empiirilise töö tulemustest on näha, et teenindusstandarditele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata teenindajate koolitamisele ja motiveerimisele. Töö autor pakub lahenduseks teenindusjuhi ametikoha loomise. Teenindusjuht töötaks igapäevaselt koos kaupluste juhatajate ja töötajatega. Oleks leidlik töötajate motiveerimisel ning koolitamisel. Teenindusjuht haldaks kõiki kauplusi ning omaks ülevaadet kaupluste teeninduse tasemetest. Tema võimuses oleks ühtlustada teenindusetaset ning luua ettevõttele ühtne teeninduskultuur. Teenindusjuht oleks eeskujuks ja toeks kõikidele kaupluste töötajatele. Klient on iga ettevõtte toimimise alus. Oma kliente tuleb aidata, hoida ja väärtustada. Suurepärane klienditeenindus ja kvaliteetne kaup ei jäta kunagi klienti külmaks, pigem toovad teda alati tagasi. Konkurentidest tuleb samuti eristuda, selleks on kaks võimalust - teha paremini või teha teistmoodi. Antud juhul on võimalik teha mõlemat- teenindada kliente paremini ning motiveerida oma töötajaid teistmoodi.
Piiratud juurdepääs
Ettevõtte Ellatone OÜ arendamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Jakimova, Natalja; Kikas, Heldi
Lõputöö eesmärgiks oli ilma oluliste investeeringuteta muuta ettevõte Ellatone OÜ aktiivsemaks, välja selgitada ettevõtte tugevused ja nõrkused, et seeläbi anda soovitusi ettevõtte tegevuse parendamiseks. Ellatone OÜ on väike, välisettevõtetele, peamiselt Soome ja Rootsi turgudel, allhanketöid pakkuv õmblusettevõte. Toodetakse põhiliselt naiste kergrõivaid trikotaazist – kleite, pluuse ja seelikuid. Vähesel määral ka laste- ja meesterõivaid. Andmete saamiseks oli läbi viidud intervjuu ettevõtte juhatajaga, millest selgus, et juhataja näeb ettevõtte arengut eelkõige uute püsipartnerite leidmise läbi. Töö autori arvates on selline lähenemine võimals arendada ja laiendada ettevõtet. Partnerid tuleb leida võimalusel välisriikidest Euroopa Liidu sees. Uue partneri leidmine annaks võimaluse saada rohkem tööd, võimaluse tootevaliku laiendamiseks ja selle tulemusena toota ettevõttele rohkem kasumit. Kuid samas teha seda ilma suurt investeeringuteta, kuna ettevõttel hetkel puudub vaba raha lisa kulutuste tegemiseks, aga tootmisvõimsus on masinate näol olemas Tehtud SWOT analüüs andis hea ülevaate ettevõtte tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest, mille kaudu avanes pilt ettevõtte asukohast antud keskkonnas. Tugevad küljed näitasid, et ettevõttel on hea reputatsioon. Ellatone OÜ teeb kvaliteetset tööd tähtajaliselt ning kliendile vastuvõetava hinnaga. Võimalused näitasid, et ettevõtte tahab ja julgeb end arendada. Nõrgematest külgedest on põhiline ja tähtis näitaja suur tööjõu puudus ja väike valmistoodangu sortiment. Nendest kahest puudusest on tingitud ka väikesemahulised tellimused. Peamisteks ohuteguriteks on maailma majanduslik olukord, tihe konkurents ja konkurentide parem teenuse kvaliteet ja tase. Kuna Ellatone OÜ kliendid ja mõned partnerid asuvad välisriikides, siis ülemaailme majanduslik olukord mõjutab väga teravalt ettevõtte võimalusi ja arengut. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt läbi viidud majandusekspertide uuringust lähtub, et Eesti majanduse üldine olukord poole aasta pärast võrreldes tänasega pigem paraneb. Ettevõttes töötavate spetsialistide tase on hetkel väga kõrge, mis tagab ka toodete hea kvaliteedi. Ettevõtte eeliseks teiste sama valdkonna ettevõtete ees on see, et kuna tema töötajad pakuvad kõrge- kvaliteedilist teenust trikotaazi õmblemisel, mida on materjali omaduste poolest keeruline õmmelda, siis on nad võimelised pakkuma kõrge kvaliteediga teenust ka teiste materjalide õmblemisel. See annab hea eelduse sortimendi laiendamiseks. Ettevõtte ressursside näitajatest saab öelda, et õmblusmasinaid ettevõttes on rohkem, kui töötajaid. See loob võimaluse palgata lisa tööjõudu. See omakorda võimaldab ettevõttel vastu võtta suurema- mahulisi ja rohkem töid. Nii kasutataks täielikult ära õmblusmasinate võimsus. Olemasolevate masinatega saab õmmelda lisaks ka teistest materjalidest tooteid. See annab võimaluse sortimendi suurendamisele ja ettevõte muutub atraktiivsemaks suuremale arvule klientidele. Sortimendi laiendamiseks tehakse ettepanek valmistada: - kergrõivad kogu perele, - reklaamkingitused (laudlinad, rätikud, köögikomplektid, jm ) - kodutekstiil Selline sortimendi laiendamine avab võimalused aktiivsele tegevusele. Tellimuste mahud suurenevad, mis toob kaasa ka tööjõu arvu suurendamise. Kuna ettevõtte töötajad on kõrge kvalifikatsiooniga ning võimelised töötama erinevatel ametikohtadel, siis kiirel perioodil võivad õmblejatele abiks tulla lõikajad, viimistleja, pakkija ning juhataja. Selline paindlikus annab ettevõttele konkurentsieelise suuremate mahtude käsitlemisel. Et klient jõuaks paremini ettevõtteni, tehakse ettepanek luua Ellatone OÜ kodulehekülg. Internetiturundus ja reklaam internetis on tänapäeval oluliselt odavam, kui kasutada muid meediakanaleid. Tänu kvaliteetsele veebilehele võidab ettevõtte juurde usaldusväärsust, koduleht on 24/7 kättesaadav, kliendid saavad vajaliku eelinfo kiiresti kätte ning see annab võimaluse haarata laiemat turgu, et suurendada oma tootmismahtusid. Töö autor on seisukohal, et ettevõtte Ellatone OÜ edasiseks arenguetapiks oleks olemasoleva olukorra ja võimalike lahendusvõimaluste selgitamise tulemusena, mis on kajastatud käesolevas lõputöös, uue arendusstrateegia väljatöötamine.
Piiratud juurdepääs
Ettevõtte töökorralduse ja töö efektiivsuse parendamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Klaos, Heli; Šestak, Kristel
Diplomitöö eesmärgiks oli ettevõtte Rudotex OÜ töökorralduse ja tööefektiivsuse parendamine tootmistehases ning uurida, miks töötajate efektiivsus ja töökorraldus on madal ja kuidas saaks antud näitajaid parendada. Selleks uurisin ettevõtte töökorraldust, teostasin tööuuringuid ning võrdlesin kahte tootmisüksust. Töökorralduse parendamiseks pakun välja mitu ettepanekut. Esiteks tuleks paigutada ümber masinad, et vähendada pooltoodangu liikumisteid. Selleks tuleks masinad panna kahte lähestikku asuvasse tööruumi kolme tööruumi asemel. Tootmisplaani väljatöötamisel sai selgeks, et ettevõtte peaks investeerima tootmishoonesse. Soovitatav oleks majaplaan ümber korraldada, võtta maha mõningad vaheseinad, et avardada ruumi ning tagada parem õhuringlus. Ettevõtte võiks tootmisruumi paigutada psühromeetri, mis kontrollib õhu niiskuse taset ning õhutemperatuuri antud ruumis, et tagada normaalse tööviljakustaseme parameetrid. Toote detaile võiks transportida automaatse rippliini pidi õmblusliini, mis vähendaks meistri liikuvust ning ta saaks pidevalt olla õmblusliiniga seotud ruumides. See tagaks pideva ülevaate õmblusliini tööst. Tööjaotuse koostamisel ning seadmete koondtabeli koostamise selgus, et teipimismasinad on ülekoormatud. Seetõttu peaks ettevõtte investeerima veel ühte teipimismasinasse, et vähendada töötajate ülekoormust antud masinatel ning toodangu paremat liikumist liinis. Soovitaksin kasutada timmitud tootmise juurutamiseks mõeldud 20 võtme meetodit, millega saab parenda kõiki tootmisprotsesse: täiustada töökohti, parandada kvaliteeti, vähendada kulusid, arendada tehnoloogiat ning parendada protsessivoogu. Soovitatav oleks rakendada Kaizen põhimõtet ehk kaasata kõiki töölisi pideva parendamise protsessi. Parema töökorralduse tagamiseks võiks meister kasutada jõudlustabelit ning tegeleda teoreetilise balansseerimisega, et ennetada kitsaskohtade teket. Soovitatav oleks meistril omandada kuus juhtimisstiili ning rakendada kõige paremat metoodikat vastavas probleemis. Diplomipraktika käigus nägin, et meister ei ole end kehtestanud õmblejate hulgas ning ei soovi sattuda konflikti, seega tuleb igas probleemis õmblejale vastu. Meistri töö päevavaatluses selgus, et meister tegeleb 17% päevas tööülesannetega, mis ei kuulu tema töökohustuste hulka ning mida saaks jagada teiste tööliste või õmblejate vahel ära. Seetõttu sai ta täita oma töökohustusi 77% päevast. Seega peaks meister end õmblejate hulgas kehtestama ning õmblejale antud tööülesandele kindlaks jääma. Soovitaksin ettevõttel suurendada abiaega, sest tööuuringute käigus leidsin, et universaalõmblusmasinatel õmblevate tööliste abiaeg on suurem kui hetkel ettevõttes kehtestatud. Edaspidiseks soovitaksin üle vaadata ka spetsiaalmasinate abiajad ning neid vajadusel muuta. Ettevõte võiks mõõta ära paki käsitlusajad, sest tööuuringute teostamise ajal nägin, kui erineva kiirusega pakke käsitletakse ning ühtse pakikäsitlusaja kehtestamine tööetappidele parandaks töökorraldust. Madal tööefektiivsus tuleneb õmblejate erinevast tasemest kui ka omandatud töövõtetest. Kindlasti on tööviljakuse üheks olulisemaks faktoriks motivatsioon seda tööd teha. Arvan, et tehtava töö motivatsiooni mõjutab peale rahalise väärtuse tööpsühholoogia ning juhtimisstiil. Seega on väga oluline, kuidas meister õmblejate tööd juhib ning millised on tema juhtimisoskused. Meister ei tohiks segada kõiki õmblejaid, kui tekib mõni probleem, näiteks kadunud asja otsimisel. Ta võiks iga õmbleja töökoha ise üle vaadata, mitte häirida kõiki õmblejaid üheaegselt. Leian, et vajalik on kaasata töötajaid ning neid innustada, et aidata kaasa probleemide lahendamisel. Selleks tuleks selgelt sõnastada töö eesmärgid, sest inimestel on suurem motivatsioon töötada ja panustada ettevõtte arengusse, kui nad teavad, mille nimel nad seda teevad. Selleks võib olla parema töökeskkonna loomine. Ka võiks töötajate innustamiseks volitada kedagi parendusettepanekute elluviimiseks, mis paneks inimesi kaasa mõtlema reaalsetele parendusettepanekutele. Motivatsiooni saaks stimuleerida, kui pakkuda päevanormi ületanud töötajatele või suurenenud tööefektiivsusega töötajale lisa massaažikordi. Antud ettevõte panustab oma töötajate tervisesse, pakkudes neile ettevõtte poolt massaaži. Leian, et see on väga hea koht motivatsiooni stimuleerimiseks, sest töötajad on väga tänulikud ja hindavad võimalust saada ettevõtte poolt boonusena massaaži. Kahe tootmisüksuse võrdlemisel nägin, kui erinevad on need tootmisüksused. Siiski leidsin mõned ettepanekud, mida saaks rakendada väiksemas tootmistehases. Nimelt tuleks uuendada masinaparki ning tuua Märjamaal asuvasse tootmistehasesse nõelaveoga masinaid ning automaatne takjapaela lõikusmasin. See kiirendaks abimaterjalide komplekteerija tööd, sest õmmeldavatel toodetel on palju furnituure, mis on kõik erineva suurusega. Märjamaa tehases võiks olla eraldi tehnoloog, kes õpetab töövõtteid ning tagab, et õmblejad omandaksid kiiremad tööliigutused. Sellega tõuseks tööefektiivsus ning meistril jääks rohkem aega töö jagamisele. Üle võiks tuua ka sarnased abitasapinnad ning kärud, mis oleksid masinate kõrgused. Veel võiks ettevõte investeerida sarnastesse reguleeritavatesse toolidesse, mis oleksid igal töökohal olemas, et vältida tooli otsimises tulnud tööseisakuid. Kuna tootmises kasutatakse palju spetsiaalmasinaid, siis on vajalik igapäevane mehaaniku kohalolu. Siinkohal oleks soovitatav koostada masinapargi hooldusgraafik, mille järgi saaks tagada ülevaate masinate töökorrast ning pidada arvet, millal on vaja teatud masinaid üle vaadata. Hooldusgraafik vähendaks masinatest tingitud tööseisakuid. Töö autorina avaldan tänu oma juhendajale Rudotex OÜ Märjamaa ettevõtte tootmisjuhile K.Šestakule kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A.Tšistovale ja konsultantidele M.Beilmannile ja O.Ovtšarenkole.
Piiratud juurdepääs
Euroopa kergetööstuspiirkondade kaardistamine hankebaasi laiendamise eesmärgil ettevõttele AS Baltika
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Uustalu, Kadi; Traumann, Ada
Antud lõputöö teemaks on Euroopa kergetööstuspiirkondade kaardistamine hankebaasi laiendamise eesmärgil ettevõttele AS Baltika. Lõputöö eesmärk on kaardistada Euroopa kergetööstuspiirkonnad ettevõtte AS Baltika hankebaasi laiendamiseks. Töö eesmärk sai täidetud hankebaasi laiendamise ettepanekute näol. Lähtuvalt töö eesmärgist antakse teoreetilises osas ülevaade hankeprotsessist. Töös käsitletakse hankeprotsessi etappe ning hankijate ja tootjate valiku kriteeriume. Lisaks antakse ülevaade hinnapäringu koostamisest ning pakkumiste võrdlemisest parima hankija valikuks. Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse teoreetilist materjali praktilises osas, kus lõputöö autor tutvub ettevõtte AS Baltika tegevuse, hankeprotsessi ning hankijate hindamise süsteemiga. Kuna ettevõtte soov oli tuua osa tootmist Euroopasse, kaardistati seitsme Euroopa riigi kergetööstuse piirkonnad. Riikide valiku määras ettevõtte AS Baltika hanke- ja tarneahela juht. Valitute hulka kuuluvad neli EL-i liikmesriiki, milleks on Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, ning kolm EL-i välist riiki, Serbia, Valgevene, Türgi. Ülevaate saamiseks viidi läbi intervjuud ning koguti andmeid Euroopa rõiva- ning tekstiilitööstuse konföderatsiooni EURATEX-i ametlikelt liikmetelt. Lisaks rõiva- ning tekstiilitööstuse kontaktidele otsiti kontakti ka potentsiaalsete hankijatega. Töö käigus leiti ettevõttele AS Baltika seitse hankijat, kes on huvitatud koostöö läbirääkimisest ettevõttega AS Baltika. Analüüsist lähtuvalt selgus, et kõige soodsamad võimalused hankebaasi laiendamiseks Euroopas on Rumeenia, Bulgaaria, Serbia ning Türgi turgudel. Antud riikides tootmisel on ettevõttel Eestis tootmisega võrreldes madalamad tööjõukulud. Lisaks sellele on valitud riikidel geograafiliselt soodne asukoht kauba maanteeveoks Eestisse. Maanteeveol Euroopast Eestisse on märgatavalt lühemad tarneajad kui mereveol senisest suurimast hankeriigist Hiina. Töö tulemusena tulid välja ettevõtte AS Baltika võimalused laiendada oma hankebaasi Euroopa turul. Euroopa turule laienemine võimaldab ettevõttel optimeerida nii tööjõu-, imporditollimaksude kui ka kauba tarnimise kulusid.
Piiratud juurdepääs
Hankeprotsess sobivaima tarnija leidmiseks brändile Rebellionaires
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kroon, Ella; Tuulik, Diana
Käesoleva lõputöö eesmärk oli otsida sobivaim tarnija brändile Rebellionaires, kes pakub trikookanga kudumise ja digitrükkimise teenust. Lõputöö teoreetilises osas käsitleti hankeprotsessi olemust, selle läbiviimist, tarnijate hindamist ja valimist. Samuti anti ülevaade digitaalsest tekstiilitrükist ning trükikvaliteedi hindamise meetoditest, milleks valiti värvipüsivus pesemisele ja värvipüsivus hõõrdumisele nii kuiva kui märja abikangaga. Töö empiirilises osas otsiti tarnijaid, kes pakuvad trikookanga kudumis- ja digitrükkimise teenust. Selleks kasutati GOTS ja Öko-Tex ametlikke kodulehekülgi, kus on andmebaasid sertifikaate omavate ettevõtete kohta, lisaks otsiti tarnijaid kasutades interneti otsingumootorit Google. Tuginedes eelvaliku kriteeriumidele nagu geograafiline kaugus, pakutavate toodete või teenuste loetelu, toodete või teenuste oletatav hinnatase ja eeldatav kvaliteeditase, saadeti päringud erinevatele tarnijatele. Päringud sisaldasid küsimusi hinna, tellimuse miinimumkoguse, tarneaja, maksetingimuste ja keskkonda säästvate sertifikaatide olemasolu kohta. Seejärel määrati tarnija valiku võtmekriteeriumid, milliseid tegureid hindamiskriteeriumidena kasutada. Hindamiskriteeriumideks määrati hind, kvaliteet, tellimuse miinimumkogus, makse- ja tarnetingimused ning GOTS ja/või Öko-Tex sertifikaatide olemasolu. Tarnijate hindamisel peeti kvaliteedikriteeriumi all silmas trükitud kanga kvaliteeti. Digitrükitud trikookanga kvaliteeti hinnati kahe testi abil, esimeseks testiks oli värvipüsivus pesemise toimele ja teiseks värvipüsivus hõõrdumisele nii kuiva kui märja abikangaga. Testid viidi läbi Tallinna Tehnikakõrgkooli laboris tuginedes Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standarditele. Lõpetuseks sisestati kõik saadud andmed tabelisse ning kõiki tarnijaid hinnati kõigi tabelis olevate hindamiskriteeriumide põhjal. Mida suurem oli hindamisel saadud summaarne hindepunktide arv, seda rohkem vastas võimalik tarnija ettevõtte vajadustele. Töö lõpus tehti järeldused, milline tarnija, kes teostaks trikookanga kudumise ja digitrükkimise teenust, on ettevõttele sobivaim. Selgus, et ettevõtte OÜ NKA vajadustele vastab kõige paremini Leedu ettevõte AB Utenos trikotazas. Ettevõte ei paku küll teiste tarnijatega võrreldes kõige soodsamat hinda ja maksetingimusi, kuid muud kriteeriumid nagu toodete digitrüki kvaliteet, tellimuse miinimumkogused, tarneaeg ja keskkonda säästvate sertifikaatide olemasolu on hinnatud kõrgeima võimaliku hindega.
Piiratud juurdepääs
Hankeprotsess tarnijate leidmiseks brändi Helg näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kriisa, Marleen; Traumann, Ada
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli anda brändile Helg ülevaade võimalikest juurdelõikuse ja õmblusteenuse ning DTG (direct-to-garment) printimisteenuse pakkujatest Eesti turul. Lähtuvalt lõputöö eesmärgist käsitleti teoreetilises osas hankeprotsessi, selle läbiviimist, tarnijate ja tootjate eelvaliku kriteeriume ning hinnapäringu koostamise põhimõtteid. Ülevaade anti ka transpordi olemusest ja selle arvestamisest hankeprotsessis. Eesmärgi saavutamiseks tuginetakse töö teoreetilisele osale ja rakendatakse seda empiirilises osas. Töö autor tutvub brändi Helg tegevuse ja toodetega ning paika pannakse ettevõttepoolsed kriteeriumid tarnijatele. Juurdelõikuse ja õmblusteenuse ning DTG (direct-to-garment) printimisteenuse pakkujate leidmiseks kasutati Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu veebilehekülge kui ka Google otsingumootorit. Tuginedes ettevõtte kriteeriumitele koostati töö käigus hinnapäring potentsiaalsetele tarnijatele. Päring sisaldas brändi Helg lühitutvustust, tellimusmahtusid ning fotosid toodetest, millele hinnapäring suunatud. Tarnijatelt saadud hinnapakkumisi võrreldi omavahel ning vaadeldi nende vastavust eelnevalt paika pandud brändi Helg kriteeriumitega. Töö lõpus tehti järeldused ja ettepanekud brändile Helg võimalikest tarnijatest Eesti turul. Selgus, et brändi Helg kriteeriumitele vastab kõige paremini juurdelõikust ja õmblusteenust osutav ettevõte OÜ Liisbetiõmblus. Antud ettevõte pakub kõige soodsamat hinda väikeste tootmismahtude juures. Nende olemas olevad seadmed, tootmisajad ja maksetingimused vastavad brändi Helg soovidele ja kriteeriumitele. DTG (direct-to-garment) printimisteenuse pakkujatest selgus, et kõige soodsam on tellida OÜ Punane Ploom ettevõtte käest. Antud ettevõtte printimise kvaliteet, hinnatase ja asukoht tootmisettevõtte suhtes vastavad brändi Helg ootustele ja kriteeriumitele. Hinnapäringule vastati kiiresti ning kangale tehtud prooviprint jäi kvaliteetne ja detailirohke, andes brändile Helg kinnitust sobivast koostööpartnerist. Siiani on Helg omanik materjali, furnituuri ning valmistooteid ise transportinud tootmisettevõttesse ja lattu. Esialgu jääb transpordi korraldus samaks, kui aga koostöö tarnijaga sujub ning tellimusmahud suurenevad, soovitab töö autor kaaluda koostööd veoteenuse pakkujaga.
Piiratud juurdepääs
Hankeprotsessi analüüs kulude optimeerimise eesmärgil miDeer OÜ kottide näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kallisma, Karin; Traumann, Ada
Antud lõputöö teemaks on hankeprotsessi analüüs kulude optimeerimise eesmärgil miDeer OÜ kottide näitel. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning püstitatud uurimisküsimusele saadi vastus. Lähtuvalt lõputöö eesmärgist antakse teoreetilises osas ülevaade hankeprotsessi erinevatest etappidest ja kriteeriumitest. Käsitletud on hinnapäringu vajalikkust ja eesmärki. Ülevaade antakse ka hankimisel tekkivatest kuludest ning omahinna kujunemisest. Saavutamaks eesmärki rakendatakse teooriat praktilises osas, kus tutvutakse ettevõtte miDeer OÜ tegevuse, kotikollektsiooni ja tootmiseks vajaliku toormaterjali ning teenuste hankekuludega. Kuna kottide disain pidi jääma samaks, toimus sobiva toormaterjali ning tootmisteenuse võimaluste leidmine vastavalt lähteandmetele. Hinnapakkumiste saamiseks, koostati töö käigus hinnapäringud uue põhimaterjali, furnituuride, niidi ning tootmisteenuse leidmiseks. Need edastati valitud tarnijatele ning tootmisettevõtetele. Soodsaima toormaterjali ja tootmisteenuse väljaselgitamiseks, võrreldi saadud hinnapakkumiste hindu hetkelistega. Lõputöö käigus selgus, et hetkel on kõige soodsam nõeltöödeldud vilti tellida praeguselt tootjalt. Kuigi töö käigus leiti uus võimalik materjalitootja, muutuks sinna lisanduva transpordikuluga meetrihind kõrgemaks. See tähendab, et tõuseks ka kottide omahind. Sellest tulenevalt tehti ettepanek jätkata tellimist praeguselt materjalitootjalt. Samas arvab töö autor, et kindlasti tasuks hakata edasi otsima teisi võimalusi. Näiteks messide külastuse abil, kus on võimalik luua uusi kontakte ning tutvuda materjalivalikuga. Hetkel on nii magnetkinnituse kui ka takjapaela hind kõige soodsam, seega tehti ettepanek jätkata tellimist hetkeliselt tarnijalt. Pingutite osas leiti, et kõige soodsamat hinda pakub Rivet OÜ, mistõttu võiks uuritav ettevõte neid edaspidi sealt soetada. Rihmapaela soodsaimat hinda pakub Hainela Paelavabrik OÜ. Sellest lähtuvalt tasuks edaspidi rihmapaela osta antud ettevõtte käest. Niidi puhul tehti ettepanek tellida edaspidi Eesti tootjalt Coats Eestis AS, sest tegemist on soodsa ning kvaliteetse toodanguga. Analüüsist selgus, et kõige soodsam on kottide tootmisteenus tellida Gevatex OÜ-st. Lisaks odavale hinnale on ettevõttel olemas vajalikud seadmed ning oskused, mis tõstaks ettevõtte senist tootmisvõimsust. Kõike neid arvesse võttes tasuks tellida tootmisteenuse Gevatex OÜ-st. Lõputöös saadi ülevaade, millised toormaterjali ning tootmisteenuse võimalused on ettevõttele kõige soodsamad optimeerimaks hankeprotsessis tekkivaid kulusid. Lisaks selgus, et miDeer OÜ hankeprotsessi kulusid on võimalik optimeerida. Optimeerimine toimus peamiselt soodsama tootmisteenuse leidmise abil, mis alandas enamuste kottide omahinda.
Piiratud juurdepääs
Järelteeninduse protsessi projekteerimine ettevõttele Hobby Hall Group OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Jaama, Kristi; Murumaa, Lea
Antud lõputöö eesmärgiks oli optimeerida kliendisündmustele kuluvat ressurssi järelteenindusosakonna protsesside loomise kaudu ettevõttele Hobby Hall Group OÜ. Ettevõtte laienemine kolmele turule kasvatab eeldatavalt kliendisündmuste mahtu, mistõttu soovib ettevõte luua järelteenindusosakonna. Töö teoreetilises osas on uuritud kasutajakogemuse tähtsust ja selle rolli kliendi käitumises. Põhjalikumalt on uuritud, millest tekib kliendi rahulolematus ja kuidas järelteenindusosakond võib turul anda konkurentsieelise. Tulemustest selgus, et klient eeldab ettevõttelt mittefüüsilist teenust kogu toote elutsükli jooksul, ettevõtte pädevus lahendada ja pakkuda tuge tekkinud probleemide korral mõjutab kliendi rahulolu. Kui ettevõttes on kliendikogemuse kujunemine, sh järelteenindus reguleeritud, tähendab see tarbija jaoks kiiremat probleemilahendust ja tootes pettunud kliendist võib saada lojaalne püsiklient. Töö empiirilises osas analüüsiti ressurssi, mis kulub ühel töötajal kliendisündmuste lahendamiseks, ja klientide tagasisidet ettevõttele sotsiaalmeedias. Toimus järelteenindusprotsesside kooskõlastamine ettevõtte juhtkonna ootustega ja kaardistati punktid, mille tõttu hetkel kulub kliendisündmuste lahendamisele liiga palju ressurssi. Sellest tulenevalt koostati punktid, mis on vajalikud tarnijatega läbirääkimisel, et optimeerida kliendisündmuste lahendamiseks kuluvat aega. Lõputööst järeldus, et kõige rohkem aega võtavad defektsete toodetega seotud sündmuste lahendamine, kuna tarnijatega pole läbi räägitud defektsete toodete käsitlemise kord. Autor tõi välja punktid, mille osas peaksid ostujuhid valitud tarnijatega läbi rääkima (nt kulude jagunemine, varuosade tellimine, ekspertiisi teostaja). Saadud info on sisendiks majandustarkvaras asuvale tarnijakaardile, mis annab tulevasele järelteenindusosakonnale info selle kohta, kuidas on tarnijaga kokku lepitud defektsete toodete käsitlemine. Autor analüüsis ettevõttele sotsiaalmeedias jäetud tagasisidet. Analüüsi eesmärgiks oli uurida, milline on ettevõtte tagasiside, ja kogutud info põhjal selgitada põhjused, mille tõttu on kliendid kõige rohkem rahulolematust kogenud. Analüüsist selgus, et kõige rohkem põhjustasid klientidele rahulolematust pikad tarneajad. Sellele järgnesid defektsete toodetega seotud probleemid, mille üheks põhjuseks on, et defektsete toodetega seotud sündmuste lahendamine võtab kliendi jaoks oodatust kauem aega. Autor analüüsis antud lõputöös kliendisündmustele kuluvat ressurssi ühe töötaja näitel. Selgus, et töötaja kulutas kliendisündmuste lahendamiseks 1,92 tööpäeva nädalas. Kokku tuli ühe nädala jooksul töötajale 84 kliendisündmust või kliendisündmusega seotud kirja klienditeenindusosakonnalt. Infopäringutega seotud küsimustele saab klient vastuse keskmiselt ühe tööpäeva jooksul, kliendisündmused, mille põhjuseks oli defektne toode või puuduv osa, lahendatakse keskmiselt kolme kuni nelja nädala jooksul. Käesoleva töö raames loodi protsessid, mille järgi hakkab planeeritav järelteenindusosakond kliendisündmusi lahendama. Protsesside loomiseks kaardistati koostöös ettevõttega probleemsed punktid, mille tõttu võtavad kliendisündmuste lahendused hetkel tihti liiga kaua aega. Selleks, et muuta defektsete toodetega seotud sündmuste lahendamine järelteenindusosakonna jaoks efektiivsemaks, tuletati probleemsetest kohtadest eelinfo punktid, milles tuleb kategooriajuhil tarnijatega läbi rääkida. Tarnijatega teostatud läbirääkimistelt saadav info kohandatakse tulevikus majandustarkvaras olevale tarnijakaardile. Tarnijakaardil oleva info järgi on järelteenindusosakonnal võimalus teha otsuseid, lähtudes tarnijaga läbi räägitud punktidest. Töö autor leiab, et järelteenindusosakonna loomine on vajalik nii ettevõtte kui kliendi seisukohast. Järelteenindusosakond tegeleks ainult kliendisündmuste lahendamisega, tänu millele saavad hetkel kliendisündmustega tegelevad töötajad suunata kliendisündmuste lahendamisele kuluva aja sortimendi suurendamiseks, kampaaniate ettevalmistamiseks ja muude jooksvate ülesannete täitmiseks. Kui protsessid on reguleeritud ja järelteeninduse töötajad tegelevad põhiülesandena kliendisündmuste lahendamisega, muudab see protsessi kiiremaks, mille tulemusena saab klient kiiremini lahenduse ja tõenäosus, et klient kogeb pettumust ka probleemi lahendamises, on väiksem. Ka tarnijad optimeerivad oma aega sellega, kui neile edastatakse info või reklamatsioon kokkulepitud viisil ja kokkulepitud andmetega – see vähendab võimalust, et tarnija soovib lisainfot. Töö empiirilise osa tulemusena võib lugeda lõputöö eesmärgi täidetuks – ettevõttele on antud sisendinfo järelteenindusosakonna protsesside loomiseks. Kui ettevõttes on kliendisündmuste protsessid reguleeritud, säästab see töötajate ressursse ja klient saab tekkinud olukorrale kiiremini vastuse, mis tekitab kliendis rahulolu. Rahulolev klient on ettevõtte edu aluseks. Seepärast ei tule ainult ostuprotsess kliendile mugavaks teha, vaid klienti tuleb toetada ka pärast ostu sooritamist kuni toote elutsükli lõpuni.
Piiratud juurdepääs
Kahe tootmisliini reorganiseerimine Nurme Production OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Reede, Maarja-Liis; Klis, Kristel; Anu Tšistova
Diplomitöö eesmärgiks oli kahe tootmisliini ühendamine Nurme Production OÜ-s viisil, mis kasutaks tootmispinda ratsionaalselt, katkestades minimaalselt tootmisprotsessi, suurendades töötajate efektiivsust ning vähendades ettevõtte üldkulusid. Autor analüüsis kahe liini hetkeolukorda: milline on töökorraldus, kuidas jagunevad tööülesanded, millised on töötajate jõudlused ning oskused erinevatel seadmetel. Oskuste ja jõudluste tabelid olid aluseks koondoperatsioonide koostamisel. Hetkeolukorra analüüsimisel selgus, et kõrgema võimsusega ja rohkemate oskustega töötaja haigestumisel võib töö jagamine liinis olla raskendatud ning nii aeglustub toodangu valmimise aeg. Mõned töötajad pidid tegema enda võimetest raskemaid operatsioone ning seetõttu oli nende jõudlus väiksem. Töö tehnoloogilises osas kirjeldati kahele liinile kõige iseloomulikumaid tooteid: Parka Pyua MOJK, mis on iseloomulik Sügis liini toodangule ning T-särk Freewear JEPPE, mis on iseloomulik Suvi liini toodangule. Mudelite tehnloogilise järjestuse põhjal arvutati välja toodete töötlemise aeg õmblusliinis. Korralduslikus osas analüüsis autor mudelite töömahukust ning iseloomustas tootmisprotsessi tüüpi. Koostati projekteeritava protsessi esialgsed arvutused: leiti takt ja tsükli takt, mis on aluseks koondoperatsioonide loomiseks. Analüüsiti kahe liini tootmisprotsessi ning leiti, et kahe liini ühendamine suurendab liini võimsust, kuid seejuures väheneks tsüklitakt ehk töötajad peavad teostama vähem operatsioone, mis omakorda suurendab nende efektiivsust. Tsükli takti põhjal leiti miinimum ja maksimum takt ning koostati tööjaotus. Tööjaotuse põhjal selgus, et vaid kaks töötajat on ülekoormatud. Antud koondtööoperatsioonidele on valitud kõige kõrgema jõudlusega töötajad. Koondoperatsioonide tabeli põhjal koostati seadmete koondtabel. Arvestati ka protsessi väliste seadmetega, mida teiste mudelite valmistamisel vaja läheb. Seadmete koondtabeli ning koondoperatsioonide tabeli põhjal valmistati liiniplaan, arvestades töökohtade vahekäikude ning vahekauguste nõudeid. Liiniplaan koostati nii, et kolimine võimaldaks juba liinis olevatel töölistel töö jätkamist omalkohal, katkestades minimaalselt tootmisprotsessi. Töö viimases osas analüüsiti tootmisliinide efektiivsust viimase kuueteistkümne kuu jooksul. Graafikute põhjal selgus, et Suvi ja Sügis liin on kõige madalama efektiivsusega. Kuna märtsi lõpus ning aprilli alguses on tellimuste arv tavaliselt väiksem, valiti see aeg liinide reorganiseerimiseks. Liinide ühendamine vähendas toodete töötlemise aega, sest töötajaid kelle vahel tööd jagada on rohkem. Seega suureneb ka liini efektiivsus. Kolimine mõjutas efektiivsust minimaalselt.
Piiratud juurdepääs
Kahe viimistlusliini ühendamine OÜ Baltika Tailor näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Filanovitš, Piret; Kruusberg, Anneli; Anu Tšistova
Diplomitöö eesmärgiks oli Baltika Tailori näitel kahe viimistlusliini ühendamine ühe tööjuhi kontrolli alla. Autor analüüsis ja pööras tähelepanu just kleidi- ja seeliku viimistlusliini ühendamisele pintsaku ja jakkide viimistlusliiniga, kus esimesel hetkel puudub meistri ametikoht üldse ning uue lahenduse kohaselt hakkaks üks meister tegelema mõlema viimistlusliiniga. Töös annab autor ülevaate hetkeolukorrast ettevõttes ning leiab lahendused kas ja kuidas on võimalik kaks viimistlusliini ühendada võimalikult kasumlikult. Töö sisu eesmärk oli anda ülevaade nelja aasta jooksul kõrgkoolis omandatud teadmiste kohta nii tehnoloogilise, uurimusliku kui ka analüütilise poole pealt. Uurides teooriat, analüüsides hetkeolukorda kummaski liinis ja tehes põhjalikke vaatlusuuringuid, pakkus autor välja kolm erinevat lahendust, mida ettevõte oma huvides saaks ära kasutada ja praktiseerida, parema tulemuse saavutamiseks. Tehnoloogilises pooles uuris autor põhjalikult hetkeolukorda viimistlusliinide töös, liinide ülesehitust, tutvus põhilistemate tootmises olevate toodetega, nende tehnoloogiaga ning viimistlusprotsessideks kuluva ajaga. Töö korraldusliku poole pealt sai autor ülevaate viimistlusliinis kasutusel olevate seadmete ja masinate kohta ning töölistest ja nende jõudluse ning oskuste kohta. Selgus, et väga mitmed töötajad ei ole piisavalt kvalifitseeritud täitma viimistlusliinis vajaminevaid operatsioone töölise puudumise korral ja meister ohverdab oma töö aega nende operatsioonide täitmiseks. Selle olukorra parendamiseks tuleks osadele töölistele pakkuda võimalust areneda ja motiveerida neid õppima ka teisi viimistlusetappe, mille tagajärjel saab meister lihtsamini tööd planeerida ja vajadusel kiiresti töötajaid ümber suunata. Uurimuslikust poolest, kus autor teostas päevavaatlusi ja intervjueeris meistrit, selgus, et meistrile oleks väga suureks abiks see, kui ta saaks lihtsamini tööliseid ümber paigutada ning delegeeriks mõned ülesanded teistele töölistele. Lahenduseks pakub autor välja õpetada potentsiaalseid töölisi ja motiveerida õppima ka teisi seadmeid kasutama, mis tõstaks nende jõudlust ja palga taset. Näiteks näidistoodete tehnoloogide tuppa viimine ja praagi õmblusliini tagasi toimetamine, tuleks suunata lõppkontrollerite töökohustuste hulka. Sama moodi plekiga toodete puhastamine ja veel mõned lihtsamad ülesanded, mida saaksid teha teised töölised meistri asemel. Lisaks alustada lihtsamatest ümberpaigutamistest, ehk kui piltlikult öeldes venitada kleidi- ja seeliku viimistlusliin pikemaks, aga samal ajal lähemale pintsaku viimistlusliinile, mis annaks meistrile täieliku ülevaate ja kontrolli mõlema liini tööst. Diplomitöö viimases osas pakub autor välja kolm konkreetset laiapõhjalist ja väga erinevat lahenduse varianti, millest üks ei välista teist. Esimeseks lahenduseks on viimistlusosakonnas seadmete ümberpaigutamine selliselt, et meister näeks ja saaks suhelda lihtsamalt kõigi töölistega. Mõlemad viimistlusliinid oleksid siis ühe meistri juhtimise all. Uue lahenduse paigutused on praktilisemad, sest kleidi- ja seeliku viimistlusliini triikijad on jaki viimistlusliini voodri triikijatega kõrvuti, mis annab eelise ka omavahel tööd jagada, ning samal ajal on meistril täielik ülevaade mõlema liini tööst ja oma alluvatest. Lisaks on välja toodud ka kulud ja kasud sellise projekti lahenduse puhul. Teiseks lahenduseks oleks töö korralduslik muutmine, mis võtab natukene rohkem aega, sest põhirõhk oleks tööliste motiveerimisel ja õpetamisel, et meistril oleks võimalik töötajaid lihtsamini ümber paigutada ja mõned vanast harjumusest jäänud töökohustused teistele töölistele delegeerida. Üks kindel ülesanne oleks anda lõppkontrolöritele nende tööga seonduvaid ülesandeid, mis seni maani on meister ise ära teinud. Näiteks nagu näidistoodete tehnoloogide ruumi toimetamine ja praagi õmblusliini meistrile toimetamine. Kolmandaks lahenduseks oleks Etoni tehnoloogial põhineva ripp-tehnoloogia juurutamine ettevõttesse. Kõige kulukam ja aega nõudvam lahendus on ka kõige uuenduslikum ja perspektiivikam. Kogu info kogumiseks uuris ja intervjueeris autor erinevaid inimesi, kes sellega Eestis tegeleda võiksid, et leida infot kuidas kogu süsteem toimib. Saadud info põhjal koostas autor omapoolse plaani, mida ettevõttes juurutama hakata. Lahendus on algatuseks võimalikult minimaalne Baltika Tailori viimistlusosakonda, et katsetada ja proovida kuidas ettevõte suudab uue tehnoloogia vastu võtta ning sellega harjuda. Selle projekti aluseks on võetud esimeses lahenduses kasutatavat seadmete ümber paigutamist ning seejärel lisatud uus automatiseeritud tehnoloogia just kleidi- ja seeliku viimistlusliini osakonnale. Töö autorina avaldan tänu oma juhendajale OÜ Baltika Tailor ettevõtte juhtivale tehnoloogile A. Kruusbergile ja ka Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A. Tšistovale ning konsultandile M. Beilmannile.
Piiratud juurdepääs
Katteõmblusmasina operaatorite töö analüüs efektiivsuse tõstmiseks AGN OÜ-s
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Palmi, Kirsti; Lell, Kristi; Anu Tšistova
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli läbi erinevate uuringute välja selgitada ettevõtte AGN OÜ katteõmblusmasina operaatorite päevanormide mittetäitmise põhjused ning teha ettepanekuid tööliste efektiivsuse tõstmiseks. Tööuurimise meetoditest kasutati: normaalaja uuringuid, päevapildistamisi ja mikroliigutuste uuringuid. Vaatlustes osales peamiselt kuus kattõmblusmasina operaatorit, seitsmes tööline otsustas peale mõningaid normaalaja uuringuid osalemisest loobuda, st päevavaatlus ja mikroliigutuste uuringud on sooritatud kuuele õmblejale. Normaalaja uuringuid kasutati operaatorite jõudluste väljaselgitamiseks toote ringse, toote kumera, varruka ja pükste allääre õmblemise operatsioonidel ning selle kaudu oli võimalik teha ka järeldusi standardaegade õigsuse kohta. Vaadeldud operatsioonide põhjal, kus 63-st 14 oli sooritatud alla normaaljõudluse, võib väita, et uuringus vaadeldud katteõmblusmasina tööle kehtestatud standardajad olid õiglased. Keskmiselt jõudsid pea kõik töölised kehtestatud ajaga või kiiremini operatsioonid sooritatud, ühe töölise jõudlus jäi alla 100%. Päevapildistamistega leiti liigsed tööaja kulutused ettevalmistusajast, päevakonstandist ja pausiajast. Liigsed tööajakulutused moodustasid tööpäevast 8,48% ehk 40,70 minutit. Ettevalmistavateks tegevusteks kasutati 16,82 minutit ehk 5,82 minutit rohkem kehtestatud ajast, suurimateks kulutusteks olid pakkide vahetamine ja operatsioonitalongide võtmine pakikaardilt nimetähtede kirjutamisega. Päevakonstandiks kulus reaalselt kaks korda rohkem aega, kui kehtestatud norm ette näeb. Tegelikult kulus 20,78 minutit ehk liigseid kulutusi oli 10,78 minutit, moodustades tööpäevast 2,25%. Suurimaks lisaajakuluks oli pausiaeg 24,10 minutiga, moodustades tööpäevast 5,02%. Rohkem kui pool sellest ajast kulus operaatoritel mittetöisteks tegevusteks nagu lobisemine, telefoniga rääkimine jms, tegeleti veel praagi parandamisega, keskmiselt 11,51 minutit päevas. Normaalaja uuringutest saadud operaatorite keskmiste jõudluste ja õmblejate praagiga tegelemise vajaduse kõrvutamisel leiti korrelatsioon. Nimelt suurima ja vähima keskmise operatsiooni efektiivsusega töölistel kulus päevavaatlusuuringutes rohkem aega praagiga tegelemisele, kui teistel töölistel. Siit ja pausiaja kestvusest tulevad ka sissejuhatuses mainitud „käärid“ õmblejate operatsiooni jõudluse ja päeva efektiivsuse vahel. Mikroliigutuste uuringuid kasutati tööliigutuste ja nende arvu väljaselgitamiseks. Selleks analüüsiti normaalaja uuringute käigus filmitud operatsioone, mis jagati arvutiprogrammiga lühikesteks kaadriteks. Analüüsi tulemustena selgitati välja, et enamike katteõmblusmasina operaatorite poolt kasutatavad töövõtted toote ringse ja varruka allääre õmblemisel on sarnased, registreeriti kaks töölist, kelle käte liigutuste arvud teistest suuresti erinesid. Keskmisest rohkemate liigutuste sooritamine tähendab, et õmblejal on valed töövõtted, ta teeb lisaliigutusi ning sellega võib kaasneda operatsiooni jõudluse vähenemine. Liigutuste analüüsist selgus ka see, et 158,27% keskmise efektiivsusega operaatori töömeetodid ei erine teistest liigutuste arvu poolest, vaid ta sooritab neid kiiremini. Tööliste efektsiivsuse tõstmiseks tehti ettepanek kehtestada standardmeetodid. Liigsete liigutuste ja ebaõigete töövõtete likvideerimine tõstab lisaks operatsiooni sooritamise efektiivsusele töötahet, vähendab koormatust ja liigseid ajakulutusi, nagu niidistamine ja praagi parandamine. Lisaks oleks abi operatsioonide varieerumisest ehk õmblejate poolt erinevate katteõmblusmasina operatsioonide sooritamisest. Varieerumine kinnistab standardmeetodeid, vähendab monotoonsest tööst tulenevat mentaalset ja füüsilist koormust, võimaldab tööd paremini korraldada ja tasakaalustab õmblejate ettevalmistusaegu ja päevakonstandi kulutusi. Kindlasti tuleks ka õmblejate tähelepanu juhtida liigsetele ajakulutustele, kuna nad ei pruugi olla teadlikult, kuhu tegelikult tööaeg kaob. Veel võib pakkuda välja elemente, näiteks stange vahetamine, mida oleks võimalik ajaliselt kiiremini sooritada. Üheks viisiks, kuidas katta ettevalmistusaja ja päevakonstandi liigsed kulutused, on taastusaja vähendamine 15-minuti võrra ehk 30-minutile. Antud meetodiga võib olla oht tööliste kurnatuse tekkimiseks, selleks tuleks enne abiaja ümberjagamist uurida täpselt, miks lisaajakulutused tekkisid ning kehtestada standardajad ja efektiivistada olemasolevat taastusaega. Diplomitöö autor avaldab tänu oma juhendajale ettevõtte AGN OÜ tootmisjuhile K. Lellele ning Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A. Tšistovale ja konsultandile M. Beilmannile.

Sirvi

Sirvides Moetööstus Märksõna "Clothing and Textiles--Field Studies" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud